Rahvusvahelise Elektersideliidu põhikiri
Vastu võetud 22.12.1992
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu 1998. aasta Minneapolise täievolilisel konverentsil vastuvõetud põhikirja ja konventsiooni muutmisdokumendid [jõust. 13.09.2000]
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni muutmisdokumendid [jõust. 12.01.2005]
Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2010. aasta muutmise aktid [jõust. 06.01.2012]
Mitteametlik tõlge
Preambula
1 Tunnustades täielikult iga riigi suveräänset õigust reguleerida oma elektersidet ja arvesse võttes elekterside kasvavat tähtsust rahu säilitamisel ning kõikide riikide majanduslikku ja sotsiaalset arengut, on selle põhikirja kui Rahvusvahelise Elektersideliidu põhidokumendi osapooleks olevad riigid, samuti põhikirja täiendava Rahvusvahelise Elektersideliidu konventsiooni (edaspidi nimetatud konventsioon) osapooleks olevad riigid, eesmärgiga hõlbustada rahumeelseid suhteid, rahvusvahelist koostööd rahvaste vahel ja majanduslikku ning sotsiaalset arengut efektiivsete elekterside vahendite kaudu, kokku leppinud järgnevas:
I peatükk. PÕHITINGIMUSED
Artikkel 1. Liidu eesmärgid
2 1. Liidu eesmärgid on:
3 a) säilitada ja laiendada rahvusvahelist koostööd kõikide liidu liikmete vahel igasuguste elekterside vahendite arendamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks;
4 b) soodustada ja pakkuda arengumaadele tehnilist kaasabi elekterside vallas, samuti soodustada materiaalsete ja rahaliste vahendite mobiliseerimist, mis on vajalik selle ellurakendamiseks;
5 c) soodustada tehniliste vahendite arengut ja nende kõige efektiivsemat kasutamist, pidades silmas teenuste efektiivsuse parandamist, suurendades nende kasulikkust ning tehes need võimaluste piires rahvale üldkättesaadavaks;
6 d) soodustada uute elekterside tehnoloogiate eeliste laiendamist kõigile maailma elanikele;
7 e) soodustada elekterside teenuste kasutamist, eesmärgiga hõlbustada rahumeelseid suhteid;
8 f) kooskõlastada liikmete tegevust nende eesmärkide saavutamisel;
9 g) soodustada rahvusvahelisel tasandil laiema vaatenurga omaksvõtmist elekterside teemadel ülemaailmses informatsioonimajanduses ja -ühiskonnas, tehes koostööd teiste ülemaailmsete ja piirkondlike valitsustevaheliste organisatsioonidega ja nende mittevalitsuslike organisatsioonidega, mis on seotud elektersidega.
10 2. Selle saavutamiseks liit:
11 a) teostab raadiosagedusspektri ribade määramist, raadiosageduste määramist ja raadiosageduste registreerimise üleandmist ning igasuguste sellega seotud orbitaalpositsioonide määramist geostatsionaarsatelliidi orbiitidel, et ära hoida kahjulikku segamist eri riikide raadiojaamade vahel;
12 b) koordineerib jõupingutusi, et elimineerida häireid raadiojaamade vahel erinevates riikides ja suurendada kasu, mida annavad raadiosagedusspekter ja geostatsionaarsatelliidi orbiit raadioside teenustele;
13 c) hõlbustab elekterside ülemaailmset standardiseerimist, koos teeninduse rahuldava kvaliteediga;
14 d) edendab rahvusvahelist koostööd arengumaadele tehnilise abi jagamisel ning elekterside vahendite ja võrkude loomisel, arendamisel ja parandamisel arengumaades, kõikide tema käsutuses olevate vahenditega, kaasa arvatud osalemisega vastavates ÜRO programmides ja omaenese vahendite kasutamisega, nagu see vajalikuks osutub;
15 e) koordineerib jõupingutusi elekterside seadmete arengu ühtlustamisel, eriti nende puhul, mis kasutavad kosmosetehnoloogiaid, eesmärgiga täielikult kasutada kõiki selle võimalusi;
16 f) edendab koostööd oma liikmete vahel, eesmärgiga seada sisse võimalikult väike tasemeerinevus koos efektiivse teenindusega ja arvestab vajadust säilitada elekterside sõltumatu finantsiline juhtimine usaldataval alusel;
17 g) edendab abinõude rakendamist eluohutuse tagamiseks elekterside teenistuste vahelise koostöö läbi;
18 h) viib läbi uuringuid, koostab eeskirju, võtab vastu resolutsioone, formuleerib soovitusi ja arvamusi ning kogub ja avaldab informatsiooni, mis puudutab elektersidet;
19 i) edendab koos rahvusvaheliste finants- ja arenguorganisatsioonidega eelis- ja soodustuskrediteerimises olevate liinide rajamist sotsiaalsete projektide arendamiseks, inter alia elekterside teenuste laiendamisel maa kõige isoleeritumatesse paikadesse.
Artikkel 2. Liidu koosseis
20 Rahvusvahelisse Elektersideliitu kuulub, arvestades liidus osalemise universaalsuse ja üldise osavõtu printsiipe:
21 a) iga riik, kes on liidu liige enne käesoleva põhikirja ja konventsiooni jõustumist, olles mis tahes rahvusvahelise elekterside konventsiooni liige;
22 b) iga teine ÜRO liikmesriik, kes ühineb põhikirja ja konventsiooniga vastavalt põhikirja artiklile 53;
23 c) iga teine riik, kes ei ole ÜRO liige ja kes soovib astuda liidu liikmeks, kes on saanud kahe kolmandiku liidu liikmete heakskiidu ning ühinenud selle põhikirja ja konventsiooniga vastavalt käesoleva põhikirja artiklile 53. Kui selline liikmeks astumise sooviavaldus on tehtud kahe täievolilise konverentsi vaheajal, konsulteerib peasekretär liidu liikmetega; kui liige ei ole vastanud nelja kuu jooksul päevast, mil tema arvamust küsiti, siis loetakse ta keeldunuks.
Artikkel 3. Liikmete õigused ja kohustused
24 1. Liidu liikmetel on käesolevas põhikirjas ja konventsioonis äratoodud õigused ja kohustused.
25 2. Liikme õigused seoses tema osalemisega konverentsidel, kohtumistel ja konsultatsioonidel on järgmised:
26 a) kõigil liikmetel on õigus osaleda konverentsidel, olla valitav nõukogu valimistel ja esitada kandidaate ametnike valimiseks nii liitu kui ka raadioeeskirjade ametisse;
27 b) vastavalt põhikirja lõikudele 169 ja 210 on igal liikmel üks hääl kõigil täievolilistel konverentsidel, kõigil ülemaailmsetel konverentsidel ja raadioside assambleedel ning töögruppide kohtumistel, ja kui ta on nõukogu liige, siis ka nõukogu istungitel. Regionaalkonverentsidel on õigus hääletada ainult vastava regiooni liikmetel;
28 c) vastavalt käesoleva põhikirja lõikudele 169 ja 210 on igal liikmel samuti üks hääl kõikidel konsultatsioonidel, mis toimuvad kirjavahetuse teel. Konsultatsioonidel, mis puudutavad regionaalseid konverentse, on õigus hääletada ainult vastavassse regiooni kuuluvatel liikmetel.
Artikkel 4. Liidu dokumendid
29 1. Liidu dokumendid on:
— käesolev Rahvusvahelise Elektersideliidu põhikiri,
— Rahvusvahelise Elektersideliidu konventsioon ja
— administratiiveeskirjad.
30 2. Käesolev põhikiri, mille sätteid on täiendatud konventsiooni omadega, on liidu põhidokument.
31 3. Nii põhikirja kui konventsiooni sätted on täiendatud järgnevate administratiiveeskirjadega, mis reguleerivad elekterside kasutamist ja on siduvad kõikidele liikmetele:
— rahvusvaheliste elekterside eeskirjadega,
— raadioeeskirjadega.
32 4. Vasturääkivuste puhul põhikirja ja konventsiooni sätete või administratiiveeskirjade vahel kehtivad põhikirja sätted. Vasturääkivuste puhul konventsiooni ja administratiiveeskirjade sätete vahel kehtivad konventsiooni sätted.
Artikkel 5. Definitsioonid
33 Kui kontekstist ei tulene teisiti, siis:
34 a) terminid, mida on kasutatud selles põhikirjas ja mis on defineeritud lisas, mis moodustab põhikirja lahutamatu osa, omavad tähendust, mis neile lisas on antud;
35 b) terminid, välja arvatud need, mis on defineeritud põhikirja lisas, mida on kasutatud konventsioonis ja mis on defineeritud selle juurde kuuluvas lisas, mis moodustab selle lahutamatu osa, omavad tähendust, mis neile selles lisas on antud;
36 c) teised terminid, mis on defineeritud administratiiveeskirjades, omavad tähendust, mis neile seal on antud.
Artikkel 6. Liidu põhidokumentide täitmine
37 1. Liikmed on kohustatud kinni pidama põhikirja sätetest, konventsioonist ja administratiiveeskirjadest kõigis elekterside asutustes ja jaamades, mis on rajatud või tegutsevad nende algatusel ja tegelevad rahvusvahelise teenindusega või on võimelised põhjustama raadioteeninduse häireid teistes riikides, välja arvatud teenindused, mis on vabastatud sellistest kohustustest vastavalt põhikirja artiklile 48.
38 2. Samuti on liikmed kohustatud võtma meetmeid, et mõjustada põhikirja, konventsiooni ja administratiiveeskirjade sätete täitmist nende poolt tööle lubatud operaatorfirmades, mis on rajatud või tegutsevad elekterside alal ja mis tegelevad rahvusvahelise teenindusega või töötavad jaamadega, mis on võimelised põhjustama raadioteeninduse häireid teistes riikides.
Artikkel 7. Liidu struktuur
39 Liit koosneb:
40 a) täievolilisest konverentsist, mis on liidu peamine organ;
41 b) nõukogust, mis tegutseb täievolilise konverentsi nimel;
42 c) rahvusvahelise elekterside ülemaailmsetest konverentsidest;
43 d) raadioside sektorist, mis hõlmab ülemaailmseid ja piirkondlikke raadioside konverentse, raadioside assambleesid ja raadioeeskirjade ametit;
44 e) elekterside standardiseerimise sektorist, mis hõlmab maailma elekterside standardiseerimise konverentse;
45 f) elekterside arengusektorist, mis hõlmab ülemaailmseid ja regionaalseid arengukonverentse;
46 g) peasekretariaadist.
Artikkel 8. Täievoliline konverents
47 1. Täievoliline konverents koosneb liikmeid esindavatest delegatsioonidest. See kutsutakse kokku iga nelja aasta järel.
48 2. Täievoliline konverents:
49 a) määrab üldsuunad, et ellu viia liidu eesmärke, mis on esitatud põhikirja artiklis 1;
50 b) võtab vastu kõik otsused, mida ta peab vajalikuks, arvestades nõukogu ettekannet eelmisest täievolilisest konverentsist alanud tegevuste kohta ja liidule soovitatud strateegilisi suundi ja plaane;
51 c) määrab kindlaks liidu eelarve alused ja lõigu 50 all mainitud ettekannete alusel vastuvõetud otsuste põhjal liidu kulutuste ülempiiri kuni järgmise täievolilise konverentsini, olles arvesse võtnud kõiki liidu tööd puudutavaid külgi sellel ajavahemikul;
52 d) annab välja liidu ametkonda puudutavaid üldjuhiseid ja kui vajalik, määrab põhipalgad, palgaskaalad ja liidu ametnike pensionide ning muude kulude süsteemi;
53 e) kontrollib liidu arveid ja kinnitab need lõplikult, kui see on vajalik;
54 f) valib liidu liikmete hulgast nõukogu ametnikud;
55 g) valib peasekretäri, peasekretäri asetäitja ja sektorite büroode direktorid, kes on liidu valitud ametnikud;
56 h) valib raadioeeskirjade ameti liikmed;
57 i) arutab läbi ja vajaduse korral võtab vastu põhikirja ja konventsiooni muudatusettepanekud vastavalt põhikirja artikli 55 sätetele ja vastavatele konventsiooni sätetele;
58 j) sõlmib või vajaduse korral vaatab uuesti läbi liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised lepingud, arutab läbi kõik nende organisatsioonidega sõlmitud lepingute projektid, mida liidu nimel sõlmib nõukogu ja võtab nendega seoses vajalikke meetmeid;
59 k) tegeleb teiste vajalikuks osutuvate elekterside küsimustega.
Artikkel 9.Valimiste ja nendega seotud küsimuste kohta käivad põhimõtted
60 1. Täievoliline konverents kindlustab igasugustel valimistel vastavalt põhikirja lõikudele 54 kuni 56, et:
61 a) nõukogu liikmete valimisel arvestatakse nõukogu kohtade ühtlast jaotust maailma kõigi regioonide vahel;
62 b) peasekretär, peasekretäri asetäitja, büroode direktorid ja raadioeeskirjade ameti liikmed oleksid erinevate liikmesriikide kodanikud ja nende valimisel arvestatakse nende ühtlast geograafilist jaotust maailma eri regioonide vahel; mis puutub valitavatesse ametnikesse, siis tuleb tõsiselt arvestada ka põhikirja lõigus 154 toodud põhimõtteid;
63 c) raadioeeskirjade ameti liikmed valitakse nende individuaalse võimekuse alusel liidu liikmete poolt esitatud kandidaatide hulgast; iga liikmesriik võib esitada ainult ühe oma kodakondsusesse kuuluva kandidaadi.
64 2. Nende valimiste protseduuri määrab täievoliline konverents. Tingimused ametisse astumise, vabade ametikohtade ja ümbervalimise kohta on toodud konventsioonis.
Artikkel 10. Nõukogu
65 1. (1) Nõukogu koosneb liidu liikmetest, kes on valitud täievolilise konverentsi poolt vastavalt põhikirja lõigu 61 sätetele.
66 (2) Iga nõukogu liige määrab nõukokku tööle isiku, kellel võib olla üks või rohkem abilist.
67 2. Nõukogu võtab vastu oma protseduurireeglid.
68 3. Täievoliliste konverentside vaheajal tegutseb nõukogu liidu valitseva organina täievolilise konverentsi nimel ja õiguste piires, mis on talle viimase poolt delegeeritud.
69 4. (1) Nõukogu peab tegema kõik, et kergendada liikmetel käesoleva põhikirja, konventsiooni ja administratiiveeskirjade sätete, täievolilise konverentsi otsuste ja kus vajalik, liidu teistel konverentsidel ja kohtumistel tehtud otsuste täitmist ning täitma kõiki ülesandeid, mis on talle täievolilise konverentsi poolt määratud.
70 (2) Ta peab arvestama suurt hulka elektersidepoliitika küsimusi, järgides täievolilise konverentsi juhtnööre, et kindlustada liidu poliitika ja strateegia täielik vastavus pidevalt muutuvas elekterside keskkonnas.
71 (3) Ta peab kindlustama liidu töö efektiivse koordineerimise ja teostama finantskontrolli peasekretariaadi ja kolme sektori üle.
72 (4) Ta peab, kooskõlas liidu eesmärkidega, aitama kaasa elekterside arengule arengumaades kõikide tema käsutuses olevate vahenditega, kaasa arvatud liidu osalemisega vastavates ÜRO programmides.
Artikkel 11. Peasekretariaat
73 1. (1) Peasekretariaati juhib peasekretär, keda abistab üks peasekretäri asetäitja.
74 (2) Peasekretär valmistab koos koordinatsioonikomiteega ette liidu strateegilist poliitikat ja plaane ning koordineerib selle tegevust.
75 (3) Peasekretär peab võtma kõik vajalikud meetmed, et kindlustada liidu ressursside ökonoomne kasutamine ja ta vastutab nõukogu ees liidu tegevuse administratiiv- ja finantskülje eest.
76 (4) Peasekretär tegutseb liidu seadusliku esindajana.
77 2. Peasekretäri asetäitja vastutab peasekretäri ees, ta abistab peasekretäri selle tegevuses ja täidab peasekretäri poolt talle antud eriülesandeid. Ta täidab peasekretäri kohuseid viimase äraolekul.
II peatükk. RAADIOSIDE SEKTOR
Artikkel 12. Funktsioonid ja struktuur
78 1. (1) Raadioside sektori ülesanne on teostada liidu eesmärke raadioside alal, nagu need on märgitud põhikirja artiklis 1:
— kindlustades ratsionaalse, õiglase, efektiivse ja ökonoomse raadiosageduste spektri kasutamise kõigi raadioside teenistuste poolt, kaasa arvatud need, mis kasutavad geostatsionaarset satelliitorbiiti, mis on artikli 44 teemaks, ja
— viies läbi uuringuid, olenemata sagedusalast ja töötades välja soovitusi raadiosidealastes küsimustes.
79 (2) Raadioside sektori ja elekterside standardiseerimise sektori täpsed ülesanded tuleb pidevalt üle vaadata nende tihedas koostöös, võttes arvesse mõlema sektori ühiseid huve, kooskõlas konventsiooni sätetega. Tihe koostöö peab toimuma raadioside sektori, elekterside standardiseerimise sektori ja elekterside arengusektori vahel.
80 2. Raadioside sektori töö toimub läbi:
81 a) ülemaailmsete ja regionaalsete raadioside konverentside;
82 b) raadioeeskirjade ameti;
83 c) raadioside assambleede, mida võib ühendada ülemaailmsete raadioside konverentsidega;
84 d) raadioside töögruppide;
85 e) raadioside büroo, mida juhib valitud direktor.
86 3. Raadioside sektori liikmeteks on:
87 a) seaduse järgi kõik liidu liikmed;
88 b) vastavalt konventsiooni asjakohastele sätetele selleks volitatud mis tahes ühendus või organisatsioon.
Artikkel 13. Raadioside konverentsid ja raadioside assambleed
89 1. Ülemaailmne raadioside konverents võib osaliselt või erandkorras täies mahus läbi vaadata raadioeeskirju ja tegeleda mis tahes ülemaailmset iseloomu omavate ja tema kompetentsi kuuluvate ning tema päevakorras olevate küsimustega; tema teised ülesanded on määratletud konventsioonis.
90 2. Ülemaailmsed raadioside konverentsid toimuvad tavaliselt iga kahe aasta järel, ometi võib konventsiooni vastavate sätete kohaselt sellise konverentsi ära jätta või viia läbi täiendav konverents.
91 3. Raadioside assambleed kutsutakse tavaliselt kokku samuti iga kahe aasta järel ja need on aja ja koha poolest seotud ülemaailmsete raadioside konverentsidega, et suurendada raadioside sektori efektiivsust ja kasulikkust. Raadioside assambleed peavad kindlustama vajaliku tehnilise baasi ülemaailmsete raadioside konverentside tööks ja tulema vastu kõigile raadioside konverentsidel esitatud palvetele. Raadioside assamblee ülesanded on täpsustatud konventsioonis.
92 4. Ülemaailmse raadioside konverentsi, raadioside assamblee ja regionaalse raadioside konverentsi otsused peavad igal juhul olema kooskõlas põhikirja ja konventsiooniga. Raadioside assamblee või regionaalse raadioside konverentsi otsused peavad samuti igal juhul olema kooskõlas raadioeeskirjadega. Võttes vastu resolutsioone ja otsuseid, peavad konverentsid arvestama ettenähtavaid finantsmõjusid ja hoiduma vastu võtmast resolutsioone ja otsuseid, mis võivad põhjustada täievolilise konverentsi poolt kindlaksmääratud kulude piirmäärade ületamist.
Artikkel 14. Raadioeeskirjade amet
93 1. Raadioeeskirjade amet koosneb valitud liikmetest, kes on kõrgelt kvalifitseeritud raadioside alal, kellel on praktilist kogemust sageduste määramisel ja kasutamisel. Iga liige peab olema tuttav geograafiliste, majanduslike ja demograafiliste tingimustega ühes maailma piirkonnas. Nad täidavad oma ülesandeid liidu heaks iseseisvalt ja osalise tööajaga.
94 2. Raadioeeskirjade ameti ülesanded on:
95 a) kinnitada vastavalt raadioeeskirjadele ja mis tahes õiguspädevate raadioside konverentside poolt vastu võetud otsustele protseduurireeglid, mis sisaldavad tehnilisi kriteeriume. Direktor ja büroo kasutavad neid protseduurireegleid raadioeeskirjade kohaldamisel liikmete tehtud sagedusmuudatuste registreerimisel. Need reeglid peavad olema avatud administratsioonidele kommenteerimiseks ja kui nendega ei olda jätkuvalt nõus, tuleb probleem esitada tulevasele ülemaailmsele raadioside konverentsile;
96 b) arvestada muid asjaolusid, mida ei saa lahendada ülaltoodud protseduurireeglite rakendamisega;
97 c) täita muid sageduste määramise ja kasutamisega seotud täiendavaid ülesandeid, mis lähtuvad põhikirja lõigust 78, vastavalt raadioeeskirjade jaoks kohaldatud protseduuridele ja nagu on ette kirjutatud õiguspädeva konverentsi või nõukogu poolt liidu liikmete enamuse nõusolekul, sellise konverentsi ettevalmistamisel või vastavalt sellise konverentsi otsustele.
983. (1) Nende ülesannete täitmisel peavad raadioeeskirjade ameti liikmed esinema mitte kui vastavate liikmesriikide ega piirkonna esindajad, vaid kui rahvusvahelise üldsuse volitatud esindajad. Iga ameti liige peab eriti hoiduma sekkumast otsustesse, mis on otseselt seotud liikme enese administratsiooniga.
99 (2) Ükski ameti liige ei või saada ega paluda instruktsioone, mis on seotud tema tegevusega liidus, mitte üheltki valitsuselt ega selle liikmelt, ei üheltki era- ega ühiskondlikult organisatsioonilt või isikult. Liikmed peavad hoiduma mis tahes tegevusest või otsuse vastuvõtmisest, mis võib olla sobimatu nende staatusega, lähtudes lõigust 98.
100 (3) Iga liige peab esmajärgus austama ameti liikmete rahvusvahelist tööiseloomu ja hoiduma mõjutamast neid nende töös.
101 4. Raadioeeskirjade ameti töökord on määratletud konventsioonis.
Artikkel 15. Raadioside töögrupid
102 Raadioside töögruppide ülesanded on määratletud konventsioonis.
Artikkel 16. Raadioside büroo
103 Raadioside büroo direktori funktsioonid on määratletud konventsioonis.
III peatükk. ELEKTERSIDE STANDARDISEERIMISE SEKTOR
Artikkel 17. Funktsioonid ja struktuur
104 1. (1) Elekterside standardiseerimise sektori funktsiooniks on teostada liidu eesmärke elekterside standardiseerimise alal, nagu need on määratletud põhikirja artiklis 1, uurides tehnilisi, käitamis- ja tariifide küsimusi ning võtta vastu nende kohta käivaid soovitusi selleks, et standardiseerida elekterside ülemaailmselt.
105 (2) Vastavalt konventsiooni sätetele tuleb elekterside standardiseerimise ja raadioside sektorite täpsed kohustused nende omavahelises tihedas koostöös pidevalt üle vaadata, arvestades mõlema sektori ühiseid huve. Raadioside sektori, elekterside standardiseerimise sektori ja elekterside arengusektori vahel tuleb teha tihedat koostööd.
106 2. Elekterside standardiseerimise sektori töö toimub läbi:
107 a) ülemaailmsete elekterside standardiseerimise konverentside;
108 b) elekterside standardiseerimise töögruppide;
109 c) elekterside standardiseerimisbüroo, mida juhib valitud direktor.
110 3. Elekterside standardiseerimise sektori liikmeteks on:
111 a) seaduse järgi kõik liidu liikmete administratsioonid;
112 b) vastavalt konventsiooni asjakohastele sätetele iga selleks volitatud ühendus või organisatsioon.
Artikkel 18. Ülemaailmsed elekterside standardiseerimise konverentsid
113 1. Ülemaailmse elekterside standardiseerimise konverentsi ülesanded on määratletud konventsioonis.
114 2. Ülemaailmsed elekterside standardiseerimise konverentsid toimuvad iga nelja aasta järel; siiski võib konventsiooni vastavatest sätetest lähtuvalt pidada lisakonverentsi.
115 3. Ülemaailmse elekterside standardiseerimise konverentsi otsused peavad igal juhul olema kooskõlas põhikirja, konventsiooni ja administratiiveeskirjadega. Võttes vastu resolutsioone ja otsuseid, peavad konverentsid arvestama ettenähtavaid finantsmõjusid ja hoiduma vastu võtmast resolutsioone ja otsuseid, mis võivad põhjustada täievolilise konverentsi kindlaksmääratud kulude kõrgeima piirmäära ületamist.
Artikkel 19. Elekterside standardiseerimise töögrupid
116 Elekterside standardiseerimise töögruppide ülesanded on määratletud konventsioonis.
Artikkel 20. Elekterside standardiseerimisbüroo
117 Elekterside standardiseerimisbüroo direktori ülesanded on määratletud konventsioonis.
IV peatükk. ELEKTERSIDE ARENGUSEKTOR
Artikkel 21. Funktsioonid ja struktuur
118 1. (1) Elekterside arengusektori funktsiooniks on teostada liidu eesmärke, nagu need on määratletud põhikirja artiklis 1 ja kanda oma erilise pädevuse piires liidu topelt vastutust kui ÜRO spetsialiseeritud asutus ja kui täidesaatev asutus, mille ülesanne on ÜRO arengusüsteemi raames teostada projekte ning soodustada ja elavdada elekterside arengut, pakkudes, organiseerides ja koordineerides tehnilist koostööd ning abiprogramme.
119 (2) Vastavalt põhikirja sellekohastele sätetele peab raadioside sektori, elekterside standardiseerimise sektori ja elekterside arengusektori tegevus olema suunatud jätkuvale koostööle arengut puudutavates küsimustes.
120 2. Kooskõlas eelpool märgituga on elekterside arengusektori erifunktsioonid:
121 a) suurendada otsustajate arusaamist elekterside tähtsusest rahvamajandus- ja sotsiaalarengu programmis ning pakkuda informatsiooni ja nõuannet võimalike struktuuriliste ja poliitiliste lahenduste kohta;
122 b) aidata kaasa elekterside võrkude ja teenistuste arengule, levikule ja käitamisele, eriti arengumaades, arvestades teiste samalaadsete organisatsioonide tegevust, kindlustades inimjõudude võimet areneda, planeerida, juhtida, ressursse mobiliseerida ja teaduslikke uurimisi teha;
123 c) suurendada elekterside kasvu koostöös regionaalsete elekterside organisatsioonidega ning ülemaailmsete ja regionaalsete arengut finantseerivate organisatsioonidega; jälgida oma arenguprogrammi lülitatud projektide arengut, kindlustades nende täpse täitmise;
124 d) aidata kaasa ressursside mobiliseerimisele, abistamaks arengumaid elekterside arendamisel, soodustades eelistatavate krediteerimisallikate rajamist ning tehes koostööd rahvusvaheliste ja regionaalsete finants- ja arenguorganisatsioonidega;
125 e) toetada ja koordineerida programme, mis suunavad sobivaid tehnoloogiaid arengumaadesse, arvestades arenenud riikide võrgustiku arengut ja muudatusi;
126 f) tõmmata arengumaade elekterside arengusse kaasa tööstust ja pakkuda nõuannet sobivate tehnoloogiate valikul ja rakendamisel;
127 g) nõustada, vajaduse korral läbi viia või sponsoreerida tehnilisi, majanduslikke, finantsilisi, juhtimisalaseid, õigusalaseid ning poliitilisi uurimusi, kaasa arvatud spetsiifiliste elektersidealaste projektide uurimusi;
128 h) koos teiste sektorite, peasekretariaadi ja teiste asjasse puutuvate organitega töötada välja rahvusvahelise ja regionaalse elekterside võrkude üldplaan, eesmärgiga kergendada nende arengu koordineerimist, pidades silmas elekterside teenuste tingimusi;
129 i) eelnimetatud funktsioonide täitmisel pöörata erilist tähelepanu kõige vähem arenenud maade vajadustele.
130 3. Elekterside arengusektori töö toimub läbi:
131 a) ülemaailmsete ja regionaalsete elekterside arengukonverentside;
132 b) elekterside arengu töögruppide;
133 c) elekterside arengubüroo, mida juhib valitud direktor.
134 4. Elekterside arengusektori liikmeteks on:
135 a) seaduse järgi kõik liidu liikmete administratsioonid;
136 b) vastavalt konventsiooni asjakohastele sätetele iga selleks volitatud iseseisev üksus või organisatsioon.
Artikkel 22. Elekterside arengukonverentsid
137 1. Elekterside arengukonverentsid on elekterside arengut puudutavate diskussioonide, projektide ja programmide foorumiks ning elekterside arengubüroole juhtnööride andjaks.
138 2. Elekterside arengukonverentsid hõlmavad:
139 a) ülemaailmseid elekterside arengukonverentse;
140 b) regionaalseid elekterside arengukonverentse.
141 3. Kahe täievolilise konverentsi vahel peab toimuma üks ülemaailmne elekterside arengukonverents ja vastavalt ressurssidele ning prioriteetidele regionaalsed elekterside arengukonverentsid.
142 4. Elekterside arengukonverentsid ei valmista ette lõppakte. Nende lõpparvamused on resolutsioonide, otsuste, soovituste või ettekannete vormis. Need lõpparvamused peavad igal juhul olema kooskõlas konstitutsiooni, konventsiooni ja administratiiveeskirjadega. Võttes vastu resolutsioone ja otsuseid, peavad konverentsid arvestama ettenähtavaid finantsmõjusid ning hoiduma vastu võtmast resolutsioone ja otsuseid, mis võivad põhjustada täievolilise konverentsi poolt kindlaksmääratud kulude kõrgeima piirmäära ületamist.
143 5. Elekterside konverentside ülesanded on määratletud konventsioonis.
Artikkel 23. Elekterside arengu töögrupid
144 Elekterside arengu töögruppide kohustused on määratletud konventsioonis.
Artikkel 24. Elekterside arengubüroo
145 Elekterside arengubüroo direktori funktsioonid on määratletud konventsioonis.
V peatükk. LIIDU TÖÖD PUUDUTAVAD MUUD TINGIMUSED
Artikkel 25. Rahvusvahelise elekterside ülemaailmsed konverentsid
146 1. Rahvusvahelise elekterside ülemaailmne konverents võib osaliselt või erandkorras täies mahus läbi vaadata rahvusvahelisi elekterside eeskirju ja tegelda mis tahes ülemaailmset iseloomu omavate ja tema pädevusse kuuluvate ning päevakorras olevate küsimustega.
147 2. Rahvusvahelise elekterside ülemaailmse konverentsi otsused peavad igal juhul olema kooskõlas põhikirja ja konventsiooniga. Võttes vastu resolutsioone ja otsuseid, peavad konverentsid arvestama ettenähtavaid finantsmõjusid ja hoiduma vastu võtmast resolutsioone ja otsuseid, mis võivad põhjustada täievolilise konverentsi poolt kindlaks määratud kulude kõrgeima piirmäära ületamist.
Artikkel 26. Koordinatsioonikomitee
148 1. Koordinatsioonikomitee koosneb peasekretärist, peasekretäri asetäitjast ja kolme büroo direktoritest. Seda juhib peasekretär ja viimase puudumisel peasekretäri asetäitja.
149 2. Koordinatsioonikomitee tegutseb sisemise juhtorganina, kes annab peasekretärile nõu ja praktilist abi kõigi administratiivsete, finantsiliste, informatsioonisüsteeme ja tehnilist koostööd puudutavate küsimuste lahendamisel, mis ei kuulu mingi sektori või peasekretariaadi otsesesse pädevusse ning välissuhete ja avalikkuse informeerimise alal. Eelnevat arvesse võttes peab komitee juhinduma põhikirja ja konventsiooni sätetest, nõukogu otsustest ja liidu kui terviku huvidest.
Artikkel 27. Liidu valitud ametnikud ja töötajaskond
150 1. (1) Oma tegevuses ei tohi liidu töötajaskond ega valitud ametnikud taotleda või arvesse võtta instruktsioone üheltki valitsuselt ega mõnelt teiselt võimuorganilt väljaspool liitu. Nad peavad hoiduma mis tahes tegevusest, mis ei ole kohane neile kui rahvusvahelistele ametnikele.
151 (2) Iga liige peab austama nende valitud ametnike ja liidu töötajaskonna töö esmajärgus rahvusvahelist iseloomu ja hoiduma neid oma töös mõjutamast.
152 (3) Ükski valitud ametnik ega liidu töötajaskonna liige ei tohi osaleda ega omada mingit finantshuvi ettevõtmises, mis on seotud elektersidega, välja arvatud nende oma töö. Termin «finantshuvi» ei tähenda pensioni või eelnevalt tehtud töö eest saadavat kompensatsiooni.
153 (4) Liidu töö efektiivsuse kindlustamise nimel peab iga riik, kelle kodanik on valitud peasekretäriks, peasekretäri asetäitjaks või büroo direktoriks hoiduma võimaluse piires selle kodaniku tagasikutsumisest kahe täievolilise konverensti vaheajal.
154 2. Töötajaskonna töölevõtmisel ja töötingimuste määramisel peab kõige tähtsamaks pidama liidu kindlustamist kõige töövõimelisema, kompetentsema ja ausama töötajaskonnaga. Samasugust tähtsust tuleb osutada sellele, et võtta tööle töötajaid võimalikult erinevatest piirkondadest.
Artikkel 28. Liidu rahalised vahendid
155 1. Liidu kulud koosnevad väljaminekutest:
156 a) nõukogule;
157 b) peasekretariaadile ja liidu sektoritele;
158 c) täievolilistele konverentsidele ja rahvusvahelise elekterside ülemaailmsetele konverentsidele;
159 2. Liidu kulud kaetakse liikmete ja konventsiooni vastavate sätete alusel volitatud iseseisvate üksuste ja organisatsioonide liikmemaksudest. Iga liige ja selleks volitatud iseseisev üksus või organisatsioon peab maksma summa, mis vastab osamaksu klassile, mille ta on valinud konventsiooni vastavate sätete kohaselt.
160 3. (1) Liikmetel on õigus valida oma osamaksu klass liidu kulude katmiseks.
161 (2) Valik tuleb teha kuue kuu jooksul, alates täievolilise konverentsi lõppemisest, võttes aluseks konventsioonis ära toodud maksuklasside skaala.
162 (3) Kui täieõiguslik konverents teeb konventsiooni maksuklasside skaalasse paranduse, peab peasekretär informeerima kõiki liikmeid selle paranduse kehtima hakkamise kuupäevast. Iga liige peab teatama peasekretärile kuue kuu jooksul sellise teate saamisest, millise maksuklassi ta vastavalt parandatud skaalale valis.
163 (4) Vastavalt lõikudele 161 ja 162 on iga liikme poolt valitud maksuklass rakendatav selle aasta 1. jaanuarist, mis järgneb lõikudes 161 ja 162 märgitud kuuekuulisele perioodile.
164 4. Liikmed, kes ei teatanud oma otsusest lõikudes 161 ja 162 antud aja jooksul, säilitavad oma eelnevalt valitud maksuklassi.
165 5. Liikme poolt valitud maksuklassi saab vähendada ainult vastavalt lõikudele 161, 162 ja 163. Siiski, erandjuhtudel nagu loodusõnnetused, mil osutuvad vajalikuks rahvusvahelised abiprogrammid, võib nõukogu lubada vähendada maksukoormust, kui seda palub liige, kes enam ei suuda maksta eelnevalt valitud maksu.
166 6. Samuti võivad liikmed nõukogu nõusolekul valida madalama maksuklassi kui see, mis oli lõigu 161 järgi varem valitud, juhul kui nende suhtelised maksuvõimalused on alates lõigus 163 fikseeritud kuupäevast märgatavalt halvemad kui enne.
167 7. Põhikirja lõigu 43 all toodud regionaalsete konverentside kulud kaetakse kõikide selle regiooni liikmete poolt vastavalt nende klassifikatsioonile ja vajadusel ka sellistel konverentsidel osalenud teiste regioonide liikmete poolt samadel alustel.
168 8. Lõigu 159 all viidatud liikmed, iseseisvad üksused ja organisatsioonid peavad ette maksma oma aastamaksu, mis on arvestatud nõukogu poolt kinnitatud kaheaastase eelarve või korralduse alusel.
169 9. Liige, kes on liidule võlgu, kaotab õiguse hääletada, nagu see on sätestatud käesoleva põhikirja lõikudes 27 ja 28, seniks kuni võlgnevuste summa võrdub või ületab selle kaheaastase osavõtumaksude summa.
170 10. Erisätted, mis käsitlevad lõigus 159 käsitletud iseseisvate üksuste ja organisatsioonide ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide finantsmakse, sisalduvad konventsioonis.
Artikkel 29. Keeled
171 1. (1) Liidu ametlikud ja töökeeled on araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keel.
172 (2) Kooskõlas vastavate täievolilise konverentsi otsustega kasutatakse neid keeli liidu tekstide ja dokumentide koostamisel ja avaldamisel versioonides, mis on vormilt ja sisult võrdsed, samuti ka vastastikku tõlkimisel liidu konverentsidel ja kohtumistel.
173 (3) Ebakõlade või vaidluste korral prevaleerib prantsuse keel.
174 2. Kui kohtumise või konverentsi kõik osavõtjad on sellega nõus, võib diskussioone pidada väiksema keelte arvuga kui ülaltoodud.
Artikkel 30. Liidu asukoht
175 Liidu asukoht on Genfis.
Artikkel 31. Liidu õigusvõime
176 Liidul on oma liikmete territooriumil selline õigusvõime, mis on vajalik tema funktsioonide ja eesmärkide teostamiseks.
Artikkel 32. Konverentside ja teiste koosolekute protseduurireeglid
177 1. Liidu töö organiseerimiseks ja diskussioonide, konverentside ning koosolekute pidamiseks kasutatakse konventsiooni protseduurireegleid.
178 2. Konverentsid ja nõukogu võivad peale nende protseduurireeglite vastu võtta selliseid reegleid, mis nende arvates on olulised. Need lisareeglid peavad siiski olema kooskõlas põhikirja ja konventsiooniga; konverentside poolt vastu võetud reeglid peavad olema avaldatud konverentsi dokumentidena.
VI peatükk. ELEKTERSIDET PUUDUTAVAD ÜLDISED REEGLID
Artikkel 33.Avalikkuse õigus kasutada rahvusvahelise elekterside teenuseid
179 Liikmed tunnistavad üldsuse õigust pidada avalikku korrespondentsi üldkasutatava rahvusvahelise teenistuse kaudu. Teenused, tasud ja tagatised peavad kõigile kasutajatele olema samad kõigis korrespondentsi kategooriates, ilma igasuguste prioriteetide või eelistusteta.
Artikkel 34. Elekterside peatamine
180 1. Liikmed jätavad endale õiguse katkestada mis tahes eratelegrammi edastamine, mis võib ohustada riigi julgeolekut või olla vastuolus selle seadustega, avaliku korra või kõlblusega, eeldusel et nad viivitamatult teatavad iga sellise telegrammi või selle osa lähteallikale taolisest peatamisest, välja arvatud juhul, kui selline teatamine võib ohustada riigi julgeolekut.
181 2. Samuti jätavad liikmed endale õiguse katkestada mis tahes eraelekterside, kui see ohustab riigi julgeolekut või on vastuolus selle seaduste, avaliku korra või kõlblusega.
Artikkel 35. Teeninduse seiskamine
182 Iga liige jätab endale õiguse seisata rahvusvaheline elekterside teenindus kas täielikult või ainult teatud osas ja/või teatud korrespondentsi osas, mis on kas sissetulev, väljaminev või transiidis olev, eeldusel et ta viivitamatult teatab sellest igale teisele liikmele peasekretäri kaudu.
Artikkel 36. Vastutus
183 Liikmed ei võta endale mingisugust vastutust rahvusvaheliste elekterside teenuste kasutajate ees, eriti kahjutasunõuete osas.
Artikkel 37. Elekterside salajasus
184 1. Liikmed nõustuvad kõikvõimalike abinõude rakendamisega, mida elektersides kasutatakse, et kindlustada rahvusvahelise korrespondentsi salajasus.
185 2. Sellest hoolimata jätavad nad enesele õiguse edastada sellist korrespondentsi kompetentsetele võimudele, et kindlustada oma siseriiklike seaduste ja rahvusvaheliste konventsioonide, mille osalised nad on, täitmine.
Artikkel 38.Elekterside kanalite ja seadmestiku rajamine, käitamine ning kaitse
186 1. Kindlustamaks rahvusvahelise elekterside kiireks ning katkestamatuks edastamiseks vajalike kanalite ja seadmestiku rajamine parimatel tehnilistel tingimustel, peavad liikmed astuma selleks vajalikke samme.
1872. Need kanalid ja seadmestikud peavad töötama selliste meetodite ja protseduuride alusel, mis on praktikas osutunud parimaks. Neid peab hoidma täielikus töökorras ja vastavuses teaduse ja tehnika arenguga.
188 3. Liikmed peavad kaitsma neid kanaleid ja seadmestikke oma seadustega.
189 4. Kui ei ole erikokkuleppeid, siis peab iga liige astuma vajalikke samme, et kindlustada nende rahvusvaheliste elekterside liinide korrashoid, mis on tema kontrolli all.
Artikkel 39. Rikkumistest teatamine
190 Et kaasa aidata käesoleva põhikirja artikli 6 sätete täitmisele, kohustuvad liikmed informeerima üksteist põhikirja, konventsiooni ja administratiiveeskirjade sätete rikkumistest.
Artikkel 40. Elekterside prioriteetsus inimelude ohutuses
191 Rahvusvahelise elekterside teenistused peavad andma absoluutse prioriteedi neile elektersidedele, mis on seotud inimelude ohutusega merel, maal, õhus või kosmoses, nagu ka Ülemaailmse Tervise Organisatsiooni kiireloomulistele erakorralistele epidemioloogilistele elektersidedele.
Artikkel 41. Valitsuse elektersidede prioriteet
192 Vastavalt artiklite 40 ja 46 sätetele on valitsuse elektersidedel (vt. põhikirja lisa lõiku 1014) teostatavuse ulatuses ja lähtuvalt algataja eripöördumisest eesõiguslik seisund teiste elektersidede ees.
Artikkel 42. Erikokkulepped
193 Liikmed jätavad enestele, nende poolt tunnustatud operaatorfirmadele ja teistele firmadele, kellel on õigus töötada, õiguse teha erikokkuleppeid elekterside küsimustes, mis ei puuduta liikmeid üldiselt. Sellised kokkulepped ei ole vastuolus põhikirja tingimuste, konventsiooni ega administratiiveeskirjadega seni, kuni need ei põhjusta teiste liikmete raadioteenistuse häireid ja üldist tehnilist kahju teiste liikmete elekterside teenustele.
Artikkel 43. Regionaalkonverentsid, -kokkulepped ja -organisatsioonid
194 Liikmetel on õigus läbi viia regionaalseid konverentse, sõlmida regionaalseid kokkuleppeid ja moodustada regionaalseid organisatsioone, et lahendada elektersidealaseid küsimusi, mida on võimalik regionaalselt lahendada. Sellised kokkulepped ei või olla vastuolus põhikirja ega konventsiooniga.
VII peatükk. ERITINGIMUSED RAADIOLE
Artikkel 44.Raadiosageduste spektri ja geostatsionaarsatelliidi orbiidi kasutamine
195 1. Liikmed peavad püüdma vähendada kasutatavate sageduste ja spektrite arvu miinimumini, millega oleks veel võimalik rahuldavalt tagada vajalik teenindus. Selleks peavad nad püüdma viivitamata rakendada kõige uuemaid tehnilisi saavutusi.
196 2. Kasutades sagedusalasid raadioteeninduses, peavad liikmed meeles pidama, et raadiosagedused ja geostatsionaarsatelliidi orbiidid on piiratud looduslikud ressursid ja neid peab kasutama ratsionaalselt, efektiivselt ja ökonoomselt, kooskõlas raadioeeskirjade sätetega nii, et riigid või riikide grupid võiksid omada mõlemale võrdväärset juurdepääsu, võttes arvesse arengumaade erilisi vajadusi ning nende riikide geograafilist asukohta.
Artikkel 45. Raadiohäired
197 1. Kõik mis tahes eesmärgiga jaamad peavad olema rajatud ja töötama nii, et nad ei põhjustaks raadiohäireid teiste liikmete raadioteenistustele ja -sidedele ega tunnustatud operaatorfirmadele või seaduspäraselt volitatud firmadele, mis osutavad raadioteenuseid ja mis töötavad kooskõlas raadioeeskirjadega.
198 2. Iga liige kohustub nõudma operaatorfirmadelt, millele ta tunnustuse annab ja teistelt töötavatelt firmadelt ülaltoodud lõigu 197 sätte täitmist.
199 3. Veelgi enam, liikmed tunnistavad vajadust võtta ette praktilisi samme, et takistada mis tahes seadmete ja elektriliste aparaatide kasutamist, mis võiksid põhjustada raadioteenistuse või raadioside häireid, nagu märgitud lõigus 197.
Artikkel 46. Hädakutsed ja teated
200 Raadiojaamad on kohustatud eranditeta vastu võtma hädakutseid ja teateid, sõltumata nende päritolust, samuti vastama nendele kutsetele ja viivitamatult tegutsema vastavalt vajadusele.
Artikkel 47. Valed või petlikud häda-, ohutus- ja identifitseerimissignaalid
201 Liikmed nõustuvad ette võtma samme, et hoida ära valede või petlike häda-, ohutus- ja identifitseerimissignaalide edastamist ning tegema koostööd, et avastada ning tuvastada selliseid signaale saatvaid, nende jurisdiktsiooni alla kuuluvaid jaamu.
Artikkel 48. Riikliku kaitseteenistuse seadmed
202 1. Liikmetel on täielik vabadus sõjaväeliste raadioseadmete suhtes.
203 2. Siiski tuleb nende seadmete osas nii palju kui võimalik kinni pidada põhisätetest, mis puudutavad abi andmist häda korral, meetmetest, mida võetakse, vältimaks raadiohäirete tekitamist ning administratiiveeskirjade sätetest, mis puudutavad emissiooni tüüpe ning kasutatavaid sagedusi vastavalt teeninduse laadile, mida sellised seadmed teostavad.
204 3. Veelgi enam, kui selliseid seadmeid kasutatakse avaliku korrespondentsi edastamisel või teiste teenuste puhul, mida juhivad administratiiveeskirjad, siis peavad nad üldjuhul olema allutatud reeglitele, mis selliseid teenuseid reguleerivad.
VIII peatükk. SUHTED ÜRO-GA, TEISTE RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE JA MITTELIIKMESRIIKIDEGA
Artikkel 49. Suhted ÜRO-ga
205 Suhted ÜRO ja Rahvusvahelise Elektersideliidu vahel on reguleeritud nende kahe organisatsiooni vahel sõlmitud lepinguga.
Artikkel 50. Suhted teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega
206 Eesmärgiga edendada rahvusvahelist koostööd elektersidega seotud aladel, teeb liit koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, millel on vastavad huvid ja tegevus.
Artikkel 51. Suhted mitteliikmesriikidega
207 Iga liige jätab endale ja tunnustatud operaatorfirmadele õiguse fikseerida tingimused, mille järgi ta tunnustab elektersidesid, mida on vahetatud liidu liikmeks mitteolevate riikidega. Kui liige on selliselt riigilt saadud elektersidet tunnustanud, siis peab seda edasi kandma ja seni, kuni see on liikme elekterside kanalites, kehtivad selle suhtes põhikirja, konventsiooni ja administratiiveeskirjade sätted tasude kohta.
IX peatükk. LÕPPSÄTTED
Artikkel 52. Ratifitseerimine, vastuvõtmine ja kinnitamine
208 1. Käesolev põhikiri ja konventsioon tuleb ratifitseerida, vastu võtta või kinnitada samaaegselt iga allakirjutanud liikme poolt vastavalt selle riigi konstitutsiooni sätetele ühe dokumendiga. See dokument tuleb niipea, kui võimalik deponeerida peasekretäri juures. Peasekretär peab liikmeid informeerima igast sellisest deponeerimisest.
209 2. (1) Käesoleva põhikirja ja konventsiooni kehtima hakkamise kuupäevale järgneva kahe aasta jooksul võib allakirjutanud liige, isegi kui ta ei ole deponeerinud dokumenti ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise kohta vastavalt ülaltoodud lõigule 208, kasutada liidu liikmetele laienevaid õigusi, mis on toodud põhikirja lõikudes 25 ja 28.
210 (2) Kaks aastat pärast käesoleva põhikirja ja konventsiooni kehtima hakkamise kuupäeva ei oma allakirjutanud liige, kes ei ole deponeerinud ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise dokumenti vastavalt lõigule 208, enam õigust hääletada liidu mis tahes konverentsil, nõukogu istungil, liidu sektorite kohtumisel või korrespondentsi konsultatsioonidel vastavalt põhikirja ja konventsiooni sätetele seni, kuni ta ei ole sellist dokumenti deponeerinud. Muid õigusi peale hääletamisõiguse, ei muudeta.
211 3. Pärast põhikirja ja konventsiooni kehtima hakkamist vastavalt põhikirja artiklile 58, hakkab dokument ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise kohta kehtima selle peasekretäri juures deponeerimise momendist alates.
Artikkel 53. Ühinemine
212 1. Liige, kes ei ole põhikirjale ega konventsioonile alla kirjutanud ega ole põhikirja artikli 2 sätete subjekt, või iga teine riik, mida on selles artiklis 2 mainitud, võib selle põhikirjaga igal ajal ühineda. Selline ühinemine peab toimuma ühe dokumendiga, mis haarab nii põhikirja kui konventsiooni.
213 2. Ühinemisdokument peab olema deponeeritud peasekretäri juures, kes peab informeerima liikmeid iga sellise dokumendi deponeerimisest, kui ta on selle kätte saanud ja saatma igaühele neist selle tõestatud koopia.
214 3. Peale käesoleva põhikirja ja konventsiooni kehtima hakkamist vastavalt artikli 58 sätetele, hakkab ühinemise dokument kehtima alates selle peasekretäri juures deponeerimise kuupäevast, kui see ei ole teisiti sätestatud.
Artikkel 54. Administratiiveeskirjad
215 1. Administratiiveeskirjad, nagu on viidatud põhikirja artiklis 4, on siduvad rahvusvahelised aktid ning tulenevad põhikirjast ja konventsioonist.
216 2. Selle põhikirja ja konventsiooni ratifitseerimine, vastuvõtmine või kinnitamine või nende aktidega ühinemine vastavalt põhikirja artiklitele 52 ja 53 tähendab samuti nõusolekut administratiiveeskirjadega, mis on vastu võetud pädeva ülemaailmse konverentsi poolt enne põhikirjale või konventsioonile alla kirjutamise kuupäeva. Selline nõusolek allub igale reservatsioonile, mis on tehtud administratiiveeskirjadele alla kirjutamise ajal, või selle muudatustele, tingimusel et reservatsioon säilib ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise dokumendi deponeerimise ajal.
217 3. Administratiiveeskirjade parandused, kas osalised või täielikud, mis on sisse viidud peale eelnimetatud kuupäeva, peavad kehtima kõigi liikmete kohta, kes on nendele parandustele alla kirjutanud, selles ulatuses, mis on nende riikide siseriiklike seadustega lubatud. Selline esialgne kohaldamine hakkab kehtima selles määratud kuupäevast ja on selliste reservatisoonide subjektiks, mis võivad olla tehtud nendele parandustele alla kirjutamise ajal.
218 4. Antud esialgne kohaldamine jätkub kuni:
219 a) liige teatab peasekretärile oma nõusolekust selliste muudatustega ja märgib vajaduse korral, millises ulatuses ta säilitab reservatsioone muudatuse kohta, mis oli tehtud sellele alla kirjutamise ajal; või
220 b) kuuskümmend päeva pärast seda, kui peasekretär on saanud liikme teate selle kohta, et viimane ei ole nõus olema seotud sellise muudatusega.
221 5. Kui peasekretär ei ole lõikude 219 ja 220 kohaselt saanud vajalikku teadet liikmelt, kes on alla kirjutanud mõnele sellisele muudatusele, siis pärast kolmekümne kuue kuu möödumist kuupäevast või kuupäevadest, mis seal on määratud esialgse ühinemise alguseks, loetakse selline liige nõus olevaks muudatusega, mis oli mis tahes reservatsiooni subjektiks, mida ta võis olla teinud sellele muudatusele alla kirjutamise ajal.
222 6. Iga liidu liige, kes ei ole ühelegi administratiiveeskirjade muudatusele, mis kohaldus pärast lõigus 216 märgitud kuupäeva, ei osaliselt ega täielikult alla kirjutanud, võib taotleda enda sidumist sellega, teatades sellest viivitamatult peasekretärile. Kui peasekretär ei ole sellist teadet selliselt liikmelt lõigus 221 märgitud aja möödumisel saanud, loetakse liige selle muudatusega nõus olevaks.
223 7. Peasekretär peab informeerima liikmeid kohe iga seda artiklit puudutava teate saamisest.
Artikkel 55. Põhikirja paranduse sätted
224 1. Liidu iga liige võib teha ettepaneku põhikirja paranduste tegemiseks. Iga selline ettepanek peab, selleks et kindlustada selle ajaline edasiandmine ja läbivaatamine kõikide liidu liikmete poolt, jõudma peasekretärini vähemalt kaheksa kuud enne täievolilise konverentsi kindlaksmääratud alguskuupäeva. Peasekretär peab niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud enne viimati nimetatud kuupäeva, edastama iga sellise ettepaneku liidu liikmetele.
225 2. Iga ettepaneku teisend mis tahes lõigu 224 kohaselt esitatud parandusele võib, siiski, olla esitatud igal ajal liidu liikme või selle delegatsiooni poolt täievolilisel konverentsil.
226 3. Põhikirja paranduse ettepanekut arutav kvoorum mis tahes täievolilise konverentsi plenaaristungil peab koosnema rohkem kui pooltest täievolilisele konverentsile akrediteeritud delegatsioonidest.
227 4. Et rakenduda, peab iga parandusettepanek nagu ka parandus ise, olgu ta siis muudatustega või ilma, olema heaks kiidetud vähemalt kahe kolmandiku delegatsioonide poolt, kes on akrediteeritud täievolilisele konverentsile, kes omab hääletamisõigust.
228 5. Kui välja arvata selle artikli eelnevates lõikudes toodud sätted, mis prevaleerivad, siis rakendatakse konventsioonis sisalduvaid üldisi konverentse puudutavaid sätteid ning teiste koosolekute kohta käivaid protseduurireegleid.
229 6. Igasugused täievolilise konverentsi poolsed põhikirja parandused hakkavad tervikuna ja üheainsa aktina kehtima konverentsi fikseeritud kuupäevast, nende liikmete vahel, kes on enne seda kuupäeva deponeerinud oma ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise dokumendi nii selle põhikirjaga kui ka parandusega. Paranduse osaline ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või sellega ühinemine ei ole lubatud.
230 7. Peasekretär peab informeerima kõiki liikmeid iga ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise dokumendi deponeerimisest.
231 8. Pärast iga sellise paranduse jõustumist toimub ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või ühinemine vastavalt põhikirja artiklitele 52 ja 53 juba parandatud põhikirja suhtes.
232 9. Pärast iga sellise paranduse jõustumist peab peasekretär registreerima selle ÜRO sekretariaadis vastavalt ÜRO harta artikli 102 sätetele. Käesoleva põhikirja lõiku 241 rakendatakse ka iga paranduse kohta.
Artikkel 56. Vaidluste lahendamine
233 1. Liikmed võivad lahendada oma vaidlused käesoleva põhikirja, konventsiooni või administratiiveeskirjade tõlgendamise või kohaldamise osas läbirääkimiste teel, diplomaatilisi kanaleid kasutades või vastavalt protseduuridele, mis on kehtestatud nende vahel sõlmitud kahe- või mitmepoolsete lepingutega rahvusvaheliste vaidlusküsimuste lahendamiseks, või mõnel muul teel, milles on vastastikku kokku lepitud.
234 2. Kui ühtegi neist meetoditest ei kohaldata, võib iga vaidluse osaline pöörduda kohtusse vastavalt protseduuridele, mis on määratletud konventsioonis.
235 3. Põhikirja, konventsiooni ja administratiiveeskirjade rakendamisega seotud tülide kohustusliku lahendmise fakultatiivprotokoll on kohaldatav üksnes sellele protokollile allakirjutanud liikmete suhtes.
Artikkel 57. Põhikirja ja konventsiooni denonsseerimine
236 1. Igal liikmel, kes on selle põhikirja ja konventsiooni ratifitseerinud, vastu võtnud, kinnitanud või sellega ühinenud, on õigus seda denonsseerida. Sellisel juhul peavad põhikiri ja konventsioon olema denonsseeritud samaaegselt ühe, peasekretärile adresseeritud dokumendiga. Sellise teate saamisel peab peasekretär sellest teatama teistele liikmetele.
237 2. Denonsseerimine jõustub ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil peasekretär sai sellekohase teate.
Artikkel 58. Jõustumine ja sellega seotud küsimused
238 1. Käesolev põhikiri ja konventsioon jõustuvad 1. juulil 1994. a. liikmete suhtes, kes enne seda kuupäeva on deponeerinud omapoolse ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise dokumendi.
239 2. Pärast lõigus 238 märgitud jõustumise kuupäeva asendavad ja tühistavad käesolev põhikiri ja konventsioon nende liikmete suhtes Rahvusvahelise elekterside konventsiooni (Nairobi, 1982).
240 3. Vastavalt ÜRO harta artikli 102 sätetele peab peasekretär registreerima käesoleva põhikirja ja konventsiooni ÜRO sekretariaadis.
241 4. Käesoleva põhikirja ja konventsiooni originaalid, mis on koostatud araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, peavad deponeeritult jääma liidu arhiivi. Peasekretär peab andma igale allakirjutanud liikmele tõestatud koopia nõutud keeles.
242 5. Lahknevuste korral põhikirja ja konventsiooni erinevate keelevariantide vahel prevaleerib prantsuskeelne tekst.
Selle kinnituseks on täievolilised saadikud kirjutanud alla Rahvusvahelise Elektersideliidu põhikirja originaalile ja Rahvusvahelise Elektersideliidu konventsiooni originaalile.
Lisa (CS)
Rahvusvahelise Elektersideliidu põhikirjas, konventsioonis ja administratiiveeskirjades kasutatud terminite definitsioonid
1001 Ülaltoodud liidu aktides kasutatud termineid defineeritakse järgmiselt:
1002 Administratsioon — iga valitsusasutus või -teenistus, mis vastutab Rahvusvahelise Elektersideliidu põhikirjas, Rahvusvahelise Elektersideliidu konventsioonis ja administratiiveeskirjades toodud kohustuste täitmise eest.
1003 Raadiohäired — häired, mis ohustavad raadionavigatsiooni teenistuse või teiste ohutusteenistuste tööd või tõsiselt moonutavad, katkestavad või takistavad raadioeeskirjade kohaselt tegutseva raadioside teenistuse tööd.
1004 Avalik korrespondents — iga elekterside, mida avalikus käsutuses olevad talitused ja jaamad peavad vastu võtma ja edastama.
1005 Delegatsioon — sama liikme poolt saadetud delegaatide rühm ja vajadusel ka sama liikme poolt saadetud esindajad, nõuandjad, atašeed või tõlgid.
Iga liige võib delegatsiooni moodustada oma soovi kohaselt. Nimelt võib ta vastavalt konventsiooni asjakohastele sätetele muu hulgas lülitada delegatsiooni isikuid atašeede või nõuandjatena, kes kuuluvad ükskõik millisesse seadustatud organisse või organisatsiooni.
1006 Delegaat — isik, kes on saadetud liidu liikme valitsuse poolt osalema täievolilisel konverentsil või isik, kes esindab liidu liikme valitsust või administratsiooni liidu konverentsil või kohtumisel.
1007 Operaatorfirma — iga füüsiline isik, ettevõte, korporatsioon või riigiasutus, mis töötab rahvusvaheliseks elekterside teenistuseks ettenähtud elekterside seadmetega või on võimeline põhjustama raadiohäireid oma tegevusega.
1008 Tunnustatud operaatorfirma — iga operaatorfirma, mis tegeleb avaliku korrespondentsi või ringhäälingu teenistusega ning millele laienevad põhikirja artikli 6 sätted, mis on peale pandud talle liikme poolt, kes on andnud sellele töötavale agentuurile õiguse tema territooriumil rajada ning tööle panna elekterside teenistus.
1009 Raadioside — elekterside raadiolainete abil.
1010 Ringhäälingu teenistus — raadioside teenistus, mille ülekanded on üldsusele vahetult kättesaadavad. See teenistus võib hõlmata heli ülekandmist, televisiooni- või teisi saateid.
1011 Rahvusvaheline elekterside teenistus — elekterside võimaluse pakkumine elekterside asutuste või jaamade vahel, mis on ükskõik millist tüüpi ja asuvad või kuuluvad erinevatele riikidele.
1012 Elekterside — igasugune märkide, signaalide, kirjutise, kujutise ja heli või igasuguse teate väljasaatmine, edastamine ja vastuvõtmine kaabel-, raadio-, optiliste või teiste elektormagneetiliste süsteemidega.
1013 Telegramm — kirjalik teade, mis on ette nähtud telegraafi teel adressaadile vahendamiseks. Antud termini alla kuuluvad ka raadiotelegrammid, kui see pole muul viisil määratletud.
1014 Valitsuse elektersided — elekterside, mis lähtub:
— riigipealt,
— valitsuse juhilt või valitsuse liikmetelt,
— maa-, mere- ja õhujõudude ülemjuhatajatelt,
— diplomaatilistelt või konsulaaragentidelt,
— ÜRO peasekretärilt; ÜRO põhiorganite direktoritelt,
— Rahvusvahelisest Kohtust, või vastused ülalpool mainitud valitsuste elektersidele.
1015 Eratelegrammid — telegrammid, mis ei ole riiklikud või teenistuslikud telegrammid.
1016 Telegraaf — elekterside vorm, mille puhul ülekantav informatsioon salvestatakse saabumisel tavaliselt graafilise dokumendina; ülekantav informatsioon võib vahel olla alternatiivses vormis või salvestatud edasiseks kasutamiseks.
Märkus. Graafiline dokument salvestab informatsiooni püsivas vormis ja teda on võimalik registrisse paigutada ning korduvalt kasutada; see võib olla kirjalikus või trükitud vormis või fikseeritud kujutisena.
1017 Telefon — elekterside vorm, mis on ette nähtud peaasjalikult informatsiooni vahetamiseks kõne vormis.
Mitteametlik tõlge
Rahvusvahelise Elektersideliidu konventsioon
Alla kirjutatud 22. detsembril 1992. a.
I peatükk. LIIDU TEGEVUS
1. osa
Artikkel 1. Täievoliline konverents
1 1. (1) Täievoliline konverents kutsutakse kokku vastavalt Rahvusvahelise Elektersideliidu põhikirja (edaspidi nimetatud põhikiri) artikli 8 sätetele.
2 (2) Võimaluse korral määratakse täievolilise konverentsi täpne aeg ja koht eelneval täievolilisel konverentsil. Kui see ei õnnestu, siis teeb seda nõukogu liidu liikmete enamuse nõusolekul.
3 2. (1) Järgmise täievolilise konverentsi täpset aega ja kohta või emba kumba neist võib muuta:
4 a) kui vähemalt üks neljandik liidu liikmetest on isiklikult palunud peasekretäril muudatusi teha; või
5 b) nõukogu ettepanekul.
6 (2) Iga selline muudatus nõuab liidu liikmete enamuse nõusolekut.
Artikkel 2. Valimised ja sellega seotud küsimused
Nõukogu
7 1. Nõukogusse valitud liidu liikmed on ametis kuupäevani, mil valitakse uus nõukogu, välja arvatud juhtumeil, kui vabad ametikohad tekivad nii, nagu on kirjeldatud alljärgnevates lõikudes 10 ja 12. Neil on õigus olla uuesti valitud.
8 2. (1) Kui kahe täievolilise konverentsi vahel jääb nõukogus koht vabaks, siis läheb koha täitmise õigus üle liidu liikmele, kes on samast piirkonnast, nagu see liige, kelle koht vabaks jäi ning kes on saanud eelnevatel valimistel kõige suurema hulga hääli nende hulgas, keda ei valitud.
9 (2) Kui mingil põhjusel ei saa vaba kohta täita, vastavalt lõigus 8 toodud protseduurile, kutsub nõukogu juhataja teisi regiooni liikmeid ühe kuu jooksul, alates kutse esitamisest, valimisi läbi viima. Selle perioodi lõppedes peab nõukogu juhataja liidu liikmeid kutsuma uue liikme valimistele. Valimine viiakse läbi salajase hääletamisega kirja teel. Vajalik on sama enamus, nagu ülalpool mainitud on. Uus liige hoiab kohta kuni uue nõukogu valimiseni järgmise pädeva täievolilise konverentsi poolt.
10 3. Koht nõukogus loetakse vabaks, kui:
11 a) nõukogu liikmel ei ole esindajat kahel järjestikusel korralisel nõukogu istungil;
12 b) liidu liige loobub oma kohast nõukogus.
Valitud ametnikud
13 1. Peasekretär, peasekretäri asetäitja ja büroode direktorid peavad valimiste perioodil katkestama oma tegevuse täievolilise konverentsi poolt kindlaks määratud kuupäevadel. Tavaliselt jäävad nad ametisse järgmise täievolilise konverentsi poolt määratud ajani ja neid võib uuesti valida vaid ühe korra.
14 2. Kui peasekretäri ametikoht jääb vabaks, võtab selle üle peasekretäri asetäitja ja jääb ametisse ajani, mille määrab järgmine täievoliline konverents. Kui peasekretäri asetäitja saab sellistes tingimustes peasekretäri ametikohal hakkama, loetakse peasekretäri asetäitja ametikoht samast kuupäevast vabaks ja rakendatakse alljärgneva lõigu 15 sätteid.
15 3. Kui peasekretäri asetäitja ametikoht jääb vabaks rohkem kui 180 päeva enne järgmise täievolilise konverentsi kokkutulemist, määrab nõukogu talle järeltulija.
16 4. Kui peasekretäri ja peasekretäri asetäitja ametikohad jäävad vabaks samaaegselt, asub kõige kauem ametis olnud direktor peasekretäri ametikohale, kuid seda mitte kauemaks kui 90 päevaks. Nõukogu peab määrama uue peasekretäri, samuti peasekretäri asetäitja juhul, kui see koht jääb vabaks rohkem kui 180 päeva enne järgmise täievolilise konverentsi kokkutulemist. Nõukogu poolt määratud ametnik jääb ametisse ajavahemikuks, milliseks oli valitud tema eelkäija.
17 5. Kui direktori ametikoht ootamatult vabaneb, hoolitseb peasekretär selle eest, et kindlustada direktori kohustuste täitmine, kuni nõukogu määrab uue direktori oma järgmisel korralisel istungil, mis toimub pärast sellise vaba koha tekkimist. Sellisel viisil määratud direktor töötab täievolilise konverentsi poolt kindlaks määratud kuupäevani.
18 6. Vastavalt põhikirja artikli 27 sätetele, kui peasekretäri või peasekretäri asetäitja koht osutub vabaks käesoleva artikli vastavates sätetes kirjeldatud olukorras, peab nõukogu oma korralisel istungil, juhul kui see peetakse 90 päeva jooksul, pärast vaba koha tekkimist või juhataja poolt kokku kutsutud istungil nimetatud sätetes täpsustatud aja jooksul selle täitma.
19 7. Vastavalt lõikude 14 kuni 18 sätetele, vastava valitud ametniku ükskõik kui pikk ametisoleku aeg ei mõjuta tema õigust olla valitud või uuesti valitud sellisele kohale.
Raadioeeskirjade ameti liikmed
20 1. Raadioeeskirjade ameti liikmed peavad valimise ajaks katkestama oma tegevuse täievolilise konverentsi poolt kindlaks määratud kuupäevadel. Nad jäävad ametisse järgmise täievolilise konverentsi poolt määratud ajani ja neid võib uuesti valida vaid ühe korra.
21 2. Kui kahe täievolilise konverentsi vahelisel ajal läheb ameti liige erru või ei saa enam oma kohuseid täita, peab peasekretär, konsulteerides raadioside büroo direktoriga, pöörduma selle regiooni liidu liikmete poole, et nad esitaksid kandidaadid järgmisel nõukogu istungil toimuvate valimiste jaoks. Kui aga koht jääb vabaks rohkem kui 90 päeva enne või pärast nõukogu istungit, mis toimub enne täievolilist konverentsi, peab kõne all olev liidu liige esitama viivitamata 90 päeva jooksul selle asemele teise inimese, kes jääb kohale seni, kuni järgmise täievolilise konverentsi poolt valitud ameti uued liikmed või nõukogu poolt valitud uus liige ametisse asuvad. Asendatav liige peab olema valitav nõukogu või täievolilise konverentsi poolt läbiviidavatel valimistel.
22 3. Raadioeeskirjade ameti liige loetakse oma ametist lahkunuks, kui ta on mitu korda järjestikku puudunud ameti koosolekutelt. Peasekretär peab pärast konsultatsioone ameti direktori ja ameti liikme ning kõne all oleva liidu liikmega vaba koha teatavaks tegema ja tegutsema vastavalt lõigu 21 sätetele.
Artikkel 3. Teised konverentsid
23 1. Kooskõlas põhikirja sätetega peetakse kahe täievolilise konverentsi vahelisel perioodil reeglipäraselt järgmisi liidu ülemaailmseid konverentse:
24 a) kaks ülemaailmset raadioside konverentsi;
25 b) üks ülemaailmne elektersideside standardiseerimise konverents;
26 c) üks ülemaailmne elekterside arengu konverents;
27 d) kaks raadioside assambleed, mis on aja ning koha poolest seotud ülemaailmse raadioside konverentsiga.
28 2. Täievoliliste konverentside vahelisel perioodil võib erakorraliselt:
29 — ära jätta teise ülemaailmse raadioside konverentsi, mis on seotud raadioside assambleega; alternatiivselt võib ühe nendest ära jätta samal ajal, kui teine toimub.
30 — kokku kutsuda elekterside standardiseerimise lisakonverents.
31 3. Need viiakse läbi:
32 a) täievolilise konverentsi otsusel;
33 b) kõne all oleva sektori eelneval ülemaailmsel konverentsil antud soovituse alusel, kui see on nõukogu poolt heaks kiidetud;
34 c) liidu liikmetest vähemalt veerandi palvel, mis peab olema isiklikult peasekretärile saadetud;
35 d) nõukogu ettepanekul.
36 4. Regionaalne raadioside konverents viiakse läbi:
37 a) täievolilise konverentsi otsusel;
38 b) eelneva ülemaailmse või regionaalse raadioside konverentsi soovitusel, kui see on nõukogu poolt heaks kiidetud;
39 c) kõnealusesse regiooni kuuluvatest liikmetest vähemalt veerandi palvel, mis peab olema isiklikult saadetud peasekretärile; või
40 d) nõukogu ettepanekul.
41 5. (1) Ülemaailmse või regionaalse konverentsi või raadioside assamblee täpse toimumise koha ja aja võib kindlaks määrata täievoliline konverents.
42 (2) Kui sellist otsust ei ole tehtud, määrab nõukogu ülemaailmse konverentsi või raadioside assamblee täpse toimumise koha ja aja liidu liikmete enamuse nõusolekul ja regionaalse konverentsi toimumise aja ning koha vastavasse regiooni kuuluvate liidu liikmete enamuse nõusolekul; mõlemal juhul peab kohaldama lõigu 47 sätteid.
43 6. (1) Konverentsi või assamblee toimumise täpset kohta või aega võib muuta:
44 a) ülemaailmse konverentsi või assamblee korral vähemalt ühe neljandiku liidu liikmete palvel või regionaalse konverentsi korral vähemalt ühe neljandiku regiooni kuuluvate liidu liikmete palvel. Nende palved peavad olema adresseeritud isiklikult peasekretärile, kes saadab need edasi nõukogule kinnitamiseks; või
45 b) nõukogu ettepanekul.
46 (2) Lõikudes 44 ja 45 toodud juhtudel ei kohaldata esitatud muudatusi enne, kui need pole ülemaailmse konverentsi või assamblee korral liidu liikmete enamuse poolt heaks kiidetud või regionaalse konverentsi või assamblee korral sellesse regiooni kuuluvate liidu liikmete enamuse poolt heaks kiidetud, vastavalt alljärgneva lõigu 47 sätetele.
47 7. Konventsiooni lõikudes 42, 46, 118, 123, 138, 302, 304, 305, 307 ja 312 sätestatud konsultatsioonidel loetakse liidu liikmed, kes ei ole nõukogu poolt kindlaksmääratud aja jooksul vastanud, konsultatsioonidel mitteosalenuteks ja sellest tulenevalt ei võeta neid arvesse enamuse arvutamisel. Kui vastanute arv ei ületa poolt konsultatsioonides osalenud liikmete arvu, toimuvad edasised konsultatsioonid, mille tulemused on määravad, sõltumata häälte arvust.
48 8. (1) Rahvusvahelise elekterside ülemaailmseid konverentse peetakse täievolilise konverentsi otsusel.
49 (2) Sätted ülemaailmse raadioside konverentsi kokkukutsumise, programmi kohaldamise ja osavõtu kohta kehtivad vajaduse korral võrdväärselt ka rahvusvahelise elekterside ülemaailmsete konverentside suhtes.
2. osa
Artikkel 4. Nõukogu
50 1. Nõukogu koosneb neljakümne kolmest liidu liikmest, kes on valitud täievolilise konverentsi poolt.
51 2. (1) Nõukogu peab igal aastal liidu asukohas läbi viima korralise istungi.
52 (2) Selle istungi ajal võib ta otsustada pidada erandkorras lisaistungi.
53 (3) Korraliste istungite vaheajal võib selle lisaistungi, üldreeglina liidu asukohas, kokku kutsuda juhataja, kas liikmete enamuse palvel või omal initsiatiivil, vastavalt konventsiooni lõigu 18 sätetele.
54 3. Nõukogu võtab otsuseid vastu ainult istungitel. Erandina võib nõukogu istungite ajal otsustada, et mingi eriline küsimus otsustatakse kirja teel.
55 4. Iga korralise istungi alguses peab nõukogu valima juhataja ja juhataja asetäitja oma liikmete esindajate hulgast, võttes arvesse regioonidevahelise rotatsiooni printsiipi. Nad jäävad ametisse kuni järgmise korralise istungi avamiseni ja ei oma õigust olla uuesti valitud. Juhataja asetäitja asendab juhatajat viimase äraolekul.
56 5. Liikme poolt nõukogusse määratud isik peab võimaluse korral olema ametnik, kes tegutseb elekterside juhtimises või on otseselt vastutav selle juhtimise eest ning omab kvalifikatsiooni elekterside teenistuse alal.
57 6. Liit kannab vaid nõukogu liikme esindaja reisi-, ülalpidamis- ja kindlustuskulud, mis on seotud ainult nõukogu istungitega.
58 7. Iga nõukogu liikme esindajal on õigus osaleda vaatlejana kõikidel liidu sektorite koosolekutel.
59 8. Peasekretär võib tegutseda nõukogu sekretärina.
60 9. Peasekretär, peasekretäri asetäitja ja büroode direktorid võivad osaleda nõukogu töös ja aruteludel, kuid mitte hääletada. Sellest hoolimata võib nõukogu pidada koosolekuid, kus on esindatud ainult oma liikmete esindajad.
61 10. Nõukogu peab arvestama peasekretäri poolt igal aastal ettevalmistatud aruannet liidule soovitava strateegilise poliitika ja planeerimise kohta, et järgida täievolilise konverentsi poolt määratud suuniseid ja tegutseda vastavalt nendele.
62 11. Nõukogu peab kahe täievolilise konverentsi vahelisel ajal teostama liidu üldist juhtimist ning administratsiooni, muu hulgas:
63 (1) vajaduse korral kiitma heaks ja vaatama läbi liidu liikmeskonna eeskirju ning finantseeskirju, võttes arvesse ÜRO ja eriagentuuride vastavat praktikat, kus on kasutusel samasugused palgamaksmise, tasustamise ja pensionide süsteemid;
64 (2) rakendama vajaduse korral:
65 a) professionaalse ja kõrgema kategooria töötajaskonna põhipalgaskaalasid, välja arvatud valimiste teel täidetud ametikoha suhtes kehtivaid töötasusid, vastavalt igasugustele muudatustele põhipalgaskaalades, mis on ÜRO poolt kohaldatud sarnastes süsteemikategooriates.
66 b) üldise teenistuskategooria töötajaskonna põhipalgaskaalasid, et kooskõlastada need maksumäärades tehtud muudatustega, mis on kohaldatud ÜRO ja eriagentuuride poolt liidu asukohas;
67 c) professionaalse ja kõrgema kategooria ametikohtade täitmist, kaasa arvatud valimiste teel täidetud ametikohad, kooskõlas ÜRO otsustega, mis on rakendatud liidu asukohas;
68 d) liidu kogu töötajaskonna lisatasusid, kooskõlas igasuguste muudatustega, mida ÜRO on sarnastes süsteemides kohaldanud;
69 (3) võtma vastu otsuseid, kindlustamaks liidu töötajaskonna ühtlane geograafiline jaotus ja jälgimaks nende otsuste elluviimist;
70 (4) võtma vastu otsuseid peasekretariaadis ja sektorite büroodes tehtavaid organisatsioonilisi muudatusi puudutavate ettepanekute suhtes, mis on talle antud peasekretäri poolt, peale nende läbiarutamist koordinatsioonikomitees, kooskõlastades otsused põhikirja ning konventsiooniga;
71 (5) võtma vastu otsuseid plaanide kohta, mis puudutavad liidu ametikohti ja töötajaskonda ning mitmeaastaseid inimressursside arengu programme ning seadma suunised liidu töötajaskonna moodustamiseks, kaasa arvatud töötajaskonna tasemete ning struktuuri moodustamisel, võttes arvesse täievolilise konverentsi poolt antud suuniseid ja põhikirja artikli 27 sätteid;
72 (6) kohaldama vajaduse korral toetusi, mida makstakse liidu ja tema töötajaskonna poolt ÜRO Ühinenud Töötajaskonna Pensioni Fondi vastavalt fondi eeskirjadele ja reeglitele ning elatusraha, mida makstakse Liidu Töötajaskonna Pensioni- ja Abistamisfondi vastavalt fondi praktikale;
73 (7) läbi vaatama ja heaks kiitma liidu kaheaastase eelarve ning arutama järgmise kahe aasta eelarve projekti, võttes arvesse põhikirja lõigu 50 kohta käivaid täievolilise konverentsi otsuseid ja kulude piirnorme, mida konverents on vastavalt põhikirja lõigule 51 seadnud; peab kindlustama kõige rangema majandamise, kuid pidama meeles liidu ees seisvaid kohustusi saavutada võimalikult kiiresti rahuldavaid tulemusi. Seda tehes, peab nõukogu arvesse võtma koordinatsioonikomitee vaateid, mis sisalduvad lõigus 86 märgitud peasekretäri ettekandes ja konventsiooni lõigus 101 märgitud finantstöö aruandes;
74 (8) korraldama liidu arvete iga-aastast audiitorkontrolli, mis on peasekretäri poolt ette valmistatud, kiitma need heaks, et esitada järgmisele täievolilisele konverentsile;
75 (9) korraldama liidu konverentside kokkukutsumist, ette valmistama ülemaailmse konverentsi korral liidu liikmete enamuse nõusolekul ja kõne all oleva regionaalse konverentsi korral vajalikud direktiivid liidu peasekretariaadile ja sektoritele, arvestades konverentside ettevalmistamisel ja läbiviimisel nende poolt osutatava tehnilise ja muu abiga;
76 (10) võtma vastu otsuseid seoses konventsiooni lõiguga 28;
77 (11) otsustama igasuguste konverentside poolt vastuvõetud otsuste rakendamise üle, mis on seotud finantsküsimustega;
78 (12) astuma mis tahes muid samme, mida ta peab vajalikuks liidu nõuetekohaseks funktsioneerimiseks ja mis jäävad põhikirja, konventsiooni ja administratiiveeskirjadega lubatud piiridesse;
79 (13) võtma ette liidu liikmete enamuse nõusolekul igasuguseid vajalikke samme, lahendamaks esialgu küsimusi, mida põhikirjas, konventsioonis, administratiiveeskirjades ega nende lisades ei käsitleta ja mille lahendamisega ei saa oodata kuni järgmise pädeva konverentsi kokkutulemiseni;
80 (14) vastutama koostöö eest, vastavalt põhikirja artiklitele 49 ja 50, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja sel eesmärgil sõlmima liidu nimel esialgseid lepinguid rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu sellele on viidatud põhikirja artiklis 50, samuti ÜRO-ga ÜRO ning Rahvusvahelise Elektersideliidu vahel sõlmitud lepingu rakendamiseks; need esialgsed lepingud tuleb esitada järgmisele täievolilisele konverentsile, vastavalt põhikirja artikli 8 sätetele;
81 (15) saatma iga selle istungi järel viivitamata liidu liikmetele kokkuvõtte nõukogu tegevusest ja teised dokumendid, mis osutuvad vajalikuks;
82 (16) esitama täievolilisele konverentsile ettekande liidu tegevuse kohta alates eelmisest täievolilisest konverentsist ja vajalikud soovitused.
3. osa
Artikkel 5. Peasekretariaat
83 1. Peasekretär peab:
84 a) vastutama liidu ressursside üldise juhtimise eest; ta võib delegeerida osade ressursside juhtimise peasekretäri asetäitjale ja büroode direktoritele, konsulteerides vajaduse korral koordinatsioonikomiteega;
85 b) koordineerima liidu peasekretariaadi ja sektorite tööd, võttes arvesse koordinatsioonikomitee vaateid, et kindlustada liidu ressursside kõige efektiivsem ja ökonoomsem kasutamine;
86 c) peale konsulteerimist koordinatsioonikomiteega ja selle vaadete arvessevõtmist, valmistama ja esitama nõukogule aastaaruande, mis näitab muudatusi elekterside keskkonnas ja esitab soovitusi liidu tulevase poliitika ning strateegia kohta, nagu on esitatud konventsiooni lõigus 61, samuti nende finantsilise rakendamise kohta;
87 d) organiseerima peasekretariaadi tööd ja määrama ametisse sekretariaadi töötajaskonna, kooskõlas täievolilise konverentsi direktiividega ja nõukogu poolt sätestatud eeskirjadega;
88 e) läbi viima administratiivseid ümberkorraldusi liidu sektorite büroodes ja määrama ametisse nende töötajaskonna käesoleva büroo direktori ettepanekul ja valikul, ehkki lõpliku otsuse määramise või keeldumise kohta teeb peasekretär;
89 f) andma nõukogule teada kõikidest ÜRO ja tema eriagentuuride poolt vastu võetud otsustest, mis avaldavad mõju samasse süsteemi kuuluvatele teenistus-, tasumis- ja pensionitingimustele;
90 g) kindlustama iga nõukogu poolt kohaldatud eeskirja rakendamise;
91 h) andma liidule juriidilist nõu;
92 i) teostama administratiivse juhtimise eesmärgil järelevalvet liidu töötajaskonna üle, kindlustamaks personali efektiivne kasutamine ja teenistuse üldise süsteemi tingimuste rakendamine liidu töötajaskonnale. Töötajad, kes on määratud otseselt abistama büroode direktoreid, peavad olema peasekretäri administratiivse kontrolli all ja töötama otse kõnealustelt direktoritelt saadavate korralduste alusel, kuid vastavalt nõukogu poolt antud administratiivsetele juhistele;
93 j) konsulteerides kõnealuste büroode direktoritega, liidu huvides vabastama ajutiselt töötajaskonna liikmeid nende ülesannetest, kui see on vajalik peakorteri tööks;
94 k) tegema kokkuleppel kõnealuse büroo direktoriga vajalikke administratiivseid ja finantsilisi korraldusi iga sektori konverentsideks ja koosolekuteks;
95 l) võttes arvesse sektorite kohustusi, läbi viima vajalikku sekretariaadi tööd, mis eelneb ja järgneb liidu konverentsile;
96 m) valmistama ette soovitusi delegatsioonide juhtide esimeseks koosolekuks, vastavalt konventsiooni lõigu 342 sätetele, võttes arvesse iga regionaalse konsultatsiooni tulemusi;
97 n) abistama koostöös kutsuva valitsusega liidu konverentside sekretariaati ja varustama liitu koosolekuteks vajalike abivahendite ja teenustega koos vastava direktoriga, nagu see on vajalik, vastavalt lõigule 93. Peasekretär võib samuti, kui nii on palutud, varustada lepingu alusel teiste elektersidealaste koosolekute sekretariaati;
98 o) astuma vajalikke samme, et õigeaegselt avaldada ja laiali jagada teenistuslikke dokumente, infobülletääne ning teisi dokumente, mis on peasekretariaadi, samuti sektorite poolt ette valmistatud ja mida on nõudnud konverentsid või nõukogud; avaldatatavate dokumentide nimekirja peab koostama nõukogu, kooskõlas kõnealuse konverentsi järel toimuvate konsultatsioonidega, kus märgitakse ära, milliseid teenistuslikke dokumente ja muid dokumente on vaja avaldada;
99 p) avaldama perioodiliselt üldist informatsiooni käsitlevat ajakirja ja dokumentatsiooni, mis puudutab elektersidet selle informatsiooni alusel, mida ta saab kasutada ja koguda, kaasa arvatud teistelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadav.
100 q) pärast koordinatsioonikomiteega toimunud läbirääkimisi valmistama ette ja esitama nõukogule kaheaastase eelarve projekti, mis hõlmab liidu kulutusi täievolilise konverentsi poolt määratud mahus. See projekt peab sisaldama kolme sektori ühendatud eelarvet, mis on koostatud kooskõlas peasekretäri poolt määratud eelarve suunistega ja koosneb kahest versioonist. Üks versioon peab olema osamaksu nullkasvuga ja teine kasvuga, mis on väiksem või võrdne piirmääraga, mille on kindlaks määranud täievoliline konverents pärast reservarve koostamist. Lõplik eelarve tuleb pärast selle nõukogupoolset heakskiitmist saata kõigile liidu liikmetele informatsiooniks.
101 r) koostöös koordinatsioonikomiteega valmistama ette iga-aastase finantstöö kohta käiva aruande vastavalt finantseeskirjadele ja esitama selle nõukogule; kokkuvõttev aruanne finantstööst ja arvepidamine tuleb ette valmistada ja esitada järgmisele täievolilisele konverentsile tutvumiseks ja lõplikuks heakskiitmiseks;
102 s) koostöös koordinatsioonikomiteega valmistama ette liidu tegevuse kohta käiva aastaaruande, mis pärast nõukogupoolset heakskiitu saadetakse kõikidele liikmetele;
103 t) täitma kõiki teisi liidu sekretäri funktsioone;
104 u) täitma teisi talle nõukogu poolt pandud funktsioone;
105 2. Peasekretär või peasekretäri asetäitja võivad konsulteeriva õigusvõimega osaleda liidu konverentsidel; peasekretär või tema esindaja võivad konsulteeriva õigusevõimega osaleda kõikidel teistel liidu koosolekutel.
4. osa
Artikkel 6. Koordinatsioonikomitee
106 1. (1) Koordinatsioonikomitee abistab ja nõustab peasekretäri kõigis põhikirja artikli 26 vastavates sätetes ja käesoleva konventsiooni artiklites nimetatud küsimustes.
107 (2) Komitee vastutab koordinatsiooni tagamise eest kõigi põhikirja artiklites 49 ja 50 nimetatud rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis on seotud liidu esindatusega nende organisatsioonide konverentsidel.
108 (3) Komitee kontrollib liidu töö edenemist ning abistab peasekretäri käesoleva konventsiooni lõigus 86 nõukogule esitamiseks ettenähtud aruande ettevalmistamisel.
109 2. Komitee püüab saavutada ühehäälseid lõpptulemusi. Komitee enamuse toetuse puudumisel võib komitee juhataja erandkorras võtta vastu otsuseid omal vastutusel, eeldusel, et ta peab otsuse tegemist antud küsimuses kiireloomuliseks ja see ei või oodata nõukogu järgmise istungini. Sellises olukorras informeerib komitee otsekohe kirjalikult sellest küsimusest nõukogu liikmeid, tuues ära oma sellise teguviisi põhjused koos teiste komitee liikmete kõigi kirjalike arvamustega. Kui sellises olukorras ei ole küsimused kiireloomulised, kuid on siiski olulised, antakse need arutamiseks nõukogu järgmisele istungile.
110 3. Juhataja kutsub komitee kokku vähemalt kord kuus. Vajaduse korral võib komitee kokku kutsuda selle kahe liikme palvel.
111 4. Koordinatsioonikomitee menetluskäigust koostatakse aruanne ja nõukogu liikmete palvel on neil seda võimalik kasutada.
5. osa. RAADIOSIDE SEKTOR
Artikkel 7. Ülemaailmne raadioside konverents
112 1. Vastavalt põhikirja lõigule 90 kutsutakse ülemaailmne raadioside konverents kokku, arutamaks spetsiifilisi raadiosidealaseid küsimusi. Ülemaailmne raadioside konverents tegeleb nende teemadega, mis on lülitatud käesoleva artikli vastavate sätetega kooskõlas olevasse vastuvõetud päevakorda.
113 2. (1) Ülemaailmse raadioside konverentsi päevakorda võib võtta:
114 a) põhikirja artiklis 4 ära toodud raadioeeskirjade osalise, erandkorras ka täieliku läbivaatamise;
115 b) kõiki muid konverentsi pädevusse kuuluvaid ülemaailmse iseloomuga küsimusi;
116 c) raadioeeskirjade ameti ja raadioside büroo tegevusjuhiseid ja nende tegevuse ülevaadet käsitlevaid punkte;
117 d) raadioside assambleele läbivaatamiseks minevate küsimuste vastuvõtmise, samuti küsimusi, mida assamblee käsitleb seoses tulevaste raadioside konverentsidega.
118 (2) Selle päevakorra üldine kava peab olema paika pandud neli aastat varem, päevakorra lõppvariandi peaks nõukogu kinnitama liidu liikmete enamuse nõusolekul, soovitavalt kaks aastat enne konverentsi, vastavalt käesoleva konventsiooni lõigu 47 sätetele.
119 (3) See päevakord peab sisaldama kõiki küsimusi, mida täievoliline konverents on pidanud kohustuslikuks sinna paigutada.
120 3. (1) Seda päevakorda võib muuta:
121 a) vähemalt ühe neljandiku liidu liikmete palvel. Sellised palved adresseeritakse isiklikult peasekretärile, kes vahendab need nõukogule vastuvõtmiseks; või
122 b) nõukogu ettepanekul.
123 (2) Ülemaailmse raadioside konverentsi päevakorra parandusettepanekud ei ole enne lõplikult vastu võetud, kui liidu liikmete enamus pole neid heaks kiitnud vastavalt käesoleva konventsiooni lõigu 47 sätetele.
124 4. Samuti konverents:
125 (1) arutab ja kiidab heaks büroo direktori aruande selle sektori tegevuse kohta alates eelmisest konverentsist;
126 (2) soovitab nõukogule tulevase konverentsi päevakorra teemasid ja esitab oma arvamused selliste vähemalt nelja-aastaseks raadioside konverentside tsükliks ettenähtud päevakordade kohta, samuti hinnangud finantsasjaajamise kohta.
127 (3) lülitab oma otsustesse korrakohaseid juhiseid või palveid peasekretärile ja liidu sektoritele.
128 5. Raadioside assamblee juhataja ja asetäitjad või vastavad töögrupid võivad osaleda ühinenud ülemaailmsel raadioside konverentsil.
Artikkel 8. Raadioside assamblee
129 1. Vastavalt korrale tegeleb raadioside assamblee soovitustega tema enda menetluste kohta või mis on talle saadetud täievolilise konverentsi, mõne muu konverentsi, nõukogu või raadioeeskirjade ameti poolt, samuti nende avaldamisega.
130 2. Arvestades eelnevat lõiku 129, raadioside assamblee:
131 (1) käsitleb, kooskõlas käesoleva konventsiooni lõiguga 157, töögruppide poolt ettevalmistatud aruandeid ja võtab vastu, muudab või lükkab tagasi neis aruannetes sisalduvaid soovituste projekte;
132 (2) pidades meeles vajadust hoida nõudmised liidu ressurssidele miinimumis, võtab vastu tööprogrammi, mis kasvab välja olemasolevate küsimuste ülevaatest ja uutest küsimustest ning määrab kindlaks prioriteedid, küsimuste kiireloomulisuse, finantsilised hinnangud ning ajaskaala nende läbitöötamiseks;
133 (3) otsustab, eelnevast lõigust 132 tulenevalt, vastuvõetud tööprogrammi valguses vajaduse üle säilitada, laiali saata või luua töögruppe ning suunab igaühele neist nende uuritavad küsimused;
134 (4) rühmitab, võimaluse piires, arengumaadele huvipakkuvad küsimused, et hõlbustada nende osalemist nimetatud küsimuste uurimisel;
135 (5) annab nõu oma pädevusse kuuluvates küsimustes vastavalt ülemaailmse raadioside konverentsi palvetele;
136 (6) annab ühinenud ülemaailmsele raadioside konverentsile aru edasiminekust küsimustes, mis võidakse lülitada tulevaste raadioside konverentside päevakorda;
137 3. Raadioside assamblee juhataja on isik, kelle määrab selle maa valitsus, kus peetakse koosolek või, juhul kui koosolek peetakse liidu asukohas, assamblee enda poolt valitud isik. Juhatajat assisteerib assamblee poolt valitud juhataja asetäitja.
Artikkel 9. Regionaalne raadioside konverents
138 Regionaalse raadioside konverentsi päevakorda võib võtta ainult regionaalse iseloomuga spetsiifilisi raadiosidealaseid küsimusi, kaasa arvatud raadioeeskirjade ameti ja raadioside büroo poolt nende regiooniga seotud tegevusjuhiseid tingimusel, et sellised juhised ei lähe vastuollu teiste regioonide huvidega. Sellisel konverentsil võib arutada ainult päevakorda kantud teemasid. Käesoleva konventsiooni lõikudes 118 ja 123 sisalduvad sätted kehtivad regionaalse raadioside konverentsi kohta, kuid üksnes seoses regiooni liikmetega.
Artikkel 10. Raadioeeskirjade amet
139 1. Amet koosneb üheksast täievolilise konverentsi poolt valitud liikmest.
140 2. Lisaks põhikirja artiklis 14 täpsustatud kohustustele arutab amet ka raadioside büroo direktori aruandeid raadiohäirete uuringute kohta, mis viiakse läbi rohkem kui ühe administratsiooni palvel, ning formuleerib sellekohaseid soovitusi.
141 3. Ameti liikmetel on kohustus osaleda nõuandva õigusvõimega raadioside konverentsidel ja raadioside assambleedel. Ameti juhatajal või juhataja asetäitjal või nende nimetatud esindajatel on kohustus osaleda nõuandva õigusvõimega täievolilistel konverentsidel. Kõigil neil juhtudel ei osale neid kohustusi omavad liikmed neil konverentsidel oma riikide delegatsioonide liikmetena.
142 4. Liit kannab ainult liidu kohustuste täitmisel tekkinud ameti liikmete reisi-, elamis- ja kindlustuskulud.
143 5. Ameti töökorraldused on järgmised:
144 (1) Ameti liikmed valivad oma liikmete hulgast juhataja ja juhataja asetäitja üheks aastaks. Peale seda asub igal aastal juhataja kohale juhataja asetäitja ja juhataja asetäitja puudumisel valib amet oma liikmete hulgast antud korraks ajutise juhataja.
145 (2) Tavaliselt korraldab amet liidu asukohas aastas neli koosolekut, kus peab kohal olema vähemalt kaks kolmandikku liikmetest; samuti võib ta oma kohustusi täita, kasutades moodsaid sidevahendeid.
146 (3) Amet püüab oma otsuseid võtta vastu ühehäälselt. Kui see ei õnnestu, on otsus kehtiv ainult siis, kui vähemalt kaks kolmandikku ameti liikmetest hääletavad selle poolt. Igal ameti liikmel on ainult üks hääl, häälte delegeerimine ei ole lubatud.
147 (4) Amet teeb selliseid sisemisi korraldusi, mida ta peab vajalikuks, vastavalt põhikirja, käesoleva konventsiooni ja raadioeeskirjade sätetele. Need korraldused avaldatakse ameti protseduurieeskirjade osana.
Artikkel 11. Raadioside töögrupid
148 1. Raadioside töögrupid moodustatakse raadioside assamblee poolt.
149 2. (1) Raadioside töögrupid uurivad probleeme ja valmistavad ette soovituste projekte neile käesoleva konventsiooni artikli 7 sätetega ettenähtud küsimuste kohta. Need soovituste projektid esitatakse kinnitamiseks raadioside assambleele või kahe assamblee vaheajal kirjavahetuse teel administratsioonidele, vastavalt assamblee poolt vastuvõetud menetlusele. Kummalgi viisil kinnitatud soovitused on võrdse staatusega.
150 (2) Eelnimetatud küsimuste uurimine, mis lähtub alljärgnevast lõigust 158, keskendub järgmistele teemadele:
151 a) raadiosagedusspektri (ja geostatsionaarsatelliidi orbiidi) kasutamine maa ja kosmose raadiosides;
152 b) raadiosüsteemide iseloomustus ja talitlus;
153 c) raadiojaamade töö;
154 d) hädaolukorra ja turvalisuse aspektid.
155 (3) Üldjuhul ei käsitle need uuringud majanduslikke küsimusi, kuid kui nad haaravad tehniliste alternatiivide võrdlemist, võib arvestada majanduslikke faktoreid.
156 3. Raadioside töögrupid teostavad samuti tehnilisi, operatsioonilisi ja protseduurilisi eeluuringuid, mis tulevad arutusele ülemaailmsetel ja regionaalsetel raadioside konverentsidel ning töötavad välja sellekohaseid aruandeid, vastavalt raadioside assambleel vastuvõetud sellesisulisele tööprogrammile või järgides nõukogu juhiseid.
157 4. Iga töögrupp valmistab raadioside assambleele ette töö edenemise aruande, vastavalt lõigus 149 toodud konsultatsioonimenetlusele, vastuvõetud soovitused ning teised uued või läbivaadatud soovitused assambleele läbiarutamiseks.
158 5. Arvesse võttes põhikirja lõiku 79, käesoleva konventsiooni lõikudes 151 kuni 154 ja lõigus 193 loetletud elekterside standardiseerimise sektoriga seotud ülesandeid, on raadioside sektor ja elekterside standardiseerimise sektor, tulevast ühist kokkulepet silmas pidades, uurimisel olevate jaotusalaste muudatustega pidevalt kursis. Mõlemad sektorid teevad tihedat koostööd ja kinnitavad sellise ülevaate saamiseks menetlusi ning sõlmivad õigeaegselt ja efektiivselt kokkuleppeid. Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus nõukogu kaudu otsustamiseks täievolilisele konverentsile.
159 6. Oma uuringute läbiviimisel osutavad töögrupid tähelepanu arengumaade elekterside loomise, väljaarendamise ja parandamisega otseselt seotud küsimuste uurimisele ja soovituste sõnastamisele, nii regionaalsel, kui ka rahvusvahelisel tasandil. Nad viivad oma tööd läbi raadiosidega seotud riiklike, regionaalsete ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide tööd arvestades ning teevad nendega koostööd, pidades meeles liidu vajadust säilitada oma juhtivat rolli elekterside alal.
160 7. Et hõlbustada raadioside sektori tegevusest ülevaate saamist, tuleks võtta tarvitusele abinõusid, et edendada koostööd ja koordinatsiooni teiste raadiosidega seotud organisatsioonidega, samuti elekterside standardiseerimise sektori ja elekterside arengusektoriga. Raadioside assamblee määrab ära nende abinõude erieesmärgid, osalustingimused ja protseduurieeskirjad.
Artikkel 12. Raadioside büroo
161 1. Raadioside büroo direktor organiseerib raadioside sektori tööd. Büroo kohustustele lisanduvad raadioeeskirjade sätetega täpsustatud kohustused.
162 2. Direktor
163 (1) seoses raadioside konverentsidega:
164 a) koordineerib töögruppide ja büroo tööd, vahendab liikmetele selle ettevalmistustöö tulemusi ja esitab konverentsile ühisaruande, mis võib sisaldada reguleeriva iseloomuga ettepanekuid;
165 b) võtab, vastavalt korrale, nõuandva õigusvõimega osa raadioside assamblee ja raadioside töögruppide nõupidamistest. Direktor teeb kõik vajalikud ettevalmistused raadioside konverentsideks ja raadioside sektori koosolekuteks, konsulteerides, vastavalt käesoleva konventsiooni lõigule 94, peasekretariaadiga ning, vajaduse korral, teiste liidu sektoritega, teostades neid ettevalmistusi, vastavalt nõukogu direktiividele;
166 c) abistab arengumaid raadioside konverentsideks valmistumisel;
167 (2) seoses raadioeeskirjade ametiga:
168 a) valmistab ette ja esitab kinnitamiseks protseduurieeskirjade projekti raadioeeskirjade ametile; see sisaldab muu hulgas arvutusmeetodeid ja raadioeeskirjade sätete rakendamiseks vajalikke andmeid;
169 b) jaotab kõigile liidu liikmetele välja ameti protseduurieeskirjad ja kogub kokku administratsioonidelt saabunud sellekohased märkused;
170 c) töötleb administratsioonidelt saabunud informatsiooni vastavate raadioeeskirjade sätete ja regionaalsete kokkulepete rakendamise kohta ja valmistab selle vajaduse korral ette sobivas vormis avaldamiseks;
171 d) rakendab ameti poolt kinnitatud protseduurieeskirju, valmistab ette ja avaldab neil eeskirjadel põhinevaid tähelepanekuid ning esitab ametile ülevaate tähelepanekust mõne administratsiooni palvel, kui seda ei saa lahendada nende protseduurieeskirjade abil;
172 e) mõjutab, kooskõlas vastavate raadioeeskirjade sätetega, korralist sageduste ülesmärkimist ja registreerimist ning, kus vajalik, ühiseid orbitaalkarakteristikuid, samuti täiendab pidevalt rahvusvahelist sageduste põhiregistrit; omab ülevaadet sissekannetest sellesse registrisse, kokkuleppel asjaosaliste administratsioonidega, pidades vajaduse korral silmas niisuguste sissekannete muutmist või väljajätmist, mis ei peegelda tegelikku sageduste kasutamist;
173 f) abistab raadiohäirete kõrvaldamisel ühe või enama huvitatud administratsiooni palvel ja vajaduse korral teostab juurdlust ning valmistab ametis arutamiseks ette aruande projekti, mis sisaldab soovitusi asjaosalistele administratsioonidele;
174 g) tegutseb ameti tegevsekretärina;
175 (3) koordineerib raadioside töögruppide tööd ja vastutab selle töö organiseerimise eest;
176 (4) samuti võtab ette järgmist:
177 a) viib läbi uuringuid, et anda liikmetele nõu maksimaalse praktilise arvu raadiokanalite kasutamise osas neis spektri lõikudes, kus võib ette tulla raadiohäireid ning, pidades silmas geostatsionaarsatelliidi orbiidi ühtlast, efektiivset ja säästlikku kasutamist, arvestades abivajavate liikmete vajadusi, arengumaade spetsiifilisi vajadusi ning mõnede maade erilist geograafilist asendit;
178 b) vahetab liikmetega andmeid masinloetavas ja muudes vormides, valmistab ette ja täiendab pidevalt kõiki raadioside sektori dokumente ja andmebaase ning korraldab koos peasekretäriga nende nõuetekohase avaldamise liidu töökeeltes vastavalt põhikirja lõigule 172;
179 c) hoiab nõuetekohaselt alal olulisi toimikuid;
180 d) esitab ülemaailmsele raadioside konverentsile aruande raadioside sektori tegevuse kohta alates eelmisest konverentsist; kui ülemaailmset raadioside konverentsi ei ole planeeritud, esitatakse nõukogule ja liidu liikmetele aruanne, mis sisaldab kaheaastast perioodi, alates viimasest konverentsist.
181 e) valmistab ette hinnangu raadioside sektori kulueelarve kohta ja annab selle edasi peasekretärile arutamiseks koordinatsioonikomitees ja lülitamiseks liidu eelarvesse.
182 3. Direktor valib välja büroo tehnilise ja administratiivse personali nõukogu poolt kinnitatud eelarve raames. Tehnilise ja administratiivse personali kinnitab peasekretär kokkuleppel direktoriga. Lõpliku kinnitamise või vallandamise otsuse tegemise õigus jääb peasekretärile.
183 4. Direktor annab vajaduse korral tehnilist abi elekterside arengusektorile, vastavalt põhikirjale ja käesolevale konventsioonile.
6. osa. ELEKTERSIDE STANDARDISEERIMISE SEKTOR
Artikkel 13
184 1. Vastavalt põhikirja lõigule 104, kutsutakse ülemaailmne elekterside standardiseerimise konverents kokku, et arutada elekterside standardiseerimisega seotud küsimusi.
185 2. Ülemaailmse elekterside standardiseerimise konverentsi poolt läbivaadatavad küsimused, mille kohta antakse välja soovitusi, võetakse päevakorda selle protseduuride kohaselt või suunatakse sellele täievolilise konverentsi, mõne muu konverentsi või nõukogu poolt.
186 3. Vastavalt põhikirja lõigule 104 konverents:
187 a) arutab töögruppide poolt vastavalt käesoleva konventsiooni lõigule 194 ettevalmistatud aruandeid ja kinnitab, muudab või lükkab tagasi neis aruannetes sisalduvad soovituste projektid;
188 b) pidades silmas vajadust minimiseerida liidu ressursside kulutamist, kinnitab juba eksisteerivate ja uute küsimuste läbivaatamisest lähtuva tööprogrammi ning määrab probleemide prioriteetsuse, kiireloomulisuse, finantshinnangu ja nende uuringute läbiviimise ajakava;
189 c) otsustab eelnimetatud lõigust 188 tuleneva kinnitatud tööprogrammi valguses selle üle, kas on vajadust säilitada, laiali saata või luua töögruppe ning suunata igaühele neist uuritavaid küsimusi;
190 d) rühmitab niivõrd, kuivõrd on praktiline, arengumaadele huvipakkuvaid küsimusi, et hõlbustada nende osalemist neis uuringutes;
191 e) arutab ja kinnitab direktori aruande sektori tegevuse kohta alates viimasest konverentsist.
Artikkel 14. Elekterside standardiseerimise töögrupid
192 1. (1) Elekterside standardiseerimise töögrupid uurivad vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 13 sätetele neile suunatud küsimusi ja valmistavad ette sellekohaseid soovituste projekte. Need projektid esitatakse kinnitamiseks ülemaailmsele elekterside standardiseerimise konverentsile või kahe konverentsi vaheajal kirjavahetuse teel administratsioonidele vastavalt konverentsi poolt vastu võetud menetlusele. Mõlemal viisil kinnitatud soovitused on võrdse staatusega.
193 (2) Töögrupid uurivad vastavalt alljärgnevale lõigule 195 tehnilisi, operatsioonilisi ja tariifialaseid küsimusi ning valmistavad nende kohta soovitusi, pidades silmas elekterside standardiseerimist ülemaailmsel baasil, kaasa arvatud soovitusi üldkasutatavates elektersidevõrkudes toimivate raadiosüsteemide vastastikuse ühendamise ja selles vastastikues ühendamises nõutud omaduste kohta. Spetsiifiliselt raadiosidega seotud käesoleva konventsiooni lõikudes 151 kuni 154 loetletud tehnilised või tööalased küsimused kuuluvad raadioside sektori tegevusalasse.
194 (3) Iga töögrupp valmistab ette elekterside standardiseerimise konverentsile aruande töö edendamise kohta vastavalt lõigus 192 nimetatud konsultatsioonimenetlusele vastu võetud soovituste ja kõigi konverentsile arutamiseks esitatud uute või läbivaadatud soovituste projektide kohta.
195 2. Võttes arvesse põhikirja lõiku 105, omavad elekterside standardiseerimise sektor ja raadioside sektor pidevat ülevaadet käesoleva konventsiooni lõigus 193 ja lõikudes 151 kuni 154 loetletud raadioside sektoriga seotud ülesannetest, arvestades tulevast kokkulepet muudatuste kohta uurimisel olevate küsimuste jaotuses. Mõlemad sektorid teevad tihedat koostööd ja võtavad omaks menetlused sellise ülevaate saamiseks ning õigeaegselt ja efektiivselt kokkulepeteni jõudmiseks. Kui kokkulepet ei saavutata, võib küsimuse esitada nõukogu kaudu täievolilisele konverentsile otsustamiseks.
196 3. Uuringute läbiviimisel pööravad töögrupid tähelepanu otseselt arengumaades elekterside loomise, arengu ja parandamisega seotud küsimuste uurimisele ja soovituste formuleerimisele nii regionaalsel kui rahvusvahelisel tasemel. Nad töötavad rahvuslike, regionaalsete ja muude rahvusvaheliste standardiseerimise organisatsioonide tööd arvestades ning teevad nendega koostööd, pidades silmas liidu tarvet säilitada oma juhtivat rolli ülemaailmse elekterside standardiseerimise alal.
197 4. Elekterside standardiseerimise sektori tegevusest ülevaate saamise hõlbustamiseks tegutsetakse nii, et parandada koostööd ja koordineerimist teiste elekterside standardiseerimisega seotud organisatsioonide ja raadioside sektori ning elekterside arengusektori vahel.
Artikkel 15. Elekterside standardiseerimisbüroo
198 1. Elekterside standardiseerimisbüroo direktor organiseerib ja koordineerib elekterside standardiseerimisbüroo tööd.
199 2. Direktor:
200 a) ajakohastab igal aastal ülemaailmse elekterside standardiseerimise konverentsi poolt kinnitatud tööprogrammi, konsulteerides elekterside standardiseerimise töögruppide juhatajatega;
201 b) osaleb ameti poolest, kuid nõuandva õigusvõimega, ülemaailmse eleketerside standardiseerimise konverentside ja eleketerside standardiseerimise töögruppide nõupidamistel. Direktor teeb vajalikke ettevalmistusi elekterside standardiseerimise sektori konverentsideks ja koosolekuteks, konsulteerides peasekretariaadiga, vastavalt käesoleva konventsiooni lõigule 94, ja vajadusel teiste liidu sektoritega, arvestades neid ettevalmistusi puudutavaid nõukogu direktiive;
202 c) töötleb administratsioonidelt saadud informatsiooni rahvusvahelise eleketersideregulatsiooni vastavate sätete või ülemaailmse elekterside standardiseerimise konverentsi otsuste rakendamise kohta ning vajaduse korral valmistab selle ette sobival kujul avaldamiseks;
203 d) vahetab liikmetega andmeid masinloetavas ja muus vormis, hoiab ajakohastena kõik elekterside standardiseerimise sektori dokumendid ja andmebaasid ning korraldab vajaduse korral koos peasekretäriga nende avaldamise liidu töökeeltes, vastavalt põhikirja lõigule 172;
204 e) esitab ülemaailmsele elekterside standardiseerimise konverentsile aruande sektori tegevuse kohta eelmisest konverentsist alates; samuti esitab ta nõukogule ja liidu liikmetele sellise aruande, mis sisaldab kaheaastast perioodi eelmisest konverentsist alates, välja arvatud juhul, kui pole kokku kutsutud teist konverentsi;
205 f) valmistab ette hinnangulise kulude eelarve elekterside standardiseerimisbüroo vajaduste kohta ja annab selle edasi peasekretärile koordinatsioonikomitees arutamiseks ja liidu eelarvesse lülitamiseks.
206 3. Direktor valib välja elekterside standardiseerimisbüroo tehnilise ja administratiivse personali nõukogu poolt kinnitatud eelarve raames. Tehnilise ja administratiivse personali määrab kohale peasekretär kokkuleppel direktoriga. Lõpliku otsuse kohalemääramise või vallandamise kohta teeb peasekretär.
207 4. Vajaduse korral annab direktor tehnilist abi elekterside arengusektorile põhikirja ja käesoleva konventsiooni raames.
7. osa. ELEKTERSIDE ARENGUSEKTOR
Artikkel 16. Elekterside arengukonverentsid
208 1. Vastavalt põhikirja lõigule 118, on elekterside arengukonverentside ülesanded järgmised:
209 a) ülemaailmsed elekterside arengukonverentsid töötavad välja elekterside arenguküsimusi ja prioriteete, määratlevad tööprogrammid ning põhisuunad, samuti juhatavad ja suunavad elekterside arengusektori tööprogrammi. Vajaduse korral võivad konverentsid moodustada töögruppe;
210 b) regionaalsed elekterside arengukonverentsid võivad anda nõu elekterside arengubüroole vastava regiooni elekterside spetsiifiliste nõuete ja karakteristikute osas, samuti võivad esitada soovitusi ülemaailmsetele elekterside arengukonverentsidele;
211 c) elekterside arengukonverentsid peaksid fikseerima elekterside tasakaalustatud ülemaailmse ja regionaalse arengu eesmärgid ja strateegia, pöörates erilist tähelepanu arengumaade võrkude ja teenuste laiendamisele, moderniseerimisele ning selleks otstarbeks vajalike ressursside mobiliseerimisele. Nad toimivad foorumina poliitiliste, organisatsiooniliste, tööalaste, reguleerivate, tehniliste ja finatsiliste küsimustega ning nendega seotud aspektide uurimiseks, kaasa arvatud uute finantseerimisallikate kindlakstegemiseks ning kasutuselevõtuks;
212 d) ülemaailmsed ja regionaalsed elekterside arengukonverentsid käsitlevad oma vastava pädevusala piires neile esitatud aruandeid ja annavad hinnangu sektori tegevusele; nad võivad käsitleda ka liidu teiste sektorite tegevusega seotud elekterside arengu aspekte.
213 2. Elekterside arengukonverentside päevakorra projekti valmistab ette elekterside arengubüroo direktor ja nõukogule kinnitamiseks esitab selle, ülemaailmse konverentsi korral, peasekretär liidu liikmete enamuse nõusolekul või, regionaalse konverentsi korral, regiooni kuuluvate liidu liikmete enamuse nõusolekul, vastavalt käesoleva konventsiooni lõigu 47 sätetele.
Artikkel 17. Elekterside arengu töögrupid
214 1. Elekterside arengu töögrupid tegelevad arengumaadele üldist huvi pakkuvate spetsiifiliste elekterside küsimustega, kaasa arvatud lõigus 211 loetletud küsimused. Selliste töögruppide hulk on piiratud ja neid luuakse piiratud ajaks õigeaegselt ja efektiivselt, vastavalt olemasolevatele ressurssidele.
215 2. Võttes arvesse põhikirja lõiku 119, peavad raadioside sektor, elekterside standardiseerimise sektor ja elekterside arengusektor uurimise all olevaid asju pideva järelevalve all hoidma, eesmärgiga jõuda kokkuleppele tööde jaotamise, jõupingutuste dubleerimise vältimise ja koordineerimise parandamise osas. Sektorid peavad rakendama protseduure, et sellist järelevalvet läbi viia ning õigeaegselt ja efektiivselt taolise kokkuleppeni jõuda.
Artikkel 18. Elekterside arengubüroo ja nõustamisgrupp
216 1. Elekterside arengubüroo direktor organiseerib ja koordineerib elekterside arengusektori tööd.
217 2. Direktor:
218 a) osaleb oma volituste piires, kuid nõuandva õigusvõimega elekterside arengukonverentside ja elekterside töögruppide nõupidamistel. Direktor teeb vajalikud ettevalmistused konverentsideks ja elekterside arengusektori koosolekuteks, konsulteerides peasekretariaadiga, vastavalt käesoleva konventsiooni lõigule 94, ja, vajaduse korral, liidu teiste sektoritega ning lähtudes nende ettevalmistuste tegemisel nõukogu direktiividest;
219 b) töötleb administratsioonidelt täievolilise konverentsi ja elekterside arengukonverentside vastavate resolutsioonide ja otsuste elluviimise kohta saabunud informatsiooni ja valmistab selle vajaduse korral ette avaldamiseks.
220 c) vahetab liikmetega masinloetavas ja muus vormis andmeid, valmistab ette ja, vajaduse korral, säilitab ajakohasena elekterside arengusektori dokumente ja andmebaase ning korraldab vajaduse korral koos peasekretäriga nende avaldamist liidu töökeeltes, vastavalt põhikirja lõigule 172;
221 d) kogub ja valmistab avaldamiseks ette koostöös peasekretariaadi ja liidu teiste sektoritega, nii tehnilise kui administratiivse informatsiooni, mis võib olla eriti kasulik arengumaadele, aitamaks neil parandada nende elekterside võrke. Nende tähelepanu juhitakse ka võimalustele, mida pakuvad rahvusvahelised programmid ÜRO juhatusel;
222 e) esitab ülemaailmsele elekterside arengukonverentsile aruande sektori tegevuse kohta alates eelmisest konverentsist, samuti esitab direktor nõukogule ja liidu liikmetele sellise aruande, mis sisaldab kaheaastast perioodi alates eelmisest konverentsist;
223 f) valmistab ette kulude eelarvelise hinnagu elekterside arengusektori vajaduste kohta ja vahendab selle peasekretärile koordinatsioonikomitees käsitlemiseks ja liidu eelarvesse lülitamiseks.
224 3. Direktor töötab kooskõlastatult teiste valitud ametnikega, tagamaks, et liidu katalüütiline roll elekterside arengu stimuleerimisel tugevneks ja teeb koos vastava büroo direktoriga vastava sektori tegevust käsitleva infokoosoleku kokkukutsumiseks vajalikke korraldusi.
225 4. Asjaosaliste liikmete palvel vaatab direktor teiste büroode direktorite ja, vajaduse korral, peasekretäri abiga läbi ning pakub välja nende riiklikke elekterside probleeme puudutavad nõuanded; kui küsimus on seotud tehniliste alternatiivide võrdlusega, siis võetakse arvesse majanduslikke faktoreid.
226 5. Direktor valib nõukogu poolt kinnitatud eelarve raames elekterside arengubüroo tehnilise ja administratiivse personali. Personali määrab kohale peasekretär kokkuleppel direktoriga. Kohalemääramise või vallandamise lõplik otsustamine jääb peasekretärile.
227 6. Elekterside arengu nõustamisgrupi loob ja grupi liikmed määrab direktor, konsulteerides peasekretäriga. Grupp koosneb isikutest, kellel on elekterside arengu- ja ekspertiisialased laialdased huvid ja valib selle liikmete hulgast juhataja. Grupp nõustab direktorit liidu elekterside arengualase tegevuse prioriteetides ja strateegias; muu hulgas annab ta soovitusi teiste elekterside arengust huvitatud organisatsioonidega läbiviidava koostöö ja koordinatsiooni edendamise osas.
8. osa. KOLME SEKTORI ÜHISED SÄTTED
Artikkel 19.Muude iseseisvate üksuste ja organisatsioonide, välja arvatud administratsioonid, osalemine liidu tegevuses
228 1. Peasekretär ja büroode direktorid arutavad järgmiste iseseisvate üksuste ja organisatsioonide piiratud osalemist liidu tegevuses:
229 a) tunnustatud operaatorfirmad, teaduslikud või tööstuslikud organisatsioonid ja finants- või arenguinstitutsioonid, mille on heaks kiitnud asjaosaline liige;
230 b) teised elekterside küsimustega tegelevad iseseisvad üksused, mille on heaks kiitnud asjaosaline liige;
231 c) regionaalsed ja muud rahvusvahelised elekterside standardiseerimise, finants- või arenguorganisatsioonid.
232 2. Büroode direktorid hoiavad ülal tihedaid töösidemeid nende iseseisvate üksuste ja organisatsioonidega, millel on õigus osaleda liidu ühe või enama sektori tegevuses.
233 3. Iga lõigus 229 loetletud iseseisva üksuse palve osaleda mõne sektori töös antakse, vastavalt põhikirja ja käesoleva konventsiooni sätetele, asjaosalise liikme heakskiidul viimase poolt edasi peasekretärile.
234 4. Iga lõigus 230 viidatud iseseisva üksuse asjaosalise liikme poolt esitatud palvet käsitletakse vastavalt nõukogu poolt kehtestatud menetlusele. Selline palve vaadatakse läbi nõukogu poolt, lähtudes kooskõlast eelnimetatud menetlusega.
235 5. Iga lõigus 231 loetletud iseseisva üksuse palve (välja arvatud käesoleva konventsiooni lõikudes 260 ja 261 viidatud) osaleda mõne sektori töös saadetakse peasekretärile ja täidetakse vastavalt nõukogu poolt kehtestatud menetlusele.
236 6. Iga käesoleva konventsiooni lõikudes 260 kuni 262 viidatud organisatsiooni palve osaleda mõne sektori töös saadetakse peasekretärile ja asjaosaline organisatsioon lülitatakse lõigus 237 viidatud nimekirjadesse.
237 7. Peasekretär koostab ja hoiab alal kõigi käesoleva konventsiooni lõikudes 229 kuni 231 ja 260 kuni 262 viidatud iseseisvate üksuste ja organisatsioonide nimekirju, kellel on õigus osaleda iga sektori töös ning avaldab ja levitab sobivate vaheaegade järel neid nimekirju kõigile liikmetele ja vastava büroo direktorile. Direktor teatab sellistele iseseisvatele üksustele ja organisatsioonidele nende palvel tehtud sammudest.
238 8. Lõigus 237 viidatud nimekirjades sisalduvaid iseseisvaid üksusi ja organisatsioone nimetatakse samuti liidu sektorite liikmeteks; nende sektorite osalemise tingimused on täpsustatud käesolevas artiklis, artiklis 33 ja teistes käesoleva konventsiooni vastavates sätetes. Neile ei rakendu põhikirja artikli 3 sätted.
239 9. Tunnustatud operaatorfirmad võivad tegutseda sellise liikme nimel, kes on selle heaks kiitnud, tingimusel, et see liige informeerib vastava büroo direktorit, et operaatorfirmal on selleks täisõigus.
240 10. Igal mingi sektori töös osalemiseks volitatud iseseisval üksusel või organisatsioonil on õigus loobuda osalemisest, teatades sellest peasekretärile. Sellise osalemise võib vajaduse korral lõpetada ka asjaosaline liige. Selline loobumine jõustub ühe aasta möödumisel kuupäevast, mil peasekretär sai teate kätte.
241 11. Peasekretär kustutab iseseisvate üksuste ja organisatsioonide nimekirjast kõik iseseisvad üksused ja organisatsioonid, millel ei ole enam õigust osaleda sektori töös, vastavalt nõukogu poolt määratud kriteeriumidele ja menetlusele.
Artikkel 20. Töögruppide tegevuse korraldamine
242 1. Raadioside assamblee, ülemaailmne elekterside standardiseerimise konverents ja ülemaailmne elekterside arengukonverents määrab iga töögrupi juhataja ja tavaliselt ühe juhataja asetäitja. Juhatajate ja asejuhatajate määramisel võetakse eriti arvesse vastavust kompetentsinõuetele ja ühtlase geograafilise jaotumise nõuetele ning vajadust edendada arengumaade efektiivsemat osalemist.
243 2. Kui mõne töögrupi töökoormus seda nõuab, määrab assamblee või konverents, juhul kui see on vajalik, täiendava juhataja asetäitja, tavaliselt kokku mitte üle kahe.
244 3. Kui vastava sektori kahe assamblee või konverentsi vaheajal ei ole töögrupi juhataja võimeline täitma oma kohustusi ja määratud on ainult üks juhataja asetäitja, võtab viimane üle juhataja koha. Kui töögrupile on määratud rohkem kui üks juhataja asetäitja, valib töögrupp oma järgmisel koosolekul uue juhataja nende juhataja asetäitjate hulgast, uue juhataja asetäitja aga töögrupi liikmete hulgast. Samuti valib ta uue juhataja asetäitja, kui üks juhataja asetäitjatest ei ole võimeline täitma oma kohustusi selle perioodi jooksul.
245 4. Töögrupid korraldavad oma tööd võimaluse korral kirjavahetuse teel, kasutades kaasaegseid sidevahendeid.
246 5. Iga sektori büroo direktor visandab pädeva konverentsi või assamblee otsuste põhjal pärast konsulteerimist peasekretäriga ning peale koordineerimist, vastavalt põhikirjale ja konventsioonile, töögrupi koosolekute põhiplaani.
247 6. Töögrupid võivad liikmete heakskiidu saamiseks algatada tegevuse kahe konverentsi vaheajal lõpetatud soovituste suhtes. Sel teel kinnitatud soovitustel on konverentsil kinnitatutega võrdne staatus.
248 7. Vajaduse korral luuakse ühiseid töögruppe, et uurida küsimusi, mis vajavad mitmete töögruppide ekspertide osalemist.
249 8. Vastava büroo direktor saadab töögruppide lõpparuanded sektoris osalevatele administartsioonidele, organisatsioonidele ja iseseisvatele üksustele. Need aruanded sisaldavad nimekirja vastavalt lõigus 247 kinnitatud soovitustele. Need aruanded saadetakse ära viivitamata ja niisuguse ajaarvestusega, et need jõuaksid saajani vähemalt üks kuu enne vastava konverentsi järgmise istungi algust.
Artikkel 21. Ühe konverentsi soovitused teisele konverentsile
250 1. Iga konverents võib esitada teisele liidu konverentsile soovitusi oma pädevuse piires.
251 2. Sellised soovitused saadetakse peasekretärile õigeaegselt kokku kogumiseks, kooskõlastamiseks või edastamiseks, nagu on kirjas käesoleva konventsiooni lõigus 320.
Artikkel 22.Sidemed sektorite vahel ja rahvusvaheliste organisatsioonidega
252 1. Büroode direktorid võivad pärast nõuetekohast konsulteerimist ning kooskõlastamist, vastavalt põhikirjale, konventsioonile ja pädevate konverentside ja assambleede otsustele, kokku leppida kahe või kolme sektori töögruppide ühiskoosolekute organiseerimises, et läbi vaadata ja valmistada ette ühist huvipakkuvate küsimustega seotud soovituste projekte. Sellised soovituste projektid esitatakse vastavate sektorite pädevatele konverentsidele või assambleedele.
253 2. Sektori konverentsidest või koosolekutest võivad nõuandva õigusvõimega osa võtta peasekretäri asetäitja, teiste sektorite büroode direktorid või nende esindajad ja raadioeeskirjate ameti liikmed. Nad võivad vajaduse korral kutsuda nõuandva õigusvõimega osalema peasekretariaadi või mõne muu sektori esindaja, kelle esindatust pole muidu peetud vajalikuks.
254 3. Kui sektor on kutsutud osalema rahvusvahelise organisatsiooni koosolekul, on selle direktoril õigus teha korraldusi sektori esindamiseks nõuandva õigusvõimega, arvestades käesoleva konventsiooni lõigu 107 sätteid.
II peatükk. KONVERENTSE PUUDUTAVAD ÜLDSÄTTED
Artikkel 23.Kutsumine ja lubamine täievolilistele konverentsidele, kui kutsujaks on valitsus
255 1. Konverentsi täpne koht ja kuupäev määratakse kindlaks vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 1 sätetele, millele eelnevad konsultatsioonid kutsuva valitsusega.
256 2. (1) Üks aasta enne konverentsi avapäeva saadab kutsuv valitsus laiali kutsed kõigile liidu liikmete valitsustele.
257 (2) Need kutsed võib saata otse või peasekretariaadi kaudu või teise valitsuse kaudu.
258 3. Peasekretär palub saata vaatlejaid järgmistel organisatsioonidel:
259 a) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon;
260 b) põhikirja artiklis 43 mainitud regionaalsed elekterside organisatsioonid;
261 c) satelliitsüsteeme käitavad valitsustevahelised organisatsioonid;
262 d) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri spetsialiseeritud agentuurid.
263 4. (1) Liikmete vastused peavad jõudma kutsuva valitsuseni vähemalt üks kuu enne konverentsi avapäeva ja peavad võimaluse korral sisaldama kogu informatsiooni delegatsiooni koosseisu kohta.
264 (2) Need vastused võib saata kutsuvale valitsusele otse või peasekretäri kaudu või mõne teise valitsuse kaudu.
265 (3) Lõikudes 259 kuni 262 viidatud organisatsioonide ja agentuuride vastused peavad jõudma peasekretärini üks kuu enne konverentsi avapäeva.
266 5. Peasekretariaat ja liidu kolm bürood on konverentsil esindatud nõuandva õigusvõimega.
267 6. Täievolilistele konverentsidele lubatakse:
268 a) delegatsioone;
269 b) vastavalt lõikudele 259 kuni 262 kutsutud organisatsioonide ja agentuuride vaatlejaid.
Artikkel 24.Kutsumine ja lubamine raadioside konverentsidele, kui kutsujaks on valitsus
270 1. Konverentsi toimumise täpne koht ja aeg määratakse kindlaks vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile 3, lähtudes konsultatsioonidest kutsuva valitsusega.
271 2. (1) Käesoleva konventsiooni lõikude 256 kuni 265 sätteid rakendatakse raadioside konverentside puhul.
272 (2) Liidu liikmed informeerivad tunnustatud operaatorfirmasid neile saabunud kutsest osaleda raadioside konverentsil.
273 3. (1) Kutsuv valitsus informeerib, kokkuleppel nõukoguga või selle ettepanekul, rahvusvahelisi organisatsioone, välja arvatud käesoleva konventsiooni lõikudes 259 kuni 262 viidatud, kes võivad olla huvitatud vaatlejate konverentsile nõuandva õigusvõimega osalema saatmisest;
274 (2) Lõigus 273 viidatud huvitatud rahvusvahelised organisatsioonid saadavad loataotluse kutsuvale valitsusele kahe kuu jooksul teatamise kuupäevast;
275 (3) Kutsuv valitsus kogub kokku palved ja konverents ise otsustab, kas asjaosalised organisatsioonid saavad loa või mitte.
276 4. Raadioside konverentsidele lubatakse:
277 a) delegatsioone;
278 b) käesoleva konventsiooni lõikudes 259 kuni 262 viidatud organisatsioonide ja agentuuride vaatlejaid;
279 c) vastavalt lõikudele 273 kuni 275 lubatud rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejaid;
280 d) raadioside töögruppides vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile 19 osalema volitatud tunnustatud operaatorfirmasid esindavaid vaatlejaid, kes on nõuetekohaselt asjaosalise liikme poolt volitatud;
281 e) valitud ametnikke nõuandva õigusvõimega, kui konverents arutab nende pädevusse kuuluvaid küsimusi, ning raadioeeskirjade ameti liikmeid;
282 f) hääleõiguseta staatuses regionaalsel raadioside konverentsil osalevaid liidu liikmete vaatlejaid regioonidest, välja arvatud need, kuhu nimetatud liikmed kuuluvad.
Artikkel 25.Kutsumine ja lubamine raadioside assambleede ja elekterside standardiseerimise ja elekterside arengukonverentsidele, kui kutsujaks on valitsus
283 1. Iga assamblee või konverentsi täpne koht ja aeg määratakse kindlaks vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile 3, lähtudes konsultatsioonidest kutsuva valitsusega.
284 2. Üks aasta enne assamblee või konverentsi avapäeva saadab peasekretär, peale konsulteerimist vastava büroo direktoriga, kutse:
285 a) liidu kõigi liikmete administratsioonidele;
286 b) vastava sektori tegevuses, vastavalt käesoleva konventsiooni atriklile 19, osalema volitatud iseseisvatele üksustele või organisatsioonidele;
287 c) põhikirja artiklis 43 mainitud regionaalsetele elekterside organisatsioonidele;
288 d) satelliitsüsteeme käitavatele valitsusvahelistele organisatsioonidele;
289 e) teistele assambleele või konverentsile huvipakkuvate küsimustega tegelevatele regionaalsetele organisatsioonidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele.
290 3. Samuti palub peasekretär saata vaatlejaid järgmistel organisatsioonidel või agentuuridel:
291 a) Ühinenud Rahvaste Organisatsioon;
292 b) Ühinenud Rahvaste ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri spetsialiseeritud agentuur.
293 4. Vastused peavad jõudma peasekretärini vähemalt üks kuu enne assamblee või konverentsi avapäeva ja sisaldama võimalikult täielikku informatsiooni delegatsiooni koosseisu kohta.
294 5. Peasekretariaat ja liidu valitud ametnikud on assambleel või konverentsil esindatud nõuandva õigusvõimega.
295 6. Assambleele või konverentsile lubatakse:
296 a) delegatsioone;
297 b) vastavalt lõikudele 287 kuni 289 ning 291 ja 292 kutsutud organisatsioonide ja agentuuride vaatlejaid;
298 c) lõigus 286 viidatud iseseisvate üksuste või organisatsioonide esindajaid.
Artikkel 26.Ülemaailmsete konverentside ja raadioside assambleede kokkukutsumise või tühistamise protseduur liidu liikmete palvel või nõukogu ettepanekul
299 1. Teise ülemaailmse elekterside standardiseerimise konverentsi kokkukutsumise kahe järgneva täievolilise konverentsi vaheajal ja selle täpse aja ja koha fikseerimise või teise ülemaailmse raadioside konverentsi või teise raadioside assamblee tühistamise protseduur on kindlaks määratud järgnevates sätetes.
300 2. (1) Iga teist ülemaailmset elekterside standardiseerimise konverentsi kokkukutsumist sooviv liidu liige informeerib sellest peasekretäri, tuues ära ettepanekud konverentsi koha ja aja suhtes.
301 (2) Sarnaste palvete saamisel vähemalt ühelt neljandikult liikmetelt informeerib peasekretär viivitamatult sellest kõiki liikmeid sobivaima elekterside kanali kaudu, paludes neil kuue kuu jooksul teatada, kas nad nõustuvad ettepanekuga või ei.
302 (3) Kui vastavalt käesoleva konventsiooni lõigule 47 määratletud liikmete enamus nõustub ettepanekuga tervikuna, see tähendab, kui nad aktsepteerivad väljapakutud kohta ja aega, informeerib peasekretär viivitamatult sobivaima elekterside vahendi kaudu kõiki liikmeid.
303 (4) Kui vastuvõetud ettepanekul peab konverents toimuma mujal kui liidu asukohas, rakendab peasekretär asjaosalise valitsuse nõusolekul konverentsi kokkukutsumiseks vajalikke meetmeid.
304 (5) Kui ettepanekut tervikuna (koht ja aeg) ei aktsepteerita vastavalt käesoleva konventsiooni lõigus 47 määratletud liikmete enamuse poolt, informeerib peasekretär liidu liikmeid saabunud vastustest, paludes neil anda lõplik vastus vaidlusaluste punktide kohta kuue kuu jooksul teate kättesaamisest.
305 (6) Neid punkte loetakse vastuvõetuteks, kui need on saanud vastavalt käesoleva konventsiooni lõigule 47 määratletud liikmete enamuse heakskiidu.
306 3. (1) Iga teise ülemaailmse raadioside assamblee tühistamist sooviv liidu liige informeerib sellest peasekretäri. Vähemalt ühelt neljandikult liikmetelt sarnaste palvete saabumisel informeerib peasekretär viivitamatult sellest kõiki liikmeid sobivaima elekterside kanali kaudu, paludes neil teatada kuue kuu jooksul, kas nad nõustuvad ettepanekuga või mitte.
307 (2) Kui vastavalt käesoleva konventsiooni lõigule 47 määratletud liikmete enamus ettepanekuga nõustub, informeerib peasekretär sellest viivitamatult kõiki liikmeid sobivaima elekterside kanali kaudu ja konverents või assamblee tühistatakse.
308 4. Lõikudes 301 kuni 307 toodud menetlused (välja arvatud lõik 306) rakenduvad ka siis, kui teise ülemaailmse elekterside standardiseerimise konverentsi kokkukutsumise või teise ülemaailmse raadioside konverentsi või teise raadioside assamblee tühistamise ettpaneku on teinud nõukogu.
309 5. Iga ülemaailmse rahvusvahelise elekterside konverentsi kokkukutsumist sooviv liidu liige teeb selle ettepaneku täievolilisele konverentsile; sellise konverentsi päevakord, täpne aeg ja koht määratakse kindlaks vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile 3.
Artikkel 27.Regionaalsete konverentside kokkukutsumise protseduur liidu liikmete palvel või nõukogu ettepanekul
310 Regionaalse konverentsi korral on käesoleva konventsiooni lõikudes 300 kuni 305 kirjeldatud menetlus rakendatav ainult vastavate regiooniliikmete suhtes. Kui konverents tuleb kokku kutsuda regiooni liikmete algatusel, piisab sellest, kui peasekretär saab sellesisulised palved ühelt neljandikult selle regiooni kogu liikmete arvust. Käesoleva konventsiooni lõikudes 301 kuni 305 kirjeldatud menetlus on samuti rakendatav, kui konverentsi kokkukutsumise ettepaneku on algatanud nõukogu.
Artikkel 28.Sätted konverentside kokkukutsumiseks, kui ei ole kutsuvat valitsust
311 Kui konverents tuleb pidada ilma kutsuva valitsuseta, rakenduvad käesoleva konventsiooni artiklite 23, 24 ja 25 sätted. Peasekretär teeb vajalikke samme selle kokkukutsumiseks ja organiseerimiseks liidu asukohas pärast kokkulepet Šveitsi Konföderatsiooni valitsusega.
Artikkel 29. Konverentsi koha ja aja muutmine
312 1. Käesoleva konventsiooni artiklite 26 ja 27 sätted konverentsi kokkukutsumise kohta rakenduvad analoogselt siis, kui konverentsi täpse koha ja/või aja muutmist paluvad liidu liikmed või ettepaneku teeb nõukogu. Selliseid muudatusi võib teha ainult siis, kui vastavalt käesoleva konventsiooni lõigule 47 määratletud liikmete enamus on andnud nõusoleku.
313 2. Iga konverentsi täpse koha või aja muutmise ettepaneku teinud liige vastutab selle eest, et ettepanek saaks vajaliku arvu teiste liikmete toetuse.
314 3. Kui selline küsimus tõstatub, näitab peasekretär ära konventsiooni lõigus 301 viidatud sidevahendite kaudu koha ja aja muutmise tõenäolised finatsilised tagajärjed, nagu näiteks siis, kui juba on tehtud kulutusi konverentsi ettevalmistamisel algselt valitud kohas.
Artikkel 30.Konverentsidele ettepanekute ja aruannete esitamise ajalised piirid ja tingimused
315 1. Käesoleva artikli sätted rakenduvad täievolilise konverentsi, ülemaailmsete ja regionaalsete raadioside konverentside ja ülemaailmsete rahvusvahelise elekterside konverentside suhtes.
316 2. Vahetult pärast kutsete ärasaatmist palub peasekretär liikmetel saata talle, hiljemalt neli kuud enne konverentsi algust, nendepoolsed ettepanekud konverentsi töö kohta.
317 3. Kõik ettepanekud, mille vastuvõtmisega kaasneb põhikirja või käesoleva konventsiooni teksti parandus või administratiiveeskirjade läbivaatamine, peavad olema varustatud viidetega nende teksti osade lõikude numbritele, mis vajavad parandust või läbivaatamist.
318 4. Iga liidu liikmelt saabunud ettepaneku tähistab peasekretär selle päritolu märkimiseks liidu poolt sellele liikmele kehtestatud sümboliga. Kui ettepanek on tehtud ühiselt enam kui ühe liikme poolt, märgitakse praktilisuse piires sellele iga liikme sümbol.
319 5. Peasekretär vahendab ettepanekud kõigile liikmetele nii, nagu need saabusid.
320 6. Peasekretär kogub kokku ja koordineerib liikmetelt saabunud ettepanekud ja vahendab need kõigile liikmetele nii, nagu nad saabusid, kuid vähemalt kaks kuud enne konverentsi avamist. Liidu valitud ametnikud ja personal, samuti need vaatlejad ja esindajad, kes tohivad konverentsil viibida kooskõlas käesoleva konventsiooni vastavate sätetega, ei oma õigust esitada ettepanekuid.
321 7. Peasekretär kogub kokku ka liidu liikmetelt, nõukogult ja sektoritelt saabunud aruanded ja konverentside ettepanekud ning vahendab need liikmetele koos teiste peasekretäri aruannetega vähemalt neli kuud enne konverentsi algust.
322 8. Pärast lõigus 316 täpsustatud tähtaega saabunud ettepanekud vahendab peasekretär kõigile liikmetele niipea kui võimalik.
323 9. Käesoleva artikli sätted rakenduvad, rikkumata seejuures põhikirja artiklis 55 ja käesoleva konventsiooni artiklis 42 sisalduvaid paranduste sisseviimise sätteid.
Artikkel 31. Konverentside volikirjad
324 1. Liidu liikme poolt täievolilisele konverentsile, raadioside konverentsile või ülemaailmsele rahvusvahelise elekterside konverentsile saadetud delegatsioon peab olema nõuetekohaselt akrediteeritud vastavalt alljärgnevatele lõikudele 325 kuni 331.
325 2. (1) Delegatsioonide akrediteerimine täievolilistele konverentsidele toimub riigipea, valitsusjuhi või välisministri poolt allakirjutatud juriidiliste dokumentide abil.
326 (2) Vastavalt lõigus 324 viidatule, toimub delegatsioonide akrediteerimine teistele konverentsidele riigipea, valitsusjuhi, välisministri või konverentsil käsitletavate küsimuste eest vastutava ministri poolt allakirjutatud juriidiliste dokumentide abil.
327 (3) Tingituna lõppaktide allakirjutamisele eelnevast kinnitamisest lõikudes 325 või 326 mainitud ametiisiku poolt, võib delegatsioon olla ajutiselt akrediteeritud liikme võõrustajavalitsusega seotud diplomaatilise saatkonna juhi poolt. Šveitsi Konföderatsioonis peetava konverentsi korral võib delegatsioon olla ka ajutiselt akrediteeritud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Genfi esindusega seotud liikme püsidelegatsiooni juhi poolt.
328 3. Volikirju aktsepteeritakse siis, kui neile on alla kirjutanud üks lõikudes 325 kuni 327 mainitud õiguspädevatest ametiisikutest ning need vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest:
329 — nad annavad delegatsioonile kõik volitused;
330 — nad volitavad delegatsiooni esindama oma valitsust ilmapiiranguteta;
331 — nad annavad delegatsioonile või mõnele selle teatud liikmele õiguse alla kirjutada lõppaktidele.
332 4. (1) Delegatsioon, mille volikirjad plenaaristung tunnistab õigeks, omab õigust kasutada asjaosalise liikme hääletamisõigust vastavalt põhikirja lõikude 169 ja 210 sätetele ja kirjutada alla lõppaktidele.
333 (2) Delegatsioon, mille volikirju plenaaristung õigeks ei tunnista, ei oma hääletamisõigust ega õigust alla kirjutada lõppaktidele, kuni olukord on õiendatud.
334 5. Volikirjad antakse viivitamata konverentsi sekretariaati hoiule. Vastavalt käesoleva konventsiooni lõigule 361, saab komitee sellekohase tõendi ja kannab lõpparvamusest ette plenaaristungile viimase poolt täpsustatud ajaks. Lähtuvalt plenaaristungi sellekohasest otsusest saavad delegatsioonid õiguse osaleda konverentsidel ja kasutada asjaosalise liikme hääletamisõigust.
335 6. Üldreeglina püüavad liidu liikmed saata oma delegatsioone liidu konverentsidele. Kui aga liige ei saa erandkorras saata oma delegatsiooni, siis võib ta anda mõne teise liikme delegatsioonile volitused tema nimel hääletada ja alla kirjutada. Need volitused antakse üle antud lõikudes 325 või 326 mainitud ühe ametiisiku poolt allkirjastatud juriidilise dokumendiga.
336 7. Hääletamisõigusega delegatsioon võib anda teisele hääletamisõigusega delegatsioonile mandaadi kasutada tema häält ühel või enamal koosolekul, millel ta ei saa viibida. Sellisel juhul teatab ta sellest õigeaegselt ja kirjalikult konverentsi juhatajale.
337 8. Delegatsioon ei või kasutada rohkem kui ühte esindushäält.
338 9. Telegrammiga saadetud volikirju ja volituste üleandmisi ei aktsepteerita. Siiski aktsepteeritakse telegrammiga saadetud vastuseid konverentsi juhataja või sekretariaadi palvetele anda selgitusi volikirjade kohta.
339 10. Delegatsiooni või esindajaid elekterside standardiseerimise konverentsile, elekterside arengukonverentsile või raadioside assambleele saata kavatsev liige, volitatud iseseisev üksus või organisatsioon informeerib sellest vastava sektori büroo direktorit, tuues ära delegatsiooni liikmete või esindajate nimed ja ametid.
III peatükk. PROTSEDUURIEESKIRJAD
Artikkel 32. Konverentside ja muude koosolekute protseduurieeskirjad
340 Protseduurieeskirjad rakenduvad põhikirja artiklis 55 ja käesoleva konventsiooni artiklis 42 sisalduvaid parandussätteid rikkumata.
1. Istumisjärjekord
341 Konverentsi koosolekutel istuvad delegatsioonid esindatud liikmete prantsuskeelsete nimede tähestikulises järjekorras.
2. Konverentsi pidulik avamine
342 1. (1) Konverentsi pidulikule avakoosolekule eelneb delegatsioonijuhtide koosolek, mille käigus valmistatakse ette esimese plenaaristungi päevakord ja tehakse ettepanekuid organisatsioonidele, konverentsi ja selle komiteede juhatajatele ja juhataja asetäitjatele, arvestades rotatsiooni, geograafilist jaotust, vajalikku kompetentsust ja alljärgneva lõigu 346 sätteid.
343 (2) Delegatsioonijuhtide koosoleku juhataja määratakse vastavalt alljärgnevate lõikude 344 ja 345 sätetele.
344 2. (1) Konverentsi avab kutsuva valitsuse poolt määratud isik.
345 (2) Kui kutsuvat valitsust ei ole, avab selle vanim delegatsioonijuht.
346 3. (1) Konverentsi juhataja valitakse esimesel plenaaristungil, üldjuhul on selleks isik, kelle nimetab kutsuv valitsus.
347 (2) Kui kutsuvat valitsust ei ole, valitakse juhataja lõigus 342 kirjeldatud koosolekul delegatsioonijuhtide ettepanekuid arvesse võttes.
348 4. Samuti esimene plenaaristung:
349 a) valib konverentsi juhataja asetäitja;
350 b) moodustab konverentsi komiteed ja valib nendele vastavalt juhatajad ja juhataja asetäitjad;
351 c) määrab ametisse konverentsi sekretariaadi, vastavalt käesoleva konventsiooni lõigule 97; sekretariaati võib vajaduse korral täiendada kutsuva valitsuse administratsiooni poolt võimaldatava personaliga.
3. Konverentsi juhataja volitused
352 1. Lisaks teistele käesolevates protseduurieeskirjades talle antud eelisõigustele avab ja lõpetab juhataja plenaaristungi, juhatab nõupidamisi, tagab protseduurieeskirjade rakendamise, annab sõna kõnelejatele, paneb küsimusi hääletusele ja kuulutab otsuseid vastuvõetuiks.
353 2. Tema käes on konverentsi töö üldjuhtimine ning ta tagab plenaaristungitel korra säilimise. Tema juhtimisel toimub kodukorra küsimuste arutamine ja tal on õigus teha ettepanek küsimuse arutamine edasi lükata või lõpetada. Samuti võib ta otsustada edasi lükata plenaaristungi kokkukutsumine, kui ta peab seda vajalikuks.
354 3. Juhataja kohus on kaitsta iga delegatsiooni õigust väljendada vabalt ja täielikult oma arvamust arutatava punkti kohta.
355 4. Ta tagab diskussiooni piirdumise arutatava punktiga ning ta võib katkestada iga kõneleja, kes sellest kõrvale kaldub, paludes tal jääda oma märkustes arutatava teema juurde.
4. Komiteede moodustamine
356 1. Plenaaristung võib moodustada komiteesid, arutamaks konverentsile esitatud teemasid. Need komiteed võivad omakorda moodustada alakomiteesid. Komiteed ja alakomiteed võivad moodustada töögruppe.
357 2. Alakomiteesid ja töögruppe moodustatakse vajaduse korral.
358 3. Vastavalt lõikude 356 ja 357 sätetele moodustatakse järgmised komiteed:
4.1. Juhtimiskomitee
359 a) Tavaliselt koosneb see komitee konverentsi või koosoleku juhatajast, kes on ka selle komitee juhatajaks, konverentsi juhataja asetäitjatest ja komiteede juhatajatest ning juhataja asetäitjatest;
360 b) juhtimiskomitee koordineerib kõiki töö sujuva laabumisega seotud küsimusi ning kavandab koosolekute korra ja arvu, vältides, võimaluse korral, kattumisi ja pidades silmas mõne delegatsiooni liikmete piiratud arvu.
4.2. Volikirjade komitee
361 Täievoliline konverents, raadioside konverents või ülemaailmne rahvusvaheline elekterside konverents määrab volikirjade komitee, kellele on volitatud nende konverentside delegatsioonide volikirjade kinnitamine. See komitee annab oma tulemustest aru plenaaristungile viimase poolt täpsustatud ajal.
4.3. Redaktsioonikomitee
362 a) Erinevates komiteedes ettevalmistatud tekstid, mille need komiteed on sõnastanud võimalikult lõplikul kujul väljendatud seisukohti arvestades, esitatakse redaktsioonikomiteele, kelle ülesandeks on täiustada nende kuju ilma mõtet muutmata ja vajaduse korral kombineerida neid varasemate tekstide muutmata osadega.
363 b) Redaktsioonikomitee esitab tekstid plenaaristungile, mis need kinnitab või saadab vastavale komiteele tagasi edasiseks läbivaatamiseks.
4.4. Eelarvekontrolli komitee
364 a) Iga konverentsi avamisel määrab plenaaristung eelarvekontrolli komitee, otsustamaks organisatsiooni ja delegaatide soodustuste üle ning kontrollimaks ja kinnitamaks konverentsi jooksul tekkinud kulutuste arvestust. Lisaks osaleda soovivatele delegatsioonide liikmetele lülitatakse sellesse komiteesse peasekretäri esindaja, vastava büroo direktori esindaja, ja kui on olemas kutsuv valitsus, siis selle valitsuse esindaja.
365 b) Enne kui konverentsi jaoks nõukogu poolt kinnitatud eelarve on ammendatud, esitab eelarvekontrolli komitee koostöös konverentsi sekretariaadiga plenaaristungile vahepealse aruande. Plenaaristung arvestab aruannet ja seda, kas on piisavalt edasi jõutud, et õigustada konverentsi pikendamist üle aja, mil kinnitatud eelarve ammenduks.
366 c) Iga konverentsi lõpul esitab eelarvekontrolli komitee plenaaristungile aruande, milles nii täpselt kui võimalik näidatakse ära konverentsi hinnangulised koguväljaminekud ning samuti hinnangulised kulud, mis võivad tuleneda selle konverentsi poolt vastu võetud otsuste elluviimisest.
367 d) Pärast läbiarutamist ja kinnitamist plenaaristungi poolt antakse see aruanne koos plenaaristungi tähelepanekutega edasi peasekretärile esitamiseks nõukogu järgmisele korralisele istungile.
5. Komiteede koosseis
5.1. Täievolilised konverentsid
368 Komiteedesse kuuluvad liikmete delegaadid ja käesoleva konventsiooni lõigus 269 viidatud vaatlejad, kes on seda palunud või kelle on määranud plenaaristung.
5.2. Raadioside konverentsid ja ülemaailmsed rahvusvahelise elekterside konverentsid
369Komiteedesse kuuluvad liikmete delegaadid ja käesoleva konventsiooni lõikudes 278, 279 ja 280 viidatud vaatlejad ja esindajad, kes on seda palunud või kelle on määranud plenaaristung.
5.3. Raadioside assambleed, elekterside standardiseerimise konverentsid ja elekterside arengukonverentsid
370 Lisaks liikmete delegaatidele ja käesoleva konventsiooni lõikudes 259 kuni 262 viidatud vaatlejatele, võivad raadioside assambleedel, elekterside standardiseerimise komiteedes ja elekterside arengukonverentsidel viibida iseseisva üksuse või organisatsiooni liikmed, kes on lülitatud käesoleva konventsiooni lõigus 237 viidatud nimekirja.
6. Alakomiteede juhatajad ja juhataja asetäitjad
371 Iga komitee juhataja esitab oma komiteele moodustatavate alakomiteede juhatajate ja juhataja asetäitja kandidaadid.
7. Koosolekute kutsed
372 Plenaaristungitele ning komiteede, alakomiteede ja töögruppide koosolekutele antakse õigeaegselt teada konverentsi toimumiskoht.
8. Enne konverentsi avamist esitatud ettepanekud
373 Enne konverentsi avamist esitatud ettepanekud suunatakse plenaaristungi poolt asjakohastesse komiteedesse, mis on loodud kooskõlas käesolevate protseduurieeskirjade osale 4. Plenaaristungil on aga ka enesel õigus tegeleda kõigi ettepanekutega.
9. Konverentsi jooksul esitatud ettepanekud ja parandused
374 1. Pärast konverentsi avamist toimetetakse esitatud ettepanekud ja parandused konverentsi juhatajale, vastava komitee juhatajale või konverentsi sekretariaadile avaldamiseks ja levitamiseks konverentsi dokumentidena.
375 2. Ühtegi ilma asjaosalise delegatsiooni juhi või tema asetäitja allkirjata esitatud kirjalikku ettepanekut või parandust vastu ei võeta.
376 3. Konverentsi või komitee, alakomitee või töögrupi juhataja võib igal ajal esitada ettepanekuid, et kiirendada arutelusid.
377 4. Iga ettepaneku või parandusega antakse täpselt sõnastatud arutusele tulev tekst.
378 5. (1) Konverentsi juhataja või vastava komitee, alakomitee või töögrupi juhataja otsustab eraldi, kas konverentsi jooksul esitatud ettepanek või parandus tehakse suuliselt või antakse kirjalikult avaldamiseks ja levitamiseks, vastavalt lõigule 374.
379 (2) Üldiselt jaotatakse hääletamisele pandavate põhiettepanekute tekstid välja õigeaegselt konverentsi töökeeltes, et neid oleks võimalik enne arutelu läbi töötada.
380 (3) Lisaks sellele suunab konverentsi juhataja ettepanekute või paranduste saabumisel, vastavalt lõigule 374, need sõltuvalt juhtumist, kas vastavale komiteele või plenaaristungile.
381 6. Iga volitatud isik võib lugeda või paluda lugeda plenaaristungil kõiki tema poolt konverentsi jooksul esitatud ettepanekuid ja parandusi ning tal on lubatud esitada oma sellekohased põhjendused.
10. Iga ettepaneku või paranduse arutamise või otsustamise või hääletamise nõutavad tingimused
382 1. Ühtki ettepanekut või parandust ei tohi arutada, ilma et seda toetaks vähemalt veel üks delegatsioon siis, kui see tuleb arutusele.
383 2. Iga nõuetekohaselt toetatav ettepanek või parandus esitatakse arutamiseks ja seejärel otsustamiseks, vajaduse korral hääletamise teel.
11. Väljajäetud ja edasilükatud ettepanekud või parandused
384 Kui ettepanek või parandus on välja jäetud või selle läbivaatamine edasi lükatud, peab selle esitanud delegatsioon vastutama selle eest, et seda hiljem arutatakse.
12. Plenaaristungite arutelude eeskirjad
12.1. Kvoorum
385 Plenaaristungi hääletuse kehtivaks lugemisel peab seal viibima või olema esindatud rohkem kui pool konverentsile akrediteeritud ja hääletamisõigust omavatest delegatsioonidest.
12.2. Arutelude kord
386 (1) Sõna võtta soovivad isikud peavad esmalt saama juhataja nõusoleku. Üldreeglina alustavad nad teatamisega, millises staatuses nad sõna võtavad.
387 (2) Iga sõnavõttev isik peab end väljendama aeglaselt ja arusaadavalt, sõnavahesid jättes ning vajalikke pause tehes, et kõik saaksid aru tema mõttest.
12.3. Kodukorraküsimused
388(1) Arutelude käigus võivad kõik delegatsioonid oma äranägemisel esitada kodukorraettepaneku või tõstatada kodukorraküsimuse, mille juhataja lahendab otsekohe, vastavalt käesolevaile protseduurieeskirjadele. Iga delegatsioon võib esitada kaebuse juhataja juhtimistegevuse vastu, mis on jõus seni, kuni kohal viibib enamik delegatsioone ja nad ei hääleta selle vastu.
389 (2) Kodukorraettepaneku esitanud delegatsioon ei aruta oma sõnavõtus kõnesoleva küsimuse olemust.
12.4. Kodukorraküsimuste prioriteetsus
390 Käesoleva konventsiooni lõigus 388 mainitud kodukorraettepanekuid ja -küsimusi käsitletakse järgmises järjekorras:
391 a) iga käesolevate protseduurieeskirjade rakendamist puudutav kodukorraküsimus, kaasa arvatud hääletusmenetlus;
392 b) koosoleku ärajätmine;
393 c) koosoleku edasilükkamine;
394 d) arutusel oleva küsimuse käsitlemise edasilükkamine;
395 e) arutusel oleva küsimuse käsitlemise lõpetamine;
396 f) muud esitatavad kodukorraettepanekud ja -küsimused, mille korral peab juhataja otsustama nende arutamise suhtelise järjekorra.
12.5. Koosoleku ärajätmise või edasilükkamise ettepanek
397 Küsimuse arutamise käigus võib delegatsioon teha ettepaneku, et koosolek jäetaks ära või lükataks edasi, tuues ära oma ettepaneku põhjused. Kui ettepanekut toetatakse, antakse sõna kahele kõnelejale oponeerimiseks ärajätmise või edasilükkamise suhtes ja ainult selleks otstarbeks, misjärel ettepanek pannakse hääletusele.
12.6. Arutelu edasilükkamise ettepanek
398 Iga küsimuse arutamise käigus võib delegatsioon teha ettepaneku lükata arutelu edasi teatud perioodiks. Kui selline ettepanek on tehtud, tuleb sellekohases diskussioonis piirduda mitte rohkem kui kolme kõnelejaga lisaks ettepaneku teinud isikule, kellest üks on ettepaneku poolt ja kaks vastu, misjärel ettepanek pannakse hääletusele.
12.7. Arutelu lõpetamise ettepanek
399 Delegatsioon võib igal ajal teha ettepaneku arutusel oleva küsimuse käsitlemise lõpetamiseks. Sellisel juhul antakse sõna mitte rohkem kui kahele ettepanekule oponeerivale kõnelejale, misjärel ettepanek pannakse hääletusele. Kui ettepanek läheb läbi, nõuab juhataja otsekohe käsitletava küsimuse üle hääletamist.
12.8. Sõnavõttude piirangud
400 (1) Plenaaristung võib vajaduse korral otsustada, mitme sõnavõtuga võib üks delegatsioon igas konkreetses küsimuses esineda ja kui kaua võivad need kesta.
401 (2) Protseduuriküsimustega seoses piirab juhataja sõnavõtuks antud aega maksimaalselt viie minutini.
402 (3) Kui sõnavõtja on ületanud lubatud aja, teatab juhataja sellest koosolekule ja palub sõnavõtjal võtta oma märkused lühidalt kokku.
12.9. Sõnavõtjate nimekirja sulgemine
403 (1) Arutelu käigus võib juhataja määrata sõna võtta soovivate kõnelejate nimekirja ettelugemise. Ta lisab teiste sõnavõtuks soovi avaldanud delegatsioonide nimed, misjärel ta võib nimekirja koosoleku nõusolekul kuulutada suletuks. Erandabinõuna võib juhataja oma äranägemisel otsustada, et igale eelnevale avaldusele antaks vastus, isegi kui sõnavõtjate nimekiri on suletud.
404 (2) Kui sõnavõtjate nimekiri on ammendatud, kuulutab juhataja arutelu selles küsimuses lõpetatuks.
12.10. Kompetentsi küsimused
405 Kõik kompetentsi küsimused, mis võivad kerkida, lahendatakse enne arutusel oleva küsimuse sisulist hääletamist.
12.11. Ettepaneku tagasivõtmine ja uuesti esitamine
406 Ettepaneku autor võib oma ettepaneku enne hääletuselepanekut tagasi võtta. Iga parandatud või mitteparandatud ettepanekut, mis on arutelust tagasi võetud, võib selle paranduse autor või mõni teine delegatsioon esitada uuesti või taas üles võtta.
13. Hääletamisõigus
407 1. Kõigil konverentsi koosolekutel on liidu liikme delegatsioonil, mis on selle liikme poolt akrediteeritud osa võtma konverentsi tööst, vastavalt põhikirja artiklile 3 üks hääl.
408 2. Liidu liikme delegatsioon kasutab hääletamisõigust vastavalt käesoleva konventsiooni artiklis 31 kirjeldatud tingimustele.
409 3. Kui liiget ei esinda raadioside assambleel, ülemaailmsel elekterside standardiseerimise konverentsil või elekterside arengukonverentsil valitsus, on liikme vastavate tunnustatud operaatorfirmade esindajatel tervikuna, vaatamata nende arvule, õigus ühele häälele vastavalt käesoleva konventsiooni lõigu 239 sätetele. Käesoleva konventsiooni volituste delegeerimist puudutavate lõikude 335 kuni 338 sätted rakenduvad eespoolnimetatud konverentsidel.
14. Hääletamine
14.1. Enamuse määratlemine
410 (1) Enamuse moodustab enam kui pool kohalviibivatest ja hääletavatest delegatsioonidest.
411 (2) Enamuse arvulisel hindamisel hääletamisest kõrvalejäänud delegatsioonid arvesse ei lähe.
412 (3) Häälte võrdse jaotumise korral loetakse ettepanek või parandus tagasilükatuks.
413 (4) Käesolevate protseduurieeskirjade tähenduses on «kohalviibiv ja hääletav delegatsioon» ettepaneku poolt või vastu hääletav delegatsioon.
14.2. Hääletamisel mitteosalemine
414 Delegatsioone, mis viibivad kohal, kuid ei osale konkreetsel hääletamisel või ütlevad selgesõnaliselt, et nad ei soovi osa võtta, ei loeta puuduvaiks kvoorumi määramise tähenduses, nagu on määratletud käesoleva konventsiooni lõigus 385, ega hääletusest kõrvalejäänuks lõigu 416 sätete rakendamise tähenduses.
14.3. Spetsiaalenamus
415 Liidu uute liikmete vastuvõtmise korral rakendub põhikirja artiklis 2 kirjeldatud enamus.
14.4. Üle viiekümne protsendiline hääletusest kõrvalejäämine
416 Kui hääletusest kõrvalejäämiste arv ületab poole kogu häälte arvust (poolt, vastu, ei hääleta), lükatakse arutusel oleva küsimuse käsitlemine edasi hilisemale koosolekule, kus kõrvalejäänuid enam arvesse ei võeta
14.5. Hääletusmenetlus
417 (1) Hääletusmenetlus on järgmine:
418 a) üldreeglina käetõstmisega, välja arvatud juhul, kui on ette nähtud suuline küsitlus punkti b järgi või salajane hääletus punkti c järgi;
419 b) suulise küsitlusega kohalviibivate ja hääletamisõigusega liikmete prantsuskeelsete nimede tähestikulises järjekorras:
420 1. kui vähemalt kaks kohalviibivat ja hääletamisõigusega delegatsiooni paluvad seda enne hääletamise algust ja kui pole palutud salajast hääletust punkti c järgi; või
421 2. kui punkti a järgi toimunud menetlus ei too välja selget enamust;
422 c) salajase hääletusega, kui vähemalt viis kohalviibivat ja hääletusõigusega delegatsiooni seda paluvad enne hääletamise algust.
423 (2) Juhataja vaatab enne hääletamise alustamist läbi kõik hääletamise läbiviimist puudutavad palved ja kuulutab siis ametlikult välja rakendatava hääletusmenetluse ja hääletamisele pandava küsimuse. Seejärel kuulutab ta välja hääletamise alguse. Kui hääletamine on toimunud, kuulutab ta välja tulemused.
424 (3) Salajase hääletuse korral rakendab sekretariaat otsekohe meetmeid hääletamise salastatuse tagamiseks.
425 (4) Hääletamist võib läbi viia elektroonilise süsteemi abil, kui on olemas sobiv süsteem ja kui nii otsustab konverents.
14.6. Juba alanud hääletamise katkestamise takistamine
426 Ükski delegatsioon ei tohi katkestada juba alanud hääletamist, välja arvatud selleks, et tõstatada kodukorraküsimus seoses viisiga, kuidas hääletamine toimub. Kodukorraküsimus ei tohi sisaldada ettepanekuid, mis taotlevad muudatust algavas hääletuses või muudatust hääletusele pandud küsimuse sisus. Hääletamine algab juhataja teatega, et hääletamine on alanud ja lõpeb juhataja teatega selle tulemustest.
14.7. Hääletamise põhjused
427 Juhataja annab igale seda palunud delegatsioonile õiguse põhjendada oma häält pärast hääletamise toimumist.
14.8. Ettepaneku osade hääletamine
428 (1) Kui ettepaneku autor seda palub või kui koosolek seda õigeks peab või kui juhataja teeb autori heakskiidul sellise pakkumise, jagatakse ettepanek osadeks ja erinevad lõigud pannakse eraldi hääletusele. Need ettepaneku osad, mis vastu võetakse, pannakse seejärel tervikuna hääletusele.
429 (2) Kui ettepaneku kõik osad lükatakse tagasi, loetakse ettepanek tervikuna tagasilükatuks.
14.9. Konkureerivate ettepanekute hääletamise kord
430 (1) Kui ühes küsimuses on saabunud kaks või rohkem ettepanekut, pannakse need hääletusele esitamise järjekorras, välja arvatud juhul, kui koosolek otsustab teisiti.
431 (2) Pärast igat hääletamist otsustab koosolek, kas järgmist ettepanekut hääletatakse või ei.
14.10. Parandused
432 (1) Iga algettepaneku osa kustutamise, täienduse või muudatuse abil muudatusettepanekut loetakse paranduseks.
433 (2) Iga ettepaneku esitanud delegatsiooni poolt aktsepteeritud parandusettepanek viiakse kohe ettepanekusse sisse.
434 (3) Ühtki muudatusettepanekut ei loeta paranduseks, kui koosolek peab seda algettepanekuga kokkusobimatuks.
14.11. Paranduste hääletamine
435 (1) Kui ettepanekule on esitatud parandus, viiakse kõigepealt läbi hääletus paranduse kohta.
436 (2) Kui ettepaneku kohta on esitatud kaks või enam parandust, pannakse esmalt hääletusele algtekstist kõige erinevam parandus; kui see parandus ei saa enamuse toetust, pannakse ülejäänud parandustest hääletusele see, mis on ettepanekust kõige erinevam ning sama menetlust jätkatakse, kuni järgnev parandus saavutab enamuse toetuse; kui kõik esitatud parandused on käsitletud ja ükski ei ole saavutanud enamust, pannakse hääletusele parandusteta ettepanek.
437 (3) Kui vastu on võetud üks või rohkem parandust, pannakse hääletusele parandatud ettepanek.
14.12. Hääletuse kordamine
438 (1) Konverentsi või koosoleku komiteedes, alakomiteedes või töögruppides ei saa panna ettepanekut, ettepaneku osa või parandust, mille üle on juba hääletamise teel otsustatud ühes komiteedest, alakomiteedest või töögruppidest, uuesti hääletusele samas komitees, alakomitees või töögrupis. See kehtib hoolimata valitud hääletusmenetlusest.
439 (2) Plenaaristungitel ei panda ettepanekut, ettepaneku osa ega parandust uuesti hääletusele, välja arvatud juhul, kui
440 a) seda palub enamus hääletamisõigusega liikmeid;
441 b) hääletuse kordamise palve on tehtud vähemalt üks ööpäev pärast hääletamist.
15. Arutelude ja hääletusmenetluse eeskirjad komiteedes ja alakomiteedes
442 1. Vastavalt käesolevate protseduurieeskirjade lõikele 3, on kõigil komiteede ja alakomiteede juhatajatel konverentsi juhatajale antud volitustega sarnased volitused.
443 2. Käesolevate protseduurieeskirjade lõike 12 sätted plenaaristungil arutelude läbiviimise kohta rakenduvad ka komiteede ja alakomiteede diskussioonidel, välja arvatud kvoorumi küsimuses.
444 3. Käesolevate protseduurieeskirjade lõike 14 sätted rakenduvad ka komiteedes ja alakomiteedes toimunud hääletustel.
16. Reservatsioonid
445 1. Üldreeglina püüab iga delegatsioon, mille seisukohti ei jaga ülejäänud delegatsioonid, kohaneda võimaluse korral enamuse arvamusega.
446 2. Kui delegatsioonile näib mõni otsus selline, millest, seoses põhikirja või käesoleva konventsiooni paranduste või administratiiveeskirjadega, tema valitsusel tuleks hoiduda, teeb see delegatsioon lõplikke või ajutisi reservatsioone seoses selle otsusega; delegatsioon võib konverentsil mitteosaleva liikme nimel, kes on delegatsioonile, vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 31 sätetele, andnud lõppaktidele allakirjutamise volitused, teha kõiki selliseid reservatsioone.
17. Plenaaristungite protokoll
447 1. Plenaaristungite protokollid koostatakse konverentsi sekretariaadi poolt, kes tagab protokollide viivitamatu väljajagamise delegatsioonidele, kuid mitte hiljem, kui viis tööpäeva pärast iga koosolekut.
448 2. Peale protokollide laialijagamist võivad delegatsioonid esitada konverentsi sekretariaadile kirjalikke parandusi, mida nad peavad õigustatuks; seda tuleb teha võimalikult lühikese ajaga. See ei takista neid esitamast suulisi parandusi koosolekul, kus protokoll heaks kiidetakse.
449 3. (1) Üldreeglina sisaldavad protokollid ainult ettepanekuid ja järeldusi koos põhiargumentidega, millel nad baseeruvad ja mis on esitatud võimalikult kokkuvõtlikul kujul.
450 (2) Igal delegatsioonil on õigus nõuda, et protokolli viidaks kokkuvõtlikult või täielikult sisse iga avaldus, mille ta on arutelude käigus teinud. Sellisel juhul peaks delegatsioon üldreeglina teatama sellest oma avalduse algul, et hõlbustada koostajate tööd ja peab ise andma teksti konverentsi sekretariaadile kahe tunni jooksul pärast koosoleku lõppu.
451 4. Lõigule 450 vastavat õigust avalduste protokolli sisseviimiseks kasutatakse kõigil juhtudel diskreetselt.
18. Komiteede ja alakomiteede kokkuvõtlik kroonika ja aruanded
452 1. (1) Komiteede ja alakomiteede koosolekute arutelude kokkuvõtlikud kroonikad koostab kõigil koosolekutel konverentsi sekretariaat, mis tagab nende väljajagamise delegatsioonidele mitte hiljem, kui viis tööpäeva pärast iga koosolekut. Kroonika toob välja arutelu põhilised punktid ja erinevad arvamused, millele tuleks tähelepanu pöörata, koos kõigi aruteludest tervikuna kooruvate ettepanekute ja järeldustega.
453 (2) Iga delegatsioon võib apelleerida ka lõigule 450.
454 (3) Lõiguga 450 kooskõlas olevat õigust kasutatakse kõigil asjaoludel diskreetselt.
455 2. Komiteed ja alakomiteed võivad ette valmistada igasuguseid vahearuandeid, mida nad peavad vajalikuks ja, kui asjaolud võimaldavad, võivad nad esitada oma töö lõpul lõpliku aruande, mis võtab lühidalt kokku neile ülesandeks tehtud uuringute tulemused ja järeldused.
19. Protokollide, lühikroonika ja aruannete kinnitamine
456 1. (1) Üldreeglina iga plenaaristungi, komitee või alakomitee koosoleku algul esitab juhataja küsimusi selle kohta, kas on märkusi eelmise koosoleku protokolli kohta, komiteede või alakomiteede puhul eelmise koosoleku lühikroonika kohta. Need dokumendid loetakse kinnitatuks, kui sekretariaadile pole laekunud parandusi ja pole esitatud suulisi proteste. Nende olemasolu korral tehakse parandused vastavalt protokollis või lühikroonikas.
457 (2) Iga vahearuanne või lõplik aruanne peab olema kinnitatud vastava komitee või alakomitee poolt.
458 2. (1) Viimase plenaaristungi protokolli vaatab läbi ja kinnitab juhataja.
459 (2) Iga komitee või alakomitee viimase koosoleku kroonika vaatab läbi ja kinnitab komitee või alakomitee juhataja.
20. Nummerdamine
460 1. Läbivaatamiseks esitatud tekstide peatükkide, artiklite ja lõikude numbrid säilitatakse kuni esimese lugemiseni plenaaristungil. Lisatud lõigud kannavad ajutiselt algteksti vahetult eelneva lõigu numbrit koos täiendiga «A», «B» jne.
461 2. Peatükkide, artiklite ja lõikude lõplik nummerdamine tehakse tavaliselt ülesandeks redaktsioonikomiteele pärast nende vastuvõtmist esimesel lugemisel, kuid plenaaristungi otsusel võidakse see teha ülesandeks peasekretärile.
21. Lõplik kinnitamine
462 Täievolilise konverentsi, raadioside konverentsi või ülemaailmse rahvusvahelise elekterside konverentsi lõppaktide tekstid loetakse lõplikuks, kui need on kinnitatud plenaaristungi teisel lugemisel.
22. Allakirjutamine
463 Lõigus 462 viidatud konverentside poolt kinnitatud lõppaktide tekstid esitatakse allakirjutamiseks liikmete prantsuskeelsete nimede tähestikulises järjekorras käesoleva konventsiooni artiklis 31 määratletud volitusi omavatele delegaatidele.
23. Suhted ajakirjanduse ja avalikkusega
464 1. Ametlikud avaldused ajakirjandusele konverentsi töö kohta tehakse ainult konverentsi juhataja loal.
465 2. Ajakirjandus ja avalikkus võivad rakendatavas ulatuses viibida konverentsil vastavalt eelpool lõigus 342 viidatud delegatsioonijuhtide koosolekul kinnitatud juhendile ja peasekretäri praktilistele korraldustele. Ajakirjanduse ja avalikkuse kohalviibimine ei tohi mingil viisil häirida koosoleku töö normaalset käiku.
466 3. Liidu muud koosolekud ei ole ajakirjandusele ega avalikkusele avatud, välja arvatud juhul, kui kõnesolev koosolek otsustab teisiti.
24. Frankeerimisprivileegid
467 Konverentsi jooksul on delegatsioonide liikmetel, nõukogu liikmete esindajatel, raadioeeskirjade ameti liikmetel, konverentsil viibivatel peasekretariaadi ja liidu sektorite kõrgematel ametnikel ja konverentsile komandeeritud liidu sekretariaadi personalil õigus posti, telegraafi, telefoni ja teleksi frankeerimissoodustustele võõrustajavalitsuse poolt korraldatud ulatuses, kokkuleppel teiste asjaosaliste valitsuste ja tunnustatud operaatorfirmadega.
IV peatükk. MUUD SÄTTED
Artikkel 33. Rahalised vahendid
468 1. (1) Skaala, millelt iga liige valib oma liikmemaksu klassi kooskõlas põhikirja artikli 28 vastavate sätetega, on järgmine:
40 liikmemaksu ühikuga osalev
35 liikmemaksu ühikuga osalev
30 liikmemaksu ühikuga osalev
28 liikmemaksu ühikuga osalev
25 liikmemaksu ühikuga osalev
23 liikmemaksu ühikuga osalev
20 liikmemaksu ühikuga osalev
18 liikmemaksu ühikuga osalev
15 liikmemaksu ühikuga osalev
13 liikmemaksu ühikuga osalev
10 liikmemaksu ühikuga osalev
8 liikmemaksu ühikuga osalev
5 liikmemaksu ühikuga osalev
4 liikmemaksu ühikuga osalev
3 liikmemaksu ühikuga osalev
2 liikmemaksu ühikuga osalev
1 1/2 liikmemaksu ühikuga osalev
1 liikmemaksu ühikuga osalev
1/2 liikmemaksu ühikuga osalev
1/4 liikmemaksu ühikuga osalev
1/8 liikmemaksu ühikuga osalev*
1/16 liikmemaksu ühikuga osalev*(* Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt kantud nimestikku arengumaade ja teiste nõukogu poolt kindlaksmääratud liikmete tarvis.)
469 (2) Lisaks lõigus 468 loetletud liikmemaksu klassidele võib iga liige valida endale üle 40 liikmemaksu ühiku.
470 (3) Peasekretär vahendab iga liikme otsuse tema poolt valitud liikmemaksu klassi kohta kõigile liidu liikmetele.
471 (4) Liikmed võivad igal ajal valida endale kõrgema liikmemaksu klassi kui see, mis neil juba on.
472 2. (1) Iga uus liige maksab oma liikmeksastumise aastast alates liikmemaksu, mida arvestatakse liikmeksastumise esimese kuu esimesest päevast alates.
473 (2) Kui liige denonsseerib põhikirja ja käesoleva konventsiooni, siis maksab ta liikmemaksu selle kuu viimase päevani, mil denonsseerimine jõustub.
474 3. Võlgnetavad summad kannavad intressi 3% (kolm protsenti) aastas liidu iga rahandusaasta algusele järgneva esimese kuue kuu jooksul ja 6% (kuus protsenti) aastas seitsmenda kuu algusest alates.
475 4. Järgnevad sätted rakenduvad lõikudes 259 kuni 262 viidatud organisatsioonide liikmemaksude ja, vastavalt käesoleva konventsiooni artikkel 19 sätetele, liidu üritustel osalemise õigusega iseseisvate üksuste suhtes.
476 5. Käesoleva konventsiooni artiklites 259 kuni 262 viidatud organisatsioonid ja teised rahvusvahelised organisatsioonid, mis osalevad täievolilisel konverentsil, iseseisva üksuse töös või ülemaailmsel rahvusvahelise elekterside konverentsil, jagavad konverentsi või sektori kulud vastavalt alljärgnevate lõikude 479 kuni 481, kui nad ei ole sellest vastastikusel alusel nõukogu poolt vabastatud.
477 6. Iga käesoleva konventsiooni lõigus 237 mainitud nimekirjades esinev iseseisev üksus või organisatsioon jagab sektori kulud vastavalt alljärgnevatele lõikudele 479 ja 480.
478 7. Käesoleva konventsiooni lõigus 237 mainitud nimekirjades esinev iga iseseisev üksus või organisatsioon, mis osaleb raadioside konverentsil, ülemaailmsel rahvusvahelise elekterside konverentsil või mõne sektori konverentsil või assambleel, mille liige ta ei ole, jagab konverentsi või assamblee kulud vastavalt alljärgnevatele lõikudele 479 ja 481.
479 8. Lõikudes 476, 477 ja 478 mainitud liikmemaksud põhinevad lõigus 468 antud skaalast vabalt valitud liikmemaksu klassil, kus erandiks on 1/4, 1/8 ja 1/16 liikmemaksu ühikuga osalemise klassid, mis on reserveeritud liidu liikmetele (viimane erand ei kehti elekterside arengusektorile); peasekretäri informeeritakse valitud klassist;iga asjaosaline iseseisev üksus või organisatsioon võib igal ajal valida kõrgema liikmemaksu ühikuga osalemise klassi kui see, mis tal juba on.
480 9. Iga asjaosalise sektori makstav liikmemaksu summa ühiku kohta on 1/5 liidu liikmete liikmemaksu ühikust. Neid liikmemakse loetakse liidu tuludeks. Nad kannavad intressi vastavalt lõigu 474 sätetele.
481 10. Konverentsi või assamblee makstav liikmemaksu summa ühiku kohta saadakse kõnesoleva konverentsi või assamblee eelarve kogusumma jagamisel liikmete liikmemaksu liidu kuludes osalemise ühikute koguarvuga. Liikmemakse loetakse liidu tuludeks. Nad kannavad intressi alates kuuendast päevast, mis järgneb päevale, mil arved laiali saadeti lõigus 474 fikseeritud määrade järgi.
482 11. Liikmemaksu ühikute arvu vähendamine on võimalik ainult vastavalt põhikirja artikli 28 vastavates sätetes seatud põhimõtetele.
483 12. Sektori töös osalemise denonsseerimise või sellise osalemise lõpetamise korral (vaata käesoleva konventsiooni lõiku 240) makstakse liikmemaksu kuni selle kuu viimase päevani, mil selline denonsseerimine või lõpetamine toimus.
484 13. Publikatsioonide müügihinna määrab kindlaks peasekretär, pidades meeles, et valmistamise ja levitamise kulud kaetakse üldiselt publikatsioonide müügiga.
485 14. Liit säilitab reservarvet, et omada töökapitali oluliste väljaminekute tasumiseks ja säilitada piisavalt sularahareserve, et vältida laenude võtmist nii palju kui võimalik. Reservarve suuruse fikseerib igal aastal nõukogu esitatud vajaduste põhjal. Iga kaheaastase eelarvelise perioodi lõpus pannakse reservarvele kõik eelarvekrediidid, mida ei ole ära kulutatud ning mis ei ole võlaga seotud. Muud selle arve üksikasjad on kirjeldatud finantseeskirjades.
486 15. (1) Peasekretär võib kokkuleppel koordinatsioonikomiteega vastu võtta vabatahtlikke liikmemakse sularahas või viisil, mis näeb ette, et selliste vabatahtlike liikmemaksudega kaasnevad tingimused sobiksid kokku liidu eesmärkide ja programmidega ning konverentsi poolt vastu võetud programmidega ning oleksid kooskõlas finantseeskirjadega, mis sisaldavad erisätteid selliste vabatahtlike liikmemaksude vastuvõtmise ja kasutamise kohta.
487 (2) Sellistest vabatahtlikest liikmemaksudest kannab peasekretär nõukogule ette finantstegevuse aruandele lisaks ka kokkuvõttes, mis näitab ära iga konkreetse juhtumi päritolu, kasutamisettepaneku ja järgnenud tegevuse iga vabatahtliku liikmemaksu puhul.
Artikkel 34. Konverentside finantskohustused
488 1. Enne rahaliste ettepanekute või otsuste vastuvõtmist arvestavad liidu konverentsid kõiki liidu eelarvesätteid tagamaks, et nende kulutused ei ületaks krediite, mida nõukogul on õigus anda.
489 2. Ühtegi konverentsi otsust ei viida ellu, kui selle tagajärjel ületatakse otseselt või kaudselt neid krediite, mida nõukogul on õigus anda.
Artikkel 35. Keeled
490 1. (1) Liidu konverentsidel ja koosolekutel võib kasutada teisi keeli kui need, mida on mainitud põhikirja artikli 29 vastavates sätetes:
491 a) kui peasekretärile või vastava büroo direktorile on tehtud taotlus võimaldada täiendava keele või keelte kasutamist suuliselt või kirjalikult tingimusel, et sellest tekkinud täiendavad kulud tasuvad need liikmed, kes tegid või toetasid seda taotlust;
492 b) kui mõni delegatsioon teeb ise oma kulul korraldusi suuliseks tõlkeks oma keelest mõnda teise keelde, mis vastab põhikirja artikli 29 vastavale sättele.
493 (2) Lõigus 491 toodud juhtumi korral tulevad peasekretär ja vastava büroo direktor rakendatavas ulatuses taotlusele vastu, olles eelnevalt kohustanud asjaosalisi liikmeid tasuma liidule sellega tekkinud kulud.
494 (3) Lõigus 492 toodud juhtumil võib asjaosaline delegatsioon soovi korral korraldada oma kulul ka suulist tõlget oma keelde ühest põhikirja artikli 29 vastavas sättes viidatud keelest.
495 2. Iga põhikirja artikli 29 vastavates sätetes viidatud dokumenti võib avaldada, peale seal äratoodute, teistes keeltes sel tingimusel, et sellist avaldamist paluvad liikmed kohustuvad kandma kõiki tõlkimise ja avaldamisega kaasnevaid kulusid.
V peatükk. MITMESUGUSED ELEKTERSIDE TEENUSTE OSUTAMISEGA SEOTUD SÄTTED
Artikkel 36. Maksulised ja tasuta teenused
496 Elekterside eest tasumist ja mitmesuguseid tasuta teenuseid lubavaid juhtumeid puudutavad sätted on esitatud administratiiveeskirjades.
Artikkel 37. Arvete avamine ja kasutamine
497 1. Rahvusvaheliste arvete kasutamist loetakse jooksvateks tehinguteks ning see toimub neil juhtudel, kui asjaosaliste liikmete valitsused on kokku leppinud sellekohastes korraldustes, vastavalt nende liikmete jooksvatele rahvusvahelistele kohustustele. Seal, kus on kokku lepitud sellistes korraldustes ning kus puuduvad põhikirja artikli 42 alusel tehtud erilepingud, toimub see kasutamine vastavalt administratiiveeskirjadele.
498 2. Liikmete administratsioonid ja tunnustatud operaatorfirmad, mis osutavad rahvusvahelise elekterside teenuseid, lepivad kokku oma deebeti ja kreediti suuruses.
499 3. Lõigus 498 viidatud deebeteid ja kreediteid puudutavate arvete bilanss koostatakse vastavalt administratiiveeskirjade sätetele, välja arvatud juhul, kui asjaosalised pooled pole kokku leppinud erikorraldustes.
Artikkel 38. Valuutaühik
500 Kui liikmete vahel sõlmitud erilepingud puuduvad, kasutatakse valuutaühikuna rahvusvaheliste elekterside teenuste arveldamisel ja rahvusvaheliste arvete loomisel:
— Rahvusvahelise Valuutafondi valuutaühikut või
— kuldfranki, mõlemal juhul nii, nagu määratlevad administratiiveeskirjad. Sätted rakendamise kohta on toodud rahvusvahelise elekterside eeskirjade lisas 1.
Artikkel 39. Vastastikune side
501 1. Mobiilteenustes raadiosidet kasutavad jaamad on kohustatud oma tavapärase töö piires pidama omavahel raadioühendust, kaldumata kõrvale nende poolt omaksvõetud raadiosüsteemist.
502 2. Et mitte takistada teaduslikku progressi, ei tõkesta lõigu 501 sätted selliste raadiosüsteemide kasutamist, mis pole võimelised teiste süsteemidega sidet looma tingimusel, et see võimetus on tingitud sellise süsteemi spetsiifilisest omapärast ega ole ettekavatsetud vastastikuse side vältimise tagajärg.
503 3. Vaatamata lõigu 501 sätetele, võib jaama kasutada piiratud rahvusvahelise elekterside teenuse osutamiseks, mis on määratud sellise teenuse eesmärgi või teiste kasutatavast süsteemist sõltumatute asjaolude poolt.
Artikkel 40. Salakeel
504 1. Valitsuse telegrammid ja teenustelegrammid võivad olla sõnastatud igasuguse koodiga salakeeles.
505 2. Salakeeles eratelegramme võivad vastu võtta kõik liikmed, välja arvatud need, kelle kohta on ette teatatud, et nad ei võta vastu selles keeles selle kategooria korrespondentsi.
506 3. Liikmed, kes ei võta vastu oma maalt pärinevaid või nende territooriumile saadetud salakeelseid eratelegramme, peavad neid lubama läbi transiidil, välja arvatud juhul, kui teenus on lõpetatud vastavalt põhikirja artiklile 35.
VI peatükk. ARBITRAAŽ JA PARANDUSED
Artikkel 41. Arbitraaž: menetlus (vaata põhikirja artiklit 56)
507 1. Osapool, kes apelleerib arbitraažile, algatab arbitraažimenetluse, saates teisele vaidluse osapoolele teate vaidluse arbitraažile esitamise kohta.
508 2. Osapooled lepivad kokku, kas arbitraaž usaldatakse isikutele, administratsioonidele või valitsustele. Kui ühe kuu jooksul pärast teadet vaidluse arbitraažile esitamise kohta pole osapooled suutnud selles punktis kokku leppida, usaldatakse arbitraaž valitsustele.
509 3. Kui arbitraaž on usaldatud isikutele, ei tohi vahekohtunikud olla vaidluses osaleva poole rahvusriigi kodanikud, omada elukohta vaidluses osalevas riigis, ega olla selle teenistuses.
510 4. Kui arbitraaž on usaldatud valitsustele või nende administratsioonidele, peavad need olema valitud liikmete hulgast, kes ei ole vaidlusega seotud, kuid kes on osapooled kokkuleppes, mille rakendamine põhjustas vaidluse.
511 5. Kolme kuu jooksul pärast seda, kui teade vaidluse arbitraažile esitamise kohta on kätte saadud, nimetab kumbki kahest vaidluse osapoolest vahekohtuniku.
512 6. Kui vaidlusega on seotud rohkem kui kaks osapoolt, nimetatakse vahekohtunik kooskõlas lõigus 510 ja 511 kehtestatud menetlusega, kui mõlemal osapoolte rühmal on vaidluses mõni ühine seisukoht.
513 7. Kaks nimetatud vahekohtunikku valivad kolmanda vahekohtuniku, kes, juhul kui esimesed kaks vahekohtunikku on isikud ja mitte valitsused ega administratsioonid, peab täitma lõigus 509 äratoodud tingimusi ega tohi olla ka samast rahvusest, kui kumbki kahest ülejäänud vahekohtunikust. Kui kaks vahekohtunikku ei jõua kolmanda vahekohtuniku valimisel kokkuleppele, nimetab kumbki kahest vahekohtunikust kolmanda vahekohtuniku, kes ei tohi olla seotud vaidlusega. Peasekretär valib seejärel loosiga kolmanda vahekohtuniku.
514 8. Vaidluse osapooled võivad kokku leppida, et nende vaidluse lahendab üksainus kokkuleppeliselt nimetatud vahekohtunik või alternatiivina võib kumbki osapool nimetada vahekohtuniku ning paluda peasekretäri valida loosiga, kes sel teel nimetatud isikutest hakkab tegutsema ainsa vahekohtunikuna.
515 9. Vahekohtunik või vahekohtunikud võivad vabalt valida arbitraažil kasutatava kohtumõistmiskoha ja protseduurieeskirjad.
516 10. Ainsa vahekohtuniku otsus on lõplik ja osapooltele kohustuslik. Kui arbitraaž on usaldatud rohkem kui ühele vahekohtunikule, tehakse otsus vahekohtunike häälteenamusega ja see on lõplik ning osapooltele kohustuslik.
517 11. Kumbki osapool kannab need kulud, mis tekivad juurdlusega ja arbitraažile esitamisega. Arbitraažikulud, välja arvatud need, mis tekivad osapoolte eneste tõttu, jagatakse võrdselt vaidluse osapoolte vahel.
518 12. Liit varustab vahekohtunikku või vahekohtunikke igasuguse neile vajaliku vaidlust puudutava informatsiooniga. Kui vaidluse osapooled saavutavad vastava kokkuleppe, edastatakse vahekohtuniku või vahekohtunike otsus peasekretärile edaspidiseks teadmiseks.
Artikkel 42. Käesoleva konventsiooni parandamise sätted
519 1. Iga liidu liige võib teha ettepaneku käesoleva konventsiooni parandamiseks. Iga selline ettepanek peab jõudma peasekretäri kätte, et tagada selle õigeaegset edasiandmist liidu liikmetele ja nendepoolset läbiarutamist mitte hiljem kui kaheksa kuud enne täievolilise konverentsi kindlaksmääratud avapäeva. Peasekretär edastab kõik sellised ettepanekud nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast eelnimetatud päeva kõigile liidu liikmetele.
520 2. Iga parandusettepaneku muudatuse vastavalt lõigule 519 võib aga esitada liidu liige või selle delegatsioon täievolilisel konverentsil igal ajal.
521 3. Iga täievolilise konverentsi plenaaristungi käesoleva konventsiooni parandusettepaneku või selle muudatuse arutamiseks vajalik kvoorum koosneb rohkem kui pooltest täievolilisele konverentsile akrediteeritud delegatsioonidest.
522 4. Iga parandusettepaneku muudatusettepanek, nagu ka ettepanek tervikuna, muudetuna või mitte, peab enne vastuvõtmist olema kinnitatud plenaaristungil rohkem kui poolte täievolilisele konverentsile akrediteeritud hääletamisõigusega delegatsioonide poolt.
523 5. Kui käesoleva artikli eelnevates lõikudes, mis prevaleerivad, pole kehtestatud teisiti, rakenduvad käesolevas konventsioonis sisalduvaid konverentse ning konverentside ja muude kohtumiste protseduurieeskirju puudutavad üldsätted.
524 6. Kõik täievolilise konverentsi poolt vastuvõetud käesoleva konventsiooni parandused tervikuna ja ühe parandusdokumendi vormis jõustuvad konverentsil kindlaksmääratud kuupäeval nende liikmete vahel, kes on enne seda kuupäeva andnud sisse oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid. Ainult ühe sellise parandusdokumendi osa ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või sellega ühinemine on välistatud.
525 7. Kõrvalekaldumise korral lõigust 524 võib täievoliline konverents otsustada, et käesoleva konventsiooni parandus on vajalik sobiva paranduse tegemiseks põhikirja. Sellisel juhul ei jõustu käesoleva konventsiooni parandus enne põhikirja paranduse jõustumist.
526 8. Peasekretär teatab kõigile liikmetele kõigist ratifitseerimis-, vastuvõtmise-, kinnitamis- või ühinemisdokumentide sisseandmistest.
527 9. Peale iga sellise parandusdokumendi ratifitseerimise, aktsepteerimise, heakskiidu või ühinemise jõustumist, vastavalt põhikirja artiklitele 52 ja 53, kehtib käesolev konventsioon parandatud kujul.
52810. Peale iga sellise parandusdokumendi jõustumist registreerib peasekretär selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis, vastavalt Ühinenud Rahvaste Organistatsiooni harta artikli 102 sätetele. Põhikirja lõik 241 rakendub ka kõigile sellistele parandusdokumentidele.
Lisa (CV)
Mõnede käesolevas konventsioonis ja Rahvusvahelise Elektersideliidu administratiiveeskirjades kasutatud mõistete definitsioonid
Liidu eespool toodud dokumentide tarbeks on järgmistel mõistetel alljärgnevalt defineeritud tähendused:
1001 ekspert — isik, kelle on lähetanud:
a) tema maa valitsus või administratsioon või
b) vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile 19 volitatud iseseisev üksus või organisatsioon või
c) rahvusvaheline organisatsioon
tegelemaks liidu tööülesannetega, mis on seotud tema ametialase pädevusega.
1002 Vaatleja — isik, kelle on lähetanud:
— Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni eriagentuur, Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur, regionaalne elekterside organisatsioon või valitsustevaheline satelliitsüsteeme käitav organisatsioon, et osaleda nõuandva õigusvõimega täievolilisel konverentsil, mõne sektori konverentsil või koosolekul,
— rahvusvaheline organisatsioon, et osaleda nõuandva õigusvõimega mõne sektori konverentsil või koosolekul või
— liidu liikme valitsus, et osaleda mittehääleõigusliku õigusvõimega regionaalsel konverentsil, kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega.
1003 Mobiilteenus — raadioside teenus mobiilse ja maajaama vahel või mobiiljaamade vahel.
1004 Teaduslik või tööstuslik organisatsioon — iga organisatsioon peale valitsusasutuse või -agentuuri, mis on haaratud elekterside probleemide uurimisse või elekterside teenusteks mõeldud varustuse projekteerimisse või tootmisse.
1005 Raadioside — elekterside raadiolainete abil.
Märkus 1. Raadiolained on elektromagnetilised lained suvalistel sagedustel alla 3000 GHz, mida levitatakse ruumis ilma tehislike juhtideta.
Märkus 2. Käesoleva konventsiooni lõikudes 149 kuni 154 sätestatud nõuete tähenduses hõlmab mõiste «raadioside» ka elektersidet, mis kasutab elektromagnetilisi laineid sagedustel üle 3000 GHz, mida levitatakse ruumis ilma tehislike juhtideta.
1006 Teenuselekterside — elekterside, mis on seotud üldkasutatava rahvusvahelise elektersidega ja mida vahetavad
— administratsioonid,
— tunnustatud operaatorfirmad ja
— nõukogu juhataja, peasekretär, peasekretäri asetäitja, büroode direktorid, raadioeeskirjade ameti liikmed ja teised liidu esindajad või volitatud ametnikud, kaasa arvatud need, kes töötavad ametlikes küsimustes väljaspool liidu asukohta.
Mitteametlik tõlge
Rahvusvahelise Elektersideliidu põhikirja, konventsiooni ja administratiiveeskirjade rakendamisega seotud tülide kohustusliku lahendamise fakultatiivprotokoll
Alla kirjutatud 22. detsembril 1992. a.
Samaaegselt Rahvusvahelise Elektersideliidu põhikirjale ja konventsioonile (Genf, 1992) allakirjutamisega, on täievolilised saadikud alla kirjutanud käesolevale tülide kohustusliku lahendamise fakultatiivprotokollile.
Liidu liikmed, selle fakultatiivprotokolli pooled,
väljendades oma soovi pöörduda iga neid puudutava tüli lahendamiseks, mis on seotud põhikirja, konventsiooni või põhikirja artiklis 4 mainitud administratiiveeskirjade tõlgendamise või rakendamisega, kohustusliku vahekohtu poole,
on kokku leppinud alljärgnevas:
Artikkel 1
Kui mitte ühtegi põhikirja artiklis 56 nimetatud lahendusmeetoditest ei ole ühise kokkuleppega valitud, tuleb tüli ühe poole palvel, mis on seotud põhikirja, konventsiooni või põhikirja artiklis 4 mainitud administratiiveeskirjade tõlgendamise või rakendamisega, esitada lahendamiseks kohustuslikule vahekohtule. Järgitav protseduur on fikseeritud konventsiooni artikli 41 lõikes 5 (lõik 511) ja seda tuleb täiendada alljärgnevalt:
«5. Kolme kuu jooksul pärast seda, kui teade vaidluse vahekohtule esitamise kohta on kätte saadud, nimetab kumbki kahest vaidluse poolest vahekohtuniku. Kui üks pooltest ei ole nimetatud aja jooksul vahekohtunikku nimetanud, toimub nimetamine teise poole palvel peasekretäri poolt, lähtudes konventsiooni lõikudest 509 ja 510.».
Artikkel 2
Käesolev protokoll on liikmetele avatud allakirjutamiseks samaaegselt põhikirja ja konventsiooniga. See kuulub iga allakirjutava liikme poolt ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või kinnitamisele, vastavalt selle riigi konstitutsiooni sätetele. Sellega võib ühineda iga põhikirja ja konventsiooni osapool ja iga liitu astuv riik. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokument deponeeritakse peasekretäri juures.
Artikkel 3
Käesolev protokoll jõustub iga riigi suhtes, kes on selle ratifitseerinud, vastu võtnud, kinnitanud või sellega ühinenud, samal päeval kui põhikiri ja konventsioon, tingimusel, et protokolli osas on selleks päevaks deponeeritud vähemalt kaks ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti. Vastasel juhul jõustub ta kolmekümnendal päeval pärast teise ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimist.
Artikkel 4
Seda protokolli võivad pooled täiendada liidu täievolilisel konverentsil.
Artikkel 5
Iga selle protokolli osapool võib seda denonsseerida, teatades sellest peasekretärile, denonsseerimine jõustub ühe aasta möödudes päevast, mil peasekretär sellise teate saab.
Artikkel 6
Peasekretär teatab kõigile liikmetele:
a) protokollile lisandunud allakirjutustest ja igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest;
b) selle protokolli jõustumise kuupäevast;
c) mis tahes paranduse jõustumisest;
d) igast denonsseerimise jõustumisest.
Ülaltoodu kinnituseks on täievolilised saadikud kirjutanud alla selle protokolli araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelsele ühele eksemplarile, millest lahknevuse korral prevaleerib prantsuskeelne tekst ja mis deponeeritakse Rahvusvahelise Elektersideliidu arhiivis, kust väljastatakse selle koopia igale allakirjutanud riigile.
Facebook
Twitter