Suuremõisa lahe maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 08.05.2007 nr 131
RT I 2007, 36, 241
jõustumine 18.05.2007
Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48) 1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Suuremõisa lahe maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Suuremõisa lahe maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on kaitsta:
1) elupaigatüüpe, mida nõukogu
direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: lood
(6280*)3, lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*) ning
puiskarjamaad (9070);
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas
nimetatud II kaitsekategooria taimeliiki ja selle elupaika;
3) I
kaitsekategooria liiki, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas, ja selle elupaika;
4) II
kaitsekategooria taimeliike ja harilikku käoraamatut (Gymnadenia
conopsea), harilikku porssi (Myrica gale), kahkjaspunast
sõrmkäppa (Dactylorhiza incarnata), kahelehist käokeelt
(Platanthera bifolia), siberi võhumõõka (Iris
sibirica) ning soo-neiuvaipa (Epipactis palustris), kes on
ühtlasi III kaitsekategooria liigid, ja nende elupaiku.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ning majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas Aljava, Laheküla ja Pädaste külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva määrusega sätestatud ajal sihtkaitsevööndis.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud õuemaal ning paikades, mis on kaitseala valitseja poolt selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(4) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ning vetel mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta ning mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud ka piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud kalapüük ja linnujaht.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detail- ja
üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba;
8) rajada uut
veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei
ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise
ehitamiseks.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
§ 7. Vajalik tegevus
Kaitseala poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik kaitsekorrast tulenev tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 8. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Paeranna
sihtkaitsevöönd;
2) Suuremõisa lahe sihtkaitsevöönd.
§ 9. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Paeranna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on haruldaste liikide elupaikade säilitamine ning metsakoosluste kasvukohatüübile iseloomuliku liigikoosseisu säilitamine ja arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(2) Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on haruldaste liikide elupaikade säilitamine ning koosluste mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 10. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis, sealjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
Suuremõisa lahe sihtkaitsevööndis poollooduslike koosluste ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste
säilitamiseks vajalik tegevus;
2) Suuremõisa lahe
sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile,
kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus
esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja
väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
3)
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
4)
olemasolevate ehitiste hooldustööd.
§ 11. Keelatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul õppe- ja loodusraja rajamine Suuremõisa
lahe sihtkaitsevööndis;
4) inimeste viibimine Paeranna
sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, välja arvatud
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul
teostatavas teadustegevuses.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Laheküla piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud väetiste kasutamine ja majandustegevus, arvestades käesolevas kaitse-eeskirjas sätestatud kitsendusi.
(2) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute ehitiste püstitamine.
(3) Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) uue
maaparandussüsteemi rajamine;
4) uuendusraie, välja arvatud
turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine
looduslikul rohumaal ja metsamaal;
6) puidu kokku- ja väljavedu
külmumata pinnasel. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja
lubada puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel kuiva ilmaga.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50;
C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979,
lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233,
30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986,
lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003,
lk 667–702).
2 Kaitseala
on moodustatud Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli 1965. a
otsusega nr 32 «Looduse kaitsest Kingissepa rajoonis» kaitse alla võetud
Suuremõisa lahe ornitoloogilise keeluala baasil.
Tulenevalt
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1
punkti 2 alapunktist 395 hõlmab kaitseala Suuremõisa lahe loodusala, kus
tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on
siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad
elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
maakatastri andmeid seisuga november 2005. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a
resolutsioon nr 17-1/0505738.