Jahipiirkonnaga liitmata kaitstaval maa-alal ning kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas jahipidamise korraldamise alused, ulukite küttimise jahiloa hind ja aasta küttimismaht
Vastu võetud 25.11.2005 nr 72
RTL 2005, 116, 1828
jõustumine 11.12.2005
Muudetud
järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise
aeg):
21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131) 1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 34 lõike 12 alusel.
1. peatükk
KAITSTAVAL MAA-ALAL, MIS EI OLE LIIDETUD
JAHIPIIRKONNAGA NING KASUTAMISEKS VÄLJA ANDMATA JAHIPIIRKONNAS JAHIPIDAMISE
KORRALDAMISE ALUSED
§ 1. Kaitstavad maa-alad, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga
Kaitstavad maa-alad, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga (edaspidi
kaitsealad), on järgmised:
1) Karula rahvuspark;
2) Lahemaa
rahvuspark;
3) Soomaa rahvuspark;
4) Vilsandi rahvuspark;
5) Matsalu
rahvuspark;
6) Alam-Pedja looduskaitseala;
7) Endla looduskaitseala;
8)
Nigula looduskaitseala;
9) Sookuninga looduskaitseala;
10) Puhtu-Laelatu
looduskaitseala.
§ 2. Jahiulukikahjustuste ilmnemisel, teadustöö eesmärgil või arvukuse reguleerimiseks kaitsealadel kütitavate jahiulukiliikide loetelu
(1) Kaitsealadel toimub jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel,
teadustöö eesmärgil või jahiulukiliigi arvukuse reguleerimiseks jaht järgmiste
jahiulukiliikide isenditele:
1) põder (Alces alces);
2) metssiga
(Sus scrofa);
3) punahirv (Cervus elaphus);
4) metskits
(Capreolus capreolus);
5) kobras (Castor fiber);
6) ondatra
(Ondatra zibethicus);
7) rebane (Vulpes vulpes);
8) kährik
(Nyctereutes procyonoides);
9) mink (Mustela vison);
10)
tuhkur (Mustela putorius)
11) metsnugis (Martes martes);
12)
kivinugis (Martes foina);
13) kormoran (Phalacrocorax
carbo);
14) hallvares (Corvus corone);
15) hõbekajakas
(Larus argentatus);
16) merikajakas (Larus marinus);
17)
hallhaigur (Ardea cinerea).
(2) Keskkonnaamet võib lubada teadustöö eesmärgil selle paragrahvi lõikes 1 loetlemata jahiulukiliikide üksikisendi küttimist.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
§ 3. Jahipidamine jahiulukite arvukuse reguleerimiseks kaitsealal või jahiulukikahjustuste ilmnemisel kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas
(1) Jahiulukite arvukust kaitsealal reguleerib Riigimetsa Majandamise Keskus või kaitsealaga külgneva jahipiirkonna kasutaja või kaitseala territooriumil elav jahimees.
(2) Jahiulukikahjustuste ilmnemisel kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas reguleerib jahiulukite arvukust jahipiirkonnas elav jahimees.
(3) Jahipidamine kaitsealal jahiulukite arvukuse reguleerimiseks toimub Keskkonnaametiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
(4) Jahipidamine jahiulukite tekitatud kahjustuste ilmnemisel kasutamiseks välja andmata jahipiirkonnas toimub Keskkonnaametiga sõlmitud kirjaliku lepingu alusel.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lepingud peavad sisaldama
vähemalt:
1) kütitavate jahiulukite isendite arvu või küttimismahtu ja
küttimistingimusi;
2) kaitsekorrast tulenevaid piiranguid;
3) jahiulukite
nõutavate loendus- ja küttimisandmete esitamise kohustust ja tingimusi;
4)
vajaduse korral ulukihoolde kohustust ja tingimusi.
(6) Kaitsealal, välja arvatud kaitseala piires olevatel merelaidudel, on keelatud urujaht.
2. peatükk
AASTAS KÜTITAVATE JAHIULUKITE KÜTTIMISMAHT
§ 4. Kaitsealadel aastas kütitavate suurulukite küttimismaht
(1) Põtru on lubatud küttida kuni 60% Keskkonnaametile jooksva aasta 1. aprilliks esitatud loendusarvust.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
(2) Metskitsi on lubatud küttida kuni 40% Keskkonnaametile jooksva aasta 1. aprilliks esitatud loendusarvust.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
(3) Punahirve ja metssiga on lubatud küttida piiramatus mahus.
(4) Jahiaastal kütitavate suurulukite arvu ning vajadusel vanuse- ja soovahekorra üle otsustab Keskkonnaamet.[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
§ 5. Aastas kütitavate jahiulukite, välja arvatud suurulukid, küttimismaht
Selle määruse § 2 lõikes 1 loetletud jahiulukeid, välja arvatud suurulukid, on lubatud küttida piiramatus mahus.
3. peatükk
JAHILOA HIND JA KEHTIVUSAEG
§ 6. Suurulukiloa hind ja kehtivusaeg
(1) Ühe isendi küttimiseks antava suurulukiloa hind jahiulukiliikide kaupa on järgmine:
| Suuruluki liik | Jahiulukiliigi ühe isendi küttimiseks antava suurulukiloa hind kroonides |
| 1. Põder | |
| 1.1. pull | 1500 |
| 1.2. lehm | 1000 |
| 1.3. vasikas | 500 |
| 2. Punahirv | |
| 2.1. pull | 500 |
| 2.2. lehm | 250 |
| 2.3. vasikas | 100 |
| 3. Metssiga | |
| 3.1. vanusega üle 1 aasta | 200 |
| 3.2. vanusega kuni 1 aasta (põrsas) | 50 |
| 4. Metskits | |
| 4.1. sokk | 150 |
| 4.2. kits | 100 |
| 4.3. tall | 50 |
(2) Suurulukiloa kehtivusaja lubatud jahiaja piires määrab Keskkonnaamet.
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]
§ 7. Jahiulukite, välja arvatud suurulukid, jahiloa hind ja kehtivusaeg
(1) Jahiulukite, välja arvatud suurulukite, küttimise jahiloa hind on 10 krooni.
(2) Jahiulukite, välja arvatud suurulukite, jahiloa kehtivusaeg on üks aasta.
Facebook
Twitter