Teksti suurus:

Kaitseväe Peastaabi põhimäärus

Väljaandja:Kaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.08.2010
Avaldamismärge:RTL 2009, 12, 134

Kaitseväe Peastaabi põhimäärus

Vastu võetud 23.01.2009 nr 8

Määrus kehtestatakse «Kaitseväe korralduse seaduse» § 12 lõike 3 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kaitseväe Peastaabi staatus

(1) Kaitseväe Peastaap (edaspidi peastaap) on kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi kaitseväe struktuuriüksus.

(2) Peastaap juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, rahvusvahelistest lepingutest, teistest õigusaktidest, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja korraldusest ning käesolevast põhimäärusest.

§ 2. Esindamine

Oma ülesannete täitmisel esindab peastaap riiki ja kaitseväge oma pädevuse piires.

§ 3. Teenistuslik järelevalve

Teenistuslikku järelevalvet teostab peastaabi üle kaitseväe juhataja.

§ 4. Asukoht

Peastaap asub Tallinnas. Peastaabi postiaadress on Juhkentali 58, 15007 Tallinn.

§ 5. Pitsat, sümboolika ja dokumentide vormistamine

(1) Peastaabil on kaitseväe juhataja poolt kehtestatud kujundusega pitsat.

(2) Peastaabil võivad olla õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud ja kinnitatud teenetemärgid ning sümboolika.

(3) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtutakse kaitseväe ühtsest asjaajamiskorrast.

§ 6. Peastaabi inglise keelne nimetus

Peastaabi nimetus inglise keeles on Headquarters of the Estonian Defence Forces.

2. peatükk
PEASTAABI ÜLESANDED, JUHTIMINE, STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED

§ 7. Ülesanded

Peastaabi ülesanded on:
1) kaitseväe juhataja nõustamine ja tema tegevuse tagamine;
2) kaitseväe tegevuse planeerimine, arendamine ja korraldamine;
3) kaitseväe esindamine kaitseväe juhataja volituse alusel;
4) kaitseväe väljaõppe korraldamine;
5) kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
6) logistika ja vastuvõtva riigi toetuse korraldamine kaitseväes;
7) tsiviil- ja sõjalise koostöö juhtimine kaitseväes ja sõjalisse koostöö koordineerimine Kaitseliidus;
8) rahvusvahelise sõjalise koostöö koordineerimine kaitseväes;
9) kaitseväe varustuse ja infrastruktuuri arendamise ja hankimise koordineerimine;
10) kaitseväe ja Kaitseliidu võimenõuete määratlemine;
11) kaitseväeluure- ja julgeolekualase tegevuse korraldamine;
12) valmisolekuastmete rakendamine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja juhtimine;
13) kaitseväe personalialase tegevuse korraldamine ja koordineerimine;
14) side- ja juhtimissüsteemide alase tegevuse korraldamine ja koordineerimine kaitseväes;
15) kaitseväe, sealhulgas peastaabi, eelarve projekti koostamine;
16) sisekontrolli ja siseauditi korraldamine kaitseväes;
17) kaitseväe asjaajamise ning arhiivinduse koordineerimine;
18) «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine;
19) kaitseväe teavitustöö korraldamine;
20) peastaabi hangete vajaduste määratlemine;
21) peastaabi õigusalane teenindamine ning kaitseväe õigusalase teenindamise juhtimine;
22) käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusvaldkondade koordineerimine Kaitseliiduga;
23) muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad ülesanded.

§ 8. Peastaabi ülem

(1) Peastaapi juhib peastaabi ülem, kelle õigused, ülesanded ja pädevus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruses nr 161 «Kaitseväe põhimäärus».

(2) Peastaabi ülema vahetus alluvuses on personaliosakonna, luureosakonna, operatiiv- ja väljaõppeosakonna, logistikaosakonna, analüüsi- ja planeerimisosakonna, side- ja juhtimissüsteemide osakonna, rahandus- ja eelarveosakonna, teavitusosakonna, sõjalise esinduse SHAPE juures ülemad, üldosakonna juhataja, kaitseväe juhtkonna administratsiooni ja peastaabi ülema administratsiooni ülem.

(3) Peastaabi ülem annab oma pädevuse piires käskkirju, käske ning kirjalikke ja suulisi teenistusalaseid korraldusi.

(4) Peastaabi ülema käskkiri peab vastama «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud vorminõuetele. Peastaabi ülema käskkiri jõustub allakirjutamise päeval, kui käskkirjas eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

(5) Peastaabi ülema äraolekul asendab teda peastaabi ülema poolt määratud osakonna ülem.

§ 9. Peainspektoriteenistus

(1) Peainspektoriteenistust juhib peainspektor, kes allub vahetult kaitseväe juhatajale.

(2) Peainspektoriteenistuse kaadrikaitseväelased ja ametnikud määrab ametikohale või nimetab ametisse ning vabastab ametikohalt või ametist kaitseväe juhataja.

(3) Peainspektoriteenistuse koosseisus olevate kaadrikaitseväelaste ja ametnike ametijuhendid ning teenistuse põhimääruse kinnitab kaitseväe juhataja.

§ 10. Siseauditi osakond

(1) Siseauditi osakonda juhib kaitseväe peaaudiitor (osakonna juhataja), kes allub vahetult kaitseväe juhatajale.

(2) Siseauditi osakonna kaadrikaitseväelased ja ametnikud määrab ametikohale või nimetab ametisse ning vabastab ametikohalt või ametist kaitseväe juhataja.

(3) Siseauditi osakonna koosseisus olevate kaadrikaitseväelaste ja ametnike ametijuhendid ning osakonna põhimääruse kinnitab kaitseväe juhataja.

§ 11. Peastaabi struktuur

(1) Peastaabi struktuuriüksused on osakonnad, teenistused, kaitseväe juhataja administratsioon ning peastaabi ülema administratsioon.

(2) Peastaabi struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab kaitseväe juhataja.

(3) Peastaabi struktuuriüksused on:
1) siseauditi osakond;
2) peainspektoriteenistus;
3) personaliosakond (J1);
4) luureosakond (J2);
5) operatiiv- ja väljaõppeosakond (J3/7);
6) logistikaosakond (J4);
7) analüüsi- ja planeerimisosakond (J5/9);
8) side- ja juhtimissüsteemide osakond (J6);
9) rahandus- ja eelarveosakond (J8);
10) üldosakond;
11) teavitusosakond;
12) osakond «Sõjaline esindus SHAPE juures»;
13) kaitseväe juhataja administratsioon;
14) peastaabi ülema administratsioon.

(4) Siseauditi osakonna põhiülesanded on:
1) korraldada finantsjuhtimise ja finantsarvestuse, ressursside kasutamise ning tegevuse tulemuslikkuse auditeerimist kaitseväes ja kaitseväe juhataja poolt püstitatud ülesannete täitmise osas Kaitseliidus;
2) hinnata kaitseväe ja kaitseväe juhataja poolt püstitatud ülesannete täitmisega seotud valdkondades Kaitseliidu sisekontrollisüsteemi toimimist;
3) osaleda kaitseväe plaanide ja kavade koostamise protsessis.

(5) Peainspektoriteenistuse põhiülesanded on:
1) viia eraldiseisvates staapides, väeüksustes ja teistes kaitseväe struktuuriüksustes läbi inspektsioone sõjaväelise väljaõppe ja sisekorra kontrollimiseks;
2) menetleda kaitseväelaste avaldusi;
3) osaleda kaitseväe plaanide ja kavade koostamise protsessis.

(6) Personaliosakonna (J1) põhiülesanded on:
1) juhtida kaitseväe ja koordineerida Kaitseliiduga personalialast tegevust;
2) korraldada kaadrikaitseväelaste määramist sõjaaja üksuste ametikohtadele;
3) korraldada kaitseväe haridus-, koolitus-, kehakultuuri-, psühholoogia ning usulist tegevust;
4) teostada peastaabi ja Sõjaväepolitsei ning koordineerida väeliikide ja kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste personalihaldust;
5) osaleda kaitseväe kavade ja plaanide koostamise protsessis.
6) koordineerida personalialast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste institutsioonidega;

(7) Luureosakonna (J2) põhiülesanded on:
1) juhtida kaitseväeluure alaste võimete arendamist;
2) korraldada ning arendada julgeolekualast tegevust, sealhulgas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset kaitseväes ja Kaitseliidus;
3) koordineerida kaitseväes NATO põhimõtete rakendamist luure- ja julgeoleku valdkonnas;
4) korraldada luure- ja julgeolekualase väljaõppe läbiviimist kaitseväes;
5) planeerida ja koordineerida kaitseväeluure teostamist ja koostööd julgeolekuasutustega;
6) nõustada kaitseväe juhatajat, peastaabi ülemat ning väeliikide ülemaid luure- ja julgeoleku küsimustes;
7) korraldada luure- ja julgeolekualast toetust kaitseväe struktuuriüksustele;
8) korraldada riski- ja ohuhinnangute ning olukorra analüüside koostamist;
9) osaleda kaitseväe kavade ja plaanide koostamise protsessis;
10) korraldada luure- ja julgeolekualast koostööd NATO, Euroopa Liidu, teiste riikide sõjaliste institutsioonide ja partnerteenistustega ning julgeolekuasutustega;
11) teostada kontrolli «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» ja selle alusel antud õigusaktide nõuete täitmise üle kaitseväes ja Kaitseliidus.

(8) Operatiiv- ja väljaõppeosakonna (J3/7) põhiülesanded on:
1) planeerida sõjalisi operatsioone riigi kaitsepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks olemasolevate sõjaaja üksuste baasil ja toetada kaitseväe juhatajat sõjaliste operatsioonide juhtimisel;
2) ette valmistada kaitseväe juhataja planeerimisjuhised väeliikide ülematele operatsiooniplaanide väljatöötamiseks;
3) ette valmistada sõjalist kriisiplaneerimist käivitavad kaitseväe juhataja eelkäsud ja teostada kriisiplaneerimist;
4) koordineerida jõu kasutamise korra koostamist ja muutmist ning nõustada selles osas kaitseväe juhatajat;
5) korraldada operatsioonide alast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste institutsioonidega;
6) hinnata sõjaaja struktuuri üksuste ettevalmistust ning teha ettepanekuid puudujääkide kõrvaldamiseks;
7) juhtida kaitseväe aastaplaani koostamist, kontrollida selle täitmist ning tagada aastaplaani vastavus eelarvega;
8) koordineerida väeliikide vahelist koostegutsemisvõimet;
9) osaleda kaitseväe kavade ja plaanide koostamise protsessis, osaleda kaitseväe doktriinide väljatöötamisel, analüüsimisel ja uuendamisel;
10) koordineerida kaitseväe struktuuriüksuste väljaõpet ja Kaitseliiduga riigikaitselist väljaõpet;
11) korraldada peastaabi staabiharjutusi ja väliõppuseid;
12) korraldada kaitseväe ja Kaitseliidu sõjalise valmisoleku ja mobilisatsioonialase tegevuse planeerimist ning arendamist;
13) koordineerida kaitseväe sõjaaja struktuuri väljatöötamist ja arendamist;
14) osaleda Kaitseliidu tegevuskava koostamises.

(9) Logistikaosakonna (J4) põhiülesanded on:
1) juhtida ja arendada logistikat ja vastuvõtva riigi toetust;
2) töötada välja kaitseväe rahu- ja sõjaaja logistika ning vastuvõtva riigi toetuse põhimõtted ja juhised;
3) osaleda kaitseväe kavade ja plaanide koostamise protsessis, planeerida varustuse hankeid, infrastruktuuri arendamist ning logistika- ja meditsiiniüksuste arengut;
4) korraldada logistikaalast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste institutsioonidega;
5) korraldada kaitseväe varustuse hankimist, käitlemist ja mahakandmist ning kaitseväe infrastruktuuri arendamist ja haldamist;
6) korraldada ja kontrollida kaitseväe ja riigi poolt Kaitseliidu kasutusse antud relvastuse ja tehnika arendust, korrashoidu ning õigusaktidele vastavat kasutamist;
7) korraldada ja planeerida logistikaalast tegevust kaitseväe operatsioonide ja mobilisatsiooni toetuseks;
8) koordineerida kaitseväe varade objektide registrite pidamist ning hangete arvestust;
9) juhtida ja kontrollida kaitseväe tervisekaitse, tööohutuse, töötervishoiu ja tuleohutuse alast tegevust, sealhulgas meditsiinialast väljaõpet kaitseväes ning korraldada meditsiinipersonali erialast atesteerimist;
10) tagada kaitseväe juhataja vahetu nõustamine kaitseväe meditsiinialastes küsimustes kaitseväe peaarsti poolt;
11) planeerida ja korraldada rahvusvahelist kaitseväemeditsiini alast koostööd ning koostööd tsiviilmeditsiini struktuuridega;
12) osutada tervishoiuteenuseid Kaitseväe Peastaabi ja väeliikide staapide kaitseväelastele ja teenistujatele.

(10) Analüüsi- ja planeerimisosakonna (J5/9) põhiülesanded on:
1) määratleda võimenõuded kaitseväes ja Kaitseliidus;
2) välja töötada nõutavaid sõjalisi võimeid kandev väestruktuur;
3) koostada kaitseväe pikaajalised ja keskpikad arengukavad ja plaanid;
4) korraldada peastaabi analüüsialast tegevust;
5) koordineerida teadus- ja arendustegevust kaitseväes;
6) korraldada kaitseväe arengut puudutavate kontseptsioonide loomist, analüüsi ja uuendamist;
7) korraldada kaitseväe üldist rahvusvahelist sõjalist koostööd, sealhulgas NATO, Euroopa Liidu ja nende liikmesriikidega koostegutsemisvõime arendamiseks;
8) koordineerida operatiivinfo vahetust kaitseväe välisteenistujatega;
9) korraldada relvastuskontrolliga seotud küsimusi;
10) juhtida tsiviil- ja sõjalist koostööd kaitseväes ja koordineerida tsiviil- ja sõjalist koostööd Kaitseliiduga.

(11) Side- ja juhtimissüsteemide osakonna (J6) põhiülesanded on:
1) korraldada side-, info- ja juhtimissüsteemide alast tegevust, sealhulgas arendamist, kasutamist, haldamist ning väljaõpet kaitseväes ja Kaitseliidus;
2) korraldada ja teostada sagedushaldust kaitseväes ja Kaitseliidus;
3) korraldada side-, info- ja juhtimissüsteemide alast ametkondadevahelist koostööd;
4) planeerida ja koordineerida identifitseerimise, asukoha määramise ja sihtmärgi leidmise juhtimissüsteemide rakendamist kaitseväes;
5) koordineerida NATO doktriinide põhimõtete rakendamist oma valdkonnas;
6) korraldada ja juhtida elektroonilise infoturbe haldust kaitseväes;
7) tagada toetus julgeolekumeetmete väljatöötamisel oma valdkonnas;
8) osaleda kaitseväe kavade ja plaanide koostamise protsessis;
9) korraldada side- ja juhtimissüsteemide alast koostööd NATO ja Euroopa Liidu sõjaliste struktuuridega.

(12) Rahandus- ja eelarveosakonna (J8) põhiülesanded on:
1) koostada peastaabi, väeliikide, kaitseväe struktuuriüksuste eelarveettepanekute ja tegevuskavade põhjal kaitseväe eelarvete projekt ning kooskõlastada Kaitseliidu eelarve projekt;
2) koordineerida kaitseväe eelarve planeerimis-, arvestus-, aruandlus-, raamatupidamis- ja kontrollisüsteemide toimimist;
3) analüüsida kaitseväe rahaliste ressursside kasutamist;
4) osaleda kaitseväe kavade ja plaanide koostamise protsessis;
5) osaleda rahandusalases koostöös NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste institutsioonidega.

(13) Üldosakonna põhiülesanded on:
1) korraldada ja juhtida kaitseväe asjaajamist ning arhiivindust;
2) tagada peastaabi asjaajamine ja arhiivindus;
3) korraldada salastatud teabe haldust peastaabis ning salastatud teabe halduse planeerimist ja koordineerimist kaitseväes;
4) juhtida kaitseväe õigusalast teenindamist;
5) korraldada dokumendihaldusalast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste institutsioonidega;
6) hallata peastaabi hooneid ja territooriumi ning tagada nende heakord;
7) hoida ja pidada arvestust peastaabi kaadrikaitseväelaste tabelrelvastuse üle;
8) toetada Sõjaväepolitsei tegevust;
9) varustada peastaabi teenistujad nende tööks vajalike vahenditega.

(14) Teavitusosakonna põhiülesanded on:
1) juhtida ja arendada kaitseväe teavitustööd ja avalikke suhteid;
2) nõustada kaitseväe juhatajat teavitusküsimustes;
3) korraldada teavitusalast väljaõpet;
4) korraldada kaitseväe teavitusalast koostööd teiste riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega;
5) korraldada kaitseväe teavitusalast koostööd NATO, Euroopa Liidu ja teiste riikide sõjaliste institutsioonidega;
6) koordineerida väeüksuste ja väeliikide teabeohvitseride tegevust;
7) korraldada kaitseväelaste avalikkusega suhtlemise nõustamist;
8) korraldada kaitseväe protokollialast tegevust.

(15) Osakonna «Sõjaline esindus SHAPE juures» põhiülesanded on:
1) tagada kaitseväe esindatus vastavates NATO struktuurides;
2) tagada sujuv infovahetus kaitseväe ja NATO sõjaliste juhtstruktuuride vahel;
3) tagada kaitseväe juhataja nõustamine oma tegevusvaldkonnas.

(16) Kaitseväe juhataja administratsiooni põhiülesandeks on kaitseväe juhataja tegevuse toetamine ja nõustamise korraldamine.

(17) Peastaabi administratsiooni põhiülesandeks on peastaabi juhtkonna tegevuse toetamine ja nõustamise korraldamine.

§ 12. Peastaabi osakondade struktuuriüksused

(1) Peastaabi osakondade struktuuri võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele juhtkond, teenistused, jaoskonnad ning kantselei, kelle pädevus määratakse osakonna põhimääruses.

(2) Peastaabi osakondade teenistuste ja jaoskondade struktuuri võivad kuuluda sektsioonid, grupid ning arhiiv, kelle pädevus määratakse osakonna põhimääruses.

§ 13. Peastaabi osakonna ülema või juhataja ametikohale määramine ja ametisse nimetamine

Osakonna ülema või juhataja määrab ametikohale või nimetab ametisse või vabastab ametikohalt või ametist kaitseväe juhataja.

§ 14. Peastaabi osakonna ülem või juhataja

(1) Peastaabi osakonna ülem või juhataja (edaspidi ülem):
1) juhib osakonna tööd, tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise ning vastutab osakonna ülesannete nõuetekohase täitmise eest;
2) vastutab osakonna vastutusalas olevate valdkondade arendamise eest;
3) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi peastaabi ülemale ja teistele peastaabi struktuuriüksuste ülematele;
4) teeb peastaabi ülemale või kaitseväe juhatajale ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu, teenistuskäigu korraldamise ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuste teenistujatele ja kaadrikaitseväelastele distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta;
5) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
6) taotleb osakonna teenistujatele ja kaadrikaitseväelastele täienduskoolitust struktuuriüksusele pandud ülesannete paremaks täitmiseks;
7) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja kaitseväe asjaajamiskorraga;
8) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud kaitseväe juhataja või peastaabi ülema poolt antud ülesandeid.

(2) Peastaabi osakonna ülemad alluvad peastaabi ülemale, välja arvatud kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevad ülemad.

(3) Peastaabi osakonna ülemal on õigus:
1) saata peastaabi teistele struktuuriüksustele ja kaitseväe struktuuriüksustele arvamuse andmiseks dokumente ning saada neilt osakonna tööks vajalikke andmeid ja informatsiooni;
2) anda oma valdkonnas peastaabi teistele struktuuriüksustele ja kaitseväe struktuuriüksustele korraldusi ja juhiseid.

(4) Peastaabi osakonna ülema teenistusülesanded täpsustatakse osakonna põhimääruses.

§ 15. Peastaabi osakonna struktuuriüksuse ülem või juhataja

Peastaabi osakonna struktuuriüksuse ülema või juhataja õigused ja kohustused sätestatakse osakonna või struktuuriüksuse põhimääruses.

3. peatükk
PEASTAABI KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD

§ 16. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad ning nende moodustamine

(1) Peastaabi ülem võib peastaabi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamiseks moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid).

(2) Komisjonid moodustatakse peastaabi ülema käskkirjaga, milles määratakse komisjoni eesmärk, ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus.

(3) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.

(4) Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste riigiasutuste teenistujaid asutuse juhi nõusolekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul.

(5) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru peastaabi ülemale, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti.

(6) Komisjonil on õigus pöörduda kaitseväe struktuuriüksuste poole tööks vajaliku informatsiooni saamiseks.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 17. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2009. a.

Minister Jaak AAVIKSOO

Kaitseplaneerimise asekantsler
kantsleri ülesannetes Lauri TUMM