Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Vastu võetud 21.07.2006 nr 170
RT I 2006, 36, 271
jõustumine 11.08.2006
Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48) 1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eesmärk
(1) Vahtrepa maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala)
kaitse-eesmärk on:
1) ordoviitsiumi lubjakivipaljandi, loo- ja
rannakoosluste, vähese inimmõjuga metsade ning maa kasutamisel
väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku kaitse;
2)
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide
– madalate lahtede (1160)3, püsitaimestuga kivirandade
(1220), rannaniitude (1630*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal
kuivade niitude (6210), loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste
(6410), liigirikaste madalsoode (7230), lubjakivipaljandite (8210),
vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*)
kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi –
madala unilooga (Sisymbrium supinum), mis on ühtlasi III
kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse;
4) nõukogu direktiivi
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi,
mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, kaitse.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kolmeks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Hagaste, Hilleste, Kerema, Puliste ja Vahtrepa külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED
§ 4. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(4) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ja kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis teostatavas teadustegevuses, pääsuks Vohilaiule ning lisaks piiranguvööndis teostatavatel liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ja maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel ning õuemaal omaniku loal.
(5) Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga liikumine, jahipidamine ja kalapüük ning pilliroo ja adru varumine.
§ 5. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta
katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 6. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju
hindamise järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks
keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib kahjustada kaitseala
kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
3. peatükk
SIHTKAITSEVÖÖND
§ 7. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste ning ordoviitsiumi lubjakivipaljandi säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on 3 sihtkaitsevööndit:
1) Lääne-Vohilaiu
sihtkaitsevöönd;
2) Hagaste sihtkaitsevöönd;
3)
Kallaste panga sihtkaitsevöönd.
§ 8. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
Hagaste, Kallaste panga ja Lääne-Vohilaiu sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 9. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1)
rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste ja
rajatiste hooldustööd;
2) kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks vajalikud hooldustööd, kaasa arvatud
I kaitsekategooria linnuliikidele tehispesade rajamine ning nende
hooldustööd;
3) Hagaste sihtkaitsevööndis olemasolevate
kraavide hooldustööd;
4) Hagaste sihtkaitsevööndis
metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures
kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia,
puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu
koosseisu ja täiuse osas;
5) koosluste ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik tegevus.
§ 10. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud:
1) majandustegevus;
2)
loodusvarade kasutamine.
§ 11. Vajalik tegevus
(1) Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik loomade karjatamine või rohu niitmine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
(2) Kallaste panga sihtkaitsevööndis on panga eksponeerimiseks vajalik puu- ja põõsarinde harvendamine ning vaadete avamiseks vajalikud raietööd Kärdla metskonna kvartali KD 252 eraldistes 37 ja 52.
4. peatükk
PIIRANGUVÖÖND
§ 12. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Vahtrepa piiranguvöönd.
§ 13. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 14. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus.
(2) Piiranguvööndis on lubatud rahvaürituste korraldamine, seejuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituse korraldamiseks õuemaal ei ole kaitseala valitseja nõusolekut tarvis.
(3) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1)
veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
2) uute teede, sildade,
truupide ja liinirajatiste rajamine;
3) uute ehitiste püstitamine,
kusjuures lähemale kui 200 m põhikaardile kantud veekogu piirist on
lubatud ehitada ainult rajatisi kaitseala tarbeks ja veeliikluseks.
§ 15. Keelatud tegevus
Piiranguvööndis on keelatud:
1) uuendusraie, välja arvatud
turberaie, mille puhul tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisus;
2) uue maaparandussüsteemi ja tehisveekogu rajamine;
3)
maavara kaevandamine;
4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute
rajamine;
5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTE
§ 16. [Käesolevast tekstist välja jäetud]
________________
1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L
206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997,
lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702;L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja
nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L
103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981,
lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100,
16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994,
lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236,
23.09.2003, lk 667–702).
2 Kaitseala on
moodustatud Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. a määrusega nr 165
«Kallaste maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse
kinnitamine» Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a
otsuse nr 70 «Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis» alusel
kohaliku looduskaitse alla võetud Kallaste panga baasil.
Tulenevalt
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa
Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» lisa 1
punkti 1 alapunktist 66 jääb kaitseala osaliselt Väinamere linnualale ja
tulenevalt lisa 1 punkti 2 alapunktist 498 jääb kaitseala osaliselt
Väinamere loodusalale, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle
mõju linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000
võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi.
3 Sulgudes
on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud
esmatähtsad elupaigatüübid.
4 Kaitseala
välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardil
Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri
andmeid seisuga juuni 2004. a ning Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud
Kärdla metskonna 1996. aasta puistuplaane (mõõtkava 1:20 000).
Ala
kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis,
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel
maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT
I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]