Teksti suurus:

Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.04.2011
Avaldamismärge:

Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine

Vastu võetud 16.12.1996 nr 61
RTL 1997, 3, 8

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
05.07.2004RTL 2004, 96, 150018.07.2004
21.01.2009RTL 2009, 11, 13101.02.2009

«Veeseaduse» § 28 lõike 6 alusel määran:

1. Kehtestada alates 1. jaanuarist 1997. a. «Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord» (juurde lisatud).2. Tunnistada alates 1. jaanuarist 1997. a. kehtetuks keskkonnaministri 1. detsembri 1994. a. määrus nr. 56 «Veehaarete ja veevarustusehitiste sanitaarkaitseala vööndite määramise juhend».

Lisa
keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määruse nr. 61 juurde
[RTL 2009, 11, 131 – jõust. 1.02.2009]

Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine.

1.2. Veehaarde sanitaarkaitsealal rakendatakse «Veeseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatud kitsendusi.

1.3. Veehaarde projekteerija või põhjavee tarbevaru uurija peab planeeringutes ja ehitusprojektides nägema ette sanitaarkaitseala kaitseabinõusid «Planeerimisseadusega» ja «Ehitusseadusega» sätestatud korras.

1.4. Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde.

1.5. [Kehtetu]

1.6. [Kehtetu]

1.7. [Kehtetu]

1.8. [Kehtetu]

1.9. Majandustegevuse kitsenduste täitmise eest sanitaarkaitsealal vastutab veehaarde omanik (valdaja). Kui veehaarde omanik ei ole maaomanik, siis majandustegevuse kitsenduste täitmise eest vastutab ka maaomanik.

1.10. Kontrolli veehaarde sanitaarkaitsealal kehtestatud kitsenduste täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon. Vajadusel teeb Keskkonnainspektsioon veehaarde omanikule (valdajale) ettekirjutuse olemaoleva veehaarde sanitaarkaitseala ulatuses kitsenduste kehtestamiseks või sanitaarkaitseala projekti koostamiseks.
[RTL 2004, 96, 1500 - jõust. 18.07.2004]

2. SANITAARKAITSEALA MOODUSTAMINE

2.1. Põhjaveehaare

2.1.1. Põhjaveehaarde koosseisu kuulub üks või mitu puurkaevu.

2.1.2. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/d ühe kinnisasja vajadusteks.

2.1.2.1. Juhul kui põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 10 m3/d ja veehaardest võetakse vett ühisveevarustuse tarbeks või tootlikkus on vahemikus 10 m3/d kuni 500 m3/d, määratakse sanitaarkaitseala piirid ja sanitaarkaitsealas kehtivad majandustegevuse kitsendused veehaarde projektis.

2.1.2.2. Juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m3/d, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringute aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja.

2.1.3. Veehaarde või sanitaarkaitseala projekti alusel ja Keskkonnaameti esildisel võib keskkonnaminister sanitaarkaitseala ulatust muuta järgmiselt:

1) juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikku on alla 10 m3 ööpäevas ja vett võetakse ühisveevärgi vajaduseks, vähendada 10 meetrini;

2) juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 10 m3 ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud, vähendada 30 meetrini;

3) juhul, kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m3 ööpäevas, suurendada 200 meetrini.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

2.1.4. Juhul kui keskkonnaminister suurendab sanitaarkaitesala ulatust 200 meetrini, rakendatakse sanitaarkaitsealal «Looduskaitseseaduse» alusel sätestatud kitsendusi.

2.1.5. Juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on suurem kui 500 m3/d ja hüdrogeoloogilised tingimused on keerulised või põhjavesi on nõrgalt kaitstud, võib Keskkonnaamet nõuda põhjaveehaarde sanitaarkaitseala piiride määramist hüdrogeoloogiliste arvutuste tulemusel. Juhul kui arvutustega saadakse 200 meetrist suurem sanitaarkaitseala ulatus, võidakse piirid ja neis nõutavad majandustegevuse kitsendused kehtestada ala planeeringuga seaduses ettenähtud korras või veehaarde omaniku ja huvitatud isikute omavaheliste lepingutega.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

2.1.6. Ühe kinnisasja vajaduseks rajatavale põhjaveehaardele, mille ümber sanitaarkaitseala veeseaduse paragrahv 28 lõike 3 alusel ei moodustata, kehtivad käesoleva korra punktis 4 toodud veevõtukoha hooldusnõuded.

2.1.7. Olemasolevatel veehaaretel tootlikkusega üle 500 m3/ööp., millel sanitaarkaitseala projekt puudub, otsustab selle koostamise vajalikkuse Keskkonnaamet või algatab sanitaarkaitseala projekteerimise veehaarde omanik.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

2.1.8. Sanitaarkaitseala ulatuse, majandustegevuse kitsendused või veevõtukoha hooldusnõuded lepitakse kokku maaomanikuga (kui veehaarde valdaja ei ole maaomanik) ning kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ja kohaliku omavalitsusega.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

2.1.9. Keskkonnaamet võib vajaduse korral veehaarde omanikult või valdajalt nõuda sanitaarkaitseala piiride tähistamist looduses või sanitaarkaitseala piirdeaeda. Vastavad nõuded esitatakse projekteerimistingimustes või olemasolevate veehaarete korral kohustuslikes ettekirjutustes.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

2.1.10. [Kehtetu]

2.1.11. Põhjavee uuringu ja vaatluskaevudele sanitaarkaitseala moodustamise vajadus otsustatakse projekti kooskõlastamise käigus.

2.2. Pinnaveehaare

2.2.1. Sanitaarkaitseala ulatus määratakse veehaarde projektiga «Veeseaduses» sätestatud alusel.

2.2.2. Pinnaveehaardele on kohustuslik koostada sanitaarkaitseala projekt, sõltumata veehaarde tootlikkusest. Projekti tellijaks on veehaarde omanik või valdaja.

2.2.3. Sanitaarkaitseala projektis peab ette nägema majandustegevuse kitsendused vastavalt veeseaduse paragrahv 281 lõikele 3.
[RTL 2004, 96, 1500 - jõust. 18.07.2004]

3. Sanitaarkaitseala projekt

3.1. Veehaarde sanitaarkaitseala projekt peab sisaldama seletuskirja, asukoha plaani veehaarderajatiste jooniseid ja konkreetseid majandustegevuse kitsendusi vee kvaliteedi ja vee-ehitiste kaitseks.

3.2. Joogiveeallikaks oleva pinnaveehaarde sanitaarkaitseala projekt peab sisaldama vee kvaliteedi kaitseks vajalikke erinõudeid veekogu avaliku või erikasutustingimuste kitsendamise kohta veeseaduse paragrahv 26 lõike 3 alusel.

3.3. Projekti seletuskirjas peavad olema:

3.3.1. veeallika sanitaarse seisundi iseloomustus, vee kvaliteedi näitajad: bakterioloogilised, organoleptilised ja keemilised, andmed vee varust ja hinnang selle vastavuse kohta veevõtja vajadusele;

3.3.2. veekogu hüdroloogilised andmed (minimaalne ja keskmine vooluhulk ja iseloomulikud veeseisud) või põhjaveekihi hüdrogeoloogilised andmed (veekihi veeandvus, kaitstus, seos lasuva ja lamava kihiga, põhjaveetase ja aastane amplituud, põhjaveevoolu suund);

3.3.3. põhja- ja pinnavee seose hinnang;

3.3.4. majandus- ja ehitustegevuse arengu võimalik mõju veehaardele;

3.3.5. sanitaarkaitseala ulatuse põhjendus ja majandustegevuse kitsendused.

3.4. Kartograafiline materjal peab olema järgmises mahus:

3.4.1. asukohaplaan mõõtkavas 1:25 000 kuni 1:100 000;

3.4.2. hüdrogeoloogiline tulp või läbilõiked;

3.4.3. sanitaarkaitseala plaan mõõtkavas 1:500 kuni 1:10 000.

3.5. Sanitaarkaitseala projekti kinnitab koos veehaarde projektiga kohalik omavalitsus otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud maaomanikuga ja Keskkonnaametiga «Ehitusseadusega» sätestatud korras.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

3.6. Lahkhelid sanitaarkaitsealal kehtivate majandustegevuse kitsenduste ja sanitaarkaitseala piiride kohta lahendab Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium või kohus.
[RTL 2009, 11, 131 - jõust. 01.02.2009]

4. Veevõtukoha hooldusnõuded

4.1. Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m).

4.2. Puurkaevu suudme manteltoru ots peab jääma vähemalt 30 cm võrra maapinnast kõrgemale. Üldjuhul ei ole soovitav rajada puurkaevu suudme ümber šurfi. Šurfi rajamine tuleb põhjendada veehaarde projektis. Rajatavate või olemasolevate šurfide seinad ja põhi peavad olema vettpidavad ja manteltoru ots peab ulatuma vähemalt 15 cm kõrgemale pinnasevee maksimaalsest tasemest.

4.3. Kaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud.

4.4. Kaevu suudmetagune osa tuleb kindlustada vähemalt 50 cm sügavuseni savilukuga.

4.5. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik (valdaja).