HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSPensionide eriregulatsioonid

Teksti suurus:

Päästeteenistuse seadus (lühend - PäästeTS)

Päästeteenistuse seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:

Päästeteenistuse seadus

Vastu võetud 31.01.2008
RT I 2008, 8, 57
jõustumine 01.03.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
18.06.2009RT I 2009, 36, 23401.07.2009

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab päästeteenistuse korralduse ja päästeteenistujate õigusliku seisundi.

  (2) Päästeametnikele laieneb avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

  (3) Päästetöötajatele laienevad töösuhteid reguleerivad seadused käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

§ 2.  Päästeteenistus

  (1) Päästeteenistus käesoleva seaduse mõistes on töötamine päästeteenistujana riigi päästeasutuses.

  (2) Päästeteenistus on ka teenistus päästeteenistuja ametikohal sisekaitselise rakenduskõrgkooli päästeeriala õppe struktuuriüksuses (edaspidi Päästekolledž).

  (3) Päästeteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

§ 3.  Päästeteenistujad

  (1) Päästeteenistuja on isik, kes on võetud tööle päästeasutusse päästeseaduses sätestatud päästeala tööde juhtimiseks, korraldamiseks või tegemiseks.

  (2) Päästeteenistuja on ka Päästekolledži juht, juhi asetäitja ja õppejõud.

§ 4.  Päästeteenistujate liigid

  (1) Päästeteenistujad on:
  1) päästeametnikud;
  2) päästetöötajad.

  (2) Päästeametnik on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduse §-s 3 sätestatud päästeala tööde juhtimiseks, korraldamiseks ja tegemiseks ettenähtud ametikohale nimetatud isik.

  (3) Päästetöötaja on päästeasutuse või Päästekolledži koosseisus päästeseaduse §-s 3 sätestatud päästetööde tegemiseks ettenähtud teenistuskohale töölepingu alusel võetud töötaja.

  (4) Päästeteenistusse võib võtta koosseisuväliseid päästeteenistujaid.

§ 5.  Päästeteenistujate ametinimetused

  (1) Päästeametnike ametinimetused on:
  1) päästepeadirektor;
  2) päästedirektor;
  3) päästepealik;
  4) päästepeaspetsialist;
  5) päästejuhtivspetsialist;
  6) päästevanemspetsialist;
  7) päästespetsialist.

  (2) Päästetöötaja ametinimetus on päästja.

  (3) Päästeteenistujate ametikohtadele vastavad ametinimetused päästeasutustes kehtestab Päästeameti peadirektor käskkirjaga.

  (4) Päästekolledži ametikohtade vastavuse päästeteenistujate ametinimetustele kehtestab siseminister määrusega .

§ 6.  Päästekolledži üliõpilane ja õpilane

  (1) Õppepraktika läbimiseks võetakse Päästekolledži üliõpilane ja õpilane päästeasutuses teenistusse koosseisuvälise päästeteenistujana.

  (2) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilastele ja õpilastele makstakse stipendiumi.

  (3) Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega .

2. peatükk PÄÄSTETEENISTUSSE VÕTMINE 

§ 7.  Päästeteenistusse võtmise üldised nõuded

  (1) Päästeametnikuna, sealhulgas kõrgema või vanemametnikuna, võib teenistusse võtta isiku, kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 ametnikule esitatud nõuetele, samuti päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.

  (2) Päästetöötajana võib teenistusse võtta keskharidusega vähemalt 18-aastase isiku, kes vastab päästeteenistujate kutsesobivuse nõuetele.

  (3) Päästepeadirektoriks, päästedirektoriks, päästepealikuks, päästepeaspetsialistiks ja päästejuhtivspetsialistiks nimetatakse kõrgharidusega isik.

  (4) Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded, kehtestab siseminister määrusega .

  (5) Päästeteenistuja haridus, füüsiline ettevalmistus ja tervis peavad võimaldama tal täita päästeteenistuja tööülesandeid.

§ 8.  Päästeteenistuja teenistusse võtmise erisused

  (1) Päästeameti peadirektori nimetab viieks aastaks ametisse siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.

  (2) Päästeameti peadirektori asetäitja nimetab ametisse siseminister Päästeameti peadirektori ettepanekul.

  (3) Päästeameti kohaliku päästeasutuse direktori ja Päästeameti halduses oleva spetsialiseeritud päästeasutuse direktori nimetab ametisse siseminister Päästeameti peadirektori ettepanekul.

  (4) Päästekolledži direktori võtab teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor kooskõlastatult Päästeameti peadirektoriga.

  (5) Päästeameti kohaliku päästeasutuse teenistuse juhi ja Päästeameti halduses oleva spetsialiseeritud päästeasutuse direktori asetäitja nimetab ametisse Päästeameti peadirektor päästeasutuse juhi ettepanekul.

§ 9.  Päästeteenistuja hindamine

  (1) Päästeteenistuja töötulemusi, läbitud täienduskoolituse tulemuslikkust ja vastavust kutsesobivuse nõuetele hinnatakse üks kord aastas. Hindamise korra kehtestab siseminister määrusega .

  (2) Päästeametnikke ei atesteerita avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras.

  (3) Päästeteenistuja võib hindamistulemuste põhjal ameti- või teenistuskohale mittevastavuse tõttu nimetada madalamale ameti- või teenistuskohale või teenistusest vabastada.

  (4) Kõrgemaid päästeametnikke võetakse ametisse konkursi alusel. Konkursi korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 10.  Päästeteenistuja vanne ja vande andmine

  (1) Esimest korda päästeteenistusse astudes annab päästeteenistuja siseministrile või päästeasutuse juhile päästeteenistuja vande:

  «Asudes päästeteenistujate ridadesse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), vande olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ja juhinduda alati oma käitumises kehtivatest seadustest; kohustun hoidma mulle teadmiseks usaldatud riigi- ja ametisaladusi, ei kuritarvita mulle antud võimu ega inimeste usaldust, austan organisatsiooni põhiväärtusi, jään alati ausaks ning täidan kohusetundlikult teenistuskohustusi.»

  (2) Päästekolledži üliõpilane ja õpilane annavad päästeteenistuja vande enne esimest õppepraktikat.

  (3) Päästeteenistuja vande andmine toimub pidulikult päästeasutuse lipu juures.

  (4) Päästeteenistuja vannet andev päästeteenistuja loeb ette päästeteenistuja vande ja kirjutab alla päästeteenistuja vande tekstile.

  (5) Päästeteenistuja poolt allakirjutatud vande teksti hoitakse koos teenistuslehega või isikukaardiga.

  (6) Päästeteenistuja vannet ei anna isikud, kes on enne päästeteenistusse asumist riigiteenistuses olles ametivande andnud.

3. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA PALK, PALGAASTMED JA SOTSIAALSED TAGATISED 

§ 11.  Päästeteenistujate töö tasustamine

  (1) Päästeteenistuja palk on ametipalk koos seaduses sätestatud lisatasudega. Astmepalk on palgaastmele vastav palgamäär. Ametipalk on päästeteenistuja astmepalgale vastav või selle alusel diferentseeritud rahasumma.

  (2) Päästeteenistuja astmepalka võib diferentseerida sõltuvalt kvalifikatsiooninõuetest, asutusest, väljasõidupiirkonnast ja töötingimuste erisusest.

  (3) Päästeteenistujate palgaastmetele vastavad palgamäärad, diferentseerimise alused ning täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

  (4) Päästeteenistujale ei maksta avaliku teenistuse seadusest tulenevaid lisatasusid.

§ 12.  Päästeteenistujate palgaastmed

  Päästeteenistujate palgaastmed on:
  1) päästepeadirektor – 11;
  2) päästedirektor –10;
  3) päästepealik – 8–9;
  4) päästepeaspetsialist – 7;
  5) päästejuhtivspetsialist – 6;
  6) päästevanemspetsialist – 5;
  7) päästespetsialist – 4;
  8) päästja – 1–3.

§ 13.  Päästeteenistuse staaž

  (1) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse päästeteenistuja ameti- või teenistuskohal töötamise aeg.

  (2) Päästeteenistuse staaži hulka arvatakse samuti:
  1) töötamise aeg päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Väike-Maarja Päästekoolis alates 1994. aasta 24. aprillist;
  2) töötamise aeg tuletõrjetöötajana riigi ja kohaliku omavalitsuse päästeasutuses alates 1991. aasta 5. veebruarist kuni 1994. aasta 23. aprillini;
  3) töötamise aeg päästeteenistujatele väljateenitud aastate pensionile õigust andval päästeala ametikohal Siseministeeriumis või tema haldusala asutustes kuni 1991. aasta 4. veebruarini;
  4) politseiteenistuse ja piirivalveteenistuse staaž, mis on arvestatud politsei- või piirivalveteenistuse seaduse alusel;
  5) töötamise aeg sõjaväestatud päästeüksustes;
  6) töötamise aeg sõjaväestatud ja kutselise tuletõrje malevates ja üksustes ning linnade, rajoonide ja vabariikliku tsiviilkaitse staapides;
  7) töötamise aeg riikliku tuletõrjejärelevalve kohalikes struktuuriüksustes;
  8) töötamise aeg tuletõrjeühingus A-komando autojuhina, tuletõrjujana, tuletõrjuja-autojuhina, vahtkonna vanemana, komando pealikuna;
  9) Päästeameti või päästeasutuse poolt saadetud isiku töötamise aeg teiste riikide päästeasutustes ja riikidevahelistes päästeorganisatsioonides;
  10) päästeerialal õppimise aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis, Väike-Maarja Päästekoolis, Väike-Maarja Õppekeskuses, Väike-Maarja Õppekeskuse Riigi Päästekoolis ning teiste riikide tuletõrje- ja päästeala õppeasutustes;
  11) ajateenistuse aeg Eesti kaitseväes, kui sellele vahetult eelnes töötamine päästeasutuses või päästeerialal õppimine sisekaitselises rakenduskõrgkoolis või Väike-Maarja Päästekoolis, Väike-Maarja Õppekeskuses või Väike-Maarja Õppekeskuse Riigi Päästekoolis;
  12) töötamine Siseministeeriumis, kui sellele eelnes ja järgnes töötamine päästeteenistujana või tuletõrje- ja päästetöötajana riigi või kohaliku omavalitsuse päästeasutuses, samuti töötamine Siseministeeriumis siseministri poolt määratud päästealast ettevalmistust nõudval ametikohal.

§ 14.  Toetus päästeteenistuja hukkumise, surma ja töövõimetuse korral teenistuskohustuste täitmise tõttu

  (1) Teenistuskohustuste täitmisel hukkunud või teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse tagajärjel surnud päästeteenistuja perekonnaliikmetele ning perekonnaseaduses ettenähtud alustel ja korras tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunud või surnud päästeteenistuja kümne aasta palga ulatuses.

  (2) Teenistuskohustuste täitmisel hukkunud või teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse tagajärjel surnud päästeteenistuja matuse kulud kannab riik.

  (3) Teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tagajärjel töövõimetuks tunnistatud päästeteenistujale makstakse ühekordset toetust:
  1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa päästeteenistusest vabastamist, – tema ühe aasta palga ulatuses;
  2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa päästeteenistusest vabastamise, – tema kahe aasta palga ulatuses;
  3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata, kui päästeteenistuja on hukkumise või vigastuse saamisega seotud teenistuskohustuse täitmisel:
  1) olnud alkohoolse, narkootilise või psühhotroopse aine joobes;
  2) toime pannud enesetapu või enesetapukatse;
  3) toime pannud enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikult seotud haigusliku seisundiga ega ole põhjustatud teiste isikute õigusvastasest käitumisest.

  (5) Toetuste maksmisel võetakse päästeteenistuja ühe kuu palga arvutamise aluseks töölepingu seaduse alusel arvutatud keskmine palk. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

  (6) Teenistuskohustuste täitmisel vigastada saanud või haigestunud päästeteenistuja ravi- ja ravimikulud kannab riik.

§ 15.  Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt ja osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral makstavate toetuste taotlemine ja maksmine

  Päästeteenistuja hukkumise, surma ning püsivalt või osaliselt töövõimetuks tunnistamise korral ettenähtud toetuste ja kulude arvutamise, määramise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega .

§ 16.  Päästeteenistujate terviseuuringud ja vaktsineerimine

  (1) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele käesoleva seaduse § 7 lõikes 4 sätestatud kutsesobivusnõuete osaks olevatele tervisenõuetele vastavuse tasuta kontrollimise.

  (2) Päästeasutus tagab päästeteenistujatele teenistusega seotud tasuta vaktsineerimise Päästeameti peadirektori määratud ulatuses ja korras. Päästeteenistujate vaktsineerimine on vabatahtlik.

§ 17.  Päästeteenistuja ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilase ja õpilase vormiriietus

  (1) Päästeteenistujale ning Päästekolledži täiskoormusega õppe üliõpilasele ja õpilase antakse tasuta vormiriietus.

  (2) Vormiriietuse kirjelduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

  (3) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab käskkirjaga vastavalt Päästeameti peadirektor või sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor.

  (4) Teised päästealaga seotud isikud ja organisatsioonid võivad vormiriietust kasutada kooskõlastatult Päästeameti peadirektoriga.

§ 18.  Päästeteenistuja riiklik vanaduspension

  (1) Päästeteenistujale kindlustatakse riiklik vanaduspension riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:
  1) 10–15-aastase päästeteenistuse staaži korral – 10% võrra;
  2) 16–20-aastase päästeteenistuse staaži korral – 20% võrra;
  3) 21–25-aastase päästeteenistuse staaži korral – 25% võrra;
  4) 26–30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 40% võrra;
  5) üle 30-aastase päästeteenistuse staaži korral – 50% võrra.

  (3) Päästeametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 57 toodud riikliku vanaduspensioni suurendamise sätteid.

  (4) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vanaduspensionide suurendamisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud riiklik vanaduspension määratakse ja seda makstakse pärast töötamise lõpetamist päästeteenistuja ametikohal.

§ 19.  Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus

  (1) Päästeteenistujal, kellel on päästeteenistuse staaži vähemalt 15 aastat ja kes ei saa riiklikku pensioni väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel, on õigus kuni kolm aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmist jääda vanaduspensioni ootele.

  (2) Vanaduspensioni ootele jäämisest riikliku vanaduspensioni määramiseni maksab Päästeamet päästeteenistujale toetust, mille suurus on võrdne tema vanaduspensioni suurusega koos käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Toetust ei maksta töötamisel päästeteenistujana.

  (3) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toetuse maksmisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

  (4) Vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse määramise, arvutamise ja maksmise korra kehtestab siseminister määrusega .

4. peatükk PÄÄSTETEENISTUJA TÖÖ- JA PUHKEAEG 

§ 20.  Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg ning valveaeg

  (1) Päästeteenistuja töö- ja puhkeaeg määratakse töölepingu seaduse 3. peatüki 3. jao alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

  (2) Päästeteenistuja tööaja arvestusperiood on kuni kuus kuud.

  (3) Päästeteenistujale ei kohaldata töölepingu seaduse §-s 50 nimetatud öötöö piirangut tingimusel, et töötamine ei kahjusta päästeteenistuja tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa töölepingu seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud piirangut.

  (4) Kui päästeteenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega ja nimetatud kohustus sisaldub tema ametijuhendis (edaspidi valveaeg), siis seda arvestatakse tema ametipalga määramisel. Selle eest päästeteenistujale lisatasu ei maksta ja seda vaba ajaga ei hüvitata.

  (5) Kui päästeteenistuja peab tulenevalt teenistuslikest huvidest olema päästeasutusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks väljaspool tööaega, kuid nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema ametipalga määramisel (edaspidi erakorraline valveaeg), tuleb päästeteenistujale selle eest maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 ametipalgast, või hüvitada see talle vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 erakorralisest valveajast.

  (6) Päästeteenistuja valveaeg on osa puhkeajast. Päästeteenistuja valveaja kestus ei tohi ületada 128 tundi kuus.

  (7) Valveaja, sealhulgas erakorralise valveaja kohaldamisel ei rakendata päästeteenistujale töölepingu seaduse §-s 48 sätestatut.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 201.  Erakorraline ületunnitöö

  Päästeasutus võib päästeteenistujalt nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja need tuleb täita viivitamata (edaspidi erakorraline ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on erakorraline ületunnitöö tööaega ületav teenistusülesannete täitmine arvestusperioodi lõpul.
[RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]

§ 21.  Päästeteenistuja puhkuse ja puhkeaja katkestamine

  (1) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi seoses hädaolukorraga.

  (2) Päästeteenistuja puhkeaja võib ilma tema nõusolekuta katkestada eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisel.

§ 22.  Päästetööd väljaspool väljasõidupiirkonda

  Päästeteenistuja töölerakendamisele ööpäeva ulatuses päästetööde tegemiseks väljaspool temale Päästeameti peadirektori käskkirjaga kinnitatud väljasõidupiirkonda ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse §-s 40 ja töölepingu seaduse §-s 21 sätestatut.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]

5. peatükk PÄÄSTETEENISTUJATE ERGUTAMINE 

§ 23.  Ergutused

  (1) Päästeteenistujale kohaldatavad ergutused on:
  1) tänu avaldamine;
  2) rahalise preemia andmine;
  3) kingituse andmine;
  4) autasustamine aukirjaga;
  5) autasustamine päästeteenistuse aumärgiga.

  (2) Päästeteenistuse aumärkide liigid, kirjelduse, andmise ja kandmise korra kehtestab siseminister määrusega kooskõlastatult Riigikantseleiga.

§ 24.  Ergutuse kohaldamise alused

  (1) Päästeteenistujale võib ergutust kohaldada:
  1) kauaaegse laitmatu teenistuse või
  2) töökohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest.

  (2) Samal ajal võib kohaldada mitut ergutust.

§ 25.  Ergutuse kohaldamise õigus

  (1) Päästeteenistujale ergutuse kohaldamise õigus on isikul, kellel on selle päästeteenistuja teenistusse võtmise õigus.

  (2) Siseministril on õigus kohaldada ergutusi kõigile päästeteenistujatele. Päästeameti peadirektoril on õigus kohaldada ergutusi kõigile talle alluvatele päästeteenistujatele.

  (3) Käesoleva seaduse § 23 lõike 1 punktis 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on ainult siseministril.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

1. jagu Muudatused teistes seadustes 

§ 26–32.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

2. jagu Jõustumine ja kehtivus 

§ 33.  Riikliku vanaduspensioni erisuse kehtivusaeg

  Käesoleva seaduse §-d 18 ja 19 kehtivad 15 aastat alates seaduse jõustumisest ning nimetatud paragrahvide kehtivuse lõppedes säilitatakse päästeteenistujatele määratud pension.

§ 34.  Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. märtsil.

/otsingu_soovitused.json