Teksti suurus:

Saue valla arengukava 2009–2013 (2026) vastuvõtmine

Väljaandja:Saue Vallavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:KO 2009, 24, 358

Saue valla arengukava 2009–2013 (2026) vastuvõtmine

Vastu võetud 22.01.2009 nr 1

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 p 7 alusel.

§ 1. Võtta vastu Saue valla arengukava 2009- 2013 (2026) (lisatud).

§ 2. Tunnistada kehtetuks Saue vallavolikogu  10. oktoobri 2005 määrus nr 008 «Saue valla arengukava aastani 2015 (2024)».

§ 3. Määrus avaldatakse Saue valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis.

§ 4. Määrus jõustub 01. veebruaril 2009

Volikogu esimees Indrek TIIDEMANN
LISA
Saue vallavolikogu 22. jaanuari 2009 määrusele nr 01

Saue vald– rõõmu kodu

 

SAUE VALLA ARENGUKAVA

2009-2013 (2026)

EESSÕNA

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 37 lg 1 kohaselt peab vallal olema arengukava. Arengukava  seaduse tähenduses on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Valla arengukava tuleb koostada perioodiks, mil vallal on rahalisi kohustusi, Saue valla konsolideeritud laenukoormus on aastani 2026.Tänapäeva kiirelt muutuvas globaliseeruvas maailmas pole reaalselt võimalik teha väga pikaajalisi prognoose, sellegipoolest on arengukavasse lisatud mitmed perspektiivsed tegevused, mida ei ole võimalik rakendada lähimatel aastatel, aga idee tasandil näiteks 10 aasta pärast.

Valla arengukaval tervikuna on kolm olulist rolli:

Esiteks konkretiseerib arengukava Saue valla tulevikuvisiooni, toob välja Saue valla eripära võrreldes teiste linnade ja valdadega  ja esitab meetmed selle eripära säilitamiseks ning eripära olemusega kooskõlas olevaks arenguliseks tegevuseks.

Valla arengukava ei ole ruumilise planeerimise dokument, kuid sätestab need väärtused, mille tuginevad valla poolt tellitavad ruumilise planeerimise dokumendid- valla üldplaneering ja selle korrektuurid, teemaplaneeringud ja detailplaneeringud.

Teiseks on arengukava roll aidata kaasa kodanikuühiskonna ja kogukondliku tegevuse arendamisele Saue vallas.

Kolmandaks on valla arengukava ülesandeks olla aluseks Saue valla eelarve koostamisele ja  investeeringute planeerimisele.

Käesoleva arengukava lähtematerjaliks on Saue vallavolikogu 10.10.2005 määrusega nr 8 kinnitatud Saue valla arengukava aastani 2015 (2021)[1], 2008.a kevadel läbi viidud elanike küsitlusel põhinev „Elanike arvamuse analüüs“ ja OÜ Europolis poolt koostatud Saue valla rahvastikuprognoos ning finantseerimis- ja laenuvõime analüüs aastani 2020

Arengukava I osas esitatakse olulised makroprognoosid (rahvastikuanalüüs, majandusprognoos, muud riskid) ning nendest makroprognoosidest lähtuvad võimalikud valla arengueelised või riskikriteeriumid. II osas püstitatakse Saue valla arenguvisioon aastani 2026, samuti defineeritakse arengukava väärtused, valdkondlikud peaeesmärgid ning esitatakse arengukava tulemuslikkuse mõõdikud. Arengukava III osas esitatakse valla ja arengukava seisukohalt oluliste valdkondade lähteolukord, tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud ning püstitatakse edasise arengu eesmärgid ning eesmärkide püstitamiseks vajalike tegevuste loetelu.

1.      Valla identiteet, rahvastik ja säästev areng

2.      Haridus ja noorsootöö

3.      Kultuur, sport ja vaba aeg

4.      Vallamajandus

5.      Keskkond

6.      Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus

7.      Ettevõtlus ja turism

8.      Elanikulähedane vallajuhtimine

Arengukava IV osaks on valla finants- ja investeerimisvõime analüüs (eelarvestrateegia), mis on aluseks iga-aastasele eelarveliste tegevuste planeerimisele. Arengukava koostamise aegset (st sügis 2008) kohaliku omavalitsuse toimimiskeskkonda iseloomustab äärmiselt suur ebastabiilsus. Globaalne ja Eesti majandusolukord ei anna optimismiks põhjust ja nii Rahandusministeerium kui Eesti Pank on viimase poolteise aasta jooksul prognoosinud majandusolukorda tegelikust tunduvalt optimistlikumaks. Seetõttu on arengukava võtmesõnaks konservatiivsus ja ettevaatlikkus. Majandusolukorra paranemisel saab tegevuskava üle vaadata ja vastavad korrektiivid sisse viia. Pikaajaliste prognooside tegemine praeguses majandussituatsioonis on perspektiivitu ettevõtmine.

Arvestades makromajanduse olukorra prognoosimatust, tuleb nimetatud numbrid 2009.a II poolel arengukava seadusekohase uuendamise käigus kindlasti üle vaadata ja täpsustada.

Seadustega nõutavad kohustuslikud täiendavad arengukavad või küsimused, mida tuleb arengukavas käsitleda:

1.      Vastavalt jäätmeseadusele koostab kohalik omavalitsus  valla või linna jäätmekava oma arengukava osana, juhindudes maakonna jäätmekavast. Saue vallal on kehtiv ja ajakohastatud jäätmekava aastateks 2008-2014 (kinnitatud Saue Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 013.

2.      Vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele on kohaliku omavalitsusüksuse üheks ülesandeks sotsiaalhoolekande korraldamisel kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine valla või linna arengukava osana(§ 8 p 1). Sotsiaalhoolekande arengukava on käesoleva valla arengukava osa.

3.      Vastavalt noorsootöö seadusele on kohaliku omavalitsuse volikogu (§ 6) ülesandeks määrata noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ja sätestada nende saavutamiseks vajalikud ülesanded valla või linna arengukavas. Noorsootöö prioriteedid on käesoleva arengukava osa.

4.      Vastavalt teeseadusele koostab riikliku teehoiukava Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Maanteeameti ja kohalike omavalitsuste koostatud teehoiukavasid arvestades. Valla arengukavas on sätestatud lähiaastate teehoiu põhialused.

5.      Ühistranspordiseaduse kohaselt suunavad ja koordineerivad kohaliku omavalitsuse organid (lisaks riiklikele) ühistranspordi arengut ning töötavad välja vastavalt oma pädevusele ja viivad ellu asjaomaseid arengukavasid. Ühistranspordi küsimus on käesolevas arengukavas käsitletud.

6.      Vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel (§ 4), mis koostatakse vähemalt 12 aastase perioodi kohta. Saue vallas on kinnitatud Tallinna reoveekogumisala ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava  aastateks 2008-2020 (kinnitatud Saue Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 14), hetkel (oktoober 2008) on koostamise lõppjärgus valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava korrektuur.

7.      Vastavalt koolieelse lasteasutuse seadusele  koostab lasteasutus järjepideva arengu tagamiseks koostöös hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga lasteasutuse arengukava. Arengukava kinnitatakse valla- või linnavolikogus sätestatud korras.

8.      Vastavalt Põhikooli ja gümnaasiumiseadusele koostab kool kooli järjepideva arengu tagamiseks koostöös hoolekogu (nõukogu) ja õppenõukoguga kooli arengukava. Kooli arengukava kinnitatakse valla- või linnavolikogus sätestatud korras.

Külade arengukavad

Küla arengukava on külaelanike koostööna valminud kokkulepe, mis sisaldab küla lähteolukorra analüüsi, küla arengueeldused, kavandatavad eesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. Külade arengukavad ei ole valla arengukava osad, kuid külade arengukavad võivad olla aluseks valla arengukavas olevate eesmärkide ja tegevuste planeerimisel. Külade arengukavad avalikustatakse valla veebileheküljel.

Keskkonnamõjude strateegilise hindamise vajalikkus

Valla arengukava näol on tegemist tulevikku vaatava strateegilise dokumendiga, mis esitab lahendused valla terviklikuks, tasakaalustatud ja säästlikuks arenguks. Arengukava aluseks on valla arengut mõjutatavad rahvastiku, majanduse ja sotsiaalse arengu trendid, millest tulenevalt on püstitatud erinevad valdkondlikud eesmärgid. Arengukavas eesmärkide elluviimiseks esitatud alameesmärkide ja tegevuste näol on tegemist valla üldist arengut positiivses suunas mõjutavate meetmetega. Valla arengukava osas ei peeta oluliseks algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist alljärgnevatel põhjustel:

1.      Arengukavas esitatud tegevuste elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, mis põhjustaks keskkonnas selliseid muutusi, mille järel halveneks oluliselt inimeste tervis ja heaolu.

2.      Valla arendustegevus aastateks 2009-2013 näeb ette vajalikud tegevused ja meetmed püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Tegevuskavas ei ole esitatud konkreetseid tegevusi sellisel kujul, mille puhul oleks võimalik täpsemalt hinnata nende mõjude olulisuse ulatust, sh näiteks olulise negatiivse keskkonnamõjuga tootmis- või ehitustegevust ja millega kaasneks keskkonna, sh vee, pinnase, õhu saastamist;

3.      Arengukavas esitatud tegevuste elluviimisega ei halvendata keskkonnaseisundit, vaid eesmärgiks on väärtuslike alade säilitamine ning säästva arengu põhimõtetest lähtumine.

4.      Arengukava tegevused ei avalda negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ega kultuuriväärtustele;

5.      Arengukavas esitatud eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuste puhul viiakse vajadusel läbi keskkonnamõju strateegilised hindamised ja keskkonnamõju hindamised vastavate üld-, teema- ja detailplaneeringute või tegevuslubade menetlemise käigus. Sellisteks tegevusteks võivad olla teedevõrgu arendamine, jäätmekäitluse arendamise jms meetmed;

Arengukava algversiooni koostasid abivallavanem- arendusnõunik Mikk Lõhmus ja keskkonnaspetsialist Kati Oolo. Arengukava läbis kaks 3-nädalast avalikustamise tsüklit, tutvustavad artiklid valla ajalehes „Koduvald“ ning seda arutati mõlema avalikustamise järgselt kõikides vallavolikogu komisjonides.

Saue valla asukohast tingitud ohud ja arengueelised, valla rahvastiku ja majandusprognoos

Saue vald paikneb Saue vald asub Harjumaal Tallinnast edelas ning piirneb lisaks Tallinnale Harku, Keila, Kernu ja Saku vallaga ning Raplamaa Kohila vallaga. Valda läbivad kaks Tallinnast väljuvat riikliku tähtsusega maanteed: Pärnu maantee (tee nr. 4) ja Paldiski maantee (tee nr. 8) ning Paldiski linna ja Riisipere alevikku suunduvad raudteeliinid.

Saue vallas elas 01.01.2008.a. seisuga 8459 inimest. (01.01.2009 seisuga 8815 inimest) Elanike arv vallas suureneb: viimase kaheksa aasta jooksul on Saue valda asunud 1758 uut elanikku, s.t keskmiselt lisandub ühe aasta jooksul enam kui 3% elanikke. Elanike arvu muutused asulate lõikes on ebaühtlaselt jaotunud. Arvuliselt enim on aastatel 2000-2008 elanikke lisandunud Laagri alevikku (708), Alliku külla (611) ning Vatsla külla (110). Pärinurme, Vanamõisa ning Ääsmäe külade elanike arv on rahvastikuregistri andmetel pisut vähenenud (vastavalt 3%, 6% ja 3%). Asustus on koondunud põhiliselt valla põhjaossa Tallinna linnaga piirnevale ja Tallinn-Keila-Paldiski maantee äärsetele aladele. Hõredalt on asustatud valla lõunaosa.

Valla asend Eestis ja asukohast tingitud ohud ja arengueelised

Saue valla olulisimaks arengut mõjutavaks teguriks on tema asend Tallinna lähistagamaal ning vahetu piirnemine Tallinna linnaga. Kõiki Tallinna linna ümbritsevaid omavalitsusüksusi ühendavad järgmised ühised tunnused:

1. Asumine Tallinna valglinnastunud tagamaal, ulatuslik planeerimis- ja ehitustegevus, uusasumite teke ja sellest tingitud elanike arvu kiire kasv taustsüsteemiks oleva Eesti elanike arvu jätkuva languse taustal. ;

Tabel 1

Eesti elanike arvu muutus 2004-2008

 

 

1.01.2004

1.01.2008

Muutus

%

1

TALLINN

389642

401345

11703

3,0

2

Harjumaa

126182

141594

15412

12,2

3

Hiiumaa

11082

10495

-587

-5,3

4

Ida-Virumaa

178286

170063

-8223

-4,6

5

Jõgevamaa

38469

36208

-2261

-5,9

6

Järvamaa

39458

35799

-3659

-9,3

7

Läänemaa

29290

27952

-1338

-4,6

8

Lääne-Virumaa

69015

67417

-1598

-2,3

9

Põlvamaa

33266

31613

-1653

-5,0

10

Pärnumaa

91654

91057

-597

-0,7

11

Raplamaa

37961

37381

-580

-1,5

12

Saaremaa

37518

36329

-1189

-3,2

13

Tartumaa

148659

147793

-866

-0,6

14

Valgamaa

36204

34575

-1629

-4,5

15

Viljandimaa

58201

55004

-3197

-5,5

16

Võrumaa

40378

38585

-1793

-4,4

Allikas: rahvastikuregister

Tabel 2

Tallinna „kuldse ringi“ omavalitsuste elanike arvu muutus 2003-2008

Omavalitsus

01.01.2003

01.01.2008

muutus

TALLINNA linn

377 984

401 345

23 361

Keila linn

9 540

9 487

-53

Saue linn

5 353

5 917

564

Harku vald

6 885

10 358

3 473

Jõelähtme vald

5 291

5 607

316

Keila vald

4 019

4 539

520

Kernu vald

1 735

2 063

328

Kiili vald

2 331

3 944

1 613

Kohila vald

6 132

6 775

643

Rae vald

7 722

10 063

2 341

Saku vald

7 254

8 423

1 169

Saue vald

7 305

8 458

1 153

Viimsi vald

9 571

14 717

5 146

Allikas: rahvastikuregister

Märkus: tabelis ka Saue vallaga külgnevad Kernu  ja Kohila vallad, mida ei loeta „kuldse ringi“ valdadeks, kuid naabritena on nemadki kaasatud.

2. Uute elanike identiteet ei seostu esialgu uue omavalitsusega, sellest tuleneb valla ühtse kogukonna loomise küsimus, vastuolu „uue“ ja „vana“ elanikkonna vahel;

3. Valdade elanike arv on tulenevalt rändest keskmisest noorem ja elanikud keskmisest jõukamad. Kuna kohaliku omavalitsuse üksuse põhiline tuluallikas on üksikisiku tulumaks, siis tööealiste elanike arv ning piirkonna tööhõive/sissetulekute suurus on olulisimaks omavalitsuse tulubaasi indikaatoriteks;

Joonis 1.  Tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta 2007. aastal kroonides (allikas: Rahandusministeerium, tulumaks 2002-2007 (03.01.08); rahvastikuregister)

Joonis 2 Tulumaksu laekumise kasv ühe elaniku kohta 2004-2007 absoluutarvudes (allikas: Rahandusministeerium, tulumaks 2002-2007 (03.01.08); rahvastikuregister)

Joonis 3 Tallinna „kuldse ringi“ kohaliku omavalitsuse üksuste tulumaksulaekumised elaniku kohta 2004 ja 2007 ning laekumiste absoluutne ja suhteline kasv (allikas: Rahandusministeerium, tulumaks 2002-2007; rahvastikuregister)

Keskmisest nooremate ja jõukamate elanike väidet toetab Tartu Ülikooli poolt 2006.a aastal läbi viidud uuring Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs. Vastavalt nimetatud uuringule on uusasumite elanike seas on ülekaalus noored. Kõige enam on alla 19 aastaseid (32%), st lapsi ja noori, kes elavad koos oma vanematega. Lisaks alaealistele on uusasumites muude piirkondadega võrreldes ka enam 30-39 aastaseid. Muudest piirkondadest vähem on uusasumites aga üle 50 aastaseid (13%). Seega on tegemist nooremas keskeas olevate inimestega, kellel on suhteliselt väikesed lapsed. Alla 6 aastaste laste osatähtsus kuni 19 aastaste hulgas on suhteliselt suur. Üheks uusasumi elanikke kõige enam teistest piirkondadest eristavaks ja neid iseloomustavaks tunnuseks võib pidada oluliselt kõrgemat haridustaset. 53% vastanutest ja nende abikaasadest on kõrgharidusega. Täiskasvanud uusasumite elanikest 62% on palgatöölised, suhteliselt palju on ka ettevõtjaid, kes on ka iseendale tööandjad (17%). Lisaks eelnevalt mainitutele, on uusasumites suhteliselt rohkem koduseid või lapsehoolduspuhkusel olevaid emasid (9%). Samas on aga üliõpilaste, töötute ning pensionäride osatähtsus teiste piirkondadega võrreldes tunduvalt väiksem

    4. Valglinnastumise ja elanike arvuga kaasnev sotsiaalse (lasteaia- ja koolikohad jms) ning tehnilise infrastruktuuri (teed, ühisveevärk- ja kanalisatsioon) mahajäämus tegelikust vajadusest.

    5. Valglinnastumisega kaasnevast pendelrändest tingitud liiklus- ja transpordiprobleemid, ühistransport ei arvesta muutunud olukorraga.

    Veelkord refereeritakse Tartu Ülikooli Geograafia instituudi uuringut “Tallinna tagamaa uusasumite elanike ajalis-ruumilise käitumise analüüs“, mille kohaselt uusasumite elanikud on väga tihedalt seotud Tallinna linnaga, 57% küsitletute töökohad, laste koolid või lasteaiad paiknevad Tallinna linnas, 22% tagamaal ning 1% mujal Eestis. 2% küsitletutest töötab välismaal ning 18% on kodused. Samal ajal on töökoht (mitte kool või lasteaed) välismaal 2% uusasumite elanikest. Töökoha asukoht on määratlemata 18% vastanutest, nendest 38% on kodus olevad lapsed, 34% kodused või lapsehoolduspuhkusel olevad emad ning 21% pensionärid. Vaid 3% uusasumite elanikest on töötud või tööotsijad ning 5% puudub töökoht mingil muul põhjusel.

      6. Valdade arengukeskuste muster muutub, üha rohkem elanikke koondub valglinnastumise tagamaale (Saue vallas Tallinnaga piirnevatele, aga ka Saue linnaga piirnevatele aladele), samas Tallinnast kaugemal asuvate külade elanikkonna dünaamika peegeldab ülejäänud Eestit- see kas ei muutu või väheneb.

      Vaieldamatult avaldab Tallinna linn Saue vallale kõige suuremat mõju. Tallinna ülisuur domineerimine oma tagamaa üle on ilmekalt näha siis kui võrrelda tagamaa elanike arvu suhet tuumiklinna elanike arvu:

      Tabel 3

      Maakonnakeskuse osatähtsus maakonna rahvaarvus 2007. aastal

Harjumaa

74,4

Valgamaa

41,4

Järvamaa

25,4

Tartumaa

66,2

Võrumaa

37,2

Lääne-Virumaa

25,2

Pärnumaa

49,1

Hiiumaa

37,1

Põlvamaa

20,2

Saaremaa

43,5

Viljandimaa

35,2

Jõgevamaa

16,0

Läänemaa

42,6

Raplamaa

26,3

Ida-Virumaa

7,8

Allikas: rahvastikuregister

Valla rahvastikuprognoos

Tabel 4

Saue valla elanike arv asulate lõikes aastatel 1970-2008.

jrk nr

Asula

1970.a.

1989.a.

2000.a.

2003.a.

01.01.2008.a.

Elanike arvu muutus aastatel 2000-2008

1.

Aila küla

122

56

99

124

137

+38%

2.

Alliku küla

223

192

225

486

836

+3,72 korda

3.

Hüüru küla

339

237

292

313

355

+21%

4.

Jõgisoo küla

222

179

216

230

243

+12,5%

5.

Kiia küla

135

145

174

187

197

+13%

6.

Koppelmaa küla

91

48

36

48

71

+2 korda

7.

Laagri alevik

1193

3963

3822

4102

4530

+19%

8.

Maidla küla

150

103

112

109

137

+22%

9.

Pällu küla

62

45

57

62

65

+14%

10.

Pärinurme küla

41

29

35

33

34

-3%

11.

Püha küla

74

55

62

78

91

+46%

12.

Tagametsa küla

151

77

116

110

125

+8%

13.

Tuula küla

197

175

196

200

217

+11%

14.

Valingu küla

150

182

198

194

200

+1%

15.

Vanamõisa küla

366

224

327

312

307

-6%

16.

Vatsla küla

97

51

81

131

191

+2,36 korda

17.

Ääsmäe küla

199

671

653

657

633

-3%

 

Kokku

3812

6432

6701

7376

8459*

+26%

Allikas: rahvastikuregister

Saue valla rahvastikku mõjutavad tegurid

Rahvastikuprotsesse mõjutavad tegurid moodustavad väga keerulisi mõjumustreid, mistõttu järgnevalt on esitatud üksnes valik olulisematest muutujatest, mil on selge mõju Saue valla rahvaarvu dünaamikale tulevikus.

Eesti rahvastikuprotsesside mõju

Teatud muutujaid võib pidada strukturaalseteks teguriteks, mis kujundavad Saue valla rahvastikuprotsessidele raamistiku. Üks olulisematest teguritest on kindlasti Eesti rahvastikudünaamika tervikuna. Eesti rahvastikumuutuste osas on kõige olulisem rõhutada asjaolu, et endiselt pole sündivuse kasv suutnud pöörata iivet positiivseks. Samas on võimalused selleks ammendumas, kuna viljakasse ikka hakkavad jõudma aastakäigud, kelle sünd langes “musta augu” ajajärku 1990.-ndate aastate algusaastatel, mistõttu on reaalsus sündivuse kahanemine lähiaastatel ning jätkuv rahvaarvu langus.

Riigi tasandil mängib olulist rolli ka välismaalaste poliitika, mis siiani on Eestis jäänud konservatiivseks tulenevalt ajalookogemusest ja sotsiaal-demograafilisest situatsioonist. Samas ei pruugi see muutumatuks jääda, tulenevalt ettevõtjate survest võõrtööjõu kasutuselevõtuks ning väheneva rahvastiku kõrgetest sotsiaalsetest kuludest.

Samas on Saue vald nn. kuldse ringi omavalitsus, mille atraktiivsus tuleneb rahvastiku jätkuvast migratsioonist Tallinnasse ning Saue valla soodsast asukohast Tallinna suhtes. Samuti otsivad linnaelanikud majandusliku jõukuse kasvades elamiseks paremat elukeskkonda linnast väljas, eelistades siiski linnalähipiirkondi. See kõik soodustab asustuse kontsentreerumist ja jätkuvat kasvu Tallinna lähipiirkondades, mida on hakatud kutsuma valglinnastumiseks. Valglinnastumise varjukülgedest on samuti viimasel ajal üha enam juttu tehtud. Olulisemateks miinusteks on surve kasv linnaliiklusele, kuna lõviosa uuselamurajoonide elanikest töötavad siiski Tallinnas, mis tingib vajaduse pendelrändeks. Samuti võib iroonilisel kombel kannatajaks olla seesama elukeskkond, mida linnast väljasoole nautima on mindud. Näitena võib tuua kõrghaljastuse säilitamise pärast peetud võitlused Veskimöldres. Vähetähtsaks ei saa pidada ka survet avaliku infrastruktuuri rajamiseks, mis kaasneb uute elanike tulekuga. 

Majandus ja tööhõive

Saue vallas on ettevõtluse ja majandusliku aktiivsuse eeldatav mõju rahvastikule väike, kuna Saue vald on eeskätt Tallinna tagamaa. Pigem võib elukeskkonna atraktiivsust vähendada uute tööstusettevõtete valda lisandumine, kuna nende tulek võib kaasa aidata usalduse vähenemisele elukeskkonna kvaliteedi ja turvalisuse suhtes. Heaks näiteks on siinkohal AS Steri steriliseerimistehase juhtum, millega kaasnevad hirmud võivad avalikkuse tähelepanu jätkumise korral hakata juba mõjutama eluasemeostjate suhtumist Alliku külasse.

Infrastruktuuri olukord

Kinnisvaraarenduse ning elukeskkonna atraktiivsuse seisukohalt on väga oluline infrastruktuuri olukord ning peamiste avalike teenuste kättesaadavus. Seetõttu on rahvastiku juurdekasvu prognoosimisel oluline mõista infrastruktuuri projektide poolt mõjutatavaid arenguid vallas. Saue valla kontekstis omavad suurimat mõju kinnisvaraarendusele mitmed transpordiinfrastruktuuriprojektid (eeskätt uue Tallinna ringtee väljaehitamine ning Keila-Paldiski maantee rekonstrueerimine, samuti Tabasalu-Jälgimäe teelõigu väljaehitamine) ning planeeritavad keskkonnainvesteeringud veemajandusse (Laagri ja Hüüru asulate ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine). Keskkonnaprojektide eeldatav mõju on rahvastiku kasvule eeldatavalt positiivne. Näitena võib siin tuua kavandatava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaarendamise projekti Hüürus ja Laagris, mis kindlasti kasvatab nende asulate atraktiivsust uute elanike jaoks. Samas omab see projekt eeldavalt positiivset mõju ka kinnisvaraarendusele, kuna avaneb võimalus ka Paldiski maantee äärsete maatükkide väljaarendamiseks tulenevalt Hüüru asula reovee kanaliseerimisest piki Paldiski maanteed Tallinnasse. Kaudset positiivset mõju omavad ka eluskeskkonna parandamiseks tehtavad investeeringud üldisemalt – näidetena võib siin tuua Pääsküla jõe puhastamise kava ning Veskitammi tänava rekonstrueerimise Laagris. Kokkuvõtvalt võib öelda, et avaliku sektori investeeringud elukeskkonda ja kommunikatsioonide kättesaadavuse parandamiseks tõstavad piirkonna atraktiivsust võimalike uute elanike jaoks, luues eeldused valla rahvastiku kasvuks.

Maakasutuse mõju rahvastikudünaamikale

Rahvatikuprognooside koostamisel on oluline hinnata maakasutuses toimuvaid arenguid, kuna maa on olemuslikult liikumatu tootmistegur, olles ka piiratud ressurss. Saue valla üldplaneeringuga on ette nähtud suurte maamassiivide võimalik muutumine elamumaaks. Selles tulenevalt on Saue vallas võimalik uute elamurajoonide väljaarendamine ja edasine rahvaarvu kasv. Samas tuleb detailplaneeringute hindamisel arvestada asjaoluga, et nende realiseerumine sõltub eeskätt turu konjunktuurist ning arendaja valmisolekust kanda arendusega kaasnevaid riske. Samuti võib detailplaneering olla ka maahinna tõstmise instrument, võimaldades maaomandit väärindada ilma reaalse kavatsuseta seda ise arendama hakata. Siiski võib detailplaneeringus näha arendaja selget soovi teostada sobiva turukonjunktuuri korral arendusprojekt, mistõttu on see oluliseks indikatsiooniks maaomaniku kavatsuste kohta. Käesoleva töö raames viidi konsultandi poolt läbi Saue vallas kehtestatud ja suuremate kehtestamisel olevate detailplaneeringute kaardistamine, võimaldamaks täpsemat tulevase rahvaarvu hindamist.

Detailplaneeringute analüüsi tulemusena joonistusid välja piirkonnad, mis on kiirema rahvastiku juurdekasvuga ning kus võib eeldada rahvaarvu kasvu jätkumist või isegi kiirenemist..

Kinnisvaraarendust piiravad tegurid

Käesoleval ajal võib juba täheldada ka trendi, mis hakkab piirama kinnisvaraarenduseks planeeritava maa lisandumist. Nimelt on viimase paari-kolme aasta puhul selgelt täheldatav põllumajandusmaa hinnatõus, mis võib mõjutada maaomanike otsustama põllumajandusmaa säilitamise kasuks, selmet otsustada maa sihtotstarvet muuta elamumaaks. On selge, et nimetatud faktor võib mõjutada maaomanike otsustusi eeskätt  olemasoleva infrastruktuuri (teedevõrk, ühisveevõrk- ja kanalisatsioon) suhtes kehvemas positsioonis olevate, hea boniteediga ning Tallinna linnapiirist enam kui 10 kilomeetri kaugusel asuvate maatükkide edasise funktsiooni suhtes. Tulusa alternatiivi esilekerkimine võib seega pidurdada maareformi järgselt hoogustunud maakasutust elamumaana. Arvestades Saue valla strateegilist asukohta Tallinna linna suhtes ning logistilisi eeliseid põllumajandussaaduste transportimisel võib oletada, et tulevikus kujuneb ka Saue vallas välja maaomanike ring, kelle põhisissetulek tuleneb nt. põllumajandusmaa massiivide renditulust.

Samuti on sisuliselt lõppenud maareform (v.a. reformimata riigimaa osas), mis on toonud lõviosa kinnisvaraarenduseks sobivast Eesti maismaast tsiviilkäibesse. See omakorda on kujundamas loomulikke piiranguid maa jätkuvale lisandumisele kinnisvaraarendusse, kuna tagastamisjärgsete omanike seas on maaomandi kiirest müümisest huvitatud isikute ring pigem vähenemas, tulenevalt teiste maaomandi kasutusvõimaluste tulususe kasvust.  

Kinnisvara rahandus on väga oluliselt seotud krediidipoliitikaga, eriti pankadevahelise laenuturu intressimäärade ja krediidi kättesaadavusega. Nelja aasta eest hüppeliselt kiirenenud kodulaenude mahu kasv sai eeskätt võimalikuks tänu madalale Euriborile, mis tõi laenuturule paljud leibkonnad, kellele eluasemetingimuste parandamine laenu abil oli varem vaid unistus olnud. Samas on praegusel ajal pankade poolt eluasemelaenude andmine pidurdunud, tuues selgelt välja krediiditsükli olulise mõju kinnisvaraarendusele.

Arengukava koostamise perioodi iseloomustav majandussurutis on selgelt valla rahvastiku juurdekasvu pärssivaks teguriks. Majandussurutis mõjutab negatiivselt nii pakutava kinnisvara hulka ja kvaliteeti (uued investeerimisprojektid on peatatud) kui ka võimalike kinnisvara soetajate võimekust uut eluaseme omandamiseks. Lähiaastate rahvastikukasv toimub peamiselt juba varem kinnisvara omandanute registreerimisel vallaelanikuks ning veel valmivate majade elanike asumisega vallaelanikuks.

Rahvastikuprognoos aastani  2020

Saue valla rahvastikuprognoosi koostamisel on arvestatud eeldustena, et vaatlusalusel perioodil jätkub sündimus 2007.a. tasemel (keskmiselt 1,5 last naise kohta) ning eluea  näitajad jäävad samaks (meeste keskmine eluiga 67 aastat, naistel 78 aastat). Seega, eriti meeste oodatava eluea puhul, on arvestatud pigem oodatavast negatiivsemate rahvastiku juurdekasvu taustmuutujatega. Arvestades seda, et Saue valla elanike vanuseline struktuur on 2008.a. seisuga tänu pidevale sisserändele suhteliselt suure noorte ja keskealiste vanuserühmade osakaaluga, ei ole ette näha rahvastiku arvu langust tulenevalt püsivalt negatiivsest loomulikust iibest.

Saue valla elanike vanuseline struktuur oli 2008.a. rahvastikuregistri andmete põhjal järgnev:

Tabel 5

Saue valla elanike vanuseline struktuur 2008

Vanuserühm

Arv

Osakaal (%)

0-6

692

8,2

7-16

979

11,6

17-65

6113

68,7

65 +

975

11,5

Vastavalt Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoosile 2006-2020 (Geomedia OÜ) toimuks Saue vallas juhul, kui ei arvestataks kinnisvaraarenduse ja sellest tuleneva rände mõjuga (nn. „baasstsenaarium“), aastaks 2020 oluline rahvastiku struktuuri muutumise protsess vanuse suurenemise suunas. Rahvastikuprognoosi baasstsenaariumi korral püsiks Saue valla elanike arv aastani 2020 praegusel tasemel, kuid vanuseline struktuur muutuks – pensionäride ja tööealiste osakaal kasvaks ning noorte vanuserühmade osakaal langeks. 

Joonis 4. Saue valla rahvastikupüramiid 2006,  allikas: „Harjumaa linnade ja  valdade rahvastikuprognoos 2006-2020” (OÜ Geomedia, Tallinn 2006).

Siiski tuleb arvestada asjaoluga, et Tallinna lähipiirkonnana on Saue vallal eeldused oluliseks sisserändest põhjustatud elanike arvu kasvuks. Arvestades detailplaneeringute alusel tehtud rahvastikumuutuste prognoose, kasvaks Saue valla elanike arv sõltuvalt menetluses olevate detailplaneeringute realiseerimise osakaalust 3600 kuni 6500 elaniku võrra.  Lisaks tuleb arvestada, et suvilate aastaringne kasutussevõtt Vatsla, Maidla ja Koppelmaa asulates suurendaks potentsiaalset valla elanike arvu veel 150 kuni 370 elaniku võrra. Kui võtta eelduseks, et rakenduvad keskmised stsenaariumid (rahvastiku arv kasvaks poolte detailplaneeringute realiseerimise kaudu 5030 elaniku võrra ja suvilate aastaringse kasutussevõtu kaudu 250 elaniku võrra), oleks summaarne suurenemine 5280 inimese võrra, mis suurendaks 2008.a. alguse valla  elanike arvu 62 % võrra .  Eeldame, et eelkirjeldatud kinnisvaraarendusega seotud protsessid jõuavad lõplikult lõpule aastaks 2020, kuid aastaks 2010 oleks need 1/3 ulatuses ja aastaks 2015 suuremas osas (4/5 ulatuses) realiseerunud. Eeltoodud dünaamikat arvestades oleks rändestsenaariumi korral Saue valla elanike arvu prognoos 2010.aastaks 10 220 inimest, 2015.aastaks 12 680 inimest ning 2020.aastaks 13 739 inimest.

Vastavalt Harjumaa linnade ja valdade rahvastikuprognoosile muutuks rändestsenaariumi korral vanuserühmade struktuur järgnevalt:

Tabel 6

Vanuserühmade struktuuri muutus 2010-2020

Vanuserühm

Osakaal 2010

Osakaal 2015

Osakaal 2020

0-6

9

10

9

7-18

15

15

16

19-64

64

63

63

65 +

12

12

13

Eelkooliealiste vanuserühma osas toimuks osakaalu kasv 1-2 % võrra, võrreldes 2008.a. alguse seisuga.  2010.a. oleks prognoositav eelkooliealiste arv Saue vallas 920 last, 2015.a. 1268 last ja 2020.a. 1237 last.

Põhikoolikohustuslike (7-16 aastaste) noorte vanuserühma prognoosi komplitseerib asjaolu, et Harjumaa rahvastikuprognoosis keskendutakse koolikohustusega noorte vanuserühmale, mis on 2 aastakäigu võrra laiem rühm.  2008.a. alguses oli vanuserühma 7-16 osakaal 12% valla rahvastikust. Geomedia OÜ uuringus oli vanuserühma 7-18 osakaal 2006.a. 16%.  Eeldades et dünaamika on sama, moodustaks rändestsenaariumi korral 7-16 vanuserühm 2010.a. 11%, 2015.a. 11% ja 2020.a. 12% valla rahvastikust.  Arvuliselt oleks prognoos põhikoolikohustuslike noorte vanuserühma osas järgnev: 2010.a. 1124 last, 2015.a. 1395 last, 2020.a. 1649 last.

Gümnaasiumi- ja tööealiste (17-64 aastaste) vanuserühma prognoos. Selles vanuserühmas toimuks rändestsenaariumi korral osakaalu vähenemine. Kuna Saue valla rahvaarv rändestsenaariumi korral oluliselt suureneks, oleks ka selle vanuserühma osas eeldatav periooditi vallaelanike absoluutarvu kasv.

Pensionäride vanuserühma arv on ajas kindlalt tõusev. Prognoosiperioodi jooksul võib toimuda rühma osakaalu kasv 2% võrra.  2010.a. oleks prognoositav pensioniealiste arv Saue vallas 1226, 2015.a. 1522 ja 2020.a. juba 1786 inimest.

Tabel 7

Vanuserühmade dünaamikat kirjeldav koondtabel (absoluutarvud)

Rühm / Aasta

2008

2010

2015

2020

0-6

692

920

1 268

1 237

7-16

979

1 124

1 395

1 649

17-64

6 113

6 950

8 496

9 068

65 +

975

1 226

1 522

1 786

Kokku

8 459

10 220

12 680

13 749

Tabel 8

Vanuserühmade dünaamikat kirjeldav koondtabel (suhtarvud, %-na)

Rühm / Aasta

2008

2010

2015

2020

0-6

8

9

10

9

7-16

12

11

11

12

17-64

69

68

67

66

65 +

11

12

12

13

Kokku

100

100

100

100

Saue valla asulate lõikes mõjutaks valda asuvate uuselanike lisandumine kõige enam Hüüru, Jõgisoo ja Vanamõisa asulate elanike arvu, kus oodatava stsenaariumi kohaselt tõuseks elanike arv prognoosiperioodil enam kui kaks korda.  Valla suurimas asulas, Laagri alevikus, oleks küll suurim valda rajatavatesse elamutesse elamaasunute absoluutarv (oodatava stsenaariumi kohaselt enam kui 2 000 inimest, kuid protsentuaalselt kasvaks Laagri elanike arv detailplaneeringute realiseerumisel oodatava stsenaariumi kohaselt 46 % võrra. 

Lisaks uute elamurajoonide rajamisele tuleb arvestada asjaoluga, et jätkuvalt on Tallinna lähivaldades levinud suvilatena kasutuses olnud hoonete ümberehitamine aastaringseks kasutamiseks. Saue valla üldplaneeringu kohaselt on vallas ligikaudu 700 suvilakrunti  Saue vallas on suvilapiirkondadeks valla lõunaosa (suvilakrunte Vatsla külas 273) ning Tallinn-Paldiski maantee piirkond (suvilaalad peamiselt Maidla ja Koppelmaa külas, suvilakruntide arv Maidlas 339, Koppelmaa külas 66). 2008.a. seisuga on hinnanguliselt aastaringses kasutuses Vatslas pool ja Maidlas ning Koppelmaa külas 1/3 suvilatest. Kui eeldada, et aastaks 2020 tõuseb Vatslas aastaringsetes kasutuses olevate suvilate osakaal 70 %-ni ning Maidlas ja Koppelmaal 50 %-ni, oleks lisanduvaks vallaelanike arvuks 372.  Lisaeeldusteks toodud arvestusele on aastaringsesse kasutusse võetavates suvilates keskmine leibkonnaliikmete arv (3) ning et kõik aastaringselt ümberehitatud suvilas elama asuvad elanikud registreerivad ennast Saue valla elanikena.  Arvestades senist suvilapiirkondade aastaringsete elanike vähest motiveeritust enda arvessevõtmisel valla elanikeregistris, on eeltoodud eeldus pigem optimistlik.   Kui eeldada, et vallaelanikuna registreerib ennast 70% ümberehitatavate suvilate elanikest, lisanduks suvilate aastaringse kasutuselevõtu kaudu 260 valla uuselanikku.

Rahvastikuprognoos on lahutamatult seotud makromajanduse prognoosiga. Kestev majandussurutis mõjub rahvastiku kasvule negatiivselt ning seega ei ole majanduse edasiste arengute ebamäärasuse valguses ka lähiaastate rahvastikuprognoos usaldusväärne- pigem võib eeldada kavandatust tunduvalt väiksemat elanike arvu kasvu.  Pikas perspektiivis (10 aastat ja rohkem) on prognoositud tendents siiski tõenäoline.

Makromajanduse prognoos

Kuni 2006.a toimus Eesti majanduses, koos samaaegse globaalse majanduskasvuga kiire majanduskasvu periood. Eesti majanduskasv kerkis 2006. aastal rekordilise 11,4%-ni (s.h. jäi inflatsioon stabiilselt 4,4%-ni), põhinedes eelkõige eratarbimise ja investeeringute kasvust tingitud sisenõudluse kasvul, mille aastane kasvutempo suurenes 2005.a baasilt 15,1%-ni. 2006.a. aeglustus ekspordi kasv, mis alanes 9,1%-ni.

2007.a oktoobris Eesti Panga oktoobris koostatud majandusprognoosi järgi ennustati 2007.a majanduskasvuks 7,3 protsenti, 2008.a aastaks 4,3 protsenti ja 2009 aastaks 5,7 protsenti. Oluline on märkida, et Eesti Panga aprillis 2007 avaldatud majandusprognoosi kohaselt prognoositi  2009 aasta majanduskasvuks 5,6 protsenti ning 2007. aastal majanduskasvuks 8,4 protsenti ja 2008 aastaks 6,5 protsenti. 2007.a märtsis avaldatud Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt prognoositi  Eesti majanduskasvuks 2007.a 9,2 ja 2008 aastal 8,3 protsenti. Nagu näitab tegelik olukord, on majandusolukorda järjekindlalt prognoositud tegelikust olukorrast optimistlikumana.

Rahandusministeeriumi 25. augustil 2008 avaldatud 2008.a suvise majandusprognoosi kohaselt võib välja tuua järgmised olulised makronäitajad:

• Eesti majanduses toimub liigkiire majanduskasvu kohandumine jätkusuutlikumale tasemele. Majanduskasvu aeglustumine on kujunenud oodatust suuremaks, kinnisvarasektori ja laenude mõju majandusele oli alahinnatud .2008.a kokkuvõttes on majanduskasv negatiivne.

• 2008.a on oodata 1% majanduslangust, 2009 a majanduskasvu prognoos on 2,6%

• Sisenõudlus väheneb 2008 a 3,2 % võrra, tingitud on see eratarbimiskulutuste ja investeeringute langusest.

• Kinnisvaraturu jätkuvast madalseisust ning üldise majanduskonjunktuuri jahenemisest tingitud tarbijate langev kindlustunne kahandab tarbimisvalmidust jooksvast sissetulekust ning piirab laenamise abil tarbimise tulevikust olevikku nihutamist.

• 2008.a ja 2009.a on oodata hõivatute arvu vähenemist. Muutunud majandusolukord vähendab nõudlust tööjõu järele, mistõttu tööpuudus suureneb 2008.a kuni 5%- ni ja 2009.a kuni 6,3 % -ni.

• Inflatsioon kiireneb 2008.a 10, 7%- ni , aeglustub 2009.a aastal 6,0%- ni ja 2010 a 3,5 %-ni.

Eesti Panga 22. oktoober 2008 majandusprognoosist võib välja tuua järgmised olulised andmed:

•        Põhistsenaariumi kohaselt väheneb Eesti sisemajanduse kogutoodang käesoleval aastal 1,8 protsenti ning järgmisel aastal 2,1 protsenti. Majanduse oodatust järsema korrektsiooni põhjuseks on seni olnud eeskätt sisenõudluse kahanemine. Lisaks kinnisvaraturu kiire kasvu lõppemisele vähenes kevadel prognoositust rohkem ka eratarbimine. Seda on mõjutanud suurenenud ebakindlus, kallinenud intressimäärad ning vähenenud laenamine. Samas on välised arengutegurid muutunud viimase poolteise aasta jooksul Eesti tuleviku jaoks järjest ebasoodsamaks. See on tingitud peamiste eksporditurgude nõrgenenud nõudlusest, kallinenud toormest ja finantskriisi mõjul maailma rahaturul tõusnud intressimääradest.

•        Eesti Panga hinnangul on majanduse uut tõusulainet oodata kas 2009. aasta lõpus või ülejärgmise aasta alguses. 2010. aasta keskmiseks kasvuks kujuneb 3 protsenti.Eratarbimise kasvu taastumist on oodata 2010. aastal, kui paraneb ka leibkondade kindlustunne, kuivõrd 2009. aastal tuleb arvestada aeglustuva palgakasvu ja suureneva töötusega.

•        Majanduslangusele omaselt kujuneb valitsussektori kulude kasv käesoleval ja järgmisel aastal kiiremaks kui erasektoris ning edestab oodatavat tulude kasvu. Eesti Panga hinnangul on riigi koondeelarve 2008. ja 2009. aastal puudujäägis, kuid tänu eelmistel aastatel kogutud reservidele jääb avaliku sektori võla kasv minimaalseks. Praeguses majandusolukorras on eelarve puudujääk põhimõtteliselt aktsepteeritav, kui see on ajutine ja mõõdukas

Rahandusministeeriumi 27. novembril 2008 avaldatud sügisprognoosist võib tuua järgmised olulised tulevikuvisioonid:

2009. aastal langus süveneb ning ulatub -3,5%ni

2010. aastal majanduskasv 2,6%.

Inflatsioon kiireneb 2008. aastal 10,6%ni, seejärel alaneb 2009. aastal 4,2%ni ning 2010. aastal 2,8%ni

Harju maakond on Eesti majanduse „lipulaev.“ Statistikaameti andmetel moodustas Harju maakonnas loodud lisandväärtus 2006. aastal Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) 61,1%. Selles mängis peamist rolli aktiivse majandustegevuse koondumine Tallinnasse, kus loodud lisandväärtus andis 50,8% Eesti SKP-st. Harju maakonna lisandväärtuse osatähtsus Eesti SKP-s on järk-järgult suurenenud, näiteks kümme aastat tagasi, 1996. aastal moodustas Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s 53%. 2006. aastal järgnesid Harju maakonnale pika vahega Tartu maakond ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 9,8% ja 7,2%. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda olid juba mitmendat aastat järjest Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,5%, 1,1% ja 1,2%). Seetõttu võib eeldada, et hoolimata majandussurutisest jääb Harju maakond ja Tallinna linn endiselt Eesti majandusmootoriks ning kriisist väljatulek algab siin varem.

Valla asendist, rahvastiku ja majandusprognoosist tingitud arengukava riskid ja võimalused

Lähtudes rahvastiku  ja majandusprognoosist võib siinkohal välja tuua järgmised valla arengukava riskid ja  võimalused:

1. Majandusprognooside seisukohalt tuleb kriitiliseks lugeda aastaid 2009- 2011, kus on ette näha hõivatute arvu vähenemist, majanduslangust/madalat majanduskasvu, riigi majanduspoliitilisi otsuseid/kohaliku omavalitsuse tulubaasi määramatust ning sellest tulenevat ohtu vallaeelarve jätkusuutlikkusele. Makromajanduse ebaselged ja hajuvad prognoosid teevad sisuliselt võimatuks ka kohaliku eelarve ja tegevuskava pikaajalise planeerimise.

2. Saue valla eeliseks on asukoht Eesti suurima majanduskeskuse- Tallinna linna- tagamaal. Tallinn Eesti majandusmootorina on eeldatavasti piirkond, kus madala majandussurutise mõju on väiksem ning kus peaks eeldatavasti alguse saama majanduse elavnemine.

3. Saue valla eeliseks on suhteliselt noor ja keskmisest jõukam elanikkond. Elanike arvu kasv lähiaastatel jätkub, kuigi see kasv ei ole tingitud mitte niivõrd tulevikus toimuvast elamuehitusest, kuivõrd inertsist/olemasolevate elamute kasutuselevõtust. Väga keerukas on prognoosida valla elanike arvu kasvu 3-4 aasta perspektiivis kui ei ole teada majandusarengud selleks perioodiks. Siiski tuleb igal juhul lähtuda pessimistlikust stsenaariumist. Vallas elavate, kuid valda ennast mitte registreerinud tööealiste elanike motiveerimine ennast valla elanikuks registreerima, on üks väheseid reaalseid võimalusi vähendada majanduskasvu aeglustumisest tingitud riske.

4. Võimalik on vastuolu valla „vana elanikkonna“ ja „uue elanikkonna“ vahel, kuna nii sotsiaal- kui infrastruktuuri investeeringute tegelik vajadus on suurim kiire rahvastikukasvuga piirkondades. Samas on nn „vanad asustuspiirkonnad“ oodanud oma sotsiaalse keskkonna ja infrastruktuuri parandamist aastaid. Tasakaalu leidmine selles osas on üks lähiaastate võtmeküsimusi.

5. Kõige negatiivsema stsenaariumi kohaselt võib valla elanike arvu kasv pidurduda, kuna kasvavad kommunaalkulud, laenukohustused jms tingivad selle, et ei suudeta kohustusi täita ja  toimub remigratsioon Tallinnasse/odavama eluasemehinnaga piirkondadesse ning sellest tulenev täiendav surve vallaeelarvele. Teiseks riskiteguriks selles valdkonnas on sotsiaal- ja infrastruktuuri mahajäämus ning majandussurutisega kaasnev vähene investeerimisvalmidus. Kas see võib uusasumite elanikke mõjutada vallast lahkuma.

6. Eesti majandusolukord, inimeste sissetulekute vähenemine, kommunaalteenuste hinnatõus ja laenukohustuste täitmata jätmine tingib selle, et vallal võib tekkida senisest suurem vajadus munitsipaal- ja sotsiaalkorterite, samuti hooldekodu kohtade järele.

7. Eesti majanduse olukord tingib riigieelarve kulutuste koomaletõmbamise ja koos sellega toimub varjatud kujul riigi poolt seni täidetud kohustuse sujuv siire kohalikule omavalitsusele (nt ühistransport, pensionite kojukanne, koolitoit jne). See tingib suurenevate sotsiaalkulutuste tõttu täiendava surve vallaeelarvele.

8. Mitte vähetähtsaks riskiteguriks tuleb lugeda kohaliku omavalitsuse tulubaasi haavatavuse poliitilistest hetkeotsustustest. 2008.a riigieelarve koostamise käigus oli teadaolevalt arutluse all linnadele ja valdadele laekuv tulumaksuosa vähendamine. Sellised prognoosimatud sammud seavad ohtu igasuguse arengu kavandamise mõttekuse.

Lähtudes eeltoodust tuleb lähiaastatel eesmärkide ja tegevuste kavandamisel ning vallaeelarve ja investeeringute planeerimisel lähtuda järgmisest põhimõtetest:

1. Aastate 2009-2011 vallaeelarve tuleb planeerida lähtudes pessimistlikust majandusprognoosist, tegevuskulude suurenemist võimalusel vältida;

2. Esimeses järjekorras tuleb tagada nn kohaliku omavalitsuse tuumfunktsioonide, st seadusega reglementeeritud kohaliku elu ülesannete täitmine ja vastavate avalike teenuste tagamine.

3. Tuleb motiveerida vallas elavaid, kuid valda mitte registreeritud elanikke ennast valla elanikuks registreerima;

4. Investeeringute kavandamisel tuleb lähtuda sellest, et need võimaldaksid võimalikult suurel määral tõsta valla atraktiivsust elukoha ning ettevõtluskeskkonnana  ning motiveerida elanikke jääma Saue valla elanikuks.

5. Võimalikult suurel määral tuleb ära kasutada tõukefondidest ja muudest rahastamisallikatest (KIK jms) saadavad projektipõhised toetused, lähtudes seejuures punktis 4 toodud põhimõtetest.

Saue valla tugevuste, nõrkuste, eeliste ja ohtude koondanalüüs

Tugevused

Võimalused

•        Asend Tallinna lähitagamaal, Tallinna lähimõjupiirkonnas

•        Hea teedevõrk, raudtee olemasolu

•        Keskmisest noorem ja jõukam elanikkond

•        Ettevõtluse areng tulenevalt Tallinna lähimõjust

•        Säilinud põllumajanduslik tootmine ja maaharimine

•        Asend Eesti majanduse mootori– Tallinna- tagamaal, sellest tingitud arengueelised

•        Soodsa rahvastikupositsiooni säilitamine

•        Kohaliku omavalitsuse arengut soodustavad riiklikud poliitikad

•        Looduslähedane keskkonna ja linliku eluviisi ühendamine põhimõttel– Linna mõnud, maakoha võlud!

Nõrkused

Ohud

        Uusasumite elanike ja laiemalt kogu valla nõrk identiteet

        Valglinnastumisega kaasnev sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri mahajäämus

        Valla regionaalne tasakaalustamatus põhi-lõuna teljel

        Traditsiooniliste tegevusalade (põllumajandus, maa-elu) hääbumine

        Vallas vähe töökohti, pendelränne Tallinna ning sellest tingitud liiklus- ja ühistranspordiprobleemid

•        Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus

•        Vallal ei kujune ühtset identiteeti ja muutub/jääb pelgalt Tallinna magalaks

•        Läbimõtlematu haldusreform, ebajärjekindlad riiklikud poliitikad ja hetkeolukorrast ja -huvist  ajendatud poliitilised otsused

•        Elanike kasvu pidurdumine või vähenemine sotsiaalse- ja tehnilise infrastruktuuri mittevastavuse tõttu, vastuolu „vana“ ja „uue“ vahel

SAUE VALLA ARENGUVISIOON AASTANI 2026

Saue vald on ühtse ja tervikliku kogukonnaga, tasakaalustatud elu-, loodus- ning majanduskeskkonnaga kohalik omavalitsus, mille arendamisel on lähtutud kodanikuläheduse, säästva arengu ja hea avaliku halduse põhimõtetest

Valla tunnuslause on: Saue vald- Rõõmu kodu

Valla visiooni sõnastamisel tugineti käesoleva arengukava rahvastiku- ja majandusprognoosis ning asukoha eeliste ja riskide analüüsis esitatule ning valla elanike seas läbiviidud uuringu tulemustele.

•        Ühtne ja terviklik kogukond- ühtne ja terviklik kogukond seostub eeskätt identiteediga Saue valla kogukonna ühtekuuluvustundega ning valla elukeskkonna väärtustamisega. Samas tähendab ühtne ja terviklik kogukond ka uute vallaelanike sulandumist vallakogukonda, „Meie“ ja „Teie“ mentaliteedi hääbumist.

•        Tasakaalustatud elu-, loodus-, ning majanduskeskkond- Vallas hoolitakse tasakaalust loodus- ja tehiskeskkonna vahel, kõikide projektide juures rakendatakse säästva arengu põhimõtteid; elutingimused äärealadel ei halvene; toimib optimaalne kaubandus-ja teenindusvõrk, esmane teenindus on elanikke rahuldav ning igal pool vallas kättesaadav; on välja kujunenud toimiv sotsiaalhoolekandevõrgustik, võimalused konkurentsivõimelise hea hariduse saamiseks ning kultuurielus kaasalöömiseks. Ehitustegevus vallas toimub kehtestatud üldplaneeringu, teemaplaneeringute  ja detailplaneeringute ning projekteerimistingimuste alusel, mis omakorda on koostatud tuginedes säästva arengu põhimõtteid arvestavale arengukavale; vald on heakorrastatud ning on ihaldusväärne koht elamiseks, atraktiivne turistidele ja perspektiivne investeerijatele. Inimeste suhtumine on inimest ja loodust hoidev; toimib valla infosüsteem ning vallaelu käsitlev tõepärane teave on kõigile kättesaadav; toimib veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteem ning ratsionaalne prügimajandus; teedevõrk on optimaalne ja korrastatud.

•        Kodanikulähedus- efektiivne avalik haldus on see, mis toimib võimalikult elaniku ja probleemi ligidal. Lähimusprintsiibi tagamise eelduseks on piisavate õiguste, kohustuste ja vastutusega haldussuutlikud vallavolikogu ja vallavalitsus; kodulähedane haridus- ja sotsiaalhoolekandesüsteem ning elanike arvamusega arvestav vallavõim. Kõigile elanikele võimaluste tagamine valla elus aktiivselt osalemiseks, juhtimisotsuste vastuvõtmine võimalikult laial ning kooskõlastatud alusel ning kodanikuühiskonna toetamine ja arendamine.

•        Säästev areng- Sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.

•        Hea avalik haldus- eetilis- kultuuriline-, moraalne kontseptsioon, mille osaks on halduse eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute kaasamine ja ärakuulamine, otsustuste põhjendamine, viisakus ja abivalmidus, menetluse toimumine mõistliku aja jooksul jms.

Lisaks eeltoodule on arengukava seisukohalt olulised veel järgmised väärtused:

•        Koostöö- avaliku sektori, ettevõtluse ja kolmanda sektori vastastikku täiendav koostöö arengukava põhimõtete elluviimiseks, kodanikualgatuse ja kohapealse initsiatiivi tunnustamine ning igakülgne toetamine. Ükski kohaliku omavalitsuse üksus ei saa tulemuslikult toimida ilma igakülgse koostööta naaberomavalitsustega;

•        Innovaatilisus- uute ideede ja lahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtmine valla juhtimisel ja arendamisel.

Saue valla arengut toetavaks ja elanike arvu kasvu mõjutavaks teguriks on soodne geograafiline asend. Pealinna lähedus võimaldab elanikel Tallinnas tööl käia, kasutada linna pakutavat tehnilist ja sotsiaalset infrastruktuuri ning saada osa pealinna kultuurielust.

Valla visioon ja peaeesmärgid viiakse ellu:

1. Vahetult, arengukava alusel toimuva ja vallaeelarve ning muudest allikatest finantseeritava tegevusega;

2. Kaudselt, arengukaval põhinevatel väärtustel toimiva planeerimissüsteemi, vallajuhtimise  ja kodanikuühiskonna arendamisega.

Valla valdkondlikud eesmärgid aastaks 2013 on alljärgnevad:

•        Saue valla poolt pakutav alus-, põhi ja huviharidus on kaasaja nõuetele vastav ja konkurentsivõimeline ja sellega on rahul õpilased, lapsevanemad, haridus- ja noorsootöötajad.

•        Kultuuri- ja spordi- ja vaba aja tegevus on kättesaadav ja populaarne, vald väärtustab rahvuslikke traditsioone, ajaloo- ning kultuuripärandit.

•        Saue vald tagab elanike sotsiaalse turvalisuse, kättesaadavad on kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused.

•        Saue vallas toimib kohaliku loodus- ja elukeskkonnaga kokkusobiva ettevõtluse arendamiseks vajalik infrastruktuur, loodud on tingimused ettevõtluse ruumiliseks arenguks.

•        Saue vald on säästva arengu põhimõtetest kavandatud ja ehitatud riigimaanteedega, heas seisukorras kohalike teedega, väljaarendatud kergliiklusteede võrgustikuga, kasutajasõbraliku ühistranspordi ja turvalise liiklusega omavalitsus

•        Saue vallas on tagatud puhas ja keskkonnasõbralik elukeskkond ning võimalused roheluse ja looduse nautimiseks ning vabas õhus viibimiseks

•        Saue valla asjaajamine on aus ja avalik ning lähtub hea avaliku halduse põhimõtetest

Saue valla arengukava tulemuslikkuse mõõdikud aastaks 2013

1.      Saue vallas elab vähemalt 10 000 elanikku, elanikud identifitseerivad ennast Saue valla elanikena;

2.      Saue vallas hakkab välja kujunema terviklik identiteet, välja on antud Saue valla ajaloo uurimusel põhinev raamat, lasteaedades ja koolides tutvustatakse valla ajalugu ning geograafiat;

3.      Lasteaiakohtade vajadus on vähenenud 2/3 võrra;

4.      Kõik valla lapsed saavad soovi korral õppida võimalikult kodu ligidal asuvas põhikoolis;

5.      Laagri alevikus on välja arendatud noortekeskus, Vanamõisa seltsimajas noortetuba;

6.      Töötab Saue valla uus sotsiaalkeskus, pakutakse kaitstud töö teenust puuetega inimestele, toimub töötute avalikele töödele rakendamine ja rehabilitatsioon;

7.      Perearstide kohad nii Laagris kui Ääsmäel on täidetud;

8.      Hüüru mõis on renoveeritud, Hüüru mõis on välja arendatud kohaliku kultuuri-noorsootöö ja seltsielu keskuseks ja „mõisateatriks“;

9.      Igas vähemalt 150 elanikuga külas on külaselts, küla arengukava ja külavanem; Tuula külal on oma seltsimaja;

10.  Laagri Raamatukogu on uutes ruumides, korraldatakse regulaarselt kõrgkultuuri üritusi;

11.  Vallas on projektijärgselt valmis ehitatud Laagri aleviku Urva 7B mänguväljak, Avamaa mänguväljak ja Vanamõisa vabaõhuürituste platsi mänguväljak;

12.  Valla traditsioonilised suurüritused toimuvad regulaarselt; Laagri Sügisjooksul ja valla rattaretkel on kummalgi vähemalt 300 osavõtjat;

13.  Arendatakse välja naaberomavalitsustega sidustatud kergliiklusteede võrgustikku, valminud on Laagri-Saue kergliiklustee;

14.  4 aastaga on kruusateedele ehitatud 7 km kõvakatet, välja on ehitatud Kotka tee Alliku külas ning toimub kanaliseerimistööde järgne teede katmine mustakattega.

15.  Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt on ellu viidud, Laagri aleviku, Hüüru küla ja Vanamõisa küla ühisveevärk ja -kanalisatsioon on välja ehitatud.

Valdkondade lähteolukorra analüüs ning edasise arengu eesmärgid ja eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Lisaks korraldab kohalik omavalitsus koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.

Lisaks eelpoolnimetatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsuse üksus ka neid kohaliku elu küsimusi, mis on pandud talle lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele teiste seadustega või mis ei ole seadustega antud kellegi teise otsustada ja kontrollida. Lisaks täidab omavalitsus riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. Seaduste alusel vallale pandud riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

1. Saue valla identiteet, rahvastik ja säästev areng

1.1 Rahvastik ja arengukeskused

Kogukonnatunde arendamine ja rahvastiku kasv on üks olulisemaid arengukava eesmärke. Arengukava üheks strateegiliseks mõõdetavaks eesmärgiks on see, et aastaks 2013 elab vallas 10 000 elanikku. Rahvastiku kasvu ja elanike identiteedi suurendamiseks suunatud eesmärgid ja tegevused hõlmavad kõiki arengukavas sätestatud valdkondi. Vallas elavate, kuid valda ennast mitte registreerinud tööealiste elanike motiveerimine ennast valla elanikuks registreerima on üks väheseid reaalseid võimalusi vähendada majanduskasvu aeglustumisest tingitud riske.

Arengukava seisukohalt on oluline määratleda valla arengukeskused. Arengukeskused on samaaegselt vastava paikkonna keskuseks.

Peamised arengukeskused:

Laagri-Alliku arengukeskus hõlmab Laagri aleviku ja Alliku küla põhjapoolse osa. Tegemist on kõige suurema elanike arvuga ja jõukama piirkonnaga vallas, siin paiknevad olulised sotsiaalse infrastruktuuri rajatised, mis teenindavad kogu valda (nt Laagri Kool). Piirkond on Tallinnaga piirnevana põhiliseks valglinnastumise sihtalaks, mistõttu on probleemid sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga kõige suuremad.

Ääsmäe  arengukeskus hõlmab lisaks Ääsmäe külale ka Tagametsa küla, Ääsmäe mõjuraadiuses asuvad ka Maidla ja Pärinurme küla, kes aga oma eraldatuse tõttu moodustavad omaette arengupiirkonna. Ääsmäel on olemas põhikool, noortekeskus, lasteaed ja rahvaraamatukogu. Sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur vajab olulisi investeeringuid (Ääsmäe kool ja lasteaed, ühisveevärk ja kanalisatsioon sh reoveepuhasti, kergliiklusteed, perspektiivis rahvamaja)

Hüüruarengukeskus hõlmab Hüüru küla ja Paldiski maanteega seotud valla külad sh Kiia, Vatsla ja Püha. Piirkondlikuks kultuuri, noorsootöö- ja seltsielu keskuseks on Hüüru küla (Hüüru mõis), sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur on nõrgalt arenenud ja vajab olulisi investeeringuid (Hüüru mõis, mängu- ja spordiväljakud, kergliiklusteed, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, teedevõrk; arendustegevuse jätkumisel perspektiivis lasteaed). Külas puudub kauplus.

Vanamõisa-Alliku arengukeskus haarab Vanamõisa küla, samuti Alliku küla lõunapoolsed alad. Piirkond on vastavalt valla üldplaneeringule oluliseks kinnisvaraarenduse sihtalaks. Piirkondlikuks kultuuri, noorsootöö- ja seltsielu keskuseks on Vanamõisa seltsimaja, ülejäänud sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur on nõrgalt arenenud ja vajab olulisi investeeringuid. (mängu- ja spordiväljakud, ühisveevärk- ja kanalisatsioon, arendustegevuse elavnemise korral perspektiivis lasteaed-algkool) Piirkond asub Saue linna mõjusfääris.

Väiksemad arengukeskused:

Maidla arengukeskus  haarab Maidla ja Pärinurme küla. Asub Ääsmäe arengukeskuse mõjupiirkonnas, kuid on eraldi välja toodud oma eraldatuse tõttu. Eraldatud kogukond nõuab erilist tähelepanu ääremaastumise seisukohalt. Piirkondlikuks kultuuri- ja seltsielu keskuseks on Maidla seltsimaja.

Tuulaarengukeskus haarab Tuula ja Pällu küla. Piirkonda iseloomustab elav külaliikumine, kuid puudub ja vajab ehitamist/rekonstrueerimist rahvamaja/seltsimaja. Oluliseks tõmbekeskuseks on Keila linn.

Valingu arengukeskus hõlmab Valingu ja Aila külasid. Sotsiaalne infrastruktuur sisuliselt puudub (sh seltsimaja), tehniline infrastruktuur (ühisveevärk ja kanalisatsioon) vajab olulisi investeeringuid.

Jõgisoo arengukeskus hõlmab ka Koppelmaa küla. Jõgisoo piirkonda iseloomustab kindla keskuse puudumine, kuna küla asub väljavenitatult Tallinn-Pärnu mnt ääres. Osa Jõgisoo külast on Saue linna mõjusfääris. Kultuuri- ja seltsielu keskuseks on Saue-Jõgisoo Haridusseltsile kuuluv seltsimaja. Jõgisoo küla Saue linnaga piirnev ala on üldplaneeringu kohaselt oluliseks arendustegevuse piirkonnaks.

Peamistes arengukeskustes tuleb arengukava perspektiivis välja arendada sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur (kultuuri, noorsoo- ja sporditööks vajalik seltsimaja/rahvamaja, noortekeskus, lasteaed, võimalused sotsiaalteenuste osutamiseks, mängu- ja spordiväljakud, ÜVK arengukavas ettenähtud ulatuses ühisveevärk ja kanalisatsioon). Laagri ja Ääsmäe on arengukeskused, kus valla avaliku huvi seisukohalt on oluline tagada perearstide olemasolu ja selleks vajalikud ruumid.

Väiksemates arengukeskustestuleb arengukava perspektiivis tagada võimalused kultuuri- ja seltsitegevusega tegelemiseks (seltsimaja), samuti mänguväljak/spordiväljak.

Arengukeskuste määratlemine ei välista sotsiaalse infrastruktuuri objektide (nt mänguväljakute vms) rajamist ka teistesse küladesse.

Arengukeskustega kajastuvad konkreetsed tegevused kirjeldatakse valdkondade eesmärkide ja tegevuste all.

E 1.1 Aastaks 2013 elab vallas 10 000 elanikku

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Selgitatakse elanikele vallaelanikuks registreerimise vajalikkust (ajaleht Koduvald, infomaterjalid jne)

vallaeelarve

vallavalitsus

Korraldatakse elanikuks registreerimise kampaaniaid

vallaeelarve

vallavalitsus

Arengukavas sätestatud tegevuste elluviimisega muudetakse Saue vald atraktiivseks elupaigaks, mille elanikud identifitseerivad ennast vallaga, soovivad ennast registreerida valla elanikuks ja osalevad aktiivselt ühiskondlikus elus.

....

vallavalitsus

1.2 Säästva planeerimise ja maakasutuse põhimõtted

Saue valla territooriumi ruumilise, ehitusliku ja maakasutusliku arengu põhimõtted määratletakse Saue valla üldplaneeringuga, teemaplaneeringutega ja detailplaneeringutega. Arengukavas käsitletakse planeerimist niivõrd, kui see haakub arengukava ülesandepüstitusega. Arengukava eesmärgiks on määrata eelkõige valla arengu üldised strateegilised eesmärgid. Valla ruumilise arengu põhisuundade ja tingimuste määratlemine ja aluste ettevalmistamine detailplaneeringute koostamiseks toimub Saue valla üld- ja teemaplaneeringute alusel. Maakasutus- ja ehitustingimuste määramine toimub detailplaneeringute alusel. Seega ei lahendata arengukavaga otseselt planeerimise, ehituse ja maakasutusega seotud küsimusi.

Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu määrusega nr. 006, 25. august 2005.

Arengukavas sätestatakse üldised väärtused, millest planeerimistegevuses tuleb lähtuda. Siinkohal on olulisemad väärtused välja toodud:

•        Arendustegevuse suunamine tervikliku elukeskkonna loomisele (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, teenindus, tööstus jne). Igasugune arendustegevus peab arvestama paikkondlikku väärtust ja eripära, planeeringualadel tuleb arvestada tervikliku elukeskkonna loomise vajadust, maa-alad mänguväljakute, spordiväljakute, puhkealade, sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri (nt võimalused jäätmete sorteeritud kogumiseks) rajamiseks, kergliiklusteede võrgustik jne.

•        Üldplaneeringus sätestatud rohevõrgustik tuleb maksimaalselt säilitada, tiheasustusaladel tuleb nõuda kõrghaljastuse maksimaalset säilitamist ja vajadusel ette näha asendusistutused.

E 1.2: Saue valla planeeringute poliitika tagab valla sihipärase ja säästva arengu põhimõttele toetuva loodus-, elu- ja ettevõtluskeskkonna arengu

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Üldplaneeringu edasiarendamine arengukavas sätestatud väärtuste põhiselt, vajadusel teemaplaneeringute koostamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Arendustegevuse juhtimine vallas keskkonnamõjude hindamise ja tasakaalustatud arengu põhimõtete alusel

vallavalitsus

Arendustegevuse suunamine tervikliku ja tervisliku elukeskkonna loomisele (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, jäätmekäitlus, teenindus, tööstus, teedevõrk jne)

vallavalitsus

Rohevõrgustiku maksimaalne säilitamine hajaasustusaladel, tiheasustusaladel kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine

vallavalitsus

Kaitsealuste liikide elupaikadega arvestamine planeeringute menetluses

vallavalitsus

Valla teede ja kergliikluse teemaplaneeringu koostamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Traditsiooniliste maakasutuse vajaduste arvestamine planeerimistegevuses

vallavalitsus

Põhimaanteede kavandamiseks ja ehitamiseks vajalike planeeringute/ehitusprojektide menetlemisel tervikliku elukeskkonna ja keskkonnatervise põhimõtete järgimine ja vastavate nõuete esitamine Maanteeametile ja teistele asjakohastele institutsioonidele

vallavalitsus

Tiheasustusaladel jõgede äärsete maade munitsipaalomandisse saamine ja nendele aladele haljasalade ja parkide planeerimine/rajamine (sh Pääsküla jõeäärne park)

vallavalitsus

Puhkealade ja spordiväljakute rajamiseks vajaliku maa saamine valla omandisse (Maidla paisjärve puhkeala, Redise tn park, Veskitammi park, Kiia, Hüüru ja Ääsmäe mänguväljakute maa-ala jt)

vallavalitsus

Ühtse aadressisüsteemi rakendamine, kohanimede korrastamine

vallavalitsus

Kohalike teenuste soodustamine ja toetamine (post, side, internet, transport, toitlustus, meelelahutus, puhkemajandus)

vallavalitsus

SOTSIAALNE KESKKOND

2. Haridus ja noorsootöö

Hariduse ja noorsootöö korraldamise tagamise vastutus kuulub kohaliku omavalitsuse põhifunktsioonide hulka, mis arvestaks laste ja noorte õigust haridusele ja mis toimib ühtlasi ka preventiivse ja sotsialiseeriva tegurina ühiskonna korralduses.

2.1 Saue valla koolieelsed lasteasutused ja nende arenguvajadused

1. jaanuari 2009 seisuga on Saue vallas kokku kolm lasteaeda, mis jagunevad omandivormi põhiselt kaheks Saue Vallavalitsuse poolt hallatavaks munitsipaallasteaiaks ning üheks erakapitalil põhinevaks eralasteaiaks.

Saue valla munitsipaallasteaedade võrk teenindab 15 rühma raames 296 last. Allolev tabel iseloomustab munitsipaallasteaedade rühmade ja laste arvu struktuuri lasteaedade lõikes.

Tabel 9

Valla munitsipaallasteaedade rühmade ja laste arvu struktuur.

Rühmade arv lasteaedades

Rühmade arv lasteaedades kokku

Laste arv rühmades

Laste arv kõikides rühmades kokku

Lasteaia nimi

Kuni 3

a.

3-4 a.

4-5 a.

5-7

a.

Kuni 3 a.

3-4 a.

4-5 a.

5-7 a.

Laagri Lasteaed

-

3

2

1

6

-

60

39

21

120

Laagri Lasteaia Ääsmäe filiaal

1

1

1

3

15

21

20

-

56

Veskitammi lasteaed

-

2

2

2

6

-

40

39

41

120

Allikas: Saue Vallavalitsus

Lisaks munitsipaallasteaedadele tegutseb Saue vallas ka üks eralasteaed- RaM Veskimöldre Lasteaed. Koos eralasteaiaga on võrgustiku teenindusmahuks  kokku 19 rühma koos 374 lapsega. Kuna Saue vald osales Saue linnas ühe lasteaia ehitamise finantseerimisel, siis on 25 valla lapsele garanteeritud koht Saue linnas. Tallinna munitsipaal- ja eralasteaedades käib 1.10.2008 seisuga kokku  142 vallas elavat last. Munitsipaallasteaedades käivate laste eest tasutakse vastavalt Tallinna linna lasteaia kohatasudele

2008.a aastal on Saue valla lasteaiakohtade maksumus järgmine

Tabel 10

Munitsipaallasteaedade kohamaksumus 2008

Lasteaed

Aastamaksumus

Kuumaksumus

1

Veskitammi lasteaed

70 590

5 912

2

Laagri lasteaed (koos Ääsmäe filiaaliga)

53 286

4 440

Allikas: Saue Vallavalitsuse 8.01.2008 korraldus nr 24

Võrdluseks on toodud Tallinna linna lasteaia kohamaksumus, mis 2008. aastal on aastas 30 420 krooni ja  kuus 2535 krooni.

Valla seisukohalt on oluliseks probleemiks Saue valla lasteaiakohtade ebapiisavus ja pikk ootejärjekord lasteaiakoha saamisel. Nagu ka ülalolevast tabelist ilmneb, on suurim puudus sõimekohtadest.  Antud olukorda lasteaiakohtade järjekordadest erinevate vanusegruppide struktuuri ja lasteaedade lõikes iseloomustab allolev tabel.

Tabel 11

Lasteaiakohtade järjekorra struktuur vanuse lõikes.

Vanus 

0-1 a.

1-2 a

2-3 a.

3-4 a

4-5 a.

5-6 a.

6-7 a.

Kokku:

Järjekorras ootavad lapse

128

144

145

53

48

5

2

525

Allikas: Saue Vallavalitsus

Tabelis toodud järjekordade numbrid iseloomustavad vaid kindlasse lasteaeda kohataotlejate arvu ja mitte lasteaiakohtade tegelikku vajadust. Lasteaiajärjekordadega kaasnev paradoksaalne probleem on see, et lasteaiad on tegelikult jooksvalt täidetud ca 2/3 ulatuses, st lapsi, kelle on lasteaiakoht küll olemas, siiski lasteaeda ei tooda. Kehtiv õigusruum aga ei võimalda üle sätestatud piirnormi lasteaiarühmi moodustada (de iure on kohad täis, de facto mitte).

 Vajadus on vähemalt ühe 80-120 kohalise lasteaia järele Laagri aleviku piirkonnas, seejuures tuleb esmajärjekorras lahendada puuduvate sõimekohtade küsimus. Antud probleem tuli selgesti välja elanike küsitlusest, seejuures toodi lasteaiakohtade nappus välja ühe põhjusena, miks uuselanikud ennast rahvastikuregistris valla elanikuks ei registreeri. Seetõttu on lasteaiakohtade puuduse leevendamine arengukava seisukohalt võtmetähtsusega küsimus.

Lähiaastate majandusprognoos ning valla finantserimis ja laenuvõime analüüs näitab, et täiendava lasteaia ehitamiseks (sh laenu võtmiseks) vallal võimalused puuduvad, arvestades veel seda, et tuleb täita EL nõuded ja välja ehitada ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteem. Vähemalt lähiaasta-poolteist on laenu võtmiseks samuti ebasobivad, kuna laenuraha hind on kõrge. Alternatiivvariandina vajab analüüsimist see, kas vallal on mõttekas lasteaed (lasteaiakohad) rentida, vastavat moodullasteaedade ehitamist turul pakutakse. Lasteaia ehitamiseks sobiv maa on vallal olemas.

Ääsmäe filiaalis on probleemiks ruumipuudus, sest osa lasteaia ruume kasutab Salu Kool. Lasteaia vanem rühm käib Ääsmäe koolis eelkoolirühmana. See tingib aruandluse ja finantseerimise keerukuse. Perspektiivis tuleks ette näha nimetatud rühma viimine Ääsmäe filiaali ruumidesse, selle eelduseks on Salu Kooli uue hoone valmimine/Salu Kooli väljakolimine.

Arvestades valla elanike lähiaastate prognoosi ja arengukeskuste paiknemist, on arengukava kaugema tuleviku perspektiivis vajalik lasteaia ehitamine Vanamõisa külas, Jõgisoo külas, Hüüru ning Alliku külas (Koru detailplaneeringuala) Vajadus nimetatud lasteaedade järele sõltub uute üldplaneeringukohaste elamupiirkondade väljaehitamisest ning arengukava lähiperspektiivis pole praeguse majandusprognoosi tingimustes (2009-2012) nende rajamist lähitulevikus ette näha. Nimetatud lasteaedade ehitamise kulud peavad vähemalt osaliselt katma piirkondade arendajad.

Lasteaiakohtade puuduse probleemi leevendamiseks on Saue vallas korraldatud lapsehoiuteenuse kulude kompenseerimine lapsevanematele, kes pole oma lastele lasteaeda kohta saanud. Saue vald maksab munitsipaallasteaedadele ja eralasteaedadele toetust nende laste eest, kelle elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel Saue vald.

Lasteaedadel on olemas nõuetekohased arengukavad. Laagri Lasteaia Laagri hoone ja Veskitammi lasteaia hooned on heas korras, Laagri Lasteaia Ääsmäe filiaali hoonete olukord on rahuldav ja lähiaastatel tuleb jätkata järk-järgulist hoonete ja inventari renoveerimist-väljavahetamist.

Osaliselt vajavad täiendamist Laagri lasteaia mänguväljakud ning väljaehitamist Laagri lasteaia  Ääsmäe filiaali lastemänguväljak.

2.2 Saue valla üldhariduskoolid ja nende arenguvajadused

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel on kohalik omavalitsus kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele.  Kool pole pelgalt haridusasutus, kool on ka piirkonna identiteedi kujunemiseks väga oluline element.

Antud funktsiooni täitmiseks tegutseb 2008/09 õppeaastal Saue vallas munitsipaal- üldhariduskoolina Ääsmäe Põhikool ja 100% vallale omandis oleva OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskuse Laagri Kool. Viimane tegutseb formaalselt erakooli seaduse alusel.   2008. aasta septembris on Saue valla koolides kokku 565 õpilast. Saue valla koolide 1.-4. klassides õpib kokku 338 õpilast, 5.–9 klassides õpib 227  õpilast. Saue valla üldhariduskoolides õpib 2008/2009 õppeaastal 565 õpilast, järgnevas tabelis on toodud õpilaste arvuline jagunemine koolide ja klassikomplektide lõikes.

Tabel 12

Õpilaste arvud Saue valla koolides 2008/2009

KOOLID*

Õpilaste arvud klasside kaupa

 

 

K1

K2

K3

K4

K5

K6

K7

K8

K9

KOKKU

PÕHIKOOLID

Laagri kool

71

72

69

71

46

49

23

25

19

445

Ääsmäe Põhikool

15

15

12

13

13

11

13

15

13

120

KOKKU

86

87

81

84

59

60

36

40

32

565

Allikas: Saue Vallavalitsus

Nii lisaks siis eelnevale käib Saue valla lapsi Tallinnas üldhariduskoolides 522, nendest ca 300 keskkoolitasemel.  Tallinna linnas on kooli kohamaksumus 8760 kooni aastas ja 730 krooni kuus.

Valla munitsipaalkoolides ja -lasteaedades (Ääsmäe Põhikool, Veskitammi ja Laagri lasteaed) käib teistest omavalitsustest kokku 29 last. Kõige rohkem on neid Tallinnast - 13 last ja Kernu vallast- 7 last. Laagri Koolis käib väljastpoolt Saue valda kokku 79 õpilast. Hetkel ei ole koolikohtade puudust, kuid selles osas muutub olukord aastal 2013/2014 kui vastavalt rahvastikuprognoosile hakkab suurenema I klassi minejate arv ja tekib vajadus täiendava klassikomplekti moodustamiseks. Kindlasti on vaja investeerida kooli sööklaosa ruumide laiendamisse aastal 2013-2014.

Tabel 13

Üldhariduskoolide  kohamaksumus 2008

Kool

Aastamaksumus

Kuumaksumus

1

Ääsmäe Põhikool

50 448

4 204

2

Laagri kool

18 617

1 551

Allikas: Saue Vallavalitsuse 8.01.2008 korraldus nr 24

Nii Laagri Koolil kui Ääsmäe Põhikoolil on olemas haridusasutuse arengukava.  Laagri kool on seni tegutsenud formaalselt erakoolina, kooli ehitamist finantseeriti läbi 100% vallale kuuluva OÜ Laagri Haridus- ja Spordikeskus. Perspektiivis tuleb analüüsida (õiguslikud, majanduslikud, juhtimisalased, haridusalased aspektid), kas otstarbekas on Laagri kool säilitada formaalselt erakoolina (küll vallale kuuluva äriühingu omandis) või muuta ta ka ametlikult munitsipaalkooliks. Laagri Kool asub käesoleva sajandil ehitatud uutes hoonetes, Ääsmäe Põhikool 1980- ehitatud hoonetes, mistõttu Ääsmäe kooli remondivajadused on oluliselt suuremad kui Laagri Koolil.

Saue vallas puudub keskharidust pakkuv üldharidusasutus (gümnaasium) Laagri kooli juures on olemas maa perspektiivse gümnaasiumihoone ehitamiseks. Gümnaasiumihoone ehitamine ja vastava haridustaseme loomine ei ole lähiaastate küsimus, kuid sellegipoolest tuleb analüüsida gümnaasiumi rajamise õiguslikke, majanduslikke ja haridusalaseid perspektiive tulevikus (aastatel 2015 ja edasi)

Eelpool toodi välja, et kool on oluline paikkonna identiteedi kujundaja. Lähtudes eeltoodust tuleb koolides käsitleda ja tutvustada valla ajalugu, looduskeskkonda jms.

Vastavalt haridusseadusele peab kohalik omavalitsus tagama pedagoogidele eluruumi. Tegemist pole pelgalt seaduses toodud formaalse nõudega, vaid võimaldab leida valla haridusasutustesse pädevaid õpetajaid, kellel puudub võimalus eluruumi ostmiseks, eriti arvestades majandusolukorda. Pedagoogidele ei ole otstarbekas eraldada eluruumi valla sotsiaalmajja, kuna sotsiaaleluasemete vajadus lähiajal lähtudes majandusprognoosist tõuseb. Samas võiks vajadusel kaaluda pedagoogide jaoks vajalike eluruumide ostmist Laagri alevikus ja Ääsmäe külas, kuna kinnisvaraturg on selleks hetkel suhteliselt soodne.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada õpilaste jõudmine kooli ja koolist koju. Vallal on koolibussiliinide teenindamiseks vastavalt läbiviidud riigihanke sõlmitud hankeleping AS MTG-ga Ääsmäe piirkonna koolibussiliinide teenindamiseks ja AS Harjumaa Liinid Laagri ja Saue piirkonna koolibussiliinide teenindamiseks perioodil 1.10.2008 kuni 30.06.2011. Koolitranspordi liinikilomeetri hind tõusis 2008.a läbiviidud riigihanke tulemusel eelmise lepinguga võrreldes ligi kaks korda, iseloomustades Eestis tervikuna toimuvaid hinnatõuse. Vallavalitsus peab koostama lastele võimalikult mugava ja samas valla seisukohalt soodsaima liinivõrgu, kontrollima teenuse kvaliteeti ja reageerima operatiivselt muutmisvajadustele.

2.3 Noorsootöö Saue vallas ja selle arenguvajadused

Vastavalt noorsootöö seadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele on omavalitsusüksuse ülesanne oma haldusterritooriumil noorsootööd korraldada, noorsootöö kontseptsiooni põhjal võib kohalik omavalitsus delegeerida noorsootöö ülesandeid mittetulundussektorile.

Vastavalt noorsootöö strateegiale 2006-2013  on Noorsootööl on kaheksa valdkonda: erinoorsootöö (töö riskirühmadega, käsitletakse sotsiaalvaldkonnas), huviharidus (õppekavajärgne vaba aja tegevus, sh noorsootöö koolis), info noorte kohta ja noortele ning nõustamine ja uuringud, noorsootööalane koolitus- täiendus- ja ümberõpe, noorte tervistav ja arendav puhkus (noortelaagrite tegevus), noorte töökasvatus (töömalevad), ja rahvusvaheline noorsootöö.

Huviharidus on üleriigilise või institutsioonisisese õppekava alusel toimuv tegevus noorega tema isiksuse mitmekülgse arengu võimaldamiseks.Huvitegevust korraldatakse koolide, avatud noortekeskuste, huvikeskuste, noorteühingute ja mittetulundusühingute kaudu. Huvikoolide tegevust reguleerib huvikooli seadus. Saue vallas puudub spetsialiseerunud huvikool. (kunstikool, muusikakool vms) Tallinna huvikoolides käib 2008.a sügisperioodil kokku 140 last, Saue linna huvikoolides 12 last. Saue linnaga on vallal sõlmitud koostööleping, mille alusel vald hüvitab linnale õpilaskoha maksumuse, Tallinna linn huvikoolides käivate laste eest hetkel raha ei nõua. Riskikriteeriumiks on siinkohal Tallinna linna edasine käitumine, huvikoolides käivate laste eest raha nõudmine tähendaks olulist koormust vallaeelarvele. Saue valla laste ja noorte huvialategevuse toetamiseks teistes omavalitsustes on kavandatud 2008 aasta eelarvesse 600 000 krooni.

Saue valla noorsootöö probleemid ja arenguvajadused on alljärgnevad:

• Valda tuleks moodustada noorte nõukoda (noortevolikogu).

• Vallas puudub huvikool(id) huvihariduse andmiseks. Huviringe ja noorte tervistavat ja arendavat puhkust korraldavad Laagri Kool, Ääsmäe Põhikool, Ääsmäe Kultuuri ja Spordi SA, Veskitammi Kultuurikeskus, MTÜ Vanamõisa Küla ning MTÜ Jõgisoo Vabaajakeskus.

• Perspektiivis võiks kaaluda Saue valla huvikooli moodustamist (analüüsides enne selle õiguslikke, majanduslikke, haridusalaseid aspekte)  ja töölerakendamist kas täiesti omaette asutusena või Laagri Kooli juurde.

• Laagri alevikus puudub avatud noortekeskus, vajadus noortekeskuse järele on kindlasti olemas. Nõlvaku vana katlamaja Laagri alevikus kasutavad Nõlvaku piirkonna noored, kuid ruumid vajavad remonti.

• Noortekeskuse väljaarendamine on võimalik ka Vanamõisa seltsimaja baasil.

• Vallas puudub noorsootöötaja;

• Valla noorsootöö arendamisel on oluline tegeleda noote töökasvatusega. Töökasvatuse eesmärk on noorsootöö meetodite kaudu parandada noorte olukorda tööturul, suurendades noorte tööhõivevalmidust. Vajalik on võimalikult mitmekesiste töökasvatuslike meetodite rakendamine olenevalt sihtrühmast ja kohalikest tingimustest. Levinum meede on noorte õpilasmalevad.

Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud

Tugevused

Võimalused

• Ääsmäe ja Laagri kooli edasine arendamine, sh Laagri kool gümnaasiumiks.

• Edukalt toimivad ja hea õpikeskkonnaga

Laagri kool ja Ääsmäe Põhikool

• Edukalt toimivad ja hea keskkonnaga

lasteaiad

• Toimiva noorsootöö süsteemi

väljaarendamine

 

• Koostöö naaberomavalitsustega keskhariduse andmine Saue valla lastele.

• Uute lasteaedade ehitamine välisinvestorite kaasabil

• Võimalus kasutada Tallinna linna hariduse ja noorsootöö ressursse

 

Nõrkused

Ohud

• Lasteaiakohtade vähesus ja pikad

ootejärjekorrad.

  Sõimekohtade puudumine Laagris asuvates lasteaedades

  Lasteaiakohtade puuduse tõttu ei registreerita valla elanikuks

•Vallas puudub võimalus huvihariduse andmiseks, vald on sõltuv teistest KOV-idest

• Laagri alevikus puudub toimiv noortekeskus.

  Puudub noorsootöötaja

 

• Majanduslik surutis vähendab elanike

sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad

sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimisvõimekus

• Võimekate koolijuhtide, õpetajate,

lasteaiatöötajate lahkumine

• Tugev palgasurve haridus- ja noorsootöö

valdkonnas

 

 

Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused

Saue valla poolt pakutav alus-, põhi- ja huviharidus on kaasaja nõuetele vastav ja konkurentsivõimeline ja sellega on rahul õpilased, lapsevanemad, haridus- ja noorsootöötajad.

E: 2.1 Valla lasteaedade poolt pakutav alusharidus vastab kaasaja nõuetele ja on konkurentsivõimeline, lasteaedade õpikeskkonnaga on rahul nii lapsed, lapsevanemad kui lasteaiatöötajad, võimaluste piires on lahendatud lasteaiakohtade puudus

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Lasteaedade arengukavade täitmine, tähtaegne ülevaatamine ja uuendamine

vallaeelarve

Vallavalitsus, lasteaed

Lasteaedade hoonete jooksev remont sh tuleohtusüsteemide tagamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Koostöö naaberomavalitsustega lasteaiakohtade vajaku leevendamiseks

vallaeelarve

vallavalitsus

Ääsmäe lasteaia rekonstrueerimine 2008-2010

vallaeelarve, siseriiklikud toetusmeetmed

vallavalitsus

Lasteaedade lastemänguväljakute uuendamine ja täiendamine

vallaeelarve, HRIP

vallavalitsus

Uuritakse Laagrisse uue lasteaia ehitamise või lasteaia kohtade (lasteaiahoone rentimise) majanduslikku põhjendatust ja otstarbekohasust ning lähtudes sellest kavandatakse vajalikud tegevused lasteaia (ja sõime) kohtade puuduse vähendamiseks

vallaeelarve, PPP, erainvestor, EL

tõukefondid

vallavalitsus

Vanamõisa küla lasteaed- algkooli ehitus

erainvestor

arendajad, vallavalitsus

Hüüru külas lasteaia ehitus

erainvestor

arendajad, vallavalitsus

Jõgisoo külas lasteaia ehitus

erainvestor

arendajad, vallavalitsus

Eralasteaedade ja lastehoiu  toetamine

vallaeelarve

vallavalitsus

E: 2.2 Valla koolide poolt pakutav põhiharidus  vastab  kaasaja nõuetele, ja on konkurentsivõimeline, koolide õpikeskkonnaga on rahul nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Koolide arengukavade täitmine, tähtaegne ülevaatamine ja uuendamine

vallaeelarve

vallavalitsus, kool

Analüüsitakse Laagri Kooli munitsipaalkooliks muutmise õiguslikke, juhtimisalaseid, haridusalaseid ja majanduslikke aspekte ning lähtudes eksperthinnangu tulemusest langetatakse otsused

vallaeelarve

vallavalitsus

Analüüsitakse Laagri Kooli gümnaasiumiosa rajamise õiguslikke, haridusalaseid ja majanduslikke aspekte ning tehakse otsus gümnaasiumi vajalikkuse/mittevajalikkuse kohta

vallaeelarve

vallavalitsus

Laagri kooli sööklaosa ruumide laiendamine

vallavalitsus

vallavalitsus

Koolide õpikeskkonna monitooring, koolivägivalla juhtumite ennetamine

..

vallavalitsus, kool

Koostöö naaberomavalitsustega valla õpilastele hea hariduse võimaldamiseks

vallavalitsus

Koolide tuleohutuseks vajalike süsteemide korrasoleku tagamine ja kontroll

vallaeelarve

vallavalitsus

Tagatakse laste tasuta toitlustamine valla koolides

riigieelarve

vallaeelarve

haridus- ja teadus-

ministeerium; vallavalitsus

Pedagoogidele korterite ostmine

vallaeelarve

vallavalitsus

Koolibussiliinide käigushoidmine

vallaeelarve

vallavalitsus

Kutsenõustamise süsteemi väljaarendamine

vallaeelarve

vallavalitsus

E:2.3 Erivajadustega lastele ja noortele on tagatud kaasaegne õpi- ja elukeskkond

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Puuetega laste kooli ehitus Ääsmäe külla (Salu kooli uus hoone)

riigieelarve, EL tõukefondid

erainvestor

arendajad

Puuetega inimeste elu- ja õpikeskuse rajamine Maidla külla (Haraka Kodu)

riigieelarve, EL tõukefondid,

erainvestor

arendajad

E:2.4 Vallas on kättesaadavad mitmekesised noorte huviharidusvõimalused, pakutava huviharidusega on rahul nii lapsed, haridustöötajad kui lapsevanemad

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Koostöö naaberomavalitsustega Saue valla lastele hea huvihariduse võimaldamiseks

vallavalitsus

Huvihariduse toetamine Laagri ja Ääsmäe kooli baasil

vallaeelarve

vallavalitsus

Laagri Huvikooli moodustamise õiguslike, haridusalaste ja majanduslike aspektide analüüs ja põhjendaud otsuse alusel huvikooli rajamine

vallaeelarve

riigieelarve

vallavalitsus

E:2.5 Vald arvestab oma noorte huvide ja vajadustega, toimib eesmärgipärane ja sotsiaalseid probleeme ennetav noorsootöö

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Noorsootöö arengukava koostamine

vallavalitsus

Noorte nõukoja moodustamine

vallavalitsus

Koostöö naaberomavalitsustega noorsootöö korraldamisel ja lastele erinevate võimaluste pakkumisel

vallavalitsus

Töötatakse välja meetmed koolivägivalla juhtumite ennetamiseks ja ära hoidmiseks

vallavalitsus, koolid

Kaasatakse lapsi ja noori koolivaheaegadel eakohaste tööde tegemisele, õpilasmaleva käivitamine

vallaeelarve

vallavalitsus, valla ettevõtted, koolid, MTÜ-d

Ennetustöö sõltuvusainete kasutamise takistamiseks laste ja noorte poolt.

vallavalitsus, koolid, MTÜ-d

Valla noortekeskuse väljaarendamine Laagri alevikus Nõlvaku või Kuuse endiste katlamajade hoonete baasil, perspektiivis Vanamõisa Seltsimajas ja Hüüru Mõisas, Ääsmäe noortekeskuse jätkuv tegutsemine.

vallaeelarve

vallavalitsus

Valla noorsootöötaja ametikoha moodustamine ja noorsootöötaja ametisse võtmine

vallaeelarve

vallavalitsus

Kriminaalpreventiivne töö noorte kuritegevuse vähendamiseks, Noortele vaba aja sisustamise võimaluste leidmine, vähendamaks sellega noorte huvi alkoholi ja narkootikumide vastu

vallaeelarve

Vallavalitsus, koolid, politsei, alaealiste komisjon

3. Kultuur, sport ja vaba aeg

Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on rahvuskultuuri säilitamine, kaitsmine ja edendamine ning vastavate tingimuste loomine. Saue valla oluliseks ülesandeks toetada  kodanikuühiskonna edendamist, kolmanda sektori organisatsioone ja ülevallaliste ürituste läbiviimist.

 

3.1. Valla rahvaraamatukogud ja nende arenguvajadused

Saue valla kultuurielu oluliseks osaks on rahvaraamatukogud. Saue vallas on kaks rahvaraamatukogu (sh Saue Vallaraamatukogu filiaal Hüürus).

Saue Vallaraamatukogu - Saue Vallaraamatukogu teenindab nii lapsi kui täiskasvanuid. Kirjandust on võimalik kohapeal lugeda ja koju laenutada. Kogudesse kuulub 35 000 eksemplari ilu-, laste- ja teadmiskirjandust, perioodikaväljaandeid on tellitud 53 nimetust. Kohapeal kasutamiseks on komplekteeritud teatmefond (entsüklopeediad, sõnastikud, leksikonid). Interneti püsiühendusega lugejaarvuteid on 3. Registreeritud lugejaid on 1500.

Hüüru raamatukogu (Saue Vallaraamatukogu filiaal) - Valida ja koju laenutada on võimalik rohkem kui 14 000 trükise hulgast. Raamatukogu väljaannete hulka kuulub ilu-, laste- ja teabekirjandus. Raamatukogus on 3 püsiühendusega arvutit. Registreeritud lugejate arv on 200.

Ääsmäe raamatukogu - Raamatukogu lugejaks on registreeritud üle 600 inimese. Külastusi on aastas üle 13 tuhande. Võimalik on valida ja koju laenutada kirjandust umbes 14 000 trükise hulgast. Saab kasutada lugemissaali, teabetoa internetiteenuseid, vaadata videoid, kuulata muusikat.

Arvestades riigi üldist majanduslikku olukorda, trükiste hinnatõusu (alates 01.01.2009 kaob raamatute käibemaksusoodustus) võib prognoosida rahvaraamatukogude kasutamise elavnemist. Lähtudes eeltoodust tuleb analüüsida, kas raamatukogude õhtune lahtiolekuaeg võiks teatud päevadel olla senisest pikem. (praegu Hüürus T,K,N,R 18.00, Laagris K kuni 19.00, Ääsmäel K kuni 20.00.)

Rahvaraamatukogude arenguvajadused on alljärgnevad:

• Saue Vallaraamatukogu (asukohaga Laagris) ruumipuuduse üheks perspektiivseks lahenduseks on endise „Scotland Yardi“ hoone kasutuselevõtt ja kohandamine raamatukogu vajadusteks.

• Saue Vallaraamatukogust võiks välja arendada valla kõrgkultuuri keskuse, korraldades seal luuleõhtuid, muusikaüritusi, kohtumisi kirjanike ja luuletajatega jne.

• Hüüru raamatukogu ruumid Hüüru mõisas vajavad  renoveerimist.

• Rahvaraamatukoguteenuse kättesaadavuse parandamise võimaluste analüüs sh kaaluda raamatukogude lahtiolekuaja pikendamist.

 

3.2 Valla kultuuritöö ja selle arenguvajadused

 

Kultuuriteenuseid vallas pakuvad Veskitammi Kultuurikeskus (põhimääruse järgne nimetus Saue Valla Noorte-, Sotsiaaltöö- ja Kultuurikeskus) ning külades paiknevad mittetulundusühingud (külaseltsid).

Veskitammi Kultuurikeskus on Saue valla asutus, mille tegevuse põhieesmärgiks on rahvuskultuuri traditsioonide säilitamine, edasiarendamine ja võimaluste loomine inimeste vabaks eneseväljendamiseks ning loominguliseks tegevuseks. Tulevikus tuleb panustada Kultuurikeskuse tegevuse mitmekesistamisele. Kultuurikeskuses tuleb välja ehitada puuduv turvavalgustuse süsteem.

Teiseks oluliseks kultuuriteenuste pakkujaks on valla mittetulundusühingud ja eeskätt külaseltsid. Arvestades, et lisaks vallapoolsele finantseerimisele teevad külaseltsid väga palju ka vabatahtliku koostöö vormis, on see omavalitsuse ja kogukonna jaoks üks kõige efektiivsemaid kultuurielu korraldamise viise.

Kultuuriteenuseid osutavad järgmised organisatsioonid:

Ääsmäe Kultuuri- ja Spordi SAtegutseb Ääsmäe Põhikooli ruumides. Kultuuritöö tegemistesse on kaasatud ka Tagametsa küla.

MTÜ Vanamõisa Küla: tegutseb Vanamõisa seltsimajas ja teenindab peaasjalikult Vanamõisa küla ja Alliku küla elanikke. Vanamõisa seltsimaja on valla omandis. Vald tasub seltsimaja ülalpidamiskulud. MTÜ Vanamõisa Küla haldab Vanamõisas Reinu kinnistul paiknevat vabaõhuürituste platsi. Heakorrastustööde tegemine toimub vallavalitsuse poolt haljastuse eelarve alusel. Vanamõisa seltsimajas korraldatakse huviringide tegevust, viiakse läbi kursuseid, tegeletakse noorsootööga, tegutseb eakate klubi, toimuvad väljakujunenud traditsioonilised üritused. Seltsimajas on tööl 1 palgaline töötaja. MTÜ Vanamõisa küla on eestvedajaks mitmetele ülevallalistele üritustele.

Hüüru Kultuuriklubi (seltsing) tegutseb Hüüru mõisas. Hüüru Kultuuriklubi teenindab sisuliselt ka Kiia, Püha ja Vatsla külasid, kus kultuuri- ja seltsitegevuseks vajalikud ruumid puuduvad.

MTÜ Maidla Külaselts tegutseb vallale kuuluvas Maidla seltsimajas, seltsi tegemistesse on kaasatud ka Pärinurme küla elanikud.

MTÜ Saue-Jõgisoo Haridusselts tegutseb seltsile kuuluvas hoones Jõgisool.

MTÜ Tuula TutulustegutsebTuula külas. Seltsi tegevustest võtavad osa ka Pällu küla elanikud.

MTÜ Kultuuri- ja Haridusselts Teemantasutati 2007.a ülevallalise organisatsioonina, mille tegevus on suunatud Jaan Teemanti mälestuse väärtustamisele ja laiemalt ülevallaliste kultuuri-, hariduse- ja ajalooalaste ürituste korraldamisele. Selts on korraldanud vallas filmiõhtuid.

Arenguvajadused kultuuritöö korralduses:

1. Kultuuriteenuste valiku laiendamine.

2. Valla identiteedi ja kokkukuuluvustunde seisukohalt on oluline valla ajaloo ja kultuuripärandi süstematiseeritud uurimine, sh valla ajalugu käsitleva raamatu väljaandmine ja valla ajaloo käsitlemine valla haridusasutustes.

3. Ääsmäe küla soovib Ääsmäe rahvamaja ehitamist, kuid arvestades majandusprognoosi pole see enne aastat 2013 reaalne; küla aktiiv ja elanikud saavad kasutada Ääsmäe Põhikooli ruume.

4. Saue vallale kuuluv Hüüru mõis vajab perspektiivselt kapitaalremonti. 2007/2008a on valminud Hüüru mõisa rekonstrueerimisprojekt. Hüüru mõisas tuleb teha hädavajalikke remonttöid, et tagada hoone põhikonstruktsioonide säilimine ja elementaarsed mugavused, sest praeguse majandusliku surutise perioodil ei ole selle täismahus rekonstrueerimine 2009-2013 reaalne.

5. Hüüru mõisa kujundamine piirkondlikuks kultuuri- ja seltsielu keskuseks ning teatrikeskuseks. „Mõisateatriks.“

6. Maidla seltsimaja kõrvalhoonete renoveerimine ja kõlakoja ehitus.

7. Jõgisoo seltsimaja juurde vabaõhu üritusteks sobiva laululava ja ürituste platsi ehitamine.

8. Tuulas puudub kultuuri- ja seltsiürituste läbiviimiseks sobiv hoone.. Vajadustele vastav hoone on olemas, hoone vajab renoveerimist. 

3.3 Ülevallalised kultuuri- ja spordiüritused

 

Ülevallalised kultuuri- ja spordiüritused tugevdavad vallaelanike kokkukuuluvustunnet ja identiteeti. Saue vald jätkab nimetatud ülevallaliste ürituste edasist toetamist ning eesmärgiks on ürituste korraldamise senisest parem kvaliteet.Saue vallas on välja kujunenud järgmised üritused:

1. Saue valla rattaretk (korraldaja MTÜ Vanamõisa Küla)

2. Suvelõpupidu koos Vanamõisa käsitöölaadaga (korraldaja MTÜ Vanamõisa Küla,)

3. Saue valla sügisjooks (korraldaja Rahvaspordiklubi Kuuse)

4. Jüriöö jooks – Saue vallas tuntud rahvaspordiüritus, mis toimub 23. aprillil. (korraldavad külaseltsid)

5. Vabariigi aastapäev (korraldab Saue Vallavalitsus)

6. Vokaalansamblite Vabariiklik konkurss „Veskitammi lauluratas“

Arenguvajadused:

1. Seniste ülevallaliste ürituste jätkamine ja vallapoolne toetamine.

2. Ettepanek on hakata korraldama Jaan Teemanti mälestuspäeva ning valida üks üritus, mida   tähistada koos küladega ülevallalise üritusena isamaalisuse ja eesti rahvuse teadlikkuse tõstmiseks valla kodanike seas.

3.4. Külaliikumine

 

Koduküla elukeskkonna paremaks korraldamiseks on kodanikualgatusena mitmeid võimalusi: moodustada mittetulundusühing, või valida külavanem ja külakogu.

 

Külaseltse on mainitud kultuuriteenuseid käsitlevas peatükis. Valla ja küla identiteedi kujundajana, külades ühistegevuse korraldajana ja küla survegrupina on külaseltsid kodanikuühiskonna arengu seisukohalt võtmetähtsusega. Saue vallas eksisteerivad või tegutsevad järgmised külaseltsid:

1. MTÜ Vanamõisa Küla (Vanamõisa küla, Alliku küla)

2. MTÜ Maidla Külaselts (Maidla ja Pärinurme küla)

3. MTÜ Tuula Tutulus (Tuula ja Pällu küla)

4. MTÜ Hüüru Külaselts (Hüüru küla)

5. MTÜ Jõgisoo Küla (Jõgisoo, Koppelmaa külad)

6. MTÜ Ääsmäe Külakogu (Ääsmäe ja Tagametsa külad)

Külaseltsid puuduvad Kiia, Valingu, Aila ja Vatsla külas.

Valla uusasumitesse on tekkinud uued seltsid. Peamiselt on need tekkinud survegrupina arendajatega tekkinud konfliktikohtade lahendamise taustal (nt MTÜ Välja Selts Vanamõisas, MTÜ Karutiigi ja MTÜ Alliku Küla Alliku külas). Internetis on mitmed piirkondlikud foorumid. Valla ja külade identiteedi väljakujunemise huvides on seltside teke kompaktsetes uusasumites igati tervitatav ning vallale on need kindlaks partneriks.

Kokkuvõttes võib välja tuua järgmised arenguvajadused:

1. Külavanemate ja -seltside regulaarsed kohtumised vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetega külades valla- ja külaelu arendamise eesmärgil.

2. Külaelu arendamise toetamine nendes külades kus külaselts, külakogu või külavanem  puudub. Uusasumites piirkondlike seltside moodustamisele kaasaaitamine.

3. Külade arengukavade koostamise nõustamine.

4. Külaseltside ja teiste organisatsioonide ühtsete rahastamispõhimõtete väljatöötamise jätkamine ning jätkusuutlik rahastamine. Seejuures tuleb rahastamismudeli ülesehitusel eristada kinnisvara korrashoiuga seotud tegevused (külaseltsi hoone ülevalpidamine), seltsi poolt avalikkusele osutatavad avalikud teenused (nt kultuuriteenused) ja küla arendamiseks ning ühistööks ettenähtud raha.

5. Hüüru mõisa renoveerimine ja Tuula külaseltsi hoone väljaehitamine.

 

3.5 Eakate tegevus valla kultuurimaastikul

 

Vallas tegutsevad kas mittetulundusühingutena või seltsingutena mitmed eakate klubid.

•        Laagri Pihlamari  - Seltsing Pihlamari tegutseb Kuuse tn 27 ruumides, koos käiakse ringides ja ühisüritustel. Ringideks on jooga võimlemine, käsitööring, kokandusring ja lauluansambel. Ühiselt käiakse ekskursioonidel, tähistatakse tähtpäevasid ja peetakse Pihlamari sünnipäevapidu.

•        Hüüru Sügiskuld  - Sügiskuld on pensionäride ühendus. Seltsingu eesmärk on tuua kodust välja ja tõmmata kaasa ka teiste külade eakaid, sisendada tegevuslusti ja säilitada aktiivne eluhoiak. Tegutsetakse laulu-, käsitöö- ja võimlemisringis. Ühiselt tähistatakse emadepäeva, sügispidu ja jõulupidu.

•        Ääsmäel Sügis – Ääsmäel tegutsev seltsing Sügis on eelkõige pensionäride ühendus. Ühiselt käiakse tantsu-, keraamika- ja käsitööringis ning vesteldakse jututoas. Kolmekuningapäev, küünlapäev, naistepäev, Sügise sünnipäev, jõulupidu ja juubelisünnipäevad – kõik need on ühenduse olulised kuupäevad, mida tähistatakse ühiselt.

•        Vanamõisas “Memme-Taadi” klubieakate ühendus, kuhu kuulub 20 liiget. Eesmärgiks on aktiviseerida piirkonna eakate tegevust.  Regulaarselt käiakse koos kaks korda kuus seltsimajas, kus tegevused vastavalt vajadustele ja soovidele - külas käivad huvipakkuvad külalised ning organiseeritakse erinevaid tegevusi.  Ühiselt tähistatakse jõulupidu ja kevadpidusid, võetakse osa erinevatest väljasõitudest ja teiste seltside korraldatud üritustest. Piirkonna eakad on  aktiivsed külaürituste korraldamisele kaasaaitamises.

3.6 Sporditegevus ja selle arenguvajadused

Vallas tegelevad sporditeenuste osutamisega MTÜ Laagri Haridus ja Spordikeskus (võimla ja ujula), Ääsmäe Kultuuri-ja Spordi SA ja Rahvaspordiklubi „Kuuse“, nimetatud asutuste baasil ka mitmed spordiklubid. Vald toetab spordiklubide tegevust. Kuuse amortiseerunud spordihoone vajab kapitaalremonti.

            Erainitsiatiivil toimunud suuremaks spordiürituseks oli MTÜ Vanamõisa Suusaklubi poolt 2008.a korraldatud „Kõva Mehe Jooks“, samuti soovib MTÜ Vanamõisa külla, Vääna jõe äärde rajada suusaradasid.

3.7 Avalikud vaba aja ning spordirajatised ja nende arenguvajadused

 

Avalike lastemänguväljakute vähesus/puudumine on probleemiks nii Laagri alevikus, külades kui uusasumites. Paljud enne 1990 aastaid ehitatud mänguväljakud ja spordiväljakud on amortiseerunud ja seetõttu ka ohtlikud, kõige hullemas seisus elemendid on demonteeritud. Avalikud vaba aja rajatised on olulised rahva tervise tagamise seisukohalt, samuti võimaldavad vallaelanikel meeldivalt aega veeta.

Laagri-Alliku piirkonnas asuvad avalike mänguväljakute väljaarendamiseks sobivad krundid Urva 7B ning Avamaa ja Redise tn nurgal. Urva 7B väljakul hetkel elemendid puuduvad, Avamaa mänguväljak on osaliselt välja ehitatud. Mõlema väljaku väljaarendamine on üks arengukava prioriteetidest. Vajalik on avaliku mänguväljaku rajamine Nõlvaku tn piirkonda.

Perspektiivis on vajalik avalike lastemänguväljakute rajamine uusasumite piirkondades.

Avalikud spordiväljakud Laagris puuduvad, tasu eest on võimalik kasutada Laagri Kooli juures asuvaid väljakuid. Valminud ehitusprojektide alusel on avalikud spordiväljakud kavas rajada Urva 7B kinnistule ja Avamaa-Redise mänguväljaku alale. Perspektiivne on suhteliselt väikse investeeringuga taastada Kuuse tn ja raudtee vahel, garaa˛ide juures asuv korvpalliväljak.

Urva 7b mänguväljaku projekt näeb ette ekstreemspordiväljaku rajamise Urva 7B mänguväljaku alale. Täna ekstreemspordiväljak vallas puudub.

Tervisespordirajatistena on võimalik kasutada Harku metsas asuvaid liikumisradasid, tervisespordirajatisi on võimalik rajada Pääsküla jõe ääre pargis.

Hüüru külas avalikudmängu ja spordiväljakud puuduvad. Lastemänguväljaku rajamiseks on perspektiivne koht Kiviaia tn ääres, samas tuleb analüüsida ja leida võimalusi ka teisi võimalusi mänguväljaku ja spordiväljaku(te) ehitamiseks sobiva maa-ala leidmiseks.

Vanamõisa külas on perspektiivseks mänguväljaku väljaarendamise kohaks Vanamõisa lõkkeplats. Mänguväljaku (mõeldud Vanamõisa ja Alliku küla ühise mänguväljakuna) arendamisega tegeleb MTÜ Vanamõisa Küla, raha selleks taotletakse PRIA toetusskeemist.

Ääsmäe mänguväljak paikneb Kase tn ääres. 2008.a paigaldati väljakule uued elemendid (liivakast, „Tarzani rada“, kiiged, karusell), mänguväljaku väljaarendamist jätkatakse. Perspektiivis on vajalik mänguväljaku ehitamine Kasemäe elurajooni.

Jõgisoo mänguväljak paikneb Lõokese tn ääres, väljakule tehti 2008.a kapitaalremont, väljaku väljaarendamist jätkatakse. Jõgisoo külakogu soovib spordiväljakute väljaarendamist Jõgisoo seltsimaja juurde.

Kiia külas asub mänguväljaku- ja spordiväljaku väljaarendamiseks sobiv maaüksus praeguse korvpalliväljaku piirkonnas.

Tuula külas asuvad mänguväljaku elemendid Kaldamäe tee ääres, probleemiks on see, et elamud asuvad lastemänguväljakutest kaugemal.

Maidla külas on perspektiivne spordiväljaku (rannavõrkpalliplatsi) rajamine Maidla veehoidla äärde.

Uusasumites on probleemiks asjaolu, et arendajad on detailplaneeringu järgsed lastemänguväljakud jätnud välja ehitamata. Uute planeeringute menetlemisel tuleb ette näha sobivad maa-alad lastemänguväljakute rajamiseks ning nõuda arendajatel nende väljaehitamist.

Vald toetab seltside projektipõhiseid rahataotlusi laste mänguväljakute väljaarendamiseks.

Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud

Tugevused

Võimalused

•        Arenenud kultuurielu

•        Kolm rahvaraamatukogu ja koolide raamatukogud

•        Väljakujunenud traditsioonilised ülevallalised üritused

•        Tegusad külaseltsid ja aktiivne külaelu

        Laagri raamatukogu väljaarendamine kõrgkultuurikeskuseks

•        Külaseltside aktiivse kaasamise ja tööga kodanikuühiskonna arendamine vallas

•        Hüüru mõisa baasil „mõisateatri“ väljaarendamine

•         Uute lastemänguväljakute, liikumisradade, spordiväljakute võrgustiku väljaarendamine

•        Traditsiooniliste valla suurürituste edasiarendamine

Nõrkused

Ohud

•        Osades külades puuduvad aktiivsed eestvedajad, seltsielu ebaühtlus (Vatslas, Kiial, Valingul seltsid puuduvad)

•        Väljaarendamata ühistöö uusasumites

•        Laagri raamatukogu ruumipuudus, Hüüru haruraamatukogu amortiseerunud infrastruktuur (Hüüru mõis)

•        Välja arendamata liikumisradade võrgustik ja vähe lastemänguväljakuid.

•        Noored ei huvitu pakutavatest vaba aja veetmise võimalustest ning toimub jõugustumine.

•        Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus;

•        Külaelu eestvedajate loobumine, üldise aktiivsuse vähenemine majandusliku surutise taustal

Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused

Kultuuri- ja spordi- ja vaba aja tegevus on kättesaadav ja populaarne, vald väärtustab rahvuslikke traditsioone, ajaloo- ning kultuuripärandit

E: 3.1 Valla rahvaraamatukogude võrgustik vastab valla elanike ootustele, raamatukogud on valla kõrgkultuuri keskuseks

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Saue valla rahvaraamatukogude arengukava koostamine

vallavalitsus, raamatukogu

Laagri raamatukogu laiendus ja perspektiivne asumine Veskitammi 8 asuvasse hoonesse, raamatukogus kultuuriürituste valiku oluline laiendamine

vallaeelarve, erainvestor

vallavalitsus

Kultuuri-, spordiseltside ja valla kultuuriasutuste omavahelist koostöö toetamine

vallavalitsus, asutused, MTÜ-d

Analüüsitakse rahvaraamatukoguteenuse kättesaadavuse parandamise võimalusi sh raamatukogude lahtiolekuaja pikendamist

vallaeelarve

vallavalitsus

Rahvaraamatukogude vahelise koostöö soodustamine

vallavalitsus

E: 3.2 Saue valla kultuuri infrastruktuur ja teenused vastavad vallaelanike ja külaliste ootustele, kultuuri- ja seltsielu vajadustele

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Valla ühtse kultuurikalendri koostamine ja avalikustamine veebilehel koostöös MTÜ-ga

vallavalitsus, MTÜd

Veskitammi Kultuurikeskuses pakutavate kultuuriteenuste mitmekesistamine ja laiendamine

vallaeelarve

vallavalitsus, MTÜd

Koostöö korraldamine piirkondlike kultuuriürituste korraldamisel (Hageri kihelkonna päevad) ja teiste ühiskultuuriürituste korraldamisel

vallavalitsus, MTÜd, naabervallad

Vabaõhuürituste toimumiskoha väljaarendamine Vanamõisa külla Reinu kinnistule, mängu ja spordiväljakute rajamine, laululava rajamine koos tantsuplatsi ja pinkidega, parkla ja puhekoha ehitamine

vallaeelarve, PRIA, MTÜ, HRIP, LEADER meede

MTÜd, vallavalitsus

Hüüru mõisa renoveerimine kohalikus kultuuri, noorsootöö ja seltsielu keskuseks ja  „Mõisateatriks“, mõisa teenindamise  jaoks vajaliku parkla ehitamine ning mõisa ümbritseva pargi ja jõeääre korrastamine

Vallaeelarve, EL tõukefondid, HRIP, PRIA, MTÜd, erainvestor

MTÜd, vallavalitsus

Maidla seltsimaja kõrvalhoone rekonstrueerimine, laululava ehitamine

vallaeelarve, HRIP, MTÜ, EAS

MTÜd, vallavalitsus

Jõgisoo seltsimaja juurde vabaõhu üritusteks vajaliku laululava ja üritusteplatsi ehitamine, puhkekoha rajamine

vallaeelarve, PRIA, MTÜ, HRIP, LEADER meede

MTÜd, vallavalitsus

Tuula seltsimaja/rahvamaja rajamine ning töölerakendamine, Keila jõe kergliiklustee ja õppe-puhkeraja rajamine koos külastustoa, infostendide ja puhkekohtadega. (koos Keila linnaga ja Keila vallaga)

Vallaeelarve, EL tõukefondid, PRIA, MTÜd, HRIP, LEADER meede

MTÜd, vallavalitsus

Valla isetegevuskollektiivide ja rahvakultuuriga tegelevate isikute toetamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Vallavalitsuse ja MTÜ-de rolli täpsustamine kultuuriteenuste pakkujana ning MTÜ-de ühtsete rahastamispõhimõtete väljatöötamine

vallavalitsus

Välissuhtluse toetamine ja arendamine (kultuurialane koostöö Soome sõprusvallaga)

vallaeelarve

vallavalitsus

Teatrite külastusetenduste jätkuv toomine valda

vallavalitsus, MTÜd

Saue valla segakoori toetamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Valla ajaloo uurimine ja valla ajalugu käsitleva raamatu väljaandmine

vallaeelarve

vallavalitsus, MTÜd

E: 3.3 Saue vallas toetatakse noorte- ja rahvasporti ja spordiklubisid, elanikele on tagatud mitmekesised avalikud sportimisvõimalused

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Spordiga tegelevate MTÜ-de toetamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Valla noorsportlaste toetamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Kuuse spordihoone renoveerimine

vallaeelarve, PRIA, HRIP

vallavalitsus, MTÜ Kuuse

Valla nimel esinevate spordivõistkondade toetamine

vallaeelarve

vallavalitsus

E: 3.4 Valla traditsioonilised ühisüritused on atraktiivsed ning valla identiteeti toetavad ning on populaarsed nii vallaelanike kui külaliste hulgas

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Valla kevadise rattaretke iga-aastane korraldamine

vallaeelarve, erainvestorid

Vallavalitsus, MTÜd

Jüriöö jooksu iga-aastane korraldamine

vallaeelarve, erainvestorid

Vallavalitsus, MTÜd

Saue valla suvelõpupeo/külade päeva/käsitöölaada iga-aastane korraldamine Vanamõisa vabaõhuürituste platsil

vallaeelarve, erainvestorid

Vallavalitsus, MTÜd

Laagri Sügisjooksu iga-aastane korraldamine, Sügisjooksul on vähemalt 300 osavõtjat

vallaeelarve, erainvestorid

MTÜ Kuuse

Veskitammi Lauluratta iga-aastane korraldamine

vallaeelarve

Veskitammi Kultuurikeskus

Iga-aastane Vabariigi aastapäeva kohane tähistamine

vallaeelarve

Vallavalitsus, MTÜd

Kevadiste heakorratalgute iga-aastane korraldamine

vallaeelarve, KIK, erainvestorid

Vallavalitsus, MTÜd

Jaan Teemanti mälestuspäeva iga-aastane korraldamine ülevallalise isamaalisuse ja eesti rahvuse teadlikkuse tõstmise üritusena

vallaeelarve, erainvestorid

Vallavalitsus, MTÜd

E: 3.5 Saue valla külaseltsid ja piirkondlikud mittetulundusühingud toetavad kodanikuühiskonna ja kohaliku elu arengut ja on vallale igakülgseks partneriks

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Külaseltside ja MTÜ-de ühtsete rahastamispõhimõtete väljatöötamine, külaseltside õiguste, kohustuste ja vastutuse ülevaatamine ja sätestamine.

vallavalitsus

Korrapärase külavanemate ja külaseltside nõukoja korraldamine

vallavalitsus, MTÜd

Küla arengukava põhimõtete sätestamine ja külavanemate nõustamine ning toetamine  küla/asumi arengukava koostamisel. Arengukava igale külale!

vallavalitsus, MTÜd, külavanemad

Valingu, Kiia, Vatsla küladesse külaseltsi moodustamise toetamine

Vallaeelarve, MTÜd

Vallavalitsus, elanikud, külavanemad

Tegusad külavanemad igasse külasse, külavanemate õiguste, kohustuste ja vastutuse ülevaatamine ja sätestamine

Vallavalitsus, elanikud, külavanemad

Uusasumitesse piirkondlike seltside moodustamise toetamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Tuula seltsimaja valmimine ja töölerakendamine, Keila jõe kergliiklustee ja õppe-puhkeraja rajamine koos külastustoa, infostendide ja puhkekohtadega. (koos Keila linna ja vallaga)

Vallaeelarve, EL tõukefondid, PRIA, MTÜd, HRIP

Vallavalitsus, MTÜ Tuula Tutulus

Eakate seltside igakülgne toetamine

vallaeelarve, erainvestor

vallavalitsus

Külaseltside omavahelise ja üleriigilise koostöö väärtustamine

vallavalitsus, MTÜd

E: 3.6 Erinevas vanuses ja erinevate huvidega elanikele on head võimalused vaba aja sisustamiseks vabas õhus

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Külade keskustesse mängu- ja palliplatside rajamise toetamine

vallaeelarve, PRIA, HRIP

Vallavalitsus, MTÜd

Ekstreemspordiväljaku rajamine Laagri alevikku

vallaeelarve, HRIP

vallavalitsus

Mänguväljakute hoolduse tagamine ja regulaarne tehniline kontroll

vallaeelarve

vallavalitsus

Uute mänguväljakute ehitamine: igal aasta investeeritakse avalike mänguväljakute ehitamiseks vähemalt 200 000 krooni

vallaeelarve, HRIP, PRIA

Vallavalitsus, MTÜd

Avalike spordirajatiste (korv- ja võrkpalliväljakud) taastamine ja uute ehitamine, igal aastal investeeritakse spordiväljakute ehitamiseks vähemalt 100 000 krooni.

vallaeelarve, HRIP, PRIA

vallavalitsus

Tervisespordirajatiste ehitamine- igal aastal ehitatakse vähemalt üks tervisespordirajatis

vallaeelarve, HRIP, PRIA

vallavalitsus

Urva 7B mängu- ja spordiväljaku ja Avamaa/Redise mängu- ja spordiväljaku väljaehitamine Laagri alevikus

vallaeelarve, HRIP

vallavalitsus

Vanamõisa vabaõhuürituste platsi lastemänguväljaku ja spordiväljaku väljaehitamine

Vallaeelarve, erainvestor, PRIA, HRIP

MTÜ Vanamõisa Küla, vallavalitsus

Lastemänguväljaku ehitamine Ääsmäe põhikooli juurde ja Kase tn mängu- ja spordiväljaku edasiarendamine

vallaeelarve, HRIP, PRIA

vallavalitsus

Hüüru küla mängu- ja spordiväljakute asukohavariantide läbitöötamine ning mängu ja spordiväljakute ehitus

vallaeelarve, HRIP, PRIA

vallavalitsus

Jõgisoo seltsimaja juurde spordiväljakute rajamine

vallaeelarve, HRIP, PRIA

vallavalitsus

Tuula külasse invaspordiväljaku ja liikumisraja ehitamine

erainvestor, siseriiklikud toetused

arendaja

Harku metsa terviseradade projektis osalemine; osalemine Harku metsa liikumisradade võrgustiku arendamisel, uuritakse võimalusi Harku parkmetsa suunduva Tammetalu tee valla omandisse saamiseks ning parkla rajamiseks Tammetalu tee äärde

vallaeelarve, EL tõukefondid, RMK, huvitatud osapooled

vallavalitsus

Sportimiseks vajalike kergliiklusteede ehitamine, osalemine Harku metsa liikumisradade võrgustiku arendamisel, uuritakse võimalusi Harku parkmetsa suunduva Tammetalu tee valla omandisse saamiseks ning parkla rajamiseks Tammetalu tee äärde

vallaeelarve, ,RMK,

vallavalitsus

Suusaradade ehitamine Vanamõisa külla

erainvestor, siseriiklikud toetused

MTÜ Vanamõisa Suusaklubi

Jalgpalliväljaku ehitamine Vanamõisa külla

erainvestor

arendaja

 

4. Sotsiaalhoolekanne, tervishoid ja turvalisus

 

Kohaliku hoolekande tasandil korraldab vald laste-, vanurite ja puuetega inimeste ja teiste vähekindlustatud inimeste sotsiaalhoolekannet, keda käsitletakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel sotsiaalhoolekande subjektidena. Sotsiaalhoolekande peamised vormid on:

1. sotsiaalteenused (avahooldus, sotsiaalkorterid, nõustamine ja eeskoste);

2. hoolekandeasutused (päevakeskus, turvakodu, hooldekodu jm);

3. sotsiaaltoetused jm aineline abistamine.

Saue valla sotsiaalvaldkonna riskianalüüs näitab, et vaatamata tervikuna positiivsele sotsiaalvaldkonna arengule Saue vallas jätkub viimastel aastatel esile tõusnud neli põhilist sotsiaalriski, mis paratamatult mõjutavad nii üldisi kui sotsiaaltöö suundasid vallas.

•        Rahvastiku noorenemine lühikeses perspektiivis ja pikas perspektiivis üldine demograafiline probleem- rahvastiku vananemine ja eakate vanusegrupi osatähtsuse pidev suurenemine (vt rahvastikuprognoos)

•        Rahvaarvu kiire kasv, rahvaarvu suurenemisega suureneb paratamatult ka abivajajate arv.

•        Majandussurutisega kaasnevad sotsiaalriskid sh võimetus tasuda kommunaalmakseid, probleemid eluasemelaenude tagasimaksmisel ja üha teravamalt esile kerkiv kiirlaenude temaatika.

ja nende arenguvajadused

 

Saue valla elanike hulgas oli 01.01.2008 seisuga 1442 vanadus- ja 152 töövõimetuspensionäri, kes moodustasid 18,8% elanike üldarvust. Toitjakaotuspensionäre oli 53. Arstliku Ekspertiisi Komisjoni otsusega oli keskmine puue määratud 101, raske puue 177 ja sügav puue 42 vallaelanikule. Kõikide puudeastmete osas võrreldes 2006. aastaga on märgata kasvutendentsi.

2007. aasta jooksul on sõlmitud 16 koduhoolduse ja muude teenuste osutamise lepingut. Valla sotsiaalteenuste osutamiseks ostetud invabussiga sõidutatakse Maidla, Ääsmäe ja Hüüru külade abivajajaid regulaarselt üks kord nädalas kauplusesse, turule, apteeki. Teiste külade elanikke teenindatakse vastavalt vajadusele ja tellimustele. Levinumad sihtkohad on OÜ Invar ja teised abivahendeid müüvad firmad, taastusravikeskused, haiglad, Sotsiaalkindlustusamet, pangad jne. Vallaelanike kodudes osutatakse koristusteenust, tuuakse koju toidukaupu ja ravimeid ning sotsiaalmajas pestakse/triigitakse pesu, koristatakse ja osutatakse hügieeniteenust.

Täiskasvanud teovõimelisi puuetega inimesi toetatakse läbi hooldajatoetuste süsteemi. Alates 1. aprillist 2005 lõpetati raske ja sügava puudega inimese hooldajale hooldajatoetuse maksmine. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel ning hooldajatoetust hakkasid maksma kohalikud omavalitsused. Hooldaja määratakse täisealisele teovõimelisele isikule, kes puude tõttu vajab abi oma õiguste ja kohustuste täitmisel ning hooldaja määrab hooldatava elukohajärgne kohalik omavalitsus.

Saue vallas on hooldajatoetus vallaeelarvest hooldajale igakuiselt makstav toetus hooldatava toimetuleku soodustamiseks. Hooldatav on kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet vajav 18-aastane ja vanem raske või sügava puudega isik. Kõrvalabi või juhendamine on abi osutamine inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Sotsiaalteenuste valdkonna olulisemad sõlmprobleemid ja kitsaskohad on alljärgnevad:

•        Vallas puudub sotsiaalkeskus, kus oleks teenustena välja arendatud puuetega inimeste toetatud töökohad, eakate inimeste toetatud töökohad, töötute nõustamine ja rehabilitatsioon, supiköögi ja varjupaiga võimalus.

•        Sotsiaalnõustamise ja võlanõustamise süsteemi väljaarendamine;

•        Hädaabitööliste (töötute) tööle rakendamise (avalike tööde) programmi väljatöötamine ja kohase töö leidmine;

•        Üldkasulikule tööle suunatute tööle rakendamine;

•        Lastekaitse ja perenõustamise edasiarendamine

•        Koduteenuste ringi laiendamine ja mitmekesistamine

4.2 Sotsiaaltoetused

 

Alljärgnev tabel iseloomustab Saue valla sotsiaaltoetuste suurust võrreldes naaberomavalitsustega

Tabel 14

Sotsiaaltoetuste võrdlev tabel

 

Saue vald

Kernu vald

Keila linn

Keila vald

Saue linn

Harku vald

Tallinn

Saku vald

1. Sünnitoetus

 

 

 

 

 

 

 

 

2006 a

5000 kr

5000 kr

5000 kr

 

 

5000 kr

5000 kr

 

2007 a

5000 kr

5000 kr

5000 kr

 

 

5000 kr

 

 

2008 a

5000 kr

5000 kr

5000 kr

7000 kr

7000 kr

6000 kr

5000 kr

5000 kr

2. Matusetoetus

 

 

 

 

 

 

 

 

2006 a

1500 kr

1000 kr

 

 

 

1500 kr

 

 

2007 a

1500 kr

1000 kr

2600 kr

 

 

2000 kr

 

 

2008 a

2000 kr

1000 kr

 

3000 kr

3000 kr

3000 kr

 

1500 kr

3. Kasuperetoetus

 

 

 

 

 

 

 

 

2006 a

1500 kr/kuus

-

300 kr/kuus

 

 

 

 

 

2007 a

1500 kr/kuus

-

300 kr/kuus

1500 kr

 

 

 

 

2008 a

1500 kr /kuus

-

500 kr/kuus

3000 kr

 

 

 

500 kr/ kuus

4. Ravimitoetus

 

 

 

 

 

 

 

 

2006 a

500 kr/aastas

1000 kr/a

1 k/6k 75%

 

 

 

 

 

2007 a

500 kr/aastas

1500 kr/a

500 kr/kv

 

 

 

 

 

2008 a

500 kr/aastas

2000 kr/a

500 kr /kvartalis

300 kr/ kuus

 

1000 kr/aastas

2500 kr

(sh vakts)

 

5. Hooldustoetus

 

 

 

 

 

 

 

 

2006 a

400 kr/kuus

Hooldek 1500 kr/k

 

 

 

 

 

 

2007 a

400 kr/kuus

Hooldek 1500 kr/k

 

 

 

 

 

 

2008 a

400 kr/kuus

Hooldek 1500 kr/kuus

 

 

RP 400 kr/k ja SP 600 kr/k

 

 

 

6. Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

 

 

 

 

 

 

 

 

2006 a

500 kr

2000 kr

1000 kr

 

 

500 kr

 

 

2007 a

500 kr

2000 kr

1000 kr

 

 

1000 kr

 

 

2008 a

5000 kr

2000 kr

1000 kr

2000 kr

 

1500 kr

5000 kr

 

7. Koolilõputoetus

 

 

 

 

 

 

 

 

2006 a

500 kr

-

-

 

 

500 kr

 

 

2007 a

500 kr

-

-

 

 

1000 kr

 

 

2008 a

500 kr

-

-

 

 

1500 kr

1000 kr

1000 kr

8. Jõulutoetus

 

 

 

 

 

 

 

 

2006 a

200 kr

-

-

 

200 kr

-

 

 

2007 a

200 kr

-

-

 

 

Dif, kuni 500

 

 

2008 a

200 kr

-

-

 

500 kr

-

 

 

9. Lapsehoiutoetus

 

 

 

 

 

 

 

 

2006 a

2000 kr/kuus

-

 

 

 

 

 

 

2007 a

2000 kr/kuus

-

 

2500 kr/kuus

 

 

 

 

2008 a

2000 kr/k

-

2300 kr/k

2500 kr/k

3300 kr/k

Vt[2]

1875 kr/k

3300 kr/k[3]

10 . Puuetega inimeste toetus

 

 

 

 

 

 

 

 

2006 a

1500 kr/a

 

 

 

 

 

 

2007 a

1500 kr/a

 

 

 

 

 

 

2008 a

1500 kr/a

 

 

 

 

 

 

 

11. Vaktsineerimise toetus

 

 

 

 

 

 

 

 

2006 a

-

-

-

 

 

 

 

 

2007 a

2000 kr

-

-

 

 

 

 

 

2008 a

2000 kr

-

-

 

 

 

 

 

Allikas: kohaliku omavalitsuse üksuste veebilehed

 

Tabelist ilmneb, et Saue vallas pakutavad toetused on võrreldavad naaberomavalitsuste poolt pakutavate toetustega, seejuures tuleb nimetada esmakordselt kooli mineva lapse toetust, mis Saue vallas on oluliselt kõrgem kui naabervaldades ja võrdne Tallinnas kasutatava määraga. Lastehoiutoetus on samas naabervaldade samaliigilisest toetusest veidi madalam. Järgmises tabelis on esitatud valla toetuste saajate arv viimasel kolmel aastal ning toetussummad.

Tabel 15

Saue vallas makstavad sotsiaaltoetused (arvuliselt)

Toetused

Toetuse saajate/taotluste arv

 

2006

2007

2008

30.09.08 seisuga

Sünnitoetus

94

129

110

Matusetoetus

56

61

52

Kasuperetoetus

12

12

10

Ravimitoetus

890

901

425

Abi-, hooldus-ja rehabilitatsioonivahendite ning taastusravitoetus

190

221

169

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

79

101

98

Koolilõputoetus

87

75

73

Jõulutoetus

2750

2852

ca 2950

Hooldajatoetus

95

88

83

Vaktsineerimise toetus

-

49

26

Lapsehoiutoetus

43

134 (1. okt)

Allikas: Saue Vallavalitsus

 

Tabel 16

Saue vallas makstavad sotsiaaltoetused (kroonides)

 

Toetused

Kulutatud raha/ kr

 

2006

2007

2008 (prognoos)

Sünnitoetus

470 000

645 000

650 000

Matusetoetus

78 500

91 500

120 000

Kasuperetoetus

270 000

219 200

270 000

Ravimitoetus

437 400

448 624

500 000

Hooldustoetus

311 775

383813

350 000

Esmakordselt kooli mineva lapse toetus

83 000

50 500

545 000

Koolilõputoetus

37 500

34 000

Jõulutoetus

535 900

571 600

650 000

Hooldajatoetus

351 571

268 220

300 000

Vaktsineerimise toetus

-

56 963

70 000

Lapsehoiutoetus

638000

2 505 805

Allikas: Saue Vallavalitsus

 

Lähiaastatel tuleb arvestada sotsiaaltoetuste summade suurenemisega, seda tulenevalt elanikkonna kasvust (sünnitoetus, koolimineva lapse toetus, lapsehoiutoetus), kindlasti suureneb vajadus riikliku toimetulekutoetuse ning ühekordsete sotsiaaltoetuste järele (tulenevalt majandusprognoosist).

4.3 Hoolekandeasutused ja nende arenguvajadused

Üldhooldekodu teenuse eesmärk on kindlustada eakate, kelle toimetulekut ei ole võimalik tagada teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega, ööpäevaringne hooldamine üldhooldekodus.Hoolekandeasutusena tegutseb Saue valla hallatav asutus – Harku Hooldekodu. Hooldekodus on kokku 27 kohta. Väljaspool Saue valla piire asuvates hooldekodudes elab 9 vallaelanikku.

Omavalitsusorganid on kohustatud andma eluaseme isikule või perekonnale, kes ise ei ole suutelised ja võimelised seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajadusel võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks või varjupaiga, öömaja kasutamiseks. Teenust osutatakse: puudega isikutele; lastekodust elluastujatele, kriisiperedele, muudele isikutele, kellel puudub eluase või kes teenust saamata jääksid eluasemest ilma.

Nõlvaku 9A paikneb valla sotsiaalmaja, mis aga ei ole eraldiseisev asutus, vaid sotsiaalhoolekande osakonna struktuuriüksus. Sotsiaalmajas on kokku 9 korterit. Maidlas asuvas sotsiaalmajas on kokku 4 korterit. Hoolekandeasustuste sõlmprobleemid ja kitsaskohad on alljärgnevad:

•        Lähiaastatel on lähtuvalt valla rahvastikuprognoosist ja Eesti üldisest rahvastikutrendist ette näha hooldekodu kohtade vajaduse järk-järgulist suurenemist. Seega on vajalikud täiendavad hooldekodu kohad. Arengukava perspektiivis on kolm põhimõttelist lahendust: a) Harku Hooldekodu laiendamine (juurdeehitus), b) koostöös naaberomavalitsustega ühise hooldekodu rajamine ja uue hoone ehitamine (nt Harku Hooldekodu baasil), c) hooldekoduteenuse ostmine erasektori käest.

•        Majanduslik olukord tingib sotsiaaleluasemete vajaduse suurenemise lähiaastatel.

4.4 Lastekaitse

Peamisteks  alaealistega  tehtava  kriminaalpreventiivse  töö koordineerijaks on alaealise mõjutusvahendite  seaduse alusel moodustatud  maakondade ja  kohalike  omavalitsuste (vallavalitsuste)  alaealiste  komisjonid.

            Lastekaitse alase töö maht on tulenevalt elanikkonna noorenemisest ja kiirest elanike arvust viimastel aastatel tunduvalt tõusnud. Sellepärast tuleb lähiaastatel arvestada täiendava lastekaitse spetsialisti tööle võtmisega. Laagri alevikku tuleb rajada laste- ja noorte sotsiaalkeskus (rajatava valla sotsiaalkeskuse osana)

4.5 Tervishoid ja rahva tervise edendamine

Tervishoiuteenuse korraldamine on riiklik ülesanne, kohaliku omavalitsuse funktsioon tervishoiu korraldamisel piirdub peaasjalikult tervise-edenduse ja tervislike eluviiside arendamise/propageerimisega ning esmatasandi arstiabi valdkonnas võimalikult soodsa toimimiskeskkonna tagamisega.

Saue vallas osutab tervishoiuteenust Laagri Tervisekeskus ja Ääsmäe arstipunkt (alates maist 2008 Ääsmäe perearst puudub). Mõlemad perearstikeskused asuvad vallale kuuluvates ruumides. Vallavalitsus tasub perearstikeskuste kommunaalkulu. Teeninduspiirkonnad ja perearsti nimistute arv on määratud maakonna poolt ning on otseses seoses arstiabi kättesaadavusega. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele on inimesel võimalik endale vabalt valida perearst, mis tähendab, et osal Saue valla elanikest on perearst mujal. Vastavalt sotsiaalministri 29.11.2001.a. määrusele  on perearsti maksimaalne nimistu suurus 2000 ja minimaalne 1200 patsienti. Nendest võib maha arvata 10% kindlustamata ja 10% nn. „liikuvaid” elanikke. Tervishoiu valdkonna lahendamist vajavad sõlmprobleemid ja kitsaskohad on järgmised:

•        Perearstide puudus. 1.10.2008 on lootus, et Laagri Tervisekeskusesse asub alates 01.01.2009 tööle uus perearst; Ääsmäe arstipunktis perearst puudub ning Harju Maavalitsuse jõupingutused uue perearsti leidmiseks ei ole vilja kandnud. Arvestades valla rahvastikuprognoosi, siis aastaks 2011 oleks vallal vaja 5 perearsti.

•        Perearstide ruumide seisukord ja laienemisvõimalused. Laagri Tervisekeskus asub Saue vallamajas ning suhteliselt kitsastes oludes. Lahendamist vajab perearstikeskuse uute ruumide küsimus.

Kui tervishoiuteenuse korraldamine on riiklik ülesanne, siis kohalikul omavalitsusel on oluline osa rahva tervise arendamisel. Tervise-edenduse baasdokumendiks Eestis on „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020. Arengukava  üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu.

            Rahva tervise tagamiseks olulised tegevused on läbivalt põimitud arengukava erinevatesse valdkondlikesse peatükkidesse, olulisemad rahva tervise tagamisele suunatud abinõud on järgmised:

• Valla juures toimiva ja partnerlusel põhineva tervisenõukogu moodustamine ja töölerakendamine;

• Pädevad sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad valla sotsiaal- ja haridusasutustes;

• Tervisega seonduva teabe kättesaadavuse tagamine sotsiaalselt tundlikele gruppidele nende õiguste, neile suunatud hüvitiste ja teenuste kohta, kasutades selleks arusaadavaid suhtlusvorme;

• Keskkonnatervise põhimõtete järgimine, vastava teabe levitamine, planeerimis- ja ehitustegevusega ning transpordiga kaasnevate ohtude ja terviseriskide hindamine, nende avalikustamine, mõjude minimeerimine ning inimeste tervist kahjustavate projektide vältimine;

• Kvaliteetse joogivee tagamine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamisele suunatud projektide elluviimisel;

• Liikumis- ja vaba aja võimaluste pakkumine (kergliiklusteed, avalikud mängu- ja spordiväljakud, tervisespordirajatised jms)

• Avalike puhkekohtade ja haljasalade rajamine.

• Riskikäitumisega noorte koolist väljalangemise ennetamiseks ajalik võrgustikutöö (info liikumine) kooli, lapsevanemate ja sotsiaalpedagoogide/sotsiaaltöötajate vahel.

• Noorte teadlikkuse tõusule suunatud ürituste propageerimine sh avalikes noortekeskustes.

• Karskete ja tervislike eluviiside propageerimine.

4.6 Valla turvalisus

Saue valda teenindab Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju Politseiosakond. Vallas on kaks politseikonstaablit, konstaablipunkt asub Laagri alevikus, Vae tn 2. Vallavalitsus hüvitab nimetatud ruumide ülevalpidamise kulud. Valla poolt osteti 2008.a konstaablitele alkomeeter. Arengukava prioriteediks on politsei igakülgne vallapoolne toetamine ning politsei kohaloleku jätkumine.

            Kuni 2008.a lõpuni kehtib valla poolt sõlmitud leping patrullteenuse osutamiseks vallas. Arengukava koostamise käigus toimub diskussioon nimetatud patrullteenuse jätkamise mõttekuses, kuna muutunud ja täpsustunud õiguskord on esitanud eraturvafirmadele olulised piirangud avalikus kohas korra pidamise osas. Vallavara on kaitstud turvafirma poolt, kellega on sõlmitud objektide tehnilise valve kompleksleping.

            Vallavalitsuse eestvõttel valmis 2008.a valla kriisireguleerimise voldik, mis on Eesti omavalitsuste hulgas üks esimesi sellelaadseid infovoldikuid.

Saue Vallavalitsus sõlmis 2008.a MTÜ-ga Eesti Naabrivalve lepingu naabrivalve tegevuse arendamiseks ja uute naabrivalve sektorite loomiseks ja nende tegevuse nõustamiseks. Koostööd naabrivalvega on kavas jätkata.

Analüüsimist vajaks valla munitsipaalpolitsei moodustamise otstarbekohasus ning sellega kaasnevad kulutused. Munitsipaalpolitsei ülesandeks oleks erinevate eeskirjade (jäätmehoolduseeskiri, heakorraeeskiri, kaevetööde eeskiri, koerte ja kasside pidamise eeskiri, puu raie kord, avaliku korra eeskiri) kontrollimine, ehitusjärelevalve ning teatud ulatuses ka patrullteenuse osutamine vallas.

 

Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud

Tugevused

Võimalused

        Väljakujunenud sotsiaalhoolekande süsteem, elanikele osutatakse sotsiaalteenuseid ja makstakse sotsiaaltoetusi

        Nõlvaku 9 asub valla sotsiaalmaja

        Vallal on oma hooldekodu- Harku Hooldekodu

        Toimiv perearstikeskus

        Hea koostöö politseiga ja päästeteenistustega

        Luuakse uus kaasaegne perearstikeskus

        Sotsiaalteenuste valiku oluline laiendamine, valla sotsiaalkeskuse käivitamine

        Elanike tervishoiualase teadlikkuse tõstmiseks edendatakse tervishoiualast teavitustööd

        Luuakse juurde sotsiaaleluasemeid s.h. puuetega inimestele kohandatud pindu

        Turvalisuse tõstmiseks arendatakse koostööd turvafirmade, ettevõtete ja politseiga

Nõrkused

Ohud

        Mitmekesiseid sotsiaalteenuseid ei ole piisavalt

•        Puudub valla sotsiaalkeskus

•        Hooldekodu kohtade arv piiratud

•        Sotsiaaleluruumide arv on piiratud ja ei vasta muutunud olude vajadustele

•        Perearstide puudus

•        Naabrivalve välja arendamata, kaitseliidu kohalik piirkond ei toimi

•        Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus;

•        Majandussurutisega kaasnev töötus, heidikute arvu kasv ning süvenevad sotsiaalprobleemid, kuritegevuse kasv

•        Elanikkonna vananemisega suureneb eakate sihtgrupp ja nõudlus eakatele suunatud teenuste järgi

•        Uusi teenuseid ei suudeta muutunud majandusoludega piisavalt kiiresti rakendada

Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused

 

Saue vald tagab elanike sotsiaalse turvalisuse, kättesaadavad on kvaliteetsed sotsiaalhoolekande- ja tervishoiuteenused

 

E: 4.1  Saue vallas on välja arendatud abivajajate vajadustele vastav sotsiaalhoolekande infrastruktuur ja kvaliteetsed sotsiaalteenused

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Valla sotsiaalkeskuse ja sotsiaalkeskuses pakutavate teenuste väljaarendamine, selleks vajalike ruumide leidmine

vallaeelarve, HRIP, EL tõukefondid

vallavalitsus

Avahoolduse väljaarendamine, koduteenuste valiku suurendamine ja mitmekesistamine

vallaeelarve

vallavalitsus, MTÜd

Sotsiaalnõustamise ja võlanõustamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Kolmanda sektori aktiviseerimine sotsiaaltöö valdkonnas, eakate ja puuetega inimeste nõukoja moodustamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Avalike tööde korraldamine, töötute nõustamine ja rehabilitatsioon

vallaeelarve

vallavalitsus

Toetatud töökohtade loomine valla sotsiaalkeskuse juures

vallaeelarve

vallavalitsus

Valla supiköögi rajamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Laste- ja noorte sotsiaalkeskuse rajamine valla sotsiaalkeskuse raames

vallaeelarve

vallavalitsus

Täiendava lastekaitse spetsialisti tööle võtmine

vallaeelarve

vallavalitsus

Erivajadustega inimeste vajaduste arvestamine avalike hoonete projekteerimisel ja ekspluatatsioonis (kaldteed, uste avamine, äärekivid jne)

Vallaeelarve, erainvestorid

vallavalitsus

E:4.2  Saue vald pakub kvaliteetset hooldekodu ja sotsiaaleluruumi teenust

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Analüüsitakse hooldekodu kohtade vajadust ning lähtudes sellest laiendatakse olemasolevat hooldekodu või rajatakse uus hooldekodu

vallaeelarve, erainvestor, EL tõukefondid, HRIP, naaber KOV-id

vallavalitsus

Sotsiaalkorterite vajaduse analüüs ning ostmine/ehitamine/rentimine

vallaeelarve

vallavalitsus

E: 4.3 Arstiabi on efektiivne ja kättesaadav, vald väärtustab terveid eluviise

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Perearstide ja eriarstide tegevuse toetamine

vallaeelarve

vallavalitsus

Arstiabi alase teabelevi toetamine

vallaeelarve

vallavalitsus, perearstid

Perearstide ruumide laiendamine, uue perearstikeskuse rajamine

Haigekassa, vallaeelarve

vallavalitsus

perearstid

Tervise-edenduse põhimõtetega arvestamine arendustegevuses, tervise-edenduse läbiviimine ja vastavate tegevustega arvestamine arengudokumentides ja vallaeelarves, karskete ja tervislike eluviiside  propageerimine, valla tervisenõukogu moodustamine

vallaeelarve, MTÜd

vallavalitsus, perearstid, MTÜd, haridus- ja sotsiaalasutused

E: 4.4 Saue vald toetab ühiskonna turvalisuse eest seisvate organisatsioonide tegevust

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Koostöö ja infovahetus politsei ja päästeteenistusega valla turvalisuse tagamisele kaasaitamiseks

vallavalitsus

Saue valla konstaablite toetamine, sh ruumide ja tehnika (kiirusemõõtja, alkomeeter jms) soetamise osas

vallaeelarve

vallavalitsus, Politseiamet

Videovalvesüsteemi arendamine valla haridusasutustes ja Laagri aleviku  turvalisuse suurendamiseks

vallaeelarve

vallavalitsus

Naabrivalve tegevuse toetamine ja uute naabrivalve sektorite moodustamise toetamine

vallaeelarve

vallavalitsus, MTÜ Eesti Naabrivalve

Vallas kaitseliidu ja abipolitseinike tegevusele kaasaaitamine

vallaeelarve

vallavalitsus, Kaitseliit, Politseiamet

Valla kriisireguleerimise kava täitmine, informeerimine võimalikest ohtudest ning vajadusel õppuste läbiviimine

vallavalitsus, Päästeamet

Vähekindlustatud isikutele ja teistesse riskigruppidesse kuuluvate isikutele suitsuandurite soodustingimusel pakkumine ning tuleohutuse alase nõustamise korraldamine koostöös Päästeametiga

vallaeelarve

Vallavalitsus, Päästeamet

Munitsipaalpolitsei moodustamise otstarbekuse hindamine ja vajadusel munitsipaalpolitsei moodustamine, valla korrakaitsespetsialisti töölevõtmine

vallaeelarve

vallavalitsus

Vallale kuuluvatesse ruumidesse sh sotsiaal- ja munitsipaaleluruumid- suitsuandurite paigaldamine ja nende korrasoleku kontrollimine

vallaeelarve

vallavalitsus

MAJANDUSKESKKOND

5. Ettevõtlus ja turism

Saue valla ettevõtluse arengut toetavaks teguriks on tema soodne geograafiline asend: pealinna, Keila ja Saue linna lähedus ning Harku ja Saku valla naabrus. Pealinna lähedus võimaldab valla elanikel Tallinnas tööl käia ja kasutada sealset tehnilist ning sotsiaalset infrastruktuuri. Turu lähedalolu soodustab ettevõtluse arengut, eriti teenindussfääri laiendamist ja Via-Baltica trassi teenindust. Piirkonniti takistab arendustegevust tehnilise infrastruktuuri puudumine või amortiseerumine (eeskätt- vee ja kanalisatsioonitrassid)

Valla (kohaliku omavalitsuse) võimalused ettevõtluse toetamiseks on piiratud, tegemist on kohaliku omavalitsuse vabatahtliku ülesandega. Vald saab ettevõtluse arengut toetada läbi planeerimisprotsessi, koostöö ja nõukoja moodustamisega ning võimaluste piires infrastruktuuride rajamisega (teedevõrk, ühisveevärk- ja kanalisatsioon). Vald peab igati toetama (planeerimisprotsess jms) elanikele suunatud kaubandus- ja teenindusasutuste teket valda.

Tuula külas on tekkinud idee põllumajandussaaduste turu rajamiseks lammutatava laudahoone asemele. Põllumajandussaaduste turu rajamist võiks kaaluda ka Laagri alevikus. Nimetatud turu võimalikud tarbijad oleksid Laagri aleviku ja Nõmme linnaosa elanikud.

Saue vallas on palju põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid, neist suurimad on:

•        AS Alliku OS Alliku külas (piimakarjakasvatus);

•        Tuula Suurtalu Tuula külas (piimakarjakasvatus)

•        AS Sagro Laagri alevikus (köögiviljakasvatus);

•        AS Valingu mõis Valingu külas (taime- ja loomakasvatus).

•        Hildero OÜ (lillekasvatus)

•        OÜ Kadarbiku talu Ääsmäel (köögiviljakasvatus).

Valla seisukohast on oluline põllumajandusliku tootmise jätkumine vallas. Valla üldplaneering näeb ette mitmed kompaktsed tööstuspargid/tootmisalad. Olulisemad nendest on järgmised:

Tabel 17

Saue valla olemasolevad/perspektiivsed tootmisalad/tootmispargid

Nimetus

Asukoht

Suurus ha.

Arendaja

Olulisemad sõlmprobleemid ja kitsaskohad

1

Vatsla tootmisala

 

Vatsla küla

(Tammi tee)

2,4

Kapitali Grupp OÜ

Puudub ühiskanalisatsioon

2

Laagri tootmisala

Laagri alevik

2

Magnum Medical

Juurdepääsuteed osaliselt välja ehitamata

3

Harku Tootmispark

Vatsla küla

21,9

Harju KEK AS

detailplaneering algatatud, Angerja kinnistu detailplaneering vastu võetud

 

4

Alliku Tootmispark

 

 

Alliku küla

 

 

75

 

 

AS Alliku OS detailplaneering vastuvõetud

Puudub ühiskanalisatsioon

5

Tallinn-Pärnu mnt ja Tallinn Paldiski rdt vahelise ala tootmisala

 

Vanamõisa küla

 

 

 

ca 80

 

 

 

OÜ Chester Universal detailplaneering koostamisel

Liikluslahendus Pärnu maanteel

6

Koppelmaa tööstuspark

Koppelmaa küla

 

78

 

detailplaneering kehtestatud

Puudub ühiskanalisatsioon

7

Ääsmäe tootmisala

 

 

 

 

 

Ääsmäe küla

 

 

 

 

 

10

 

 

 

 

 

AS BaltSnack; Kadarbiku talu üldplaneeringu kohane detailplaneering koostamisel,

 

8

Kiia tootmisala

 

 

Kiia küla

 

 

 

AS Kindlus detailplaneering koostamisel

Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni trassid, biopuhasti amortiseerunud

9

Jõgisoo tootmispark

 

 

Jõgisoo küla

 

 

ca 60 ha

 

üldplaneeringu kohane, arendaja puudub

Puudub ühiskanalisatsioon

10

Tuula tootmisala

 Tuula küla

 

 

Puudub ühiskanalisatsioon

Allikas: Saue Vallavalitsus

Turismi arendamise võimalused vallas on piiratud, sest turismi seisukohalt olulisi vaatamisväärsusi on vähe. Selles osas võiks olla perspektiivne Peeter Suure Merekindluse kindlustussüsteemi eksponeerimine ja sellealane koostöö teiste valdadega.

Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud

Tugevused

Võimalused

        Valla hea logistiline asukoht Tallinna tagamaal, raudtee, teedevõrk, elektriliinid

        Väljakujunenud ja üldjuhul elupiirkondadest eemal asuvad tööstuspiirkonnad

        Arenenud põllumajandus ja hästi toimivad põllumajandusettevõtted, soodne turustamise seisukohalt

        Kohaliku elukeskkonnaga sobiva teadusmahuka ja innovaatilise ettevõtluse areng

        Töökohtade teke valda

        Uued elanikud seoses ettevõtluse arenguga, identiteedi kasv kui saavad oma vallas tööd

        Põllumajandusliku tootmise säilimine ja areng

Nõrkused

Ohud

        Kohati puuduvad või amortiseerunud infrastruktuurid (ühisveevärk- ja kanalisatsioon), juurdepääsuteed

        Nõrgalt arenenud kaubandus ja teenindus, toitlustuskohtade vähesus.

        Sisuliselt puuduvad turismi arendamiseks vajalikud vaatamisväärsused

        Valla vähesed võimalused toetada ettevõtluse arengut

        Elanikkonna vastuseis tootmisele

        Majandusliku surutisega kaasnev ettevõtlusaktiivsuse langus

•        Tootmisega kaasnev müra, reostus; ressursimahuka tootmise kolimine valda, veeressursi vähesus

•        Pendelränne (rajatavate ettevõtete tööjõud väljastpoolt valda) ja sellega kaasnevad transpordi-, liiklus jne probleemid.

•        Põllumajandusliku tootmise hääbumine, maade söötijäämine

Valdkonna peaeesmärk ja tegevused

 

E: 5.1  Saue vallas toimib kohaliku loodus- ja elukeskkonnaga kokkusobiva ettevõtluse arendamiseks vajalik infrastruktuur, loodud on tingimused ettevõtluse ruumiliseks arenguks

 

Tegevused

Allikas

Vastutaja

Arendustegevuse ja ettevõtluse soodustamine ja suunamine üldplaneeringu ja detailplaneeringute abil

vallavalitsus

Ettevõtluse toetamine ja nõustamine infrastruktuuride (vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, teed jne) väljaehitamisel

EL tõukefondid, erainvestor

vallavalitsus, ettevõtjad

Toetatakse elanike teenindamisele suunatud kaubanduse ja teeninduse arendamist

...

vallavalitsus, ettevõtjad

Põllumajandussaaduste turu rajamine Tuula külla ning kaalutakse põllumajandussaaduste turu rajamist Laagri alevikku

erainvestor

ettevõtjad

Osalemine Peeter Suure Merekindluse kindlusrajatiste turismiobjektiks kujundamise alases koostöös

vallaeelarve, EL tõukefondid, siseriiklikud toetusmeetmed, erainvestor

vallavalitsus

Koostöö korraldamine, valla ettevõtjate nõukoja moodustamine ja regulaarne kooskäimine

vallavalitsus, ettevõtjad

6. Vallamajandus

6.1 Riigimaanteed ja nende arenguvajadused

 

Saue vald asub olulisel logistilisel positsioonil, valda läbivad Tallinnast lõunasse ja edelasse suunduvad suured magistraalteed. Riigiteede hoidu korraldab Põhja Regionaalne Maanteeamet. Saue valda läbivad järgmised  Eesti põhimaanteed:

•        nr. 4 Tallinn - Pärnu - Ikla;

•        nr. 8 Tallinn - Paldiski;

•        nr. 9 Ääsmäe - Haapsalu - Rohuküla;

         nr. 11 Tallinna ringtee

Maanteed on praegusel kujul valminud enne 1990. aastaid, seega ei vasta need enam oluliselt kasvanud liiklustihedusega kaasnevatele nõuetele. Maanteeameti poolt on ettevalmistamisel Tallinn-Paldiski maantee ja Tallinna ringtee rekonstrueerimisprojektid. Kuna Pärnu mnt lõikab Laagri aleviku sisuliselt pooleks ja alevikku läbib raskeliiklusega Harku-Laagri maantee , siis on valla seisukohalt on oluline Tallinn- Pärnu maantee Tallinna ja Kanama vahelise lõigu rekonstrueerimine ning Laagri ümbersõidu (Juuliku-Tabasalu) väljaehitamine vähemalt lõigus (Juuliku – Laagri-Harku mnt kolmanda kilomeetrini) Instituudi teest kuni Pärnu maanteeni. Pärnu maanteele on valla seisukohalt oluline välja ehitada Kirsi ristmiku liiklussõlm koos Vanamõisa küla Pärnu mnt juurdepääsu tagamisega (sh raudteetunneli ehitus).

Arengukavaga ei lahendata teede asukohavaliku, liikluskorraldusega  ja projekteerimisega seotud küsimusi, kuid riigimaanteede planeeringute ja projektide läbivaatamisel peab jälgima, et oleksid tagatud optimaalseim liikluskorraldus, lahendus arvestab kohalike teede võrku, ühistranspordi, kergliikluse ja jalakäijate vajadusi ning kohalike elanike ning ettevõtjate heaolu. Siinkohal tuleb esile tõsta jalakäijate turvalisusega seotud küsimused. Pärnu maanteel Viljaku autobussipeatuse ja Maksimarketi vahel puuduvad jalakäijatele teeületuse võimalused. Nimetatud piirkonnas asuvad mitmed ettevõtted, juba on toimunud inimohvritega liiklusõnnetused. Analoogiline olukord on mitmetel tiheda liiklusega riigimaanteel (nt Paldiski mnt Hüüru küla läbiv teelõik, maanteel asuvad ühistranspordipeatused sh, Pärnu mnt Uku autobussipeatus Jõgisool , Kotka tee piirkond Instituudi teel jm) Jalakäijate turvalisuse huvides on nimetatud kohtades abinõude tarvitusele võtmine väga vajalik.

2007-2008 rekonstrueeris Maanteeamet Laargi alevikku läbiva Veskitammi tänava (Harku-Laagri maantee 0-1.4 km lõigu), kusjuures vald finantseeris kergliiklusteede väljaehitamist ja tehnovõrkude väljavahetamist. Kokku investeeris vald Veskitammi tn väljaehitamisse 8,5 miljonit krooni.

            Lisaks põhimaanteedele on Saue vallas suhteliselt tihe riigi kõrvalmaanteede võrgustik:

 

Tabel 18

Saue valda läbivad kõrvalmaanteed

Maantee

Katte liik

Kanama - Jõgisoo

Kõvakattega

Valingu - Jõgisoo

Osaliselt kõvakattega

Alliku - Laagri - Hüüru

Osaliselt kõvakattega

Hüüru – Alliku

Kruuskattega

Tutermaa - Vanamõisa

Kruuskattega

Harku - Rannamõisa

Kõvakattega

Hüüru - Saue

Osaliselt kõvakattega

Kiisa - Maidla

Kruuskattega

Ääsmäe - Hageri

Osaliselt kõvakattega

Keila - Ääsmäe

Kõvakattega

Laagri - Harku

Kõvakattega

Ääsmäe tee

Kõvakattega

Ääsmäe Mõisa tee

Kõvakattega

Ääsmäe - Kernu

Kõvakattega

Kiia - Vääna - Viti

Kõvakattega

Kõrvalmaanteede puhul on oluline kruuskattega teede katmine mustkattega.

 

6.2 Kohalikud teed ja nende arenguvajadused

 

Kohalike valla teede ja avaliku kasutusega teede hoidu korraldab Saue Vallavalitsus. Vastavalt läbiviidud riigihanke tulemustele on kattega teede remonttööde tegija aastatel 2008- 2011 OÜ MKV. Kruuskattega teid hooldab samal ajaperioodil OÜ Kalsep ning teede talihoolet korraldab samal ajaperioodil samuti OÜ Kalsep. Saue valla kohalike teede olem on alljärgnev:

  • kohalikud teed ja tänavad kruuskattega 39,1 km, sh maanteed 27,.3 km ja tänavad 11,8 km
  • asfaltbetoon/mustkattega kokku 26,1 km sh maanteed 7 km ja tänavad 15,8 km

    Lisaks eeltoodule on vallas avaliku teena kasutatavaid erateid ca 90,8 km.

    Valla kõvakattega teede seisundist tingitud põhilised sõlmprobleemid ja kitsaskohad on järgmised:

    •        Teede ehituskonstruktsioon ei arvesta kasvanud liiklustihedusega. Laagri aleviku tänavad on laiuselt liialt kitsad, mis tingib vajaduse ehitada suurema liikluskoormusega tänavaid laiemaks, et tagada ohutu liiklus. Elanike küsitluse käigus toodi välja Laagri aleviku Nõlvaku tn laiendamise küsimus.

    •        Ebapiisavast hooldusest ja ehitusajal kasutatud ebakvaliteetsest (aluskonstruktsiooni ehituse ja kattekonstruktsiooni) materjalist tingitud teekatete lagunemine, mistõttu kulub proportsionaalselt palju raha hädaremonditöödeks (aukude lappimiseks).

    •        Sadeveekanalisatsiooni puudumine, sellest tingitud loigud teedel ja teede kiirem lagunemine (eriti talveperioodil).

    Kõvakattega teede hoolduse parandamiseks (kattekonstruktsiooni lagunemise vältimiseks) tuleb senisest rohkem kasutada teekatete kaitsvat pindamist.

    Kruuskattega teede seisundist tingitud sõlmprobleemid ja kitsaskohad on alljärgnevad:

    •        Teeäärte võsastumine, sadeveekraavide puudumine, hooldustöödest tekkinud vallid teeservades.

    •        Ilmastikuoludest (soojad ja lumevaesed talved) tingitud kruuskattega teede intensiivsem lagunemine.

    •        Sõidustiilist tingitud kruuskattega teede lagunemine, massipiirangute rikkumisest tingitud kahjustused.

    •        Teede aluskonstruktsiooni ehitusel on kasutatud teede ehituseks sobimatut materjali, mis põhjustab suuri konstruktsiooni vajumisi talveperioodil

    •        Teede alt läbiminevad sadeveetruubid on ebapiisava suurusega ja suures osas amortiseerunud.

    Vallal tuleb jätkata kruuskattega teede järk-järgulist viimist kõvakatte alla, seejuures lähtutakse järgmisest põhimõtetest:

    1. Tee liiklustihedus ja olulisus ühendusteena;

    2. Vahetult tee ääres asuvad elurajoonid

    Vallal tuleb puhastada valla teede äärseid sadeveekraave ja vahetada amortiseerunud truupe, et vältida suurvee üleujutuse ohtusid.

    Arengukavas sätestatakse aastane mustkatte väljaehitamise maht, konkreetselt väljaehitatavad teed otsustatakse iga-aastaselt.

    Teedega seondub veel kaks olulist juriidilist nüanssi:

    • Paljud sisuliselt avalikus kasutuses olevad teed on mõõdetud erakinnistute koosseisu. Selles osas tuleb alustada eraomanikega läbirääkimisi nimetatud teede väljamõõdistamiseks ja saamiseks valla omandisse või sõlmida teede avalikuks kasutamiseks teeseaduses sätestatud korras vajalikud lepingud.

    • Uusarenduste piirkonnas on arendajad tingituna majandusolukorra halvenemisest või teatud juhtudel pahatahtlikult jätnud välja ehitamata planeeringujärgsed kõvakattega teed. (nt Tootsi elurajoon, Välja elurajoon).

    6.3 Kergliiklusteede võrgustik ja selle arenguvajadused

    Saue vallas on tähistatud kergliiklusteed rajatud rekonstrueeritud Veskitammi tn äärde, Sae tn äärde, Instituudi teele Metsavahi elurajooni ulatuses, Vanasilla teele, Nõlvaku tn äärde (osaliselt), Sillaku tn äärde, Kuuse tn äärde, Hoiu tn, Laagri-Alliku riigitee äärde Koidu elurajooni ulatuses.

                Valla seisukohalt on oluline kergliiklusteede arendamine ühtse võrguna sidudes need Tallinna linna, Saue linna ja teiste naaberomavalitsuste kergliiklusteedega ühtsesse võrku. Olulisteks kergliiklusteede võrgustiku osadeks tuleb lugeda järgmised teelõigud:

    •        Laagri-Saue-Keila kergliiklustee. Esmases järjekorras on oluline koostöös Saue linnaga Laagri-Saue kergliiklustee asukohavalik ja kergliiklustee väljaehitamine. Kergliiklustee lahendaks Koidu elurajooni ühenduse Laagri alevikuga ja Padula raudteepeatuse ühenduse Laagri ja Alliku külaga. Nimetatud tee rajamiseks soovitakse kasutada Euroopa Liidu raha.

    •        Harku-Hüüru-Kiia-Keila kergliiklustee (koos ühendusega Püha ja Kiia külla)

    •        Nõlvaku-Instituudi tee-Harku kergliiklustee (osa Saku-Tabasalu kergliiklusteest). Vallas on esimeses järjekorras vajalik välja ehitada Instituudi tee äärne kergliiklustee Laagri ja Metsvahi elurajooni vahel.

    •        Ääsmäe kergliiklusteede võrgustik, sh Kasesalu tn äärne kergliiklustee.

    •        Tuula-Keila kergliiklustee

    Kergliiklusteede arendamisel lähtutakse järgmisest põhimõtetest:

    1. Kõigi kaubandus ja teenindusettevõtete, tööstusparkide ja suurema töötajate arvuga ettevõtete juurde tuleb juba planeeringutega tagada ligipääs kergliiklusvahenditega.

    2. Planeeringutega tagada suuremate suletud territooriumiga aladest, suurtest infrastruktuuri objektidest jne. läbisõidukoridorid (tunnelid, sillad, ülekäigud) niimoodi, et ei peaks tegema kergliiklusvahenditega suuri ringe.

    3. Osa marsruute peavad olema piisavalt ohutud ja täielikult eraldatud autoteedest, et ka pere väiksemate liikmetega koos saaks ohtu kartmata sõita ja jalutada.

    4. Jalgrattaparklate rajamine

    6.4 Liikluskorraldus

     

    Saue valla kohalike teede liikluskeem lahendatakse Saue valla üldplaneeringuga, teemaplaneeringutega ja detailplaneeringutega, samuti konkreetsete teeprojektidega. Põhilisteks sõlmprobleemideks ja kitsaskohtadeks Laagri aleviku ja külade tänavatel ja teedel on kergliiklusteede puudumine ja inimeste liikumine sõiduteel. Samuti on teede (sh riigiteede) kiirusepiirangute märgistus ja ristmike tähistus kohati puudulik. Valla teede märgistuse parandamist tuleb jätkata. Mitmed ristmikud on liiklusohtlikud ja vajaksid koos ohutussaartega ja märgistusega ümberehitamist (näiteks Vae/Hoiu/Kuuse põik ristmik, Vanasilla tee, Nõlvaku tn ristmik). Laagri kooli juurde tuleb koostöös Maanteeametiga paigaldada foor. Väiketänavatel tuleb kasutada erinevaid liikluse rahustamise võtteid- ristmike ülestõstmine, künnised, liikluspeeglid.

    6.5 Tänavavalgustus ja selle arenguvajadused

     

    Saue valla tänavavalgustuse hooldamise eest vastutab vallale kuuluv AS KOVEK. Tänavavalgustuse põhiliseks probleemiks on amortiseerunud liinid (paljasjuhe liinid), lülituskilbid, kaitsmed, samuti kasutatakse ebaökonoomseid valgusallikaid.

    Olemasolevas majandusolukorras tuleb kaaluda erinevaid kokkuhoiuvõimalusi sh tänavavalgustuse osaline või  täielik väljalülitamine suveperioodil või südaöisel ajal (12.00-03.00)

    Arengukava täitmise raames tuleb jätkata tänavavalgustuse inventari järk-järgulist uuendamist, elektripaigaldiste nõuetekohaseks muutmistning tänavavalgustuse väljaehitamist kohtadesse, kus see täna veel puudub.

    6.6 Elamumajandus ja selle arenguvajadused

     

    Koostöö korraldamiseks korteriühistutega tuleb korraldada regulaarselt korteriühistute nõukoda. Soodustada tuleb korteriühistute tegevust oma elamute fassaadide (nt värvipasside koostamine) ja ümbruse korrastamisel (soodustingimusel aia- ja pargijäätmete äravedu jms) ning kaaluda Tallinna eeskujul ühistute siseteede, prügimajade, haljastuse uuendamiseks kampaania „Hoovid korda“ rakendamist ka Saue vallas.

    Väiksemate elumajade toetamiseks tuleks Saue vallas Tallinna linnaeeskujust lähtudes läbi viia erinevaid kampaaniad, näiteks kampaania “Piirdeaed korda”, kampaania “Kodud korda”, kusjuures vald sõlmib kokkulepped ehitusmaterjale müüvate kauplustega, millega elanikud saavad soodustingimustel osta piirdeaia ehituseks vajalikke materjale, värve jms. Viimati nimetatud üritused vallalt rahalisi kulusid ei nõua.

    Vald jätkab „Kauni Kodu“ konkursi iga-aastast korraldamist.

    Vallal on üks munitsipaalmaja, aadressil Hüüru küla, Hüüru 5. Nimetatud hoone on halvas tehnilises olukorras ja vajab remonti. Välja tuleb ehitada uus käimla, koristada elamu ümbert ladustatud jäätmed ning korrastada kinnistu.

    6.7 Ühistransport ja selle arenguvajadused

     

    Hästitoimiv ühistranspordisüsteem on selline, mis tagab kiire ja mugava liikluse vallakeskusesse ja teistesse piirkondadesse, millistega on antud piirkonnal suhteliselt suured korrespondentsid. Ühissõidukite liiklussagedus peab olema piisav, sõidukid ei tohi olla üleliia täitunud ning peavad olema puhtad.

    Saue valda läbiva ühistranspordisüsteemi põhiliseks puuduseks on vähene liiklustihedus, samuti puudulik logistika. (nt Hüüru, Kiia, Jõgisoo külad) Ebapiisav on valla erinevate osade omavaheline ühendus, samuti kaugemate külade ühendus valla keskusega. Mõnes külas puudub ühistransport täielikult (Maidla, Pärinurme)

    Saue valla territooriumile (Laagri alevikku) sõidavad autobussiliinid nr. 20A, 27 ja 18. Vald tasub nimetatud liinide käigushoidmise eest.

    Probleemne on Instituudi tee äärsete uuselamurajoonide (Kotka tee elurajoon, Metsavahi elurajoon) ühistranspordiühendus, säästva arengu ja liikluskoormuse seisukohalt on nimetaud alal hädavajalik ühistranspordiliini käimapanek.

    Valda läbiv Tallinn-Keila raudtee omab olulist tähtsust Saue valla ja Tallinna ning Keila vahelises korrespondentsis. Reisijaid teenindab sellel raudteelõigul AS Elektriraudtee. Valla piires asuvad Valingu (peamised kasutajad Valingu külast) ja 2008.a avatud Urda (peamised kasutajad Laagri alevikust) ning Padula (perspektiivsed kasutajad Koidu elurajooni elanikud ja Pärnu mnt ääres asuvate kavandatavate arengualade töötajad) peatused. Peatuste asukohast lähtudes kasutavad valla elanikud ka Tallinnas asuvat Laagri peatuskohta (Laagri alevikust) ja Sauel asuvat Saue peatuskohta. (Vanamõisa, Alliku külad) AS Elektriraudtee põhiprobleemiks on amortiseerunud ja reisijate jaoks ebamugav veerem. Kuigi veeremit on vastavalt võimalustele renoveeritud, ei too see kaasa kvalitatiivset arengut. Hiljemalt aastaks 2013 plaanib Elektriraudtee AS EL Ühtekuuluvusfondi toel vagunipargi täies mahus välja vahetada ning soetada 12 täiesti uut euroopaliku tasemega elektrirongi. Probleemne on Valingu peatuskoha olukord- juurdepääsutee halb olukord, valgustamata juurdepääsutee, lagunenud platvorm.

    Valla seisukohalt on vajalik tagada juurdepääs Urda ja Padula peatuskohtadele. Urda peatuse juurdepääsutee ehituse projekteerimine on kavas 2008.a aastal ja väljaehitus 2009.a, Padula peatuste juurdepääs on kavas lahendada Laagri-Saue kergliiklustee projekti raames.

    Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud

    Tugevused

    Võimalused

    •  Valda läbivad Tallinn-Pärnu, Tallinn-Paldiski ja Tallinna ringtee

    •  Hästi väljakujunenud infrastruktuur, riigi- ja kohalike maanteede võrgustik; valda läbib Tallinn-Keila raudtee

    •  Kapitaalremondi läbinud Veskitammi tn

    •  Valdav osa tiheasustusalade teedest on valgustatud

    •  Võimalus kasutada Tallinna ühistranspordivõrku, elektriraudtee olemasolu

    • Arenenud infrastruktuur ja ühistransport toob valda uusi elanikke ja mõjub soodsalt ettevõtluse arengule

    • Laagri ümbersõit parandab Laagri aleviku elukvaliteeti

    • Välja ehitatud kergliiklusteede võrgustik soodustab tervislike elusviiside levikut

    • Toimiv tänavavalgustus suurendab valla turvalisust

    • Riigi põhimaanteede rekonstrueerimine suurendab ohutust, loob võimalused kergliikluse ja kohaliku liikluse arenemiseks

    • Eraomandis olevate teede saamine valla oamandisse

    Nõrkused

    Ohud

    •        Mitmed olulised riigiteed ilma kõvakatteta, riigiteede hooldus jätab soovida

    •        Vald ei suuda piisavalt investeerida kruusa- ja kõvakattega teede remonti

    •        Paljud avalikult kasutatavad teed eraomandis

    •        Vähe kergliiklusteid, puuduvad kõnniteed

    •        Amortiseerunud tänavavalgustus

    •        Transiitliiklus läbi Laagri aleviku

    •        Müra ja õhusaaste suurte magistraalide ümbruses

    •        Arendajate poolt välja ehitamata infrastruktuurid uusasumites

    •        Uuele asustusmustrile mitte vastav ühistranspordivõrk

    • Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus;

    • Infrastruktuuri (teede) halb seisukord, kergliiklusteede puudumine vähendab valda elama asujate soovijaid ja tingib elanike vallast lahkumise

    • Eraomanikud teevad takistusi avalikult kasutatavate teede remondile

    • Ühistranspordi taandareng, sellest tingitud elanike lahkumine vallast

    • Liiklustiheduse edasine kasv, müra ja õhusaaste suurenemine

    • Magistraaltänavate ehitus lõhub kohaliku elukorralduse

    Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused

     

    Saue vald on säästva arengu põhimõtetest kavandatud ja ehitatud riigimaanteedega, heas seisukorras kohalike teedega, väljaarendatud kergliiklusteede võrgustikuga, kasutajasõbraliku ühistranspordi ja turvalise liiklusega omavalitsus

     

    E: 6.1  Vallas asuvad riigimaanteed rekonstrueeritakse arvestades tervikliku ja tervisliku elukeskkonna vajadusi

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Pärnu maantee, Paldiski maantee ja Tallinna ringtee rekonstrueerimine, Laagri ümbersõidu väljaehitamine, Kirsi liiklussõlme ja Vanamõisa küla juurdepääsu tagamine

    riigieelarve

    Maanteeamet

    Koostöö Maanteeametiga riigi põhimaanteede ja Laagri ümbersõidu rekonstrueerimise/väljaehitamise soodsa lahenduse koostamiseks, arvestades optimaalsemat liikluskorraldust, kohalike teede võrku, ühistranspordi, kergliikluse ja jalakäijate vajadusi ning elanike ning ettevõtjate heaolu

    Vallavalitsus

    Koostöös Maanteeametiga töötatakse välja jalakäijate turvalise teeületuse lahendused Pärnu maanteel Laagri alevikus, Hüüru külas, riigimaanteedel asuvate autobussipeatuste piirkonnas (kiirusepiirangud, ülekäigukohtade valgustamine, mitmetasandiline teeületus jne)

    riigieelarve

    Vallavalitsus

    Maanteeamet

    Kruuskattega riigiteede järk-järguline viimine mustkatte alla

    riigieelarve

    Maanteeamet

    E:6.2 Saue vallas on nõuetekohaselt hooldatud, turvalise liikluse nõudeid arvestav ja valla asustusele vastav teedevõrk ning liikluskorraldus

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Kõva- ja kruuskattega teede hoidmine majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Tee seisundinõuded“ sätestatud seisunditasemel

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Hooldustööde raames suurendatakse tee tegelikku eluiga tõstvate ja edasiste hooldustööde kulu vähendavate tööde osatähtsust (asfaltkattega teede kaitsev pindamine, teeäärte- ja kraavide korrastamine kruuskattega teedel)

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Saue valla põhiteede ja tänavate mustkatte alla viimine, igal aastal ehitatakse vähemalt 1 km mustkatet, alates 2011vähemalt  2 km mustkatet aastas

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Laagri aleviku ja selle lähiümbruse teede projekteerimine ja ehitus sh Nõlvaku tn koos kergliiklusteega, Urda peatuse ligipääs, Seljaku tn

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Hüüru jalakäijate silla seisukorra uuring ja vajalike remonttööde läbiviimine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrasside ehitamisele järgselt kõvakattega teede ehitus Laagri alevikus ja Hüüru ning Vanamõisa  külas

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Eraomandis olevate, kuid avalikult kasutatavate teede avalikuks kasutamiseks lepingute sõlmimine ja nende tunnistamine avalikuks teeks; nimetatud teede järk-järguline saamine valla omandisse; arendusalade väljaehitamata tee infrastruktuuride kaardistamine, võimaluste otsimine nimetatud infrastruktuuride väljaehitamiseks koostöös valla, arendaja, kohalike elanike ning ettevõtjatega

    vallaeelarve, erainvestor

    vallavalitsus, arendaja, elanikud, ettevõtjad

    Foori paigaldamine Laagri kooli juurde koostöös Maanteeametiga

    vallaeelarve

    riigieelarve

    vallavalitsus

    maanteeamet

    Liikluse rahustamiseks ja turvalisuse tõstmiseks vajalike rajatiste ehitamine elurajoonidesse (ristmike ülestõstmine, künnised, liikluspeeglid), liiklusohutusse investeeritakse vähemalt 100 000 krooni aastas.

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    E: 6.3 Saue vallas on tagatud kvaliteetne ja elukeskkonda turvalisemaks muutev tänavavalgustus

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Tiheasustusalade tänavavalgustuse uuendamine- paljasjuhekaablite asendamine AMKA tüüpi kaablitega, lülituskilpide, ja kaitsmete vahetus, ökonoomsemate lampide kasutuselevõtt

    vallaeelarve

    vallavalitsus, AS KOVEK

    Tänavavalgustuse väljaehitamine tiheasustusalade tänavatele ja teedele, kus see puudub

    vallaeelarve

    vallavalitsus, AS KOVEK

    Lastemänguväljakute ja haljasalade kõnniteede valgustamine

    Vallaeelarve,

    vallavalitsus, AS KOVEK

    Tänavavalgustuse rajamine kergliiklusteede äärde

    vallaeelarve, EL tõukefondid

    vallavalitsus

    E: 6.4 Valla kergliiklusteed tagavad jalakäijate ja ratturite ohutu liikluse ning kõigile võimaluse nautida tervislikke liikumisvõimalusi

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Planeerimisprotsessis kergliikluse vajadusega arvestamine

    vallavalitsus

    Koostöö korraldamine naaberomavalitsustega ühtse kergliiklusteede võrgu väljaarendamiseks.  (Tallinn-Laagri-Saue-Keila, Harku-Hüüru-Keila jt)

    Vallaeelarve, riigieelarve, EL tõukefondid, LEADER meede

    vallavalitsus, MTÜ Nelja Valla kogu

    Tuula-Keila kergliiklustee projekteerimine ja ehitus koostöös Keila linna ja Keila vallaga. (vt ka külaseltsid ja keskkond). Kergliiklustee äärde puhkekohtade rajamine.

    vallaeelarve, Keila linn, EL tõukefondid, LEADER meede

    vallavalitsus, Keila linn, MTÜd

    Laagri aleviku ja Saue linna vahelise kergliiklustee projekteerimine ja ehitus; perspektiivselt kergliiklustee pikendamine kuni Keila linnani. Kergliiklustee äärde puhkekohtade rajamine

    vallaeelarve, Saue linn, EL tõukefondid, LEADER meede

    vallavalitsus,

    Saue linn, MTÜd

    Instituudi tee kergliiklustee ehitus kuni Metsavahi elurajoonini ning perspektiivselt kergliiklustee pikendamine Harku valla piirini (Harku alevikuni), Harku metsa suunduva Tammetalu tee säilitamine avalikult kasutatava teena ning parkla rajamine

    Vallaeelarve, EL tõukefondid, LEADER meede

    Vallavalitsus, MTÜd

    Kergliiklustee Nõlvaku asumist Saku vallani sh Nõlvaku tn kergliiklustee projekteerimine ja ehitus

    vallaeelarve

    Vallavalitsus,

    Paldiski mnt äärse kergliiklustee ehitus Harku valla piirist kuni Keila linnani, ühendusteed Püha külla ja Kiia külla. Kergliiklustee äärde puhkekohtade rajamine

    Vallaeelarve, riigieelarve, EL tõukefondid, LEADER meede

    Vallavalitsus, MTÜd

    Ääsmäe kergliiklusteede võrgu planeerimine, Kasesalu tn kergliiklustee projekteerimine ja ehitus koostöös Maanteeametiga. Kergliiklustee äärde puhkekohtade rajamine

    vallaeelarve

    riigieelarve

    vallavalitsus,

    maanteeamet

    Jalgrattaparklate rajamine logistiliselt sobivatesse paikadesse

    Vallaeelarve, EL tõukefondid, LEADER meede

    vallavalitsus, MTÜ Nelja Valla kogu, MTÜd

    E: 6.5 Valla liiklusmärgid ja viidamajandus on korrastatud, tagades vallaelanikele ja külalistele igakülgse informatsiooni ning tagades päästeteenistuste kiire jõudmise abivajajateni;

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Liiklusmärkide regulaarne hooldus

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Valla tähistuste süsteemi korrastamine- valla piiritähiste, külasiltide ning talude juurde suunavate siltide ülespanek ning hooldus

    vallaeelarve

    Vallavalitsus, MTÜd

    Valla infokaartide ning infostendide paigaldamine küladesse ja uusasumitesse

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    E: 6.6 Ühistranspordivõrk tagab inimestele vajalikud liikumisvõimalused

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Valla ühistranspordi arengukava koostamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Koostöö arendamine teiste omavalitsustega Harjumaa

    Ühistranspordikeskuse arendamisel ja ühistransporditeenuse kättesaadavuse tagamiseks

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Leida võimalused ühistransporditeenuse tagamiseks Instituudi tee äärsete uuselurajoonide elanikele

    vallaeelarve

    Vallavalitsus, HÜTK

    Bussiootepaviljonide ja nende inventari hooldus, bussipeatuste valgustamine, Valingu raudteepeatuse juurdepääsu ja valgustamise küsimusele lahenduse leidmine

    Vallaeelarve

    erainvestor

    Vallavalitsus

    AS Eesti Raudtee

    Kontroll ja järelvalve transporditeenuste pakkujate üle

    ...

    Vallavalitsus, HÜTK

    E: 6.7 Saue valla kortermajad, eramud ja talud näevad ilusad välja ja kaunistavad omavalitsuse üldilmet, vald nõustab korteriühistuid säästva energiamajanduse korraldamisel

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Korteriühistute nõukoja korraldamine

    vallavalitsus

    Korteriühistute ümbruste ja fassaadide korrastamise soodustamiseks vastavate meetmete väljatöötamine ja rakendamine

    vallaeelarve, erainvestor

    vallavalitsus

    Valla energiamajanduse arengukava koostamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Kauni Kodu konkursi iga-aastane korraldamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Valla eramu-, talu-, ja korteriomanike toetuseks ja valla heakorrastamiseks sooduskampaaniate korraldamine

    vallaeelarve, erainvestor

    vallavalitsus

    7. Keskkond

    7.1 Keskkonnakaitse, keskkonnateadlikkus ja keskkonnatervis

     

    Keskkonnatervis on oluline osa rahva tervisest ning põhineb väliskeskkonnast lähtuvate terviseriskide minimiseerimises ning tervisliku väliskeskkonna tagamises. Väliskeskkonnast lähtuvad olulisemad keskkonnatervise riskivaldkonnad on:

    1. Tööstuse ja transpordiga kaasnev müra-, õhu-, ja veesaaste. Lokaalselt on probleemiks suurtest liiklusmagistraalidest tingitud müra ja õhusaaste, raudtee poolt tingitud õhusaaste ja müra on tulenevalt kaubaveoliikluse hõrenemisest vähenenud;

    2. Inimtekkeline müra- ja valgussaaste elurajoonides, põhjavee saaste (põllumajanduslik või tööstusest pärinev reostus, olmereovee juhtimine pinnasesse jm)

    3. Haljastuse (eeskätt kõrghaljastuse) vähesus kõrghaljastuse raie ilma asendusistutuse kohustuseta, rohevõrgustiku täisehitamine;

    4. Joogivee kvaliteedist tulenevad terviseriskid.

    Saue vallas puuduvad suuremad punktreostusallikad. Ohtlikumaks reostusallikaks tuleb pidada Ääsmäe vana katlamaja masuudimahuteid, mis tuleb tühjendada ja likvideerida. Reoveest tingitud põhjavee reostuse riski käsitleti eespool. Pisteliselt tuleb monitoorida AS Steri osooniemissiooni Alliku ja Vanamõisa külades.

    Keskkonnatervise- ja keskkonnateadlikkusega seonduvad tegevused on lõimitud valdkondlike tegevuste hulka.

    7.2 Saue valla rohealad, haljastus ja puhkealad ning nende arenguvajadused

     

    Looduslikus või looduslähedases seisus on ca 50% valla territooriumist, metsamaad on ca 30%. Suuremad metsamassiivid paiknevad valla lõunaosas. Kogu valla maakasutusest on põllumajandusmaad ca 50%. Paremad põllumaad levivad valla keskosas. (Kiia, Vanamõisa, Jõgisoo, Tuula, Ääsmäe külad).

    Arengukava seisukohalt on oluline üldplaneeringukohase rohevõrgustiku võimalikult maksimaalne säilitamine, tiheasustusaladel tuleb planeerimisprotsessis tagada kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine ning vajadusel nõuda asendusistutust likvideeritava kõrghaljastuse väärtusega samas mahus.

    Valdkonna probleemid ja arenguvajadused on järgmised:

    • Vallas sisuliselt puuduvad välja ehitatud ja vastava inventariga (pingid jms) pargid ning puhkealad. Laagri alevikus on perspektiivseks pargiks Pääsküla jõe äärne maa-ala mõlemal pool Instituudi teed. Pääsküla jõe äärse ala detailplaneering ja haljastusprojekt on koostamisel. Koostöös Nõmme linnaosaga on kavas Pääsküla jõe puhastamine ja jõe kallaste korrastamine, 2008.a eraldas SA KIK vastavad vahendid. Nimetatud vahendite eest korrastatakse 2009.a jõe äär Rahnu tn ja Veskitammi tn vahelisel lõigul. Halvas olukorras on jõgi ja jõeäärsed alad Pärnu maanteest Nõlvaku elamukvartali poole (jõgi setetest ummistunud, kaldad võsastunud ja prahistatud). Järgmises etapis tuleb alustada nimetatud jõeosa puhastamise projekteerimist ning taotleda vastavaid vahendeid KIK-ilt.

    Perspektiivsed pargialad Laagri alevikus on veel Veskitammi Kultuurikeskuse taga asuv pargiala ja Redise tn park. Samaaegselt tuleb ka külades asuvatele avalikele haljasaladele paigaldada pinke ja prügikaste.

    • Valda läbivad Vääna jõgi (koos lisajõgedega) ja Keila jõgi (koos lisajõgedega) sängid on kohati setetest ummistunud, risustatud jäätmete ja jõkke kukkunud puudega jms.

    • Avaliku ujumiskohana kasutatakse Maidla paisjärve. Järve äärne ala kavandatakse puhkekohaks koos vastava inventari (WC, lõkkekohad jms) paigaldamise/väljaehitamisega ning spordiväljaku (te) väljaehitamisega.

    • Vallas puuduvad avalikud lillepeenrad, esimeses järjekorras tagada lillealade planeerimine Laagri alevikus, teises järjekorras paikkondade keskustes (Ääsmäe, Hüüru)

    • Haljasribad ja muruplatsid on kõikjal valdavalt isetekkelised, konarlikud, vajavad tasandamist ning muru remonti. Positiivne on uue haljastuse rajamine Veskitammi tn väljaehitamisel.

    • Puuduvad väljaehitatud looduse õpperajad, perspektiivselt võib välja arendada õpperajad Ääsmäe rabas ja Vaheru järve piirkonnas, Samuti Pääsküla jõe ääres. Jõgisoo külakogu on avaldanud soovi ehitada liikumisrada Jõgisoo seltsimaja ümbrusesse.

    Valla haljasalasid hooldab läbiviidud riigihanke tulemusena 2008-2011 OÜ Wireless Trade. Vallas puuduvad kalmistud ja kalmistute rajamiseks sobilikud maa-alad.

    7.3 Ühisveevärk ja kanalisatsioon ning selle arenguvajadused

     

    Saue valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arenguküsimused lahendatakse Saue valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga 2008-2020. Valla olulisim vee-ettevõtja on AS KOVEK, ühtekuuluvusfondi toel väljaehitatavad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid jäävad AS Kovek omandisse.

    Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seisukohalt olulised sõlmprobleemid ja kitsaskohad on alljärgnevad:

    • Vee- ja kanalisatsioonitrasside amortiseerumine ja sellest tingituna Laagri alevikus pinnasvee filtratsioon kanalisatsioonitorustikesse.

    • Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni eelvoolude puudumine ulatuslikes arenduspiirkondades- Vanamõisa, Jõgisoo, Alliku külades, samuti Hüüru ja Vatsla piirkonnas

    • Väiksemates asumites (Kiia, Jõgisoo Lõokese tn piirkond, Valingu, Tuula) ehitatud reoveetrasside ja reoveepuhastussüsteemide amortiseerumine ja omandiküsimused.

    • Suvilapiirkondades on rajatud massiliselt omavolilisi puurkaevusid, samas on alust arvata, et enamus reovee kogumiskaevusid ei vasta nõuetele. Keskkonnakaitse seisukohalt on veekaitse küsimus üks olulisemaid, kuna põhjavee looduslik kaitstus paemaadel ja õhukese pinnakattega aladel (Hüüru, Vatsla, Kiia, Jõgisoo ja Valingu külad) praktiliselt puudub. Õhuke pinnakatte kiht ei kindlusta reostuse puhastamist, mistõttu reoveed koos sadevetega filtreeruvad vettkandvatesse lubjakividesse.

    • Ääsmäe reoveepuhasti on lõpuni valmis ehitamata, vajab renoveerimist.

    • Joogivee kvaliteet (raua ja mangaanisisaldus, uue probleemina üles tõstetud Cm-V puurkaevude radionukliidide sisaldus, Valingu külas fluoriidide sisaldus)

    Valla arengukava seisukohast olulised valdkonna arenguvajadused on alljärgnevad:

    • Laagri, Hüüru ja Alliku/Vanamõisa ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni väljaehitamine Ühtekuuluvusfondi veeprojekti raames;

    • Vee-ettevõtjate tegevuspiirkondade määratlemine ja vee-ettevõtjate nimetamine ja järelevalve;

    • Ääsmäe puhastusseadmete rekonstrueerimine;

    • Koostöös Saue linnaga Saue linna ümbritsevate alade (Vanamõisa, Jõgisoo) reovete ärajuhtimise lahendamine Sauel asuvasse AS Tallinna Vesi võrku;

    • Suvilapiirkondades (Vatsla, Koppelmaa, Maidla) rajatud omavoliliste puurkaevude likvideerimine ning ühispuurkaevude ehitamise nõudmine;

    • Vallas asuvate kogumiskaevude ja biopuhastite korrasoleku kontrollimine.;

    • Kiia ja Valingu külade ühisveevärgi- ja reoveekogumise (ja puhastamise) jätkusuutlikkuse tagamine;

    • AS Kovek tegevuspiirkonnas asuvate klientide joogivee kvaliteedi parandamiseks suunatud investeeringute toetamine (nt Valingu küla, Ääsmäe küla jms).

    7.4 Sademetevete kanalisatsioon ja liigniiskete alade kuivendamine

    Saue vallas on sadevete kanalisatsioon osaliselt lahendatud Laagri alevikus. Mujal sadeveed immutatakse. Osa Laagri aleviku  kanalisatsioonist on välja ehitatud ühisvoolsena, st sinna juhitakse ka sademeveed. Probleemiks on see, et 2008.a aasta suvel paigaldas AS Tallinna Vesi Laagri ülepumplasse reoveemõõtja. Seega tuleb AS KOVEK tasuda Laagri ühiskanalisatsioonivõrku sattuva sademe- ja drenaa˛ivee eest. Vastavalt ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusele peab need kulud hüvitama Saue vald.

                Lähtudes eeltoodust tuleb pädevalt firmalt tellida Laagri sademevee ärajuhtimise uuring ning järgmises etapis vastavad konkreetsed projektlahendused ning näha ette raha nende projektlahenduste elluviimiseks.

                Liigniisketes piirkondades (Hüüru, Kotka tee piirkond jt) tuleb tellida sademe- ja drenaa˛i seisukorra uuringud ning vajalikud põhimõttelised projektlahendused ning tegevused liigniiskete alade kuivendamiseks.

                Planeeringute menetlemisel ning hilisemas projekteerimis- ja ehitusstaadiumis tuleb jälgida sademevee nõuetekohast ärajuhtimise ja drenaa˛ide ehitamist.

    7.5 Jäätmehooldus ja selle arenguvajadused

     

    Saue valla jäätmehooldusega seotud küsimused lahendatakse Saue valla jäätmekavas 2008-2012. Jäätmekavas sätestatud tegevused tuleb vastavalt tegevuskavale ellu viia ning jäätmekava tuleb regulaarselt uuendada.

    Üldised jäätmevaldkonna probleemid tulenevad kehtivast õigusruumist. Jäätmekavas käsitleti toiminguid kehtiva õigusruumi raames. Peamised globaalsed probleemid on alljärgnevad:

    1. Jäätmete äravedu tiheasustusaladel on jäigalt fikseeritud ja on vähemalt kord kuus. Teatud tingimustel (üksikud inimesed, toimub kompostimine ja seda on kontrollitud) võiks ka tiheasustusaladel lubada jäätmete vedu nt kord kahe kuu jooksul. See eeldab aga seaduse muudatust.

    2. Jäätmevedu monopoliseerub, väidetavalt sagenevad nn kartellikokkulepped, vedajate huvi on osutada teenust eeskätt tiheasustuspiirkondades, eesmärgiks kasumi teenimine, suhtlus elanikega kui klientidega on alla igasugust arvestust, tehnika ei vasta hajaasustusala nõuetele jms. Vallal seisab aastal 2009.a ees uus jäätmeveo firma valik. Idee lahendusel võiks analüüsida ja kaaluda võimalust, et Saue vald, nt vallale kuuluva äriühingu AS KOVEK baasil, või koostöös teiste Harjumaa omavalitsustega hakkab jäätmevedu ise korraldama. Sellega tagatakse kohalikele oludele vastav jäätmeveoteenus, jäätmeveo teenustasud kuluvad jäätmehoolduse arendamiseks. Hetkel on ainuõiguse andmiseks igal juhul vajalik korraldada konkurss, tuleks algatada seadusemuudatus, mille kohaselt kohalikule omavalitsusele või omavalitsustele ühiselt kuuluvalt äriühingult jäätmeveo teenuse tellimisel ei pea konkurssi korraldama.

    7.6 Lemmikloomad

    Saue vallas on kohustuslik koerte registreerimine valla lemmikloomade keskregistris ning koerte kiibistamine. Kiibistamise soodustamiseks korraldatakse vähemalt kord aastas kiibistamise sooduskampaaniaid.

                Hulkuvate loomade püüdmiseks on vallal sõlmitud leping MTÜ-ga Loomade Hoiupaik. Valla tiheasustusega aladel (eeskätt Laagri alevik) on vajalik koerte jalutusplatside ehitamine.

     

    Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud

    Tugevused

    Võimalused

    •        Üldplaneering sätestab rohevõrgustiku ning haljastuse kaitse nõuded

    •        Suhteliselt palju haljasust ning looduslikud võimalused puhkealade kujundamiseks (Pääsküla jõgi, Maidla paisjärv)

    •        Kehtiv ja ajakohastatud jäätmekava ja ÜVK arengukava

    •        Läbimõeldud planeerimissüsteemiga rohevõrgustiku ja haljastuse säilitamine ja sellega elukvaliteedi tõstmine

    •        Uute puhkealade ja parkide väljaarendamine ja elanike rahulolu tõstmine

    •        Euroopa Liidu fondide toel ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamine ja sellega elukvaliteedi tõstmine

    •        Jäätmehooldusharjumuse muutused teevad valla välisilmet paremaks ning kaovad omavolilised jäätmete ladestuskohad

    Nõrkused

    Ohud

    •        Ulatuslikel aladel puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon või on olemasolevad trassid amortiseerunud

    •        Palju omavolilisi puurkaevusid, ebaselge kvaliteediga kogumiskaevud.

    •        Sademevee ärajuhtimise süsteem välja ehitamata, olemasolev süsteem paiguti rikutud

    •        Elanike jäätmekäitlusharjumused välja kujunemata, õigusruum ei motiveeri jäätmeteket vähendama ja sortima

    •        Vähe väljaehitatud parke ja puhealasid

    •        Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus;

    •        Puhkealade vähesusest tingitud elanike rahulolematus, lahkumine vallast

    •         Läbimõtlematu planeerimistegevus, rohevõrgustiku lõhkumine ja tiheasustusalal kõrghaljastuse vähenemine

    •         Põhjavee ulatuslik reostumine, mis on tingitud puuduvast kanalisatsioonisüsteemist ning mittekorras kogumiskaevudest.

    Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused

    Saue vallas on tagatud puhas ja keskkonnasõbralik elukeskkond ning võimalused roheluse ja looduse nautimiseks ning vabas õhus viibimiseks

    E: 7.1 Saue valla elanikud on keskkonnateadlikud ning kaasatud keskkonda mõjutavate otsustuste langetamisse

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Planeerimistegevuses rohevõrgustiku maksimaalne säilitamine, tiheasustusaladel maksimaalne kõrghaljastuse säilitamine ja asendusistutuse nõudmine, planeerimistegevuses arvestatakse kaitsealuste liikide elupaikadega

    Vallavalitsus

    Keskkonnateadlikkuse tõstmise programm väljatöötamine, keskkonnaalaste nõuete selgitamine elanikkonnale, arendajatele ning ettevõtjatele ning vajadusel koolituste korraldamine keskkonnanõuete täitmise soodustamiseks

    vallaeelarve, KIK

    vallavalitsus

    Elanikkonna kaasamine keskkonnaalaste otsuste tegemisel, era- ja kolmanda sektori kaasamine keskkonna- ja looduskaitse objektide hooldusesse ja kasutamisse

    vallavalitsus

    Keskkonnateadlikkust ja valla keskkonnaprobleeme puudutava info lülitamine valla koolide õppeprogrammidesse

    vallaeelarve, KIK

    vallavalitsus

    Mitte toetada ohtlike, müra tekitavate, reostavate ettevõtete ja ehitiste rajamist valda, vajadusel nõuda KMH läbiviimist

    vallavalitsus

    E: 7.2 Vallale kuuluvad rohealad ja pargid on hooldatud ning vallarahva poolt omaksvõetud puhkekohad

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Rohevõrgustiku ja kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine planeerimisprotsessis

    ….

    vallavalitsus

    Avalike haljasalade vajaduse arvestamine planeerimisprotsessis

    vallavalitsus

    Avalike haljasalade regulaarse hoolduse korraldamine, avalike lillepeenarde rajamine ning hooldamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Pääsküla jõe sängi ja kallaste korrastamine koostöös Tallinna linnaga, kallasraja avamine ja puhastamine Laagri aleviku ulatuses

    vallaeelarve, KIK, Tallinn

    Vallavalitsus, Nõmme LOV

    Pääsküla jõe äärse pargi väljaarendamine Laagri alevikus

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Veskitammi 8 ja Redise pargi  ümbruse haljastusprojekt ja selle realiseerimine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Koerte jalutusväljaku rajamine Laagri alevikku

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Vääna ja Keila jõe sängide puhastustööde vajaduse hindamine, vajadusel vastavate projektide koostamine ja tegevuste kavandamine ning elluviimine

    Vallaeelarve, eraomanikud, EL tõukefondid, KIK

    vallavalitsus

    Maidla veehoidla kujundamine suplus- ja puhkekohaks

    vallaeelarve, PRIA;

    Vallavalitsus, MTÜd

    Puhkekohtade rajamine looduslikult ilusatesse kohtadesse

    vallaeelarve, LEADER meede, PRIA

    Vallavalitsus, MTÜd

    Keila jõe kergliiklustee ja õppe-puhkeraja rajamine koos külastustoa, infostendide ja puhkekohtadega. (koos Keila linnaga) (Tuula külas)

    vallaeelarve, EL tõukefondid, PRIA, MTÜd, LEADER meede

    Vallavalitsus, MTÜd

    Loodusradade rajamine sh Jõgisoo seltsimaja juurde

    vallaeelarve, KIK

    Vallavalitsus, MTÜd

    E: 7.3 Vallas on tagatud kvaliteetsete põhjaveevarude säilimine, veevarude ja veestiku säästlik kasutamine ning võimalused reovee nõuetekohaseks käitlemiseks

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    ÜVK arengukavas loetletud tegevuste elluviimine ja ÜVK tähtaegne uuendamine

    vallaeelarve, EL tõukefondid, KIK, AS KOVEK

    vallavalitsus, AS KOVEK

    Koostöö naaberomavalitsustega ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava rakendamisel

    vallavalitsus

    Laagri ja Hüüru ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekteerimine ja väljaehitamine ÜF veemajandusprojekti raames

    vallaeelarve, EL tõukefondid, AS KOVEK

    vallavalitsus, AS KOVEK

    Vanamõisa ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni projekteerimine ja väljaehitamine ÜF veemajandusprojekti raames

    vallaeelarve, EL tõukefondid, AS KOVEK

    vallavalitsus, AS KOVEK

    Ääsmäe puhastusseadmete väljaehituse lõpetamine 2005-2010

    vallaeelarve, KIK, AS KOVEK

    vallavalitsus, AS KOVEK

    AS KOVEK toetamine joogivee kvaliteedi tõstmiseks tehtavate investeeringute tegemisel

    vallaeelarve, KIK, AS KOVEK

    vallavalitsus, AS KOVEK

    Omavoliliste puurkaevude ja kogumiskaevude korrasoleku kontrollimine

    vallaeelarve, KIK, AS KOVEK

    vallavalitsus, AS KOVEK

    Väiksemate asumite (Kiia, Valingu, Lõokese) reoveepuhastussüsteemide korrasoleku monitooring ja nende edasise hoolduse küsimuse lahendamine

    vallaeelarve, KIK, AS KOVEK

    vallavalitsus, AS KOVEK

    Vee-ettevõtjate määramine tegevuspiirkondadesse

    vallavalitsus

    Valla tiheasustusalade liigniiskete alade kaardistamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Laagri sademetekanalisatsiooni uuring, projekteerimine ja väljaehitamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Hüüru sademeveelahenduse väljaehitamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Kotka tee äärse piirkonna uuring, sademeveelahenduse projekteerimine ja väljaehitamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    E: 7.4 Saue vallas on rakendunudprügi teket piirav, sorteerimist soodustav ning keskkonnasõbralikku ja mugavat jäätmete käitlust tagav jäätmekäitlussüsteem

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Valla jäätmekavas loetletud tegevuste elluviimine

    vallaeelarve, EL tõukefondid, KIK

    vallavalitsus

    Koostöö naaberomavalitsustega jäätmekavas sätestatud tegevuste elluviimisel

    vallavalitsus

    Kevadise heakorrastuspäeva korraldamine ülevallalise üritusena, kaasates selle läbiviimisele külaseltsid, mittetulundusühingud, vallas tegutsevad ettevõtted

    vallaeelarve, erainvestor,

    KIK

    Vallavalitsus, MTÜd, ettevõtjad

    Valla jäätmekava uuendamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Analüüsitakse võimalusi jäätmeveo korraldamiseks vallale kuuluva AS KOVEK poolt või koostöös Harjumaa omavalitsustega ühiselt asutatud äriühingu baasil

    vallaeelarve

    Vallaeelarve, AS KOVEK

    E: 7.5 Saue vald on hoolitseb lemmikloomade heaolu eest

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Koerte soodustingimustel registreerimise ja kiibistamise ürituste korraldamine vähemalt 1x aastas

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Koerte jalutusväljakute rajamine Laagri alevikus

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    8. Elanikulähedane vallajuhtimine

     

    Kohaliku omavalitsuse ülesanne on demokraatliku ja elanike kaasamisele suunatud otsustusprotsessi kasutades kujundada kohalikku elukeskkonda, pakkuda elanike ootustele vastavat avalikku teenust, tagada teenuse kvaliteedi kontroll ning reageerida paindlikult ja kiirelt elanike vajadustele.

    8.1 Valla juhtimismudelja selle arenguvajadused

     

    Saue Vallavolikogu on 17-liikmeline. Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 7 lõikele 2 peab rohkem kui 5000 elanikuga vallas olema vähemalt 17 liikmeline volikogu ja üle 10 000 elanikuga vallas vähemalt 21 liikmeline volikogu. Seega pole põhjust enne 2013 aasta kohalikke valimisi volikogu suurust muuta. Volikogu töö korraldamiseks on moodustatud alalised komisjonid:

    • majandus- ja arengukomisjon

    • maa- ja planeeringute komisjon

    • sotsiaalkomisjon

    • heakorra- ja keskkonna komisjon

    • kultuuri-, hariduse- ja spordikomisjon

    • revisjonikomisjon.

    Vallavalitsus organina on 7-liikmeline. 2007.a võeti vastu 4 määrust ja 914 korraldust. Saue Vallavalitsuses (ametiasutusena) ja hallatavates asutustes töötas 2007.a kokku keskmiselt 168,2 inimest.

    Tabel 19

    Saue Vallavalitsuse teenistujad

    Allüksuse nimetus

    2007

    Töötajate keskmine arv

    Töötasu

    Saue Vald kokku

     

    1. Vallavalitsus (majandus, haridus ja sotsiaaltegevuse haldus)

    29,7

    5 750,1

    2. Saue vallaraamatukogu

    3,5

    453,6

    3. Ääsmäe raamatukogu

    3,5

    306,4

    4. Saue Vallaraamatukogu Hüüru  haru raamatukogu

    1,5

    128,2

    5. Veskitammi Kultuurikeskus

    4,4

    794,8

    6. Hüüru kultuuriklubi

    1,0

    42,4

    7. Laagri Lasteaed koos Ääsmäe filiaaliga

    50,4

    4 405,0

    8. Veskitammi Lasteaed

    29,2

    1 020,6

    9. Ääsmäe Põhikool

    30,0

    3 135,3

    10. Harku Hooldekodu

    15,0

    1 297,0

    KOKKU

    168,2

    17 333,4

    Saue valla teenistujate tabeli juurde tuleb kindlasti tuua ka vallale kuuluvate äriühingute ja sihtasustuste töötajate arv. Oluline on see eeskätt laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ osas, sest tegemist on sisuliselt Laagri kooli personaliga. Saue valla omandisse kuulub üks sihtasutus ja 2 äriühingut:

    Tabel 20

    Vallale kuuluvate SA-te ja AÜ-te töötajate arv

    Asutuse nimetus

    2007

     

    Töötajate keskmine arv

    Töötasud

     

    1. Kovek AS

    13

    2 418

     

    2. Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ

    60

    6 580

     

    3. Ääsmäe Kultuuri ja Spordi SA

    2

    244

     

    KOKKU

    75

    9 242

     

     

    Vallavalitsuse kehtiv struktuurijoonis on alljärgnev:

     

    Tabel 21

    Vallavalitsuse struktuurijoonis

    Vallavanem

    ®

    Eelarve ja raamatupidamise osakond

    Pearaamatupidaja

    Finantsist

    Raamatupidaja

    Raamatupidaja

    ®

    Abivallavanem

    ®

    Ehitus- ja planeerimisosakond

    Ehitusnõunik

    Arhitekt

    Planeerimisspetsialist

    Ehitusdokumentide spetsialist

    Ehitusjärelevalve spetsialist

    ®

    Abivallavanem

    ®

    Sotsiaalosakond

     

    Haridus- ja kultuurinõunik

     

    Sotsiaalnõunik

    Lastekaitsespetsialist

    Hoolekandespetsialist

    Hooldustöötaja (2)

    Maaosakond

    Maanõunik

    Maakorraldaja

    Statistik

    ®

    Abivallavanem-arendusnõunik

    ®

    Arendus- ja majandusosakond

    Arendusspetsialist

    Kommunaalspetsialist

    Keskkonnaspetsialist

    Võrkude- ja järelevalve spetsialist

    ®

    Vallasekretär

    ®

    Kantselei

    Jurist

    Infojuht

    Vallasekretäri abi

    Registripidaja

    Arhivaar

    Sekretär-asjaajaja

    Arvestades majandusprognoosist tulenevaid riske ja lähiaastate konservatiivset eelarvepoliitikat, siis vallavalitsuse koosseisu suurendamine aastatel 2009-2010 ei ole võimalik ning vajadusel tuleb teha ümberkorraldusi olemasoleva koosseisu piires. Hetkel on täiendav personalivajadus sotsiaalhoolekande (koduhooldus, lastekaitse, tervise-edendus), noorsootöö ja keskkonna/kommunaalmajanduse valdkonnas.

    Vallavalitsus  annab välja ajalehte „Koduvald“. Ajaleht ilmub kuus ja jõuab tasuta kõikidesse valla postkastidesse. Ajaleht on kättesaadav ka internetis. Vallaelanike parema informeerimise huvides tuleb lehe väljaandmist edaspidi kindlasti jätkata.

    Olulist tähelepanu tuleb pöörata hea avaliku halduse tava juurutamisele Saue Vallavalitsuses. Hea halduse tava on kontseptsioon, mida on nimetatud nii õigusnormidega reguleerimata tavaõiguseks kui ka haldusmenetluse seaduse normide laiendatud tõlgenduseks. Tegu on kultuurilise-eetilise-moraalse kategooriaga. Hea halduse tava üldtunnustatud põhimõtted on muuhulgas eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute kaasamine ja ärakuulamine, otsustuste põhjendamine, viisakus ja abivalmidus, menetluse toimumine mõistliku aja jooksul.

    Hea avaliku halduse tavast peavad lähtuma nii vallavolikogu kui vallavalitsus. Hea avaliku halduse tava järgmiseks ja samuti selleks, et kohalik omavalitsuse tegevus oleks läbipaistvam ja elanikele mõistetavam, rakendatakse järgmiseid samme:

    • volikogu ja volikogu komisjonide väljasõiduistungid külades (vähemalt kord aastas);

    • vallavalitsuse ametnike osalemine külakoosolekutel, regulaarne kohtumine külade elanikega;

    • olulisemate üldaktide (määruste) eelnõude avalikustamine valla veebilehel;

    • valla ettevõtjate nõukoja ja korteriühistute nõukoja käivitamine;

    • kodulehekülje arendamine, selle atraktiivsuse tõstmine;

    • valla foorumi rakendamine;

    • volikogu istungite otseülekanne ja videoarhiivi võimalus;

    • elanike küsitluste korraldamine;

    • tähtaegne ja argumenteeritud vastamine märgukirjadele ja ettepanekutele.

    Valla omandisse kuulub kommunaalteenuseid osutav äriühing AS KOVEK. Äriühingu põhitegevusvaldkond on veevarutuse ja kanalisatsiooni ärajuhtimise teenuse osutamine, lisaks on AS-i omandis valla tänavavalguse infrastruktuur. Tulevikuperspektiivis jätkab AS KOVEK ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega, Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekti realiseerumisele on näha tegevusmahu olulist kasvu, samuti on eelistatav vallale kuuluva ettevõtte nimetamine vee-ettevõtjaks ka muudes piirkondades. Tänavavalgustusteenuse ostmist AS KOVEK on plaanis jätkata. Perspektiivis tuleks kaaluda jäätmekäitlusteenuse juurutamist AS KOVEK- baasil (pikemalt vt keskkonna peatükk) Firma müüki arengukavas ei kavandata.

    8.2 Saue vald haldusreformi perspektiivis

    Saue vald on elujõuline ja jätkusuutlik kohaliku omavalitsuse üksus. Sellegipoolest vajab analüüsimist Saue valla areng võimaliku haldusreformi perspektiivist lähtudes. Terviklikku haldusreformi kava ei ole Eesti riigi tasandil esitatud ja seetõttu saab lähtuda üksnes 2004.a Vabariigi Valitsuse määrusest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrusele  nr 313 „Kohaliku omavalitsuse üksuste loetelu ühinemispiirkondade kaupa“ kuulub Saue vald ühte ühinemispiirkonda Harku valla, Saku valla ja Saue linnaga. Saue valla võimalikud alternatiivid haldusreformi kontekstis oleksid järgmised:

    1.      Jätkamine iseseisva kohaliku omavalitsuse üksusena. Haldusterritoriaalselt loogiline oleks Laagri aleviku Nõlvaku piirkonnaga piirneva Saku valla Tännassilma küla liitmine Saue vallaga.

    2.      Liitumine Saue linnaga. Kuigi Saue vald pole klassikaline rõngasvald (valla keskus ei asu Saue linnas) on see siiski võimalikest haldusreformi lahendustest kõige loogilisem, kuna linn asub valla territooriumi sees ning koostöös tuleb lahendada veevarustuse- ja kanalisatsiooni, kergliiklusteede, sotsiaalmajanduslikud küsimused, Saue linnal puudub arenguks vajalik maa jne.

    3.      Laagri aleviku ja ümbritsevate uusasumite liitumine Tallinna linnaga, ülejäänud vald liituks vastavalt küladele Saku valla, Harku valla või Keila linnaga (ja võimalik et ka Saue linnaga). Variant tähendaks Saue valla kadumist ning olemasoleva struktuuri lõhkumist. Tallinnaga liitumist ei saa õigeks pidada sellepärast, et Laagri piirkond muutuks paratamatult Tallinna ääremaaks, linna asjaajamine on juba praegu bürokraatlik ja aeganõudev ning elanike huvid ei oleks kaitstud. Mõeldav on ka Saue valla liitumine Lääne-Harjumaa suurvallaga, mille keskus oleks Keila linnas.

    4.      Haldusreformi ideetasandil läbi käinud variant terve Harjumaa liitmiseks üheks omavalitsusüksuseks ei ole teaduslikult põhjendatav.

    Seetõttu on haldusreformi kontekstis õiged järgmised lähiaastate tegevused:

    •        Koostöö tegemine Tallinna linna ja Tallinna ümbritsevate omavalitsustega territoriaalplaneerimise ja piirkonda hõlmavate avalike teenuste (nt ühistransport, ühisveevärk ja kanalisatsioon, puhkealad, teedevõrk, kergliiklusteede võrgustik, sotsiaalne infrastruktuur) tagamise küsimustes.

    •        Läbirääkimised Saue linnaga, et selgitada välja poolte võimalikud ühishuvid ja alles konsensusliku kokkuleppe saavutamisel alustada kahe omavalitsuse ühinemisläbirääkimisi.

    Elanike arvamuse küsitlus näitas seda, et väga põhjalikult vajab selgitamist haldusreformi loogika ja  ühinemisega kaasnevad muudatused. Erinevaid hirme on palju ja see tingib ka vastuseisu võimalikule liitumisele.

    Valdkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud

    Tugevused

    Võimalused

    •        Võim on vallaelanike lähedal, probleemidele reageeritakse elanike vajadustele vastavalt.

    •        Ilmub valla ajaleht „Koduvald“

    •        Tehakse koostööd ümbritsevate valdade ja linnadega

      Poliitikute ja huvigruppide  konsensuslik kokkulepe valla arengu põhiküsimustes

      Valla arendamine elanikele avatud, kogukonna huvidele vastavaks ja kodanikuühiskonna väärtustele tuginevaks avalikuks asutuseks

      „Koduvalla“ sisu mitmekesistamine

      E-teenuste ja uute infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja uute infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine

    Nõrkused

    Ohud

          Elanikud ei ole huvitatud või ei oska pöörduda valla  poole abi saamiseks.

         Valla keskus asub valla ühes servas

         Palgatase ei võimalda tööle võtta kvalifitseeritud spetsialiste (eeskätt ehitusvaldkonnas)

    •  Majanduslik surutis vähendab elanike sissetulekuid ja valla tulubaasi, suurenevad sotsiaalkulutused ja väheneb investeerimis- võimekus;

    •  Võimekate spetsialistide lahkumine või vähene huvitatus vallas töötamisest

      Poliitilisest konjunktuurist lähtuvad populistlikud otsused

      Läbimõtlemata haldusreform või valla tulubaasi puudutavad otsused riigi tasandil

    Valdkonna peaeesmärk, alameesmärgid ja tegevused

     

    E 8.1 Valla asjaajamine on aus ja avalik ning lähtub hea avaliku halduse põhimõtetest

     

    Tegevused

    Allikas

    Vastutaja

    Valla arendamise tervikliku süsteemi käivitamine, valla arengukava tähtaegne ülevaatamine ning arengukava täitmise aruande avalikustamine valla ajalehes

    vallavalitsus

    Konservatiivse personalipoliitika jätkamine, personali koolitamine

    vallavalitsus

    Valla kodulehekülje süsteemne arendamine ja haldamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Vallavalitsuse juurde noorte nõukoja, eakate nõukoja, korteriühistute nõukoja, ettevõtjate nõukoja, puuetega inimeste nõukoja, MTÜ-de nõukoja moodustamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Regulaarsete kohtumise korraldamine vallaelanikega, vallaametnike osalemine külakoosolekutel

    vallavalitsus

    Elanike arvamuse väljaselgitamiseks vajalike küsitluste korraldamine

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Registreeritud kasutajatega Saue valla interneti foorumi ja külade foorumite kasutuselevõtt

    vallaeelarve

    vallavalitsus

    Volikogu ja volikogu komisjonide väljasõiduistungite korraldamine külades

    vallaeelarve

    volikogu

    Uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, eesmärk paberivabale dokumendihaldusele (sh paberivaba asjaajamine volikogus ja selle komisjonides, volikogu istungid reaalajas internetis jälgitavaks, volikogu istungite video- ja heliarhiivi moodustamine, digiarhiiv jne)

    vallaeelarve, EL tõukefondid

    volikogu

    Koostöö korraldamine naaberomavalitsustega ning Tallinna regiooni kohalike omavalitsuse üksuste koostöö arendamine

    vallavalitsus

    Läbirääkimiste pidamine Saue linnaga poolte ühishuvide väljaselgitamiseks ning võimalike liitumiskõneluste alustamiseks

    vallavalitsus

    Osalemine maakondliku ja üleriigilise omavalitsusliidu töös

    vallaeelarve

    vallavalitsus

     

     

    Saue valla finants- ja investeerimisvõime analüüs

    Kui arengukava rahvastiku- ja majandusprognoosi peatükis analüüsiti makromajanduse tegureid, siis käesolevas peatükis hinnatakse valla finants- ja investeerimisvõimet erinevate makromajanduse stsenaariumite alusel. 

    Olemasolev olukord

    Saue valla majandusliku olukorda on analüüsinud Rahandusministeerium, kes 2008. aastal koostas vastava finantsraporti. (kättesaadav https://extranet.riigiteataja.ee/ert-x/ert-x.jsp?id=12553)  Vastavalt raportile kuulub Saue vald tulukate valdade hulka ja valla finantsolukorda iseloomustavad järgmised näitajad:

    1.      Elanike arv on suurenenud perioodil 2003-2008 kokku 15,8%. Elanike arvu stabiilsus on alus tagamaks omavalitsusüksuse tegevuse jätkusuutlikkust.

    2.      Maksumaksjate arv on perioodil 2002-2007 suurenenud kokku 34,7%. Maksumaksjate arvu sedavõrd suur kasv iseloomustab tugeva potentsiaaliga omavalitsusüksust.

    3.      Eelarve puhastulude keskmine kasv perioodil 2002-2007 oli 21%. Sellega on omavalitsusüksus kiireima puhastulude kasvuga omavalitsusüksuste hulgas.

    4.      Arvestuslike tulud (tulumaks, maamaks, ressursimaks) elaniku kohta perioodil 2003-2007 moodustasid 152% Eesti keskmisest. Põhiliste omavabatulude suurus elaniku kohta näitab omavalitsusüksuse võimekust ilma toetusteta hakkama saada.

    5.      Kuludest 7,2% on suunatud perioodil 2003-2007 omavahendites investeeringuteks. Investeeringute osakaal kuludest on keskmine.

    6.      Omafinantseerimisvõimekus on perioodil 2003-2007 olnud 1,21. Kõrge omafinantseerimisvõimekus näitab, et omavalitsusüksus on võimeline jooksvate kulude kõrvalt panustama ka arengusse ning tagama oma varade säilimise.

    7.      Omavalitsusüksuse eelarve on perioodil 2003-2007 olnud ülejäägis (9,9% puhastatud eelarvest). Ülejäägiga eelarve iseloomustab hea finantsdistsipliiniga omavalitsusüksust.

    8.      Omavalitsusüksuse likviidsed vahendid on moodustanud perioodil 2003-2007 keskmiselt 18% puhastatud eelarvest. Kõrge likviidsus näitab, et omavalitsusüksusel on kogunenud mõningasi ressursse ka investeeringute teostamiseks või hoiustamiseks.

    Tabel 22

    Saue valla eelarve täitmine 2004-2007 (tuhandetes kroonides)

     

     

     

     

     

     

     

    Omavalitsuse eelarve

    2004

    2005

    2006

    2007

    Tulud KOKKU

    59 115

    70 761

    90 035

    115 019

    Põhivabatulud

    50 508

    59 526

    73 429

    92 167

    Tulud varade müügist

    40

    254

    5

    0

    Sihtotst. toetused investeeringuteks

    1 252

    465

    2 032

    2 004

    Sihtotst. toetus jooksvateks kuludeks

    266

    366

    164

    918

    Intressitulud

    203

    235

    494

    1 202

    Muud tulud

    6 848

    9 915

    13 912

    18 727

    Kulud KOKKU

    57 053

    60 254

    74 889

    99 980

    Puhastatud kulud

    49 316

    56 817

    70 661

    92 149

    Olemasol. kohustuste intressimaksed

    598

    293

    249

    200

    Uute kohustuste intressimaksed

    -

    -

    -

    -

    Jooksvad kulud sihtots. eraldistest

    266

    366

    164

    918

    Investeeringud sihtots. eraldistest

    1 252

    465

    2 032

    2 004

    sh teehoiuinvesteeringud toetustest

    246

    465

    1 032

    1 694

    Investeeringud omavahenditest

    5 621

    2 314

    1 784

    4 708

    Eelarve ülejääk/puudujääk

    2 063

    10 507

    15 146

    15 039

    Finantseerimistehingud

    -2 063

    -10 507

    -15 146

    -15 039

    Finantskohustuste vähenemine (-)

    -2 520

    -2 581

    -2 586

    -2 590

    Finantskohustuste suurenemine (+)

    0

    0

    0

    1 499

    Muutus kassas ("-" suurenemine)

    457

    -7 907

    -10 440

    -11 691

    Rahavoo ülejääk

    0

    0

    0

    0

    Kassa saldo aasta lõpu seisuga

    4 551

    12 457

    22 897

    34 588

     

     

     

     

     

     

     

    Võlakohustused

    2004

    2005

    2006

    2007

    Kohustused kokku

    10 653

    8 072

    5 489

    4 399

    Olemasolevad võlakohustused

    10 653

    8 072

    5 489

    4 399

    Võetavad võlakohustused

    -

    -

    -

    -

    Võlakoormuse %

    18,5%

    11,5%

    6,2%

    3,9%

    Eelarve ülejäägi/puudujäägi %

    3,6%

    15,0%

    17,2%

    13,4%

    5 aasta ülejääk/defitsiit

    -

    -

    -

    37,7%

     

     

     

     

     

     

     

    Võimekus

    2004

    2005

    2006

    2007

    Omafinantseerimisvõimekus

    8 039

    12 624

    16 680

    18 745

    Võimekuse suurenemine

    -

    -

    -

    -

    Varade müük

    40

    254

    5

    0

    KOKKU jooksev võimekus

    8 079

    12 878

    16 685

    18 745

    sh vaba jooksev võimekus

    -

    -

    -

    -

    Vaba võlakoormus

    23 906

    33 886

    47 214

    62 859

    Kassa

    5 008

    4 551

    12 457

    22 897

    KOKKU lisaraha võimekus

    28 914

    38 437

    59 671

    85 756

     

     

     

     

     

     

     

    Eeldused

    2004

    2005

    2006

    2007

    KOV puhast. e/a kasv varade müügita

    12,5%

    21,1%

    26,1%

    27,6%

    Omavalitsuse jooksvate kulude kasv

    9,0%

    15,2%

    24,4%

    30,4%

    Investeeringud omavahenditest

    5 621

    2 314

    1 784

    4 708

    Varade müük

    40

    254

    5

    0

    Uute kohustuste maksegraafik (10 a.)

    -

    -

    -

    -

    Omafinantseerimisvõimekus

    1,16

    1,22

    1,24

    1,20

    Allikas: rahandusministeerium

    Märkus: võlakoormuses ei kajastu konsolideerimata võlakoormus

    Prognoos

    Prognoosi lähtematerjaliks on valla poolt OÜ Europolis 2008.a kevadel tellitud valla rahvastiku ja majandusprognoos. Targu sai prognoosi lähteülesandes sõnastatud kolme erineva stsenaariumi vajadus- arvutused koostati nii optimistliku, konservatiivse kui pessimistliku stsenaariumi alusel. Valik oli õige, sest kui aluseks oleks võetud üksnes rahandusministeeriumi 2008.a kevade prognoos (analüüsis optimistlik ja konservatiivne stsenaarium), siis oleks see 2008.a sügisprognoosi valguses olnud juba tegelikele oludele mittevastav. Sellegipoolest tuleb olla valmis ka pessimistlikust stsenaariumis esitatud tulemuste korrigeerimiseks, põhjuseks järjest halvemuse poole suunduv majandusprognoos (Eesti Panga 2008.a sügisprognoos, rahandusministeeriumi 2008.a sügisprognoos)

    Saue valla maksimaalsest seadusandlusega lubatud laenuvõimest on 2007.aasta tegeliku eelarvetäitmise seisuga kasutatud 6,5%. See näitaja on väga madal ja lubab vallal võtta täiendavalt laenu kuni 63 mln.  krooni. Samas ei kajasta eelarve valla tegelikku laenuvõimet ja konsolideeritud laenukoormist.

     

    Saue valla tegelikku laenuvõimet mõjutavad valla omandis olevad ettevõtted. Saue vallale kuuluvad 100% osalusega Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ (LHSK) ning AS Kovek.

    • LHSK põhitegevuseks on Saue valla elanike vabaaja sportlik sisustamine ja põhihariduse omandamise võimaldamine. LHSK haldab Laagri spordikompleksi ja kooli. Ettevõtte tulud tulevad peamiselt Saue valla eelarvest ning lisaks sihtfinantseerib vald ettevõtte tegevuskulusid. LHSK on spordikompleksi, kooli ja lasteaia investeeringute finantseerimiseks võtnud 2007.a. lõpu seisuga laenu 116,6 mln. krooni, mis ületab 4% valla puhastatud eelarvet.

    • AS Kovek on Saue valla teenindusettevõte, mis tegeleb peamiselt elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisega. Lisaks pakub haldus-hooldus teenuseid, teede ja tänavate hooldust, haljastusteenuseid ning valla tänavavalgustuse haldamist. Ettevõtte 2007.aasta tuludest 36% moodustavad teenused Saue vallale. Laenukohustused ettevõttel 2007.aasta lõpu seisuga puuduvad.

    Valla tegeliku laenuvõime hindamiseks analüüsitakse Saue valla konsolideeritud eelarve tuludel, kuludel, laenude jäägil ja laenuteenindusel põhinevat maksimaalset seadusega lubatud laenuvõimet ning tegevuskuludest investeeringuteks ja laenude teenindamiseks järelejääva tuluga korrigeeritud laenuvõimet kuni aastani 2020.  Tulu- ja kuluprognooside koostamisel on aluseks võetud makromajanduslikud prognoosid vastavalt Rahandusministeeriumi prognoosidele ja valla elanike arvu dünaamika vastavalt rahvastikuprognoosile.

    Optimistlik stsenaarium:

    • SKP prognoos aastani 2012 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2013. on SKP reaalkasvuks eeldatud 6% aastas;

    • Nominaalpalga kasv aastani 2012 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2013. aastast on nominaalpalga kasvuks eeldatud 10%;

    • Tarbijahinna kasvu prognoos aastani 2012 on võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2013. aastast on tarbijahindade kasvuks eeldatud 3%;

    • Rahvastiku muutus prognoosiperioodi lõpuks on 90% uute detailplaneeringupiirkondade rahvastikust.

    Optimistliku stsenaariumi võib makromajanduse prognoosi 1. detsember 2008 seisu põhjal  seisuga lugeda ebareaalseks ning sellega ei ole käesolevas analüüsis enam edaspidi arvestatud.

     

    Konservatiivne stsenaarium:

    • SKP prognoosil on eeldatud 2008. ja 2009. aastal reaalkasvu puudumist ehk nominaalkasv võetud võrdseks tarbijahinna kasvuga, aastaks 2013 on eeldatud reaalkasvu tõusu 4%-ni, mida on korrigeeritud vastavalt tarbijahindade kasvuga;

    • Nominaalpalga prognoos aastatel 2008 ja 2009 on  võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2010 on eeldatud reaalpalga kasvu 5%, mida on korrigeeritud tarbijahindade kasvuga;

    • Tarbijahinna kasvu prognoos on võrdsustatud optimistliku stsenaariumiga;

    • Rahvastiku muutus prognoosiperioodi lõpuks on 70% uute detailplaneeringupiirkondade rahvastikust.

    Konservatiivse stsenaariumi võib makromajanduse prognoosi 1. detsember 2008 seisu põhjal  seisuga lugeda ebareaalseks ning sellega ei ole käesolevas analüüsis enam edaspidi arvestatud.

    Pessimistlik stsenaarium:

    •        SKP prognoosil on eeldatud 2008 negatiivset reaalkasvu 5% ning reaalkasvu tõusu 2%-ni aastaks 2013, mida on korrigeeritud vastavalt tarbijahindade kasvuga;

    •        Nominaalpalga prognoos aastatel 2008 ja 2009 on  võetud vastavalt Rahandusministeeriumi kevadprognoosile 2008, alates 2010 on eeldatud reaalpalga kasvu 3%, mida on korrigeeritud tarbijahindade kasvuga;

    •        Tarbijahinna kasvu prognoos on võrdsustatud optimistliku stsenaariumiga;

    •        Rahvastiku muutus prognoosiperioodi lõpuks on 50% uute detailplaneeringupiirkondade rahvastikust.

    Kuigi ka pessimistlik stsenaarium on rahandusministeeriumi 2008.a sügisprognoosi valguses muutunud liiga „optimistlikuks“, tabelis 24 nimetatud prognoos välja toodud.

     

    Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu võimalik mõju Saue valla laenuvõimele

     

    Vastavalt menetluses olevale kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele (KOFS) on kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini tagamise üheks meetmeks kinni pidamine kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi netovõlakoormuse ülemmääradest. KOFS §36 kohaselt on netovõlakoormuseks võlakohustuste ja likviidsete vahendite vahe. Netovõlakoormuse ülemmäär tohib olla kuni kuuekordne põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe, kuid mitte suurem põhitegevuse tuludest. Juhul kui kuuekordne põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on alla 60% põhitegevuse tuludest on netovõlakoormuse ülemmääraks 60% põhitegevuse tuludest.

    KOFS eelnõu kohaselt peab kohalik omavalitsus koostama finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava, juhul kui finantsdistsipliini tagamise meetmeid ei täideta kahel järjestikusel aruandeaastal.

    Valla eelarvestrateegia kavand

     

    Tabel  23

     

     

     

     

    2008

    2009

    2010

    2011

    2012

    prognoos

    prognoos

    prognoos

    prognoos

    PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU

     

    144 748

    141 722

    154 405

    173 594

    195 187

    Maksutulud

     

    104 945

    104 940

    115 978

    132 786

    151 717

    Tulud kaupade ja teenuste müügist

     

    14 120

    14 226

    14 780

    15 534

    16 374

    sh

    Vallavalitsus

    5 132

    5 550

    5 861

    6 347

    6 893

     

    Kovek AS

    6 363

    6 624

    6 809

    7 014

    7 238

     

    Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ

    3 883

    3 362

    3 456

    3 560

    3 674

     

    Ääsmäe Kultuuri ja Spordi SA

     

     

     

     

     

     

    Konsolideerimisgrupisisesed tehingud *

    -1 258

    -1 310

    -1 346

    -1 387

    -1 431

    Saadavad toetused

     

    22 938

    19 206

    20 109

    21 443

    22 935

    sh

    Vallavalitsus

    17 323

    13 050

    13 781

    14 925

    16 208

     

    Kovek AS

     

     

     

     

     

     

    Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ

    25 258

    29 745

    30 578

    31 495

    32 503

     

    Ääsmäe Kultuuri ja Spordi SA

    585

    760

    781

    805

    830

     

    Konsolideerimisgrupisisesed tehingud **

    -20 228

    -24 349

    -25 031

    -25 782

    -26 607

    Muud tegevustulud

     

    2 745

    3 350

    3 538

    3 831

    4 161

    PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU

     

    149 408

    139 071

    144 673

    152 085

    160 504

    Muud tegevuskulud kokku

     

    113 412

    96 096

    99 291

    102 936

    107 129

    sh.

    Vallavalitsus

    99 974

    82 519

    85 334

    88 561

    92 293

     

    Kovek AS

    6 161

    6 414

    6 593

    6 791

    7 008

     

    Laagri Haridus- ja Spordikeskus OÜ

    28 178

    32 062

    32 960

    33 949

    35 035

     

    Ääsmäe Kultuuri ja Spordi SA

    585

    760

    781

    805

    830

     

    Konsolideerimisgrupisisesed tehingud

    -21 486

    -25 659

    -26 377

    -27 168

    -28 038

    Antavad toetused

     

    35 996

    42 975

    45 382

    49 148

    53 375

    INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU

     

    -13 183

    -8 752

    -8 205

    -8 205

    550

    Saadav sihtfinantseering põhivara soetuseks

     

    3 061

    6 902

    44 283

    44 283

    1 500

     

    MKM

     

    1 500

    1 500

    1 500

    1 500

     

    Laagri-Hüüru ÜF

     

    4 352

    42 783

    42 783

     

     

    PRIA (Vanamõisa mängu- ja spordiväljak)

     

    600

     

     

     

     

    Hasartmängu toetus (Urva 7b mänguv)

     

    450

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Põhivara müük

     

     

     

     

     

     

    Osaluste, muude aktsiate ja osade müük

     

     

     

     

     

     

    Põhivara soetus

     

    -16 019

    -15 654

    -52 488

    -52 488

    -950

    Antav sihtfinantseering põhivara soetuseks

     

     

     

     

     

    Osaluste, muude aktsiate ja osade soetus

     

     

     

     

     

    Kavandatav muutus antud laenudes

     

     

     

     

     

    Kavandatav finantstulu ja finantskulunetomuutus

    -225

     

     

     

     

    ÜLEJÄÄK/PUUDUJÄÄK

    -17 843

    -6 100

    1 527

    13 305

    35 233

    FINANTSEERIMISTEGEVUS KOKKU

    -6 913

    -7 732

    -1 527

    -5 118

    -5 348

    Kohustuste võtmine (+)

    0

    34

    3 242

    0

    0

    Kohustuste tasumine (-)

    -6 913

    -7 766

    -4 769

    -5 118

    -5 348

    LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS

     

    -24 756

    -13 832

    0

    8 187

    29 885

     

    Likviidsete varade jääk

    13 832

    0

    0

    8 187

    38 072

     

     

     

     

     

     

     

     

    KULUD JA INVESTEERIMISTEGEVUS TEGEVUSALADE JÄRGI***

     

    01

    Üldised valitsussektori teenused

    15 471

    12 110

    12 806

    13 848

    15 052

     

    sh investeeringuprojektid

    4 112

    8

    02-03

    Riigikaitse, avalik kord ning julgeolek

    541

    357

    368

    382

    397

     

    sh investeeringuprojektid

     

    0

    04

    Majandus

    21 404

    10 843

    8 604

    9 133

    9 740

     

    sh investeeringuprojektid

    8 412

    3 460

    05

    Keskkonnakaitse

    4 127

    10 023

    53 933

    54 005

    2 546

     

    sh investeeringuprojektid

     

    7 693

    51 538

    51 538

    0

    06

    Elamu ja kommunaalmajandus

    3 805

    2 786

    1 483

    1 528

    1 577

     

    sh investeeringuprojektid

     

    1 343

    07

    Tervishoid

    100

    112

    115

    119

    122

     

    sh investeeringuprojektid

     

    0

    08101-08109

    Vabaaja ja sporditegevus

    6 229

    5 892

    5 540

    5 703

    5 883

     

    sh investeeringuprojektid

     

    600

    08201-08600

    Kultuuritegevus

    6 047

    5 511

    5 648

    6 046

    6 504

     

    sh investeeringuprojektid

     

    140

    09110

    Eelkooliharidus

    29 104

    27 725

    27 674

    29 475

    31 542

     

    sh investeeringuprojektid

     

    1 330

    09210-09221

    Kooliharidus

    43 340

    43 224

    43 704

    45 551

    47 628

     

    sh investeeringuprojektid

     

    1 000

    09222-09800

    Muu haridus

    6 144

    6 760

    6 881

    7 112

    7 367

     

    sh investeeringuprojektid

     

    80

    10

    Sotsiaalne kaitse

    15 677

    15 805

    16 446

    17 295

    18 261

     

    sh investeeringuprojektid

     

    0

     

    FINANTSDISTSIPLIINI MEETMED

       

    Kavandatav puudujäägi määr vastavalt KOFS-ile

     

    -17 843

    -23 943

    -22 416

    -9 111

    0

    Kavandatav netovõlakoormus vastavalt KOFS-ile

     

    118 561

    110 829

    109 302

    104 184

    98 837

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Kuuekordne põhitegevuse tulude ja kulude vahe

     

    -27 960

    15 908

    58 394

    129 058

    208 096

    Põhitegevuse tulude kogusumma

     

    144 748

    141 722

    154 405

    173 594

    195 187

    60% põhitegevuse tulude kogusummast

     

    86 849

    85 033

    92 643

    104 157

    117 112

    Netovõlakoormuse ülemmäär

     

    86 849

    85 033

    92 643

    129 058

    195 187

    MÄRKUSED:

    * Tänavavalgustus ja teehooldetööd

    ** LHSK ja Ääsmäe SA vallalt saadud toetused

    *** Eraldatud on jooksev remont jm. parendused, mis on eelarvestrateegias näidatud investeeringute all

    Eelarve strateegia on koostatud vastavalt menetluses olevale kohalike omavalitsuste finantseerimise seadusele (KOFS). KOFS-i kohaselt jagatakse omavalitsuse eelarve tegevuseelarveks ja investeeringute eelarveks.

    Tegevuseelarve kajastab valla igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste finantseerimist. Igapäevaseks toimimiseks vajalikud tegevused on personali- ja majanduskulud ning eraldised (toetused). KOFS valguses on tähtis, et majanduskuludes ei kajastataks investeeringutena käsitletavaid kulusid (jooksev remont, parendamised, põhivara osaline uuendamine). Küll aga tuleks siin näidata vältimatud iga-aastased soetused ja parendused (väikevahendite soetamine, koolimööbli uuendamine ja/või remont jm.).

    Majandamiskuludena on tihti näidatud ka suuremate investeerimisprojektide ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ostetud teenused (eeluuringud, analüüsid jt.). Kuna tegemist on konkreetse investeeringuga seotud teenustega, siis on soovituslik ka need võimaluse korral investeeringute alla viia. See on lubatud ka riigi raamatupidamise eeskirjadega, mis lubab investeeringu maksumusse arvata ka investeeringu tegemisega seotud otsesed kulud.

    Investeeringute eelarve rahaline kate kujuneb tegevuseelarve ülejäägist, reservidest ja välisest finantseerimisest (laenud, võlakirjad jm. kohustused). Välise finantseerimise võime võib sõltuvalt tegevuseelarve ülejäägist olla võrdne omavalitsuse tuludega. Sellest tulenebki vajadus võtta tegevuseelarvest välja kõik investeeringu iseloomuga kulud.

    Eelarvestrateegia mudeli koostamisel on aluseks võetud Saue valla 2009. aasta eelarveprojekt. Eelarve projekti majanduskuludest on välja võetud kõik investeeringud ja koostatud puhas tegevuskulude eelarve. Järgnevate aastate tegevuskulude prognoos on koostatud vastavalt Rahandusministeeriumi pikaajalistele prognoosidele ehk tööjõukulusid on korrigeeritud palgakasvu eeldatava määraga ning tegevuskulusid üldise inflatsiooniga.

    Investeeringute eelarvesse on koondatud 2009.aasta eelarveprojektis sätestatud investeeringud ning eelarvestrateegia koostamise ajal teadaolevad kindlad investeeringud (Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt, iga-aastane teede pindamine jt.). Aastate 2009-2012 investeeringute eelarved on olulises osas jäetud sisuga täitmata, võimaldamaks hinnata Saue valla reaalset investeerimisvõimet.

    Investeeringute eelarve esimesel real on arvutatud kumulatiivne investeeringute finantseerimisvõime vastavalt KOFS-ile ehk kui eelarve summaarne ülejääk (reservid) liidetakse järgmise aasta tegevuseelarve ülejäägile ning finantseerimisallikatest võetakse maha kasutatud laenuvõimaluse osa. Kuna hetkel on tulevaste perioodide suurematest investeeringutest kindlalt teada vaid Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektiga seotud investeering, siis tuleb arvestada, et finantseerimisvõimes kajastuvad ka jooksvateks investeeringuteks kuluvad allikad.   

     

    Makromajanduse ebaselged ja hajuvad prognoosid teevad sisuliselt võimatuks ka kohaliku eelarve ja tegevuskava pikaajalise planeerimise. Lähtudes eeltoodust tuleb eelarvestrateegia-tegevuskava kavand 2009.a suvel-sügisel üle vaadata ja teha vajalikud korrektiivid.

     

     

    ARENGUKAVAS kajastatud jooksvad investeeringuplaanid

     

    Nimetatud tabelis kajastuvad arengukavas kirjeldatud jooksvad investeerimisplaanid. Ühekordsed suuremad investeeringud (nt Vääna veeprojekt, Laagri-saue kergliiklustee, mingi konkreetse objekti rajamine jms) nimetatud kavas ei kajastu ning nende realiseerimise võimalikkust ja ajakava hinnatakse majandusprognooside täpsustudes 2009.a jooksul.

     

     

     

    2009

    2010

    2011

    2012

    2013

    01

    Üldised valitsussektori teenused

    0

    0

    0

    0

    0

     

     

    02-03

    Riigikaitse, avalik kord ning julgeolek

    0

    0

    0

    0

    0

     

     

    04

    Majandus

     

    Üldmajanduslikud arendusprojektid (territoriaalne planeerimine)

    600

    600

    1000

    1000

    1000

     

    Investeeringud kohalikesse teedesse ja kergliiklusteedesse (sh tolmuvabaks muutmine 1 km aastas, veemajandusprojekt järgne teede taastamine)

    2 000

    2 000

    3 000

    3 000

    3 000

     

    Liikluskorralduse investeeringud

    200

    200

    200

    200

    200

     

     

    05

    Keskkonnakaitse

     

    KIK kaasfinantseeringud vooluveekogude seisukorra parandamiseks

    200

    100

    100

    100

    100

     

    KIK kaasfinantseeringud jäätmekäitlusprojektidele

    100

    100

    100

    100

    100

     

    lastemänguväljakud

    300

    300

    300

    300

    300

     

    spordiväljakud

    200

    200

    200

    200

    200

     

     

    06

    Elamu ja kommunaalmajandus

     

    Tänavavalgustus (uuesehitus ja renoveerimine)

    1400

    1400

    1400

    1400

    1400

     

    Munitsipaalhoonete investeerimisprojektid

    300

    300

    300

    300

    300

    07

    Tervishoid

    0

    0

    0

    0

    0

     

     

    08101-08109

    Vabaaja ja sporditegevus

    0

    0

    0

    0

    0

     

     

    08201-08600

    Kultuuritegevus

     

    Kultuuriobjektide remont

    100

    100

    100

    100

    100

    09110

    Eelkooliharidus

     

    munitsipaallasteaiad

    1000

    1000

    1000

    1000

    1000

     

     

    09210-09221

    Kooliharidus

     

    üldhariduskoolid

    1000

    1000

    1000

    1000

    1000

     

     

    09222-09800

    Muu haridus

    0

    0

    0

    0

    0

     

     

     

    10

    Sotsiaalne kaitse

    0

    0

    0

    0

    0

     

     

     

    Arengukava seire ja uuendamine

     

    Valla arengukava elluviimist korraldab vallavalitsus, arengukava alusel koostatud 4- aastase tegevuskava kaudu. Lisaks tegevuskavale võib valla arengukava elluviimist sätestada:

    • valdkondlike arengukavadega (ÜVK arengukava, valla jäätmekava);

    • valla allasutuste ja vallale kuuluvate eraõiguslike juriidiliste isikute  arengukavadega;

    • üldplaneeringuga, teemaplaneeringutega valla territooriumi arengupõhimõtete kehtestamisega;

    • detailplaneeringutega maa sihtotstarbe määramise ja sellest tulenevate maa;

    • kasutustingimuste seadmisega;

    • muude vallavolikogu ja vallavalitsuse aktidega.

    Valla arengukava finantseerimise täiendavate katteallikatena arvestatakse lisaks omavahenditele ka riigieelarvest eraldatavaid toetusi ning Eesti, Euroopa Liidu, välisriikide või rahvusvaheliste organisatsioonide abi- ja koostööprogrammidest saadavaid vahendeid, samuti erasektori kaasfinantseeringuid.

    Iga-aastase arengukava läbivaatamise käigus uuendatakse valla olukorda iseloomustavad andmed ning olukorrast tulenevad sõlmprobleemid ja kitsaskohad, vajadusel täpsustatakse arengustrateegia elemente – eesmärke ja ülesandeid, ning uuendatakse tegevuskava.

    Nagu juba sissejuhatuses mainiti, on kohaliku omavalitsuse toimimiskeskkond praeguses majanduskeskkonnas väga ebastabiilne ning pikaajaliste prognooside tegemine äärmiselt suure hajumise tõttu suhteliselt perspektiivitu. Seetõttu tuleb tegevuskava igal aastal konservatiivselt üle vaadata ja teha vastavad täiendused ja parandused sõltuvalt tegelikust olukorrast ja majandusprognoosist.

    Vastavalt seadusandlusele peab kohaliku omavalitsuse arengukava ajakohastamine toimuma enne 1. oktoobrit. Vallavalitsus esitab arengukava täitmise aruande ja muudatused hiljemalt augustikuu volikogu istungile.

    Lisad

    Lisa 1 Võrdlus naaberomavalitsustega- eelarved

     

    Tabel 24

    Saue valla ja naaberomavalitsuste kulud valdkonniti 2005-2007 (tuh. kr)

    Omavalitsused

    Üldvalitsemine

    Riigikaitse, avalik kord ja julgeolek

    Majandus

    Keskkonnakaitse

    Vabaaeg ja kultuur

    Haridus

    Sotsiaalne kaitse ja tervishoid

    Kulud KOKKU

    Saue vald

     

    2007 a

    14464

    418

    10053

    2858

    8904

    54845

    8439

    99981

    2006 a

    9827

    611

    4807

    1435

    8550

    41005

    8654

    74889

    2005 a

    8012

    475

    5604

    895

    6425

    31193

    7650

    60254

    Saku vald

     

    2007 a

    24219

    600

    19559

    2290

    26297

    57806

    4291

    135062

    2006 a

    20184

    998

    13874

    1730

    15618

    42094

    3132

    97630

    2005 a

    17789

    724

    7728

    2053

    11536

    34478

    2695

    77003

    Kernu vald

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    7368

    25

    3686

    5065

    4332

    12708

    6122

    39306

    2006 a

    6208

    25

    2727

    1277

    2763

    13035

    5667

    31702

    2005 a

    5632

    30

    2597

    323

    2728

    10016

    4467

    25793

    Keila linn

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    16562

    147

    17160

    1965

    28785

    68607

    6134

    139360

    2006 a

    14670

    24

    10 658

    4194

    24624

    64035

    6096

    124301

    2005 a

    12314

    30

    10179

    4125

    27343

    54617

    5877

    114485

    Keila vald

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    10625

    72

    8887

    942

    3069

    31313

    2457

    57365

    2006 a

    9014

    69

    4723

    516

    1973

    17993

    2383

    36671

    2005 a

    7847

    31

    4510

    496

    4467

    13309

    1790

    32450

    Harku vald

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    16051

    186

    60321

    15372

    13980

    77184

    5989

    189083

    2006 a

    13381

    126

    39929

    7375

    9455

    56112

    3921

    130299

    2005 a

    10703

    142

    23706

    5263

    7804

    43217

    2805

    93640

    Saue linn

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    13361

    250

    10572

    1597

    8714

    40600

    4146

    79240

    2006 a

    11773

    250

    8845

    1646

    8452

    31849

    3525

    66340

    2005 a

    10831

    283

    6511

    1811

    12331

    36640

    2533

    70940

    Tallinn

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    821726

    39976

    1770069

    420298

    793711

    2081139

    532880

    6459799

    2006 a

    714625

    49657

    1763349

    538331

    728988

    1740257

    459924

    5995141

    2005 a

    664946

    26135

    1400240

    369100

    548581

    1547717

    345021

    4901740

    Harju Maakond

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    302070

    9819

    416257

    84695

    254081

    984375

    99347

    2150644

    2006 a

    259203

    8963

    260387

    47893

    190397

    922168

    99601

    1788612

    2005 a

    225368

    6884

    179154

    42571

    189820

    722426

    77162

    1443385

    Eesti

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    2669472

    72433

    3992127

    866657

    2824395

    8497200

    1493128

    20415412

    2006 a

    2235654

    80175

    3431280

    917521

    2461087

    7320039

    1400067

    17845823

    2005 a

    2046741

    49857

    2628451

    683160

    2072199

    6386307

    1152213

    15018928

    Valdkonna kogumaht omavalitsustes

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    924376

    41674

    1900307

    450387

    887792

    2424202

    570458

    7199196

    2006 a

    799682

    51760

    1848912

    556504

    800423

    2006380

    493302

    6556963

    2005 a

    738074

    27850

    1461075

    384066

    621215

    1771187

    372838

    5376305

    Allikas: Rahandusministeerium

     

    Tabel 25

    Saue valla ja naaberomavalitsuste kulud valdkonniti 2005-2007 (%)

    Omavalitsused

    Üldvalitsemine

    Riigikaitse, avalik kord ja julgeolek

    Majandus

    Keskkonnakaitse

    Vabaaeg ja kultuur

    Haridus

    Sotsiaalne kaitse ja tervishoid

    Saue vald

    2007 a

    14,40%

    0,40%

    10,10%

    2,90%

    8,90%

    54,90%

    8,40%

    2006 a

    13,10%

    0,80%

    6,40%

    1,90%

    11,40%

    54,80%

    11,60%

    2005 a

    13,20%

    0,80%

    9,30%

    1,50%

    10,70%

    51,80%

    12,70%

    Saku vald

    2007 a

    17,90%

    0,40%

    14,50%

    1,70%

    19,50%

    42,80%

    3,20%

    2006 a

    20,70%

    1,00%

    14,20%

    1,80%

    16,00%

    43,10%

    3,20%

    2005 a

    23,10%

    0,90%

    10,00%

    2,70%

    15,00%

    44,80%

    3,50%

    Kernu vald

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    18,80%

    0,10%

    9,40%

    12,90%

    11,00%

    32,30%

    15,50%

    2006 a

    19,60%

    0,10%

    8,60%

    4,00%

    8,70%

    41,10%

    17,90%

    2005 a

    21,80%

    0,10%

    10,10%

    1,30%

    10,60%

    38,80%

    17,30%

    Keila linn

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    11,90%

    0,10%

    12,30%

    1,40%

    20,70%

    49,20%

    4,40%

    2006 a

    11,80%

    0,01%

    9

    3,40%

    19,80%

    51,50%

    4,90%

    2005 a

    10,76%

    0,03%

    8,90%

    3,60%

    23,87%

    47,71%

    5,13%

    Keila vald

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    18,60%

    0,10%

    15,50%

    1,60%

    5,30%

    54,60%

    4,30%

    2006 a

    24,50%

    0,20%

    12,90%

    1,40%

    5,40%

    49,10%

    6,50%

    2005 a

    24,20%

    0,10%

    13,90%

    1,50%

    13,80%

    41,00%

    5,50%

    Harku vald

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    8,50%

    0,10%

    32%

    8,10%

    7,30%

    41%

    3,10%

    2006 a

    10,30%

    0,10%

    30,60%

    5,70%

    7,30%

    43,10%

    3,00%

    2005 a

    11,40%

    0,20%

    25,30%

    5,60%

    8,30%

    46,20%

    3,00%

    Saue linn

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    17,00%

    0,30%

    13,30%

    2,00%

    11,00%

    51,20%

    5,20%

    2006 a

    17,70%

    0,40%

    13,30%

    2,50%

    12,80%

    48,00%

    5,30%

    2005 a

    15,27%

    0,40%

    9,18%

    2,55%

    17,38%

    51,65%

    3,57%

    Tallinn

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    12,72%

    0,62%

    27,40%

    6,51%

    12,29%

    32,21%

    8,25%

    2006 a

    11,92%

    0,83%

    29,41%

    8,98%

    12,16%

    29,03%

    7,67%

    2005 a

    13,57%

    0,53%

    28,57%

    7,53%

    11,19%

    31,57%

    7,04%

    Allikas: Rahandusministeerium

    Tabel 26

    Saue valla ja naaberomavalitsuste kulud elaniku kohta tuh kr/el 2005-2007

    Omavalitsused

    Üldvalitsemine

    Riigikaitse, avalik kord ja julgeolek

    Majandus

    Keskkonnakaitse

    Vabaaeg ja kultuur

    Haridus

    Sotsiaalne kaitse ja tervishoid

    Saue vald

    2007 a

    1,95

    0,06

    1,36

    0,39

    1,2

    7,41

    1,14

    2006 a

    1,26

    0,08

    0,62

    0,18

    1,1

    5,26

    1,11

    2005 a

    1,06

    0,06

    0,74

    0,12

    0,85

    4,14

    1,02

    Saku vald

    2007 a

    3,25

    0,08

    2,62

    0,31

    3,52

    7,75

    0,58

    2006 a

    2,5

    0,12

    1,72

    0,21

    1,94

    5,22

    0,39

    2005 a

    2,3

    0,09

    1

    0,27

    1,5

    4,48

    0,35

    Kernu vald

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    4,44

    0,02

    2,22

    3,05

    2,61

    7,66

    3,69

    2006 a

    3,19

    0,01

    1,4

    0,66

    1,42

    6,7

    2,91

    2005 a

    2,97

    0,02

    1,37

    0,17

    1,44

    5,28

    2,35

    Keila linn

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    1,76

    0,02

    1,82

    0,21

    3,06

    7,29

    0,65

    2006 a

    1,56

    0,002

    1

    0,45

    2,61

    6,8

    0,65

    2005 a

    1,3

    0,003

    1,08

    0,44

    2,9

    5,79

    0,62

    Keila vald

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    2,8

    0,02

    2,34

    0,25

    0,81

    8,24

    0,65

    2006 a

    2,14

    0,02

    1,12

    0,12

    0,47

    4,27

    0,57

    2005 a

    1,96

    0,01

    1,13

    0,12

    1,12

    3,32

    0,45

    Harku vald

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    2,34

    0,03

    8,8

    2,24

    2,04

    11,27

    0,87

    2006 a

    1,54

    0,01

    4,6

    0,85

    1,09

    6,46

    0,45

    2005 a

    1,37

    0,02

    3,04

    0,67

    1

    5,54

    0,36

    Saue linn

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    2,61

    0,05

    2,07

    0,31

    1,7

    7,94

    0,81

    2006 a

    2,11

    0,04

    1,59

    0,3

    1,52

    5,71

    0,63

    2005 a

    2,02

    0,05

    1,22

    0,34

    2,29

    6,8

    0,47

    Tallinn

    2007 a

    2,06

    0,1

    4,43

    1,05

    1,99

    5,21

    1,34

    2006 a

    1,78

    0,12

    4,4

    1,34

    1,82

    4,35

    1,15

    2005 a

    1,67

    0,07

    3,51

    0,93

    1,38

    3,88

    0,86

    Harju Maakond

    2007 a

    0,58

    0,02

    0,79

    0,16

    0,48

    1,88

    0,19

    2006 a

    0,5

    0,02

    0,5

    0,09

    0,36

    1,75

    0,19

    2005 a

    1,75

    0,06

    1,39

    0,33

    1,47

    5,6

    0,6

    Eesti

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    1,99

    0,05

    2,97

    0,65

    2,1

    6,33

    1,11

    2006 a

    1,67

    0,06

    2,56

    0,68

    1,83

    5,46

    1,04

    2005 a

    1,5

    0,04

    1,92

    0,5

    1,51

    4,66

    0,84

    Allikas: Rahandusministeerium

                Tabelid ilmestavad valdade eelarvete prioriteete, kuid sellegipoolest tuleb nendes olevatesse andmetesse suhtuda kriitiliselt:

    • Arvestades omavalitsuste eelarvete suhtelist väiksust on üksikute suuremate investeeringute mõju nii eelarve proportsioonidele kui üksikute kululiikide osatähtsusele suur;

    • Mastaabiefekt suurema ja väiksema elanike arvuga omavalitsuste puhul, seda eeskätt kuludes ühe elaniku kohta;

    • Kulude hulka moonutavad asutused, mis ühes vallas on, aga teistes valdades ei pruugi olla, nt Saue vallas puudub gümnaasium, kuid on olemas hooldekodu jne

    • Üldvalitsemise kulude all võib olla samuti kajastatud investeeringuid.

    Tabel 27

    Saue valla ja naaberomavalitsuste tulud 2005-2007 (%)

    KOV

    Tulumaks

    Maamaks

    Muud maksud

    Kaupade ja teenuste müük

    Muud omatulud

    Tasandusfond § 5 lg 1

    Tasandusfond § 5 lg 2

    Ministeeriumide eraldised (va invest)

    Muud tulud

    Saue vald

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    76,61

    2,43

    2,27

    3,95

    2,91

    0,00

    9,30

    0,77

    1,76

    2006 a

    77,19

    2,93

    1,41

    5,55

    0,88

    0,05

    9,55

    0,18

    2,26

    2005 a

    78,73

    3,43

    1,94

    5,01

    1,25

    0,00

    8,45

    0,51

    0,68

    Saku vald

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    65,37

    3,63

    3,09

    4,93

    3,03

    0,00

    13,32

    3,95

    2,68

    2006 a

    63,23

    4,41

    3,06

    5,89

    4,64

    0,03

    15,41

    1,37

    1,95

    2005 a

    59,58

    4,65

    2,54

    7,63

    6,84

    0,00

    16,15

    1,33

    1,29

    Kernu vald

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    39,00

    5,98

    0,06

    5,28

    0,11

    4,92

    13,22

    10,84

    20,58

    2006 a

    37,26

    7,52

    0,06

    5,13

    2,73

    4,81

    15,06

    12,94

    14,48

    2005 a

    33,55

    9,06

    0,09

    4,68

    0,95

    6,47

    16,71

    19,13

    9,37

    Keila linn

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    58,72

    1,24

    0,15

    8,21

    1,16

    0,00

    23,11

    4,08

    3,33

    2006 a

    55,39

    1,39

    0,16

    11,21

    0,38

    0,00

    24,43

    3,89

    3,16

    2005 a

    51,58

    1,61

    0,17

    14,28

    1,68

    0,00

    21,76

    5,77

    3,16

    Keila vald

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    70,23

    7,89

    1,00

    3,94

    1,82

    0,00

    6,70

    0,58

    7,85

    2006 a

    76,52

    5,62

    0,39

    2,79

    2,23

    0,36

    8,79

    0,61

    2,69

    2005 a

    73,14

    5,93

    0,66

    3,09

    2,00

    9,21

    0,00

    1,25

    4,71

    Harku vald

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    69,18

    12,10

    0,74

    6,09

    0,86

    0,00

    9,07

    0,37

    1,60

    2006 a

    54,33

    5,68

    0,66

    6,49

    22,54

    0,00

    7,85

    0,20

    2,24

    2005 a

    66,10

    8,76

    0,80

    8,92

    1,06

    0,00

    11,24

    1,02

    2,11

    Saue linn

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    68,55

    1,26

    0,09

    8,63

    0,58

    0,00

    16,98

    0,82

    3,09

    2006 a

    67,68

    1,53

    0,15

    9,59

    0,25

    0,00

    17,90

    0,58

    2,33

    2005 a

    60,12

    1,72

    0,10

    12,33

    0,06

    0,00

    17,37

    1,30

    7,00

    Tallinn

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    59,20

    2,15

    2,40

    12,77

    5,57

    0,00

    13,07

    2,86

    1,97

    2006 a

    47,60

    2,06

    1,88

    11,46

    20,93

    0,00

    12,03

    2,11

    1,93

    2005 a

    51,55

    2,67

    2,22

    13,68

    11,25

    0,00

    14,62

    3,05

    0,97

    Harju Maakond

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    56,13

    5,58

    1,68

    5,90

    10,42

    1,06

    12,84

    1,30

    5,08

    2006 a

    54,51

    5,79

    1,48

    6,62

    8,14

    1,11

    14,60

    1,22

    6,52

    2005 a

    54,81

    7,26

    1,27

    8,12

    5,01

    1,80

    15,75

    2,37

    3,61

    Eesti

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    2007 a

    48,90

    2,74

    2,00

    8,94

    4,27

    7,10

    16,15

    2,55

    7,35

    2006 a

    43,27

    2,86

    1,75

    9,11

    9,87

    6,32

    17,09

    2,42

    7,32

    2005 a

    43,41

    3,45

    1,73

    10,51

    5,85

    6,82

    19,58

    3,60

    5,05

    Allikas: Rahandusministeerium

     

    Lisa 2: Naaberomavalitsuste arengukavad ja Saue vald

     

    Saue valla naaberomavalitsused on Saue, Tallinna ja Keila linn ning Harku, Keila, Kernu, Kohila, ja Saku vallad. Seejuures on Kohila, Keila ja Kernu valdade side Saue vallaga tulenevalt geograafilistest tingimustest (hõreasustus piirialadel) nõrk ning ühised probleemid ja koostöökohad sisuliselt puuduvad.

     

    Antud peatükis analüüsitakse naaberomavalitsuste arengukavasid eesmärgiga leida ühised probleemid ning koostöökohad.

     

    Tallinna linn

    Tallinna arengukava 2009-2027 kinnitatud volikogu  19. juuni 2008 määrusega nr 129

    Tallinna linna kui Eesti mõistes suurlinna mõju Saue vallale on vaieldamatult kõige suurem, Saue vald moodustab Tallinna linna lähitagamaa. Tallinna arengukavas sisalduvad järgmised viited naaberomavalitsustele:

    • planeerimistegevuses teadmistepõhisuse, strateegilisuse ja lahenduste süsteemsuse suurendamine, naaberomavalitsustega tehtava koostöö oluline laiendamine ning arendajate kaasamine, et tagada Tallinna linnastu tasakaalustatud areng.

    • Tallinna linnastupõhise linnapoliitika väljatöötamine, mis väärtustab senisest märksa enam arenguvajadustel põhinevat koostööd pealinna naaberomavalitsustega ja riigiga;

    • Tallinna ja tagamaa koostöös tõusevad esile vajadus investeerida Tallinna sisse- ja väljasõiduteedesse, arendada säästvat mitmeliigilist transporti ja järgida kooskõlastatud eluasemepoliitikat, optimeerida haridusvõrk, edendada vaba aja veetmise ja puhkevõimalusi rohealadel, teha koostööd sise- ja välisturismi vallas jms.

    Tallinna Nõmme linnaosa arengukava 2008-2012, hetkel kinnitamisel

    Tallinn on linna ülesannete paremaks täitmiseks moodustanud linnaosad. Linnaosadel on oma kindlaksmääratud õigused, kohustused ja vastutus. Nõmme linnaosa on ainuke Tallinna linnaosa, mis piirneb vahetult Saue vallaga. Kuigi linnaosade rahalised võimalused on piiratud, on ka nende vahendite põhjal koostöö arendamine võimalik. Nõmme linnaosa arengukava on kooskõlastatud Nõmme halduskogus ja 09.08 seisuga Tallinna Linnavolikogu menetluses. Nõmme arengukavas sisalduvad järgmised Saue valda puudutavad aspektid:

    •        Ühistransport: Nõmme linnaosas asuva Laagri raudteepeatuse või Saue valda Laagri alevikku rajatava Urda ja Padula raudteepeatuse juurde on võimalik vajadusel kujundada Pargi ja Reisi – tüüpi terminal, kus soovijad saaksid jätta oma sõiduki ning jätkata reisi kesklinna rongiga.

    •        Rohealad:Koostöös Saue vallaga toimub Pääsküla jõe kallaste heakorrastamine. Ühiselt on kavas Pärnade pst ja Veskitammi tn vahelise jõeosa puhastamine ja kallaste korrastamine.

    •        Pääsküla raba keskkonnaseisundi parandamiseks on vaja uurida Pääsküla jõe ja tema lisajõgede seisundit ning vajadusel teha jõesängi puhastustööd (koostöös Saku ja Saue vallaga). Uuringu käigus tuleb välja selgitada jõe võimalikud reostusallikad ja need likvideerida.

    •        Harku parkmets on väga oluline perspektiivne puhkemajanduslik ühenduslüli Tallinna linna piirides paikneva Nõmme-Mustamäe rohealade ning Saue ja Harku valdade vahel.

    •        Liiklus ja magistraalid: Tallinna valglinnastumine on olulist mõju avaldanud Kiili, Saku ja Saue valdadele. Liiklustiheduse kasvuga on suurenenud kõik sellega kaasnevad negatiivsed mõjud – ummikud, müra, vibratsioon, õhu saastus.

    •        Kergliiklus:perspektiivseks võib pidada Nõmmelt lähtuvate kergliiklusteede ühendamine ühtsesse võrku naabervaldade (Rae, Kiili, Saku, Saue Harku) rajatavate kergliiklusteedega.

    Olulisemaks ja Nõmme linnaosa rahaliste vahenditega kooskõlas olevaks koostöökohaks on Pääsküla jõe puhastustööde ühine läbiviimine.

    Saue linn

    Saue linna arengukava  (2007-2017) on  kinnitatud  Saue Linnavolikogu 13.09.2007 a määrusega nr 30

     

    Koostöö- Saue linna esmaseks vajaduseks on koostöö arendamine Saue vallaga. Linna lähiümbruses toimub aktiivne elamuehitus, mis seab surve alla ka Saue linna infrastruktuuri. Ühiste üld – ja teemaplaneeringute kaudu tuleb ohjata ja vältida planeerimatut arendustegevust.

    Haridus- Kvaliteetse hariduse pakkumise aluseks on linna  ja lähiümbruse oludele vastava sotsiaalse infrastruktuuri rajamine ning selles osas on vajalik koostöö arendamine Saue valla ja teiste naaberomavalitsustega. Eesmärk - Saue vallaga koostöö arendamine haridusalase infrastruktuuri täiustamisel

    Planeeringud- Planeerimisalase koostöö jätkamine Saue vallaga.

    Korrakaitse- Koostöö Saue ja Saku valdadega korrakaitse tagamisel.

    Tõhus koostöö teiste Harjumaa kohalike omavalitsustega

    •        Ühiste arendusprojektide algatamine ja elluviimine

    •        Halduslepingute sõlmimine ühiste eesmärkide saavutamiseks

    Saue linna arengukavas analüüsitakse linna perspektiive haldusreformi kontekstis. Võimalikud väljapakutud võimalused on alljärgnevad:

    •        jätkata olemasoleval kujul

    •        ühineda Saue vallaga

    •        suurem kohalike omavalitsuste ühinemine (Harku, Saue, Saku Kiili)

    •        Saue linn kui Tallinna linnaosa.

    2. Ühinemine Saue vallaga

    Tulubaasi hajutamine suuremale territooriumile. Saue linna nõrgem identiteet.

    Ühinemisprotsess ei toimu kiiresti, rohked emotsionaalsed aspektid segavad protsessi ja linna juhtimist. 1+1 ≠ 2

    Avaramad võimalused linnaelanikele vajaliku infrastruktuuri rajamiseks ja haldamiseks. Üldplaneering, mis hõlmab tervikuna suuremat piirkonda. KOV arendustöö saab baseeruma selle piirkonna inimeste vajadustel.

    Infrastruktuuri investeeringutes osalevad ka linna piiri taga elavad inimesed (läbi tulumaksu).

    Tugevama omavalitsuse teke.

     

    Saku vald

    Saku valla arengukava 2006-2011, kinnitatud Saku vallavolikogu määrusega

     

    Infrastruktuur ja kommunaalmajandus (tegevuskava) :  Kergliiklustee Sakust Laagrisse.

     

    Keila linn

    Keila linna arengukava kuni aastani 2020, kinnitatud Keila Linnavolikogu 28. märtsi 2000 a määrusega nr 4.

     

    Keila linna SWOT analüüsis on ohtudena välja toodud riskid tulenevalt ohtlike ainete transiidist (raudtee, Tallinn-Paldiski mnt), mis on seotud ka meie valla ohtudega.

    Koostöö: Kuigi Keila linnas on kavas rajada oma elanike tarbeks uusi terviseradu ja kergliiklusteid, annab lisaväärtust terviseliikumise harrastamiseks kergliiklustee rajamine Saue ja Keila valdade ning Keila linna koostöös. Kergliiklustee kulgeks peamiselt Saue valla territooriumil läbides Keila linna territooriumi idaosa. Projektile vajalike investeeringute katmiseks esitatakse koostöös eelpool nimetatud omavalitsustega taotluse toetuse saamiseks EASile.

    Harku vald

    Harku valla arengukava 2002-2012, kinnitatud Harku Vallavolikogu 23.05.2002 a määrusega nr 10.

    Avada tuleb Harku asulas valla infotuba koos avaliku internetipunktiga, millest aja jooksul kujundada  välja uus raamatukogu sellele piirkonnale. Võimalik on ka Hüüru raamatukogu kasutamine koostöös Saue vallaga

    Valla piirid on käesoleval ajal ebaloogilised. Vald ei moodusta ühtset tervikut. Piirid ei lähe mööda looduslikke eraldusjooni. Harku valla keskuse vahetus läheduses asub Saue valla tagamaa.

    Eriti tähtsaks peetakse koostööd Tallinna ja Keila linna ning Keila ja Saue vallaga, kui naaberomavalitsustega, et üheskoos suunata vahendeid piirkonna arenguks.

    Kohila vald

    Kohila valla arengukava aastateks 2007-2018. Kinnitatud Kohila Vallavolikogu 27.11.2007 määrusega nr 72

    Arenguvajaduste hulgas on loetletud Ääsmäe-Hageri riigimaantee mustkattega katmise vajadus.

    Kernu vald

    Kernu valla arengukava aastateks 2003-2015. Kinnitatud  Kernu Vallavolikogu 21.11.2003  määrusega nr 17.

     

    Ei ole välja toodud otsest seost, ainult vihjatud tõsiasjale, et  Harjumaal on nende naabervallaks Saue vald.

     

    Keila vald

    Keila valla arengukava 2004-2014. Kinnitatud Keila Vallavolikogu 25.09.2003 määrus nr 106/0903

    Ei ole välja toodud otsest seost, ainult vihjatud tõsiasjale, et  Harjumaal on nende naabervallaks Saue vald.

    Lisa 3 Harjumaa arengustrateegia 2025 eelnõu ja Saue vald

     

    2008. toimub Harjumaa arengustrateegia ettevalmistamine. Saue valla arengukava on kooskõlas maakonna arengustrateegiaga.

     

    Harju maakonna visioon aastaks 2025:

    Harju maakond on rahvusvaheliselt aktiivne, koostöö- ja konkurentsivõimeline pealinnaregioon Läänemere piirkonnas, mida iseloomustavad tegus rahvas, kvaliteetne elukeskkond, dünaamiline ettevõtlus ja polütsentriline asustus. Harju maakond on elanikule armas ja külalist inspireeriv. Harju maakonnas sünnivad head arengud läbi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöö.

    Visiooni aluseks on kolm strateegilist komponenti:

    •                     TEGUS RAHVAS – Harju maakonnas elavad inimesed on teotahtelised ja hoolivad oma elukeskkonnast. Peale tööaega on neil soov ja võimalused tegeleda kodanikualgatuslike ettevõtmistega. Maakonna rahvastik on tasakaalustatud ja seda nii vanuselise koosseisu kui paiknemise osas.

    •                     KVALITEETNE ELUKESKKOND – Harju maakonna elukeskkond on selline, mis pakub inimestele võimalusi valida kodukohaks nii suurlinna melu kui maakoha vaikuse. Sõltumata inimese elukohast on talle tagatud kõik vajalikud teenused võrdse kvaliteediga. Harju maakonna elanik saab tarbida avalikke teenuseid, veeta vaba aega ja käia tööl oma elukoha läheduses.

    •                     TASAKAALUSTATUD RUUMIMUSTER – Harju maakonnas on logistika, teenuste ja töökoha kättesaadavuse seisukohalt läbimõeldud ja efektiivne ruumimuster, mis võimaldab elanikel ja ettevõtjatel plaanida oma toimetamist pikaajaliselt ja säästlikult. Harju maakonnas on saavutatud tasakaalustatud ja siduv ruumiplaneerimine riigi, maakonna- ja omavalitsustasandi koostöös.

     

    Kohaliku omavalitsuse ülesanded “Tegusa rahva” valdkonnas

    •        Teha elanikele kättesaadavaks info sellest, kes ja milliseid teenuseid nende elamispiirkonnas pakuvad.

    •        Rakendada kaitstud töökoha põhimõtteid, kus teatud töökohad luuakse ainult puuetega inimestele.

    •        Soodustada erinevate elanikkonna gruppide, sh rahvusgruppide, vahelise sidususe tekkimist läbi vastavasisulise kodanikualgatuse toetamise.

    •        Toetada kodanikuühenduste jätkusuutlikkust ja omavahelist koostööd

    •        Toetada jätkusuutlikke kodanikeühendusi läbi pikaajaliste ja tagatud finantseeringute.

    •        Arendada munitsipaalehitust ja töötada välja eluasemeprogrammid noortele peredele

    •        Informeerida elanikke ühistegevuse võimalikkusest, vajalikkusest ja kasulikkusest

    Kohaliku omavalitsuse ülesanded “Kvaliteetse elukeskkonna” valdkonnas

    •        Tagada, et igas omavalitsuses oleks vähemalt oma algkool või põhikool lastele kodu lähedal, kus hariduse omandamine oleks võimalik ka erivajadusega lastel.

    •        Tagada Harju maakonna kompaktse hoonestusega aladel kõigile majapidamistele ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenus (ÜVK).

    •        Viia üld- ja detailplaneeringud kooskõlla Harju alamvesikonna veemajanduskavaga ning planeerimisprotsessi käigus võtta arvesse põhja- ja pinnavee ressurssi.

    •        Teavitada ja koolitada elanikke e-teenuste kasutamise võimalustest.

    •        Teha Harju maakonnas interaktiivsel teel kättesaadavaks kõik need avalikud teenused, mida on võimalik osutada elektrooniliste kanalite kaudu.

    •        Tõhustada omavalitsuste koostööd piirkonniti ühiselt sotsiaalteenuste pakkumiseks.

    •        Soodustada ja toetada kogukonnapõhist hoolekandeteenust.

    •        Tagada igas omavalitsuses lapsele lastehoiuteenuse kättesaadavus kodu lähedal.

    •        Tagada kultuuri- ja spordielu korraldamise vajadusi arvestav ajakohane materiaaltehniline baas, toetada ja tunnustada kultuuri- ja spordielu edendajaid.

    •        Sotsiaalsed objektid projekteerida polüfunktsionaalse iseloomuga.

    •        Viia läbi pidev teavitustöö jäätmete liigiti sorteerimise kohta elanikele ja ettevõtetele ning korraldada jäätmekogumiskampaaniaid.

    •        Kujundada elanikel energiasäästlikku mõtteviisi ja toetada energiatõhususe uuringuid.

    •        Planeerida ja rajada eelisliiklusrajad ühistranspordile ja kergliiklusele kohtadesse, kus see on vajalik.

    •        Viia suvilapiirkondade veevarustus ja reoveekäitlus kooskõlla õigusaktidega.

    •        Tõsta avalikes randades parkimise, prügimajanduse ja WC-majanduse korralduse taset, sh tagada seal puhta joogivee kättesaadavus.

    •        Ühtlustada Harju maakonna omavalitsuste kodulehtede struktuur.

    •        Toetada perearstiteenuse kättesaadavust.

    •        Rajada omavalitsuste ja erasektori koostöös piirkondlikke hooldekodusid.

    •        Toetada sõltlaste rehabilitatsioonikeskuste tegevust.

    •        Luua Harju maakonna omavalitsustele kuuluv ja nende poolt koordineeritav jäätmekeskus.

    •        Rajada tõmbekeskustesse suuremahuliste jäätmete kogumiskohad.

     

    Kohaliku omavalitsuse ülesanded “Tasakaalustatud ruumimustri ” valdkonnas

    •        Arendada väljakujunenud keskuseid olemasoleva infrastruktuuri maksimaalseks ärakasutamiseks.

    •        Planeerida uued tööstus- ja tootmisalad suurte infrastruktuuride lähedusse koos detailsete liikluslahendustega.

    •        Mitmekesistada arendustegevusi kinnisvara osas nii, et ühes piirkonnas oleks erineva hinna ja funktsiooniga pindasid.

    •        Suurendada tolmuvabade teede ehitamise osakaalu tiheasustusaladel.

     

     

     


    [1] muudetud 28. detsembri 2006 määrusega nr 17, 25. oktoobri 2007 määrusega nr 12, 22. novembri 2007 määrusega nr 16

    [2] Toetuse määr on võrdne koolieelsetele munitsipaallasteasutustele eelarve jaotamise aluseks oleva summaga ühe lapse kohta ühes kalendrikuus

    [3] Diferentseeritud päevade arvu järgi