Siplase looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Vastu võetud 08.05.2007 nr 130
RT I 2007, 36, 240
jõustumine 18.05.2007
Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48) 1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Siplase looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Siplase looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala)
võetakse kaitse alla eesmärgiga kaitsta:
1) elupaigatüüpe,
mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need
elupaigatüübid on: lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210)3
sinihelmikakooslused (6410), allikad ja allikasood (7160),
lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210*), liigirikkad madalsood
(7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)
ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);
2) liike, mida nõukogu
direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, millest üks on ühtlasi II
kategooria kaitsealune liik ja teine – pisitigu (Vertigo
sp) – ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, ning samuti II lisast
puuduvate kaitsealuste liikide elupaiku.
(2) Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Torgu vallas Iide, Mõisaküla ja Soodevahe külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada jahti kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja loal selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(4) Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine, sealjuures on rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
(5) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detail- ja
üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba;
8) rajada uut
veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei
ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise
ehitamiseks.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, on Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil kui keskkonnamõju hindamise järelevalvajal õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Mõisaküla
sihtkaitsevöönd;
2) Siplase sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Mõisaküla sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikade ning väärtuslike koosluste kaitse.
(2) Siplase sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on väärtuslike koosluste, II kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitse ning metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
§ 9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik
tegevus;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik
tegevus;
3) metsakoosluse kujundamine Mõisaküla sihtkaitsevööndis
vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus
esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja
väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul rajatiste rajamine kaitseala tarbeks ning
olemasolevate ehitiste hooldustööd.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Luitemetsa piiranguvöönd.
§ 12. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on sealse elustiku mitmekesisuse ning maastikuilme säilitamine.
§ 13. Lubatud tegevus
Piiranguvööndis on lubatud:
1) kaitse-eeskirjaga kooskõlas
olev majandustegevus;
2) väetiste kasutamine.
§ 14. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine;
2) maavara kaevandamine;
3) uue
maaparandussüsteemi rajamine;
4) biotsiidi ja taimekaitsevahendi
kasutamine;
5) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb
säilitada metsakoosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
6) puidu
kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50;
C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
2
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k
«Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri»
lisa 1 punkti 2 alapunktist 44 hõlmab kaitseala Iide-Mõisaküla soo
loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala
kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes
kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes on
siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu
direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad
elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
maakatastri andmeid seisuga november 2005. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a
resolutsioon nr 17-1/0505738.