Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riigieelarvest koolieelsete lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord ning toetuse saamise eelduseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse omaosaluse suurus ja nõuded omaosalusele

Vastu võetud 31.01.2008 nr 30
RT I 2008, 6, 47
jõustumine 09.02.2008

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

8.01.2009 nr 5 (RT I 2009, 6, 40) 25.01.2009

Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 27 lõike 1² alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks, lasteasutuste õpikeskkonna arendamiseks ja lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks toetuse eraldamise ning kasutamise tingimused ja kord ning toetuse saamise eelduseks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse omaosaluse suurus ja nõuded omaosalusele.

§ 2. Vahendite jaotus meetmete vahel

(1) Riigieelarves lasteasutuste toetuseks ettenähtud vahendid jagunevad järgmiselt:
1) lasteasutuste kohtade loomiseks ja renoveerimiseks;
2) koolieelsete lasteasutuste toetuseks.

[RT I 2009, 6, 40 – jõust. 25.01.2009]

(2) Lõikes 1 toodud tegevusvaldkondi nimetatakse edaspidi meetmeteks.

2. peatükk
TOETUS LASTEASUTUSTE KOHTADE LOOMISEKS JA RENOVEERIMISEKS

§ 3. Lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise meetme eesmärk

Lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise meetme (edaspidi lasteaiakohtade meede) eesmärk on lasteaiateenuse kättesaadavuse parandamiseks uute lasteaiakohtade loomine ja lasteasutuste renoveerimine.

§ 4. Lasteaiakohtade meetme rakendusüksus

(1) Lasteaiakohtade meetme rakendusüksus on Haridus- ja Teadusministeerium. Kooskõlas «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 27 lõikega 1⁶ võib Haridus- ja Teadusministeerium lasteaiakohtade meetme toetuse eraldamise, vahendite kasutamise järelevalve ning tagasinõudmise ülesanded halduslepinguga osaliselt üle anda sihtasutusele, mille asutajaks on riik.

(2) Kui Haridus- ja Teadusministeerium annab lõike 1 kohaselt lasteaiakohtade meetme rakendamise halduslepinguga üle sihtasutusele, mille asutajaks on riik, siis võib sihtasutus kasutada § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud uute lasteaiakohtade loomise toetuse vahenditest kuni 0,3% käesolevas määruses ettenähtud tegevuskulude katteks.

§ 5. Toetuse taotleja ja toetuse saaja

(1) Lasteaiakohtade meetme raames võivad toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi taotleja) oma territooriumil asuvatele lasteasutustele.

(2) Lõikes 1 nimetatud taotleja on pärast § 15 lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamise otsuse tegemist toetuse saaja.

§ 6. Taotlejale esitatavad nõuded

Taotlejatele kehtivad järgmised üldnõuded:
1) taotlejal ei ole ajatamata maksuvõlgu;
2) juhul kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaliselt ja nõutud summas;
3) taotleja peab tagama projekti omafinantseeringu katteks nõutavate vahendite olemasolu vastavalt §-s 8 kehtestatud piirmääradele ja tingimustele, arvestades seadustega kehtestatud finantstegevuse piiranguid;
4) projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

§ 7. Toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud

(1) Lasteaiakohtade meetme raames toetatakse §-s 3 nimetatud eesmärgile vastavaid investeeringuid uute lasteasutuste ehitamiseks, olemasolevate lasteasutuste juurdeehitiste ehitamiseks või renoveerimiseks ning lasteasutusena mittekasutatavate hoonete või ruumide lasteasutusteks kohandamiseks.

(2) Meetme raames on abikõlblikeks tegevusteks ehitustööd, sealhulgas tööd, mis on seotud ehituskrundi ettevalmistamise, ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde tegemise, keskkonnamõju hindamise, ehitusliku projekteerimise, ehitusprojektide ja ehitise ekspertiiside tegemise, hankeprotseduuride läbiviimise, ehitamise, ehitiste või nende osade lammutamise, rekonstrueerimise või renoveerimisega ja tehnovõrkude väljaehitamisega, ning seadmete ja inventari soetamine ja paigaldus, samuti omanikujärelvalve.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) projekti üld- ja personalikulud;
2) arhitektuurikonkursside korraldamise kulud ja konkursipreemiad;
3) trahvid, viivised ja muud rahalised karistused ning kohtukulud;
4) kindlustusettevõtjate teenustega kaasnevad kulud;
5) esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened);
6) laenude tagasimaksed ja kapitalirendimaksed;
7) intressid ja valuutavahetustasud;
8) laenu-, liisingu- ja pangagarantiid;
9) kulu, mis on eelnevalt hüvitatud riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi toetustest;
10) hooldusremont;
11) käibevahendite soetamine;
12) muud abikõlblike tegevustega mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(4) Esitatavad taotlused peavad otseselt tuginema kohaliku omavalitsuse arengukavale ja olema kooskõlas maakondlike arendusdokumentidega.

(5) Toetatavate kulude hulka saab arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tehtud alates § 12 lõikes 1 nimetatud investeeringute kava kinnitamisest Vabariigi Valitsuse poolt kuni projekti lõpptähtajani, välja arvatud lõikes 6 nimetatud juhul.

[RT I 2009, 6, 40 – jõust. 25.01.2009]

(6) Ehituskrundi ettevalmistamise, ehitusgeoloogiliste või -geodeetiliste uurimistööde tegemise, ehitusliku projekteerimise ning ehitusprojektide ja ehitise ekspertiiside tegemise kulude puhul võib põhjendatud juhtudel § 15 lõikes 2 nimetatud taotluse rahuldamise otsuses sätestada § 14 lõike 2 kohaselt registreeritud taotluse kuupäevast kuni 12 kuud varasema abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasema kui 1. jaanuar 2008. a.

§ 8. Toetuse suurus, omafinantseeringu määr ja suurus

(1) Toetuse maksimaalseks suuruseks on 50 000 000 krooni.

(2) Omafinantseering on taotleja/toetuse saaja rahaline panus projekti elluviimisesse. Omafinantseeringu hulka arvatakse vaid taotleja või toetuse saaja poolt tehtavad abikõlblikud kulud.

(3) Taotleja või toetuse saaja omafinantseering peab kokku moodustama vähemalt 50% projekti abikõlblikest kuludest ning omafinantseeringu minimaalseks suuruseks on 500 000 krooni.

§ 9. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse taotlemine toimub kahes etapis:
1) projekti kavandite esitamine investeeringuprojektide loetelusse;
2) investeeringuprojektide loetelusse arvatud projektile toetuse taotlemine.

(2) Investeeringuprojektide loetelusse arvatud projekt on aluseks toetuse taotlemisel § 13 lõike 1 alusel.

§ 10. Lasteaiakohtade meetme projekti kavandite esitamine

(1) Projekti kavandite vastuvõtmine algab üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist. Projekti kavandite vastuvõtmine kestab kaks kuud. Juhul kui projekti kavandites taotletav kogusumma on väiksem kui riigi eelarvestrateegias ette nähtud ja § 2 lõike 1 punkti 1 alusel arvestatud meetme kogumaht, pikendab Haridus- ja Teadusministeerium projekti kavandite esitamise tähtaega. Projekti kavandite vastuvõtmisest teavitatakse vähemalt kaks korda üleriigilise levikuga ajalehes ning Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.

(2) Projekti kavand peab sisaldama järgmist informatsiooni, mis võimaldab hinnata projekti abikõlblikkust ja otstarbekust:
1) projekti ajakava, sealhulgas § 13 lõikes 1 nimetatud taotluse esitamise eeldatav tähtaeg kvartali täpsusega;
2) projekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast;
3) lasteaiakohtade vajaduse prognoos eelseisvate aastate kohta;
4) projekti eesmärgid ja nende seos meetme eesmärkidega;
5) projektiga kavandatava infrastruktuuriobjekti üldine kirjeldus koos kavandatavate tegevuste loeteluga;
6) projekti eelarve (hinnangulised abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud), mis on koostatud põhjendatud hinnakalkulatsiooni või hinnapakkumiste alusel, projekti kavandatavad rahastamise allikad ning taotleja kinnitus §-s 8 ettenähtud omafinantseeringu tagamise kohta;
7) hinnangulised arvestused objekti haldamisega kaasnevate keskmiste iga-aastaste kulude ja võimalike tulude kohta ning kulude katteallikad.

(3) Projekti kavandite hindamisel võetakse aluseks järgmised üldised hindamiskriteeriumid:
1) projekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse arengukavast;
2) kavandatavate tegevuste tulemuste jätkusuutlikkus ning jätkuv objekti ülalpidamise finantseerimise võimekus;
3) kavandatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele;
4) taotleja üldine valmisolek projekti elluviimiseks ja võime tagada nõutud omafinantseeringut;
5) objektide arv, millele lasteaiakohtade meetmest toetust taotletakse.

(4) Projekti kavandile lisatakse informatsioon projekti elluviimise valmisoleku kohta (sealhulgas läbiviidud tasuvusuuringud ning riigihanked, olemasolevad load ja kooskõlastused).

(5) Lõikes 3 nimetatud hindamiskriteeriumidel põhinev projekti kavandite hindamise juhend on esitatud käesoleva määruse lisas 1.

(6) Projekti kavandid esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile lõikes 1 nimetatud tähtajaks. Projekti kavandi esitamise vorm tehakse avalikult kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel. Vormikohase taotluse esitab taotleja ka elektrooniliselt.

(7) Tähtajaks laekunud projekti kavandid registreeritakse Haridus- ja Teadusministeeriumis ja iga projekti kavandi kohta avatakse toimik.

(8) Kui projekti kavand ei vasta käesolevas määruses toodud nõuetele või on vaja täiendavat teavet projekti kohta, võib Haridus- ja Teadusministeerium nõuda taotlejalt projekti kavandi käesoleva määruse nõuetega vastavusse viimist või täiendava informatsiooni esitamist. Taotleja peab 10 tööpäeva jooksul kõrvaldama puudused projekti kavandis.

(9) Kui taotleja ei vasta §-s 6 esitatud üldnõuetele või projekti kavand ei vasta lõikes 2 toodud nõuetele ning taotleja ei ole etteantud tähtaja jooksul projekti kavandi puudusi kõrvaldanud, jätab Haridus- ja Teadusministeerium projekti kavandi läbi vaatamata, informeerides sellest taotlejat.

(10) Kõik käesolevas määruses toodud üldnõuetele vastavad projekti kavandid esitatakse lasteaiakohtade meetme komisjonile hindamiseks.

§ 11. Lasteaiakohtade meetme komisjon

(1) Haridus- ja teadusminister moodustab lasteaiakohtade meetme komisjoni (edaspidi komisjon). Komisjoni tööd juhib minister, kes ei juhi ministeeriumi. Komisjoni ülesandeks on:
1) hinnata käesoleva määruse lisas 1 toodud juhendi alusel projekti kavandeid ning teha nende alusel haridus- ja teadusministrile ettepanek § 12 lõikes 1 nimetatud investeeringuprojektide loetelu eelnõu koostamiseks;
2) muude käesolevast määrusest tulenevate otsuste langetamine.

(2) Komisjoni kuuluvad lisaks ministrile, kes ei juhi ministeeriumi, kaks tema poolt nimetatud isikut, kaks Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajat, Rahandusministeeriumi esindaja, Siseministeeriumi esindaja ning kaks üleriigiliste omavalitsusliitude esindajat. Komisjoni töösse võib kaasata valdkonna eksperte, kes ei osale projekti kavandite hindamisel ja komisjoni otsuste langetamisel.

(3) Komisjoni tööd korraldab Haridus- ja Teadusministeerium. Otsuse vastuvõtmiseks komisjoni koosolekul on vajalik vähemalt viie komisjoniliikme osavõtt koosolekust. Komisjoni koosolekud protokollitakse. Komisjon kinnitab oma töökorra.

(4) Projekti kavandite hindamisel võib komisjon küsida maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste liidu kirjalikku seisukohta maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste poolt esitatud projekti kavandite kohta.

(5) Komisjon, arvestades §-s 8 toodud nõudeid, võib teha taotleja poolt esitatud projekti kavandis esitatud projekti muutmise või taotletava toetussumma vähendamise ettepaneku, kui projekti kavandis märgitud projekti mahu või taotletava toetussumma vähendamine võimaldaks arvata projekti investeeringuprojektide loetelusse. Komisjon edastab ettepaneku Haridus- ja Teadusministeeriumile, kes informeerib sellest taotlejat. Taotleja peab oma nõustumisest ettepanekuga teatama 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava ettepaneku saamist. Kui taotleja ei ole nõus esitatud ettepanekuga või ei esita tähtajaks oma seisukohta, arvatakse projekt lõikes 7 nimetatud reservprojektide nimekirja lõppu.

(6) Komisjon hindab kõiki esitatud projekti kavandeid. Lisas 1 toodud hindamisjuhendi alusel välja valitud ja vastavalt hindamistulemustele paremusjärjestusse seatud projekti kavandite alusel koostatakse eelistusnimekiri. Tulenevalt riigi eelarvestrateegias või «Riigieelarve seaduse» § 10 lõike 2 alusel kehtestatud strateegiliste arengukavade koostamise korra kohaselt koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala arengukavas kavandatud lasteaiakohtade meetme kogumahust tehakse haridus- ja teadusministrile ettepanek § 12 lõikes 1 nimetatud investeeringuprojektide loetelu eelnõu koostamiseks eelistusnimekirja alusel.

(7) Eelistusnimekirja projektidest, mida ei arvatud lõike 6 kohaselt investeeringuprojektide loetelusse, koostatakse reservprojektide nimekiri eelistusnimekirjana.

§ 12. Investeeringuprojektide loetelu

(1) Haridus- ja Teadusministeerium koostab § 11 lõikes 6 nimetatud ettepaneku alusel «Koolieelse lasteasutuse seaduse» § 27 lõikes 1⁴ nimetatud lasteasutuste kohtade loomise ja renoveerimise toetuse jaotuskava ja investeeringuprojektide loetelu aastateks 2008–2011 (edaspidi kava), mis on aluseks toetuse taotlemisele,eelnõu. Kava eelnõu kooskõlastatakse asjaomaste ministeeriumidega ning üleriigiliste omavalitsusliitudega. Kava kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2) Kava koosneb § 5 lõikes 1 nimetatud taotlejate § 7 kohaselt abikõlblikeks arvatud investeeringuobjektide loetelust. Kavas esitatakse iga projekti kohta toetuse maksimaalne suurus ja omafinantseeringu määr.

(3) Reservprojektide nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus koos lõikes 1 nimetatud kavaga.

(4) Kui meetme investeeringuteks kavandatav kogusumma ületab Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kava kogusummat, võivad taotlejad kavasse arvatud projektidele toetuse eraldamist taotleda kavas ettenähtud aastast varasemal aastal. Arvestades valmisolekut projekti elluviimiseks, teavitab Haridus- ja Teadusministeerium taotlejaid projektile toetuse eraldamise varasemasse aastasse toomise võimalusest. Pärast kavasse arvatud projektide ümberpaigutamist aastate vahel saavad täiendava toetuse taotlemise õiguse taotlejad, kelle projektid arvati lõikes 3 nimetatud reservprojektide nimekirja. Haridus- ja Teadusministeerium teavitab nimetatud taotlejaid, alustades reservprojektide nimekirja esimesest projektist, täiendavast toetuse taotlemise õiguse tekkimisest. Taotleja peab oma nõustumisest teatama 30 kalendripäeva jooksul vastava informatsiooni saamise päevast arvates. Kui taotleja loobub projektile toetuse taotlemisest või ei esita tähtajaks oma seisukohta, kaotab ta õiguse projektile toetust taotleda.

(5) Kui reservprojekti taotletav toetussumma ületab lõikes 4 nimetatud vahendite vaba jääki, teeb Haridus- ja Teadusministeerium taotlejale ettepaneku taotletava toetussumma vähendamiseks. Taotleja peab oma nõustumisest ettepanekuga teatama 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava ettepaneku saamist. Kui taotleja ei ole nõus esitatud ettepanekuga või ei esita tähtajaks oma seisukohta, esitatakse ettepanek reservprojektide nimekirjas oleva järgmise projekti toetuse taotlejale.

(6) Kui meetme reservprojektide nimekiri on ammendunud, informeerib Haridus- ja Teadusministeerium sellest komisjoni ning kuulutab välja projekti kavandite esitamise täiendava vooru vastavalt § 10 lõikele 1. Projekti kavandite menetlemine toimub vastavalt §-dele 10 ja 11.

(7) Kui projekti kavandite esitamiseks on välja kuulutatud täiendav voor ning lõikes 1 nimetatud kava perioodi lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud, esitab taotleja toetuse saamiseks § 10 lõikes 2 nimetatud projekti kavandi juurde väljavõtte kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, mis kinnitab projekti omafinantseeringu olemasolu, ning eelarve aluseks olnud põhjendatud hinnakalkulatsiooni või hinnapakkumised. Pärast kava muudatuste kinnitamist informeerib Haridus- ja Teadusministeerium taotlejat toetuse saamisest § 15 lõikes 1 toodud korras. Taotleja ei pea esitama toetuse taotlemiseks käesolevas määruses ettenähtud taotlust.

(8) Kui pärast kava kinnitamist kavandatakse riigieelarves meetme investeeringuid väiksemas mahus kui Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kava kogusumma, informeerib Haridus- ja Teadusministeerium sellest komisjoni. Tulenevalt investeeringuvahendite mahu vähenemisest esitab komisjon Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepaneku projektide toetussummade vähendamiseks, alustades kavasse kantud kõige väiksema punktide arvuga projektist. Taotlejalt nõusoleku küsimine toimub § 11 lõikes 5 toodud korras.

(9) Haridus- ja Teadusministeerium algatab kava muutmise järgmistel juhtudel:
1) kavasse arvatud projekt ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning haridus- ja teadusminister teeb toetuse taotluse mitterahuldamise otsuse;
2) taotleja loobub kavasse arvatud projektile toetuse taotlemisest;
3) taotleja loobub reservprojektile toetuse taotlemisest või ei ole esitanud tähtaegselt oma seisukohta lõikes 4 nimetatud juhul;
4) kavasse arvatud projektile eraldatakse toetust osaliselt;
5) reservprojekti kavasse arvamisel;
6) kavasse arvatud projektide aastatevahelise jaotuse muutmisel.

Kava muutmine toimub lõikes 1 toodud korras.

§ 13. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotleja esitab § 12 lõike 1 alusel kinnitatud kavas ettenähtud projektile toetuse taotlemiseks taotluse vastavalt § 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt projekti kavandis sisalduvale ajakavale. Taotlus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumile. Taotlusvorm tehakse avalikult kättesaadavaks Haridus- ja Teadusministeeriumi veebilehel.

(2) Juhul kui taotlejal ei ole võimalik esitada taotlust lähtuvalt § 10 lõike 2 punktis 1 nimetatud ajakavast, informeerib taotleja sellest Haridus- ja Teadusministeeriumi. Taotluse esitamise tähtaja pikendamiseks tuleb esitada põhjendused ning taotluse esitamise tähtaeg, arvestades «Riigieelarve seaduse» § 8 lõikes 4 seatud vahendite kasutamise piiranguga.

(3) Taotluses sisalduv projekt peab vastama käesolevas määruses sätestatud lasteaiakohtade meetme tingimustele. Projektis ettenähtud tegevused peavad olema abikõlblikud ja vastama §-des 5–8 sätestatud nõuetele.

(4) Taotluste vastuvõtmist alustab Haridus- ja Teadusministeerium kava jõustumisel. Sellekohase teate avaldab Haridus- ja Teadusministeerium oma veebilehel.

(5) Taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni:
1) projekti kirjeldus;
2) projekti eelarve olulisemate tegevuste lõikes;
3) projekti ajakava;
4) kinnitus projekti elluviimiseks vajalike lubade kohta;
5) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta.

(6) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
1) väljavõte kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, mis kinnitab projekti omafinantseeringu olemasolu;
2) eelarve aluseks olnud põhjendatud hinnakalkulatsioon või hinnapakkumised.

(7) Taotlus esitatakse kirjalikult paberkandjal või digitaalallkirjaga allkirjastatult elektrooniliselt.

(8) Kui taotleja on enne taotluse esitamist saanud toetust projekti tegevusteks riigieelarvest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, teavitab taotleja sellest kohe Haridus- ja Teadusministeeriumi.

(9) Lõikes 8 nimetatud informatsiooni saamisel teeb Haridus- ja Teadusministeerium taotlejale ettepaneku kavas ettenähtud toetussumma vähendamiseks. Taotleja peab 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava ettepaneku saamist teatama oma nõustumisest. Kui taotleja ei ole nõus ettepanekuga või ei esita tähtajaks oma seisukohta, teeb haridus- ja teadusminister § 15 lõikes 3 märgitud taotluse mitterahuldamise otsuse. Kui taotleja nõustub ettepanekuga, märgitakse taotluse rahuldamise otsuses, et toetussummat on vähendatud ja lisatakse toetussumma vähendamise asjaolud.

§ 14. Taotluse registreerimine ja taotluse kontroll

(1) Käesoleva määruse alusel esitatud taotlusi toetuse saamiseks menetleb Haridus- ja Teadusministeerium ning taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teeb haridus- ja teadusminister.

(2) Kõik taotlused registreeritakse. Taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende laekumise järjekorras.

(3) Taotluse menetlemise aeg alates selle registreerimise hetkest on üldjuhul kuni 30 kalendripäeva. Hiljemalt 30 kalendripäeva möödumisel tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsus või taotluse menetlemise hetkeseis. Täiendavate asjaolude ilmnemisel on Haridus- ja Teadusministeeriumil õigus taotluse menetlemise tähtaega pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra.

(4) Taotluse registreerimisel kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium taotluse tehnilist vastavust taotlusvormile ning kohustuslike lisadokumentide olemasolu.

(5) Taotleja ja registreeritud taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist teostatakse järgmiselt:
1) Haridus- ja Teadusministeerium hindab, konsulteerides vajaduse korral Rahandusministeeriumiga, kas taotleja on suuteline tagama projekti omafinantseeringut, arvestades seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele seatud finantstegevuse piiranguid;
2) Haridus- ja Teadusministeerium kontrollib, konsulteerides vajaduse korral Rahandusministeeriumiga, kas taotleja on perioodil alates investeeringukava kinnitamisest kuni taotluse esitamiseni saanud projekti tegevusteks toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest;
3) kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse selles ebatäpsusi või projekti kirjeldus erineb projekti kavandis esitatust, teavitab Haridus- ja Teadusministeerium sellest viivitamata taotlejat ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või täiendava informatsiooni, sealhulgas ehitusliku projektdokumentatsiooni esitamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse aega kuni 10 tööpäeva;
4) taotlejal on kohustus vastata kõigile taotluse kohta esitatud küsimustele ja ta on kohustatud võimaldama taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.

(6) Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus kaasata taotluse kontrollimise protsessi sõltumatuid eksperte.

§ 15. Taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsus ja lepingu sõlmimine

(1) Taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teeb haridus- ja teadusminister. Haridus- ja Teadusministeerium teeb otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt 10 tööpäeva jooksul. Taotluse rahuldamise otsusele lisatakse riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu (edaspidi leping) projekt kahes eksemplaris. Taotluse mitterahuldamise otsuses tuuakse välja taotluse mitterahuldamise põhjustanud puudused ja/või asjaolud.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse muu hulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse eesmärk;
3) toetuse maksimaalne suurus Eesti kroonides;
4) projekti omafinantseeringu summa Eesti kroonides;
5) abikõlblikkuse alguskuupäev.

(3) Haridus- ja teadusminister teeb taotluse mitterahuldamise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab otsuse tegemist pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt;
2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli;
3) käesolevas määruses taotlejale või taotlusele sätestatud nõuded ei ole täidetud;
4) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi.

(4) Toetuse saaja on kohustatud 30 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse ja lepingu projekti saamise päevast arvates saatma Haridus- ja Teadusministeeriumile kohaliku omavalitsuse üksuse volitatud isiku poolt allkirjastatud lepingu, millega ta kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

(5) Lisaks iga-aastases riigieelarve seaduses ettenähtud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingu tingimustele nähakse taotlejaga sõlmitavas lepingus ette järgmised Haridus- ja Teadusministeeriumi õigused:
1) kehtestada, millises ulatuses ja osas võib toetuse saaja muuta lepingu lisas esitatud eelarvet projekti eesmärke ja tegevusi muutmata;
2) nõuda toetuse ja omafinantseeringu kasutamise osas eraldi raamatupidamisarvestuse pidamist;
3) nõuda projekti tulemusena loodud või soetatud vara kasutamist avalikes huvides toetuse rahuldamise otsuses märgitud eesmärkidel projekti lõppemisest vähemalt viie aasta jooksul;
4) nõuda järelevalvetoiminguteks juurdepääsu võimaldamist toetuse kasutamist ja omafinantseeringut kajastavatele kulu- ja maksedokumentidele ning toetusega seotud ruumidele ja territooriumidele;
5) nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti teostamist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks;
6) nõuda toetus tagasi, kui projekti teostamise ajal on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid;
7) nõuda toetus tagasi, kui viie aasta jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest on rikutud punktis 3 seatud tingimust;
8) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustusi;
9) näha ette toetuse tagasimaksmise kord ja tähtajad;
10) kehtestada kohustus kindlustada projekti tulemusena loodud või soetatud vara.

(6) Lepingus nähakse ette toetuse väljamaksete graafik, aruannete esitamise kord ja lepingule lisatakse projekti eelarve. Lepingu allkirjastab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler ning allkirjastatud lepingu üks eksemplar saadetakse taotlejale.

(7) Kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei nõustu lepingu sõlmimisega lõikes 5 ettenähtud tingimustel või ei tagasta allkirjastatud lepingut lõikes 4 nimetatud tähtajaks, tunnistab haridus- ja teadusminister taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks ning taotleja kaotab õiguse projektile toetust taotleda.

(8) Kui lõike 3 kohaselt taotluse mitterahuldamise, § 13 lõike 9 kohaselt toetussumma vähendamise või käesoleva paragrahvi lõike 7 kohaselt toetuse kasutamisest loobumise korral tekib vabade vahendite jääk, lähtutakse kavasse arvatud projektidele toetuse eraldamisel või reservprojektidele toetuse eraldamisel § 12 lõikest 4.

§ 16. Toetuse väljamaksete tegemise tingimused

(1) Väljamaksed tehakse vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjale.

(2) Toetus kantakse üldjuhul üle kahes osas: 2/3 osa toetusest 10 tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamisest vastavalt § 15 lõikele 6 ning 1/3 osa toetusest 30 tööpäeva jooksul pärast lõpparuande kinnitamist Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Toetuse saaja võib lepingus põhjendatud juhtudel taotleda väljamaksete graafiku osas erandi tegemist.

(3) Haridus- ja Teadusministeerium vaatab aruanded läbi ning teeb aruannete kinnitamise või mittekinnitamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nende laekumisest. Haridus- ja Teadusministeerium võib teha aruande mittekinnitamise otsuse lõikes 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel. Haridus- ja Teadusministeerium teavitab toetuse saajat aruande mittekinnitamise otsusest 10 tööpäeva jooksul.

(4) Haridus- ja Teadusministeerium jätab aruande kinnitamata, kui:
1) esitatud väljamaksete taotlus või kuludokumendid või aruandes esitatud informatsioon ei vasta kehtestatud nõuetele ning puudused ei ole etteantud tähtajaks kõrvaldatud;
2) toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude katteks;
3) toetust on kasutatud projekti kirjeldusele mittevastavateks tegevusteks.

(5) Lõikes 4 nimetatud asjaolude ilmnemisel vähendab Haridus- ja Teadusministeerium lõikes 2 nimetatud osamakse tegemisel väljamakstava toetuse suurust toetuse mittesihipärase kasutamise ulatuses. Kui väljamakstavat toetussummat pole võimalik vähendada, nõuab Haridus- ja Teadusministeerium vastavalt sõlmitud lepingule toetussumma osalist tagastamist.

(6) Kui toetuse saaja peab saadud toetuse osaliselt tagasi maksma, võib Haridus- ja Teadusministeerium sama projekti raames järgnevalt väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses.

(7) Kui lõike 5 kohaselt toetussummade väljamaksete vähendamise või lõike 6 kohaselt toetussummade tagasimaksmise korral tekib vabade vahendite jääk, lähtutakse kavasse arvatud projektidele toetuse eraldamisel või reservprojektidele toetuse eraldamisel § 12 lõikest 4.

3. peatükk
KOOLIEELSETE LASTEASUTUSTE TOETUS

§ 17. Lasteasutuste toetuse meetme eesmärk

(1) Koolieelsete lasteasutuste toetuse (edaspidi lasteasutuste toetus) meetme vahendid eraldatakse lasteasutuste õpikeskkonna arendamise ning lasteasutuste õpetajate palgavahenditega seotud kulude toetamiseks.

(2) Lasteasutuste õpikeskkonna arendamise toetuse eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse üksusi laste õpikeskkonna ajakohaseks ja lapsesõbralikuks muutmisel.

(3) Lasteasutuste õpetajate palgavahenditeks toetuse eraldamise eesmärgiks on toetada kohaliku omavalitsuse üksusi lasteasutuste õpetajate palkade ühtlustamisel «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 45 alusel kehtestatava noorempedagoogi palga alammääraga.

§ 18. Toetuse eraldamise põhimõtted

(1) Lasteasutuste toetuse vahendid eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 2 punktiga 1 ja iga-aastase riigieelarve seaduse alusel.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksustele riigieelarvest lasteasutuste toetuse eraldamise aluseks on «Eesti Vabariigi haridusseaduse» § 36⁶ lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemis toodud rühmade arv kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil olevates lasteasutustes, lasteaed-algkoolides või lasteaed-põhikoolides toetuse eraldamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

[RT I 2009, 6, 40 – jõust. 25.01.2009]

(3) Lasteasutuste toetuse vahendid arvutatakse järgmise valemi alusel:

kus:

Ti	–	konkreetsele omavalitsusüksusele lasteasutuste toetuseks eraldatavad vahendid;
Tõpi	–	lasteasutuste toetuse õpikeskkonna komponent;
Tpvi	–	lasteasutuste toetuse palgavahendite komponent;
	–	lasteasutuste rühmade arv vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 või § 19 lõikele 1;
Arühmkõik	–	toetuse suurus ühe rühma kohta;
	–	nende kohaliku omavalitsuse üksuste, kes vastavad lõikes 4 esitatud tingimustele, lasteasutuste rühmade arv;
Arühmpv	–	toetuse suurus ühe rühma kohta.

(4) Lõikes 3 nimetatud palgavahendite komponent eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, kui munitsipaallasteasutuses või eralasteasutuses eelarveaastaks kehtestatud pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava kõrgharidusega õpetaja palga alammäär on vähemalt võrdsel tasemel «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 45 lõike 1 alusel sama eelarveaasta kohta kehtestatud noorempedagoogi palga alammääraga ning pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava lasteasutuse keskeriharidusega õpetaja palga alammäär on vähemalt 85% noorempedagoogi palga alammäärast.

[RT I 2009, 6, 40 – jõust. 25.01.2009]

(4¹) Eralasteasutus edastab eralasteasutuse nõukogu otsused õpetajate palga alammäärade kohta asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele.

[RT I 2009, 6, 40 – jõust. 25.01.2009]

(5) Lõigetes 4 ja 4¹ nimetatud andmed lasteasutuse õpetajate palga alammäärade kohta esitatakse Rahandusministeeriumile lisas 2 toodud vormil hiljemalt 31. märtsiks.

[RT I 2009, 6, 40 – jõust. 25.01.2009]

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 19. Määruse rakendamine

(1) 2008. aastal võetakse § 18 lõikes 3 nimetatud toetuse arvutamisel aluseks munitsipaallasteasutuste, -lasteaed-algkoolide, -lasteaed-põhikoolide, kohaliku omavalitsuse üksuse muude asutuste juures asuvate ja «Raamatupidamise seaduse» § 27 lõike 1 tähenduses kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olevate sihtasutustest või äriühingutest lasteasutuste ning kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega mittetulundusühingutest lasteasutuste rühmade arv kohalike omavalitsuste poolt Rahandusministeeriumile esitatud andmete alusel.

(2) 2008. aastal eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksusele palgavahendite komponent, kui eelarveaastaks kehtestatud lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava kõrgharidusega õpetaja palga alammäär on vähemalt 9360 krooni ning pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele vastava lasteasutuse keskeriharidusega õpetaja palga alammäär on vähemalt 7950 krooni.

(3) Paragrahvi 7 lõikeid 2 ja 6 ning § 18 lõiget 2 ja käesoleva paragrahvi lõiget 1 rakendatakse 1. jaanuarist 2008. a.

Projekti kavandite hindamise juhend

Komisjon alustab projekti kavandite hindamist hiljemalt 30 kalendripäeva pärast projekti kavandite esitamise tähtaja lõppemist. Hinnangud projekti kavanditele annavad komisjoni liikmed kavandite ühise läbiarutamise tulemusel vastavalt komisjoni töökorrale.

Hindamisel lähtutakse järgmistest määruse § 10 lõikes 3 toodud kriteeriumidest:

1. Projekti olulisus tulenevalt kohaliku omavalitsuse arengukavast

Hindamisel tuginetakse projekti kavandis toodud arengukava väljavõtetele, millele lisaks kasutatakse vajaduse korral ka arengukava kogu teksti (kättesaadav Eesti Linnade Liidu veebilehel https://portaal.ell.ee/arengukavad). Projekti hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas projekt on arengukavas märgitud kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks prioriteetsena ning kas arengukavas on märgitud projekti elluviimise kavandatav aasta või ei ole projekti prioriteetsus teiste projektidega võrreldes ilmne. Kui projekti kavandis on arengukavas oleva prioriteetse projekti elluviimise aastaks märgitud aasta, mis jääb kinnitatud arengukava perioodist välja, siis peab taotleja olema taotlusvormil kinnitanud, et arengukava perioodi pikendamisel kavandatakse projekt nimetatud aasta prioriteedina.
Skaala:
0 – puudulik
1 – nõrk
2 – keskpärane
3 – hea
4 – väga hea

2. Kavandatavate tegevuste tulemuste jätkusuutlikkus ning jätkuv objekti ülalpidamise finantseerimise võimekus

Hindamisel tuginetakse projekti kavandis esitatud investeeringuprojekti põhjendusele ja objekti ülalpidamiskulude katmise kavale, arvestustele objekti haldamisega kaasnevate hinnanguliste iga-aastaste kulude ja võimalike tulude kohta ning komisjonipoolsele kohaliku olukorra üldisele tundmisele. Jätkusuutlikuks ei peeta objekti, mille vajalikkus pikemas perspektiivis pole piisava laste arvu tõttu selge, mille ülalpidamise suutlikkuse suhtes pärast investeeringu teostamist on tõsiseid kahtlusi või esinevad muud olulised riskitegurid, mille maandamisvõimalusi eeltaotluse esitaja ette ei näe.
Skaala:
0 – puudulik
2 – nõrk
4 – keskpärane
6 – hea
8 – väga hea

3. Kavandatavate tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele

Hindamisel tuginetakse projekti kavandis esitatud teabele projekti seostest meetme eesmärkidega. Hinnatakse kavandatavate lahendite komplekssust ning seda, kuivõrd projektiga parandatakse kvalitatiivselt kohalikke elutingimusi ja teenuse kättesaadavust, luuakse projekti elluviimise tulemusena kvalitatiivselt uus seisund võrreldes projektieelse situatsiooniga ning likvideeritakse oluline lastehoiuteenuse pakkumisega seotud kitsaskoht.
Skaala:
0 – puudulik
2 – nõrk
4 – keskpärane
6 – hea
8 – väga hea

4. Taotleja üldine valmisolek projekti elluviimiseks ja võime tagada nõutud omafinantseeringut

Taotleja finantsvõimekuse hindamisel tuginetakse muu hulgas eeltaotlusvormis toodud kirjeldusele projekti elluviimiseks vajalike tegevuste ja etappide läbimise kohta ning taotleja haldus- ja finantssuutlikkust kirjeldavatele materjalidele (sealhulgas «Kohalike omavalitsuste finantsraportile», mis on kättesaadav Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse veebilehel). Hinnatakse taotleja suutlikkust viia projekti tegevused ellu eeltaotlusest tuleneva ajakavaga hõlmatud perioodil (sealhulgas projekti elluviimiseks vajalike eeltingimuste täitmist, taotleja haldus- ja finantsvõimekust).
Skaala:
0 – puudulik
1 – nõrk
2 – keskpärane
3 – hea
4 – väga hea

5. Objektide arv, millele uute lasteaiakohtade loomise meetmest toetust taotletakse

Aluseks võetakse taotleja poolt esitatud projektid ning projektides esitatud objektide arv. Eelduseks on see, et mitmele objektile toetuse taotlemisel on projektis välja toodud objektide prioriteetsus. Kriteeriumi eesmärgiks on ühe projekti raames mitmetele objektidele toetuse taotlemisel vähendada projektide osas piirkondlikku ebavõrdsust.
Skaala:
Objektide nimekirjas prioriteetsuse poolest esimesele objektile antakse 3 boonuspunkti, teisele objektile 2 boonuspunkti ja kolmandale objektile 1 boonuspunkt.

Projektide pingerea moodustamine

Iga kriteeriumi osas arvutatakse komisjoni liikmete poolt antud hinnete aritmeetiline keskmine. Kõikide kriteeriumide aritmeetilised keskmised summeeritakse ja kogusumma võetakse arvesse punktidena, mille alusel moodustatakse pingerida. Kriteeriumide 2 ja 3 puhul võib hindamise lõpetada, kui konkreetse kriteeriumi osas projekti kavandile komisjoni liikmete poolt antud hinnete aritmeetiline keskmine jääb vahemikku 0–1,0.

Pingereas esitatakse saadud punktide kahanemise järjekorras kõigi hindamise läbinud projektide nimetused, neile antud punktid ja taotletav investeeringutoetuse summa. Ühesuguse punktisumma korral asetatakse ettepoole projekt, mis on saanud maksimumpunkte rohkemates kategooriates. Kui projektid on võrdse punktisummaga ja maksimumpunktide arv on ühesugune, otsustab hindamiskomisjon projektide järjestuse pingereas.

Projektide aastatevahelise jaotuse määramisel investeeringuprojektide loetelus võetakse aluseks projekti kavandis toodud informatsioon projekti elluviimise valmisoleku kohta.

Lasteasutuste õpetajate palgaalammäärad