Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded1
Vastu võetud 29.04.2004 nr 38
RTL 2004, 56, 938
jõustumine 08.05.2004
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
29.07.2004 nr 95 (RTL 2004, 108, 1720) 15.08.2004
14.12.2006 nr 78 (RTL 2006, 91, 1685) 24.12.2006
21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131) 1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 33 lõike 1 punkti 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded.
(2) Määruse reguleerimisalasse ei kuulu:
1) setete
laotamine, kaasa arvatud reoveesetete ja süvendustööde muda või muu
taolise pinnasmaterjali laotamine väetamiseks või maaparanduseks;
2)
omadustelt sobivate püsijäätmete kasutamine prügilas ehitusotstarbeks
või maa-alade taastamis- ja täitmis- ning rekultiveerimistöödel;
3)
veekogust välja võetud tavajäätmete hulka kuuluva muda ladestamine sama
veekogu äärde;
4) tavajäätmete hulka kuuluva muda
paigutamine pinnaveekogusse, kaasa arvatud selle sängi ja põhja
pinnasesse;
5) saastumata pinnase ladestamine;
6) maavarade ja
maa-ainese otsingul, kaevandamisel, töötlemisel ja ladustamisel
tekkivate püsijäätmete ladestamine;
7) loomakorjuste
matmine.
§ 2. Nõrgvesi ja prügilagaas
(1) Nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja.
(2) Prügilagaas on igasugune gaas, mis tekkib prügilasse ladestatud jäätmetest.
§ 3. Prügila käitaja
(1) Prügila käitaja on isik:
1) kes vastutab prügila töö
korralduse ja seire eest;
2) kes hooldab prügilat pärast prügila
lõplikku sulgemist ja vastutab prügila järelhoolduse eest.
(2) Käitajal peab olema prügila käitamiseks «Jäätmeseaduse» §-de 81 ja 93 kohane jäätmeluba (edaspidi prügilaluba) või «Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse» kohane keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba).
(3) Prügila käitaja vahetumisel vastutavad kõik prügila tegutsemise ja järelhoolduse aegsed käitajad prügilas ladestatud jäätmetest lähtuvate negatiivsetest keskkonnamõjudest põhjustatud kahju eest solidaarselt.
§ 4. Prügilast tuleneva keskkonnahäiringu vältimise või vähendamise põhimõte
(1) Prügila rajamisel, kasutamisel, sulgemisel ja järelhoolde perioodil tuleb nii palju kui võimalik vältida või vähendada jäätmete ladestamisest ja ladestatud jäätmetest lähemas ja kaugemas tulevikus tuleneda võivat negatiivset mõju keskkonnale, eelkõige pinna- ja põhjavee ning pinnase ja õhu saastamist, kasvuhooneefekti põhjustavate gaaside teket ja nendest mõjudest tulenevat ohtu inimese tervisele.
(2) Arvulise normi piiresse jääva või arvulise normiga reguleerimata keskkonnahäiringu nagu hais, tolm, müra, aerosoolide teke, prügilapõlengud, ladestatud jäätmete tuulega kandumine, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamiseks ja võimalusel vältimiseks tuleb rakendada kõiki asjakohaseid meetmeid, mille kulud ei ole selgelt ülemäärased.
2. peatükk
PRÜGILA RAJAMISNÕUDED
1. jagu
Prügila kasutusiga ja prügila asukoha valik
§ 5. Prügila rajamine
(1) Prügila rajamine on prügila asukoha ja prügila liigi kindlaks määramine, ehitusprojekteerimine ja ehitamine.
(2) Prügila on rajatud, kui prügilale on väljastatud ehitise kasutusluba.
§ 6. Prügila kavandatav kasutusiga
(1) Prügila kavandatakse võimalikult pika kasutuseaga.
(2) Prügila kasutusiga on vähemalt 25 aastat.
§ 7. Prügila asukoha valik
(1) Prügila kavandatakse kohta, kus prügilast lähtuv keskkonnaoht ja keskkonnahäiringud on võimalikult väikesed.
(2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks juhindutakse prügila
asukoha valikul muuhulgas:
1) maa sihtotstarbest, planeeringust ja
haldusjaotusest;
2) üleriigilisest ja maakonna jäätmekavast;
3)
maa-ala geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest, sealhulgas
põhjavee reostustundlikkusest tuleneva ohu suurusest;
4)
lennuohutusest tulenevatest nõuetest ning suurenenud ohust, mida tekitab
prügila lennujaama läheduses;
5) ohust, mida tekitab
prügila põllumajandusmaade ja veekogude läheduses;
6)
prügila ja asustusalade, eriti tiheasustusalade vahemaast.
(3) Lõikes 1 nimetatud keskkonnaohu ja negatiivse keskkonnamõju
ülemäärast suurust eeldatakse:
1) veehaarde
sanitaarkaitsealal;
2) ranna ja kalda ehituskeeluvööndis;
3)
üleujutuste ohuga alal;
4) rahvusparkides, loodus-, maastiku-
või muinsuskaitsealal ja kaitstavate looduse üksikobjektide ning
kultuurimälestiste vahetus läheduses;
5) tiheasustusalal;
6)
puhke- ja virgestusalal;
7) väikese kandevõimega vajumis- või
maalihkeohtlikul pinnasel;
8) karstilehtrite alal.
§ 8. Eeluuringud
(1) Rajatava prügila mõju piirkonnas teeb prügila projekti arendaja kindlaks keskkonna seisundi nagu näiteks põhjavee kvaliteet, saasteainete sisaldus pinnases, välisõhu kvaliteet, millega võrreldakse hilisemaid seireandmeid ning kaitsealuste taime- ja loomaliikide olemasolu.
(2) Prügila projekti arendaja teeb kindlaks rajatava prügila mõjupiirkonnas asuvate pinnaveekaevude vee kvaliteedi ja välisõhu saastetaseme väärtused.
(3) Põhjaveeproove võetakse vastavalt keskkonnaministri 6. mai 2002. a määrusele nr 30 «Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) peatükile 6 vähemalt kolmest kohast: vähemalt üks vaatluspunkt peab asuma vee liikumissuuna suhtes rajatavast prügilast pealevoolu ja vähemalt kaks allavoolu.
(4) Põhja- ja pinnavee algseisundi määramisel kasutatakse võimalusel riikliku seire andmeid.
§ 9. Prügila mõju ehitisele
(1) Prügila rajatakse teistest ehitisest kaugusele, mis tagab, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju nendele ehitistele ja ehitiste kasutamisele oleks tühine.
(2) Lõikes 1 nimetatud vahemaa on vähemalt 300 m, kui ei ole selge, et keskkonnahäiringud oleksid tühised ka väiksema vahemaa korral.
(3) Lõiget 1 ja 2 ei kohaldata prügilaga seotud ehitisele.
(4) Ehitis on prügilaga seotud, kui see on vajalik prügila teenindamiseks (näiteks kaalumaja ja juurdepääsutee).
§ 10. Läbiva liinirajatise keeld
Rajatava prügila maa-alale ei tohi jääda läbivaid vee-, kanalisatsiooni-, kütte- ja gaasitorustikke, elektri- ja sidekaableid ning ladestusalale õhuliine.
2. jagu
Pinnase kaitse ja veekaitse
§ 11. Prügila aluse ja külgede omadused
(1) Prügila alus ja küljed peavad koosnema sellise paksusega ja filtratsioonimooduliga kihist, mis tagab pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse.
(2) Lõikes 1 nimetatud nõude täitmiseks vajalike meetmete kavandamisel lähtutakse prügila aluse ja ümbruse geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest iseärasustest.
(3) Lõikes 1 nimetatud kiht peab tagama vähemalt võrdse kaitse
pinnasega, millel on järgmised näitajad:
1)
filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus
≥5 m ohtlike jäätmete prügilal;
2)
filtratsioonimoodul ≤1,0×10–9 m/s ja paksus
≥1 m tavajäätmeprügilal;
3) filtratsioonimoodul
≤1,0×10–7 m/s ja paksus ≥ 1 m
püsijäätmeprügilal.
(4) Kui geoloogiline barjäär ei vasta lõikes 3 sätestatule, tuleb rakendada abinõusid nagu tehisbarjääriga tugevdamine, mis koos geoloogilise barjääriga tagab vähemalt samaväärse kaitse.
(5) Lõikes 4 nimetatud tehisbarjääri paksus on vähemalt 0,5 meetrit.
(6) Tehisbarjääri rajamisel lähtutakse geoloogilise aluspinna stabiilsusest, jäätmelademe eeldatavast kujust ja massist ning rajatakse barjäär nii, et on välistatud geoloogilise aluspinna kahjustumine prügila vajumise tõttu.
§ 12. Nõrgvee koguse vähendamise vajaduse arvestamine prügila rajamisel
(1) Prügila rajatakse selliselt, et oleks võimalik täita selle määruse § 28 lõike 1 nõudeid.
(2) Lõikes 1 nimetatud nõuete täitmiseks vajalike abinõude kavandamisel lähtutakse prügila omadustest ja kliimatingimustest.
§ 13. Abinõud nõrgvee suunamiseks, kogumiseks ja puhastamiseks
(1) Nõrgvee kogumiseks ja prügila põhja koguneva nõrgvee koguse võimalikuks vähendamiseks kaetakse prügila põhi ja küljed vettpidavast tehismaterjalist kihi ja dreenkihiga.
(2) Lõikes 1 nimetatud dreenkihi paksus on vähemalt 0,5 meetrit.
(3) Nõrgvesi kogutakse ja puhastatakse «Veeseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega heitvee puhastamisele sätestatud nõuete kohaselt kohapeal või juhitakse lähimasse sobivasse reoveepuhastisse.
§ 14. Pinnase ning pinna- ja põhjavee kaitse nõuete leevendused
(1) Keskkonnaamet (edaspidi amet) võib vabastada § 13 lõikes 3
nimetatud nõrgvee kogumise ja töötlemise kohustusest, kui on tehtud
keskkonnamõju hindamine, milles on muuhulgas arvestatud asukoha ja
prügilas potentsiaalselt ladestatavate jäätmete iseärasusi ning
analüüsitud pinnase ja põhjavee kaitstust ilma nimetatud nõuete
rakendamiseta, ning amet on hindamise aruannet arvestades veendunud, et
pinnase ja põhjavee kaitse on ilma nimetatud nõuete rakendamiseta
tagatud.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(2) Kui amet on andnud lõikes 1 nimetatud vabastuse või kui muul alusel
on selge, et prügila keskkonnaoht on tavapärasest väiksem, võib amet
teha leevendusi § 11 lõigetes 3–5 ja § 13 lõigetes 1 ning 2 sätestatud
nõuetest.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(3) Amet võib keskkonnamõju hindamise aruannet arvestades lubada
leevendusi §-des 11–13 sätestatud nõuetest püsijäätmete prügila osas või
anda vabastusi nende nõuete täitmisest, välja arvatud § 11 lõigetes 1 ja
2 sätestatust.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(4) Lõigetes 1–3 sätestatud leevendustest teavitab amet kohalikku
omavalitsust nende lülitamiseks ehitusprojekti koostamise
lähteandmetesse.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(5) Selle määruse § 11 lõigete 3–6, § 12 lõike 1 ja § 13 lõigete 1–3 nõudeid ei rakendata selliste tavajäätmete ladestamisel, mis ei ole püsijäätmed ja mis tekivad geoloogiauuringutel, maavarade kaevandamisel, rikastamisel ja ladustamisel ning mis ladestatakse nii, et on välditud keskkonnareostus ja oht inimese tervisele.
3. jagu
Muud nõuded
§ 15. Prügilagaasi käitlusnõuete arvestamine prügila rajamisel
Prügila, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid, varustatakse:
1)
gaasipüüde ja -kogumise seadmetega prügilagaasi kontrollimatu kogunemise
ja väljaimbumise vältimiseks;
2) teiste vajalike ehitiste
ja seadmetega, mis on vajalikud § 29 lõigete 2 ja 3 nõuete täitmiseks.
§ 16. Prügila maa-ala kontrollitavus
(1) Prügila rajatakse viisil, mis välistab kõrvaliste isikute juurdepääsu prügila maa-alale käitaja teadmata.
(2) Lõikes 1 nimetatud nõude täitmiseks rajatakse prügila piirde ja lukustatavate väravatega, samuti sellise sissepääsu ja valvesüsteemiga, mis võimaldab tõhusalt avastada ja takistada käitaja nõusolekuta toimuvat jäätmete ladestamist.
§ 17. Kaalumisseadme kohustuslikkus
Prügilas peab olema võimalik kaaluda ladestamiseks üleantavaid jäätmeid.
3. peatükk
JÄÄTMETE PRÜGILASSE VASTUVÕTMISE KRITEERIUMID
§ 18. Jäätmete prügilakõlblikkus
(1) Prügilasse ladestatakse üksnes prügilakõlblikke jäätmeid.
(2) Jäätmed on kõlblikud prügilasse ladestamiseks kui:
1)
need vastavad EL nõukogu otsusele 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse
jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi
1999/31/EÜ artikli 16 II lisa kohaselt (Euroopa Liidu Teataja L 011,
06.01.2003, lk 27–49);
2) nende ladestamine prügilasse ei ole
keelatud selle määruse § 19 lõike 1 kohaselt;
3)
nende ladestamine seda liiki prügilasse on lubatud selle määruse §-de
20–22 kohaselt;
4) nende ladestamine prügilasse ei ole
vastuolus teiste õigusaktidega.
§ 19. Jäätmed, mille ladestamine prügilasse on keelatud
(1) Prügilasse on keelatud ladestada:
1) vedeljäätmeid;
2)
jäätmeid, mis on prügila tingimustes plahvatusohtlikud, oksüdeerivad,
väga tuleohtlikud, tuleohtlikud või sööbivad, nagu on määratletud
«Jäätmeseaduse» 8 punktides 1–4 ja 9;
3)
tervishoiu- ja veterinaarasutuste nakkusttekitavaid jäätmeid, nagu on
määratletud «Jäätmeseaduse» § 8 punktis 10;
4)
jäätmeid, mis sisaldavad teadusuuringute või õppetegevuse käigus
tekkinud määratlemata või uusi kemikaale, mille mõju inimese tervisele
või keskkonnale ei ole teada (näiteks laborijäägid);
5)
jäätmeid, mille koostis ja päritolu ei ole teada, välja arvatud jäätmed,
mille ladestuskõlblikkus on jäätmevaldaja poolt akrediteeritud laboris
kindlaks tehtud;
6) jäätmeid, mille kohta kõik andmed või osa
vajalikest andmetest põhinevad akrediteerimata laboris tehtud
analüüsidel ning neid andmeid ei ole võimalik usaldusväärselt
kontrollida kohapeal;
7) jäätmeid, mille koodinumbreid ei ole kantud
jäätme- või kompleksloale.
(2) Vedeljäätmed on kõik vedelas olekus jäätmeid, kaasa arvatud reovesi, välja arvatud sete ja muda.
§ 20. Püsijäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed
Püsijäätmeprügilasse ladestatakse üksnes püsijäätmeid.
§ 21. Tavajäätmeprügilasse ladestatavad jäätmed
(1) Tavajäätmeprügilasse ladestatakse:
1)
segaolmejäätmeid;
2) muu päritoluga tavajäätmeid, mis
vastavad EL nõukogu otsuses 2003/33/EÜ sätestatud kriteeriumidele;
3)
stabiilseid, mittereageerivaid (nagu tahkestatud, klaasistatud) ohtlikke
jäätmeid, mille leostumise käigus eralduvate ohtlike ainete kogus on
samaväärne tavajäätmete leostumisel eralduvate ohtlike ainete kogusega;
4)
lupja sisaldavaid jäätmeid, sealhulgas põlevkivituhka, võimalike
roiskuvate taimsete ja loomsete jäätmete (sealhulgas toidujäätmete),
näiteks reoveesette ohtlikkuse vähendamiseks.
(2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud jäätmeid ei ladestata biolagunevate jäätmete ladestusalale.
(3) Lõike 1 punktis 4 nimetatud jäätmeid ladestatakse üksnes juhul, kui neid on prügilas alla 2% jäätmete üldmassist.
§ 22. Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed
(1) Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatakse ainult Vabariigi Valitsuse 2004. a 6. aprilli määruse nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» (RT I 2004, 23, 155) sätestatud ohtlikke jäätmeid;
(2) Ohtlike jäätmete prügilasse ladestatavad jäätmed peavad vastama EL nõukogu otsuses 2003/33/EÜ sätestatud kriteeriumidele.
§ 23. Ladestatavate jäätmete lahjendamise ja segamise keeld
Keelatud on jäätmete lahjendamine või segamine üksnes nende ladestamisnõuetele vastavuse saavutamise eesmärgil.
4. peatükk
JÄÄTMETE VASTUVÕTMINE JA MUUD PRÜGILA KASUTUSNÕUDED
§ 24. Jäätmete prügilakõlblikkuses veendumine
(1) Käitaja peab vahetult jäätmete vastuvõtmisel või sama liiki jäätmekoormatest esimese koorma prügilasse vastuvõtmisel veenduma, et jäätmed vastavad selle määruse §-s 18 sätestatud prügilakõlblikkuse nõuetele ning nende ladestamine prügilasse ei ole keelatud määruse eelnõu § 19 lõike 1 alusel.
(2) Lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmiseks käitaja kontrollib:
1)
asjaomaseid dokumente nagu jäätmeveose saatelehte, ohtlike jäätmete
üleandmisel ohtlike jäätmete saatekirja, välisriigist sisseveetud
jäätmete korral EL nõukogu määruses 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve
ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest
väljaveo korral (Euroopa Liidu Teataja L 138, 09.06.1993, lk 1–28; L
138, 09.06.1993, lk 13; L 176, 20.07.1993, lk 26; L 018, 26.01.1995,
lk 38; L 047, 24.02.1996, lk 35; L 059, 08.03.1996,
lk 64) nimetatud asjaomaseid dokumente ning ladestatavate jäätmete
vastavust prügilaloas või kompleksloas märgitud koodinumbritele ja
jäätmeliikidele, ohtlike jäätmete vastuvõtul nende vastavust ohtlike
jäätmete käitluslitsentsile;
2) visuaalselt prügila
pääsla juures ja ladestuskohas jäätmete vastavust punktis 1 nimetatud
dokumentides esitatud kirjeldustele.
(3) Kui käitaja on veendunud jäätmete prügilakõlblikkuses, võtab ta
jäätmed vastu ja annab jäätmed üleandnud isikule iga jäätmekoorma
vastuvõtmise kohta kirjaliku teatise. Teatisesse peab olema kantud:
1)
jäätmete vastuvõtmise kuupäev ja kellaaeg;
2)
jäätmeveose saatelehe või ohtlike jäätmete saatekirja number;
3)
jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;
4) vastuvõetud jäätmete
kogus (kilogrammides või tonnides);
5) jäätmeid üleandnud
veoettevõtja (ettevõtte nimi, aadress, registrikood) või füüsilisest
isikust ettevõtja registrikood või füüsilise isiku nimi ja elukoht;
6)
transpordivahendi registreerimisnumber;
7) jäätmed kohale toimetanud
füüsilise isiku nimi;
8) andmed prügila käitaja (nimi,
aadress, registrikood) kohta;
9) teatise väljastanud isiku nimi,
ametikoht ja allkiri.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(4) Lõikes 3 nimetatud teatis täidetakse kahes eksemplaris, millest üks antakse jäätmeid üleandnud isikule, teine eksemplar säilitakse vähemalt kolme aasta jooksul prügila käitaja tegevuskohas ning esitatakse järelevalveõiguslikule isikule tema nõudmisel.
(5) Kui tekib kahtlus jäätmete vastavuses lõike 2 punktis 1 nimetatud dokumentidele, võetakse üleantavatest jäätmetest proovid vastavalt selle määruse §-le 25.
(6) Kui jäätmete vastavus selle määruse §-le 18 on ebaselge, on käitajal õigus nõuda jäätmete üleandjalt akrediteeritud labori hinnangut jäätmete koostise kohta.
(7) Kui käitaja ei ole veendunud jäätmete prügilakõlblikkuses, keeldub ta jäätmeid vastu võtmast ning edastab viivitamata jäätmete vastuvõtmisest keeldumise teate Keskkonnainspektsioonile.
(8) Jäätmete vastuvõtmise keeldumise teade peab sisaldama: teataja nimi
ja ametikoht;
1) andmed käitaja kohta (käitaja nimi, asukoht);
2)
jäätmeid üleandnud veoettevõtja (ettevõte nimi, aadress, registri kood)
või füüsilisest isikust ettevõtja registrikood või füüsilise isiku nimi
ja elukoht;
3) jäätmete üleandja transpordivahendi
registreerimisnumber;
4) kuupäev ja kellaaeg, millal jäätmeid
üleandev isik soovis jäätmeid üle anda;
5)
jäätmete iseloomustus;
6) jäätmete kogus (kilogrammides,
tonnides);
7) võimalusel andmed jäätmete päritolu kohta;
8)
jäätmeveose saatelehe number.
§ 25. Jäätmeproov
(1) Ladestatavate jäätmete prügilakõlblikkuse ja jäätmeloa tingimustele vastavuse kontrolliks võetavad proovid peavad olema kontrollitavatele jäätmetele võimalikult iseloomulikud.
(2) Ladestatavate jäätmete prügilakõlblikkuse kontrollimiseks korraldab jäätmeid üle andev isik käitaja nõudmisel jäätmeproovide võtmise ja analüüsi.
(3) Jäätmeproove analüüsitakse akrediteeritud laboris.
(4) Jäätmeproove säilitatakse analüüse teinud laboris vähemalt üks kuu ja analüüsitulemusi vähemalt kolm aastat.
§ 26. Ladestamine
(1) Jäätmed ladestatakse viisil, mis tagab jäätmelademe ja sellega seotud ehitiste osade stabiilsuse nii ladestamisel kui pärast jäätmelademe või prügila sulgemist, eriti võimaliku varisemise ja lihke suhtes.
(2) Jäätmete veol ladestuspaika peab olema välistatud jäätmete lendumise võimalus.
(3) Ladestatud jäätmed tihendatakse mahumassini vähemalt 900 kg/m3.
§ 27. Ladestatud jäätmete üle arvestuse pidamine ja aruandlus
Käitaja peab jäätmete arvestusraamatut, kuhu märgib vastuvõetud ja ladestatud jäätmete koodinumbri ja liigi, koguse, omadused, tekkeviisi, päritolu, jäätmetekitaja, olmejäätmete korral nende koguja, jäätmete prügilasse vastuvõtmise kuupäeva ja ohtlike jäätmete täpse asukoha ladestusalal.
§ 28. Nõrgvee tekke vähendamine
(1) Prügila kasutusajal ja järelhoolduse perioodil:
1)
vähendatakse võimalikult suures ulatuses jäätmemassi imenduva sademevee
kogust;
2) välistatakse pinna- ja põhjavee voolamine ladestatud
jäätmetesse.
(2) Amet võib vabastada püsijäätmete prügila käitaja lõikes 1 nimetatud
nõuete täitmisest, kui on tehtud keskkonnamõju hindamine, millest
tuleneb, et pinnase, pinna- ja põhjavee kaitse on tagatud ka ilma nende
nõuete järgimiseta ning amet on selles veendunud.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
§ 29. Prügilagaasi kogumine, taaskasutamine või kõrvaldamine põletamisega
(1) Käitaja korraldab prügilagaasi kogumise prügilates, kus ladestatakse biolagunevaid jäätmeid.
(2) Kogutud prügilagaas taaskasutatakse (näiteks energia tootmiseks), vajadusel seda eelnevalt töödeldes.
(3) Kogutud prügilagaas, mida ei ole võimalik taaskasutada, põletatakse.
§ 30. Prügila kontrollitus
(1) Käitaja peab olema teadlik prügila maa-alal toimuvast.
(2) Käitaja tagab, et kõrvalistel isikutel puudub pääs prügilasse ilma käitaja nõusolekuta.
(3) Ebaseadusliku ladestamise avastamisel takistab käitaja ladestamist ja teavitab sellest kohe asjaomaseid keskkonnajärelevalveasutusi.
(4) Prügila sissepääsu juures peab olema teave prügila käitaja ärinime, prügila liigi ja prügila tööaja kohta. Väljaspool tööaega prügila väravad lukustatakse.
(5) Käitaja puudumisel lasuvad lõigetes 1–3 nimetatud kohustused prügila aluse maa omanikul.
5. peatükk
PRÜGILA SULGEMISNÕUDED
§ 31. Prügila või selle osa sulgemine
(1) Prügila suletakse, kui:
1) prügila on saavutanud
projektikohase mahu;
2) prügilaloa kehtetuks tunnistamisel;
3)
sulgemise vajadus tuleneb muu õigusakti nõudest.
(2) Prügila osa suletakse, kui
1) ladestamisala on täidetud
projektkõrguseni;
2) sulgemise vajadus tuleneb muu õigusakti
nõudest.
(3) Prügila või selle osa võib sulgeda ka käitaja taotlusel muudel alustel, kui sulgemine ei ole vastuolus õigusaktidega, sealhulgas strateegiliste plaanide ja kavadega, eelkõige maakonna jäätmekavaga.
(4) Prügila sulgemise otsuse tegemise menetlusele kohaldatakse
«Haldusmenetluse seaduse» avatud menetluse sätteid.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
§ 32. Menetluse algatamise teade
(1) Paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud prügila sulgemise vajadusest
teavitab amet viivitamata prügila teeninduspiirkonna maavanemaid ning
valla- ja linnavalitsusi, samuti teisi isikuid, keda sulgemine
teadaolevalt oluliselt puudutab ning avaldab prügila sulgemise menetluse
algatamise teate kohalikus ning maakonna ajalehes.
(2) Paragrahvi 31 lõikes 3 nimetatud prügila sulgemise taotlus esitatakse ametile, kes edastab taotluse 1 nädala jooksul selle saamisest arvates seisukohavõtuks prügila teeninduspiirkonna maavanematele ning valla- või linnavalitsustele ning teavitab taotlusest isikuid, keda sulgemine teadaolevalt oluliselt puudutab ning avaldab prügila sulgemise menetluse algatamise teate kohalikus ja maakonna ajalehes.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
§ 33. Sulgemiskava
(1) Prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase mahu
saavutamisel, esitab käitaja ametile prügila sulgemiskava koos kirjaliku
taotlusega.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(2) Enne sulgemiskava koostamist tehakse prügila käitaja korraldamisel
suletava prügila keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise
aruanne esitatakse ametile koos sulgemiskavaga.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(21) Väiksema kui 1,5 ha suuruse prügila sulgemisel võib amet
vabastada käitaja keskkonnamõju hindamise kohustusest.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(3) Sulgemiskava sisaldab muu hulgas:
1) sulgemisprojekti, mis annab
prügila sulgemise tehnilised lahendused, sealhulgas jäätmelademe
kattekihid, ja meetmed selle määruse ning muude asjakohaste õigusaktide
nõuete täitmiseks;
2) sulgemistööde ajakava;
3)
sulgemistööde arvestuslikku maksumust;
4) prügila
järelhoolduse toimingute loetelu.
(4) Amet kinnitab nõuetekohase sulgemiskava.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
§ 34. Sulgemise otsus
(1) Prügila sulgemise otsuse teeb amet pärast prügila lõplikku
ülevaatust, kõikide käitaja esitatud aruannete hindamist ja asjaomaste
isikute seisukohtade kaalumist.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(2) Jäätmete ladestamine prügilasse on pärast sulgemisotsuse tegemist keelatud.
(3) Sulgemisotsusega määratakse kindlaks:
1) sulgemiskava
täitmise tähtajad;
2) käitaja järelhoolduse ajal,
järelhoolduse tingimused ja ligikaudne kestus.
(4) Prügila loetakse suletuks, kui amet on teinud otsuse prügila
sulgemiseks ja tunnistanud jäätmeloa selles osas kehtetuks, mis annab
õiguse prügilas jäätmeid ladestada.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(5) Prügila sulgemine ei vabasta käitajat vastutusest prügilast lähtuvatest negatiivsetest keskkonnamõjudest põhjustatud kahju eest.
§ 35. Jäätmelademe katmine prügila sulgemisel
(1) Prügila käitaja katab ladestamise lõppemisel jäätmelademe järgmiselt:
1)
ohtlike jäätmete prügila – isolatsioonikihi, vettpidava mineraalkihi,
vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse kattepinnase
kihiga;
2) tavajäätmeprügila – gaasi kogumise kihi, vettpidava
mineraalkihi, vähemalt 0,5 m paksuse dreenikihi ja vähemalt 1 m paksuse
kattepinnase kihiga;
3) püsijäätmeprügila – vähemalt 1 m paksuse
kattepinnase kihiga.
(2) Kui amet on teinud § 14 lõikes 1 nimetatud otsuse või kui
keskkonnamõju hindamise aruande alusel on selge, et prügila ohustab
keskkonda tavapärasest vähem, võib amet teha otsuse leevendada selle
paragrahvi lõike 1 nõudeid.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(3) Kui amet on keskkonnamõju hindamise aruannet arvestades veendunud,
et sadevete ärajuhtimist ja pinnase ning põhjavee kaitset on võimalik
tagada ka muu konstruktsioonilise lahendusega, mis annab lõikes 1
sätestatuga samaväärse tulemuse, võib amet lubada muuta lõikes 1
sätestatud prügila kattekonstruktsiooni.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
§ 36. Järelhoolduse kohustus
Käitaja teeb järelhoolduse nõuetele vastavat seiret ja vajalikke töid negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks ning esitab ametile kord aastas § 40 kohase aruande.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
6. peatükk
PRÜGILA SEIRENÕUDED
1. jagu
Käitaja seirekohustused, seirekohustuse
täpsustamine ja seirekontroll
§ 37. Seire kohustuslikkus
(1) Käitaja on kohustatud korraldama pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi, põhjavee ja jäätmelademe stabiilsuse seiret ja pidama seiretulemuste arvestust, samuti korraldama veebilansi koostamiseks vajaliku ilmastikuseire ja pidama selle tulemuste arvestust.
(2) Vabastuse korral nõrgvee kogumisest vastavalt § 14 lõikele 1 ei seirata nõrgvett.
(3) Kui amet, lähtudes prügila ja selle asukoha iseärasustest, on
veendunud, et prügila ei ohusta pinnavett, võib ta käitaja vabastada
pinnavee seirest.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(4) Kui prügilasse ei ole ladestatud rohkesti gaasi tekitavaid
orgaanilisi aineid, võib amet vabastada käitaja gaasiseirest täielikult
või osaliselt juhul, kui ta on veendunud, et vabastus ei too kaasa
olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
§ 38. Seirekohustuse määramine
(1) Keskkonnaseirenõuded määrab amet prügila käitamiseks väljastatud jäätmeloas või keskkonnakompleksloas, lähtudes selle peatüki nõuetest.
(2) Põhjavee kvaliteedi- ja seirenõuete määramisel lähtub amet prügila asukoha hüdrogeoloogilistest iseärasustest ja eelseire käigus määratud põhjavee kvaliteedist.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
§ 39. Olulistest negatiivsetest keskkonnamõjudest teatamine
Käitaja teatab seire käigus ilmnenud olulistest negatiivsetest keskkonnamõjudest viivitamata ametile ja Keskkonnainspektsioonile.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
§ 40. Aruandlus
Käitaja esitab vähemalt kord aastas ametile aruande järgmiste §-s 27
loetlemata andmetega:
1) tagasi saadetud jäätmete hulk ja liigid;
2)
jäätmete prügilakõlblikkuse akrediteeritud labori hinnang (kui see on
olemas);
3) jäätmelademe kasvu andmed;
4) prügilagaasi
tekkimise andmed;
5) põhjavee seisundi andmed;
6) nõrgvee
seisundi andmed;
7) pinnavee andmed;
8) milline on prügila
keskkonnamõju ja milliseid häiringutõrjemeetmeid rakendatakse.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
2. jagu
Pinnavee, nõrgvee, prügilagaasi ja jäätmelademe
seire
§ 41. Meteoroloogilised andmed
(1) Vajalike meteoroloogiliste andmete kogumiseks kasutatakse kas riiklikku ilmajaamade võrgustikku või tehakse kohapealseid vaatlusi.
(2) Jäätmelademes nõrgvee tekke ja prügila võimaliku lekke hindamiseks
käitaja poolt kogutakse prügila kasutamise kestel järgmisi andmeid üks
kord päevas:
1) ööpäevane sademete hulk;
2)
õhutemperatuur kell 14.00;
3) tuule suund ja tugevus kell 14.00;
4)
aurumine;
5) õhuniiskus kell 14.00.
(3) Järelhoolduse perioodil kogutakse lõikes 2 nimetatud andmeid, välja
arvatud punktis 3 nimetatu, kalendrikuude kaupa kuu keskmisena nii kaua,
kui amet seda nõuab.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(4) Amet võib käitajale anda osalise või täieliku vabastuse lõikes 3
nimetatud kohustustest.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
§ 42. Pinnavee seire
(1) Pinnavee proovid peavad võimalikult hästi iseloomustama prügila mõjupiirkonna pinnavee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist.
(2) Pinnavee omadused määratakse vähemalt ühes kohas prügilast ülesvoolu ja vähemalt ühes kohas prügilast allavoolu.
(3) Pinnaveest võetakse suurveeperioodil kuuajalise vahega vähemalt kaks ning madalveeperioodil vähemalt üks proov.
(4) Pinnavee omadused tehakse kindlaks:
1) prügila kasutusajal
vähemalt kord kvartalis;
2) järelhooldeperioodil iga 6 kuu
tagant.
§ 43. Prügila ümbruskonna kaevude vee seire
Kord aastas suurvee ajal määratakse ülemist põhjaveekihti avavate kaevude veekvaliteedi muutused võrreldes §-s 8 nimetatud eeluuringute käigus saadud ja muude varasemate mõõtmistulemustega.
§ 44. Nõrgvee seire
(1) Nõrgvee proovid peavad võimalikult hästi iseloomustama prügilast lähtuva nõrgvee omadusi, sealhulgas selle keskmist koostist.
(2) Nõrgvee maht ja koostis määratakse eraldi igas kohas, kus vesi juhitakse prügilast välja, samuti kõigis nõrgvee kogumiskohtades.
(3) Prügila kasutusajal määratakse nõrgvee maht kord kuus ja koostis kord kvartalis.
(4) Järelhooldusperioodil määratakse nõrgvee maht ja koostis kord 6 kuu tagant.
(5) Nõrgvee elektrijuhtivust määratakse nii prügila kasutusajal kui järelhooldeperioodil mitte harvem kui kord aastas.
§ 45. Nõrgvee proovides mõõdetavad parameetrid
(1) Nõrgvee proovides mõõdetavad parameetrid ja analüüsitavad ained määratakse kindlaks ladestatud jäätmete koostisest, jäätmete leostumisomadustest, nõrgvee arvatavast koostisest ja eeluuringutega kindlaks tehtud põhjavee kvaliteedist lähtudes, arvestades ühtlasi põhjavee liikuvust.
(2) Tehakse nõrgvee proovide üldkeemiline analüüs ja määratakse nõrgvee elektrijuhtivus.
(3) Määratakse kindlaks nõrgvee indikaatorparameetrid, mis võimaldaksid põhjavee kvaliteedi muutusi kiiresti avastada. Sellisteks indikaatornäitajateks võivad olla näiteks nõrgvee pH, hapendumus, lahustunud O2, orgaanilise süsiniku sisaldus (TOC), fenoolide, raskmetallide, fluoriidide, arseeni (As), naftasaaduste ja süsivesinike sisaldus.
§ 46. Prügilagaasi seire
(1) Prügilagaasi seire peab võimalikult hästi iseloomustama prügila kõigis osades tekkivaid gaase.
(2) Prügilagaasi heitkogused, koostis ja rõhk tehakse kindlaks:
1)
prügila kasutusajal kord kvartalis;
2) järelhooldusperioodil iga
6 kuu tagant.
(3) Prügilagaasis määratakse analüüsitavad gaasid ladestatud jäätmete koostisest ja jäätmete leostumisomadustest lähtudes.
(4) Metaani (CH4), süsinikdioksiidi (CO2) ja hapniku (O2) sisalduse mõõtmine on kohustuslik.
(5) Järelhooldusperioodil kontrollitakse regulaarselt gaasieemaldussüsteemi tõhusust.
§ 47. Proovide võtmise sageduse vähendamine
Kui proovidest saadud andmed annavad alust arvata, et pikemad perioodid proovide võtmise vahel ei vähenda proovide esinduslikkust, võib amet pikendada § 42 lõikes 3, § 44 lõigetes 3 ja 4 ning § 46 lõikes 2 nimetatud perioode.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
§ 48. Jäätmelademe seire
(1) Ladestatud jäätmete kohta kogutakse prügila kasutusajal vähemalt
kord aastas järgmisi andmeid:
1) jäätmelademe pindala, maht,
koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul;
2)
jäätmelademe seisundi iseloomustus nagu nõrgvee tase ja temperatuur
jäätmelademe sees;
3) jäätmete ladestamise viisid;
4)
ladestamiseks vaba maht.
(2) Järelhooldusperioodil määratakse jäätmelademe vajumine igal aastal samal ajal tehtava lugemi alusel.
3. jagu
Põhjavee seire
§ 49. Põhjavee proovide esinduslikkus
(1) Seire käigus võetavad põhjavee proovid peavad võimalikult täpselt iseloomustama põhjavee kvaliteeti, mida prügila võib mõjutada.
(2) Põhjavee proovid võetakse vähemalt ühes punktis prügila suhtes pealevoolu ja vähemalt kahes punktis prügila suhtes allavoolu.
(3) Mõõtmiskohtade arvu võib suurendada, kui sellisele vajadusele viitab hüdrogeoloogiline eriuuring, samuti juhul, kui on vajalik, et oleks võimalik kiiresti tuvastada nõrgvee juhuslik pääs põhjavette.
§ 50. Põhjavee taseme mõõtmise sagedus
(1) Põhjavee taset mõõdetakse nii prügila kasutusajal kui ka järelhooldeperioodil 2 korda aastas.
(2) Kui põhjavee tase kõigub rohkem kui 1,0 m võrra, mõõdetakse põhjavee taset kord kvartalis.
§ 51. Põhjavee kvaliteedi kindlakstegemise sagedus
(1) Põhjavee kvaliteedi kindlakstegemine peab olema piisavalt sage, et põhjavee reostumise või reostumise ohu korral oleks võimalik rakendada tõhusaid vett parendavaid abinõusid.
(2) Kvaliteedi kindlaks tegemise sageduse määramisel juhindutakse põhjavee liikuvusest (näiteks liikumiskiirusest, -suunast, pinnase filtratsioonivõimest).
§ 52. Põhjavee reostusnäitajate künnistasemed
(1) Prügila asukoha hüdrogeoloogilisest ehitusest ja põhjavee kvaliteedist lähtudes määratakse prügilaloas prügila põhjavee reostusnäitajate künnistasemed, mille ületamine näitab põhjavee reostumise ohtu ja ühtlasi olulise negatiivse keskkonnamõju olemasolu §-de 4 ja 39 tähenduses.
(2) Kui olemasolevate andmete põhjal pole võimalik künnistasemeid piisava täpsusega määrata, korraldab prügilaloa taotleja künnistasemete määramiseks keskkonnamõju hindamise.
[RTL 2004, 108, 1720 – jõust. 15.08.2004]
§ 53. Künnistaseme ületamisest tulenevad kohustused
(1) Kui proovi analüüs näitab künnistaseme ületamist, võetakse kohe teine proov.
(2) Kui teine proov kinnitab künnistaseme ületamist, teavitab käitaja
sellest kohe ametit ja keskkonnainspektsiooni ning, juhindudes
jäätmeloas antud erakorralistest ohutusmeetmetest, võtab tarvitusele
kõik võimalikud parendavad abinõud.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(3) Seiretulemusi hinnatakse kontrolltabelisse kantavate näitajate
põhjal näitajate kõikumiste järgi. Kontrolltabelisse märgitakse:
1)
reostusnäitaja;
2) reostusnäitaja künnistase;
3)
kehtestatud reostusnäitaja piirväärtus;
4) proovivõtu
ja kontrollproovivõtu aeg;
5) analüüsi tulemus;
6)
analüüsi teinud labor;
7) märkused.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
1. jagu
Olemasolevad prügilad
§ 54. Seaduslik prügila ja ebaseaduslik ladestamispaik
(1) Seaduslik prügila on:
1) kasutuselolev seaduslik prügila on
prügila, millel on § 3 lõike 1 punktis 1 nimetatud prügila käitaja;
2)
tegevuse lõpetanud seaduslik prügila on prügila, mida on kasutatud
üldjuhul õiguspäraselt ning kus jäämete ladestamine on lõpetatud enne
keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate
rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» (RTL 2001, 87, 1219; 2002, 146,
2127) jõustumist.
(2) Määruse jõustumise ajal olemasolev lõikes 1 nimetamata prügila on olemasolev ebaseaduslik ladestamispaik.
§ 55. Korrastatud prügila
Paragrahvi 54 lõikes 2 nimetatud prügila, kus jäätmete ladestamine on lõpetatud enne keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määruse nr 34 «Nõuded prügilate rajamiseks, kasutamiseks ja sulgemiseks» jõustumist, samuti lõike 1 punktis 2 nimetatud prügila on korrastatud prügila, kui selles on tehtud sulgemistööd nagu jäätmete koondamine, tihendamine, ladestuskoha eripära arvestava nõlvuse andmine, jäätmelademe katmine haljastust või muud kasutust võimaldaval viisil.
§ 56. Ebaseadusliku ladestamispaiga sulgemine
(1) Juhindudes muuhulgas «Jäätmeseaduse» §-s 128 sätestatust, võtab keskkonnajärelevalveasutus meetmeid ebaseaduslike ladestamispaikade edasise kasutuse välistamiseks ning teeb ettekirjutuse ladestamispaiga likvideerimiseks.
(2) Keskkonnajärelevalveasutus võib teha ettekirjutuse ebaseadusliku ladestamispaiga korrastamiseks, kui pädevad kohaliku omavalitsuse või riigiasutused on prügila seisukorda ja kohalikke iseärasusi arvestades veendunud, et prügila ei põhjusta ohtu keskkonnale ja inimese tervisele ning et prügilast lähtuvad keskkonnahäiringud oleksid pärast prügila korrastamist tühised.
§ 57. Korrastatud prügila ja tegevuse lõpetanud seadusliku korrastamata prügila ülevaatus, keskkonnamõju hinnang, prügila korrastamine ja seire
(1) Ameti korraldamisel ja prügila viimase käitaja või selle puudumisel
maaomaniku osavõtul tehakse korrastatud prügila ja § 54 lõike 1 punktis
2 nimetatud korrastamata prügila ülevaatus, et selgitada, kas prügila
võib põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju või mitte.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(2) Vajadusel tehakse kasutuselolevas prügilas kindlaks sinna ladestatud jäätmete lagunemisaste, tekkiva prügilagaasi ligikaudne kogus, tekkiva nõrgvee omadused ja ligikaudne kogus ning antakse nende ja muude asjaomaste tegurite nagu ümbruskonna iseärasuste põhjal prügila negatiivse keskkonnamõju üldine hinnang.
(3) Lõikes 1 nimetatud ülevaatuse alusel võib amet anda hinnangu ning
vormistada selle ülevaatuse dokumendina juhul, kui amet on prügila
seisukorda ja kohalikke iseärasusi arvestades veendunud, et prügilast
lähtuvad negatiivsed keskkonnamõjud on tühised.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(4) Kui lõigetes 1–3 nimetatud hinnangute kohaselt võib prügilal olla
oluline negatiivne keskkonnamõju, korraldab amet prügila keskkonnamõju
hindamise prügila käitaja kulul.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(5) Lähtudes lõikes 1 või 3 nimetatud hinnangust, korraldab amet prügila
viimase käitaja või selle puudumisel prügila asukoha maaomaniku kulul
korrastamiskava koostamise ja täitmise.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(6) Lõikes 5 nimetatud kavaga määratakse prügila korrastamise tehnilised lahendused, etapid ja ajakava, seire korraldus ja korrastamise aruannete esitamise ajakava.
(7) Lõigetes 1–6 sätestatut rakendatakse juhul, kui neid nõudeid ei ole enne määruse jõustumist rakendatud.
§ 58. Kasutuseloleva seadusliku prügila uuringud
(1) Ameti korraldamisel ja prügila käitaja kulul tehakse kasutuselolevas
prügilas kindlaks sinna ladestatud jäätmete lagunemisaste, tekkiva
prügilagaasi ligikaudne kogus, tekkiva nõrgvee omadused ja ligikaudne
kogus ning antakse nende ja muude asjaomaste tegurite nagu ümbruskonna
iseärasuste põhjal prügila negatiivse keskkonnamõju üldine hinnang.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(2) Kui lõikes 1 nimetatud hinnangu kohaselt võib prügilal olla oluline
negatiivne keskkonnamõju, korraldab amet prügila keskkonnamõju hindamise
prügila käitaja kulul.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut rakendatakse juhul, kui neid nõudeid ei ole enne määruse jõustumist rakendatud.
§ 59. Prügila selle määruse nõuetega vastavusse viimise kava esitamise tähtaeg, sisu ja koostaja
(1) Prügila selle määruse nõuetega vastavusse viimise kavas esitatakse asjakohased tehnilised lahendused, töö etapid ja ajakava, seire programm ja kava täitmise aruannete esitamise ajakava.
(2) Vastavusse viimise kava esitatakse 3 kuu jooksul määruse jõustumisest.
(3) Vastavusse viimise kava koostab käitaja ning kinnitab amet.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(4) Lõigetes 1–3 sätestatut rakendatakse juhul, kui neid nõudeid ei ole enne selle määruse jõustumist rakendatud.
§ 60. Prügila sulgemise selle määruse nõuetega vastavusse viimise kava täitmata jätmine või oluliste puudustega täitmine
Prügila sulgemise nõuetega vastavusse viimise kava täitmata jätmisel või oluliste puudustega täitmisel võib amet prügila sulgeda §-des 32–34 sätestatud korras.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
§ 61. Kasutuseloleva seadusliku prügila sulgemisjärgne hooldus
(1) 31. detsembriks 2001 suletud prügilatele kohaldatakse selle määruse järelhoolde nõudeid niivõrd, kui see on vajalik keskkonnahäiringute vältimiseks.
(2) Olulise keskkonnamõjuga suletud prügilate seire ja selle ulatuse
määrab amet, juhindudes keskkonnamõju hindamise aruandest.
[RTL
2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud prügila endine käitaja või selle puudumisel prügila maaomanik.
§ 62. Kasutuseloleva seadusliku prügila selle määruse nõuetele vastavusse viimise lõpptähtpäevad
(1) Kõik prügilad, mis jäid tegutsema peale 31. detsembrit 2001, peavad vastama selle määruse nõuetele 16. juuliks 2009 või olema samaks ajaks jäätmete ladestamiseks suletud.
(2) Kõik prügilad, mis suletakse jäätmete ladestamiseks 16. juuliks 2009, peavad olema korrastatud §-des 39–42 sätestatud korras hiljemalt 16. juuliks 2013.
2. jagu
Määruse rakendamise erijuhud ja jõustumine
§ 63. Paragrahvi 19 lõike 1 punkti 3 rakendamine nakkusttekitavate jäätmete ladestamisel
Inimeste ja loomade tervishoiul ja sellega seotud uuringutel tekkivatele nakkusohtlikele jäätmetele, mis on liigitatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» koodinumbriga 18 01 03* ja 18 02 02*tähistatud liigitustasandile, ei rakendata § 19 lõike 1 punkti 3 nõudeid kuni 31. detsembrini 2004. a tingimusel, et jäätmed on eelnevalt töödeldud viisil, mis välistab nakkusohu levimise ladestusalal ja väljaspool seda.
§ 64. Paragrahvi 19 lõike 1 punktide 1 ja 2 rakendamine põlevkivikoldetuha ja põlevkivilendtuha ladestamisel
Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud põlevkivikoldetuhale ja põlevkivilendtuhale, mis on §-s 63 esitatud nimistus tähistatud koodinumbritega 10 01 97* ja 10 01 98*, ei rakendata § 19 lõike 1 punktide 1 ja 2 nõuded kuni 15. juulini 2009. a.
[RTL 2004, 108, 1720 – jõust. 15.08.2004]
§ 65. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. mail 2004. a.
(2) Määruse § 18 lõike 2 punkt 1, § 21 lõike 1 punkt 2 ja § 22 lõige 2
jõustuvad 16. juulil 2004. a.
_____________
1 Määruses on arvestatud Euroopa Liidu
Nõukogu 1999. a 26. aprilli direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta
(Euroopa Liidu Teataja L 182, 16.07.1999, lk 1–19; L 282, 05.11.1999,
lk 16).
Facebook
Twitter