Teksti suurus:

Meelva ja Emumäe maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:13.01.2017
Avaldamismärge:

Meelva ja Emumäe maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine

Vastu võetud 21.12.1998 nr 291
RT I 1999, 1, 2
jõustumine 08.01.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
04.04.2000RT I 2000, 30, 17613.04.2000
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009

Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) Meelva maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
2) Meelva maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);
3) Emumäe maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
4) Emumäe maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud).

2. Meelva ja Emumäe maastikukaitsealade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a
määrusega nr 291

MEELVA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Meelva maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» kaitse alla võetud sookaitseala baasil. Kaitseala eesmärk on Meelva soo ja sealsete kaitsealuste liikide ning Meelva ja Pado järvede kaitse.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Meelva maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Räpina metskonna 1992. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1935. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning püüda kala kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele ja kaitstavate loodusobjektide seadusele.

7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, sealhulgas eramaal omaniku loal.

8. Mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel ning mootorsaanidega hundijahil. Kaitsealal on keelatud veemootorsõidukitega liiklemine.

9. Jahipidamine kaitsealal on lubatud, välja arvatud linnujaht.

10. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

11. Kaitsealal on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
2) uute maaparandussüsteemide rajamine;
3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine;
4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine;
5) jäätmete ladustamine;
6) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine;
7) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud mittetootmislike ehitiste püstitamine kaitseala valitseja nõusolekul kaitseala tarbeks.

12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) maakorralduskava kinnitamine;
2) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
3) metsaomanikule metsamajandamiskava väljastamine;
4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
5) veekogude kuju ja veetaseme muutmine ning nende kallaste kahjustamine.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.

14. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

15. Teaduslikke välitöid tehakse kaitsealal kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.

16. Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

17. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks.

18. Kaitsealal on Meelva sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Räpina vallas Räpina metskonna kvartal 94, kvartali 95 eraldised 11–20 täielikult, eraldiste 6 ja 8 edela-kirdesuunalisest pinnasteest kagu poole jääv osa, eraldise 10 loode-kagusuunalisest kraavist lääne poole jääv osa, kvartali 98 eraldised 1–8, 10 ja 11, kvartali 104 eraldised 34–36, 38, 40 ja 41 täielikult ning eraldise 33 Põlva EPT turbatootmisvälja idapiiriks oleva kuivenduskraavi põhjasuunalisest pikendusest (kuni kvartali põhjapiirini) ida poole jääv osa, eraldise 37 Põlva EPT turbatootmisvälja idapiiriks olevast kuivenduskraavist ida poole ja Märaste (A121) talumaast põhja poole jääv osa, eraldise 42 Märaste (A121) talumaast põhja poole jääv osa, kvartal 105, kvartali 106 eraldis 1, kvartali 116 eraldiste 3, 5 ja 8 Märaste (A121) talumaast ida poole jääv osa, kvartal 117, kvartali 118 eraldise 33 kaitsealale jääv osa, kvartal 119 ning Pado ja Meelva järved.

19. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–10 ja 12 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks;
2) olemasolevate kraavide hooldustööd;
3) teaduslikult põhjendatud tööd veerežiimi looduslikkuse tagamiseks;
4) kvartali 94 eraldistel 1–6, 8–22 ja 24–27, kvartali 95 eraldiste 6 ja 10 kaitsealale jääval osal, eraldistel 12–14, 19, 20, kvartali 98 eraldistel 3–11 ning kvartali 119 eraldistel 2–4 valikraie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

20. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse juhtfunktsiooniga looduskaitse (veekaitse, bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

IV. PIIRANGUVÖÖND

21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

22. Kaitsealal on Saareküla piiranguvöönd, kuhu kuulub Räpina vallas Räpina metskonna kvartal 122.

23. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–12 keelatud tegevus. Samuti on keelatud lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

24. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse juhtfunktsiooniga looduskaitse (veekaitse ja maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

25. Järelevalvet kaitsealal teeb kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kellel on oma pädevuse piires õigus kaitsealal tegutseda ka iseseisvalt.

26. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a
määrusega nr 291

MEELVA MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Meelva maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Räpina vallas Räpina metskonna kvartali 95 loodenurgast mööda kvartali läänepiiri kuni kraavini, mööda seda kagu suunas kuni edela-kirdesuunalise pinnasteeni ning mööda seda kirde suunas kuni Räpina–Rasina maanteeni. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud maantee teemaa edelaserva kagu suunas kuni kvartali 98 idapiirini, mööda kvartali 98 idapiiri lõuna suunas ja kvartali 106 põhjapiiri kuni kraavini ning mööda kraavi lõuna suunas kvartali 106 lõunapiirini. Piir jätkub mööda kvartali 106 lõunapiiri lääne suunas ja mööda kvartalite 105 ja 117 idapiiri kuni Pado järveni. Edasi kulgeb piir mööda Pado järve kallast ida, lõuna ja lääne suunas ümber järve kuni kvartali 117 idapiirini ning mööda seda lõuna suunas kuni Meelva järveni. Edasi kulgeb piir mööda Meelva järve kallast kirde, lõuna ja edela suunas ümber järve kuni kvartali 119 lõunapiirini, mööda nimetatud kvartali lõuna- ja läänepiiri ning kvartali 117 läänepiiri kuni kvartali 122 idanurgani, mööda kvartali 122 kagu-, lõuna- ja läänepiiri kuni kvartali 117 läänepiirini. Piir jätkub mööda kvartali 117 läänepiiri ja kvartali 116 lõunapiiri kuni Märaste (A121) talumaa idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda Märaste (A121) talumaa ida- ja põhjapiiri kuni Põlva EPT turbatootmisvälja piiritleva kuivenduskraavini, mööda nimetatud kraavi ja selle põhjasuunalist pikendust kuni kvartali 104 põhjapiirini. Piir jätkub mööda kvartali 104 põhjapiiri ida suunas ning mööda kvartalite 105 ja 94 läänepiiri põhja suunas kuni kvartali 94 loodenurgani.

Meelva maastikukaitseala piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkavas 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Räpina metskonna 1992. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1935. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a
määrusega nr 291

EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Emumäe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta» looduskaitse alla võetud maastiku üksikelemendi Emumäe alusel. Kaitseala on loodud Pandivere kõrgustiku servamoodustiste massiivi maastikuilme säilitamiseks.

2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Emumäe maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse.

4. Kaitseala (piiranguvööndi) piir kantakse riiklikusse maakatastrisse.

II. KAITSEALA KAITSEKORD

5. Inimestel on lubatud viibida, marju ja seeni korjata ning jahti pidada kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele ja kaitstavate loodusobjektide seadusele, kusjuures erateed ja rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

6. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud üksnes kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, sealjuures eramaal omaniku loal.

7. Kaitseala metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; metsa säilitamine kaitseala maastikuilme säilitamiseks ja pinnase kaitseks).

8. Metsa kasutamise kord kaitsealal sätestatakse käesoleva kaitse-eeskirjaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine ning keemiline võsatõrje.

9. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

10. Kaitsealal on keelatud:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine väljaspool õuemaad;
3) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) jäätmete ladustamine;
5) mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine selleks mitte ettenähtud ja tähistamata liiklusteel, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud ning looduskaitsenõuetele vastavatel metsa- ja põllumajandustöödel.

11. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1) katastriüksuste kõlvikute piiride ja pindala muutmine;
2) maakorralduskavade kinnitamine;
3) erametsade metsamajandamiskavade väljastamine;
4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine;
5) geoloogilised uuringud;
6) uute ehitiste püstitamine;
7) teede, õhuliinide ja kommunikatsioonide rajamine.

12. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohaselt kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

14. Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. LÕPPSÄTTED

15. Järelevalvet kaitsealal teeb kaitseala valitseja ja teised selleks volitatud isikud, kellel on oma pädevuse piires õigus kaitsealal tegutseda ka iseseisvalt.

16. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

17. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1998. a
määrusega nr 291

EMUMÄE MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Emumäe maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Rakke vallas mööda Tammiku–Salla–Jäätmaa maantee teemaa lääneserva Traksi (Julianenbergi) talu põhjapiirilt lõuna suunas kuni Laaneotsa (A19) talu õuemaa kaguservani. Edasi mööda nimetatud õuemaa loode-, lääne- ja edelapiiri ning metsa ja kultuurmaa vahelist piiri lõuna suunas kuni Salla–Mäiste–Emumäe teeni, järgib siis viimatimainitu põhjaserva A47 talumaa läänenurgani ning jätkub mööda pinnasteed lõuna suunas kuni lõunapoolsemate siloaukude õuemaani. Seejärel kattub välispiir nimetatud õuemaa loode-, lääne- ja lõunapiiriga (jättes õuemaa kaitsealast välja) ning õuemaa lõunanurgast itta ja idakirdesse suunduva pinnasteega, talude 4, 1, 2, 10, 9, 8, 6b, 3 ja 7 lahusmaatükkide kirdepiiriga kuni viimase idanurgani ning sealt edasi talu 12 lahusmaatüki põhjapiiriga kuni Tammiku–Salla–Jäätmaa teeni. Välispiir kulgeb edasi mööda selle tee teemaa lääneserva lõuna suunas Emumäeni ning mööda Lasinurme–Koila–Emumäe maantee teemaa lääneserva lõuna suunas kuni Kadikülani, Kadiküla–Koila–Emumäe maantee teemaa põhjaserva lääne suunas Emumäeni ning Lasinurme–Salla–Käru maantee teemaa kaguserva kirde suunas kuni Pääsukese (A33) talu kirdenurgani, edasi mööda Pääsukese (A33), Kruusa (A32) ja Saviaugu (A31) talude kirdepiiri, Emumäe–Maiste–Salla tee idaserva, Oru (A7) ja Laanemetsa (A8) talu maa läänepiiri, Rõõmusoksa (A11) talu maa lõunapiiri, A45 talu lahusmaatüki lõuna- ja läänepiiri, A39 talu lahusmaatüki läänepiiri, Kulli (A14), Küünisaare (A15), Vainula (A16) ja Kaera talu maa läänepiiri, Kangru talu (14) maa lääne- ja põhjapiiri ning Traksi (Julianenbergi) talu maa põhjapiiri kuni Tammiku–Salla–Jäätmaa maantee teemaa lääneservani.

Kaitseala piirikirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1937. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel.