Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid
Vastu võetud 31.07.2001 nr 82
RTL 2001, 100, 1369
jõustumine 01.06.2002
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
28.06.2002 nr 94 (RTL 2002, 84, 1299) 2.08.2002
16.06.2005 nr 81 (RTL 2005, 69, 971) 1.07.2005
17.01.2007 nr 5 (RTL 2007, 8, 131) 29.01.2007
15.01.2009 nr 11 (RTL 2009, 10, 124) 1.02.2009
Määrus on kehtestatud «Veeseaduse» paragrahvi 13 lõike 2 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Üldnõuded
(1) Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest.
(2) Määruse nõuded ei laiene:
1) looduslikule mineraalveele;
2) veele, mida kasutatakse meditsiinilisel otstarbel;
3) isiklikule veevärgile, kust võetakse vett alla 10 m 3 ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, välja arvatud juhul, kui joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalik-õiguslikust tegevusest;
4) joogiveele, mis on ette nähtud üksnes tehniliseks vajaduseks, nagu autopesuvesi, seadmete jahutusvesi, tuletõrjevesi, ja muuks otstarbeks, mille puhul joogivee kvaliteet asjassepuutuvate tarbijate tervist mingil viisil otseselt ega kaudselt ei mõjuta.
(3) Asukohajärgne tervisekaitsetalitus nõustab tasuta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 toodud veevarustuse omanikke terviseohtudest ja nende vähendamise võimalustest, kuid sõit objektile ja tagasi, objekti külastamine, joogiveeproovide võtmine ja veeproovide analüüsimine toimub sotsiaalministri 22. juuni 2004. a määruse nr 86 «Tasuliste tervisekaitseteenuste osutamise kord ja hinnakiri» alusel.
(4) Joogivee käitlemisel ei tohi rakendada meetmeid, mis otseselt või kaudselt võivad halvendada joogivee olemasolevat kvaliteeti või vett täiendavalt saastata.
(5) Joogivee käitlemisel joogiveega kokkupuutuvad veevarustussüsteemi seadmed, vahendid ja materjalid ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti ega ohustada inimese tervist otseselt ega kaudselt ning peavad olema kooskõlas «Ehitusseaduse» paragrahvi 3 ja 7 ning selle alusel kehtestatud nõuetega.
[RTL 2005, 69, 971 – jõust. 1.07.2005]
§ 2. Joogivee käitleja
(1) Joogivee käitleja, käesoleva määruse mõistes, on ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine, töötlemine ning muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele, kes oma tegevuses peavad kasutama joogivett tasu eest või tasuta.
(2) Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele ning esitama teavet käideldava joogivee kvaliteedi kohta tarbijale ja järelevalveametnikule viimase nõudmisel.
(3) Ühisveevärgi kaudu kinnistuid joogiveega varustav joogivee käitleja tagab joogivee nõuetekohase kvaliteedi kohani, kus joogivesi saab kättesaadavaks teisele käitlejale või tarbijale, välja arvatud juhul, kui joogivee käitleja ja kinnistu omanik või tarbija ei ole kokku leppinud teisiti. Joogivee käitleja on täitnud oma kohustused kvaliteedinõuete tagamisel, kui ta tõendab, et joogivee mittevastavus kvaliteedinõuetele on põhjustatud kinnistu veevärgist.
[RTL 2002, 84, 1299 – jõust. 2.08.2002]
2. peatükk
JOOGIVEE KVALITEEDINÕUDED
§ 3. Joogivee kvaliteet
(1) Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui mikrobioloogilised ja keemilised kvaliteedinäitajad ei ületa paragrahvides 4 ja 5 esitatud piirsisaldusi.
(2) Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (edaspidi indikaatorid) ei tohi ületada paragrahvides 4, 5 ja 6 esitatud piirsisaldusi, välja arvatud paragrahvi 3 lõikes 4 esitatud tingimustel.
(3) [Kehtetu]
(4) Joogiveele esitatud piirsisalduste ületamisel korraldab Tervisekaitseinspektsioon koostöös ekspertidega terviseriski hindamise ja abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.
[RTL 2005, 69, 971 – jõust. 1.07.2005]
§ 4. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad
(1) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised:
|
Näitaja |
Ühik |
Piirsisaldus |
|
Escherichia coli |
PMÜ/100 ml |
0 |
|
Enterokokid |
PMÜ/100 ml |
0 |
(2) Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad pudelitesse või kanistritesse villitavas joogivees on järgmised:
|
Näitaja |
Ühik |
Piirsisaldus |
|
Escherichia coli |
PMÜ /250 ml |
0 |
|
Enterokokid |
PMÜ /250 ml |
0 |
|
Pseudomonas aeruginosa |
PMÜ /250 ml |
0 |
|
Kolooniate arv 22 0C |
PMÜ /ml |
100 |
|
Kolooniate arv 37 0C |
PMÜ /ml |
20 |
[RTL 2002, 84, 1299 – jõust. 2.08.2002]
§ 5. Keemilised kvaliteedinäitajad
Keemilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised:
|
Näitaja |
Piirsisaldus |
Ühik |
Märkused |
|
Akrüülamiid |
0,10 |
µg/l |
Märkus 1 |
|
Antimon |
5,0 |
µg/l |
|
|
Arseen |
10 |
µg/l |
|
|
Benseen |
1,0 |
µg/l |
|
|
Benso(a)püreen |
0,010 |
µg/l |
|
|
Boor |
1,0 |
mg/l |
|
|
Bromaat |
10 |
µg/l |
Märkus 2 |
|
1,2-dikloroetaan |
3,0 |
µg/l |
|
|
Elavhõbe |
1,0 |
µg/l |
|
|
Epikloorhüdriin |
0,10 |
µg/l |
Märkus 1 |
|
Fluoriid |
1,5 |
mg/l |
|
|
Kaadmium |
5,0 |
µg/l |
|
|
Kroom |
50 |
µg/l |
|
|
Nikkel |
20 |
µg/l |
|
|
Nitraat |
50 |
mg/l |
Märkus 3 |
|
Nitrit |
0,50 |
mg/l |
Märkus 3 |
|
Pestitsiidid |
0,10 |
µg/l |
Märkused 4 ja 5 |
|
Pestitsiidide summa |
0,50 |
µg/l |
Märkused 4 ja 6 |
|
Plii |
10 |
µg/l |
|
|
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) |
0,10 |
µg/l |
Määratakse ühendite summaarne sisaldus; Märkus 7 |
|
Seleen |
10 |
µg/l |
|
|
Tetrakloroeteen ja trikloroeteen |
10 |
µg/l |
Määratakse ühendite summaarne sisaldus; |
|
Trihalometaanide summa |
150 |
µg/l |
Määratakse
ühendite |
|
Tsüaniid |
50 |
µg/l |
|
|
Vask |
2,0 |
mg/l |
Märkus 9 |
|
Vinüülkloriid |
0,50 |
µg/l |
Märkus 1 |
|
Märkus 1 |
Piirsisaldus vastab monomeeri kontsentratsioonile vees, mis arvutatakse määratud maksimaalse migratsiooni põhjal vee ja vastava polümeeri kokkupuutel. |
|
Märkus 2 |
Uuritakse juhul, kui veetöötluses kasutatakse broomiühendeid. |
|
Märkus 3 |
Nitraadi ja nitriti proportsioonid joogivees peavad olema: (NO3) / 50 + (NO2) / 3 ≤ 1 (NO3) ja (NO2) tähistavad nitraadi ja nitriti kontsentratsioone mg/l. Veetöötlusseadmetest väljumisel on nitriti piirsisaldus 0,10 mg/l. |
|
Märkus 4 |
Pestitsiidide all mõistetakse järgmisi orgaaniliste ühendite gruppe: insektitsiidid, herbitsiidid, fungitsiidid, nematotsiidid, akaritsiidid, algitsiidid, rodentitsiidid, slimitsiidid, herbitsiididega seotud tooted (sealhulgas kasvuregulaatorid) ning kõigi nende ühendite metaboliidid, degradatsiooni- ja reaktsiooniproduktid. Määratakse ainult neid pestitsiide, mida selle veehaarde valglas kasutatakse ja mis seetõttu tõenäoliselt võivad joogivette sattuda. |
|
Märkus 5 |
Piirsisaldus arvutatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. Aldriini, dieldriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi jaoks on piirsisaldus 0,030 µg/l. |
|
Märkus 6 |
Pestitsiidide summa tähendab koguseliselt määratud pestitsiidide sisalduse summat. |
|
Märkus 7 |
Uuritavad ühendid on: benso(b)fluorantreen, benso(k)fluorantreen, benso(ghi)perüleen ja indeno(1,2,3-cd)püreen. |
|
Märkus 8 |
Trihalometaanid on järgmised ühendid: kloroform, bromoform, dibromoklorometaan ja bromodiklorometaan. Trihalometaanide summa tähendab koguseliselt määratud trihalometaanide sisalduse summat. |
|
Märkus 9 |
Proov tuleb võtta nõuetekohase metoodika järgi, tarbija kraani juures. Proov arvutatakse nädala keskmise väärtusena. |
|
Märkus 10 |
Pudelites, kanistrites või muudes õhukindlates anumates olevale veele kehtib trihalometaanide piirsisaldus 100 µg/l. |
[RTL 2005, 69, 971 – jõust. 01.07.2005]
§ 6. Indikaatorid
Indikaatorid joogivees on järgmised:
|
Näitaja |
Piirsisaldus |
Ühik |
Märkused |
|
Alumiinium |
200 |
µg/l |
|
|
Ammoonium |
0,50 |
mg/l |
|
|
Elektrijuhtivus |
2500 |
µS cm-1 20 0C juures |
Märkus 1 |
|
Jääkkloor |
≥0,2 ja ≤0,5 |
mg/l |
Märkus 6 |
|
Jääkosoon |
0,3 |
mg/l |
Märkus 6 |
|
Kloriid |
250 |
mg/l |
Märkus 1 |
|
Mangaan |
50 |
µg/l |
|
|
Naatrium |
200 |
mg/l |
|
|
Oksüdeeritavus |
5,0 |
mg/l O2 |
Märkus 3 |
|
Orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC) |
Ilma ebatavaliste muutusteta |
|
Märkus 4 |
|
Raud |
200 |
μg/l |
|
|
Sulfaat |
250 |
mg/l |
Märkus 1 |
|
Vesinikioonide kontsentratsioon |
≥6,5 ja ≤9,5 |
pH ühik |
Märkused 1 ja 2 |
|
Hägusus |
Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta |
NTU |
Märkus 5 |
|
Maitse |
Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta |
|
|
|
Lõhn |
Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta |
|
|
|
Värvus |
Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta |
|
|
|
Clostridium perfringens (koos eostega)¹ |
0 |
PMÜ/100ml |
Märkus 7 |
|
Kolooniate arv 22 0C |
100 |
PMÜ /1 ml |
|
|
Coli-laadsed bakterid |
0 |
PMÜ /100 ml |
Märkus 8 |
|
Radioloogilised näitajad |
|
|
|
|
Triitium |
100 |
Bq/l |
Märkused 9 ja 10 |
|
Efektiivdoos |
0,10 |
mSv/aastas |
Märkused 9,10, ja 11 |
|
Märkus 1 |
Vesi ei tohiks olla agressiivne, st ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Näitajate määramiseks tuleb kasutada rahvusvahelisi standardmeetodeid. |
|
Märkus 2 |
Anumatesse villitava gaseerimata joogivee pH väärtus võib olla väiksem kui tabelis esitatud, kuid mitte alla 4,5. |
|
Märkus 3 |
Näitajat ei ole vaja määrata, kui on määratud orgaanilise süsiniku sisaldus. |
|
Märkus 4 |
Näitajat ei uurita, kui ühisveevärki suunatava vee kogus ööpäevas on alla 10 000 m³. |
|
Märkus 5 |
Kui joogivett võetakse pinnaveekogust, on hägususe piirväärtus pärast veetöötlust 1,0 nefelomeetrilise hägususe ühikut. |
|
Märkus 6
|
Näitajat tuleb uurida pärast joogivee ühisveevärki suunatava vee kloorimist. Jääkkloori all mõistetakse aktiivset kloori sisaldavaid ühendeid, mis on jäänud vette pärast 0,5-tunnilist kontakti kloorimiseks kasutatud klooriühenditega |
|
Märkus 7
|
Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridiumi perfringens´i esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes. |
|
Märkus 8 |
Anumatesse villitava vee puhul on ühikuks PMÜ arv/250 ml. |
|
Märkus 9 |
Uuringute sagedus on toodud määruse § 8 lõikes 11. |
|
Märkus 10 |
Kui uuringute põhjal on tõestatud, et triitiumisisaldus on pikaajaliselt allpool piirsisaldust, võib triitiumi määramisest loobuda. |
|
Märkus 11 |
Välja arvatud triitium, kaalium-40, radoon ja radooni lagunemisproduktid. Efektiiv- ja ekvivalentdoosi hindamine toimub «Kiirgusseaduse» alusel kehtestatud korras. |
[RTL 2005, 69, 971 – jõust. 1.07.2005]
3. peatükk
JOOGIVEE KVALITEEDI KONTROLLINÕUDED
§ 7. Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks proovi võtmine
(1) Joogivee kvaliteedi vastavust nõuetele kontrollitakse järgmistes proovi võtmise kohtades:
1) ühisveevärgis – kohas, kus joogivesi saab tarbijale kättesaadavaks;
2) mahutite ja tsisternide kasutamisel – mahutist või tsisternist väljumise kohas;
3) pudelitesse, kanistritesse või muudesse õhukindlatesse anumatesse villimisel – enne pudelitesse villimist (villimiskohas);
4) toiduaineid käitlevas ettevõttes – toidu käitlemise kohas;
5) teenuse pakkumisel – teenuse osutamise kohas;.
(2) Proove võivad võtta atesteeritud proovivõtjad.
(3) Joogivett tuleb uurida akrediteeritud laboris.
§ 8. Joogivee kontroll
(1) Joogivee käitleja peab tagama oma veevarustussüsteemis oleva ning sellest väljuva joogivee tava- ja süvakontrolli vastavalt käesoleva määruse paragrahvi 9 nõuetele.
(2) Joogivee tavakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee kvaliteedist ja joogivee töötlemise (eriti desinfektsiooni) tõhususest.
(3) Tavakontrolli käigus peab uurima joogivees järgmisi näitajaid:
|
Näitaja |
Uurimise nõuded |
|
Alumiinium |
Näitajat tuleb uurida, kui alumiiniumi või tema ühendeid kasutatakse flokulandina. Muudel juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus. |
|
Ammoonium |
|
|
Värvus |
|
|
Elektrijuhtivus |
|
|
Clostridium perfringens , sealhulgas spoorid |
Näitajat tuleb uurida, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. |
|
Escherichia coli |
|
|
Vesinikioonide kontsentratsioon pH |
|
|
Raud |
Näitajat tuleb uurida, kui rauda või tema ühendeid kasutatakse flokulandina. Muudel juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus. |
|
Nitrit |
Näitajat tuleb uurida, kui desinfitseerimisel kasutatakse kloramiini. Muudel juhtudel uuritakse süvakontrolli käigus. |
|
Lõhn |
|
|
Pseudomonas aeruginosa |
Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest. |
|
Maitse |
|
|
Kolooniate arv 22 oC ja 37 oC juures |
Näitajat tuleb uurida anumatesse villitud joogiveest. |
|
Coli-laadsed bakterid |
|
|
Hägusus |
|
|
Jääkkloor |
Näitajat tuleb uurida joogivee kloreerimisel. |
|
Jääkosoon |
Näitajat tuleb uurida joogivee osoneerimisel. |
(4) Süvakontrolli eesmärk on saada teavet joogivee vastavusest kõikidele määruse paragrahvides 4, 5 ja 6 toodud kvaliteedinäitajatele, välja arvatud radioloogilised näitajad, mida tuleb määrata joogiveekäitleja poolt iga kümne aasta tagant.
(5) Tava- ja süvakontrolli käigus ühisveevärgi, mahutite või tsisternide kaudu edastatava ning toidu käitlemisel kasutatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:
|
Ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatava joogivee hulk m³/ööpäevas |
Tavakontrolli minimaalne proovide arv aastas |
Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas |
|
kuni 100 |
1 |
1 kümne aasta jooksul |
|
101 kuni 1 000 |
4 |
1 |
|
1 001 kuni 10 000 |
4 + 3 iga 1 000 m3 kohta + 3 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
1 + 1 iga 3 300 m3 kohta + 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
|
10 001 kuni 100 000 |
4 + 3 iga 1 000 m3 kohta + 3 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
3 + 1 iga 10 000 m3 kohta + 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
|
üle 100 000 |
4 + 3 iga 1 000 m3 kohta + 3 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
10 + 1 iga 25 000 m3 kohta + 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
(6) Tava- ja süvakontrolli käigus pudelite või kanistrite kaudu edastatava joogivee kvaliteedinäitajate, välja arvatud radioloogilised näitajad, määramiseks võetavate proovide minimaalne arv on järgmine:
|
Pudelites,
kanistrites müügiks toodetava vee kogus |
Tavakontrolli minimaalne proovide arv aastas |
Süvakontrolli minimaalne proovide arv aastas |
|
kuni 10 |
1 |
1 |
|
11 kuni 60 |
12 |
1 |
|
üle 60 |
1 iga 5 m3 kohta + 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
1 iga 100 m3 kohta + 1 arvutamisel tekkinud jäägi kohta |
(7) Vee kogus arvutatakse kalendriaasta keskmise väärtusena.
(8) Juhul, kui joogivett edastatakse tarbijale lühiperioodi jooksul mahutites, määrab kontrollitavate proovide arvu asukohajärgne tervisekaitsetalitus.
(9) Proovid võetakse ühes ja samas kohas kindlas ajavahemikus.
(10) [Kehtetu]
(11) Kui puuduvad andmed joogiveeallika radioloogiliste näitajate kohta, tuleb need määrata veekäitleja poolt enne joogiveeallika kasutusele võttu.
[RTL 2005, 69, 971 – jõust. 1.07.2005]
§ 9. Joogivee kontrolli kavandamine
(1) Joogivee käitleja peab koostama ja käitlemise asukohajärgse tervisekaitsetalitusega kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt kolmeks aastaks.
(2) Kontrolli kavas peab olema esitatud:
1) ühe ööpäeva jooksul käideldava vee kogus;
2) uuritavate kvaliteedinäitajate loetelu proovi võtmise kohtade viisi;
3) proovi võtmise kohtade arv ja nende asukohad;
4) iga kvaliteedinäitaja proovide arv lõikes 1 nimetatud ajavahemiku jooksul.
(3) Tervisekaitsetalituse loal võib joogivee käitleja vähendada § 8 lõikes 5 nõutud mõnede näitajate osas tavakontrolli sagedust, kui kahe järjestikuse aasta jooksul tehtud uuringute tulemuste põhjal on selle näitaja osas piirsisalduse ületamine ebatõenäoline.
(4) Ebatõenäoliseks peetakse näitaja piirsisalduse ületamist, kui:
1) selle näitaja sisaldused on muutumatud vähemalt kahe järjestikuse aasta jooksul võetud proovide põhjal ja ei ületa paragrahvides 4, 5, 6 toodud piirsisaldusi;
2) veehaarde piirkonnas ei ole täheldatud vee kvaliteedi langust põhjustavate tegurite esinemist.
(5) Tavakontrolli proovide arv ei tohi olla väiksem kui pool määruse paragrahvi 8 lõigete 5 ja 6 nõuetes kehtestatud proovide arvust.
[RTL 2005, 69, 971 – jõust. 1.07.2005]
§ 10. Kvaliteedinõuetele mittevastava joogivee kasutamine
(1) Kui joogivesi ei vasta määruse nõuetele, peab joogivee käitleja koheselt:
1) uurima kvaliteedi mittevastavuse põhjusi;
2) rakendama vajalikud abinõud ja teavitama sellest tarbijat ning käitlemise asukohajärgset tervisekaitsetalitust.
(2) Kui rakendatud abinõud ei anna tulemusi ning veega varustamine ei ole võimalik muul viisil, siis otsustab Tervisekaitseinspektsioon sellise vee edasise kasutamise vastavalt veeseadusele ja selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määruse nõuetele ning teavitab sellest veekäitlejaid ning tarbijaid.
(21) Keskkonnaamet hindab elanike ja elanikkonna vaatlusrühmade efektiivdooside tulemusi ja radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsiendi väärtusi vastavalt «Kiirgusseaduse» §-le 42 ning teavitab tulemustest Tervisekaitseinspektsiooni.
[RTL 2009, 10, 124 – jõust. 1.02.2009]
4. peatükk
ANALÜÜSIMEETODID
§ 11. Kontrollil kasutatavad analüüsimeetodid
(1) Kontrollil tuleb kasutada üldjuhul selle paragrahvi lõigetes 2, 3 ja 4 määratletud meetodeid ja nõudeid.
(2) Mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate määramiseks peab kasutama alljärgnevaid analüüsimeetodeid:
|
Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad |
Analüüsimeetodid |
|
Coli-laadsed bakterid ja Escherichia coli |
ISO 9308-1 |
|
Enterokokid |
ISO 7899-2 |
|
Pseudomonas aeruginosa |
prEN ISO 12780 |
|
Kasvatatavate mikroorganismide loendamine – kolooniate arv 22 ºC ja 37ºC juures |
EN ISO 6222 |
|
Clostridium perfringens (kaasa arvatud eosed) |
EN 26461-2:1993 |
(3) “M-CP” agari valmistamise juhis on järgmine:
1) Põhisööde:
Trüptoos 30 g
Pärmiekstrakt 20 g
Sahharoos 5 g
L-tsüsteiinhüdrokloriid 1 g
MgSO4 . 7H2 0 0,1 g
Broomkresoolpunane 40 mg
Agar 15 g
Vesi 1000 ml
2) Põhisöötme koostisosad lahustatakse, reguleeritakse pH 7,6 ja autoklaavitakse 121 0C juures 15 minutit. Söötmel lastakse jahtuda ja lisatakse:
D-tsükloseriini 400 mg
Polümüksiin B sulfaati 25 mg
Indoksüül-ß-D-glükosiidi,
lahustatud 8 ml steriilses vees 60 mg
Filtreerimisega steriliseeritud
0,5% fenoolftaleiindifosfaadi
lahust 20 ml
Filtreerimisega steriliseeritud
4,5% FeCl3 . 6H2O 2 ml
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 loetletud kvaliteedinäitajate määramiseks tuleb kasutada selliseid analüüsimeetodeid, mis võimaldavad tagada samas lõikes esitatud analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõuded:
1) kasutatav analüüsimeetod peab võimaldama mõõta määruse paragrahvides 4, 5, 6 ning paragrahvi 8 lõikes 3 esitatud piirsisaldustega võrdseid sisaldusi;
2) vesinikioonide kontsentratsiooni määramisel on analüüside nõutav täpsus 0,2 pH ühikut ja kokkulangevus 0,2 pH ühikut.
(5) Joogivee keemiliste kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõuded on järgmised:
|
Näitaja |
Täpsus % piir-sisaldusest |
Kokku- langevus % piir-sisaldusest |
Avastamispiir % piir-sisaldusest |
Tingimused |
Märkused |
|
Akrüülamiid |
|
|
|
Tuleb kontrollida spetsifikaadi järgi |
|
|
Alumiinium |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Ammoonium |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Antimon |
25 |
25 |
25 |
|
|
|
Arseen |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Benso(a)püreen |
25 |
25 |
25 |
|
|
|
Benseen |
25 |
25 |
25 |
|
|
|
Boor |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Bromaat |
25 |
25 |
25 |
|
|
|
Kaadmium |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Kloriid |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Kroom |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Elektrijuhtivus |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Vask |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Tsüaniid |
10 |
10 |
10 |
|
Märkus 1 |
|
1,2-dikloroetaan |
25 |
25 |
10 |
|
|
|
Epiklorohüdriin |
|
|
|
Tuleb kontrollida spetsifikaadi järgi |
|
|
Fluoriidid |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Raud |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Plii |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Mangaan |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Elavhõbe |
20 |
10 |
20 |
|
|
|
Nikkel |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Nitraat |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Nitrit |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Oksüdeeritavus |
25 |
25 |
10 |
|
Märkus 2 |
|
Pestitsiidid |
25 |
25 |
25 |
|
Märkus 3 |
|
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) |
25 |
25 |
25 |
|
Märkus 4 |
|
Seleen |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Naatrium |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Sulfaat |
10 |
10 |
10 |
|
|
|
Tetrakloroeteen |
25 |
25 |
10 |
|
Märkus 5 |
|
Trikloroeteen |
25 |
25 |
10 |
|
Märkus 5 |
|
Trihalometaani- de summa |
25 |
25 |
10 |
|
Märkus 4 |
|
Vinüülkloriid |
|
|
|
Tuleb kontrollida spetsifikaadi järgi |
|
|
Hägusus |
25 |
25 |
25 |
|
|
|
Märkus 1 |
Meetod peab võimaldama määrata tsüaniidi selle kõigis esinemisvormides. |
|
Märkus 2 |
Oksüdeerimist viiakse läbi 10 minuti jooksul temperatuuril 100º C happelises keskkonnas ja kasutades permanganaati. |
|
Märkus 3 |
Kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõudeid rakendatakse iga pestitsiidi kohta eraldi. |
|
Märkus 4 |
Kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõudeid rakendatakse igale ühendile eraldi. Näitajate arvutamisel võetakse aluseks 25% piirsisaldusest. |
|
Märkus 5 |
Kvaliteedinäitajate analüüside täpsuse, kokkulangevuse ja avastamispiiri nõudeid rakendatakse igale ühendile eraldi. Näitajate arvutamisel võetakse aluseks 50% paragrahvides 4, 5, 6 toodud piirsisaldusest. |
(6) Kvaliteedinäitajad, mille analüüsimiseks tuleb kasutada Eesti või rahvusvahelisi standardmeetodeid, on järgmised:
1) värvus,
2) lõhn,
3) maitse,
4) orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC);
5) radioloogilised näitajad.
[RTL 2005, 69, 971 – jõust. 1.07.2005]
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 12. Järelevalve
(1) Järelevalvet vee terviseohutuse üle teostab Tervisekaitseinspektsioon vastavalt «Rahvatervise seadusele» ja «Toiduseadusele» ning Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt «Toiduseadusele».
(2) Järelevalvet radioloogiliste näitajate üle teostab Keskkonnaamet vastavalt «Kiirgusseadusele».
[RTL 2009, 10, 124 – jõust. 1.02.2009]
§ 13. Määruse rakendamine
(1) Käesoleva määruse nõudeid rakendatakse kõigile joogivee käitlejatele.
(2) Määrus jõustub 1. juunil 2002. a.
(3) Määruse paragrahvis 6 toodud radioloogiliste näitajate vastavuse nõue jõustub 1. jaanuaril 2003. a.
(4) Määruse paragrahvi 7 lõikes 3 sätestatud nõue kehtib kuni 1. jaanuarini 2003. a ka tunnustatud laboritele.
(5) Määruse paragrahvis 5 toodud nõue boori ja fluoriidi piirsisalduse kohta jõustub 31. detsembril 2003. a.
(6) Kuni 31. detsembrini 2007 on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab rohkem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt «Veeseaduse» paragrahvi 13¹ sätestatud nõuetele.
[RTL 2007, 8, 131 – jõust. 29.01.2007]
(7) Kuni 01.jaanuarini 2013 on lubatud toota, varustada, töödelda ja üle anda joogivett, mille kvaliteedinäitajad ei vasta paragrahvis 6 toodud nõuetele raua, mangaani, vesinikioonide kontsentratsiooni, värvuse, lõhna, hägususe, elektrijuhtivuse, kloriidi ja sulfaadi osas ning mida kasutab vähem kui 2000 inimest. Sellise vee tootmine, varustamine, töötlemine ja üleandmine toimub vastavalt
«Veeseaduse» paragrahvis 13¹ sätestatud nõuetele.
(8) Määruse paragrahvis 5 toodud nõue trihalometaanide piirsisalduse kohta kehtib kuni 01. jaanuarini 2009. a. Alates 01.jaanuarist 2009. a on trihalometaanide piirsisaldus 100 µg/l.
(9) Määruse § 7 lõikes 2 sätestatud nõue jõustub 1. juulil 2003. a.
(10) [Käesolevast tekstist välja jäetud]
(11) Määruse § 8 lõikes 11 sätestatud nõudeid rakendatakse tegutsevatele veekäitlejatele alates 30. juulist 2008. a.
[RTL 2005, 69, 971 – jõust. 1.07.2005]
________________________
* 98/83/ EMÜ 03. november 1998 (EÜT L 330, 5.12.98)
Facebook
Twitter