Äntu maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 06.06.2005 nr 116
RT I 2005, 33, 246
jõustumine 19.06.2005
Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48) 1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Äntu maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Äntu maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala)
eesmärk on:
1) Äntu allikajärvede, Nõmme-Ebavere servamoodustise
keskosa ja sealsete metsakoosluste ning kaitsealuste liikide kaitse;
2)
EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud
elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140)3,
siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160),
nõrglubja-allikate (7220*), vanade loodusmetsade (9010*) ja
rohunditerikaste kuusikute (9050) ning II lisas nimetatud liikide –
III kategooria kaitsealuste liikide karvase maarjalepa (Agrimonia
pilosa) ja läikiva kuldsirbiku (Drepanocladus vernicosus)
ning II kategooria kaitsealuse liigi elupaikade kaitse.
(2) Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuulub kaitseala maa- ja veeala ühte sihtkaitsevööndisse ja ühte piiranguvööndisse.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(4) Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 508 hõlmab kaitseala Äntu loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Äntu, Ebavere ja Nõmme külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(4) Kaitsealal on lubatud kalapüük ja jahipidamine.
(5) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(6) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, metsa- ja põllumajandustöödel, liinirajatiste hooldamisel ning kaitseala valitseja nõusolekul tehtavatel teadustöödel.
§ 5. Keelatud tegevus
(1) Kaitseala vetel on keelatud mootoriga ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud pääste- ja järelevalvetöödel.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kinnitada metsateatist;
5)
kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
6) anda
nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
7)
anda projekteerimistingimusi;
8) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja vaatab talle kooskõlastamiseks esitatud metsateatise läbi ja annab kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesisuse säilitamise eesmärgist tulenevalt oma kirjaliku nõusoleku või seab vajaduse korral omapoolsed tingimused.
(2) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit.
(3) Kui tegevust ei esitatud kaitseala valitsejale kooskõlastamiseks või tegevuses ei arvestatud kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(4) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju
hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks
keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitstava
loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti
seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 –
jõust. 1.02.2009]
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
Äntu sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks.
§ 8. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud
kaitseala valitseja nõusolekul õppe- ja loodusraja rajamine ning
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks.
§ 9. Lubatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures
kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudmisi raieaja ja -tehnoloogia,
metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
2)
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud tööd;
3)
olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd ja veerežiimi taastamine;
4)
rohumaade niitmine ja karjatamine ulatuses, mis tagab poollooduslike
koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise;
5) olemasolevate
teede ja ehitiste hooldustööd.
§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 11. Piiranguvööndi määratlus
Äntu piiranguvöönd on kaitseala majandatav osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
§ 12. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 lõike 2 punktides 5–8 sätestatut.
§ 13. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud
turberaie, mille puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
2) uute veekogude rajamine;
3) veekogude veetaseme
ja kaldajoone muutmine;
4) puhtpuistute kujundamine ja
energiapuistute rajamine;
5) maavara kaevandamine, välja arvatud
«Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga
kooskõlastatud kohtades;
6) biotsiidi ja taimekaitsevahendi
kasutamine;
7) uue maaparandussüsteemi rajamine.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
____________________
1 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305,
8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003,
lk 1–53).
2 Kaitseala on moodustatud Rakvere
Rajooni RSN Täitevkomitee 11. detsembri 1978. a otsusega nr 198
«Kohaliku tähtsusega looduskaitse alla kuuluvate parkide, botaaniliste
üksikobjektide ja maastiku üksikobjektide nimekirjade muutmise kohta»
looduskaitse alla võetud maastiku üksikelemendi Äntu järved baasil.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on
tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
Eesti Metsakorralduskeskuse Triigi metskonna 2001. aasta planšetti
(mõõtkava 1:10 000) ja maakatastri andmeid seisuga september 2004. a.
Kaitseala
kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]