Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kalapüügieeskiri

Vastu võetud 09.05.2003 nr 144
RT I 2003, 41, 282
jõustumine 18.05.2003

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

15.07.2003 nr 199 ( RT I 2003, 54, 370) 19.07.2003

27.03.2004 nr 91 ( RT I 2004, 21, 143) 10.04.2004

21.04.2004 nr 119 ( RT I 2004, 29, 202) 1.05.2004

10.05.2005 nr 96 (RT I 2005, 28, 201) 27.05.2005

12.09.2006 nr 201 (RT I 2006, 40, 308) 23.09.2006, osaliselt 1.01.2007

11.01.2007 nr 7 (RT I 2007, 6, 33) 28.01.2007

30.12.2008 nr 196 (RT I 2009, 4, 31) 19.01.2009

 

Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse» § 17 lõike 1 ja § 19 lõike 4 ning «Majandusvööndi seaduse» § 6 lõike 1 punkti 1 alusel.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, piiriveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja agarikupüüki meres.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

(1¹) Määrus reguleerib kalapüüki meres niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid.

(2) Kaitsealadel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale määrusele ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

2. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIVAHENDITELE

1. jagu
Lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus

§ 2. Lubatud kalapüügivahendid

Lubatud kalapüügivahendid on õngpüünised, allveepüügivahendid, vähipüügivahendid, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.

§ 3. Õngpüünised

(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.

(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) spinning, mis koosneb rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
3) käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel, mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5) sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud vahetrossiga;
6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist, heitenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest konksust, ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

7) haakeõng räimepüügiks, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni kümnest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ole suurem kui 5 mm;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

8) põhjaõng (tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, ning võib olla varustatud ridva ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ja võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

10) [kehtetu – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

11) õngejada, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23), artikli 2 punkti b alapunktis iii.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 1.01.2007]

12) [kehtetu – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 1.01.2007]

13) [kehtetu – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 1.01.2007]

(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.

(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.

(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.

(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.

(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§ 4. Allveepüügivahendid

(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.

(2) Lubatud allveepüügivahendid on:
1) harpuunpüss – mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;

2) harpuun – kidadega või ilma nendeta kuni viieharuline torkevahend, mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

§ 5. Vähipüügivahendid

Lubatud vähipüügivahendid on:
1) vähinatt – söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk;
2) vähimõrd – söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla ühe meetri, millel puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme.

§ 6. Nakkepüünised

(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.

(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis i. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

2) abar, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis ii;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
4) triivvõrk – ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja võib olla kinnitatud püügialusele;
5) raamvõrk – silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega nakkevõrk;
6) võrgujada – omavahel ühendatud kaks või enam nakkevõrku.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§ 7. Lõkspüünised

(1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.

(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd – juhtaia, tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on näidatud joonisel lisas 7;
2) –4) [kehtetud – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
5) kastmõrd ehk seisevnoot ehk kakuam – juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis;
6) [kehtetu – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
7) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
8) silmumõrd – kuni 0,5 m suu kõrgusega ja kuni 1 m suu laiusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puuduvad juhtaed ja tiivad.

[RT I 2007, 6, 33 – jõust. 28.01.2007]

(3) Mõrra lubatud alaliigid on:
1) avaveemõrd – mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust;
2) ääremõrd – mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
3) rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa;
4) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed;
5) jõemõrd – mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja tiibadest, mis ei moodusta kariaeda;
6) mõrrajada – kaks või enam samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud mõrda.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§ 8. Kurnpüünised

(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.

(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot, mis koosneb võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot, mis koosneb veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
3) kaldanoot – veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
4) pöördnoot ehk pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;
5) liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
6) kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud võrgulinast;
7) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus peab olema vähemalt 1 meeter;
8) püüvõrk – ühest otsast ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni 120 m pikkune võrksein.

§ 9. Traalpüünised

(1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti.

(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a alapunktis i;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

2) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud grunttropiga;
3) pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp puudub;
4) agariku tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis agarikupüügiks.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

(3) Grunttropp – käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus.

§ 10. Kirjeldamata püügivahendite ja -viiside kasutamine

Käesolevas määruses kirjeldamata või põhimõttelt uute kalapüügivahendite või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.

2. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ja -viisidele kõikides veekogudes

§ 11. Piirangud püügivahendite kasutamisele

Kõikides veekogudes on keelatud:
1) püüda kala müttamisega, elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega, lõhkelaengutega;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

2) sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja arvatud Võrtsjärvel ja määruse § -s 35 toodud juhtudel. Vabaks tuleb jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa;
3) kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu, triivpüünis liigub tuule või hoovuse toimel;

4) seisevpüüniste, välja arvatud silmutorbik, silmumõrd, vähinatt, vähimõrd ja õngpüünis, püügile asetamine lähemale kui 50 m juba püügil olevatele seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on sätestatud teisiti;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

5) kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla lubatu, välja arvatud määruse § -s 12 toodud juhtudel;
6) [Kehtetu – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
7) kasutada allveekalapüügil autonoomset hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust;
8) kasutada allveekalapüügil harpuuni ilma harpuunpüssita, välja arvatud lesta või kammelja püügiks;

9) kasutada õngpüünist tragimiseks. Tragimine on sihipärane tegevus kala haakimiseks konksu otsa suust väljapoole.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

§ 12. Lubatud tarindid

(1) Erandina § 11 punktis 5 sätestatust on siseveekogudes lubatud kasutada:
1) põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks jämedamast niidist (nöörist) katet, mis on valmistatud samast kiust kui pära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise osa pikkusest. Kattekoti võib kinnitada pärale ainult piki eesmist ja külgmist äärt;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

2) põhjanooda pära tugevuse tõstmiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui päras, kuid mitte alla 80 mm;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

3) põhjanootade päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või horisontaaltasapinnaga viltust, pära lõpu poole tõusvat noodalinast paneeli (edaspidi tõusutee), mille silmasuurus on väiksem kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud kas pära sees või selle ees ja selle kinnitamise kaugus noodapära lõpust peab olema vähemalt kolm korda suurem kui pujuse või tõusutee pikkus.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tugevduskott võib olla kinnitatud noodapärale:

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

1) piki eesmist äärt ja tagumist äärt ning
2) jamatud või kootud poole silma lisamisega ühte ja sama pära põikisilmarida pidi või piki seda.

(3) Meres on traalnoodal ja põhjanoodal lubatud kasutada tarindeid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklitele 5 ja 6

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

§ 13. Püügivahendite kontrollimise sagedus

(1) Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises.

(2) Merel peab püüniste kontrollimise sagedus vastama nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 8 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

§ 14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes

(1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

(1¹) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama paisust suudmeni silmutorbikute jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas ujuva poiga, millele on märgitud kalapüügiloa number ja jadas olevate silmutorbikute arv.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

(1²) Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes tuleb võrgujadad ja lõkspüünised, mis on asetatud kombineeritult ehk labürinti, tähistada avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga ning muudes väljaulatuvates tippudes värviliste poidega.

(2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.

(3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.

(4) [Kehtetu – RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

§ 15. Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili

(1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema tähistatud läänesektoris 180º – 360º (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00º – 180º (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli.

(2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp.

(3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa.

(4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli.

(5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja vajuvast materjalist või olema uputatud raskustega;
2) tooder peab ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele;
3) toodrite lipud peavad olema neljakandilised külje pikkusega vähemalt 40 cm ja kahe ülestikuse lipu vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm ning alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi olla alla 80 cm. Ühte ja sama püünist või püünistejada tähistavate toodrite lipud peavad olema ühte värvi ja ühesuurused;
4) toodrite tuled peavad olema kollased ja andma ühe plingi iga 5 sekundi tagant ning olema nähtavad vähemalt 2 meremiili kaugusele;
5) toodrite helenduvad triibud peavad olema vähemalt 6 cm laiused;
6) toodrid ja nende signaalmärgid ei tohi olla punast või rohelist värvi;
7) juhul kui tooder on varustatud radaripeegeldiga, peab viimane olema radariga nähtav vähemalt 2 meremiili kaugusele.

§ 16. Nõuded püügivahendite märgistusele

Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha.

§ 17. Silmasuuruse mõõtmine

(1) Püügivahendite silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala.

(2) Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine.

(3) Meres mõõdetakse kalapüügivahendite silmasuurust vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.06.2008, lk 5–25).

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

3. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis

1. jaotis
Traalpüük

§ 18. Aastaringsed püügikeelud ja nõuded püügivahendile

(1) Aastaringselt on keelatud:
1) püüda traalpüünistega 20 m sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga keskkonnaministri poolt määratud alal;

2) püüda traalpüünistega Irbe väinas alal, mis jääb Sõrve poolsaare ja Eesti Vabariigi ning Läti Vabariigi mereala piiri vahele ning on piiritletud mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 57°58,837 N; 22°11,893 E; 57°52,072 N; 22°24,377 E; 57°46,450 N; 22°08,360 E; 57°44,580 N; 21°54,580 E; 57°45,783 N; 21°50,567 E ja 57°57,947 N; 21°58,812 E;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

3) püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga;
4) püüda Liivi lahes laevaga, mille masinavõimsus ei vasta nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 20 lõike 3 punktis b nimetatule.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

(2) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traalnooda vertikaalne ava stabiilsel püügirežiimil olla üle 12 m, mõõdetuna ülemise selise keskpunktist alumise selise keskpunktini.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

§ 19. Tähtajalised püügikeelud

Tähtajaliselt on keelatud:
1) püüda põhjatraalnoodaga Soome lahes lääne pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist 30. juunini;
2) püüda pelaagilise traalnoodaga Liivi lahes – 30 päeva vältel kevadperioodil. Keeluaja alguse määrab igal aastal keskkonnaminister «Kalapüügiseaduse» § 19 lõike 3 alusel.

§ - 20. ja 21 [Kehtetud – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

2. jaotis
Mõrra- ja kastmõrrapüük

§ 22. Püügikeelud

(1) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra- ja kastmõrrapäras lina silmasuurus olema vähemalt 20 mm ning mõrra ja kastmõrra teistes osades vähemalt 24 mm.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

(2) Juhtaiaga mõrra mõrrapäras peab lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.

(3) Ogalikupüügil peab mõrra lina silmasuurus olema vähemalt 12 mm.

(4) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17,9' N ja 24º16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15,5' N ja 24º29,5' E, vahelisest ühendussirgest põhja pool:
1) peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja teistes mõrra osades vähemalt 60 mm, välja arvatud meritindipüügil 1. jaanuarist kuni 5. maini.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

2) on keelatud kasutada kahe ja enama kerega avaveemõrdu.

(5) [kehtetu – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§ 23. Nõuded mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisele

Mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisel tuleb asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
2) ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrra püügile asetamisel kohaldatakse punktis 3 toodud nõudeid;
3) jadasse asetatud avavee- ja ääremõrdadel piiratakse jada üldpikkust 400 meetriga, kusjuures jadade või jada ja lähima üksiku mõrra kaugus üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
4) kastmõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas ja 300 m muus suunas. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m;
5) rivimõrdade ja rivimõrra jadade kaugus üksteisest ning avavee- ja ääremõrdadest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
6) püügile asetatud mõrdade ja kastmõrdade kaugus jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidest peab olema vähemalt 150 m.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

3. jaotis
Noodapüük

§ 24. Nõuded silmasuurusele

Meres on keelatud kasutada nootasid, välja arvatud seisevnoodad, mille võrgulina silmasuurus on väiksem kui:
1) 24 mm meritindipüügil;
2) 48 mm punktis 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 II lisas nimetamata kalaliikide püügil vastavas piirkonnas või vastava vahendiga.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

4. jaotis
Võrgu- ja õngepüük

§ 25. Püügikeelud

(1) Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17,9' N ja 24º16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15,5' N ja 24º29,5' E, vahelist ühendussirget on keelatud kasutada:
1) nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri – aastaringselt;
2) nakkevõrku silmasuurusega alla 96 mm, välja arvatud meritindi püügil, ja õngejada – aastaringselt;
3) nakkevõrku – 1. maist 30. juunini.

(2) Lõhe- ja meriforellipüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklis 17 sätestatut.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

(3) Lõhepüügil sisemeres on keelatud kasutada õngekonksu, mille teraviku kaugus konksuäärest on alla 19 mm.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§ 26. Nõuded silmasuurusele

(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1) meritindipüügil 24–40 mm;
2) räimepüügil vähemalt 28 mm.

(2) Lõikes 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.

(3) On keelatud kasutada ankurdatud ujuvvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

§ 27. Üldnõuded seisevvõrkude ja nende jadade püügile asetamisele

(1) Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m.

(2) Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m.

(3) Püügile asetatud seisevvõrkude ja nende jadade kaugus jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidest peab olema vähemalt 150 m.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

§ 28. Nõuded püügivahenditele lõhe- ja meriforellipüügil

(1) Lõhe- ja meriforellipüügil on lubatud:
1) ühel laeval asetada püügile kuni 2000 triivõnge;
2) hoida lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 200 õngekonksu üle nende üheaegselt püügile asetamiseks lubatud hulga.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

§ 29. [Kehtetu – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

4. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning -viisidele siseveekogudes

1. jaotis
Piirangud ja nõuded Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

§ 30. Püügikeelud

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük põhjanoodaga lõuna pool Praaga küla ja Ostrovtsõ küla ühendavat sirget – aastaringselt;

3) püük seisevpüünistega jäävabas vees Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 300 m laiusel alal tähistatud faarvaatri kogu pikkuses;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

4) püük põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 1. aprillini, välja arvatud jääalune püük, ja 1. maist 1. septembrini;
5) püük nakkevõrguga 6. maist 31. augustini;
6) püük nakkevõrguga kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ja 500 m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves – 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) [kehtetu – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
8) püük mõrraga Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
9) püük Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi neeme ühendavat sirget püüvõrguga – 15. maist 15. juunini ja teiste kurnpüünistega – 15. maist 15. augustini;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

10) aastaringselt seisevpüünistega püük jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidele lähemal kui 150 m.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

§ 31. Nõuded silmasuurusele

(1) Silmasuurus peab olema:
1) mõrra päras vähemalt 20 mm, kariaias ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud tindipüügil;
2) mõrras tindipüügil vähemalt 10 mm;
3) nooda, välja arvatud põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja tiibades vähemalt 48 mm;
4) põhjanooda päras vähemalt 48 mm ja tiibades vähemalt 40 mm.

(2) Keelatud on kasutada püügil nakkevõrguga:
1) kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ning 500 m laiusel veealal Lämmijärves ja Pihkva järves muid silmasuurusi kui 56–80 mm;

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

2) kaldast kaugemal kui 1 km Peipsi järves ning kaldast kaugemal kui 500 m Lämmijärves ja Pihkva järves väiksemat silmasuurust kui 130 mm, välja arvatud siiapüügil;
3) siiapüügil kaldast kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust kui 96 mm.

(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada nakkevõrgu või põhjanooda silmasuurust, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe (RT II 1994, 25, 87) alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

§ 32. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb seisevpüüniste asetustiheduse osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade ja 1–3 m suu kõrgusega ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
2) tindipüügile asetatud mõrra kaugus teistest mõrdadest peab olema vähemalt 50 m;
3) Peipsi järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 700 m, jadade kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 1 km laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1 km vähemalt 500 m;
4) Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi seisevvõrgujada pikkus ületada 500 m, jadade vaheline kaugus üksteisest peab olema kaldast arvates 500 m laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 500 m vähemalt 500 m;

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

5) Lämmi- ja Pihkva järves peab kaldast kaugemal kui 500 m nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest olema vähemalt 500 m;

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

6) mõrrajada kogupikkus ei tohi ületada 700 m ja mõrrajadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
7) mõrrajada moodustavate mõrdade vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada põhijuhtaeda ei tohi olla suurem kui 100 m.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

2. jaotis
Piirangud ja nõuded teistes siseveekogudes

§ 33. Püügikeelud

(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, on keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;

2) püük nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõheliste kudejõgedes või nende lõikudes, mis on määratud «Looduskaitseseaduse» § 51 lõike 2 alusel – aastaringselt;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

3) püük merre suubuvates jõgedes ja ojades mõrraga, välja arvatud püük Nasva jõel ning püük silmumõrra ja silmutorbikuga;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

4) püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi paisust mereni – aastaringselt;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

5) püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega , allveepüügivahenditega ja unnaga lisas 1 nimetatud jõgedes või nende osades – aastaringselt;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

6) püük nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama paisu – 1. juunist 1. detsembrini;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

7) püük Agali, Ahja, Kaevandu, Kalli, Koosa ja Emajões mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m;

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

8) püük nakkevõrguga jäävabast veest – 15. märtsist 31. maini, välja arvatud Võrtsjärves, kus nakkevõrguga püük jäävabast veest on keelatud 15. märtsist 31. augustini;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

9) püük seisevpüünistega jäävabast veest Võrtsjärves Tondisaare – Pähksaare joonest mõlemale poole 250 m ulatuses – 1. aprillist 1. novembrini;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

10) püük Võrtsjärves mõrraga, mille tähiste vaheline kogupikkus ületab 175 m;
11) püük Võrtsjärves jadasse asetatud mõrdadega, kui jada üldpikkus ületab 1000 m või jadade pikivahe on alla 50 m;
12) püük silmumõrra ja silmutorbikuga 1. märtsist 30. juunini;
13) püük Nasva jões jõemõrraga, mille suu kõrgus ületab 3,5 m, suu laius 5 m, juhtaia pikkus 50 m, vahetiiva pikkus 15 m ja kaldatiiva pikkus 40 m. Jõemõrdade vahekaugus üksteisest ei tohi olla väiksem kui 100 m. Mõrdadevahelist kaugust määratakse püügileasetatud mõrra pärast kuni järgmise mõrra tiiva otsani;
14) püük Nasva jões 1. aprillist 31. maini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga;

15) püük spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe paisust suudmeni ja Pirita jões Vaskjala paisust suudmes asuva muuli lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

16) püük põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga Pada jões, Avijões lähtest Mustvee–Jõhvi maanteeni, Loobu jões lähtest Joaveski paisuni ning Valgejões lähtest Kotka paisuni;
17) püük silmumõrraga, kui silmumõrdade vahekaugus üksteisest on alla 2 m. Silmumõrdade vahelist kaugust määratakse ühest püügileasetatud mõrrast kuni järgmise mõrrani

[RT I 2007, 6, 33– jõust. 28.01.2007]

(2) Jägala jões Linnamäe paisust Peetri-Jaani saareni ja Peetri saare ümbruses on kalapüük vees viibides keelatud aastaringselt, välja arvatud püük silmumõrra ja silmutorbikuga.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

(3) Lõheliste kudejõgedes on käesoleva määruse § 41 lõike 1 punktides 2 –4 toodud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.

(4) Keskkonnaminister võib lõike 1 punktis 15 nimetatud jõgedel lubada kalastuskaardi alusel püüki spinningu ja lendõngega.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

§ 34. Nõuded silmasuurusele

(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi järves, Lämmijärves ja Pihkva järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema:
1) mõrras vähemalt 24 mm, välja arvatud silmupüügil silmumõrraga;

[RT I 2007, 6, 33 – jõust. 28.01.2007]

2) nooda päras vähemalt 40 mm;

3) nakkevõrgul vähemalt 60 mm, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

(2) Võrtsjärves peab silmasuurus olema:
1) mõrra päras vähemalt 36 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 48 mm;
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 130 mm.

(3) Rääbisepüügil Saadjärves 7 m sügavusel ja sellest sügavamas vees 1. juulist 31. juulini peab nakkevõrgu silmasuurus olema 40–44 mm.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

§ 35. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele

Erandina § 11 punktis 2 sätestatust on väljarändava sissetoodud angerja püügil lubatud püügivahenditega tõkestada kala liikumist kogu jõesängi laiuses:
1) Amme jões väljavoolul Kuremaa järvest Palamuse veskijärveni;
2) Amme jões väljavoolul Kaiavere järvest Kaiavere–Maarja maantee sillani;
3) Mudajões väljavoolul Saadjärvest Tallinn–Tartu raudtee sillani;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

3. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIL

1. jagu
Kalapüügi keeluajad ja keelualad

§ 36. Püügikeelud kõikides veekogudes

Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike:
1) tuur;
2) harjus;
3) tõugjas;
4) säga.

§ 37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres

(1) Meres on keelatud:

1) kalapüük Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea, Purtse jõe ja Pidula oja suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

2) kalapüük määruse lisas 2 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m – 15. augustist 31. detsembrini;
3) kalapüük määruse lisas 3 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini;
4) kalapüük määruse lisas 4 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m – 1. septembrist 30. novembrini;
5) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest muulist (vaadatuna allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab põhjast kaldajoon, idast muul, lõunast mõtteline joon, mis kulgeb muuli otsast kuni punktini koordinaatidega 58º22,1 ' N, 24º27,3' E ja läänest mõtteline joon, mis läbib punkte koordinaatidega 58º22,1' N, 24º27,3' E; 58º22,4' N, 24º27,7' E ja 58º22,7' N, 24º28,1' E;
6) aastaringselt kalapüük Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe vasakpoolse muuliga (vaadatuna allavoolu), rannajoonega ja Side tänava mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga, mis läbib punkte koordinaatidega 58º 22,3 ' N, 24º 30,3' E ja 58º 21,6' N, 24º 29,7' E ning viimasega punktis koordinaatidega 58º 21,6' N, 24º 29,7' E ristuva ja muuli otsa läbiva liiniga, välja arvatud tindipüük mõrdadega 1. märtsist kuni jääkatte lagunemiseni;
7) kalapüük Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul tähistatud alal, mis on piiratud kirdest kaldajoonega, kagust mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º20,7' N, 24º34,2' E; 58º20,0' N, 24º32,5' E ja 58º18,9' N, 24º29,9' E ja loodest mõttelise joonega, mis läbib punkte koordinaatidega 58º18,9' N, 24º29,9' E; 58º20,2' N, 24º32,0' E ja 58º21,1' N, 24º33,6' E – 15. aprillist 15. juulini;
8) kalapüük Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone ning Elda panka, Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat läbivate sirgete vahele – 1. oktoobrist 30. novembrini;

9) kalapüük jäävabast veest Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte koordinaatidega 58°57,3' N; 23°13,06' E ning 58°57,3' N; 23°17,06' E – 25. oktoobrist 31. detsembrini;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

10) kalapüük jäävabast veest Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu põhjatippu ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga ühendavate sirgete vahel – 25. oktoobrist 31. detsembrini;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

11) kalapüük jäävabast veest Haapsalu Tagalahes Uuemõisa–Tahuküla joonest ida pool – 15. märtsist 15. maini;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

12) kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaare tippu ja Kappelskotteni neeme tippu ühendava sirgega ning põhjast Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga paralleelselt Suur-Pakrini tõmmatud sirgega;

13) kalapüük jäävabast veest Koolimäe lahes alal, mis jääb Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m – 15. märtsist 15. maini;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

14) aastaringselt kalapüük Vaemla lahes punktide 58º49,3' N, 22º54,6' E ja 58º49,2' N, 22º53,4' E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide 59º01,4' N, 22º30,9' E ja 59º01,5' N, 22º31,3' E ühendusjooneni;
15) kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki laiu põhjatippu ja Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja rannajoone vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini;
16) kalapüük Kirikulahes – aastaringselt;
17) ja 18) [kehtetud – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
19) [kehtetu – RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
20) [kehtetu – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
21) püüda haugi 1. märtsist 30. aprillini;
22) püüda siiga Ruhnu saare ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist 1. detsembrini.
23) [kehtetu – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
24) aastaringselt kalapüük Ujula abajas põhja pool punktide 58º 14,58' N, 22º 28,42' E ja 58º 14,58' N, 22º 28,59' E ühendusjoont, välja arvatud kalapüük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja sikutiga ning ajavahemikus 1. novembrist kuni 31. märtsini püük kurnpüünistega;
25) kalapüük Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 m aastaringselt, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga.

(2) Vooluveekogude suudmeks, kuhu on rajatud vooluveekogu pikendav muul, loetakse muuli merepoolsete otsade vahele jääv ala.

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

§ 38. Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) kalapüük kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Värska lahes lõuna pool Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
2) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, spinninguga ja sikutiga, Peipsi järves alal, mida põhjast piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N, 27º19,18' E) ühendav sirge, lõunast Uhtinina neeme Sigovitsi neemega ühendav sirge – 15. maist 15. juunini;
3) kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet (58º27,2' N, 24º14,6' E) ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N, 27º19,18' E) ühendavast sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
4) aastaringselt kalap üük Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelisele kontrolljoonele Peipsi järves lähemal kui 200 m, Lämmi- ja Pihkva järves lähemal kui 50 m;

5) püüda rääbist jäävabast veest 1. maist 20. juunini ja 1. novembrist 30. detsembrini;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

6) püüda peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) püüda haugi 15. aprillist 15. maini;

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

8) püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 15. maist 15. juunini;
9) püüda linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 20. juunist 20. juulini;
10) püüda koha 15. maist 15. juunini;
11) püüda lutsu 15. jaanuarist 5. veebruarini.

[RT I 2003, 54, 370 – jõust. 19.07.2003]

§ 39. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Aastaringselt on keelatud kalapüük Vainupea, Riguldi, Punapea, Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal), Kloostri, Leisi, Häädemeeste jões ning Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla, Kadaka, Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula, Udria ja Jämaja ojas ning Kiruma ja Taaliku peakraavis ning Angla kraavis, välja arvatud:
1) silmupüük torbikuga ja silmumõrraga;
2) vähipüük vähimõrra ja vähinataga.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

(2) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, paisudest allavoolu järgmises ulatuses:

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

1) Pärnu jões – Sindi paisust 500 m;
2) Narva jões ja selle soppides – hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani;

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

3) Kunda jões – suudmest esimese hüdroelektrijaama paisuni, välja arvatud silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga 1. juulist 30. septembrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni;

[RT I 2007, 6, 33 – jõust. 28.01.2007]

4) Vasalemma jões – Vanaveski paisust suudmeni;

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

5) punktides 1–4 nimetatud jõgede muudest paisudest ning nendes punktides nimetamata jõgede paisudest kuni 100 m allavoolu.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

(3) Narva jões hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinningu või lendõngega.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

(4) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, paisudest, sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pada jões – Pärna küla sillast suudmeni;
2) Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni;
3) Selja jões – Arkna sillast suudmeni;
4) Mustoja jões – Vihula mõisa paisjärve paisust suudmeni;
5) Altja jões – Oandu paisust suudmeni;
6) Võsu jões – Laviku paisust suudmeni;
7) Loobu jões – Joaveski paisust suudmeni;
8) Valgejões – Kotka paisust suudmeni;
9) Pudisoo jões – Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
10) Loo jões – Loo paisust suudmeni;
11) Keila jões – Keila joast suudmeni;
12) Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni;
13) Purtse jões – Sillaoru paisust suudmeni;
14) Nõva jões – Tusari–Vaisi maantee sillast suudmeni;
15) Veskijões – Harju-Risti–Riguldi maantee sillast suudmeni.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

(5) Lõikes 4 toodud püügikeeld ei kehti silmupüügil silmutorbiku ja silmumõrraga ning vähipüügil kaugemal kui 100 m paisust.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

(6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m paisust allavoolu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

(7) Aastaringselt on keelatud kalapüük järgmistes jõgedes:
1) Piusa jõgi – Kivioja suubumiskohast kuni Tartu – Petseri maantee sillani;
2) Vaidava jõgi – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
3) Peetri jõgi – kogu ulatuses.

(8) Aastaringselt on keelatud kalapüük:
1) kalatreppidel ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m;
2) kutselise kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu maanteesillani;
3) kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste (Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna pool.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§ 40. Tähtajalised kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Keelatud on kalapüük:
1) Suures Emajões suudmest kuni Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
2) kutselise kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini;
3) Suure Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
4) Narva jões Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jäävabast veest 15. märtsist 15. maini;

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

5) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Lääniste Ahijärveni, Lääniste Ahijärves, Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini;

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

6) kalapüük Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20. maini;

(2) Keelatud on kalapüük 15. septembrist 31. detsembrini järgmistes jõgedes:
1) Pärlijõgi Võru maakonnas – kogu ulatuses;
2) Võhandu jõgi – Jõksi järvest kuni Vagula järveni;
3) Peeli jõgi – Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni.

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

§ 41. Püügikeelud kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv

(1) Keelatud on püüda:
1) jõgedes jõesilmu 1. märtsist 30. juunini;
2) lõhet ja meriforelli Narva, Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões – 1. oktoobrist 30. novembrini;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

3) lõhet ja meriforelli punktis 2 nimetamata jõgedes ja ojades – 1. septembrist 31. oktoobrini;
4) jõeforelli – 15. septembrist 31. jaanuarini;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

5) merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;
6) peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) rääbist jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

8) haugi jäävabas vees – 15. märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

9) haugi Võrtsjärves jäävabas vees – 15. märtsist 30. aprillini;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

10) latikat – 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

11) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

12) [kehtetu – RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
13) vimba Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jões – 10. maist 20. juunini;
14) koha jäävabas vees – 15. aprillist 15. juunini;

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

15) jõevähki 25. septembrist 25. juulini.

(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtajal võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega Narva ja Selja jões, Valgejões, Jägala, Pirita ja Vääna jões.

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

§ 42. Keeluaegade muutmine

Keskkonnaminister võib kalavarude ohustatuse korral ajutiselt muuta kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul määruse § 37 lõike 1 punktis 22, § 38 punktides 5–11 ja § 41 lõikes 1 toodud püügikitsenduste algus- ja lõpptähtaegu, jättes püügikitsenduse ajalise kestuse samaks. Püügikitsenduse ajalist kestust võib kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul muuta kalavaru ohustatuse korral.

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

2. jagu
Kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused

§ 43. Kalade alammõõdud

(1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on toodud määruse lisas 5. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt igal pool.

(1¹) Tursa-, merilesta-, kammelja-, angerja- ja lõhepüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 IV lisas sätestatut.

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

(2) Alammõõdud ei kehti meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada koha või haugi alammõõtu Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.

[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]

§ 44. Kaaspüügi tingimused ning kilu ja räime osakaalu määramine saagis

(1) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud järgmiselt:
1) rääbist – kuni 10% arvuliselt rääbisesaagist;
2) angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% ja mõrrapüügil – kuni 5% arvuliselt angerjasaagist;
3) ahvenat meres, siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, lutsu, linaskit – kuni 1% õngpüünistega, kuni 5% mõrdade ja kurnpüünistega või kuni 8% võrgupüügil arvuliselt selle kalaliigi saagist;

[RT I 2007, 6, 33 – jõust. 28.01.2007]

4) koha – kuni 5%, võrgupüügil kuni 8%, Peipsi järvel põhjanoodapüügil – kuni 15% arvuliselt kohasaagist.

(2) Mõõdulise kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on keelatud või mille püük ei ole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki lubatakse järgmiselt:
1) meritinti kilu ja räime traalpüügil – piiramatult;
2) lestapüügil seisevnooda ja mõrraga sisemeres – 10% kaaluliselt kogusaagist;
3) siiga, vimba, latikat, haugi, säinast, koha, lutsu, linaskit – kuni 8% võrgupüügil, kuni 5% muude püünistega püügil – arvuliselt kõigi nende liikide kogusaagist.

(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada kalade kaaspüügimäära Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.

(4) Kilu ja räime suhte arvutamiseks traalpüügi saagis kasutatakse juhusliku proovi kogumise meetodit. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse lisas 6 toodud metoodika alusel.

(5) Kilu ja räime osakaalu määramiseks traalpüügi kogu saagis tuleb võtta vähemalt kolm proovi. Proov peab koosnema vähemalt 3 kilogrammist kalast, sisaldades üksnes kilu ja räime.

(6) Lõikes 5 nimetatud proovi võtmisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1) merel otse traalpüünisest juhusliku proovi kogumisel tuleb võtta kalaproovid traalnooda erinevatest osadest;
2) kui kalasaak on laevatekil või punkris, tuleb juhusliku proovi saamiseks kalu koguda laevateki või punkri eri osadest;
3) kui kalasaak on pandud konteineritesse, kastidesse või muudesse mahutitesse, tuleb kalaproovid võtta juhuslikult valitud mahutite erinevatest osadest;
4) proovi võtmisel ei tohi kala võtta käega, selleks tuleb kasutada kahva, labidat, kühvlit või muud sarnast abivahendit.

(7) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.

(8) Tindipüügil Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ei tohi alamõõdulise kala kaaspüük kaaluliselt ületada 2% kogusaagist.

(9) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügivõimaluste katteks.

[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]

§ 45. Nõuded lubatud kaaspüügiprotsendi ületamisel

(1) Juhul kui kaaspüük ületab § -s 44 lubatud määra, tuleb püük antud kohas või püünisega katkestada.

(2) Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse katkestatuks, kui:
1) püügil mõrdade, seisevnooda ja teiste lõkspüünistega on nende kala koguv osa kas avatud või on sinna sissepääs kalale suletud;
2) püügil meres traalnootade ja kurnpüünistega on enne uut püünise vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili.

(3) [kehtetu – RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]

[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 46. [käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 47. Määruse rakendamine

(1) Kuni 1. septembrini 2003. a ei kohaldata § 18 lõike 1 punktis 3 toodud peamasina koguvõimsuse 300 hj piirangut ühe pelaagilise traalnooda veol samaaegselt kahe laevaga (paaristraalimine).

(2) Paragrahvi 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2003. a.

(3) Lõikes 2 nimetatud punktide jõustumiseni kehtivad määruse § 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

«4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi selektiivsustarind – 105 mm;
5) tursapüügil traalnoodal ilma «BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on valmistatud ühekordsest nöörist noodalinast nööri jämedusega (läbimõõduga) mitte üle 6 mm või kahekordsest nöörist valmistatud noodalinast nööri jämedusega mitte üle 4 mm – 130 mm.»

(4) Paragrahvi 20 lõike 1 punkt 5 ja § 24 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks 1. maist 2004. a.

[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]

 

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» lisa 1

VEEKOGUD VÕI NENDE OSAD, KUS PÜÜK LIHTKÄSIÕNGEGA, KÄSIÕNGEGA, PÕHJAÕNGEGA, ALLVEEPÜÜGIVAHENDITEGA JA UNNAGA ON AASTARINGSELT KEELATUD
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

Jrk nr	Veekogu nimi	Veekogu osa, kus püük on keelatud
1.	Preedi (Vardja) jõgi	kogu ulatuses
2.	Võllinge jõgi	kogu ulatuses
3.	Oostriku jõgi	kogu ulatuses
4.	Prandi jõgi	lähtest Tori sillani
5.	Esna jõgi	kogu ulatuses
6.	Palu peakraav	kogu ulatuses
7.	Vodja jõgi	kogu ulatuses
8.	Kunda jõgi	lähtest Linnuse veski paisuni
9.	Selja jõgi	lähtest Arkna sillani
10.	Sõmeru jõgi	kogu ulatuses
11.	Jänijõgi	kogu ulatuses
12.	Pärnu jõgi	Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni
13.	Ahja jõgi	lähtest Koorvere paisuni
14.	Hilba jõgi	kogu ulatuses
15.	Peeda jõgi	Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

 

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» lisa 2

JÕED JA OJAD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 15. AUGUSTIST 31. DETSEMBRINI

Jrk nr	Jõgi	Nr 1986. a «Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku» (edaspidi EJKN) järgi
1.	Pada jõgi	719
2.	Toolse jõgi	741
3.	Vainupea jõgi	758
4.	Mustoja jõgi	760
5.	Altja oja	766
6.	Võsu jõgi	771
7.	Pudisoo jõgi	806
8.	Loo jõgi	821
9.	Vihterpalu jõgi	1017
10.	Nõva jõgi	1037
11.	Riguldi jõgi	1039
12.	Kolga oja	1209
13.	Rannametsa jõgi	1508
14.	Vanajõgi	1626
15.	Jämaja oja	1671
16.	Õngu oja	1625
17.	Veski jõgi	1036

[RT I 2007, 6, 33 – jõust. 28.01.2007]

 

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» lisa 3

VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. MÄRTSIST 31. MAINI

Jrk nr	Vooluveekogu	Nr EJKN järgi
1.	Lohja oja	804
2.	Tiskre oja	940
3.	Karilepa oja	1006
4.	Kloostri oja	1008
5.	Lepaoja	1035
6.	Veskijõgi	1036
7.	Salajõgi	1044
8.	Taebla jõgi	1047
9.	Võnnu oja	1050
10.	Asuküla peakraav	1054
11.	Saardu peakraav	1058
12.	Sinilepa peakraav	1059
13.	Haeska peakraav	1060
14.	Rannamõisa jõgi	1061
15.	Rõude jõgi	1069
16.	Kasari jõgi	1070
17.	Kasevälja kraav	1187
18.	Männiku kraav	1188
19.	Hanila oja	1191
20.	Uustalu kraav	1192
21.	Hõbesuu kraav	1195
22.	Paadrema jõgi	1196
23.	Küti oja	1206
24.	Tõstamaa jõgi	1211
25.	Tõrvanõmme peakraav	1212
26.	Künnimaa oja	1215
27.	Tuuraste oja	1218
28.	Audru jõgi	1220
29.	Uulu kanal	1486
30.	Häädemeeste jõgi	1515
31.	Priivitsa oja	1518
32.	Kabli oja	1520
33.	Lemmejõgi	1521
34.	Loode oja	1523
35.	Treimani oja	1525
36.	Sula peakraav	1526
37.	Prestviigi oja	1604
38.	[Välja jäetud – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
39.	Luguse jõgi	1608
40.	Jausa oja	1613
41.	Prassi kraav	1618
42.	Ollima kraav	1619
43.	Väljasoo kraav	1621
44.	Vanamõisa kraav	1622
45.	Leetselja peakraav	1623
46.	Luidja oja	1628
47.	Paope oja	1629
48.	Jõeranna oja	1630
49.	Armioja	1631
50.	Pihla oja	1633
51.	[Välja jäetud – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
52.	Tareste oja	1638
53.	Kärdla oja	1639
54.	Nuutri jõgi	1640
55.	Partsi oja	1642
56.	Suuremõisa jõgi	1643
57.	Põduste jõgi	1645
58.	[välja jäetud – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
59.	Möldri oja	1674
60.	Riksu oja	1675
61.	Kotlandi peakraav	1677
62.	Vesiku oja	1683
63.	Oju peakraav	1686
64.	Leisi jõgi	1709
65.	Oitme oja	1712
66.	Võlupe jõgi	1713
67.	Taaliku peakraav	1720
68.	Nenu peakraav	1724
69.	Neemi peakraav	1727
70.	Kingli peakraav	1729
71.	Kuke peakraav	1730
72.	Maadevahe jõgi	1733
73.	Lõve jõgi	1735
74.	Ristoja	1746
75.	Kuusiku peakraav	1747
76.	Soonda oja	1749
77.	Lõetsa peakraav	1753
78.	Puulaiu kraav (Hiiumaa)
79.	[Välja jäetud – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
80.	Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa)

[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

 

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» lisa 4 [RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. SEPTEMBRIST 30. NOVEMBRINI

Jrk nr	Vooluveekogu	Nr EJKN järgi
1.	Sõtke jõgi	655
2.	Udria oja	661
3.	Pimestiku oja	663
4.	Perjatsi oja	664
5.	Künnapõhja oja	668
6.	Pühajõgi	670
7.	Rihula oja	728
8.	Karepa oja	745
9.	Kuusalu oja	825
10.	Valkla oja	828
11.	Kaberla oja	831
12.	Treppoja	989
13.	Männiku oja	1214
14.	Kadaka oja	1517
15.	Priivitsa oja	1518
16.	Lemmejõgi	1521
17.	Treimani oja	1525
18.	Poama oja	1627
19.	Ligeoja	1691
20.	Tirtsi jõgi	1694
21.	Kiruma peakraav	1699
22.	Keibu peakraav	1034
23.	Kärdla oja	1639
24.	Nuutri jõgi	1640
25.	Kloostri jõgi	1008
26.	Leisi jõgi	1709
27.	Taaliku peakraav	1720
28.	Sõreda oja	715
29.	Meriküla oja	716
30.	Järveoja	107581

 

[RT I 2009, 4, 31 – jõust. 19.01.2009]

 

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» lisa 5

KALADE ALAMMÕÕDUD JA MÕÕTMISE NÕUDED

Kalaliik	Veeala, kus alammõõt kehtib1	l2, cm	L3, cm
Lõhe	jõgedes	55	60
Meriforell (iherus)			50
Jõeforell		32	36
Rääbis		10	12
Siig		30	35
Meritint		10	12
Haug		40	45
Angerjas	merre suubuvates jõgedes		35
	Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves		55
	teistes siseveekogudes		50
Säinas	meres ja sinna suubuvates jõgedes	32	38
Linask		25	30
Latikas	Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões	30	35
Vimb		26	30
Luts	Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ja Võrtsjärves		40
Koha	meres ja sinna suubuvates jõgedes	38	44
	Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves	40	46
	Võrtsjärves	45	51
	teistes siseveekogudes	40	46
Lest	alapiirkonnas 28		21
	alapiirkondades 29 ja 32		18
Jõevähk4		10
Ahven	meres	16	19

 [RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]

 

¹ Veeala on määratud juhul, kui alammõõt on veealade lõikes erinev või kehtib ainult teatud veealal.
² l – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.
³ L – kala pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne alammõõduga või ületab seda.
⁴ Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata).

 

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» lisa 6 (Vabariigi Valitsuse 27. märtsi 2004. a määruse nr 91 sõnastuses) [RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]

KILU JA RÄIME OSAKAALU MÄÄRAMISE METOODIKA

1. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse alljärgneva metoodika alusel:
1.1. mõõdetakse juhusliku proovi üldkaal (W),
1.2. eraldatakse proovis leiduvad kilud ja räimed,
1.3. mõõdetakse eraldi kilu ja räime kaal juhuslikus proovis (W_kilu ja W_räim ).

2. Kilu kaaluline osakaal (W_kilu) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:

3. Räime kaaluline osakaal (W_räim) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:

4. Kilu ja räime osakaalu määramiseks kogusaagis arvutatakse võetud proovide keskmine.

 

 

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 «Kalapüügieeskiri» lisa 7 (Vabariigi Valitsuse 10. mai 2005. a määruse nr 96 sõnastuses) [RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

MÕRRA OSAD

[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]

---