HALDUSÕIGUSPensioniõiguse üldregulatsioonVälislepingud

HALDUSÕIGUSSotsiaalteenused ja toetusedVälislepingud

Riigid ja territooriumidVenemaa

Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:02.02.1996
Avaldamismärge:RT II 1995, 46, 203

Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Kokkulepe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil

Vastu võetud 26.07.1994

Kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu artikli 5 teise lause kehtivuse kaotamise kohta


Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon, edaspidi nimetatud «Pooled»,

juhindudes Eesti Vabariigi ja Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste 1991. a. 12. jaanuari lepingust ja teistest kehtivatest lepingutest ja kokkulepetest,

lähtudes vajadusest kindlustada Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäridele sotsiaalsed tagatised Eesti Vabariigi territooriumil,

leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1

Järgnevad terminid tähendavad:

1. «sõjaväepensionärid» – isikud, kes on lastud erru sõjaväeteenistusest ning saavad pensioni ja toetust Vene Föderatsiooni vahendite arvelt;

2. «toitja kaotanud isikud» – isikud, kes saavad toetust seoses toitja kaotusega, kes kuulus punktis 1 osutatud isikute kategooriasse;

3. «perekonnaliikmed» – sõjaväepensionäride ja toitja kaotanud isikute perekonnaliikmed - abikaasad, alaealised lapsed ja ülalpeetavad isikud.

Artikkel 2

1. Sõjaväepensionärid, nende perekonnaliikmed ning toitja kaotanud isikud saavad elamisloa Eesti Vabariigis isikliku taotluse alusel, välja arvatud isikud, kellele Eesti Vabariigi Valitsuse otsusel põhjendusega keelduti elamisluba andmast ohu tõttu Eesti riigi julgeolekule.

2. CSCE esindaja kutsutakse osalema valitsuskomisjoni töös, mis annab soovitusi elamisloa väljaandmiseks.

3. Vene pool esitab Eesti poolele hiljemalt 30 päeva pärast käesoleva käesoleva Kokkuleppe allakirjutamist artiklis 1 nimetatud isikute ja nende perekonnaliikmete nimekirja ja täpsustab osutatud nimekirja iga järgneva aasta 1. jaanuariks.

Artikkel 3

Vene Föderatsioon kindlustab sõjaväepensionärid pensioniga Eesti Vabariigi territooriumil sõltumata nende kodakondsusest Vene Föderatsiooni seadusandlusega kehtestatud tingimustel ja normide järgi. Pension makstakse välja vähemalt Eesti Vabariigis kehtestatud minimaalpensioni suuruses, kaasa arvatud kompensatsioon.

Sõjaväepensionärid ei ole sõjaväearvel Vene Föderatsioonis.

Artikkel 4

1. Sõjaväepensionäridele makstakse pensioni rahvuslikus valuutas Eesti Vabariigis tegutsevate pangaasutuste kaudu Vene Föderatsiooni eelarvelistest vahenditest ja see ei kuulu maksustamisele muude maksudega kui need, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi seadusandlusega Eesti Vabariigis alaliselt elavatele isikutele. Seejuures määratakse pensionideks ja toetusteks vajalike kulude finantseerimise kord ühiselt Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi kompetentsete organite poolt.

2. Pensionide ja toetuste määramise, ümberarvestamise ja väljamaksmise tingimuste määratlemisega seotud küsimusi lahendab Eesti Vabariigis Vene Föderatsiooni Suursaatkonna sotsiaalkindlustuse osakond.

3. Eesti pool osutab kaasabi käesoleva artikli p. 2 nimetatud osakonnale, andes sellele vajalikke ruume ja osutades teenuseid tingimustel, mis on analoogsed Eesti Vabariigis asuvate teiste riikide diplomaatiliste esinduste suhtes rakendatavate tingimustega.

Artikkel 5

Sõjaväepensionäridele, kellel on õigus pensionile vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele, võivad pensioni nende soovil määrata ja välja maksta Eesti Vabariigi vastavad organid tema vahendite arvelt.

Varem Vene Föderatsiooni poolt määratud pensionide väljamaksmine peatatakse seejuures ajaks, mil pensione maksavad välja Eesti Vabariigi vastavad organid, ning vice versa.
[ Artikli 5 teine lause kaotas kehtivuse 01.04.2012.]

Artikkel 6

Sõjaväepensionäridel ja nende perekonnaliikmetel, kaasa arvatud 1941.–1945. a. sõja invaliididel ja sellest osavõtjatel, on Eesti Vabariigi territooriumil tsiviil- ja poliitilised õigused ning vabadused ja ka sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused vastavalt inimõigusi puudutavatele rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele.

Artikkel 7

Eesti Vabariik säilitab sõjaväepensionäridele ja nende perekonnaliikmetele õiguse vallata, kasutada ja käsutada nende omandit, kaasa arvatud maju, kortereid, suvilaid, aiamaju ja garaaþe võrdsetel tingimustel Eesti Vabariigi kodanikega.

Artikkel 8

1. Eesti Vabariik kinnitab, et samadel alustel Eesti Vabariigi kodanikega on sõjaväepensionäridel ja nende perekonnaliikmetel õigus kasutada elamispinda, sõltumata selle ametkondlikust kuuluvusest, ja seda pinda erastada ja ka õigus arvata elamispinna erastamiseks vajaliku tööstaaþi hulka sõjaväeteenistus ja sellega võrdsustatud teenistus, samuti igasugune töö tööliste, teenistujate ja tsiviilpersonalina endise NSVL Kaitseministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi sõjaväeosades, asutustes ja ettevõtetes.

2. Pooled osutavad igakülgset kaasabi sõjaväepensionäridele ja nende perekonnaliikmetele, kes on väljendanud soovi vabatahtlikult asuda ümber Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni.

Sõjaväepensionäridel ja nende perekonnaliikmetel, kes asuvad alaliselt elama Vene Föderatsiooni, on õigus:
     müüa, edasi anda või mingil teisel moel käsutada oma äranägemisel neile omaniõiguse alusel kuuluvat kinnisvara;
     müüa korterit iseseisvalt, enampakkumisel või saada võimaluse korral ühekordne tasu, juhul kui nad vabastavad korteri Eesti Vabariigis;
     viia välja, müüa või mingil teisel moel käsutada neile omandiõiguse alusel kuuluvat vallasvara.

Kinnisvara ja vallasvara eest saadud rahalisi vahendeid võivad nad Eesti Vabariigist välja vedada, samuti kanda Eesti Vabariigi pangaasutustes asuvad rahalised hoiused ja aktivad üle Vene Föderatsiooni pangaasutustesse.

Kogu sõjaväepensionäridele ja nende perekonnaliikmetele omandiõiguse alusel kuuluv vallasvara, välja arvatud esemed, mida on keelatud välja vedada, lubatakse Eesti Vabariigist jäädaval lahkumisel välja viia tollivabalt ja ilma kaudsete maksude ja teiste koormisteta.

3. Vene Föderatsioon ja Eesti Vabariik aitavad sõjaväepensionäridel vahetada üüritavat elamispinda Vene Föderatsioonis elavate ning Eesti Vabariiki tagasipöörduvate isikute elamispinna vastu.

4. Kui Eesti Vabariigi vastavatel teenistustel puudub võimalus kindlustada kommunaalteenustega linnakuid, mille majadesse pärast vägede väljaviimist jäid elama sõjaväepensionärid või nende perekonnaliikmed, siis Eesti Pool lahendab mainitud kommunaalteenustega kindlustamise probleemi või võimaldab neile samaväärse heakorrastatud elamispinna võrdsetel tingimustel teiste nendes majades elavate isikutega.

Artikkel 9

Sõjaväepensionäridel ja nende perekonnaliikmetel on sõltumata nende kodakondsusest või selle puudumisest üldistel alustel õigus meditsiinilise teeninduse kõikidele liikidele ja proteesimisele Eesti Vabariigi raviasutustes.

Tasu mittetöötavate sõjaväepensionäride meditsiinilise teenindamise ja proteesimise eest makstakse Vene Föderatsiooni eelarvest ülekannete teel organisatsioonidele, mis tegelevad ravikindlustusega Eesti Vabariigis.

Artikkel 10

Eesti Vabariik osutab kaasabi sõjaväepensionäridele ja nende perekonnaliikmete meditsiinilise teenindamise keskuste rajamisel rea Vene Föderatsiooni relvajõudude poolt üleantavate asutuste ja organisatsioonide baasil.

Artikkel 11

Käesoleva Kokkuleppe artikli 1 punktides 1, 2, 3 mainitud isikutel on õigus saada haridust Eesti Vabariigi kõrgemates, keskeri- ja üldhariduslikes õppeasutustes üldistel alustel.

Artikkel 12

Käesoleva Kokkuleppe täitmisega seotud küsimuste läbivaatamiseks luuakse segakomisjon, mille koosseisu määrab kumbki Pool võrdse arvu oma esindajaid.

Isikud, kellele laieneb käesoleva Kokkuleppe toime, võivad esitada mainitud komisjonile läbivaatamiseks pöördumisi nende õigusi puudutavates küsimustes.

Segakomisjon tegutseb vastavalt enda kehtestatud reeglitele.

Artikkel 13

Lahkarvamused, mis on seotud käesoleva Kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamisega, lahendatakse läbirääkimiste teel diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 14

Ükski kohustustest, mis tuleneb käesoleva Kokkuleppe artiklitest, ei ole tõlgendatav kui alus osavõtuks tegevusest või tegudest, mis tekitavad kahju Poolte suveräänsusele, julgeolekule ja territoriaalsele terviklikkusele.

Artikkel 15

Käesolevat Kokkulepet rakendatakse ajutiselt selle allakirjutamise päevast, see jõustub päeval, mil saabub viimane teade, millega Pooled kinnitavad käesoleva Kokkuleppe jõustumiseks vajalike siseriiklike protseduuride täitmisest.

Koostatud Moskva linnas 26. juulil 1994. a. kahes eksemplaris, kumbki eesti ja vene keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset jõudu.

 

Eesti Vabariigi nimel
Vene Föderatsiooni nimel
L. MERI
B. JELTSIN


 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json