Nõva maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 11.04.2005 nr 77
RT I 2005, 21, 141
jõustumine 22.04.2005
Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48) 1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Nõva maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Nõva maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala)
eesmärk on:
1) Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja sealsete
kaitsealuste looma- ja taimeliikide ning looduslike metsakoosluste
kaitse;
2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta I lisa liigi ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide kaitse;
3)
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide
ja II lisas nimetatud liikide elupaikade: veealuste liivamadalate (1110)3,
rannikulõugaste (1150*), Läänemere kesk- ja põhjaosas püsirohttaimestuga
liivarandade (1640), eelluidete (2110), hallide luidete (kinnistunud
rannikuluited) (2130*), ruskete kukemarjaga luidete (2140*), metsastunud
luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), kuivade
kanarbiku ja kukemarjaga liivanõmmede (2320), vähe- kuni kesktoiteliste
kalgiveeliste järvede (3140), jõgede ja ojade (3260), siirde- ja
õõtsiksoode (7140), lubjarikaste lääne-mõõkrohuga madalsoode (7210*),
liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate
ja soo-lehtmetsade (9080) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele seitsmeks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 247 hõlmab kaitseala Nõva loodusala, kus tegevuste kavandamisel tuleb hinnata nende mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Lääne maakonnas Nõva vallas Vaisi, Nõva, Rannaküla ja Peraküla külas ning Noarootsi vallas Spithami/Spithamn, Dirhami/Derhamn, Rooslepa/Roslep ja Elbiku/Ölbäck külas ning Harju maakonnas Padise vallas Kaibu külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsakõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Kaitsealal on lubatud jahipidamine.
(4) Kaitsealal on lubatud kalapüük.
(5) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(6) Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituste korraldamiseks õuemaal ei ole kaitseala valitseja nõusolekut tarvis.
(7) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(8) Kaitseala järvedel on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Veemootorsõidukiga sõitmine järvedel on lubatud järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul tehtaval teadustööl.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlvikute sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7)
anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.
(2) Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kui tegevust ei ole kaitstava loodusobjekti valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitstava loodusobjekti valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju
hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks
keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava
loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti
seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 –
jõust. 1.02.2009]
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Kaitseala sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on seitse sihtkaitsevööndit:
1) Põõsaspea
sihtkaitsevöönd;
2) Uuejõe sihtkaitsevöönd;
3)
Vananõmme sihtkaitsevöönd;
4) Liivase sihtkaitsevöönd;
5)
Mustjärve sihtkaitsevöönd;
6) Keibu sihtkaitsevöönd;
7)
Rooslepa sihtkaitsevöönd.
§ 8. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
valitseja nõusolekul tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise
püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks.
§ 9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja poollooduslike
koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus;
2)
tee-ehitus ja olemasolevate ehitiste hooldustööd;
3)
metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures
kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia,
metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
4)
olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine;
5)
koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
6) pilliroo ja
adru varumine.
§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
(2) Metsakoosluste kaitse-eesmärk on kasvukohatüübile iseloomuliku liikide koosseisu säilitamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
1) Toatse
piiranguvöönd;
2) Lepaaugu piiranguvöönd.
§ 12. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 5–8 sätestatut.
(3) Piiranguvööndis on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine liinirajatiste hooldamistööde ja maatulundusmaal metsamajandustööde tegemiseks.
§ 13. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud
turberaie, mille juures tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline
mitmekesisus;
2) puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel;
3)
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine;
4)
maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2
sätestatud juhul valitsejaga kooskõlastatud kohtades;
5)
biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine looduslikul rohumaal ja
metsamaal;
6) uue maaparandussüsteemi rajamine;
7) roo
varumine külmumata pinnasel;
8) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 15. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
____________________
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305,
8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003,
lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319,
7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985,
lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164,
30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997,
lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
2
Nõva maastikukaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee
21. augusti 1985. a otsusega nr 216 «Nõva taimestiku ajutise kaitseala
loomine» Nõva taimestikukaitseala baasil.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisale. Tärniga (*)
on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
Eesti Metsakorralduskeskuses 1998. aastal koostatud Vihterpalu metskonna
puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga
september 2004. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses
ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]