Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas

Õigusakt

Väljaandja:	Vabariigi Valitsus
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	01.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	31.03.2010
Avaldamismärge:

Vali redaktsioon:

Eelmine ...

20.05.2005

Järgmine ...

Hetkel kehtiv

Võrdle redaktsioone

Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas

Vastu võetud 05.05.2005 nr 93
RT I 2005, 25, 195
jõustumine 20.05.2005

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48) 1.02.2009

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

§ 1. Ida-Viru maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk

(1) Ida-Viru maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad:
1) Arupealse hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – puisniitude (6530*)² kaitse;
2) Atsalama hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste niitude lubjavaesel mullal (6270*) ja puiskarjamaade (9070) kaitse;
3) Avijõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaikade kaitse;
4) Kalvi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – kadastike (5130) kaitse;
5) Loode-Peipsi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena);
6) Narva jõe alamjooksu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti (Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse;
7) Narva jõe ülemjooksu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis) ning paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse;
8) Pada jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaiga kaitse;
9) Pühajõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaiga kaitse;
10) Raju hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – lamminiitude (6450) kaitse;
11) Sahmeni hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoitelise mõõdukalt kareda veega järvede (3130) kaitse ning II lisas nimetatud liigi – hariliku tõugja (Aspius aspius) elupaiga kaitse;
12) Tagajõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – lamminiitude (6450) kaitse;
13) Uljaste järvede hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110) ning huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) kaitse.

(2) Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse lisas³.

§ 2. Hoiualade valitseja

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]

____________________
¹ EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).
² Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
³ Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile Eesti põhikaardi alusel (mõõtkava 1:10 000) (välja arvatud Narva jõe alamjooksu ja ülemjooksu hoiualad, mis on põhikaardi puudumise tõttu kantud katastrikaardile (mõõtkava 1:10 000)), kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid 2004. a juuni seisuga.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses, Keskkonnaametis ja Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]