Teksti suurus:

Rae Vallavolikogu 21. märtsi 2006. a määruste nr 16 „Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ ja nr 18 „Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ muutmine

Väljaandja:Rae Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2009, 20, 286

Rae Vallavolikogu 21. märtsi 2006. a määruste nr 16 „Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskiri“ ja nr 18 „Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ muutmine

Vastu võetud 09.12.2008 nr 101

Lähtudes «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõikest 1, «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse» § 14 lõikest 2 ja Rae Vallavalitsuse ettepanekust, Rae Vallavolikogu

määrab:

§ 1 Muuta Rae Vallavolikogu 21. märtsi 2006 määrusega nr 16 kehtestatud Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja § 10 lõiget 2 ja sõnastada see järgnevalt:
«(2) Määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele vastavuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuete täitmise kontrolli teostamise volitatud isikuteks vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsiooni järelevalve inspektor ning teenuste järelevalve ja juriidilise valdkonna spetsialist.»

§ 2 Muuta Rae Vallavolikogu 21. märtsi 2006 määrusega nr 18 kehtestatud Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 14 lõiget 3 ja sõnastada see järgnevalt:
«(3) Määrata vee-ettevõtja poolseteks volitatud isikuteks käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmisel vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsiooni järelevalve inspektor ning teenuste järelevalve ja juriidilise valdkonna spetsialist.»

§ 3 Kinnitada Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri ja Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri uues redaktsioonis.

§ 4 Avaldada käesolev määrus ajalehes Rae Sõnumid ja valla veebilehel.

§ 5 Käesolev määrus jõustub 13. detsembril 2008.

Volikogu esimees Veigo GUTMANN

 

Rae Vallavolikogu 9. detsembri 2008. a määruse nr 101
lisa
REDAKTSIOON:
Rae Vvk 10.04.2007 määrus nr 51, jõust. 14.04.2007;
Rae Vvk 09.12.2008 määrus nr 101, jõust. 13.12.2008

 

MÄÄRUS

 

Jüri

21. märts 2006 nr 18

 

Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

 

 

Määrus kehtestatakse «Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse» § 14 lõike 2 ja «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1 ning Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni ja Rae Vallavalitsuse ettepanekute alusel

§ 1. Üldsätted

(1) Käesolev ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuseid osutava vee-ettevõtja ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitunud veekasutajate vahel Rae valla territooriumil.

(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja vallavalitsuse vahelise lepinguga.

(3) Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.

(4) Käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata ainult tootmise vajaduseks ette nähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile.

(5) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tulekustutusvee võtmist, avalikest veevõtukohtadest vee võtmist ning avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimist ja puhastamist reguleeritakse vee-ettevõtja ja vallavalitsuse vahel sõlmitavate sellekohaste lepingutega.

(6) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Rae vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2. Mõisted

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid Rae Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud Rae valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirjas (edaspidi liitumise eeskiri) sätestatud tähenduses.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes1 sätestatule kasutatakse eeskirjas järgmisi mõisteid järgmises tähenduses:

1) kanalisatsioonikaev – reovee, ühisvoolse või sademevee kanalisatsiooni rajatiste hulka kuuluv maapinnale ulatuva avatava luugiga kaev kanalisatsiooni töö jälgimiseks, torustiku ja liivapüüdurite puhastamiseks, pindmise äravooluvee vastuvõtuks, kanalisatsiooni sissepääsuks või liitmike teostamiseks. Maapinnale ulatuv kanalisatsiooniluuk kuulub kanalisatsioonikaevu osana kanalisatsioonirajatiste hulka;

2) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud teenusleping;

3) teenusleping – vee-ettevõtja ja kliendi vahel kirjalikult sõlmitud leping vee võtmiseks ühisveevärgist ja/või reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse vee võtmiseks ühisveevärgist või reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni üks teenusleping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 72. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu;

4) ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikkiminek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või nende reo- või sademevee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond;

5) ühisvoolne kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem reo- ja sademevee ühiseks kanaliseerimiseks.

§ 3. Üldnõuded

(1) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni abil veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste osutamine toimub volikogu poolt määratud vee-ettevõtja poolt vastavalt eeskirjale ning Rae Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud sellekohasele lepingule.

(2) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub teenuslepingu ja eeskirja alusel.

(3) Kõigil juhtudel, kus eeskiri või muud õigusaktid annavad vee-ettevõtjale õiguse kliendile vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramiseks või katkestamiseks, ei vastuta vee-ettevõtja sellest tulenevalt kliendile põhjustatud võimalike kahjude eest.

(4) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu või kliendi kohustuste rikkumise tulemusena. Kui vee-ettevõtja on ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni hooldus- või remonditööde käigus põhjustanud kliendi kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile kahjustusi või kinnisturuumide üleujutusi, hüvitab vee-ettevõtja kliendile kahjustuste kõrvaldamise kulutused.

(5) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud eeskirja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool reovee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu.

(6) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni (sh kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile paigaldatud arvestite toimimise ja säilimise), kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava reovee üle on vallavolikogu otsusega volitatud isikul (edaspidi: volitatud isik). Volitatud isik või vee-ettevõtja on kohustatud kontrolli teostamisest teatama kliendile vähemalt 48 tundi ette, kui käesolevas eeskirjas või teenuslepingus ei ole sätestatud teisiti.

§ 4. Veega varustamise nõuded ja tingimused

(1) Ühisveevärgist kliendi kinnistu veevärki juhitav vesi peab vastama kehtestatud nõuetele ning vee-ettevõtja peab tagama ühisveevärgi vee kvaliteedi kontrolli vastavalt kehtestatud nõuetele.

(2) Vee-ettevõtja kohustub tagama ühisveevärgiga liitumispunktis minimaalse lubatud veerõhu 20 m H20, kui arendamise kava või detailplaneeringuga ei ole hoonestuse valdavast kõrgusest või muudest asjaoludest tulenevalt kehtestatud kõrgemat piirväärtust. Konkreetses liitumispunktis tagatav vaba veerõhk, mis ei või olla käesolevas punktis nimetatud piirväärtustest madalam, määratakse vee-ettevõtja poolt lähtuvalt võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistu veevärgis vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõsteseadmetega ja omal kulul.

§ 5. Reovee ärajuhtimise nõuded ja tingimused

(1) Ühiskanalisatsiooni on lubatud juhtida reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa käesoleva eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi ja ohtlike ainete kontsentratsioonid ei ületa keskkonnaministri määrusega kehtestatud piirväärtusi, ning reovett, milles sisalduvate reoainete või ohtlike ainete piirväärtused ei ole käesoleva eeskirja või keskkonnaministri määrusega kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärki ja ‑kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid.

(2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused ja saastegruppidesse jaotus on kinnitatud Rae Vallavolikogu 11. aprilli 2006 määrusega nr 19.

(Rae Vvk 10.04.2007 määrus nr 51, jõust. 14.04.2007)

(3) Juhul, kui klient soovib kanaliseerida reoaineid, mis ületavad kehtestatud piirväärtust või mille suhtes ei ole käesolevas eeskirjas või keskkonnaministri määruses piirväärtust kehtestatud, võib seda teha vaid vallavalitsuse poolt väljastatud vastuvõtutingimuste kohaselt, millega muuhulgas kehtestatakse vastavate reoainete piirväärtused. Käesolevas punktis sätestatud kohustuse rikkumisel võib vee-ettevõtja vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada.

(4) Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida reovett, mis sisaldab:

1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid;

2) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid;

3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase;

4) radioaktiivseid aineid;

5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust;

6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid;

7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid.

(5) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul.

(6) Reovee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi  kui reostuslikke ülekoormusi. Käesolevas punktis sätestatud kohustuse rikkumisel võib vee-ettevõtja vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada.

(7) Juhul, kui kliendi reovesi ei vasta ühiskanalisatsiooni juhitava reovee nõuetele, tuleb kliendil reovesi enne ühiskanalisatsiooni juhtimist puhastada nõutava tasemeni lokaalsetes puhastusseadmetes. Reostuskoormuse suure ebaühtluse korral tuleb kliendil ehitada keskendi. Klient on kohustatud lokaalsed puhastusseadmed ja keskendi ehitama ning need korras hoidma oma kulul. Volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi lokaalsete puhastusseadmete ja keskendi töö tõhusust.

§ 6. Reovee reoainesisalduse kontrollimise kord

(1) Kliendi reovee reostusnäitajaid kontrollitakse vee-ettevõtja ja kliendi poolt kokkulepitud proovivõtukohast (kontrollkaevust), milleks on üldjuhul liitumispunkti kontrollkaev ning selle puudumisel liitumispunktile lähim kontrollkaev väljaspool kinnistu piiri, kui teenuslepingus ei lepita kokku teisiti. Prooviga määratavate reostusnäitajate loetelu kehtestatakse vee-ettevõtja poolt vastavalt reostuse iseloomule.

(2) Reostusnäitajaid määrava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus tutvuda kliendi tootmistehnoloogiaga, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga ning lokaalsete puhastusseadmetega. Klient on kohustatud teatama vee-ettevõtjale kõigist tema reoveega ärajuhitavatest reoainetest ja ohtlikest ainetest ning tema kinnistul kasutatavatest või hoitavatest reoainetest ja ohtlikest ainetest.

(3) Proove võtab ja reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja oma vastavalt akrediteeritud või tunnustatud laboris või tellib proovid ja analüüsid mõnest teisest vastavalt akrediteeritud või tunnustatud laboris. Proovi võtmine toimub volitatud isiku või kliendi esindaja juuresolekul ja see vormistatakse vastava aktiga.

(4) Proovide võtmine ja proovide analüüs toimub vee-ettevõtja kulul. Juhul, kui klient taotleb täiendavate proovide tegemist, kannab vastavad kulud klient, välja arvatud juhul, kui tegemist on lahkarvamuste tulemusena tellitud kordusprooviga, mis lükkab ümber eelneva proovi tulemuse, millisel juhul kannab nimetatud kordusprooviga seonduvad kulud vee-ettevõtja.

(5) Reostusnäitajate mõõtmisel tuleb arvestada veeseaduse alusel kehtestatud proovivõtumeetoditele ja analüüsi referentmeetoditele esitatavaid nõudeid.

§ 7. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile

(1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peavad olema projekteeritud, ehitatud ja kasutusele võetud vastavalt liitumise eeskirjas sätestatud nõuetele.

(2) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veevärk peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest.

(3) Kinnistu kanalisatsioon peab olema paigaldatud ja ühendatud ühiskanalisatsiooniga nii, et oleks takistatud reovee sattumine sademevee kanalisatsiooni ja sademevee sattumine reovee kanalisatsiooni.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustuste rikkumisel võib vee-ettevõtja vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada.

(5) Ühiskanalisatsiooniga liitumispunktis maksimaalne lubatud paisutustase on 10 cm kõrgemal kui kinnistu piirist väljaspool ühiskanalisatsioonil asuva lähima kanalisatsioonikaevu luugi kõrgus.

(6) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks.

(7) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustorustik oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu.

(8) Klient on kohustatud:

1) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, samuti teistele selle kohta käivatele nõuetele;

2) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni toimimine ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine;

3) tagama volitatud isikule vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kohustuste rikkumisel on vee-ettevõtjal õigus vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine katkestada vastavalt eeskirja paragrahvi 12 lõikele 3 ette teatades.

(10) Klient peab hoidma sisestustoru kohal oleva maa-ala toru kontrollimiseks ja remontimiseks juurdepääsetavana.

(11) Sisestustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale. Sisestustoru lekke korral võib vee-ettevõtja ülevaatust teinud volitatud isiku akti alusel vee andmise ette teatamata katkestada. Sisestustorul lekke likvideerimise tööde teostamine on kliendi kohustus. Lekke likvideerimise ajaks on 48 tundi lekke märkamisest kui vee-ettevõtjaga pole kokku lepitud teisiti.

(12) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või reovee kanaliseerimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekkinud kahju.

§ 8. Vee ja reovee mõõtmine ning arvestamine

(1) Veearvesti ja veemõõdusõlm

1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veearvestiga, mis üldjuhul paigaldatakse veemõõdusõlme.

2) Veemõõdusõlm peab üldjuhul asuma hoones selle peatorupoolsel küljel, kohe peale sisestustoru suubumist hoonesse, või veemõõdukaevus, kohe peale sisestustoru suubumist kinnistule.

3) Veemõõdusõlm paigutatakse vee-ettevõtja otsusel veemõõdukaevu, kui:

hoones puudub selleks võimalus;
kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine;
sisestustorustik krundil osutub pikemaks kui 50 m;
sisestustorustik varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu.

4) Veemõõdusõlme asukoht ja ehitus peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

5) Juhul, kui klient ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti, monteerib vee-ettevõtja veearvesti kliendi nõuetekohasesse veemõõdusõlme või kliendi ja vee-ettevõtja kokkuleppel muusse kohta ja plommib omal kulul viie tööpäeva jooksul peale teenuslepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõppemisel või lõpetamisel demonteeritakse veearvesti vee-ettevõtja poolt.

6) Veemõõdusõlme arvestile lisaks paigaldatavad seadmed (tagasilöögiklapp, settekoguja jne) paigaldab vee-ettevõtjaga kooskõlastatult klient.

7) Klient peab tagama, et:

veearvesti ja plommid säilivad vigastamatuna ja on kaitstud uputuse, külmumise ja ülekuumenemise eest;

veemõõdusõlme ruum või veemõõdukaev on korras, puhas ja kuiv ning veemõõdusõlme ruumis on valgustus;

veemõõdusõlme armatuur on töökorras;

veemõõdusõlme lähim ümbrus ja juurdepääs on veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vaba.

8) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, ülekuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude tasumist kliendi poolt. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

9) Juhul, kui enne käesoleva eeskirja jõustumist kliendile kuulunud veearvesti rikneb või amortiseerub või ei läbi taatlust, asendab vee-ettevõtja selle omal kulul.

10) Veearvesti riketest, vigastustest, uputusest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja veemõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.

11) Klient võib kirjaliku avalduse alusel nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et veearvesti täpsus (mõõteviga) vastab nõuetele, kannab taatluskulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

(2) Vee mõõtmine ja arvestamine

1) Kliendile antava vee kogust mõõdetakse veearvestiga.

2) Veearvesti taatluse ajal ja veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse antud veekogus taatlusele või rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamist kasutatakse taatlemise korral taatlemise aja kohta ning rikke korral rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni.

3) Kui eeskirja paragrahv 8 lõike 1 punkti 11 kohasel erakorralisel taatlusel osutus veearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendile antud vee koguse ümberarvestus alates veearvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest.

4) Kinnistusisese tulekustutussüsteemi kaudu tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel.

(3) Reoveearvesti ja reovee mõõdusõlm

1) Kinnistud varustatakse reovee mõõdusõlme paigaldatava reoveearvestiga eeskirja paragrahvis 8 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel.

2) Reovee mõõdusõlme asukoht ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele.

3) Reovee mõõdusõlme puhul tuleb samaselt veemõõdusõlmega kinni pidada eeskirja paragrahv 8 lõike 1 punktis 8 sätestatud nõuetest.

4) Reoveearvesti riketest, vigastustest, uputusest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõdusõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale.

5) Klient võib kirjaliku avalduse alusel nõuda vee-ettevõtjale kuuluva reoveearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et reoveearvesti täpsus (mõõteviga) vastab nõuetele, kannab taatluskulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja.

(4) Reo- ja sademevee mõõtmine ja arvestamine

1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist võetud vee kogusega või mõõdetakse eraldi reoveearvestiga. Reovee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingupooltest seda soovib. Kõik mõõdusõlme ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab reovee mõõtmist soovinud pool.

2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud reovee kogus reoveearvestiga või võrdsustatakse kõigist veeallikatest kokku võetud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

3) Kui sõltuvalt tarbimise iseloomust on ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reovee kogus oluliselt erinev ühisveevärgist võetava vee kogusest, võib vallavalitsuse poolt määratud korras muuta ärajuhitava reovee koguse arvestamise põhimõtet, kui koguse mõõtmiseks ei paigaldata reoveearvestit.

4) Reoveearvesti taatluse ajal ja reoveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud reovee kogus eeskirja paragrahv 8 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras.

5) Kui eeskirja paragrahv 8 lõike 3 punkti 5 kohasel erakorralisel taatlusel osutus reoveearvesti mõõteviga lubatust suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt vea ulatuses kliendi poolt ärajuhitud reovee koguse ümberarvestus alates reoveearvesti paigaldamise kuupäevast möödunud poole aja, kuid mitte rohkem kui kolme kuu eest.

6) Kliendi kinnistult ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee kogus arvestatakse vee-ettevõtja poolt statistiliste andmete alusel või mõõdetakse vastava arvestiga. Statistiliste andmete või mõõtmise puudumisel arvestatakse normiks 0,35 m3 m2 kohta aastas katuste, kõvakattega tänavate ja väljakute pinnalt, kust toimub sademevee äravool ühiskanalisatsiooni.

§ 9. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad

(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad kehtestatakse vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korrale.

(2) Klient tasub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest vee-ettevõtjale kehtestatud hindade ja korra alusel vastavalt käesolevale eeskirjale ja teenuslepingule.

§ 10. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest tasumise kord

(1) Vee- ja reoveearvesti näitude registreerimine ja nende teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Võetud vee ja/või ärajuhitud reovee kogust arvestatakse kuupmeetri täpsusega.

(2) Arve koostamise aluseks on kliendi poolt esitatud arvestite näidud. Kui klient ei esita tähtaegselt arvestite näitusid, esitab vee-ettevõtja arve eelmisel kuul võetud vee või ärajuhitud reovee koguse järgi ning järgmisel kuul teostatakse tasaarvestus tegelike arvestinäitude alusel.

(3) Kui klient ei esita ka teisel kuul tähtaegselt arvestite näitusid, on vee-ettevõtjal õigus vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine katkestada vastavalt eeskirja paragrahv 12 lõikes 3 ette teatades.

(4) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale arvel sätestatud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamise päevast. Arve loetakse tasutuks raha vee-ettevõtja arvelduskontole laekumise kuupäevast.

(5) Kirjaliku pretensiooni arve õigsuse osas võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne kalendripäeva jooksul alates arve kättesaamise päevast. Pretensioon lahendatakse seitsme kalendripäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamise päevast. Klient on kohustatud arve tasuma kümne kalendripäeva jooksul pärast pretensiooni lahendi kättesaamist.

§ 11. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omavoliline kasutamine

(1) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omavoliliseks kasutamiseks (omavoliliseks vee võtmiseks ja/või omavoliliseks reo- või sademevee ärajuhtimiseks) loetakse juhtumeid, kui:

1) ühisveevärgist võetakse vett või ühiskanalisatsiooni juhitakse reo- või sademevett olukorras, kus vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud vastava teenuse osutamiseks teenuslepingut, välja arvatud juhul, kui vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõtja esitab regulaarselt võetud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud;

2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee-  või reovee mõõdusõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid on eemaldatud või rikutud;

3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;

4) vee- või reoveearvesti on rikutud (ka külmumise, ülekuumenemise või uputuse tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud;

5) vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur on eemaldatud;

6) vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan on avatud;

7) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;

8) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni;

9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

(2) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omavolilise kasutamise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud volitatud isiku poolt sellekohane akt ning vee-ettevõtja võib vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada.

(3) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omavolilise kasutamise kestvust arvutatakse ajast, mil vastav juhtum esimest korda aset leidis, kuni päevani, millal volitatud isik võis veenduda ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omavolilise kasutamise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi.

(4) Vee võtmisega seonduva ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omavolilise kasutamise puhul arvutatakse omavoliliselt võetud vee maht vastava veetoru läbilaskevõime järgi kasutus-, avamis-, eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas arvestusega, et vastav veetoru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torus siseläbimõõduga kuni 20 mm 0,5 m/s, torus 21…40 mm 1,0 m/s ning torus üle 50 mm 1,5 m/s. Kui omavoliliselt võetud vett oli võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni, loetakse, et klient on lisaks omavoliliselt juhtinud ühiskanalisatsiooni sama koguse nõuetele vastavat reovett.

(5) Reo- või sademevee ärajuhtimisega seonduva ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omavolilise kasutamise puhul arvutatakse omavoliliselt ärajuhitud reo- ja sademevee maht alljärgnevalt:

1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru läbilaskevõime järgi vastavalt määruse paragrahv 11 lõike 4 kohasele arvestuskorrale;

2) reo- või sademevee ärajuhtimisega seotud plommi, sulguri, kraani või arvesti eemaldamise, rikkumise või avamise või näidu moonutamise puhul vastava kanalisatsioonitoru, millele plomm, sulgur, kraan või arvesti on paigaldatud, läbilaskevõime järgi vastavalt määruse paragrahv 11 lõike 4 kohasele arvestuskorrale;

3) sademevee ühisvoolsesse või sademevee kanalisatsiooni kanaliseerimise puhul iga sademevee vastuvõtu- või ühenduspunkti kohta (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool kanalisatsioonikaevu, katuseäravool jne) 75 m3 kuus.

4) reovee või fekaalide ühiskanalisatsiooni purgimise puhul tühjendatud mahuti(te) 15‑kordne maht.

(6) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omavolilise kasutamise juhtudel, mis ei mahu eeskirja paragrahv 11 lõikes 4 ja lõikes 5 sätestatud juhtude alla, määratakse omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ja sademevee maht volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel.

(7) Vee-ettevõtja võib käesoleva eeskirja paragrahv 11 lõike 4, lõike 5 ja lõike 6 kohaselt arvutatud mahtusid, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada.

(8) Klient on kohustatud omavoliliselt võetud vee ja omavoliliselt ärajuhitud reo- ja sademevee eest maksma vee-ettevõtjale tasu vastavalt õiguspäraselt võetud vee või ärajuhitud reo- ja sademevee suhtes kehtestatud hindadele ja tasumise korrale. Selleks esitab vee-ettevõtja kliendile eeskirja paragrahv 11 lõikes 2 nimetatud akti ning paragrahv 11 lõike 4, lõike 5, lõike 6 ja lõike 7 kohaselt arvutatud mahtude alusel arve.

§ 12. Vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramise, katkestamise ja taastamise kord

(1) Vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine toimub üldjuhul pidevalt, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

(2) Vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramine või katkestamine on lubatud üksnes eeskirjas ja muudes õigusaktides ettenähtud juhtudel ja tingimustel. Vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine taastatakse täies mahus pärast piiramise või katkestamise põhjuse kõrvaldamist või äralangemist ning, välja arvatud eeskirja paragrahv 12 lõikes 4 sätestatud juhtudel, vee-ettevõtjale tema poolt seoses piiramise, katkestamise ja taastamisega tehtud ja tehtavate kulutuste hüvitamist. Suletud omavolilised liitumised taasavamisele ei kuulu.

(3) Vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramine või katkestamine võib toimuda viie kalendripäeva möödumisel alates kliendi poolt vee-ettevõtja vastava kirjaliku teate kättesaamise päevast, välja arvatud juhul, kui selleks hetkeks on piiramise või katkestamise alus ära langenud. Erandjuhtudel, vastavalt eeskirjas sätestatule, võib vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise piiramine või katkestamine toimuda lühema etteteatamise tähtaja möödumisel või ette teatamata.

(4) Lisaks muudele eeskirjas sätestatud alustele on vee-ettevõtjal õigus ette teatamata piirata või katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine:

1) loodusõnnetuste korral;

2) elektrienergia varustuse katkemisel;

3) ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni avarii korral;

4) vajadusel suurendada vee andmist tulekustutustöödeks.

(5) Lisaks muudele eeskirjas sätestatud alustele on vee-ettevõtjal õigus ette teatamata katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine:

1) omavolilise liitumise või liitumislepingus sätestatud tingimuste rikkumise puhul;

2) juhul, kui kliendi tegevus või tegevusetus või kliendi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni seisund või nõuetele mittevastav toimimine võib tuua kaasa ohu ühisveevärgile ja ‑kanalisatsioonile või teistele klientidele või nende kinnistute veevärgile ja kanalisatsioonile.

(6) Vee-ettevõtjal on õigus vastavalt eeskirja paragrahv 12 lõikele 3 ette teatades katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine:

1) kui klient on viivitanud teenuste eest tasumisega üle ühe kuu arvates eeskirjale vastavast maksetähtajast;

2) kui klient ei võimalda vee-ettevõtjal või volitatud isikul üle vaadata vee või reovee mõõdusõlme, kontrollida vee- või reoveearvestit ja nende näite, paigaldada plomme või teha muid töid, mille tegemiseks on neil eeskirjast või muust õigusaktist tulenev õigus;

3) vee-ettevõtja või volitatud isiku poolt tehtud ja eeskirjast või muust õigusaktist tuleneva ettekirjutuse mittetäitmisel;

4) vee võtmise piirkoguste ületamisel või reovee ärajuhtimise tingimuste rikkumisel.

(7) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada vee andmine ning reo- ja sademevee ärajuhtimine, kui see on vajalik ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni remondiks või ühendustöödeks, informeerides sellest kliente kirjalikult ja Rae valla veebilehel vähemalt 24 tundi ette.

(8) Kui vee andmise katkestamine toimub ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni avarii või remondi tõttu, peab vee-ettevõtja tagama alternatiivsest veeallikast ajutise veevõtu võimaluse vastavate klientide esmasteks vajadusteks, kui vee andmine on katkestatud ette teatamata kauemaks kui neljaks tunniks või etteteatamise korral kauemaks kui 24 tunniks.

(9) Kui klient vajab vee andmise plaanilist katkestamist, mis põhjustab teistele klientidele vee andmise või neilt reo ja sademevee ärajuhtimise piiramise või katkestamise, siis tuleb vastaval kliendil selleks esitada vee-ettevõtjale kirjalik taotlus vähemalt viis kalendripäeva ette. Piiramise või katkestamisega seotud kulud kannab selle tellija.

§ 13. Teenuslepingu sõlmimine, lõpetamine ja uuendamine

(1) Teenusleping sõlmitakse tähtaega määramata, kui on täidetud käesoleva eeskirja ja liitumise eeskirja tingimused. Kuni liitumistasu viimase osamakse tasumiseni võib teenuste kasutamiseks sõlmida tähtajalise teenuslepingu.

(2) Käesoleva eeskirjaga ettenähtud tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, käesoleva eeskirja paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 ja 3 sätestatud teenuslepingu sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid ja volitusi tõendavad dokumendid ning käesolevast eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. Liitumisleping ja piiritlusakt säilitatakse teenuslepingu lisadena.

(3) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamist lepingulist suhet lõpetamata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise ja taastamise kulud.

(4) Kliendil on õigus teenusleping üles öelda, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 30 kalendripäeva ette, kui ta ei soovi edaspidi teenuseid kasutada.

(5) Vee-ettevõtjal on õigus teenusleping üles öelda, teatades sellest kliendile kirjalikult vähemalt 15 kalendripäeva ette:

1) kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli vee andmine või reovee ärajuhtimine eeskirja alusel katkestatud;

2) muudel teenuslepingus sätestatud alustel.

(6) Lisaks muudele käesolevas eeskirjas sätestatud lõppemise alustele lõpeb teenusleping:

1) kliendi muutumisel vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks, mille aluseks võib muuhulgas olla kinnistu piiride muutumine, kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine, kinnistu omandi või valduse üleminek, kusjuures klient on kohustatud nimetatud asjaoludest teatama vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt 15 kalendripäeva ette;

2) juriidilisest isikust kliendi likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;

3) füüsilisest isikust kliendi surma korral, kui tal ei ole pärijat.

(7) Teenuslepingu lõppemise korral on klient kohustatud tasuma kuni teenuslepingu lõppemise päevani kasutatud teenuste eest vastavalt vee-ettevõtja ja kliendi poolt koostatud kirjalikus aktis sätestatud arvestite näitudele ja muudele käesolevas eeskirjas kehtestatud või käesoleva eeskirja alusel vee-ettevõtja ja kliendi poolt kokku lepitud arvestuspõhimõtetele. Teenuslepingu lõppemisel liitumistasu ei tagastata.

(8) Pärast teenuslepingu lõppemist on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgist ja ‑kanalisatsioonist, kui isik, kellel on õigus sõlmida vastava kinnistu osas teenusleping, ei ole esitanud vee-ettevõtjale uue teenuslepingu sõlmimiseks vajalikke dokumente 15 kalendripäeva jooksul alates teenuslepingu lõppemise päevast.

(9) Isikul, kellel on õigus sõlmida vastava kinnistu osas teenusleping, on õigus teenuslepingu uuendamiseks (uue teenuslepingu sõlmimiseks samadel tingimustel) sama kinnistu veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks ilma uut liitumislepingut sõlmimata ja liitumistasu maksmata. Teenuslepingu uuendamiseks on nimetatud isik kohustatud eelnevalt tasuma vee-ettevõtjale vee andmise ja reovee ärajuhtimise katkestamise ja taastamise kulud.

§ 14. Lõppsätted

(1) Enne käesoleva eeskirja jõustumist kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse või muude kehtivate õigusaktidega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva eeskirja nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 1. oktoobriks 2006.a.

(2) Rae Vallavalitsusel töötada välja 31.03.2006 ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused.

(3) Määrata vee-ettevõtja poolseteks volitatud isikuteks käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmisel vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsiooni järelevalve inspektor ning teenuste järelevalve ja juriidilise valdkonna spetsialist.

(Rae Vvk 09.12.2008 määrus nr 101, jõust. 13.12.2008)

(4)Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 06. juuli 1999.a. määrusega nr 79

kinnitatud «Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise eeskiri».

(5)Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis, ajalehes 

Rae Sõnumid ja valla veebilehel.

(6) Käesolev määrus jõustub 01. aprillil 2006.

Veigo Gutmann

Vallavolikogu esimees

 

REDAKTSIOON:
(Rae Vvk 08.05.2007 määrus nr 54, jõust. 12.05.2007;
Rae Vvk 09.12.2008 määrus nr 101, jõust. 13.12.2008)

 

MÄÄRUS

 

Jüri

21. märts 2006 nr 16

 

Rae valla ühisveevärgi ja  -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri

 

 

Määrus kehtestatakse «Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse» ja «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1 ning Rae Vallavolikogu keskkonnakomisjoni ja Rae Vallavalitsuse ettepanekute alusel

§ 1. Üldsätted

(1) Käesolev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib suhteid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liituvate või liitunud kinnistute veevärgi ja kanalisatsiooni omanike või valdajate vahel Rae valla territooriumil.

(2) Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.

(3) Käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata ainult tootmise vajaduseks ette nähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile.

(4) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Rae vallas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

§ 2. Mõisted

(1) Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) arendamise kava – Rae Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) poolt kehtestatud ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kava;

2) ehitis – aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks;

3) heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademevesi;

4) hoone – katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis;

5) hoonestus – hoonete kogum;

6) kanaliseerimine – reo-ja sademevee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu;

7) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus. Vallasasja juurde kuuluvat maad käsitletakse kinnistuga võrdsetel alustel;

8) kinnistu kanalisatsioon – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste sisekanalisatsioon) kinnisasjalt reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni;

9) kinnistu veevärk – liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sealhulgas ehitiste siseveevärk) kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist;

10) liituja – ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooniga liitumiseks taotluse esitanud kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni omanik või valdaja või, liitumise taotluse esitamise hetkel kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni puudumisel, kinnistu omanik või valdaja;

11) liitumine – protsess, mille käigus ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja ja liituja lepivad kokku liitumistingimused ja liitumistasu maksmise tingimused, mille kohta sõlmitakse liitumisleping ning millest tulenevalt toimub kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ja/või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;

12) liitumisleping – ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja liituja vahel kirjalikult sõlmitav ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumise leping;

13) liitumisprojekt – kinnistu liitumispunktist kuni hoonestuseni märgitud kinnistusiseste võrkude (välisvõrkude) skeem, mille alusel ehitatakse kinnistu veevärk ja kanalisatsioon. Eramu puhul võrdsustatakse liitumisprojektiga võrkude põhimõtteline lahendus ehitusloa taotlemiseks esitatava projekti asendiplaanil;

14) liitumispunkt – ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;

15) liitumistasu – käesoleva eeskirja alusel arvutatud ja liitumislepingus fikseeritud tasu, mis tuleb liitumise eest tasuda;

16) peakraan – viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veetorustikku;

17) paisutustase – kõrgusmärk, milleni võib paisutuse korral tõusta vee tasapind ühiskanalisatsioonis;

18) peatoru – ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt reovee kanaliseerimine;

19) rajatis – ehitis, mis ei ole hoone;

20) reovee kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem reovee kanaliseerimiseks;

21) reovesi – üle kahjutuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi;

22) sademevee kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem sademevee kanaliseerimiseks;

23) sademevesi – sademete‑ ja drenaaživesi ning muu pinnase‑ ja pinnavesi;

24) sisestustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini;

25) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul;

26) vaba veerõhk – rõhk ühisveevärgi liitumispunktis null vooluhulga korral kinnistu torustikus. Mõõdetakse kõrgusena maapinnast (ühik m H20 sammast)

 27) vana elamupiirkond – arendamise kavas määratletud piirkond, kus ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 22. märtsi 1999. a;

28) vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist;

29) vee‑ või reovee mõõdukaev – kaev, kus asub vee‑ või reovee mõõdusõlm;

30) vee‑ või reovee mõõdusõlm – vee või reovee hulga mõõtmiseks ettenähtud, vee‑ või reoveearvestist ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehnosõlm;

31) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks;

32) ühendustoru – kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist reovett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini;

33) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistutelt reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku;

34) ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga kaetud ala – ala, kus ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooni peatorud ja rajatised on välja ehitatud enne 22. märtsi 1999. a ning pärast nimetatud kuupäeva ei ole neid rekonstrueeritud ega nende rekonstrueerimiseks koostatud projekti, ning ala, mis loetakse ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga kaetud alaks vastavalt eeskirja paragrahvi 6 lõike 2 punktile 3;

35) ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga katmata ala – ala, kus puuduvad ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooni peatorud ja rajatised või need on välja ehitatud pärast 22. märtsi 1999. a või pärast nimetatud kuupäeva on neid rekonstrueeritud või on nende rekonstrueerimiseks koostatud projekt, ning ala, mis loetakse ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga katmata alaks vastavalt eeskirja paragrahvi 6 lõike 2 punktile 3;

36) ühisveevärk – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku.

(2) Sademevee ärajuhtimise ehitiste ja seadmete kuulumine ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni süsteemi määratakse Rae Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) ja vee-ettevõtja vahel sõlmitava lepinguga.

§ 3. Liitumise üldnõuded

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt arendamise kavale.

(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal peab ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.

(3) Liitumine toimub liitumislepingu alusel.

(4) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumise eest maksab liituja ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanikule või valdajale liitumistasu. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste kasutamise lõpetamisel liitumistasu ei tagastata.

(5) Liitumistasuga tagatakse:

1) ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamine vastavalt arendamise kavale, välja arvatud vanas elamupiirkonnas; ja

2) kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga.

(6) Liitumistasu ei võeta teistkordselt, kui kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ja ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht muutub vee-ettevõtja arendustegevuse tõttu.

(7) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või selle osade vahetamisel või omaniku või valdaja vahetumisel ei võeta kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanikult või valdajalt liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi.

(8) Kui ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanik või valdaja soovib kasutada täiendavaid veevarustuse või reovee ärajuhtimise teenuseid või kasutada neid ulatuses, millega kaasneb ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni laiendamine või ümberehitamine, käsitletakse seda ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumisena ning see toimub käesoleva eeskirja kohaselt. Otsuse, millise teenusmahtude muutuse korral on vaja taotleda uut liitumist, teeb ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja.

(9) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja peab hoidma raamatupidamises selget vahet liitumistasude eest tehtava tegevuse ja muu majandustegevuse vahel.

(10) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanike või valdajate omavaheline liitumistasude arvestamine ja tasumine toimub nendevaheliste lepingute alusel, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega.

(11) Vee-ettevõtja on kohustatud hüvitama ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanikule või valdajale viimase poolt vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas asuvates vanades elamupiirkondades vastavalt arendamise kavale ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamiseks kantud tegelikud kulud, mida ei ole liitumistasuga hüvitatud. Hüvitamisele ei kuulu kulud, mis on kantud enne 01. aprilli 2006. a. Vee-ettevõtja on kohustatud käesolevas punktis nimetatud kulud hüvitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui vastavad kulud on vee-ettevõtjale teenuse hinna kaudu hüvitatud. Kulude teatamise ja hüvitamise täpsem kord kehtestatakse ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja vee-ettevõtja vahelise lepingu alusel, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega.

§ 4. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni piiritlemine

(1) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ning liitunud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt.

(2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni oluline osa. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole eelnimetatud tingimusel võimalik määrata, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

(3) Liitumispunktiks võib olla:

1) veevärgil peakraan, mis kuulub ühisveevärgi hulka;

2) kanalisatsioonitorustikul kinnistupoolseim vaatluskaev enne kinnistu piiri, kusjuures kaev kuulub ühiskanalisatsiooni hulka;

3) mingi muu ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja poolt kokkulepitav punkt.

(4) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga.

(5) Avalikelt teedelt, tänavatelt ja väljakutelt sademevee ärajuhtimise ehitiste liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga on esimene sademevee ärajuhtimiseks mõeldud ühiskanalisatsiooni ehitis (näiteks restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus), mis asub Rae valla omandis ja/või avalikus kasutuses oleval avalikul teel, tänaval või väljakul maapinna piiril, kui vallavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Nimetatud liitumispunkte ei fikseerita piiritlusaktiga.

§ 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine

(1) Liitumine ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga toimub liituja poolt ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatud taotluse põhjal sõlmitava liitumislepingu alusel. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja võib anda kirjaliku nõusoleku ajutiseks ühenduseks ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga ilma liitumislepingut sõlmimata.

(2) Taotluses tuleb esitada:

1) liituja nimi, aadress ja kontaktandmed;

2) andmed kinnistu omandi, suuruse ja maa sihtotstarbe kohta;

3) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse, sealhulgas korruste arvu ja kasutusotstarbe kohta;

4) andmed selle kohta, milliste teenuseliikide (veevarustus, reovee kanaliseerimine, sademevee kanaliseerimine) osutamist võimaldavate ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni osadega soovitakse liituda;

5) andmed ühisveevärgist võtta kavandatava vee kasutusotstarbe ja koguse kohta;

6) andmed ühiskanalisatsiooni juhtida kavandatava reovee koguse ja reostusastme kohta;

7) ettepanek liitumispunktide asukoha kohta;

8) ettepanek kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise tähtaja kohta;

9) kinnistu plaan (M 1:500 või M 1:1000), kus on ära näidatud olemasolevad ja kavandatavad hooned, tehnovõrgud ja ‑rajatised;

10) teenindus- ja tootmisotstarbelise sisseseade korral andmed vett kasutavate ja reovett eraldavate tehnoloogiliste protsesside kohta ning andmed neist protsessidest reoveega ühiskanalisatsiooni ärajuhitava reostuse kontsentratsiooni ja koguse ning ohtlike ainete nimetuste ja koguste kohta.

(3) Juhul, kui taotluses sisalduv teave on mittetäielik, teatab ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja sellest liituda soovijale kirjalikult. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus nõuda lisaks paragrahv 5 lõikes 2 toodule täiendavaid andmeid ja selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks ning liitumistingimuste või liitumislepingu ettevalmistamiseks, teatades sellest liituda soovijale kirjalikult. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja võib liituda soovijale määrata tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks või täiendavate andmete või selgituste esitamiseks.

(4) Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja vaatab liitumistaotluse läbi ning väljastab liituda soovijale liitumistingimused või põhjendab liitumistaotluse rahuldamisest keeldumist kirjalikult 30 kalendripäeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates. Juhul, kui taotluses sisaldub teave on mittetäielik või ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja on nõudnud liituda soovijalt täiendavaid andmeid või selgitusi, peatub vastav tähtaeg hetkest, mil ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja sellest liituda soovijale kirjalikult teatas, kuni kogu nõutud teabe esitamiseni.

(5) Liitumistaotlust ei rahuldata, kui liituda soovija:

1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;

2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;

3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

(6) Liitumistingimustes määratakse:

1) liitumispunktide asukohad;

2) nõuded vee‑ või reovee mõõdusõlmede kohta;

3) võimalikud vee ja reovee kogused ning lubatav reoainete sisaldus reovees;

4) vaba veerõhk ja võimalik paisutustase;

5) tehnilised erinõuded;

6) orienteeruv liitumistasu suurus;

7) nõutav projektdokumentatsiooni koosseis ja kooskõlastamise kord;

8) liitumistingimuste kehtivuse aeg;

9) liitumise võimalik tähtaeg.

(7) Sisestustorustiku ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimis-, ehitus- ja remonditööd ning kasutusele võtmine (sh liitumisprojekti koostamine) peab toimuma ehitusseaduse, Rae valla ehitusmääruse, käesoleva eeskirja, Rae valla ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise eeskirja (edaspidi kasutamise eeskiri), liitumistingimuste ning muude kehtivate nõuete kohaselt ning nendeks töödeks peab kasutama litsentsi või registreeringut omavaid isikuid, tehes sisestustorustikuga seotud tööd ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja tehnilise järelevalve all.

(8) Liitumisleping sõlmitakse 30 kalendripäeva jooksul pärast nõuetekohase liitumisprojekti esitamist ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanikule või valdajale, kui nende vahel ei ole kokku lepitud teisiti. Liitumisprojekt esitatakse ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanikule või valdajale kahes eksemplaris, millest üks kooskõlastatud eksemplar tagastatakse liitujale pärast liitumislepingu sõlmimist.

(9) Liitumisleping sõlmitakse kirjalikult vastavalt käesoleva eeskirja lisas 1 kehtestatud vormile ning selles määratakse kindlaks kõik liitumiseks vajalikud tingimused, sealhulgas liitumistasu suurus, selle tasumise kord ning liitumise tähtaeg.

(10) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui liitumisprojekt ei vasta käesoleva eeskirja nõuetele.

(11) Liitumistasu eest ehitatud või ümberehitatud ühisveevärk ja ‑kanalisatsioon kuni liitumispunktideni jääb ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja omandisse.

(12) Liitujal on õigus liitumisleping igal ajal üles öelda. Liitumislepingu ülesütlemisel on liituja kohustatud hüvitama ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanikule või valdajale lepingu lõpetamise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega (muuhulgas keskkonnaseisundi taastamisega) seotud kulutused.

(13) Lisaks muudele käesolevas eeskirjas sätestatud lõppemise alustele lõpeb liitumisleping:

1) juriidilisest isikust liituja likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;

2) füüsilisest isikust liituja surma korral, kui tal ei ole pärijat.

(14) Ühisveevärgist vee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise leping (edaspidi teenusleping) sõlmitakse, kui liitumislepingu pooled on täitnud liitumislepingu järgsed kohustused, fikseerinud liitumispunktid piiritlusaktiga ning liitujal on võimalik saada liitumislepingu kohastel tingimustel ühisveevärgist vett ja juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Liitumisleping ja piiritlusakt säilitatakse teenuslepingu lisadena.

(15) Kui üks liitumislepingu pooltest taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see ümberehitamist taotlenud poole kulul.

§ 6. Liitumistasu arvutamise alused

(1) Liitumistasu arvutamise alused vanas elamupiirkonnas

1) Vanas elamupiirkonnas (vastava piirkonna alla võib kuuluda nii ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga kaetud alasid kui ka ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga katmata alasid allpool sätestatud tähenduses) on liitumistasu arvutamise aluseks vastava kinnistu liitumislepingu kohaseks teenustega kindlustamiseks vajaliku ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooni ehitamise, see tähendab ühendustorude, liitumispunktide ja muude liitumiseks vajalike tööde, tegelikud kulud.

(2) Liitumistasu arvutamise alused ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga kaetud alal, mis ei ole vana elamupiirkond

1) Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis ei ole vana elamupiirkond, on liitumistasu arvutamise aluseks vastava kinnistu liitumislepingu kohaseks teenustega kindlustamiseks vajaliku ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooni ehitamise, see tähendab ühendustorude, liitumispunktide ja muude liitumiseks vajalike tööde, tegelikud kulud ning arendustasu, mis tagab vastava ala ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise vastavalt arendamise kavale.

2) Vallavolikogul on õigus kehtestada igaks aastaks erinevate piirkondade kohta erinev arendustasu ülempiir, arvestades ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt arendamise kava alusel ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga kaetud ala ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamiseks tehtavaid kulutusi.

3) Ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga kaetud alaks loetakse ka ala, kus toimiv ühisveevärk ja ‑kanalisatsioon ei vasta kehtivatele nõuetele (valed materjalid, vale paiknevus jne). Kui kirjeldatud alal vastavalt arendamise kavale ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni rajatised valdavas osas ehitatakse uued või asendatakse, võib ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja lugeda vastava ala liitumistasu arvestamisel ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga katmata alaks, kuid enne uute rajatiste ehitamist või rajatiste asendamist nimetatud alal ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitunud isikutel on õigus liituda uute või asendatud rajatistega ilma liitumistasu tasumata.

(3) Liitumistasu arvutamise alused ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga katmata alal, mis ei ole vana elamupiirkond

1) Ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga katmata alal, mis ei ole vana elamupiirkond, on liitumistasu arvutamise alusteks pärast 22. märtsi 1999. a alal arendamise kava kohaselt ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooni ehitamiseks, rekonstrueerimiseks ja ostmiseks tehtud või tehtavate kulutuste summa, kõigi alal ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga liituvate kinnistute (kruntide) pindala ja vastava liituva kinnistu (krundi) pindala.

2) Liitumistasu määrad ühisveevärgi ja/või  kanalisatsiooniga katmata alal paiknevate kinnistute pinnaühikule arvutatakse ala kohta teenuseliikide (veevarustus, reovee kanaliseerimine, sademevee kanaliseerimine) kaupa. Ala ulatuse määrab ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel vallavalitsus, lähtudes arendamise kavast, planeeringutest ja ehitusjärjekordade otstarbekusest ning selleks võib olla ka ühe detailplaneeringu ala.

3) Ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga katmata alal asuva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik või valdaja võib soovi korral liituda ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga enne vastavate rajatiste arendamise kava kohast väljaehitamist, kui see on arendamise kava alusel võimalik, sõlmides ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdajaga liitumislepingu. Seejuures tasub liituja kõik kulutused, mis tehakse tema liitumiseks vajalike trasside ja muude rajatiste ehitamiseks. Pärast seda, kui on võimalik välja arvutada kogu ala arendamise kulud ning konkreetse liituja liitumistasu, hüvitatakse liitujale tema poolt käesoleva punkti alusel tehtud kulutused liitumistasu ületavas ulatuses.

4) Kui ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga katmata alal paikneva kinnistu omanik või valdaja on sõlminud mingi teenuseliigi osas kasutamise eeskirja kohase teenuslepingu, loetakse vastavat kinnistut selle teenuseliigi osas käesoleva eeskirja mõistes ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga kaetud alal paiknevaks kinnistuks.

5) Ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga katmata alal asuva tootmisotstarbelise kinnistu, mille tehnoloogilise või tuletõrjevee tarve on vastavalt suurem kui 5 või 10 l/sek, liitumisel lepivad ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja ja liituja liitumistasu suuruses kokku lähtudes liitumise kuludest, kusjuures liitumistasu ei või olla väiksem liitumistasu määrade järgi arvutatust.

6) Kui elamu- või sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistule on kehtestatud detailplaneeringuga maakorralduse otstarbel, ehituslikel, tuleohutuse ja tervishoiu kaalutlustel, kultuurimälestiste ja keskkonnakaitseks ning muudeks ühiskondlikeks vajadusteks täiendavaid kinnisomandi kitsendusi, siis selliste kitsendusega koormatud ala arvatakse liitumistasu arvutamisel kinnistu pindalast maha.

(4) Avalike veevõtukohtade või purskkaevude puhul arvestatakse liitumistasu käesoleva eeskirja paragrahv 6 lõike 2 kohaselt. Liitumispunkti asukoht määratakse ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt.

(5) Avalikele teedele, tänavatele ja väljakutele ehitatava sademevee kanalisatsiooni ehitamise kulude katmine ja sellega seonduvad liitumised reguleeritakse vallavalitsuse ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitava vastava lepinguga.

§ 7. Liitumistasu arvutamise kord

(1) Liitumistasu määrad kehtestab ja suurused arvutab ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja.

(2) Liitumistasu määrade kehtestamisel ja suuruse arvutamisel võetakse arvesse vastavalt kas antud ala või konkreetse kinnistu tarbeks tehtavad kõik ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ehitiste projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud (kulud tänavate sulgemiseks, transpordi ümbersuunamiseks, teekatte ja haljastuse taastamiseks, ehitusjärelevalveks jne) ning need arvatakse vastavate ehitiste maksumuse hulka.

(3) Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni rajamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumise kogukuludest maha. Liitumistasu võib võtta vaid ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omaniku või valdaja poolt kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumiseks tehtud kulutuste ulatuses.

(4) Liitumistasu arvutatakse iga teenuseliigi osutamist võimaldava liitumise kohta eraldi ning summeeritakse seejärel.

(5) Kehtestatud detailplaneeringu kohaseid krunte käsitletakse liitumistasu määrade arvutamisel kui iseseisvaid kinnistuid.

(6) Liitumistasu arvutamine vanas elamupiirkonnas

1) Kinnistu liitumistasu suurus P (kr) määratakse järgmiselt:

P = Pk (1),

kus:

Pk – kinnistu tarbeks ehitatavate ühendustorude ja liitumispunktide ehitamise tegelikud kulud (kr).

(7) Liitumistasu arvutamine ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniga kaetud alal, mis ei ole vana elamupiirkond

1) Kinnistu liitumistasu suurus P (kr) määratakse järgmiselt:

P = Pk + Pa (2),

kus:

Pk – kinnistu tarbeks ehitatavate ühendustorude ja liitumispunktide ehitamise tegelikud kulud (kr);

Pa – arendustasu vastavalt eeskirja paragrahv 6 lõike 2 punkti 2 ja 3 (kr).

(8) Liitumistasu arvutamine ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga katmata alal, mis ei ole vana elamupiirkond

1) Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga katmata ala liitumistasu määrpinnaühiku kohta Ra (kr/m²) arvutatakse järgmiselt:

 (3),

kus:

Pl – ala ühisveevärgi ja/või -kanalisatsioonitorustike, liitumispunktide ning muude ehitiste ning alal peale 22. märts 1999. a tehtud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniehitiste ehitusemaksumus (kr);

 – kõigi alal liituvate kinnistute (kruntide) pindalade summa (m2).

2) Kui arendamise kava või detailplaneeringute kohaselt kasutatakse mingit ühisveevärgi ja/või ‑kanalisatsiooniehitist mitme ala vajaduseks, jaotatakse nimetatud ehitisele tehtud kulutused nende alade vahel proportsionaalselt vastavalt nendel aladel paiknevate kinnistute (kruntide) pindalade summale.

3) Kinnistu liitumistasu suurus Pi (kr) arvutatakse iga erineva teenuseliigi osutamist võimaldava liitumise kohta järgmiselt:

Pi = Ra × Li (4),

kus:

Li – kinnistu (krundi) pindala (m2).

4) Kui ühe liigilisi liitumispunkte paigaldatakse kinnistule üle ühe, siis suurendatakse liitumistasu täiendavate ühendustorude ja liitumispunktide ehitamise kulude võrra.

(9) Kinnistu liitumistasu suurus liitumisel sademeveekanalisatsiooniga arvutatakse käesoleva eeskirja paragrahv 7 lõike 7 kohaselt.

§ 8. Liitumistasu tasumise kord

(1) Liituja maksab liitumistasu liitumislepingus ettenähtud tähtaegadel.

(2) Kui liituja ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti, maksab liituja:

1) 10% liitumistasust 14 päeva jooksul peale liitumislepingu sõlmimist;

2) 90% liitumistasust 14 päeva jooksul peale liitumislepingu järgsete ehitustööde lõpetamise päeva, tööde plaanilisel kestvusel üle 30 päeva vastavalt liitumislepinguga määratud maksegraafikule tööde kestvuse jooksul.

§ 9. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga omavoliline liitumine

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga omavoliliseks liitumiseks nimetatakse mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepingu või eeskirja paragrahv 5 lõikes1 nimetatud kirjaliku nõusolekuta.

(2) Omavolilise liitumise ilmsikstulekul:

1) koostatakse vallavolikogu otsusega volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub kohesele sulgemisele;

2) on isik, kelle tarbeks ühendus tehti, kohustatud tasuma ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale ühenduse sulgemise kulud ning hüvitama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele tekitatud kahju.

§ 10. Lõppsätted

(1) Enne käesoleva eeskirja jõustumist liituja ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud liitumislepingud kehtivad kuni nendes sätestatud kohustuste lõpliku täitmiseni.

(2) Määrata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuetele vastavuse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuete täitmise kontrolli teostamise volitatud isikuteks vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsiooni järelevalve inspektor ning teenuste järelevalve ja juriidilise valdkonna spetsialist.

(Rae Vvk 09.12.2008 määrus nr 101, jõust. 13.12.2008)

(3) Tunnistada kehtetuks Rae Vallavolikogu 20. märtsi 2001.a. määrusega nr 43 kinnitatud «Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri».

(4) (Kehtetu - Rae Vvk 08.05.2007 määrus nr 54, jõust. 12.05.2007)

(5) Avaldada käesolev määrus Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis, ajalehes Rae Sõnumid ja valla veebilehel.

(6) Kinnitada liitumislepingu vorm (lisa 1).

(7) Käesolev määrus jõustub 01. aprillil 2006.

Veigo Gutmann

Vallavolikogu esimees

 

Lisa 1 Rae valla ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumise eeskirja juurde

Liitumislepingu vorm

LIITUMISLEPING nr _____

 

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanik või valdaja (edaspidi ÜVVK omanik)

Nimi

 

Registrikood

 

Postiaadress

 

Kontaktisik

 

Telefon

 

Faks

 

E-post

 

Veebileht

 

Arveldusarve nr.

 

ja

Liituja

Nimi

 

Isikukood/registrikood

 

Aadress

 

Kontaktisik

 

Telefon

 

Faks

 

E-post

 

keda nimetatakse edaspidi ka eraldi Pool või koos Poolteks, sõlmisid käesoleva liitumislepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevatel tingimustel:

1.  Liituvakinnistu (krundi) üldandmed

1.1.  Katastritunnus:

1.2.  Kinnistu registriosa number:

1.3.  Aadress:

1.4.  Sihtotstarve:

1.5.  Omanik:

1.6.  Kinnistu pindala:

1.7.  Liitumistasu arvutamise aluseks olev kinnistu pindala:

2.  Lepingu reguleerimisala

2.1.  Liitumine veevarustusega:  jah  ei

2.1.1.  Olmevesi:

-  maksimaalne ööpäevane tarbimine: ___ m3/d

-  maksimaalne tarbimine: ___ l/s

2.1.2.  Tehnoloogiline vesi:

-  maksimaalne ööpäevane tarbimine: ___ m3/d

-  maksimaalne tarbimine: ___ l/s

2.1.3.  Kinnistusisene tuletõrjevesi:

-  maksimaalne tarbimine: ___ l/s

2.2.  Liitumine reovee kanalisatsiooniga:  jah  ei

-  maksimaalne ööpäevane ärajuhtimine: ___ m3/d

-  maksimaalne ärajuhtimine: ___ l/s

-  kanaliseeritava reovee reostus:

2.3.  Liitumine sademevee kanalisatsiooniga:  jah  ei

-  maksimaalne ööpäevane ärajuhtimine: ___ m3/d

-  maksimaalne ärajuhtimine: ___ l/s

3.  Ühisveevärkja ‑kanalisatsioon

3.1.  Kirjeldus:

3.2.  Vee-ettevõtja:

4.  Liitumispunkt

Asukoht: vastavalt Lepingu lisale 1.

5.  Liitumistähtaeg

«___». ___________ 200__. a

6.  Liitumistasu

6.1.  Liitumistasu suurus: ______ kr, sealhulgas:

6.1.1.  veevarustusega liitumise eest: ______ kr;

6.1.2.  reovee kanalisatsiooniga liitumise eest: ______ kr;

6.1.3.  sademevee kanalisatsiooniga liitumise eest: ______ kr.

 

7.  Maksegraafik: ________

 

8.  Liitumislepingu lahutamatu osa on Üldtingimused ning Liituja kinnitab, et tal oli võimalus nende sisust teada saada ja ta on nendega tutvunud.

 

9.  Täpsustavad/muud tingimused 

________

 

ÜVVK omanik:

Liituja:

 

 

____________________________

 

 

 

____________________________

 

“___”. ___________ 200__. a

“___”. ___________ 200__. a

 

1.  ÜLDTINGIMUSED

1.  Lepinguobjekt

Lepingu objektiks on Lepingus nimetatud Kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni liitumine ÜVVK omaniku valduses oleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.

2.  ÜVVK omanikukohustused

ÜVVK omanik on kohustatud:

2.1. looma liitumispunktis võimaluse Kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist ja/või Kinnistult reovee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni vastavalt Lepingu põhiosas sätestatule ning lõpetama kõik sellega seonduvad ehitustööd hiljemalt Lepingus kokkulepitud Liitumistähtajaks;

2.2. tagama kõikide Lepingu täitmiseks vajalike haldusaktide ja piiratud asjaõiguste olemasolu;

2.3. andma Liituja nõudmisel üle dokumendid, mis sisaldavad teavet ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni ning Liitumispunkti tehniliste andmete ning kasutatud materjalide kvaliteedi ja tehnilistele normidele vastavuse kohta.

3.  Liituja kohustused

Liituja on kohustatud:

3.1.  tasuma Liitumistasu kokkulepitud ulatuses ja tähtajaks;

3.2.  välja ehitama Liitumistähtajaks Kinnistu veevärgi ja/või kanalisatsiooni.

4.  Vastutus

4.1.  Lepingujärgsetest maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral maksab Liituja viivist ____% päevas tähtajaks tasumata Liitumistasult, kuid kokku mitte üle ____% Liitumistasust.

4.2.  Lepingujärgsetest ehitustähtaegadest (sh Liitumistähtajast) mittekinnipidamise korral maksab ÜVVK omanik Liitujale leppetrahvi summas ____% Liitumistasust iga ehitustähtaega ületava päeva eest, kuid mitte rohkem kui ____% Liitumistasust.

5.  Lepingu muutmine

5.1.  Kõik Lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist kõikide Poolte poolt või Poolte kirjalikult määratud tähtajal.

5.2.  ÜVVK omanikul on õigus nõuda ehitustähtaegade (sh Liitumistähtaja) pikendamist:

5.2.1.  vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel;

5.2.2.  kuimuudatustetegemisevajadustulenebõigus- võihaldusaktist;

5.2.3.  kui muudetakse käesoleva Lepingu tingimusi (sh Liitumispunkti asukohta).

5.3.  Enne Lepingu tingimuste muutmist peab ÜVVK omanik selgitama muudatuste mõju ehitustähtaegadele (sh Liitumistähtajale) ja Liitumistasule ning tegema Liitujale vastava kulude ümberarvestuse. Liituja poolt aktsepteeritud arvestus loetakse kokkuleppeks Lepingu muutmiseks.

6.  Muud sätted

6.1.  Pooled juhinduvad käesoleva Lepingu täitmisel muuhulgas alljärgnevatest dokumentidest:

6.1.1.  Rae Vallavolikogu 21. märtsi 2006.a. määrusega nr 16 kinnitatud Rae valla ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumise eeskiri;

6.1.2.  Rae Vallavolikogu  14. juuni 2005.a. määrusega nr 66 kinnitatud Liitumistasu hüvitamise juhend Rae valla ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumisel;

6.1.3.  Rae Vallavalitsuse 17. juuli 2005.a. määrusega nr 18 kinnitatud Rae valla ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumisel liitumistasu hüvitamise rakendamise kord;

6.1.4.  Rae Vallavolikogu poolt kinnitatud Rae valla ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arengukava;

6.1.5.  Liitumistingimused;

6.1.6.  Liitumisprojekt;

6.1.7.  Tehnovõrkude tööprojekt.

6.2.  Leping (sh käesolevad üldtingimused) on koostatud eesti keeles kahes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki Pool saab ühe eksemplari.