Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Jahimaakorraldusjuhend

Vastu võetud 14.05.2003 nr 47
RTL 2003, 63, 891
jõustumine 26.05.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 4 lõike 5 ja § 21 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Jahimaa korraldamise eesmärk

  Jahimaa korraldamise eesmärk on andmete saamine jahiulukivaru seisundi ja suuruse ning jahimaa kvaliteedi kohta, jahimaa kasutamise, jahiulukite hooldusvõtete sobivuse ja jahindusalaste õigusaktide toimimise hindamine, jahimaakorralduskava koostamine ning jahimaa kasutaja nõustamine.

§ 2.  Jahimaa korraldamisel tehtavad toimingud

  Jahimaade korraldamise käigus tehakse järgmised toimingud:
  1) jahipiirkonna moodustamiseks või vajadusel olemasoleva jahipiirkonna piiri muutmiseks ettepanekute tegemine;
  2) jahiulukite elupaikade inventeerimine;
  3) jahiulukite elupaikade rühmitamine tüüpide järgi ja erinevate elupaikade kvaliteedi hindamine;
  4) jahiulukite maksimaalse ja minimaalse lubatud arvukuse määramine;
  5) jahiulukite hooldustööde olemuse ja mahu ning võimalike jahindusrajatiste asukoha määramine;
  6) jahikoerte katsetusalade määramine;
  7) jahipiirkonna kasutusõiguse tasu arvutamine;
  8) jahipiirkonna senisele kasutusele ja jahiulukikahjustustele hinnangu andmine;
  9) jahipiirkondade jahimaakorralduskavade, kaartide ning piirikirjelduste koostamine;
  10) maakonna jahipiirkondade andmete põhjal jahimaakorralduskava ja maakonna jahipiirkondade kaartide koostamine.

§ 3.  Jahimaa elupaigaeraldus

  Jahimaa elupaigaeralduseks (edaspidi elupaigaeraldus) selle määruse tähenduses nimetatakse jahiulukitele toitumis- ja varjetingimuselt sarnaseid elupaiku, mille ringpiir ja pindala määratakse kindlaks jahimaa korraldamise käigus.

§ 4.  Elupaigatüüp ja elupaikade tüübirühm

  (1) Elupaigatüüp ja elupaikade tüübirühm on jahimaa suurulukitele ja teistele jahiulukikahjustusi põhjustavatele jahiulukiliikidele elamiseks sobivuse hindamise ja elupaigastiku statistilise iseloomustamise aluseks.

  (2) Elupaigatüüpide ja tüübirühmade moodustamisel arvestatakse, et:
  1) samasse elupaigatüüpi kuuluvad elutingimustelt samaväärsed või väga sarnased elupaigad;
  2) samasse elupaikade tüübirühma kuuluvad elutingimuselt lähedased elupaigatüübid.

2. peatükk JAHIMAA KORRALDAMISE ETTEVALMISTAMINE JA JAHIMAA KAARDISTAMINE 

§ 5.  Jahimaa korraldamise ettevalmistustööd

  (1) Jahimaa korraldamise ettevalmistamiseks tuleb Keskkonnaametil:
  1) teha vajadusel ettepanekud jahipiirkondade piiride muutmiseks või uute jahipiirkondade moodustamiseks;
  2) kutsuda kokku jahipiirkondade kasutajate esindajad jahimaakorraldustööde tutvustamiseks ja kooskõlastamiseks;
  3) esitada jahimaa korraldajale andmed kõigi jahipiirkondade kasutajate kohta.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

  (2) Jahimaa korraldamise ettevalmistamiseks tuleb jahipiirkonna kasutajal:
  1) teavitada jahimaa korraldajat jahindusrajatiste olemist ja asukohtadest;
  2) teha vajadusel jahimaa korraldajale ettepanekud jahikoerte katsetusalade määramiseks;
  3) esitada jahimaa korraldajale andmed medaliväärsete jahitrofeede kohta;
  4) esitada jahimaa korraldajale andmed jahiulukite arvukuse ja küttimise ning ulukihoolde kohta;
  5) esitada jahimaa korraldajale andmed mägraurgude asupaikade kohta;
  6) esitada jahimaa korraldajale andmed jahipiirkonnas kopra esinemise kohta.

§ 6.  Jahimaa kaardistamine

  (1) Jahimaa kaardistamise ja elupaigaeralduste määramise aluseks on Eesti põhikaart ja katastriplaan mõõdus 1:10 000 või 1:20 000.

  (2) Ulukite elupaigaeralduste pindala mõõdistatakse kaardil digitaalselt.

  (3) Mõõduga 1:20 000 kaardile kantakse jahinduslikel väliuuringutel (edaspidi välitööd) kindlaks määratud elupaigaeraldused, mille pindala on vähemalt 3 ha.

  (4) Kui elupaik on olulise tähtsusega ulukile eluks sobivuse seisukohast, võib selle kaardile kanda ka juhul, kui selle pindala on lõikes 4 sätestatust väiksem.

3. peatükk JAHIULUKITE ELUPAIKADE RÜHMITAMINE 

§ 7.  Jahiulukite elupaikade rühmitamise alused

  (1) Elupaikade rühmitamise aluseks on metsa-, jahi- ja maakorralduse andmed ning välitööde materjalid.

  (2) Korraldatud metsade kvaliteedi hindamisel kasutatakse metsakorralduse puistuplaane ja takseerkirjeldusi. Metsata metsamaa ja mittemetsamaa hindamiseks tehakse välitööd.

  (3) Korraldamata metsade kvaliteeti hinnatakse välitööde käigus. Elupaigaeralduste piirid määratakse aero- või satelliidifoto järgi, nende puudumisel silmamõõduliselt.

  (4) Puistu peapuuliigist, kasvukohatüübist, vanusest ja täiusest lähtudes on silmamõõdulisel hindamisel lubatav ühendada sarnased elupaigad üheks elupaigaeralduseks.

  (5) Avamaastikud hinnatakse välitööde käigus. Kui kaart ei vasta tegelikkusele, täpsustatakse üldtopograafilist situatsiooni.

  (6) Põllumajanduses kasutataval maal määratakse elupaigatüübid välitööde käigus.

§ 8.  Jahiulukite elupaigatüüpide rühmitamine asukoha järgi

  Jahiulukite elupaigatüübid rühmitatakse asukoha järgi järgmiselt:
  1) elupaigatüübid metsaga metsamaal;
  2) elupaigatüübid metsata metsamaal;
  3) elupaigatüübid mittemetsamaal.

§ 9.  Jahiulukite elupaigatüüpide rühmitamise kriteeriumid metsaga metsamaal

  Jahiulukite elupaigatüübid rühmitatakse metsaga metsamaal puistu järgi, arvestades:
  1) metsa kasvukohatüüpi;
  2) peapuuliiki;
  3) puistu täiust ja vanust.

§ 10.  Jahiulukite elupaigatüüpide rühmitamise kriteeriumid metsata metsamaal

  Jahiulukite elupaigatüübid rühmitatakse metsata metsamaal, arvestades:
  1) maakategooriat;
  2) peapuuliiki;
  3) metsakasvukoha tüübirühma.

§ 11.  Jahiulukite elupaigatüüpide rühmitamise kriteeriumid mittemetsamaal

  Jahiulukite elupaigatüübid rühmitatakse mittemetsamaal, arvestades:
  1) taimekooslust;
  2) ala majanduslikku kasutamist.

§ 12.  Metsakasvukohatüüpide ühendamine elupaikade tüübirühmaks

  (1) Metsakasvukohatüübid ühendatakse jahiulukite elu- ja toitumistingimuste sarnasust arvestades kuueks elupaikade tüübirühmaks I–VI. Elupaikade tüübirühma määramisel lähtutakse selle määruse lisas 1 esitatud kirjeldustest.

  (2) I rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad:
  1) leesikaloo kasvukohatüüp;
  2) lubikaloo kasvukohatüüp;
  3) sambliku kasvukohatüüp;
  4) kanarbiku ja sinika kasvukohatüüp;
  5) kanarbiku ja sinika tehismuldadel (puistangutel) asuvad kasvupaigad.

  (3) II rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad:
  1) pohla kasvukohatüüp;
  2) mustika kasvukohatüüp;
  3) karusambla-mustika kasvukohatüüp;
  4) karusambla kasvukohatüüp;
  5) jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp.

  (4) III rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad:
  1) kastikuloo kasvukohatüüp;
  2) jänesekapsa kasvukohatüüp;
  3) jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp;
  4) sinilille kasvukohatüüp.

  (5) IV rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad:
  1) naadi kasvukohatüüp;
  2) sõnajala kasvukohatüüp;
  3) angervaksa kasvukohatüüp;
  4) tarna-angervaksa kasvukohatüüp;
  5) lodu.

  (6) V rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad:
  1) kõdusoo kasvukohatüüp;
  2) tarna kasvukohatüüp;
  3) osja kasvukohatüüp;
  4) madalsoo;
  5) siirdesoo.

  (7) VI rühma elupaikade tüübirühma kuulub raba.

§ 13.  Puistu rühmitamine täiuse järgi metsaga metsamaal

  Puistu täiuse järgi rühmitatakse elupaigad järgmiselt:
  1) hõredad puistud (täiusega 0,3–0,7);
  2) tihedad puistud (täiusega 0,8–1,0).

§ 14.  Puistu rühmitamine vanuse ja liigikoosseisu järgi metsaga metsamaal

  Metsaga metsamaal rühmitatakse elupaigad puistu vanuse ja liigikoosseisu järgi järgmiselt:

Puistu	Vanuserühm
Puistu vanus (aastates)	Noor	Keskealine	Vana
Männik	Kuni 20	21–40	Üle 40
Segamännik	Kuni 20	21–40	Üle 40
Kuusik	Kuni 20	21–40	Üle 40
Segakuusik	Kuni 20	21–40	Üle 40
Lehtpuupuistu	Kuni 10	11–40	Üle 40
Segalehtpuupuistu	Kuni 10	11–40	Üle 40
Haavik	Kuni 10	11–40	Üle 40
Segahaavik	Kuni 10	11–40	Üle 40
Hall-lepik	Kuni 10	11–40	Üle 40

§ 15.  Elupaigatüübi määramine metsata metsamaal

  Metsata metsamaal määratakse järgmised elupaigatüübid:
  1) liitumata metsakultuur;
  2) lage ala (lagendik, harvik, põlendik ja raiesmik);
  3) põõsastik.

§ 16.  Elupaigatüübi määramine mittemetsamaal

  Mittemetsamaal määratletakse järgmised elupaigatüübid:
  1) põld;
  2) kultuur- ja looduslik rohumaa;
  3) võsastunud rohumaa;
  4) soo ja raba;
  5) siht ja trass;
  6) pillirooala;
  7) veekogu;
  8) rand.

4. peatükk JAHIULUKI ELUPAIGA KVALITEEDI HINDAMINE 

§ 17.  Jahiuluki elupaiga kvaliteedi hindamine

  Jahiuluki elupaiga kvaliteeti hinnatakse järgmiselt:
  1) elupaik on sobimatu ja seda ei hinnata;
  2) elupaik on sobiv ja seda hinnatakse vastavalt käesoleva määruse lisas 2 toodud kvaliteediklassidele (edaspidi klass).

§ 18.  Sõraliste elupaiga kvaliteedi hindamine

  (1) Sõraliste (põder, punahirv, metskits, metssiga) elupaiga kvaliteedi hindamisel jaotatakse elupaigad kuude klassi järgmiselt:
  1) I klass – toiduvaru poolest esmaklassiline elupaigatüüp;
  2) II klass – toiduvaru rahuldav, liigile omane elupaigatüüp;
  3) III klass – toiduvaru suhteliselt vaene, liigile omane elupaigatüüp;
  4) IV klass – toiduvaru kehv, varjetingimused rahuldavad, elupaigatüüp ei ole liigile omane;
  5) V klass – toiduvaru tähtsusetu, liigi esinemine elupaigatüübis juhuslik;
  6) 0 klass – liigile sobimatu elupaik.

  (2) Juhuslikult kasutatava elupaiga klassi võib alandada metskitsele sobiva elupaiga hindamisel kuni kahe klassi võrra, põdrale ja metsseale sobiva elupaiga hindamisel kuni kolme klassi võrra.

  (3) Suletud metsamassiivis võib metskitse elupaigaeralduse hindamisel alandada klassi 1–2 klassi võrra.

  (4) Metsatukkades, mille pindala on alla 50 ha ja kaugus metsamassiividest 200 m ja enam, võib vähendada sõraliste elupaiga hinnet 1–2 klassi võrra.

  (5) Lagedatel rabadel ja soodel hinnatakse sõraliste elupaigana ala, mis ulatub raba- või sooservast 100 m kaugusele.

  (6) Kui puudub ülevaade järgnevate aastate maakasutusest, hinnatakse põllu- ja kultuurrohumaad sõralistele sobimatu elupaigana.

  (7) Andmed jahimaa kvaliteedi kohta esitatakse jahimaakorralduskavas kogu jahipiirkonna kohta tervikuna ja igale sõralise liigile klasside kaupa. Andmete põhjal analüüsitakse elupaikade kvaliteeti ja selle võimalikke muutusi eeloleval perioodil.

§ 19.  Kopra elupaiga kvaliteedi hindamine

  (1) Kopra elupaiga kvaliteedi hindamisel jaotatakse elupaigad kuude klassi järgmiselt:
  1) I klass – toiduvaru poolest esmaklassiline elupaigatüüp;
  2) II klass – toiduvaru rahuldav, liigile omane elupaigatüüp;
  3) III klass – toiduvaru suhteliselt vaene, liigile omane elupaigatüüp;
  4) IV klass – toiduvaru kehv, varjetingimused rahuldavad, elupaigatüüp ei ole liigile omane;
  5) V klass – toiduvaru tähtsusetu, liigi esinemine elupaigatüübis juhuslik;
  6) 0 klass – liigile sobimatu elupaik.

  (2) Välitöödel hinnatakse kopra elupaigana veekogu kalda-ala vee piirist kuni 50 m kaugusele vastavalt selle määruse lisas 3 esitatud klassidele.

  (3) Kopra elupaiga klass moodustub elupaiga erinevate ökoloogiliste tingimuste summaarsest hinnangust. Määravateks tingimusteks on toidubaasi olemasolu ja varjetingimused.

  (4) Koprale elamiseks sobiva eluala ja erineva kvaliteediga kaldalõigu pikkust mõõdetakse kilomeetrites.

  (5) Veekogu kaldalõigu all mõistetakse selle määruse tähenduses seisuveekogude kaldajoone ning vooluveekogude pikkust.

5. peatükk JAHIULUKITE MINIMAALNE JA MAKSIMAALNE LUBATUD ARVUKUS 

§ 20.  Sõraliste minimaalse ja maksimaalse lubatud arvukuse määramine

  (1) Sõraliste minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus arvutatakse ulukile sobivate elupaikadega ala tuhande hektari kohta.

  (2) Sõraliste minimaalse ja maksimaalse lubatud arvukuse arvutamine:

Klass	I		II		III		IV		V
Arvukus	Min.	Maks.	Min.	Maks.	Min.	Maks.	Min.	Maks.	Min.	Maks.
Jahiuluk
Põder	4	15	3	10	1,5	7	0,5	4	0	3
Punahirv	20	25	10	20	5	15	2	10	0	5
Metssiga	4	15	2	10	1	8	0,5	6	0	2
Metskits	20	80	10	60	5	40	2	30	0	10

  (3) Jahipiirkonnas, kus esineb punahirv, peab põdra minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus olema selle paragrahvi lõikes 2 esitatud määradest kolmandiku võrra väiksem.

§ 21.  Kopra minimaalse ja maksimaalse lubatud arvukuse määramine

  Bioloogiliselt optimaalse arvukuse tasemest ja jahimaa kasutusviisidest lähtuvalt määratakse majanduslikult põhjendatud minimaalne ja maksimaalne lubatud arvukus järgmiselt:

Klass	I		II		III		IV		V
Koprapesakonna territooriumi keskmine suurus sõltuvalt elupaiga kvaliteedist (kaldalõigu pikkus kilomeetrites)	1,5		2		2,5		3,5		5
Koprapesakonna keskmine suurus (isendite arv) eri kvaliteedi ga elupaikades	6		5		4,0		3,5		3,0
Bioloogiliselt optimaalne isendite arv elupaiga kvaliteediklassi kaldalõigu ühe kilomeetri kohta	4		2,5		1,5 (1,6)		1		0,5 (0,6)
Minimaalne ja maksimaalne lubatud  arvukus elupaiga kvaliteediklassi kaldalõigu ühe kilomeetri  kohta (sõltub  konkreetse elupaiga hindamise tulemustest)	Min.	Maks.	Min.	Maks.	Min.	Maks.	Min.	Maks.	Min.	Maks.
	3	5	2	3	1	2	0,5	1,5	0	1

6. peatükk JAHIULUKITE JUURDEKASV JA KÜTTIMISMAHT 

§ 22.  Sõraliste aastane juurdekasv

  Sõraliste aastane juurdekasv arvutatakse järgmiselt:

Jahiuluki liik	Sügisene noorloomade määr asurkonnast
põder	20–35%
punahirv	15–25%
metskits	30–35%
metssiga	40–70%

§ 23.  Kopra aastane juurdekasv ja küttimismaht

  Jahimajanduslikult põhjendatud arvukuse tasemest ning liigile omasest asurkonna juurdekasvust lähtuvalt määratakse küttimismaht järgmiselt:

Klass	I	II	III	IV	V
Populatsiooni keskmine juurdekasv bioloogiliselt optimaalse arvukuse korral, %	30	25	20	15	10
Soovitatav küttimismaht bioloogiliselt optimaalse asustustiheduse korral, %	25	20	15	10	5
Küttimismaht maksimaalse lubatava arvukuse korral, %	40	30	25	20	15
Küttimismaht minimaalse lubatava arvukuse korral (ainult ulukikahjustuste piirkonnas), %	0–10	0–10	0–5	0–5	0–5

7. peatükk JAHIULUKITE LOENDUS JA ULUKIHOOLE 

§ 24.  Jahiulukite loendus

  (1) Eelneva jahimaakorralduse perioodi suurulukite ja kopra loenduse andmed esitatakse jahimaakorralduskavas ulukiliikide kaupa.

  (2) Jahiulukite arvukuse dünaamika ebaloogilistele kõikumistele antakse jahimaakorralduskavas põhjendus.

  (3) Välitööde käigus jahiulukite loendamisalade määramisel:
  1) kantakse kaardile jahiulukite ruutloenduse marsruudid;
  2) määratakse kontroll-loenduse proovialad;
  3) kontrollitakse, kas mägraurud on asustatud ning urgude asukoht kantakse kaardile;
  4) kantakse kaardile koprapesakondade paiknemine.

  (4) Jahimaakorralduskavasse tuleb lisada tabel jahiulukite loendusandmete jaoks ning küttimise ja saadud medaliväärsete jahitrofeede arvestuse pidamiseks.

§ 25.  Ulukihoole

  (1) Jahimaa korralduse käigus:
  1) kontrollitakse olemasolevate jahindusrajatiste seisukorda ja asukoha sobivust;
  2) planeeritakse jahindusrajatisi, märkides kaardil rajatiste soovitavad asukohad ja liigid;
  3) kontrollitakse jahiulukikahjustuste paiknemist ja ulatust.

  (2) Ulukihooldetööde planeerimisel lähtutakse alljärgnevatest normatiividest:

Lisasööt	Mõõt- ühik	Punahirv	Metskits	Metssiga	Karu
Kaer	kg		3	10	100
Kartul või tammetõrud	kg			100
Hein	kg	30	10
Viljapuhastusjäätmed	kg		10	100
Lehisvihad	tk	30	5–10
Haabade langetamine	tk	2–4	0,5
Loomne sööt	kg				100
Söödapõld	1–5 ha 1000 ha metsamassiivi kohta
Soolakud	3–4 soolakut 1000 ha metskitsele sobiva ala kohta

  (3) Söödapõldude ja söödarajatiste planeerimisel lähtutakse:
  1) põllu- ja metsakultuuride paiknemisest;
  2) jahiulukite varje- ja kaitsetingimustest;
  3) juurdepääsuvõimalustest.

  (4) Veekogude, kus esineb kobras, hindamisel planeeritakse ulukihooldetöid loodusväärtuste hoidmiseks ja kopra mõju vähendamiseks või reguleerimiseks sobivas suunas.

  (5) Jahimaakorralduskavasse tuleb lisada tabel jahindusrajatiste olemi arvestuse pidamiseks.

Keskkonnaministri 14. mai 2003. a määruse nr 47 «Jahimaakorraldusjuhend» lisa 1

ELUPAIGA TÜÜBIRÜHMA KASVUKOHATÜÜPIDE KIRJELDUS

Elupaiga tüübirühma kasvukohatüüpide kirjeldused on järgmised:
  1) I rühma elupaikade tüübirühm (leesikaloo, lubikaloo, sambliku, kanarbiku ja sinika ning kanarbiku ja sinika tehismuldadel asuvad kasvupaigad). Kasvukohatüübis alusmets puudub või on hõre, koosneb kadakatest, millele harva lisanduvad pihlakas, paakspuu ja pajud. Äärmuslike kasvutingimuste tõttu esineb siin vähe taimeliike. Suhteliselt suur on samblike osatähtsus, puhma-rohurindes esineb alati kanarbikku ja pohla, kohati mustikat. Rohttaimede osatähtsus on tühine, välja arvatud leesikaloo kasvukohatüübis. Puistutest on ülekaalus männikud, vähem esineb kuusikuid ja kaasikuid. Puud on sageli suure koondega ja halvasti laasunud. Puistud on madala tootlikkusega (IV–Va boniteediklass). Looduslik metsauuendus lagedatel aladel ja raiestikel on puudulik. Raiestikel on taimkatte muutused suhteliselt väikesed. Suureneb kanarbiku, mõnevõrra pohla, võnk-kastevarre ja samblike katvus, väheneb mustika osatähtsus. Kõige sagedamini tuleb juurde põdrakanep. Pinnas on kuiv, vaid sinika kasvukohatüübis on pinnas niiske.
  2) II rühma elupaikade tüübirühm (pohla, mustika, karusambla-mustika, karusambla ja jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp). Kasvukohatüübis alusmets puudub või on hõre, kasvavad kadakas, pihlakas, paakspuu, pajud, vaarikas. Alustaimestik on liigivaene. Puhmastest esinevad pohl ja mustikas, sagedane on ka kanarbik. Samblarinne pidev, laikudena esineb karusammalt. Rohttaimede osatähtsus on mõnevõrra suurem kui esimeses grupis, tavalisemad on maikelluke, palu-härghein, sinihelmikas, karvane piiphein, kastevars, metsosi, tarnad. Puistutest on ülekaalus männikud, vähem esineb kuusikuid, kaasikuid ja haavikuid. Leidub segametsi. Sageli esineb kuuse järelkasv ja teine rinne. Puistu on valdavalt keskmise tootlikkusega ning kuulub sageli (I) II–III (IV) boniteediklassi. Raiestikel tekib olulisi muudatusi. Mustikas säilitab elujõu vaid järelkasvu varjus. Tunduvalt suureneb pohla ja kanarbiku katvus. Suur osa endisest taimestikust asendub, intensiivselt hakkab arenema karusammal. Kõrrelistest võivad domineerivaks saada metskastik, võnk-kastevars, massiliselt esineb põdrakanepit. Massilisel esinemisel takistavad kõrrelised metsa uuenemist üsna tõsiselt. Harvem (karusambla kasvukohatüübis) intensiivistub järsult soostumisprotsess. Pinnas on enamasti värske, kohati niiske, sageli liivase lõimisega.
  3) III rühma elupaikade tüübirühm (kastikuloo, jänesekapsa, jänesekapsa-mustika ja sinilille kasvukohatüüp). Kasvukohatüübis on alusmets peaaegu alati tihedam ja liigirikkam kui käesoleva lisa punktides 1 ja 2 kirjeldatud tüübirühmade elupaikade kasvukohatüüpides. Esinevad sarapuu, kadakas, pihlakas, paakspuu, magesõstar jt. Alustaimestik on tihe ja liigirikas, esinevad karvane piiphein, lakkleht, kuldvits, metskastik, naat, heinputk, jusshein, põdrakanep jt. Valitsevad kuusikud, rohuloo tüübis männikud. Sagedased on lehtpuupuistud, kus enamuspuuliigiks võib olla kask või haab. Levinud on ka segapuistud. Peaaegu alati leidub kuuse järelkasvu ja tihti moodustab see teise rinde. Puistud on kõrge tootlikkusega (Ia–II boniteet), välja arvatud kastikuloo kasvukohatüübis (III–IV boniteet). Raiestike uuenemine okaspuudega on puudulik. Intensiivselt areneb põõsarinne, mis koosneb eelkõige sarapuust, pihlakast ja paakspuust. Rohttaimestikule on iseloomulik kõrreliste rohke esinemine, suurima katvusega on metskastik. Pinnas on enamasti värske, harva kuiv.
  4) IV rühma elupaikade tüübirühm (naadi, angervaksa, tarna-angervaksa, sõnajala ja lodu kasvukohatüüp). Kasvukohatüübis on alusmets keskmise tihedusega ja liigirikas. Esinevad pajud, pihlakas, paakspuu, toomingas jt, harvemini sarapuu. Alustaimestik on lopsakas ja liigirikas. Domineerivaiks rohttaimestiku liikideks on metskastik, metskõrkjas, sookastik, tarnad, naat, roomav tulikas, nõges, ojamõõl, kopsurohi, seljarohi jt. Puistu koosseis on varieeruv. Väga palju esineb eriilmelisi sega- ja lehtpuupuistuid, sageli on enamuspuuliigiks kuusk. Tihti on puistu koosseisus saar, mustlepp, tamm, pärn, harvemini vaher ja jalakas. Vanemates puistutes, eriti lehtpuude ülekaalu korral, moodustub peaaegu alati kuusest teine rinne. Ka järelkasvus on enamuses kuusk. Puistu on tootlik (naadi kasvukohatüüp) või keskmise tootlikkusega. Raiestikud uuenevad põhiliselt lehtpuudega. Taimkate on esimesel, eriti aga teisel raiumisjärgsel vegetatsiooniperioodil väga lopsakas. Pinnas niiske kuni märg.
  5) V rühma elupaikade tüübirühm (osja, tarna, kõdusoo, madalsoo ja siirdesoo kasvukohatüüp). Kasvukohatüübis on alusmets hõre kuni keskmiselt tihe, moodustub põhiliselt pajudest ja paakspuust. Osja, tarna ja kõdusoo kasvukohtades lisanduvad pihlakas, kadakas, toomingas jt. Alustaimestik on olenevalt kasvukohast rohkemal või vähemal määral liigirikas. Esinevad mets- ja sookastik, tarnad, osjad, ojamõõl, luht- ja võnk-kastevars, heinputk, maikelluke, lakkleht, pilliroog, metskõrkjas, ubaleht, soovõhk jt. Kohati ohtralt mustikat, vähem pohla. Puistud on mitmekesised, esineb nii männikuid, kaasikuid, vähemal määral kuusikuid. Puistu on keskmise kuni madala tootlikkusega ning kuulub valdavalt III–V boniteediklassi.
Raiestikul olulisi muutusi ei teki. Domineerima jäävad needsamad taimeliigid, mis esinevad puistu alustaimestikus. Raiestik uueneb halvasti, sageli sookasega. Pinnas on niiske või märg.
  6) VI rühma elupaikade tüübirühma kuuluvad raba kasvukohatüübi männikud ja puisrabad. Alusmets puudub või leidub üksikuid pajusid. Alustaimestikus on iseloomulik puhmaste esinemine; levib kanarbik, mätastel mustikas ja pohl. Samblarindes leidub turbasambla kõrval karusammalt. Puistu on madalaboniteediline (IV–Va boniteediklass), pinnas märg ja koosneb turbasammaldest.

Keskkonnaministri 14. mai 2003. a määruse nr 47 «Jahimaakorraldusjuhend» lisa 2

ELUPAIGATÜÜPIDE HINDAMISTABEL KVALITEEDIKLASSIDE LÕIKES¹

Männikud (Ma – P)

Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
1	1	1	1	2	5	0	2
1	2	1	1	4	5	0	3
1	3	1	1	5	4	5	3
1	1	1	2	1	4	4	1
1	2	1	2	5	4	4	3
1	3	1	2	3	3	3	2
1	1	1	3	1	3	4	1
1	2	1	3	4	4	4	3
1	3	1	3	3	2	3	2
1	1	1	4	1	3	4	1
1	2	1	4	4	4	4	3
1	3	1	4	3	2	3	2
1	1	1	5	1	3	4	2
1	2	1	5	4	4	4	3
1	3	1	5	3	2	3	2
1	1	1	6	3	4	5	4
1	2	1	6	4	4	5	5
1	3	1	6	4	4	5	4
1	1	2	1	3	5	5	3
1	2	2	1	5	5	4	5
1	3	2	1	4	5	5	3
1	1	2	2	3	5	4	2
1	2	2	2	5	5	4	4
1	3	2	2	5	4	3	3
1	1	2	3	3	4	4	2
1	2	2	3	5	4	4	4
1	3	2	3	4	3	3	3
1	1	2	4	3	4	3	2
1	2	2	4	5	4	3	4
1	3	2	4	4	3	3	3
1	1	2	5	3	4	3	3
1	2	2	5	5	4	3	4
1	3	2	5	4	3	3	3
1	1	2	6	4	4	5	5
1	2	2	6	4	4	5	5
1	3	2	6	4	4	5	5
Segamännikud (Ma – S)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
2	1	1	1	5	5	5	5
2	2	1	1	5	5	5	5
2	3	1	1	5	5	5	5
2	1	1	2	1	4	4	1
2	2	1	2	5	4	4	3
2	3	1	2	3	3	3	2
2	1	1	3	1	3	4	1
2	2	1	3	4	4	4	3
2	3	1	3	3	2	3	2
2	1	1	4	1	3	4	1
2	2	1	4	4	4	4	3
2	3	1	4	3	2	3	2
2	1	1	5	1	3	4	2
2	2	1	5	4	4	4	3
2	3	1	5	3	2	3	2
2	1	1	6	5	5	5	5
2	2	1	6	5	5	5	5
2	3	1	6	5	5	5	4
2	1	2	1	5	5	5	5
2	2	2	1	5	5	5	5
2	3	2	1	5	5	5	5
2	1	2	2	3	4	3	2
2	2	2	2	5	4	3	4
2	3	2	2	5	4	3	3
2	1	2	3	3	4	3	2
2	2	2	3	5	4	3	4
2	3	2	3	4	3	2	3
2	1	2	4	3	4	3	2
2	2	2	4	5	4	3	4
2	3	2	4	4	3	2	3
2	1	2	5	3	4	3	3
2	2	2	5	5	4	3	4
2	3	2	5	4	3	2	3
2	1	2	6	5	5	5	5
2	2	2	6	5	5	5	5
2	3	2	6	5	5	5	5
Kuusikud (Ku – P)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
3	1	1	1	5	5	5	5
3	2	1	1	5	5	5	5
3	3	1	1	5	5	5	5
3	1	1	2	4	3	4	4
3	2	1	2	5	4	4	5
3	3	1	2	4	3	3	3
3	1	1	3	4	3	4	4
3	2	1	3	5	4	3	5
3	3	1	3	3	2	3	2
3	1	1	4	4	3	3	3
3	2	1	4	5	4	3	5
3	3	1	4	3	2	2	3
3	1	1	5	4	3	3	3
3	2	1	5	5	4	3	4
3	3	1	5	3	3	2	3
3	1	1	6	5	5	5	5
3	2	1	6	5	5	5	5
3	3	1	6	5	5	5	5
3	1	2	1	5	5	5	5
3	2	2	1	5	5	5	5
3	3	2	1	5	5	5	5
3	1	2	2	5	5	3	5
3	2	2	2	5	5	4	5
3	3	2	2	5	4	3	4
3	1	2	3	5	4	3	5
3	2	2	3	5	4	3	5
3	3	2	3	4	3	2	4
3	1	2	4	5	4	3	5
3	2	2	4	5	4	3	5
3	3	2	4	4	3	2	3
3	1	2	5	5	4	3	5
3	2	2	5	5	5	3	5
3	3	2	5	4	3	2	3
3	1	2	6	5	5	5	5
3	2	2	6	5	5	5	5
3	3	2	6	5	5	5	5
Segakuusikud (Ku – S)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
4	1	1	1	5	5	5	5
4	2	1	1	5	5	5	5
4	3	1	1	5	5	5	5
4	1	1	2	3	2	4	4
4	2	1	2	5	4	4	5
4	3	1	2	4	3	3	3
4	1	1	3	3	2	3	4
4	2	1	3	4	4	2	5
4	3	1	3	3	1	3	2
4	1	1	4	3	2	3	3
4	2	1	4	4	4	2	5
4	3	1	4	3	2	1	2
4	1	1	5	3	2	3	3
4	2	1	5	4	4	3	4
4	3	1	5	3	3	2	2
4	1	1	6	5	5	5	5
4	2	1	6	5	5	5	5
4	3	1	6	5	5	5	5
4	1	2	1	5	5	5	5
4	2	2	1	5	5	5	5
4	3	2	1	5	5	5	5
4	1	2	2	4	4	3	4
4	2	2	2	5	4	3	5
4	3	2	2	5	4	2	4
4	1	2	3	4	3	2	4
4	2	2	3	5	4	2	5
4	3	2	3	5	3	1	4
4	1	2	4	4	3	2	4
4	2	2	4	5	3	2	5
4	3	2	4	4	3	1	3
4	1	2	5	4	3	2	4
4	2	2	5	5	4	2	5
4	3	2	5	4	3	2	3
4	1	2	6	5	5	5	5
4	2	2	6	5	5	5	5
4	3	2	6	5	5	5	5
Lehtpuupuistud (Lp – P)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
5	1	1	1	5	5	5	5
5	2	1	1	5	5	5	5
5	3	1	1	5	5	5	5
5	1	1	2	3	3	5	3
5	2	1	2	4	4	4	4
5	3	1	2	4	3	3	3
5	1	1	3	3	2	4	3
5	2	1	3	4	3	4	4
5	3	1	3	3	1	3	2
5	1	1	4	2	2	4	2
5	2	1	4	4	4	4	3
5	3	1	4	3	3	2	2
5	1	1	5	3	3	4	3
5	2	1	5	4	4	4	4
5	3	1	5	3	3	3	3
5	1	1	6	5	5	5	5
5	2	1	6	5	5	5	5
5	3	1	6	5	5	5	5
5	1	2	1	5	5	5	5
5	2	2	1	5	5	5	5
5	3	2	1	5	5	5	5
5	1	2	2	4	4	5	5
5	2	2	2	5	5	4	5
5	3	2	2	5	4	3	4
5	1	2	3	4	3	4	4
5	2	2	3	5	4	4	5
5	3	2	3	4	3	3	3
5	1	2	4	4	4	4	4
5	2	2	4	5	5	4	5
5	3	2	4	4	4	2	3
5	1	2	5	4	4	4	5
5	2	2	5	5	5	4	5
5	3	2	5	4	4	2	5
5	1	2	6	5	5	5	5
5	2	2	6	5	5	5	5
5	3	2	6	5	5	5	5
Segalehtpuupuistud (Lp – S)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
6	1	1	1	5	5	5	5
6	2	1	1	5	5	5	5
6	3	1	1	5	5	5	5
6	1	1	2	3	3	4	3
6	2	1	2	4	4	4	4
6	3	1	2	4	3	3	3
6	1	1	3	3	2	3	3
6	2	1	3	4	3	3	4
6	3	1	3	3	1	2	2
6	1	1	4	2	2	3	2
6	2	1	4	4	4	3	3
6	3	1	4	3	3	1	2
6	1	1	5	3	3	3	3
6	2	1	5	4	4	3	4
6	3	1	5	3	3	2	3
6	1	1	6	5	5	5	5
6	2	1	6	5	5	5	5
6	3	1	6	5	5	5	5
6	1	2	1	5	5	5	5
6	2	2	1	5	5	5	5
6	3	2	1	5	5	5	5
6	1	2	2	4	4	5	4
6	2	2	2	5	5	4	5
6	3	2	2	5	4	2	4
6	1	2	3	4	3	4	4
6	2	2	3	5	4	3	5
6	3	2	3	4	3	1	3
6	1	2	4	4	4	4	4
6	2	2	4	5	5	3	5
6	3	2	4	4	4	1	3
6	1	2	5	4	4	4	4
6	2	2	5	5	5	3	5
6	3	2	5	4	4	2	4
6	1	2	6	5	5	5	5
6	2	2	6	5	5	5	5
6	3	2	6	5	5	5	5
Haavikud (Hb – P)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
7	1	1	1	5	5	5	5
7	2	1	1	5	5	5	5
7	3	1	1	5	5	5	5
7	1	1	2	1	1	5	1
7	2	1	2	2	3	4	4
7	3	1	2	3	3	3	3
7	1	1	3	1	1	4	1
7	2	1	3	2	3	3	3
7	3	1	3	2	1	2	2
7	1	1	4	1	1	3	1
7	2	1	4	2	3	2	3
7	3	1	4	2	2	2	2
7	1	1	5	1	1	3	1
7	2	1	5	2	3	3	4
7	3	1	5	2	2	2	2
7	1	1	6	5	5	5	5
7	2	1	6	5	5	5	5
7	3	1	6	5	5	5	5
7	1	2	1	5	5	5	5
7	2	2	1	5	5	5	5
7	3	2	1	5	5	5	5
7	1	2	2	2	2	4	2
7	2	2	2	2	4	4	5
7	3	2	2	4	3	3	4
7	1	2	3	2	2	4	2
7	2	2	3	3	3	3	4
7	3	2	3	3	2	2	3
7	1	2	4	2	2	4	2
7	2	2	4	3	4	3	4
7	3	2	4	3	3	1	3
7	1	2	5	2	2	4	2
7	2	2	5	3	4	3	5
7	3	2	5	3	3	2	3
7	1	2	6	5	5	5	5
7	2	2	6	5	5	5	5
7	3	2	6	5	5	5	5
Segahaavikud (Hb – S)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
8	1	1	1	5	5	5	5
8	2	1	1	5	5	5	5
8	3	1	1	5	5	5	5
8	1	1	2	2	2	5	2
8	2	1	2	3	3	4	4
8	3	1	2	4	4	3	4
8	1	1	3	2	2	4	2
8	2	1	3	3	3	3	4
8	3	1	3	3	2	2	3
8	1	1	4	2	2	3	2
8	2	1	4	3	3	3	3
8	3	1	4	3	2	2	3
8	1	1	5	2	2	3	2
8	2	1	5	3	3	3	4
8	3	1	5	3	2	2	3
8	1	1	6	5	5	5	5
8	2	1	6	5	5	5	5
8	3	1	6	5	5	5	5
8	1	2	1	5	5	5	5
8	2	2	1	5	5	5	5
8	3	2	1	5	5	5	5
8	1	2	2	2	3	4	2
8	2	2	2	3	4	4	4
8	3	2	2	4	4	2	4
8	1	2	3	3	3	4	3
8	2	2	3	3	4	3	4
8	3	2	3	3	3	2	4
8	1	2	4	3	3	4	3
8	2	2	4	4	5	4	5
8	3	2	4	4	4	1	4
8	1	2	5	3	3	4	3
8	2	2	5	4	5	3	5
8	3	2	5	4	4	2	4
8	1	2	6	5	5	5	5
8	2	2	6	5	5	5	5
8	3	2	6	5	5	5	5
Hall-lepikud (Lv)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
9	1	1	1	5	5	5	5
9	2	1	1	5	5	5	5
9	1	1	2	4	5	5	5
9	2	1	2	5	5	5	5
9	1	1	3	4	4	5	5
9	2	1	3	5	5	5	5
9	1	1	4	4	4	5	5
9	2	1	4	5	5	5	5
9	1	1	5	4	4	5	5
9	2	1	5	5	5	5	5
9	1	1	6	5	5	5	5
9	2	1	6	5	5	5	5
9	1	2	1	5	5	5	5
9	2	2	1	5	5	5	5
9	1	2	2	5	5	5	5
9	2	2	2	5	5	5	5
9	1	2	3	5	5	5	5
9	2	2	3	5	5	5	5
9	1	2	4	5	5	4	5
9	2	2	4	5	5	4	5
9	1	2	5	5	5	4	5
9	2	2	5	5	5	4	5
9	1	2	6	5	5	5	5
9	2	2	6	5	5	5	5
Liitumata männikultuurid ja -raiestikud (Ma)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
15	0	0	1	4	5	5	3
15	0	0	2	3	4	5	2
15	0	0	3	2	3	4	2
15	0	0	4	2	3	4	2
15	0	0	5	2	3	4	3
15	0	0	6	4	4	5	5
Liitumata kuuse- või lehtpuukultuurid ja -raiestikud (Ku, Lp)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
16	0	0	1	5	5	5	5
16	0	0	2	3	3	5	3
16	0	0	3	3	2	4	3
16	0	0	4	3	2	3	3
16	0	0	5	3	3	4	4
16	0	0	6	5	5	5	5
Harvikud, lagendikud ja põlendikud (Ha)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
17	0	0	1	5	5	5	5
17	0	0	2	4	4	5	4
17	0	0	3	3	3	4	3
17	0	0	4	3	3	3	3
17	0	0	5	4	3	4	4
17	0	0	6	5	5	5	5
Lagedad rabad (Rb)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
25	0	0	0	0	0	0	0
Puudega rabad (väiksema täiusega) (Rb)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
25	0	1	0	5	0	0	0
Puudega rabad (suurema täiusega) (Rb)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
25	0	2	0	4	5	0	5
Lagedad siirdesood (Ss)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
26	0	0	0	0	0	0	0
Puudega siirdesood (väiksema täiusega) (Ss)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
26	0	1	0	4	5	5	5
Puudega siirdesood (suurema täiusega) (Ss)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
26	0	2	0	3	5	5	5
Lagedad madalsood (Md)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
27	0	0	0	0	0	0	0
Puudega madalsood (väiksema täiusega) (Md)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
27	0	1	0	4	5	5	5
Puudega madalsood (suurema täiusega) (Md)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
27	0	2	0	3	5	5	5
Teised põõsastikud (v.a Pa, Kd) (Tp)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
37	0	0	0	4	4	4	4
Pajustikud (Pa)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
38	0	0	0	1	2	4	2
Kadastikud (Kd)
Pl	V	T	Tü	P	M	S	H
39	0	0	0	5	3	5	3

¹Elupaigatüüpide hindamistabelis kasutatakse lühendeid järgmises tähenduses:

Lühend	Seletus
Pl 1	Männikud
Pl 2	Segamännikud
Pl 3	Kuusikud
Pl 4	Segakuusikud
Pl 5	Lehtpuupuistud
Pl 6	Segalehtpuupuistud
Pl 7	Haavikud
Pl 8	Segahaavikud
Pl 9	Hall-lepikud
Pl 15	Liitumata männikultuurid ja -raiestikud
Pl 16	Liitumata kuuse- või lehtpuukultuurid ja -raiestikud
Pl 17	Harvikud, lagendikud ja põlendikud
Pl 25	Lagedad rabad
Pl 25 010	Puudega rabad (väiksema täiusega)
Pl 25 020	Puudega rabad (suurema täiusega)
Pl 26	Lagedad siirdesood
Pl 26 010	Puudega siirdesood (väiksema täiusega)
Pl 26 020	Puudega siirdesood (suurema täiusega)
Pl 27	Lagedad madalsood
Pl 27 010	Puudega madalsood (väiksema täiusega)
Pl 27 020	Puudega madalsood (suurema täiusega)
Pl 37	Teised põõsastikud (v.a Pa, Kd)
Pl 38	Pajustikud
Pl 39	Kadastikud
V 0	Vanus määramata
V 1	Noored
V 2	Keskealised
V 3	Vanemad
T 1	Hõredad puistud (täius 0,3–0,7)
T 2	Tihedad puistud (täius 0,8–1,0)
Tü 1	I rühma kasvukohatüübid
Tü 2	II rühma kasvukohatüübid
Tü 3	III rühma kasvukohatüübid
Tü 4	IV rühma kasvukohatüübid
Tü 5	V rühma kasvukohatüübid
Tü 6	VI rühma kasvukohatüübid
P 1	Põdra elupaikade I kvaliteediklass
P 2	Põdra elupaikade II kvaliteediklass
P 3	Põdra elupaikade III kvaliteediklass
P 4	Põdra elupaikade IV kvaliteediklass
P 5	Põdra elupaikade V kvaliteediklass
M 1	Metskitse elupaikade I kvaliteediklass
M 2	Metskitse elupaikade II kvaliteediklass
M 3	Metskitse elupaikade III kvaliteediklass
M 4	Metskitse elupaikade IV kvaliteediklass
M 5	Metskitse elupaikade V kvaliteediklass
S 1	Metssea elupaikade I kvaliteediklass
S 2	Metssea elupaikade II kvaliteediklass
S 3	Metssea elupaikade III kvaliteediklass
S 4	Metssea elupaikade IV kvaliteediklass
S 5	Metssea elupaikade V kvaliteediklass
H 1	Hirve elupaikade I kvaliteediklass
H 2	Hirve elupaikade II kvaliteediklass
H 3	Hirve elupaikade III kvaliteediklass
H 4	Hirve elupaikade IV kvaliteediklass
H 5	Hirve elupaikade V kvaliteediklass

Keskkonnaministri 14. mai 2003. a määruse nr 47 «Jahimaakorraldusjuhend» lisa 3

KOPRA ELUPAIGA KVALITEEDIKLASSID

Kopra elupaiga kvaliteediklassid hüdroloogiliste tingimuste järgi

Klass	I	II	III	IV	V
Tingimused
Veekogu laius, m	5–10 ja laiem	3–5	2–3	1–2	väiksem kui 1
Voolu kiirus, m/s	0–0,2	0,2–0,4	0,4–0,6	0,6–1,0	suurem kui 1,0
Vee sügavus, m	1,0–3,0	0,7–1,0	0,5–0,7	0,2–0,5	väiksem kui 0,2
Keskmine voolu hulk, l/s	üle 100	30–100	10–30	1–5	alla 1
Lainetuse mõju	minimaalne või puudub	nõrk	mõõdukas	ajutiselt tugev	regulaarne ja sageli tugev
Kvaliteediklassi määramine1	I ja II klassi näitudest	I, II ja III klassi näitudest	I, II, III ja IV klassi näitudest	I, II, III, IV ja V klassi näitudest	I, II, III, IV ja V klassi näitudest

¹ Kvaliteediklassi määramisel võib madalamast klassist pärineda vaid üks hinnatud tingimustest.

Kopra elupaiga kvaliteediklassid edaafiliste ja geomorfoloogiliste tingimuste järgi

Klass	I	II	III	IV	V
Tingimused
Kalda materjal	Juurestikuga läbikasva- nud ja kamardu- nud turbane või liiv- turbane pinnas	Kamar- dunud ja paiguti läbikasva-nud kerged pinnased	Kamar- dunud ja vähesel määral juurtega läbi- kasvanud savikad ja liivased pinnased	Nõrgalt kamar- dunud üksikute puudega liivased ja savised pinnased	Kivine savi-, liiv- või liiva- kivipinnas
Kaldavalli kõrgus, m	1,5–3,0–5,0	0,5–1,0	0,3–0,5	0,2–0,3	alla 0,2
Kaldalähedase vee süvis 1 m kaugusel kaldast, m	0–2	2–5	5–10	10–20	üle 20
Ajutiste varjekohtade olemasolu ja kaugus suurvee ajal	Esineb küllaldaselt kalda- kõrgendike ja võsastike näol 30 m raadiuses	Esineb kalda- kõrgen- dikke ja võsa 30–50 m raadiuses	Varjumis- võima- lused kaldast 50–100 m kaugusel	Varjekohti leidub kaldast 100–200 m kaugusel	Varje- tingi- mused kehvad ja asuvad kaldast kaugemal kui 200 m
Kvaliteediklassi määramine1	I ja II klassi näitudest	I, II ja III klassi näitudest	I, II, III ja IV klassi näitudest	I, II, III, IV ja V klassi näitudest	I, II, III, IV ja V klassi näitudest

¹ Kvaliteediklassi määramisel võib madalamast klassist pärineda vaid üks hinnatud tingimustest.

Kopra elupaiga kvaliteediklassid toitumistingimuste järgi

Klass	I	II	III	IV	V
Tingimused
Paju-, haava- ja kasepuistute osa kaldaala 50 m laiuses vööndis, %	üle 50	30–50	10–30	5–10	alla 5
Kopra toiduks sobivate rohttaimede esinemine kaldavöötmes¹	Liigirikka vöötmena 30–50%-l hinnatavast alast	Laiguti ligikaudu 20–30 %-l hinnata- vast alast	Hajusalt 10–20%-l hinnata- vast alast	Hõredalt ja üksikute laikudena vähem kui 10 %-l hinnata- vast alast	Sobivad roht- taimed puuduvad või esinevad väga hõredalt
Vee- ja hüdrofiilsete taimede esinemine veekogus2	Ulatusliku vöötmena või laiguti 30–50%-l hinnatavast alast	20–30% latuses hinnata- vast alast	Kitsa vöötmena ja laiguti 10–20% ulatuses hinnata- vast alast	Hõredalt üksikute laikudena vähem kui 10 %-l hinnata- vast alast	Sobiv vee- ja hüdro- fiilne taimestik puudub
Kvaliteediklassi määramine³	I ja II klassi näitudest	I, II ja III klassi näitudest	I, II, III ja IV klassi näitudest	I, II, III, IV ja V klassi näitudest	I, II, III, IV ja V klassi näitudest

¹ Rohttaimedest angervaks, seaohakas, soopihl, vaarikas, nõges, putkõielised, kõrrelised jt.
² Veetaimedest kollane vesikupp, kõõlusleht, hundinuiad, järv-kaisel, pilliroog, vesitatrad, putkõielised jt.
³ Kvaliteediklassi määramisel võib madalamast klassist pärineda vaid üks hinnatud tingimustest.

Kopra elupaiga kvaliteediklassid inimmõju ja häirimisfaktori järgi

Klass	I	II	III	IV	V
Tingimused
Veekogu ja selle kallaste majanduslik kasutamine: niitmine, raie, kalapüük	Puudub või on väga väike	Kallastel niidetakse rohtu kohati. Muud majandus- liku kasuta- mise viisid ei ole märkimis- väärsed	Kallastel niidetakse rohtu, kuid mitte ulatus- likumalt kui 50%-l kaldaalast. Raie ja kalapüük on juhuslikku laadi ja väikese ulatusega	Üks nimetatud majandus- liku kasutuse viisidest on domi- neeriv peaaegu kogu kaldaala ulatuses	Väga intensiivne mitme majandus- valdkonna mõju
Veeliiklus	Puudub või on väga väike	Sõude- paadid ja süstad	Sõude- paadid ja üksikud mootor- paadid	Regu- laarne laeva- liiklus	Väga tihe laeva- ja paadi- liiklus
Vaenlased, häirimine ja salaküttimine	Üksnes loodus- likud vaenlased, salakütti- mine puudub	Loodus- likud vaenlased ja vähene inimmõju	Mõõdukalt esinev sportlik kalapüük, salakütti- mine ja hulkuvad koerad	Intensiivne kalapüük, turism, asulate lähedus, hulkuvad koerad	Väga intensiivne inimmõju ja muud negatiiv- sed mõjurid
Maaparanduse mõju, veerežiimi tingimused	Loodus- likud veekogud, veerežiim stabiilne	Loodus- likud või 15–25 a tagasi süvenda- tud vee- kogud. Veerežiim vähe- kõikuv	Süvenda- tud 10–15 a tagasi. Veerežiim kõikuv, kaldaid hoolda- takse	Maa- parandus-kraav või kanal, kaevatud 5–10 a tagasi. Veetase tugevalt kõikuv, kuivav kraav	Regulaar- selt hooldatud kraavid, regu- leeritud veetase- mega või kuivavad kraavid
Kvaliteediklassi määramine1	I ja II klassi näitudest	I, II ja III klassi näitudest	I, II, III ja IV klassi näitudest	I, II, III, IV ja V klassi näitudest	I, II, III, IV ja V klassi näitudest

¹ Kvaliteediklassi määramisel võib madalamast klassist pärineda vaid üks hinnatud tingimustest.