Teksti suurus:

Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.07.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 05.07.2023, 204

Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 21.07.2006 nr 170
RT I 2006, 36, 271
jõustumine 11.08.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
19.01.2009RT I 2009, 7, 4801.02.2009
19.03.2010RT I 2010, 13, 7001.04.2010
22.06.2023RT I, 05.07.2023, 108.07.2023

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eesmärk

  (1) Vahtrepa maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on:
  1) ordoviitsiumi lubjakivipaljandi, loo- ja rannakoosluste, vähese inimmõjuga metsade ning maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku kaitse;
  2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – madalate lahtede (1160)3, püsitaimestuga kivirandade (1220), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), liigirikaste madalsoode (7230), lubjakivipaljandite (8210), vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;
  3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi – madala unilooga (Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse;
  4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, kaitse.

  (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.

  (3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.

§ 2.  Kaitseala asukoht

  (1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Hagaste, Hilleste, Kerema, Puliste ja Vahtrepa külas.

  (2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3.  Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009]

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 4.  Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

  (3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.

  (4) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis teostatavas teadustegevuses, pääsuks Vohilaiule ning lisaks piiranguvööndis teostatavatel liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel ning õuemaal omaniku loal.

  (5) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga liikumine, jahipidamine ja kalapüük ning pilliroo ja adru varumine.

§ 5.  Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
  3) väljastada metsamajandamiskava;
  4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;
  6) anda projekteerimistingimusi;
  7) anda ehitusluba.

§ 6.  Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

  (3) [Kehtetu - RT I, 05.07.2023, 1 - jõust. 08.07.2023]

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 7.  Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste ning ordoviitsiumi lubjakivipaljandi säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on 3 sihtkaitsevööndit:
  1) Lääne-Vohilaiu sihtkaitsevöönd;
  2) Hagaste sihtkaitsevöönd;
  3) Kallaste panga sihtkaitsevöönd.

§ 8.  Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  Hagaste, Kallaste panga ja Lääne-Vohilaiu sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 9.  Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste ja rajatiste hooldustööd;
  2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud hooldustööd, kaasa arvatud I kaitsekategooria linnuliikidele tehispesade rajamine ning nende hooldustööd;
  3) Hagaste sihtkaitsevööndis olemasolevate kraavide hooldustööd;
  4) Hagaste sihtkaitsevööndis metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas;
  5) koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.

§ 10.  Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine.

§ 11.  Vajalik tegevus

  (1) Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik loomade karjatamine või rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

  (2) Kallaste panga sihtkaitsevööndis on panga eksponeerimiseks vajalik puu- ja põõsarinde harvendamine ning vaadete avamiseks vajalikud raietööd Kärdla metskonna kvartali KD 252 eraldistes 37 ja 52.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 12.  Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on Vahtrepa piiranguvöönd.

§ 13.  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

§ 14.  Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.

  (2) Piiranguvööndis on lubatud rahvaürituste korraldamine, seejuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituse korraldamiseks õuemaal ei ole kaitseala valitseja nõusolekut tarvis.

  (3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
  2) uute teede, sildade, truupide ja liinirajatiste rajamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, kusjuures lähemale kui 200 m põhikaardile kantud veekogu piirist on lubatud ehitada ainult rajatisi kaitseala tarbeks ja veeliikluseks.

§ 15.  Keelatud tegevus

  Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, mille puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus;
  2) uue maaparandussüsteemi ja tehisveekogu rajamine;
  3) maavara kaevandamine;
  4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine.

5. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 16.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]


1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702;L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702).

2Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. a määrusega nr 165 «Kallaste maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsuse nr 70 «Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis» alusel kohaliku looduskaitse alla võetud Kallaste panga baasil.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1 punkti 1 alapunktist 66 jääb kaitseala osaliselt Väinamere linnualale ja tulenevalt lisa 1 punkti 2 alapunktist 498 jääb kaitseala osaliselt Väinamere loodusalale, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.

3Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

4Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga juuni 2004. a ning Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Kärdla metskonna 1996. aasta puistuplaane (mõõtkava 1:20 000).
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]

Vahtrepa maastikukaitseala

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json