Teksti suurus:

Jahieeskiri

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:23.08.2009
Avaldamismärge:

Jahieeskiri

Vastu võetud 07.03.2003 nr 20
RTL 2003, 35, 524
jõustumine 17.03.2003

Muudetud järgmiste määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

13.06.2003 nr 52 (RTL 2003, 72, 1052) 1.05.2004

8.07.2004 nr 87 (RTL 2004, 97, 1525) 23.07.2004

21.11.2005 nr 71 (RTL 2005, 114, 1757) 2.12.2005

31.07.2006 nr 56 (RTL 2006, 62, 1130) 11.08.2006

9.10.2007 nr 57 (RTL 2007, 77, 1334) 20.10.2007

22.11.2007 nr 58 (RTL 2007, 92, 1521) 7.12.2007

16.10.2008 nr 43 (RTL 2008, 86, 1190) 26.10.2008

21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131) 1.02.2009

Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 27 lõike 1 alusel.

1. peatükk
JAHIAJAD, JAHIPIDAMISVIISIDE JA -VAHENDITE KASUTAMINE NING JAHIPIDAMINE JAHIKOERAGA

§ 1. Jahiajad, lubatud jahipidamisviiside kasutamise ning jahikoeraga jahipidamise ajad ja tingimused

(1) Lubatud jahipidamisviisid on loetletud «Jahiseaduse» § 40 lõikes 1. Lubatud jahipidamisviiside kasutamine arvestades jahiaegu ning jahikoeraga jahipidamise aegu ning tingimusi on ulukiliikide lõikes toodud käesolevas paragrahvis.

(2) Jahikoera võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks.

(3) Kaelustuvile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini.

(4) Partlastele (viupardile, rääkspardile, piilpardile, sinikael-pardile, soopardile, rägapardile, luitsnokk-pardile, punapeavardile, tuttvardile, merivardile, hahale, aulile, mustvaerale, sõtkale), laugule e vesikanale, kajakalistele (naerukajakale, kalakajakale, hõbekajakale, merikajakale), tikutajale ja laanepüüle võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, ning arvukuse reguleerimise eesmärgil jahti kajakalistele kastlõksu või varesemõrraga 20. augustist 31. oktoobrini.

[RTL 2006, 62, 1130 – jõust. 11.08.2006]

(5) Partlastele, kajakalistele, laugule ja tikutajale võib pidada jahti selle paragrahvi lõikes 4 toodud jahipidamisviise ja -vahendeid kasutades merel, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkva järvel 20. augustist 30. novembrini.

[RTL 2006, 62, 1130 – jõust. 11.08.2006]

(6) Hallhanele, rabahanele, suur-laukhanele, kanada laglele ja valgepõsk-laglele võib pidada varitsus-, hiilimis- või peibutusjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 10. septembrist 30. novembrini, sellest:

1) valgepõsk-laglele nende lindude tekitatud põllukahjustuste asukohas Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal;

2) hallhanele, rabahanele, suur-laukhanele ja kanada laglele, välja arvatud merel, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel ning Peipsi ja Pihkva järvel, 10. septembrist 31. oktoobrini.“;

3) hallhanele, rabahanele, suur-laukhanele, kanada laglele merel, Narva veehoidlal, Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkva järvel 10. septembrist 30. novembrini.

[RTL 2006, 62, 1130 – jõust. 11.08.2006]

(7) Metskurvitsale ja kormoranile võib pidada otsi- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti seisu linnukoeraga 1. augustist 30. novembrini.

(8) Nurmkanale võib pidada otsijahti seisu linnukoeraga 1. septembrist kuni 31. oktoobrini.

(9) Jahifaasanile võib pidada otsi-, varitsus- või hiilimisjahti või jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 28. veebruarini.

(10) Hallhaigrule, künnivaresele või hallrästale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti väljaspool pesitsusaega arvukuse reguleerimise eesmärgil.

(11) Hallvaresele ja kodutuvile võib pidada peibutus-, hiilimis- või varitsusjahti ning jahti varesemõrraga 1. juulist 30. märtsini.

(12) Rebasele või kährikule võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti kastlõksuga aastaringselt, uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga või piirdelippe kasutades 1. oktoobrist 28. veebruarini. Kaitseala piires olevatel merelaidudel on rebasele ja kährikule jahi pidamisel jahikoera kasutamine lubatud 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

(13) Mets- või kivinugisele või tuhkrule võib pidada jahti kastlõksuga või puult või ehitisest püünisrauaga või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga 1. novembrist 28. veebruarini.

(14) Mingile e ameerika naaritsale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või jahti kastlõksuga aastaringselt, jahti püünisrauaga või jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini.

(15) Mägrale võib pidada jahti 1. septembrist 28. veebruarini, sellest:

1) varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 28. veebruarini;

2) uru- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini. Enam kui 10 urusuudmega mägra urusüsteemi alal on urujaht keelatud.

[RTL 2006, 62, 1130– jõust. 11.08.2006]

(16) Hall- või valgejänesele võib pidada jahti terjeri, taksi, hurda, aju- ja ulukijälituskoerte rühma kuuluva jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini.

[RTL 2005, 114, 1757 – jõust. 2.12.2005]

(17) Ondatrale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või varitsus- või hiilimisjahti 1. oktoobrist 28. veebruarini.

(18) Koprale võib pidada jahti mõrraga, piirdevõrguga, püünisrauaga või taksi või terjeriga 1. augustist 15. märtsini. Koprale võib pidada jahti jahikoeraga 1. oktoobrist 28. veebruarini. Koprale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti või looma välja püüda taksi või terjerit kasutades 1. augustist 15. aprillini. Koprajaht on lubatud aastaringselt kopra tekitatud korduvate kahjustuste korral, varitsus- või hiilimisjahina või looma püügina taksi või terjerit kasutades Keskkonnaameti loal.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

(19) Hundile võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist 28. veebruarini.

[RTL 2008, 86, 1190 – jõust. 26.10.2008]

(20) Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele, võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga 1. detsembrist 28. veebruarini.

(21) Põdrale võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 15. septembrist 30. septembrini ning peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 15. detsembrini, sellest põdrapulli ja -lehmajahti 15. septembrist 30. novembrini ja põdravasikajahti 15. septembrist 15. detsembrini.

(22) Punahirvele võib pidada jahti 1. septembrist 31. jaanuarini, sellest:

1) pullile peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 31. jaanuarini, ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 31. jaanuarini;

2) lehmale või vasikale varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 30. novembrini, ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 30. novembrini.

[RTL 2006, 62, 1130 – jõust. 11.08.2006]

(23) Metsseale võib jahti pidada aastaringselt, sellest:

1) varitsus- või hiilimisjahti, välja arvatud põrsastega emisele, aastaringselt;

2) ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 28. veebruarini;

3) põrsastega emisele varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, 1. oktoobrist 28. veebruarini.

[RTL 2006, 62, 1130 – jõust. 11.08.2006]

(24) Metskitsele võib jahti pidada 1. juunist 31. detsembrini, sellest:

1) sokule varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. oktoobrist 31. detsembrini;

2) kitsele või tallele varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. oktoobrist 31. detsembrini.

[RTL 2007, 92, 1521 – jõust 7.12.2007]

(25) Rongale võib pidada varitsus- või hiilimisjahti väljaspool pesitsusaega tema tekitatud kahjustuste asukohas.

(26) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini tema tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil.

[RTL 2004, 97, 1525 – jõust. 23.07.2004]

§ 2. Jahipidamise nõuded suuruluki küttimisel

(1) Suurulukijahil ei tohi jahirelva laadida ega sellest tulistada täismantelkuuliga laetud padruniga.

[RTL 2006, 62, 1130 – jõust. 11.08.2006]

(2) Põtra, karu, hirve või metssiga võib lasta ainult kuuliga.

(3) Põdra, hirve, karu või metssea küttimisel vintraudse jahirelvaga peab vintraua kaliiber olema vähemalt 6,5 mm ning padrunis kasutatava kuuli kaal vähemalt 9,0 g.

§ 3. Jahipidamise nõuded püünise kasutamisel

(1) Püünis tuleb paigutada selliselt, et see oleks ohutu inimesele.

(2) Püünisel või varjatud püünise juures nähtaval kohal peab leiduma märgis jahitunnistuse numbriga. Märgise loetavus peab olema tagatud kogu püügiperioodi kestel.

§ 4. Ajujahi korraldamine

(1) Ajujahis viib kütid laskekohale jahijuhataja või tema määratud isik.

(2) Ajujahis viib ajajad aju kohale ja näitab kätte nende liikumissuuna jahijuhataja või tema määratud isik.

§ 5. Jahipidamise muud nõuded

(1) Tasku- või otsmikulampi võib kasutada lasu tulemuse selgitamiseks ning haavatud või surnud uluki otsimiseks.

(2) Ääretulepadrunit võib kasutada ainult nugiste, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arvatud haneliste ja laugu, laskmisel.

(3) Urujahil lahtikaevatud uruosad tuleb kohe jahi lõppedes kinni ajada.

2. peatükk
JAHIOHUTUS

§ 6. Jahiohutuse nõuded

Jahiohutuse tagamiseks on keelatud:
1) viibida jahil joobeseisundis, olles tarvitanud alkoholi, narkootikume või psühhotoksilisi aineid;
2) jätta jahirelva järelevalveta teisele isikule kättesaadavasse kohta;
3) suunata jahirelva inimesele;
4) pidada jahti rikkis jahirelvaga;
5) tulistada hääle või okste (heina, kõrkjate jm) liikumise suunas või halvasti nähtava kogu pihta (udus, vastu päikest jne), samuti nähtavate hoonete suunas;
6) lüüa haavatud ulukit jahirelvaga;
7) panna käest ära laetud jahirelva;
8) ületada takistusi (kraave, purdeid, tarasid jne) laetud jahirelvaga;
9) lahkuda ilma jahijuhataja loata laskekohalt enne aju lõppemist;
10) tulistada ajajate suunas, kui pole eelnevalt veendutud täielikus ohutuses;
11) tulistada üle paadis viibivate inimeste või nende vahelt, samuti paadis püsti seistes, ja vahetada paadis kohti, kui seal on kasvõi üks laetud tulirelv;
12) tulistada naaberküti laskesektorisse või naaberküti või kütiliini suunas;
13) määrata kütiliiniks intensiivselt kasutatavaid riigimaanteid, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik;

[RTL 2006, 62, 1130 – jõust. 11.08.2006]

14) alustada haavatud uluki jälitamist enne aju lõppemist;
15) ajajatel viibida ajus laetud jahirelvaga, välja arvatud juhul, kui koeraga ajus olles tulistatakse ajus seisvat ulukit;
16) ajajatel ületada kütiliini enne vastavat märguannet.

§ 7. Jahiohutuse nõuded jahirelva transportimisel ja käsitsemisel

(1) Iga jahimehe kohustus on tagada ohutus jahil jahirelva käsitsemisel ning hoidmisel.

(2) Jahile minnes ja jahilt tulles ning transpordivahendis, välja arvatud jahipidamisel paadist, peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis.

(3) Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel pole padruneid ei rauas ega relvale kinnitatud salves.

(4) Ühisjahil laskekohtade vahetamisel võib laadimata jahirelv olla transpordivahendis kotist väljas.

[RTL 2006, 62, 1130 – jõust. 11.08.2006]

§ 8. Jahiohutuse nõuded ühisjahil

Lisaks käesoleva määruse §-des 6 ja 7 sätestatud nõuetele tuleb ühisjahil järgida järgmisi nõudeid:
1) jahirelva võib laadida pärast laskekohale asumist ja naaberküttide asukohtade kindlakstegemist;
2) kogunemiskohtades tuleb jahirelva hoida laadimata ja lahtimurtult. Relvad, mida konstruktsiooni tõttu ei saa lahti murda, peavad sel juhul olema avatud lukuga;
3) jahist osavõtjad, välja arvatud varitsusjahil kõrgistmelt, on kohustatud kandma ohtusvesti või punast või oran¾i pealiskuube või vesti.

[RTL 2005, 114, 1757 – jõust. 2.12.2005].

3. peatükk
JAHIPIDAMISVAHENDID

§ 9. Jahipidamisvahendid

(1) Jahipidamisvahendid on loetletud «Jahiseaduse» § 39 lõikes 1.

(2) Püünisena on lubatud kasutada:
1) ulukit mittevigastaval põhimõttel töötavat kastlõksu;
2) varesemõrda;
3) ondatramõrda;
4) kopramõrda;
5) piirdevõrku või kopra eluspüügikahva;
6) ulukit kohe surmavat (conibear-tüüpi või selle tööpõhimõttega sarnast) püünisrauda.

(3) Peibutusvahendina võib uluki ligimeelitamiseks kasutada erinevaid kujusid või lõhnapreparaate või uluki häälitsusi järeleaimavaid vahendeid, välja arvatud elektroonilised vahendid.

4. peatükk
SUURULUKI LASKEKATSE TUNNISTUSE ANDMINE JA ARVESTUS

§ 10. Suuruluki laskekatse vastuvõtukomisjon

(1) Suuruluki laskekatse (edaspidi laskekatse) vastuvõtmiseks moodustab suuruluki laskekatse tunnistuse andja (edaspidi tunnistuse andja) vähemalt viieliikmelise suuruluki laskekatse vastuvõtukomisjoni (edaspidi komisjon), kusjuures üks komisjoni liige peab olema laskeinstruktor. Komisjoni esimehe määrab tunnistuse andja.

(2) Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolm komisjoni liiget, nende hulgas komisjoni esimees ja laskeinstruktorist komisjoni liige.

(3) Komisjoni esimehe poolt määratud komisjoni liige vormistab protokolli, millesse märgitakse laskekatse tulemused. Protokollile kirjutavad alla laskekatse vastu võtnud komisjoni liikmed.

(4) Laskekatse protokolle säilitab tunnistuse andja kolm aastat.

§ 11. Laskekatse sooritamise aeg ja koht

Laskekatse sooritamise aja ja koha määrab tunnistuse andja.

§ 12. Laskekatse sooritamine

(1) Laskekatse tuleb sooritada jahimehe kasutuses olevast siledaraudsest või vintraudsest jahirelvast, mille laskemoonaks on kesktulepadrun.

(2) Suuruluki laskekatse tunnistuse taotlejal peab laskekatse sooritamisel kaasas olema relvaluba.

(3) Laskekatse vastuvõtukomisjon tuvastab suuruluki laskekatse tunnistuse taotleja isiku enne katse sooritamist relvaloa kontrollimisega. Tuvastamist tõendab katse vastuvõtja oma allkirjaga laskekatse protokollil.

(4) Laskekatse sooritatakse laskeinstruktori juhendamisel.

(5) Siledaraudse jahirelva kasutamiseks suurulukijahil sooritab laskekatse tunnistuse taotleja harjutuse jooksev metssiga, mille puhul:
1) võib märklehena kasutada ümmargust (välisdiameetriga 50 cm) või Euroopa metssea terviksiluetiga märklehte;
2) on laskekaugus 35 meetrit;
3) võib harjutuse sooritamise eel relv olla ooteasendis puusal või õlas;
4) tuleb kasutada kuuliga laetud padruneid;
5) lastakse kuus üksiklasku, millest kaks lasku sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale märgile;
6) on seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks aega 3 minutit;
7) lastakse liikuvale märgile kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale;
8) loetakse laskekatse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud märklehe tabamisala.

(6) Vintraudse või kombineeritud jahirelva kasutamiseks suurulukijahil sooritab laskekatse tunnistuse taotleja komisjoni valikul kas vintraudsest või kombineeritud jahirelvast vintraudse jahirelva harjutuse jooksev metssiga või jooksev põder.

(7) Vintraudse jahirelva kasutamisel harjutuse jooksev metssiga puhul:
1) võib märklehena kasutada ümmargust (välisdiameetriga 50 cm) või Euroopa metssea terviksiluetiga märklehte;
2) on laskekaugus 35 või 50 meetrit;
3) võib harjutuse sooritamise eel relv olla ooteasendis puusal või õlas;
4) lastakse kuus üksiklasku, millest kaks lasku sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale märgile;
5) on seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks aega 3 minutit;
6) lastakse liikuvale märgile kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale;
7) loetakse laskekatse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud ümmarguse märklehe «kolme» tabamisala (ringi diameetriga 34 cm) või Euroopa metssea märklehe tabamisala.

(8) Vintraudse jahirelva kasutamisel harjutuse jooksev põder puhul:
1) on laskekaugus 100 meetrit;
2) võib harjutuse sooritamise eel relv olla ooteasendis puusal või õlas;
3) lastakse kuus üksiklasku, millest kaks lasku sooritatakse seisvale märgile ja neli lasku liikuvale märgile;
4) on seisvale märgile kahe lasu sooritamiseks aega 3 minutit;
5) lastakse liikuvale märgile kaks jooksu paremalt vasakule ja kaks jooksu vasakult paremale;
6) loetakse laskekatse sooritatuks, kui kuuest lasust vähemalt viis on tabanud märklehe tabamisala.

[RTL 2004, 97, 1525 – jõust. 23.07.2004]

§ 13. Laskekatse tunnistuse andmine

(1) Laskekatse tunnistuse annab Keskkonnaamet või Keskkonnaministeeriumi volitatud isik.

[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]

(2) Laskekatse tunnistus antakse laskekatse sooritanud jahimehele.

(3) Laskekatse tunnistuse väljastab tunnistuse andja taotlejale 10 päeva jooksul pärast laskekatse sooritamist.

(4) Laskekatse tunnistus väljastatakse laskekatset tegemata jahimehele, kes on sel aastal üleriigilise või maakonna võistluse kalenderplaanis märgitud võistlusel harjutuses jooksev põder või jooksev metssiga või vintrelvast jooksev metssiga või vintrelvast seisvate siluettide laskmine saavutanud vähemalt III järgu tulemuse ning see on fikseeritud võistlusprotokollis.

[RTL 2004, 97, 1525 – jõust. 23.07.2004]

§ 14. Laskekatse tunnistuste arvestus

Laskekatse tunnistuste arvestust peab tunnistuse andja.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTE

§ 15. Rakendussäte

[Käesolevast tekstist välja jäetud]