Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja aruande esitamise kord

Vastu võetud 23.12.2004 nr 138
RTL 2005, 3, 11
jõustumine 09.01.2005

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

21.01.2009 nr 8 (RTL 2009, 11, 131) 1.02.2009

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 117 lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimisala ja mõisted

(1) Määrus kehtestab jäätmearuande vormi, esitatavate andmete ulatuse ning aruande esitamise korra.

(2) Jäätmearuanne on dokument, mis sisaldab andmeid «Jäätmeseaduse» § 117 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku (edaspidi aruande esitaja) jäätmealase tegevuse kohta.

§ 2. Jäätmearuande vorm ja esitamise tähtaeg

(1) Jäätmearuanne esitatakse määruse lisas 1 toodud vormil.

(2) Jäätmearuanne, mis käsitleb aruande esitaja jäätmealast tegevust eelmisel kalendriaastal, esitatakse 20. jaanuariks.

§ 3. Jäätmearuande esitamine

(1) Jäätmearuanne esitatakse Keskkonnaametile (edaspidi amet) paberil kahes eksemplaris, elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult vastavalt «Digitaalallkirja seadusele» või autoriseeritud kasutajana vahetult Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (edaspidi Info- ja Tehnokeskus) hallatavasse veebipõhisesse keskkonnaregistri sidussüsteemi.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]

(2) Jäätmearuande digitaalse vormi teeb kättesaadavaks Info- ja Tehnokeskus Keskkonnaministeeriumi ning Info- ja Tehnokeskuse veebilehekülgedel.

(3) Kui aruande esitajal on mitu jäätmeluba või on talle ühe jäätmeloaga antud õigus tegutseda mitmes tegevuskohas, siis esitab ta igas tegevuskohas jäätmeloa alusel toimunud jäätmekäitluse või -tekitamise kohta eraldi jäätmearuande.

(4) Kui aruande esitajal ei ole jäätmeluba põhjusel, et see ei ole seadusega nõutav, siis esitab ta jäätmearuande iga jäätmekäitluskoha või jäätmete tekkekoha kohta.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]

 

§ 4. Jäätmearuandes sisalduvate andmete kontrollimine

(1) Amet kontrollib aruande täitmist kahekümne päeva jooksul aruande esitamisest.

(2) Kui amet ei nõustu aruandes esitatud andmetega, tagastab ta aruande koos põhjendusega aruande esitajale lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, määrates aruande esitamiseks uue tähtaja.

(3) Esitatud aruandega nõustumist kinnitab amet aruandel allkirjaga ning tagastab aruande paberil või elektrooniliselt aruande esitajale.

[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]

§ 5.  Kordusaruande esitamine

(1) Jäätmearuande töötlemisel kahtluse tekkimisel aruandes esitatud andmete täielikkuses ja õigsuses, samuti mitme aruandja poolt esitatud andmete omavahelise mittevastavuse korral teeb amet aruande esitajale põhjendatud ettepaneku andmete täiendavaks kontrollimiseks ja kordusaruande esitamiseks, määrates kordusaruande esitamise tähtaja.

(2) Aruande esitaja koostab uue aruande märkides aruande päise ülemisse paremasse nurka «Kordusaruanne», ning esitab selle ametile lõike 1 kohaselt määratud tähtajaks.

[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]

§ 6. Määruse kehtetuks tunnistamine

Keskkonnaministri 11. jaanuari 2002. a määrus nr 2 «Jäätmearuande vorm ja esitamise kord» (RTL 2002, 14, 174; 2003, 26, 381) tunnistatakse kehtetuks.

Keskkonnaministri 23. detsembri 2004. a määruse nr 138 «Jäätmearuande vorm, esitatavate andmete ulatus ja esitamise kord» lisa [RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]

Jäätmearuanne

_________Aasta

Aruande esitaja

Aruande saaja

Ärinimi või nimi		Keskkonnaamet
		Aadress
Aadress
		Telefon
Telefon		e-post
e-post
Registrikood		Esitab: Aruande esitaja 20. jaanuariks Keskkonnaametile
Territoriaalkood (EHAK1)
Põhitegevusala
Põhitegevusala kood (EMTAK2

[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]

Jäätmekäitlus- või tegevuskoht

Nimetus			Registreerimis-number	Kehtivusaeg
Aadress		Jäätmeluba
		Ohtlike jäätmete käitluslitsents
Territoriaalkood (EHAK1)
Tegevusala		Registreerimistõend
Tegevusala kood (EMTAK2)		Jäätmearuande täitja
Jäätmekäitluse eest vastutav isik		Nimi
		Ametikoht
Telefon		Telefon
e-post		e-post

Jäätmearuande kinnitan:________ 200   a Aruandja esindaja _________________   nimi, ametikoht                    allkiri

Jäätmearuandega nõustun:________ 200   a Keskkonnaameti esindaja _______________  nimi, ametikoht                    allkiri

¹ EHAK – vastavalt Eesti Vabariigi Haldusüksuste klassifikaatorile

[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 1.02.2009]

² EMTAK – vastavalt Eesti Majanduse Tegevusalade klassifikaatorile

Jäätmearuande koosseis:

Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ning kogused
Tabel 2. Jäätmete ladestamine ja vahetu viimine keskkonda
Tabel 3. Teistelt isikutelt või kodumajapidamistest saadud, sealhulgas imporditud jäätmed
Tabel 4. Teistele isikutele üleantud, sealhulgas eksporditud jäätmed

Tabel 1. Tekkivate ja käideldavate jäätmete liigid ning kogused

kogused tonnides

Jäätmete nimetus	Jäätmekood	Laoseis aruandeperioodi algul	SISSETULEK
			tekkis	tekkis jäätmekäitluse tulemusena (sekundaarsed jäätmed)	settelaadsete jäätmete keskmine kuivaine-sisaldus tekkinud jäätmetes, massi-protsentides	saadud teistelt isikutelt (v.a kodumaja-pidamistelt)	saadud kodumaja-pidamistelt	import	muu
A	B	1	2	3	4	5	6	7	8

VÄLJAMINEK									Laoseis aruande-perioodi lõpul	Jäätmete vedu
taaskasutatud		settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus taaskasutatud jäätmetes, massiprotsentides	kõrvaldatud		settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus kõrvaldatud jäätmetes, massiprotsentides	antud teistele isikutele	eksport	muu		oma vedu	muu jäätme-vedaja
kogus	R-kood		kogus	D-kood
9	10	11	12	13	14	15	16	17	18	19	20

1. Tulpa A kantakse jäätmete nimetus vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 102 «Jäätmete sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» (RT I 2004, 23, 155). Kui nimistus olev nimetus on liiga üldine, et iseloomustada konkreetseid jäätmeid (näiteks «nimistus mujal määratlemata jäätmed»), siis lisatakse jäätmete täpsemat olemust kajastav nimetus.

2. Tulpa B kantakse jäätmekood vastavalt punktis 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele.

3. Tulpa 1 kantakse ettevõtte (käitise) vaheladudes olevad, edasisele käitlemisele suunamist või üleandmist ootavad jäätmekogused aruandeperioodi (aasta või kvartali) algul ja tulpa 18 aruandeperioodi lõpul. Nendesse tulpadesse ei kanta prügilatesse ladestatud jäätmekoguseid. Need kogused (jäätmete «maht» prügilas aruandeperioodi algul ja lõpul) kannab prügila käitaja tabeli 2 tulpadesse 21 ja 26.

4. Tulpa 3 kantakse jäätmekäitluse tulemusena tekivad uued (sekundaarsed) jäätmed (näiteks tuhk jäätmete põletamisel, setted vedeljäätmete käitlemisel, tahkestatud jäätmed sideainetega tahkestamisel jne) ja nende kogused. Sekundaarsete jäätmetena käsitletakse ka segajäätmete sorteerimisel tekkinud fraktsioone, mida tuleb vaadelda uute jäätmeliikidena. Näiteks, prügi (kood 20 03 01) sorteerimisel tekkinud jäätmed, mis tuleb tekkinud jäätmeliikide kaupa enamasti klassifitseerida jäätmenimistu alljaotisesse 19 12 (näiteks 19 12 01 – paber ja kartong, 19 12 02 – mustmetall jne). Jaotis 19 jäätmenimistus ongi üldjuhul ettenähtud sekundaarsete jäätmete liigitamiseks. Kõik sellesse jaotisse, v.a alljaotistesse 19 08 ja 19 09 kuuluvad jäätmed, klassifitseeritakse nende tekke puhul sekundaarsete jäätmetena tulpa 3.

5. Jäätmete kogused näidatakse tonnides, kogusest oleneva täpsusega järgmiselt

kogus tonnides	täpsus
1	0,001
1–10	0,01
10–100	0,1
100–1000	1.

6. Settelaadsete jäätmete keskmine kuivainesisaldus massiprotsentides märgitakse:
tekkinud jäätmetes tulpa 4;
taaskasutatud jäätmetes tulpa 11;
kõrvaldatud jäätmetes tulpa 14.

Settelaadsete jäätmete näidisnimistu koos jäätmekoodidega pannakse välja Info- ja Tehnokeskuse veebilehel.

7. Igasse veergu konkreetse jäätmeliigi kohta kantud arvulised näitajad moodustavad jäätmete bilansi aruandeperioodi jooksul. Eraldi on välja toodud jäätmete sissetulek ja väljaminek. Laoseis aruandeperioodi lõpul (tulp 18) peab võrduma laoseisuga aruandeperioodi algul (tulp 1), millele on liidetud sissetulnud jäätmekogus ja lahutatud väljaminek.

8. Tulpa 2 kantakse ettevõttes (käitises) aruandeperioodi jooksul tootmis- või muu tegevuse tulemusena tekkinud jäätmed, v.a jäätmekäitluse tulemusena tekkinud (sekundaarsed) jäätmed, mis kantakse tulpa 3 (vt punkti 3). Sekundaarsete jäätmete arvelevõtt lahus muudest jäätmetest peab võimaldama vältida käideldavates ja tekkivates jäätmetes esineva sama materjalikoguse topeltarvestust.

9. Tulpa 5 kantakse jäätmekogused, mis saadakse teistelt isikutelt, välja arvatud kodumajapidamistest (elanikkonnalt) kogutud jäätmed, mis kantakse tulpa 6. Imporditud (välisriikidest sisseveetud jäätmed) kantakse tulpa 7. Neid lahtreid täidavad jäätmete kogumisega ja jäätmekäitlusega tegelevad isikud. Kodumajapidamisest saadud jäätmete kohta peavad eraldi arvestust pidama eelkõige olmejäätmete ja neist liigiti eraldatud fraktsioonide vahetud kogujad ja elanikkonnalt kokkuostjad. Tulpa 8 kantakse aruandeperioodi kestel peale eelnevalt kirjeldatu mis tahes muul viisil tekkinud jäätmekoguse suurenemine, sh ladustatud jäätmekoguse suurenemine niiskusimavuse või looduslike keemiliste reaktsioonide (jäätmematerjali reageerimine õhuhapnikuga, süsihappegaasiga jne) tagajärjel.

10. Tulpadesse 9 ja 10 kantakse ettevõttes (käitises) taaskasutatud jäätmekogused ning taaskasutustoimingute koodid (R-koodid) vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusele nr 104 «Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud» (RT I 2004, 23, 157). Tulpadesse ei kanta taaskasutustoimingutega R12 ja R13 hõlmatud jäätmekoguseid, mis on seotud eelkõige jäätmete taaskasutamiseks kogumise, üleandmise ja vastuvõtmisega ning kajastuvad seega mujal tabeli lahtrites. Erandiks on siin jäätmekäitlustoiming R13_s, mida kasutatakse segajäätmete sortimise korral, juhul kui kõik sortimisel tekkinud fraktsioonid kantakse summaarselt samades kogustes tabelisse tekkivate (sekundaarsete) jäätmeliikidena tulpa 3. Sama toimingukoodi võib kasutada ka jäätmematerjali mehhaanilise purustamise juures, kui purustatud materjal jaotatakse järgnevalt eraldi fraktsioonidesse, mis samuti kantakse tabelisse tekkivate jäätmeliikidena. Näiteks, ehituspuidu (jäätmekood 17 02 01) purustamisel võib kasutada toimingukoodi R13_s, kui järgnevalt tekivad ja eraldatakse sekundaarsed puidujäätmed (19 12 07), mustmetall (19 12 02) ja mineraaljäätmed, liiv ja kivid (19 12 09). Tekkinud jäätmeliikide koguste summa peab seejuures võrduma purustatavate jäätmete kogusega. Purustamist, mille puhul muutub vaid jäätmeosakese suurus, kuid jäätmete olemus ei muutu, ei kanta jäätmekäitlustoiminguna tabelisse.

11. Tulpadesse 12 ja 13 kantakse kõrvaldatud jäätmekogused ning kõrvaldamistoimingute koodid (D-koodid) vastavalt punktis 9 nimetatud Vabariigi Valitsuse määrusele. Kui tegemist on kõrvaldamistoimingutega D1, D3, D4, D5, D6, D7 ja D12, siis täidetakse neile toimingutele allutatud jäätmete suhtes lisaks ka tabel 2. Nendes tulpades olevaid lahtreid ja tabelit 2 täidab prügila käitaja, mitte jäätmevedaja või jäätmete prügilasse üleandja.

12. Kui on tegemist kõrvaldamistoimingutega D2, D8, D9, D10, D11 ja D13, mille puhul tekivad sekundaarsed jäätmed, mida on võimalik iseloomustada uue jäätmekoodiga, siis tuleb tekkivate jäätmete kohta täita tabelis 1 uus veerg, kanda tekkivad jäätmekogused lahtrisse 3 ning iseloomustada nendega seonduvaid edasi tegevusi lahtrites 9, 10 ja 12, 13. Kõrvaldamistoimingutega D14 (ümberpakkimine, kui selle juures ei muutu jäätmete olemus) ja D15 hõlmatud jäätmekoguseid tulpa 12 ei kanta.

13. Tulpa 15 kantakse Eestis asuvatele isikutele üle antud jäätmekogused, sh füüsilistele isikutele (elanikkonnale) taaskasutamiseks müüdavad jäätmed, mille käitlemiseks jäätmeluba ei vajata. Tulpa 16 kantakse välisriikidesse eksporditud (Eestist väljaveetud) jäätmekogused. Tulpa 17 kantakse muu väljaminek, sh looduslikest protsessidest tingitud jäätmekoguse vähenemine – kuivamine, osaline lagunemine jms.

14. Tulpasid 19 ja 20 täidavad kõik aruandekohustuslased – need, kellel jäätmevedu on põhitegevuseks, samuti enda poolt tekitatavate või käideldavate jäätmete veoga tegelevad, või seda teistelt isikutelt tellivad isikud.

Tabel 2. Jäätmete ladestamine ja vahetu viimine keskkonda

kogused tonnides

Jäätmete nimetus	Jäätmekood	Aruandeperioodi alguseks prügilasse ladestatud jäätmekogus	Jäätmete ladestamine prügilasse				Aruandeperioodi lõpuks prügilasse ladestatud jäätmekogus
			Ladestatud kogus	D-kood	Prügila
					nimetus	kood
			Tabel 1 (12 ja 13)				21 + 22
A	B	21	22	23	24	25	26

1. Tulpa 21 kannab prügila käitaja summaarsed jäätmekogused, mis on prügilasse ladestatud aruandeperioodi alguseks, ning tulpa 26 aruandeperioodi lõpuks ladestatud jäätmekogused. Kui eelnenud ajaperioodi kohta registreeritud andmed puuduvad, siis määratakse aruandeperioodi alguseks ladestatud jäätmekogused jäätmeliikide kaupa ning üldkogus mõõtmiste, arvutuste ja hinnangute abil ning lähtutakse nendest kogustest edasiste aruannete koostamisel.

2. Tulpadesse 22 ja 23 kantakse ladestatavate jäätmete kohta samad andmed, mis tabeli 1 tulpadesse 12 ja 13.

3. Lahtritesse 24 ja 25 kantakse selle prügila nimetus ja kood, kuhu jäätmed ladestatakse. Kasutuses olevate prügilate koodinumbrite loetelu avaldab prügilatele antud jäätmelubade põhjal Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus oma veebileheküljel.

4. Jäätmete uputamisel veekogusse või paigutamisel vette (kõrvaldamistoimingud D3, D6, D7) «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258) §-s 25 sätestatud tingimustel kantakse lahtrisse 24 veekogu nimetus vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määrusele nr 191 «Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine» (RT I 1996, 58, 1090; 1997, 73, 1205; 2000, 80, 513; 2002, 42, 269; 105, 619; 2003, 85, 576), samuti haldusüksuse nimetus, mille piires jäätmete kõrvaldamine toimub, ning selle territoriaalkood. Lahtrisse 25 kantakse veekogu kood vastavalt eelnimetatud määrusele.

Tabel 3. Teistelt isikutelt või kodumajapidamistest saadud, sh imporditud jäätmed

kogused tonnides

Jäätmete nimetus	Jäätmekood	Jäätmete kogus	Jäätmed üle andnud isik
			ärinimi või nimi	registrikood	asukoht – vald, linn või päritoluriik (impordi puhul)
		Tabel 1 (5–8)
A	B	27	28	29	30

Tabel 4. Teistele isikutele üleantud, sh eksporditud jäätmed

kogused tonnides

Jäätmete nimetus	Jäätmekood	Jäätmete kogus	Jäätmed vastu võtnud isik
			ärinimi või nimi	registrikood	prügila		asukoht – vald, linn või sihtkohariik (ekspordi puhul)
		Tabel 1 (15–17)			nimetus	kood
A	B	31	32	33	34	35	36

1. Tabelid 3 ja 4 täidetakse regulaarse (ettevõttesisese) arvestuse alusel, mida aruannet esitav isik on kohustatud pidama vastavalt «Jäätmeseaduse» § 116 lõikele 2, tehes arvestusest koondeid aruandeperioodi kohta.

2. Tabelit 3 täidab isik, kes kogub või võtab vastu jäätmeid kas Eestis või välisriikides asuvatelt teistelt isikutelt. Tabeli 3 tulbas 27 kajastuvad jäätmekogused, mis olid kantud tabeli 1 tulpadesse 5–8, neid üleandnud isikute kaupa. Neid isikuid iseloomustavad andmed kantakse tabeli 3 tulpadesse 28–30.

3. Olmejäätmete ja nende fraktsioonide kogumise korral otse jäätmetekitajatelt (kojumajapidamistest ning ettevõtetest) kantakse lahtrisse 28 (jäätmed üle andnud isiku ärinimi või nimi) tinglikult kas «kodumajapidamised» või «ettevõtjad», märkides lahtrisse 30 (asukoht) kohaliku omavalitsuse – valla või linna nime, mille territooriumilt jäätmed koguti, kusjuures lahter 29 jääb tühjaks. See tähendab, algarvestust tuleb pidada omavalitsuste lõikes, eristades kodumajapidamisi ja muid jäätmetekitajaid.

4. Suuremad jäätmetekitajad eristatakse ning kantakse tabelisse individuaalselt juhul, kui nende poolt (üldjuhul lepingu alusel) jäätmekäitlejale üleantav jäätmekogus ületab aastas tavajäätmete puhul 10 t ja ohtlike jäätmete puhul 100 kg. Sel juhul täidetakse ka lahter 29.

5. Kui jäätmetekitajate või muude isikute poolt üleantavad jäätmekogused jäävad alla punktis 4 nimetatud väärtuste, siis üleandjaid individuaalselt tabelisse ei kanta ning üleantud väikekogused summeeritakse tulpa 27 jäätmeliikide kaupa. Lahtrisse 28 kantakse seejuures tinglikult nimetus «väikekogused» ning lahtrisse 30 valla või linna nimetus, mille territooriumilt jäätmed üle anti.

6. Kui jäätmed tuuakse prügilasse vahetult jäätmetekitaja poolt, lähtub prügila käitaja aruande koostamisel eelnevates punktides 3 ja 4 kirjeldatud põhimõtetest.

7. Jäätmete impordi korral kantakse tulpadesse 28 ja 29 nende välisriikide isikute (mitte Eesti vahendajate) andmed, kes jäätmed käitlemiseks üle annavad. Tulpa 30 kantakse sel juhul jäätmete päritoluriigi nimetus.

8. Kui aruande koostaja on täitnud tabelis 1 lahtri 8 (muu sissetulek), siis kannab ta tabeli 3 lahtrisse 27 märke «muu sissetulek» ning selgituse selle päritolu või tekkepõhjuste kohta.

9. Tabelit 4 täidab isik, kes annab jäätmed üle kas Eestis või välisriikides asuvatele isikutele. Tabeli 4 tulbas 31 kajastuvad jäätmekogused, mis olid kantud tabeli 1 tulpadesse 15–17, neid vastuvõtnud isikute kaupa. Neid isikuid iseloomustavad andmed kantakse tabeli 4 tulpadesse 32 ja 33.

10. Kui jäätmeid vastuvõttev isik on prügila käitaja, kes ladestab jäätmed tema halduses olevasse prügilasse, siis kantakse tulpadesse 34 ja 35 vastava prügila nimetus ja kood (vaata tabeli 2 täitmine punkt 3). Jäätmete uputamisel veekogusse või paigutamisel vette lähtutakse nende tulpade 34 ja 35 täitmisel tabeli 2 täitmine punktis 4 kirjeldatust.

11. Jäätmete ekspordi korral kantakse tulpadesse 32 ja 33 nende välisriikide isikute (mitte Eesti vahendajate) andmed, kes jäätmed käitlemiseks vastu võtavad. Tulpa 36 kantakse sel juhul jäätmete sihtkohariigi nimetus.

12. Kui aruande koostaja on täitnud tabelis 1 lahtri 17 (muu väljaminek), siis kannab ta tabeli 4 lahtrisse 31 märke «muu väljaminek» ning selgituse selle sihtkoha või tekkepõhjuste kohta.