Teksti suurus:

Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:16.07.2010
Avaldamismärge:

Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1

Vastu võetud 21.04.2004 nr 21
RTL 2004, 49, 847
jõustumine 01.05.2004


Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131) 1.02.2009

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 73 lõike 5 alusel.

§ 1. Üldsätted

(1) Määrus sätestab tavajäätmete liigid, kogused ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused, millele vastava käitlemise korral ei ole jäätmeloa omamine kohustuslik.

(2) Jäätmete tekkekoht selle määruse mõistes on jäätmevaldaja valduses olev ehitis või territoorium, kus jäätmed vahetult tekivad.

§ 2. Tavajäätmete kogused, mille taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik

Jäätmeloa omamine pole kohustuslik tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise korral, kui:
1) jäätmeid taaskasutatakse kuni 5 tonni aastas;
2) jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohas kuni 1 tonn aastas.

§ 3. Tootmises tekkinud tavajäätmete, mille korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise nõuded

(1) Jäätmeloa omamine pole kohustuslik, kui tootmisprotsessis vaheproduktina tekkinud tavajäätmete, olenemata nende liigist või kogusest, taaskasutamine on osa tootmistehnoloogiast.

(2) Lõikes 1 sätestatut rakendatakse tingimusel, et lõikes 1 nimetatud jäätmed suunatakse tagasi samasse tootmisprotsessi ja neid ei vaheladustata koguses, mis ületab nende jäätmete 5 tööpäeva jooksul tekkiva koguse.

(3) Lõikes 2 sätestatud vaheladustatavate jäätmete koguse piirangut ei rakendata «Teeseaduse» kohaselt teostataval tee-ehitusel või -remondil.

§ 4. Tavajäätmete liigid ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, mille korral olenemata kogusest pole jäätmeloa omamine kohustuslik

Tavajäätmete liigid ja nende taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, mille korral, olenemata kogusest jäätmeloa omamine pole kohustuslik, on sätestatud määruse lisas.

§ 5. Keskkonnaameti õigus nõuda ettevõtjalt jäätmeloa taotlemist §-des 2–4 sätestatud juhtudel

(1) Ettevõtjalt, kes tegutseb tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamisega §-des 2–4 sätestatud tingimustel, on Keskkonnaametil (edaspidi amet) õigus nõuda jäätmeloa taotlemist juhul, kui ettevõtja tegevus vajab võimaliku tervise- või keskkonnaohu tõttu «Jäätmeseaduse» § 81 lõike 2 punktides 4–7 nimetatud nõuete või meetmete määramist jäätmeloaga.

(2) Amet teavitab ettevõtjat jäätmeloa taotlemise vajadusest kirjalikult, põhjendades jäätmeloa vajalikkuse nõuet ning määrates tähtaja jäätmeloa taotluse esitamiseks. Taotluse esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 28 päeva ettevõtjale kirjaliku teate saatmise päevast arvates.

[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 9. detsembri 2002. a määrus nr 72 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa olemasolu kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise tingimused» tunnistatakse kehtetuks.

§ 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2004. a.

1 Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv 75/442/EMÜ jäätmete kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 194, 25.07.1975 lk 39–41; L 078, 26.03.1991 lk 32–37; L 377, 31.12.1991 lk 48–54; L 135, 06.06.1996 lk 32–34; L 284, 31.10.2003 lk 1–53)

Keskkonnaministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 21 «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa olemasolu kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded»
lisa
Jäätmekood1 Jäätmeliik1 Taaskasutamise või kõrvaldamise nõuded, käitlustoiming2
01 04 08 Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 01 04 07

R5, R10. Taaskasutamine teedeehitusel, pinnasetäiteks, maa-alade planeerimisel samadel tingimustel samalaadsete mittemaaksete maavarade või maa-ainese kasutamisega.

01 04 09 Liiva- ja savijäätmed
01 04 13 Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 01 04 07, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi), töötlemisel tekkinud jäätmed
02 01 06 Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sealhulgas reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed R 10. Taaskasutamine pinnasetöötluses põllumajanduses kasutamise eesmärgil.
03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed

D10, R1. Jäätmete põletamine samadel tingimustel puitkütusega, välja arvatud jäätmete avapõletamine väljaspool küttekoldeid, põletusseadmeid vms;
R3, R10. Taaskasutamine jäätmete tekkekohas komposti valmistamisel, pinnasetöötlusel.
Kemikaalidega immutatud puidu ja laastplaatide põletamisel on jäätmeloa omamine kohustuslik.

03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit-, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 03 01 04
10 01 01 Koldetuhk, räbu ja katlatolm (välja arvatud koodinumbriga 10 01 04 tähistatud katlatolm ning koodinumbritega 10 01 96 ja 10 01 97 nimetatud jäätmed)

R5, R10. Taaskasutamine jäätmete tekkekohas näiteks teedeehitusel, pinnasetäiteks, maa-alade planeerimisel samadel tingimustel muude esmaste mineraalsete materjalidega.

10 01 02 Kivisöelendtuhk
10 01 03 Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk
15 01 01 Paber- ja kartongpakendid

R5. Tootmises ja olmes tekkinud pakendijäätmete korduskasutus (pakendi taaskasutamine ringluspakendina oma esialgsel kujul ja otstarbel).

15 01 02 Plastpakendid
15 01 03 Puitpakendid
15 01 04 Metallpakendid
15 01 05 Komposiitpakend
15 01 06 Segapakendid
15 01 07 Klaaspakendid
15 01 09 Tekstiilpakendid
20 01 02 Klaas
16 01 03 Vanarehvid R3. Vanarehvide korduskasutus (kasutamine esialgsel otstarbel, kui eelmine valdaja on rehvi kasutuselt kõrvaldanud seisundis, mille näitajad vastavad edasist kasutamist lubavatele tehnilistele nõuetele).
16 02 14 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole tähistatud koodinumbritega 16 02 09 kuni 16 02 13

R4. Kodumajapidamises tekkinud elektri- ja elektroonikaseadmete ning muude seadmete ja aparaatide korduskasutus, kasutamine esialgsel otstarbel, kui eelmine valdaja on seadme kasutuselt kõrvaldanud sellises seisundis, mille näitajad vastavad edasist kasutamist lubavatele tehnilistele nõuetele.

16 02 98 Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 16 02 97
20 01 36 Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole tähistatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35
17 01 01 Betoon

R5, R10. Kasutuselt kõrvaldatud ehitusmaterjalide korduskasutamine ehitustöödel. Taaskasutamine jäätmete tekkekohas teedeehitusel, näiteks maa-alade taastamis-, täitmis- ja rekultiveerimistöödel samadel tingimustel muude esmaste mineraalsete materjalidega.

17 01 02 Tellised
17 01 03 Plaadid ja keraamikatooted
17 01 07 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatoodetesegud, mida ei ole tähistatud koodinumbritega 17 01 06
17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 17 08 01
17 02 01 Puit

D10, R1. Jäätmete põletamine samadel tingimustel puitkütusega, välja arvatud avapõletamine;
R3. Kasutuselt kõrvaldatud ehituspuidu korduskasutamine ehitustöödel.

20 01 38 Puit, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 20 01 37
17 02 02 Klaas

R3, R4, R5. Kasutuselt kõrvaldatud ehitusmaterjalide korduskasutamine ehitustöödel.

17 02 03 Plast
17 03 02 Bituumenitaolised segud, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 17 03 01 R5, R10. Taaskasutamine jäätmetekkekohas näiteks teedeehitusel, pinnasetäiteks, maa-alade planeerimisel samadel tingimustel muude esmaste mineraalsete materjalidega.
17 04 01 Vask, pronks, valgevask

R3, R4, R5. Kasutuselt kõrvaldatud ehitusmaterjalide korduskasutamine ehitustöödel.

17 04 02 Alumiinium
17 04 03 Plii
17 04 04 Tsink
17 04 05 Raud ja teras
17 04 06 Tina
17 04 07 Metallisegud
17 05 04 Kivid ja pinnas, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 17 05 03

R3, R5, R10. Taaskasutamine teedeehitusel, näiteks pinnasetäiteks, maa-alade planeerimisel samadel tingimustel muude esmaste mineraalsete materjalidega.

20 02 02 Pinnas ja kivid
17 05 06 Süvenduspinnas, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 17 05 05
 
 

R3, R5, R10. Taaskasutamine pinnasetäiteks, näiteks maa-alade planeerimisel samadel tingimustel muude esmaste mineraalsete materjalidega, kooskõlas püdela süvenduspinnase väljakaevamiseks ja tahendamiseks «Veeseaduses» ja selle rakendusaktidega sätestatud nõuetega.

17 05 08 Teetammitäitematerjal, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 17 05 07
19 08 12 Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole tähistatud koodinumbriga 19 08 11

R10. Reoveesette kasutamine põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel.

19 08 05 Olmereovee puhastussetted
20 02 10 Rõivad

R3. Kasutuselt kõrvaldatud rõivaste või tekstiili korduskasutamine või taasväärtustamine nende esialgsel otstarbel.

20 02 11 Tekstiil
20 02 01 Biolagundatavad jäätmed R3, R10. R3, R10. Taaskasutamine jäätmetekkekohas näiteks komposti valmistamisel, pinnasetöötlusel.

1 Jäätmekood vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu».
2 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute koodinumber vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamistoimingute ja kõrvaldamistoimingute nimistud».