Teksti suurus:

Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:26.11.2015
Avaldamismärge:

Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine
[RT I 2006, 2, 5 - jõust. 08.01.2006]

Vastu võetud 10.02.1999 nr 57
RT I 1999, 17, 280
jõustumine 20.02.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
30.12.1999RT I 2000, 2, 1113.01.2000
04.04.2000RT I 2000, 30, 17613.04.2000
19.12.2000RT I 2000, 101, 66530.12.2000
20.01.2004 nr 2-3/151/2004RT I 2004, 49, 350– Peatada Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määruse nr 452 kehtivus kuni selle määruse tühistamise taotluse kohta tehtava kohtuotsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni.
28.09.2005RT I 2005, 53, 42216.10.2005
15.12.2005RT I 2006, 2, 508.01.2006
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009

Kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 02.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada:
1) ja 2) [kehtetud - RT I 2005, 53, 422 - jõust. 16.10.2005]
3) Kolga lahe maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud);
4) Kolga lahe maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud);
5) ja 6) [kehtetud - RT I 2006, 2, 5 - jõust. 08.01.2006]

2. Kolga lahe maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a
määrusega nr 57

PARIKA LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
[Kehtetu - RT I 2005, 53, 422 - jõust. 16.10.2005]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a
määrusega nr 57

PARIKA LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS
[Kehtetu - RT I 2005, 53, 422 - jõust. 16.10.2005]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a
määrusega nr 57

KOLGA LAHE MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI

I. ÜLDSÄTTED

1. Kolga lahe maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Harju Maavalitsuse 18. detsembri 1991. a määrusega nr 232 «Kolga lahe väikesaarte kaitseala moodustamisest» loodud väikesaarte kaitseala baasil. Kaitseala eesmärgiks on Põhja-Eesti väikesaartele iseloomulike maastike ja koosluste kaitse.

2. Kaitseala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Kolga lahe maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega.

3. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks:
kolmeks sihtkaitsevööndiks ja kolmeks piiranguvööndiks.
[RT I 2000, 2, 11 - jõust. 13.01.2000]

4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.

5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Jägala metskonna 1984. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal välja antud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. Merepiir on kirjeldatud nurgapunktide koordinaatide ja neid ühendavate geodeetiliste joontega. Geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-84 süsteemis ja ristkoordinaadid Eesti Põhikaardi EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.

II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED

6. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 18 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndites. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele ja kaitstavate loodusobjektide seadusele, kusjuures erateed ja -rajad on päikesetõusust kuni päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.

7. Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

8. Jalgratastega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ja käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Ujuvvahenditega liiklemine ja randumine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud kohtades.

9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine.

10. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) kehtestada detail- ja üldplaneeringut;
2) kinnitada maakorralduskava;
3) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala;
4) anda projekteerimistingimusi;
5) väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava.

12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka loa väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat.

Kaitseala valitseja vaatab metsateatise läbi ning annab oma nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast teatise saamist.

13. Kaitsealale jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel, kui käesolev kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti.

14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 25 kohase korra alusel.

15. Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnistu võõrandamisel volitatud riiki ostueesõiguse teostamisel esindama keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.

III. SIHTKAITSEVÖÖND

16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.

17. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
[RT I 2000, 2, 11 - jõust. 13.01.2000]

1) Malusi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Jõelähtme vallas Põhja-Malusi, Lõuna-Malusi ja Vahekari saar ning neid ümbritsev veeala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 59°37'53"N 25°18'09"E (6611176-573495) punkti 59°37'53"N 25°19'50"E (6611039-575067), sealt punkti 59°35'49"N 25°20'18"E (6607363-575590), sealt punkti 59°35'45"N 25°18'43"E (6607204-574101) ning sealt punkti 59°37'53"N 25°18'09"E (6611176-573495);

2) Rammu sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub Jõelähtme vallas Rammu saarel maa-ala, mille piir kulgeb kinnistu Kaarle (A1) läänenurgast Rammu saare läänerannikul mööda kinnistu Kaarle (A1) põhjapiiri nimetatud kinnistut läbiva ida-läänesuunalise pinnasteeni ning edasi mööda seda ida suunas läbi nimetatud kinnistu ja edasi mööda nimetatud pinnasteed mööda kinnistu A21 põhjapiiri, läbi kinnistute Holmi (A2), Mardi (A3), Uustalu (A4) ja A11 ning edasi mööda kinnistute A17 ja A15 lõunapiiri ja läbi kinnistu A20 kinnistu A8 läänepiirini ning edasi mööda seda lõuna suunas kinnistu A14 loodepiirini ning edasi mööda kinnistu A14 loode- ja kirdepiiri ja kinnistu Sepa (A15) kirdepiiri rannajooneni ning edasi mööda rannajoont ida, kagu, loode, lääne ja kagu suunas kuni kinnistu Kaarle (A1) läänenurgani (kinnistute Mihkli (A5) (kahes osas), Jüri (A10) (kahes osas), Uustalu (A4) (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa ja lahusmaatükk), Ülestoa (A19) (kahes osas), Sepa (A15) (kahes osas), Holmi (A2) (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa ja lahusmaatükk), Mardi (A3) (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa ja kaks lahusmaatükki), Lilleperi (A11) (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa ja lahusmaatükk), Jaagu (A17) (kahes osas), Elberi (A20) (läänepoolseim lahusmaatükk ja idapoolseima lahusmaatüki ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa), Kiini (A8) (kahes osas), Hindreku (A12) (kahes osas), Kaarle (A1) (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa ja kaks lahusmaatükki), A28, Uuetoa (A9) (kahes osas), Daneli (A13) (kahes osas), Viigi (A18), Klaukse (A7), A27, Jaani (A16), Kröngvisti (A14) (kahes osas), Järve (A24), Vanatoa (A6), Kari (A25), A11, A15 ja A1 (ida-läänesuunalisest pinnasteest põhja poole jääv osa) maa osas), Koipsi saarel kinnistute Soo (A6) ja Madise (A1) maa ning kinnistute Juhani (A5), Hindreku (A3), Vanatoa (A2) ja Jüri (A4) lahusmaatükid, Allu saar (kinnistu A2 maa) ning Laiakari saar ja veeala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 59°34'51"N 25°11'31"E (6605425-567346) punkti 59°35'06"N 25°11'51"E (6605876-567664), sealt punkti 59°35'06"N 25°13'40"E (6605907-569359), sealt punkti 59°33'06"N 25°16'52"E (6602278-572456), sealt punkti 59°32'14"N 25°16'54"E (6600654-572514), sealt punkti 59°32'04"N 25°16'31"E (6600323-572159), sealt punkti 59°32'10"N 25°15'52"E (6600506-571536) ning sealt punkti 59°34'51"N 25°11'31"E (6605425-567346);

3) Rohusi sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Jõelähtme vallas Rohusi saar (Sepa (A65) ja Klaukse (A73) talu maa) ja Umblu saar (Klaukse (A73) talu maa) ning veeala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 59°31'21"N 25°18'19"E (6599046-573882) punkti 59°31'40"N 25°18'29"E (6599616-574029), sealt punkti 59°31'21"N 25°19'09"E (6599062-574660), sealt punkti 59°30'49"N 25°19'21"E (6598082-574872), sealt punkti 59°30'37"N 25°18'59"E (6597685-574536) ning sealt punkti 59°31'21"N 25°18'19"E (6599046-573882);

4) [kehtetu - RT I 2000, 2, 11 - jõust. 13.01.2000]

18. Inimeste viibimine on keelatud Malusi sihtkaitsevööndis 1. jaanuarist kuni 20. juulini ning Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndites 1. aprillist kuni 20. juulini, välja arvatud:
1) teaduslikel välitöödel ning järelevalve- ja päästetöödel;
2) Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis liiklemisel merel kaitseala valitseja poolt tähistatud liiklusteel;
3) Rammu, Rohusi ja Koipsi saare sihtkaitsevööndisse jääval osal randumisel tähistatud sadamakohtades ja viibimisel teedel ja radadel.

19. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6–8 ja 10–11 lubatud ning järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused:
1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
2) teede ja radade hooldustööd kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul;
3) metsa majandamine Rammu ja Koipsi sihtkaitsevööndis nõmmekoosluse ilme ja liigilise koosseisu säilitamiseks kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) valikraie Rohusi sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja metsamaterjali väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
5) Rammu, Koipsi ja Rohusi sihtkaitsevööndites lammaste karjatamine kaitseala valitseja nõusolekul;
6) kalapüük, välja arvatud Rammu ja Rohusi sihtkaitsevööndis 1. aprillist 20. juulini ning Malusi sihtkaitsevööndis 1. jaanuarist 20. juulini;
7) teaduslikult põhjendatud veerežiimi taastamistööd kaitseala valitseja nõusolekul;
8) rebase-, kähriku- ja mingijaht kaitseala valitseja nõusolekul;
9) kaitseala tarbeks uute mittetootmislike ehitiste rajamine kaitseala valitseja nõusolekul.

20. Sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

IV. PIIRANGUVÖÖND

21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.

22. Kaitsealal on kolm piiranguvööndit:
1) Rammu piiranguvöönd, kuhu kuulub Jõelähtme vallas Rammu saarel maa-ala, mis ei kuulu Rammu sihtkaitsevööndisse;
2) Koipsi piiranguvöönd, kuhu kuulub Jõelähtme vallas Koipsi saarel maa-ala, mis ei kuulu Koipsi sihtkaitsevööndisse;
3) Pedassaare piiranguvöönd, kuhu kuulub Kuusalu vallas Pedassaar (Jägala metskonna kvartal 172).

23. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6–11 keelatud ning järgmine tegevus:
1) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud eramaa omanikul liiva- ja kruusavõtt oma tarbeks kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohas;
2) jäätmete ladustamine, välja arvatud kohalike olmejäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohas;
3) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4) uute maaparandussüsteemide rajamine;
5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.

24. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud:
1) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute ehitiste püstitamine;
2) veekogude vee taseme muutmine ja kallaste kahjustamine;
3) rebase-, kähriku- ja mingijaht.

25. Piiranguvööndi metsad kuuluvad kaitsemetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse; bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine).

V. LÕPPSÄTTED

26. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.

27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus- või kriminaal- ja tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.

28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole.


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a
määrusega nr 57

KOLGA LAHE MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS

Kolga lahe maastikukaitseala juurde kuuluvad põhitükina Jõelähtme vallas Põhja-Malusi, Lõuna-Malusi ja Vahekari saared ning neid ümbritsev veeala, mille piir on kirjeldatud järgmiste geodeetiliste joontega: punktist 59°37'53"N 25°18'09"E (6611176-573495) punkti 59°37'53"N 25°19'50"E (6611039-575067), sealt punkti 59°35'49"N 25°20'18"E (6607363-575590), sealt punkti 59°35'45"N 25°18'43"E (6607204-574101) ning sealt punkti 59°37'53"N 25°18'09"E (6611176-573495).

Kolga lahe maastikukaitseala juurde kuuluvad lahustükina Jõelähtme vallas Rammu, Koipsi, Laiakari ja Allu saared ning neid ümbritsev veeala, mille piir kulgeb punktist 59°34'51"N 25°11'31"E (6605425-567346) punkti 59°35'06"N 25°11'51"E (6605876-567664), sealt punkti 59°35'06"N 25°13'40"E (6605907-569359), sealt punkti 59°33'06"N 25°16'52"E (6602278-572456), sealt punkti 59°32'14"N 25°16'54"E (6600654-572514), sealt punkti 59°32'04"N 25°16'31"E (6600323-572159), sealt punkti 59°32'10"N 25°15'52"E (6600506-571536) ning sealt punkti 59°34'51"N 25°11'31"E (6605425-567346).

Teise lahustükina kuuluvad Kolga lahe maastikukaitseala juurde Jõelähtme vallas Rohusi ja Umblu saared ning neid ümbritsev veeala, mille piir kulgeb punktist 59°31'21"N 25°18'19"E (6599046-573882) punkti 59°31'40"N 25°18'29"E (6599616-574029), sealt punkti 59°31'21"N 25°19'09"E (6599062-574660), sealt punkti 59°30'49"N 25°19'21"E (6598082-574872), sealt punkti 59°30'37"N 25°18'59"E (6597685-574536) ning sealt punkti 59°31'21"N 25°18'19"E (6599046-573882).

Kolmanda lahustükina kuulub Kolga lahe maastikukaitseala juurde Kuusalu vallas Pedassaar.
[RT I 2000, 2, 11 - jõust. 13.01.2000]

Kolga lahe maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. Merepiir on kirjeldatud nurgapunktide koordinaatide ja neid ühendavate geodeetiliste joontega. Geograafilised koordinaadid on esitatud WGS-84 süsteemis ja ristkoordinaadid Eesti Põhikaardi EUREF-EST-92 süsteemis Lamberti konformses koonilises projektsioonis.


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a
määrusega nr 57

PIRITA JÕEORU MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI
[Kehtetu - RT I 2006, 2, 5 - jõust. 08.01.2006]


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1999. a
määrusega nr 57

PIRITA JÕEORU MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS
[Kehtetu - RT I 2006, 2, 5 - jõust. 08.01.2006]

/otsingu_soovitused.json