TÖÖÕIGUSTööleping

Teksti suurus:

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (lühend - ELTTS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:14.07.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 04.07.2017, 114

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus1

Vastu võetud 17.03.2004
RT I 2004, 19, 134
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
23.11.2016RT I, 07.12.2016, 117.12.2016
14.06.2017RT I, 04.07.2017, 301.01.2018, osaliselt 14.07.2017

§ 1. Seaduse eesmärk

  Käesoleva seaduse eesmärk on tagada teenuste osutamiseks Euroopa Liidu liikmesriigist, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist ja Šveitsi Konföderatsioonist (edaspidi välisriik) Eestisse lähetatud töötajate õiguste kaitse ning teenuse osutamisega tegelevate tööandjate aus konkurents.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 2. Seaduse kohaldamine

 (1) Käesolevat seadust kohaldatakse tööandja poolt lähetatud töötaja Eestis töötamise korral järgmistel juhtudel:
 1) töötamine tööandja kulul ning alludes tema juhtimisele ja kontrollile lepingu alusel, mis on sõlmitud tööandja ja Eesti residendist tellija vahel;
 2) töötamine tööandja filiaalis või tööandjaga samasse kontserni kuuluvas äriühingus;
 3) kui tööandjaks on ajutist tööjõudu vahendav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja.

 (2) Käesolevat seadust ei kohaldata merekaubaveo ettevõtjate kaubalaeva laevapere liikme suhtes.

 (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 3. Mõisted

 (1) Lähetatud töötaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes tavaliselt töötab välisriigis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Välisriigis töösuhte kohta sõlmitud leping loetakse töölepinguks käesoleva seaduse tähenduses, kui see vastab töölepingu seaduses töölepingu kohta sätestatule.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

 (2) Tööandja käesoleva seaduse tähenduses on välisriigis registreeritud või asutatud juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole Eesti resident ning kellega lähetatud töötajal on sõlmitud tööleping.

 (3) [Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 4. Kohaldatav õigus

 (1) Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust.

 (2) Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale tagada käesoleva seaduse §-s 5 loetletud töötingimuste kohaldamine vastavalt Eesti seadustele, muudele õigusaktidele ja kollektiivlepingu seaduse § 4 lõikes 4 sätestatud laiendatud kollektiivlepingutele.

 (3) Kui töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted on lähetatud töötajale käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud töötingimuste osas Eesti sätetest soodsamad, kohaldatakse töötajale soodsamat sätet.

§ 5. Kohaldatavad töötingimused

 (1) Tööandja tagab, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis kehtestatud järgmisi töötingimusi:
 1) tööaeg;
 2) puhkeaeg;
 3) töötasu miinimum ja ületunnitöö hüvitamine;
 4) põhipuhkuse kestus;
 5) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused;
 6) renditöö tingimused.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

 (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötingimustele kohaldatakse lähetatud töötajale töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Lähetatud töötajale kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust ka siis, kui see on talle vähem soodne kui välisriigi seaduse sätted.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

 (21) Lähetatud töötaja tööandja ja käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija või punktides 2 ja 3 nimetatud isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, lepivad kokku, kes neist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest vastutab. Kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellijale või punktides 2 ja 3 nimetatud isikule kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisel töötervishoiu ja tööohutuse seaduses vastutuse kohta sätestatut.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

 (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud erandit ei kohaldata, kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd.

 (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldamisel loetakse lähetusega seotud, rahas makstud hüvitised töötasu osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.
[RT I, 04.07.2017, 3 - jõust. 14.07.2017]

 (7) [Kehtetu - RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 51. Andmete ja dokumentide esitamine

 (1) Lähetatud töötaja tööandja esitab Tööinspektsioonile lähetuse kohta järgmised andmed:
 1) lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
 2) lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
 3) lähetatud töötajate arv, nende nimed ja isikukoodid või sünnikuupäevad;
 4) lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
 5) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellija ja punktides 2 ja 3 nimetatud isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
 6) käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud tellijat ja punktides 2 ja 3 nimetatud isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
 7) info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.

 (2) Lähetatud töötaja tööandja esitab Tööinspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval.

 (3) Lähetatud töötaja tööandja esitab Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks.

 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendiks võib olla tööleping, tööajakava, väljavõte töötasu maksmise kohta või muu dokument, mille alusel saab tõendada lähetatud töötaja suhtes kohaldatavate töötingimuste täitmist.

 (5) Lähetatud töötaja tööandja esitab dokumendid Tööinspektsioonile viivitamata. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumente on Tööinspektsioonil õigus nõuda ka raamatupidamise seaduse § 12 lõikes 1 märgitud aja jooksul pärast töötaja lähetusperioodi lõppemist.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 52. Lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isiku vastutus

 (1) Kui Eestisse lähetatud töötaja teeb käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud töid ning tööandja ei maksa talle töötasu, maksab töötasu lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik.

 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täidab lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik, kui tööandjalt ei ole võimalik pärast otsuse täitmisele pööramist töötasu kuue kuu jooksul sisse nõuda.

 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõue on piiratud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga.

 (4) Kui lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik on igapäevases majandustegevuses suhetes lähetatud töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust, ei ole tal töötaja ees käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 6. Rakendusasutus ja koostöö
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

 (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 018, 21.01.1997, lk 1–6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (IMI määrus) (ELT L 159, 28.05.2014, lk 11–31), rakendusasutuseks on Tööinspektsioon.

 (2) Tööinspektsioon teeb koostööd välisriigi pädevate asutustega.

 (3) Tööinspektsioon teeb info kättesaadavaks ja vastab põhjendatud infopäringutele seaduste, muude õigusaktide ja laiendatud kollektiivlepingute kohta, mida kohaldatakse lähetatud töötaja suhtes.

 (4) Tööinspektsioon vastab välisriigi pädevate asutuste põhjendatud infopäringutele tööjõudu vahendavate füüsilisest isikust ettevõtjate ja juriidiliste isikute kohta nende poolt töötajate lähetamisega seonduvalt toimepandud õigusrikkumiste või ebaseadusliku rahvusvahelise tegevuse juhtumite kohta.

 (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud infopäringutele vastab Tööinspektsioon 25 tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest, kui ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Andmed käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta esitab Tööinspektsioon põhjendatud taotluse korral kahe tööpäeva jooksul arvates taotluse saamisest.

 (6) Kui välisriigi pädeva asutuse infopäringule vastamisel või järelevalve või uurimise teostamisel esineb takistusi, mis ei võimalda Tööinspektsioonil toimingut teha, teavitab Tööinspektsioon taotluse esitajat sellest.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 7. Vaidluste lahendamine

 (1) Lähetatud töötajal on käesoleva seadusega tagatud õiguste kaitseks õigus pöörduda Eesti Vabariigi töövaidlusorganisse. See ei piira tema õigust pöörduda oma nõudega välisriigi töövaidlusorganisse, kui selline õigus tuleneb välislepingust.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

 (2) Käesolevast seadusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on neli kuud, palganõuete puhul kolm aastat, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil lähetatud töötaja sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.

§ 71. Rahalisest haldusmeetmest piiriülene teavitamine ja täitmisele esitamine

 (1) Tööinspektsioon on töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramisel rakendusasutuseks:
 1) välisriigi poolt Eesti Vabariigile esitatud taotluse korral töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramisel piiriülesel teavitamisel;
 2) välisriigi esitatud taotluse korral töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest määratud sunnirahast piiriülesel teavitamisel ja selle täitmiseks esitamisel.

 (2) Tööinspektsioon on sissenõudjaks välisriigi poolt Eesti Vabariigile esitatud taotluse korral töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramise otsuse täitmiseks esitamisel.

 (3) Rahalisest haldusmeetmest piiriülese teavitamise ning selle täitmisele esitamisega seotud andmevahetus toimub siseturu infosüsteemi, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) (edaspidi siseturu infosüsteem), kaudu ühtse vormi alusel.

 (4) Tööinspektsioon võib keelduda välisriigi piiriülese teavitamise ja täitmisele esitamise taotluse vastuvõtmisest, kui:
 1) ühtses vormis esitatud andmed on puudulikud;
 2) teavitamise taotluses puudub teavitamise eesmärk ja tähtaeg;
 3) täitmisele esitamise taotluses puudub rahalise haldusmeetme sisu ja summa, otsuse tegemise ja jõustumise kuupäev ning muud olulised asjaolud, mis omavad tähtsust rahalise haldusmeetme täitmisele esitamisel;
 4) täitmisele esitamise taotluses märgitud andmed on vastuolus selle aluseks oleva otsusega;
 5) täitmisele esitamise taotluses märgitud andmete põhjal on ilmne, et rahalise haldusmeetme sissenõudmisega kaasnevad kulud ei ole sissenõutava summaga proportsionaalsed või sissenõudmisega kaasneksid olulised raskused;
 6) täitmisele esitamise taotluses olevate nõuete kogusumma jääb alla 350 euro.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 72. Rahalisest haldusmeetmest piiriülese teavitamise ja Eesti Vabariigile selle täitmisele esitamise taotluse menetlus

 (1) Tööinspektsioon teavitab taotluse esitanud asutust taotlusega seotud menetlusest või selle vastuvõtmisest keeldumisest esimesel võimalusel siseturu infosüsteemi kaudu.

 (2) Tööinspektsioon teavitab isikut rahalise haldusmeetme otsusest ja otsusega seotud dokumentidest, samuti otsuse vaidlustamise võimalikkusest selle tegemise riigis esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

 (3) Tööinspektsioon edastab vajalikud dokumendid, mis on seotud vastuvõetud taotlusega rahalise haldusmeetme täitmisele esitamiseks, viivitamata kohtutäiturile. Välisriigi pädeva asutuse otsus töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahalise haldusmeetme määramise kohta, mis on Tööinspektsiooni poolt esitatud kohtutäiturile sissenõudmiseks, loetakse täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 51 alusel täitedokumendiks.

 (4) Kui Tööinspektsioonile esitatakse info rahalise haldusmeetme vaidlustamise kohta selle määramise riigis, esitab Tööinspektsioon esimesel võimalusel kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avalduse.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 73. Eestis määratud sunnirahast piiriülene teavitamine ja selle täitmisele esitamine välisriigis

 (1) Tööinspektsioon võib esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse.

 (2) Tööinspektsioon võib esitada sunniraha täitmisele esitamise taotluse pärast otsuse vaidlustamise tähtaja möödumist.

 (3) Sunniraha täitmisele esitamise taotluse võib välisriigile esitada vaid juhul, kui selle täitmine Eestis ei ole võimalik.

 (4) Kui sunniraha määramise otsus vaidlustatakse, esitab Tööinspektsioon välisriigi pädevale asutusele täitemenetluse peatamise taotluse.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 8. Riikliku ja haldusjärelevalve teostamine
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

 (1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.

 (2) Tööinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.

 (3) Selleks et välja selgitada, kas tegemist on lähetatud töötajaga, hindab Tööinspektsioon juhtumispõhiselt kõiki lähetamisega seotud asjaolusid, milleks võivad eelkõige olla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL artikli 4 lõigetes 2 ja 3 märgitud asjaolud. Nimetatud loetelust ühe või mitme asjaolu puudumine ei välista olukorra käsitlemist töötaja lähetamisena.

 (4) Kui järelevalve teostamise käigus tuvastab Tööinspektsioon, et võib esineda lähetamisega seotud asjaolude rikkumine, esitab Tööinspektsioon viivitamata vastavale välisriigile temale teadaoleva asjakohase teabe.

 (5) Käesoleva seaduse alusel vastutuse rakendamisel on tõendiks ka välisriigi pädeva asutuse kogutud tõendid.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 9. Ettekirjutuse vaidemenetlus
[Kehtetu - RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 91. Töötingimuste kohaldamata jätmine

 (1) Tööandjat, kes on käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–3 märgitud kohustused jätnud täitmata, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

 (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 92. Menetlus

  Käesoleva seaduse §-s 91 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]

§ 10. Varasemate seaduste muutmine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 11. Seaduse jõustumine

  Seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.


1 Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega (ELT L 018, 21.01.1997, lk 1–6);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (EÜT L 159, 28.05.2014, lk 11–31).
[RT I, 07.12.2016, 1 - jõust. 17.12.2016]