Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas1
Vastu võetud 16.06.2005 nr 144
RT I 2005, 38, 300
jõustumine 10.07.2005
Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48) 1.02.2009
Määrus kehtestatakse « Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel ning lähtudes « Looduskaitseseaduse» § 11 lõikes 1 sätestatust.
§ 1. Harju maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk
(1) Harju maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
1)
Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku
kaitse kohta II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (
Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo
salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja
ojade (3260)2 kaitse;
2) Kaberla hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – alvarite (6280*), kadastike (5130) ja vanade
loodusmetsade (9010*) kaitse;
3) Keibu-Ristna hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – püsitaimestuga kivirandade (1220), püsitaimestuga
liivarandade (1640) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse, II
lisas nimetatud liigi – soohiilaka (Liparis loeselii) ning
III kaitsekategooria liikide – vööthuul-sõrmkäpa (
Dactylorhiza fushsii), kahkjaspunase sõrmkäpa (Dactylorhiza
incarnata), tumepunase neiuvaiba (Epipactis atrorubens),
suure käopõlle (Listera ovata), halli käpa (Orchis
militaris) ja kahelehise käokeele (Platanthera bifolia )
elupaikade kaitse;
4) Kiruvere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –
looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) kaitse;
5) Kiviloo
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste madalsoode (7230),
rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade
(9080) ning II lisas nimetatud liigi – eesti soojumika (Saussurea
alpina ssp. esthonica) ja III kaitsekategooria liigi – soo-neiuvaiba
(Epipactis palustris) elupaikade kaitse;
6) Kolga lahe
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ
loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I
lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle
elupaika kaitstakse, on: alk (Alca torda), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), tuttvart
(Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
tõmmukajakas (Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melanitta
fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus
serrator), hahk ( Somateria mollissima), väiketiir (Sterna
albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna
paradisaea ) ja kormoran (Phalacrocorax carbo);
7)
Kurtna-Vilivere hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra)
ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade ning I
lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260) ning
lamminiitude (6450) kaitse;
8) Limu raba hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), liigirikaste
madalsoode (7230) ja puisniitude (6530*) kaitse;
9) Marimetsa-Õmma
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – rabade (7110*) ja rikutud, kuid
taastumisvõimeliste rabade (7120) kaitse;
10) Nõva-Osmussaare
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisa
elupaigatüübi – veealused liivamadalad (1110) ja EÜ nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse,
on: merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla),
sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis),
tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra
), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus
serrator) ja hahk (Somateria mollissima);
11) Pakasjärve
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160)
kaitse;
12) Pakri hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede
lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste
rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning
laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni
kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130),
lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*),
lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja
soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja
EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas
nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika
kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas
platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (
Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula),
krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis
), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus
cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus
canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus
merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps
cristatus), hahk ( Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa
totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus
arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii);
13)
Paljassaare hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata
rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud
liigi elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on:
luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca),
rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas
strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus
stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk
soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris
ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris
temminckii), väiketüll (Charadrius dubius),
liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus
columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor),
punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus
merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus),
sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps
cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (
Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna
hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tumetilder (Tringa
erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa
totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus ) ja suur kuldtiib (Lycaena
dispar);
14) Pikkoja alamjooksu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi – võldase (Cottus
gobio) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja
ojade (3260) kaitse;
15) Pirita jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hariliku
hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio),
jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar
) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade
(3260) kaitse;
16) Prangli hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – karide
(1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kanarbiku
ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320) ning kadastike (5130) kaitse;
17)
Püümetsa hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – siirdesoo- ja rabametsade
(91D0*) kaitse;
18) Rahula-Napanurga hoiuala, mille kaitse-eesmärk on
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide –
siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230) ning
vanade loodusmetsade (9010*) kaitse ja II lisas nimetatud liigi – eesti
soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja III
kaitsekategooria liigi – hariliku käoraamatu (Gymnadenia
conopsea) elupaikade kaitse;
19) Suursoo-Leidissoo hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning
liigirikaste madalsoode (7230) kaitse, III kaitsekategooria taimeliigi –
hariliku porsa (Myrica gale) elupaiga kaitse ning EÜ nõukogu
direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata
rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse,
on: soo-loorkull (Circus pygargus ), sookurg (Grus grus)
ja teder (Tetrao tetrix tetrix);
20) Valgejõe hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud
liikide – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja hariliku
võldase (Cottus gobio) elupaikade ning I lisa elupaigatüübi
– jõgede ja ojade (3260) kaitse;
21) Valkla klindi
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüübi – rusukallete ja jäärakute metsade
(pangametsade) (9180*) kaitse;
22) Vasalemma jõe hoiuala, mille
kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud
liikide – hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase
(Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe
(Salmo salar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja
paksukojalise jõekarbi (Unio crassus ) elupaikade ning I
lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse;
23)
Väike-Pakasjärve hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – huumustoiteliste järvede ja
järvikute (3160) kaitse;
24) Vääna hoiuala, mille kaitse-eesmärk
on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi –
tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaikade ning I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – kadastike (5130), alvarite (6280*) ning
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse;
25) Ülgase-Saviranna
hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas
nimetatud elupaigatüüpide – rusukallete ja jäärakute metsade
(pangametsade) (9180*), lubjakivipaljandite (8210), liivaste ja mudaste
pagurandade (1140), rannaniitude (1630*) ning püsitaimestuga kivirandade
(1220) – kaitse.
(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse lisas3.
§ 2. Hoiualade valitseja
Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
____________
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L
206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997,
lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja
EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT
L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981,
lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk
9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
3 Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud
kaartidel Eesti põhikaardi alusel (mõõtkava 1:10 000), kasutades
Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade
välispiire ja maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a.
Alade
kaartidega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee)
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
Facebook
X.com
