Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Vastu võetud 26.11.1998 nr 266
RT I 1998, 104, 1730
jõustumine 05.12.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) ja 2) [kehtetud - RT I 2005, 41, 333 - jõust. 24.07.2005]
3) Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
4) Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Tammiku ja Kämbla looduskaitsealade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1998. a määrusega nr 266

TAMMIKU LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
[Kehtetu - RT I 2005, 41, 333 - jõust. 24.07.2005]

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1998. a määrusega nr 266

TAMMIKU LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS
[Kehtetu - RT I 2005, 41, 333 - jõust. 24.07.2005]

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1998. a määrusega nr 266

KÄMBLA LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Kämbla looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 looduskaitse alla võetud Oti botaanilis-zooloogilise kaitseala baasil. Kaitseala eesmärk on haruldaste taime- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitse.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Siniallika metskonna 1994. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele ja kaitstavate loodusobjektide seadusele, kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel.

9. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

10. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine looduslikul rohumaal ja metsamaal.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) üld- ja detailplaneeringu kehtestamine;
2) projekteerimistingimuste andmine;
3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;
4) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
5) maakorralduskava kinnitamine.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

15. Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnistu võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud looduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on Oravasoone sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kose vallas Siniallika metskonna kvartalid 102 ja 103 (kaitsealale jääv osa), talu A79 Pirita jõe ääres asuv lahusmaatükk ning talude 16, 25, 14 lahusmaatükkide neid läbivast põhja-lõunasuunalisest ojast ida poole jäävad osad ning talu A74 lahusmaatükk.

18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6–9 ja 11 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) teede ja jalgradade hooldustööd;
3) teaduslikult põhjendatud tööd veerežiimi looduslikkuse tagamiseks;
4) kraavide hooldustööd;
5) metsa majandamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

19. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

IV. PIIRANGUVÖÖND

20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ja selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

21. Piiranguvööndisse kuulub kaitseala piires olev maa-ala, mis ei ole sihtkaitsevööndis.

22. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–11 keelatud ning järgmine keelatud tegevus:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) looduslike veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
4) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) jäätmete ladustamine.

23. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse ja maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

24. Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ja teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

26. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1998. a määrusega nr 266

KÄMBLA LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Kämbla looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kose vallas Oru-Oti sihi ja Mihklijaani (6) talu lahusmaatüki lõunapiiri ristumiskohast mööda nimetatud lahusmaatüki piiri ja selle mõttelist sirgjoonelist pikendust kuni kinnistute A74 ja A73 lahusmaatükkide vahelise Siniallika kuivenduskraavini. Edasi läheb piir piki nimetatud kraavi kirdesse ja kinnistu A70 lahusmaatüki põhjapiiri itta kuni Siniallika metskonna kvartalit 103 läbiva ojani. Sealt järgib piir nimetatud oja kuni suubumiseni Pirita jõkke. Edasi kulgeb piir mööda Pirita jõe lõunakallast lääne poole ja talu 17 lahusmaatükki läbivat ning talu 42 lahusmaatüki edelapiiriks olevat metsateed kuni Oru-Oti sihini ning mööda seda ristumiseni Mihklijaani (6) talu lahusmaatüki lõunapiiriga.

Kämbla looduskaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Siniallika metskonna 1996. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.