Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
Vastu võetud 30.03.2007 nr 89
RT I 2007, 29, 162
jõustumine 13.04.2007
Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
19.01.2009 nr 13 (RT I 2009, 7, 48) 1.02.2009
Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Vaskjõe looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Vaskjõe looduskaitseala (edaspidi kaitseala) võetakse
kaitse alla, et kaitsta:
1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260)2
ning vanad loodusmetsad (9010*);
2) liike, keda nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes
on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks
III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus)
ja musträhn (Dryocopus martius).
(2) Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada «Looduskaitseseaduses» sätestatud piiranguid käesolevas määruses sätestatud erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Pärnu maakonnas Paikuse vallas Seljametsa ja Vaskrääma külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas3.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
2. peatükk
KAITSEALA KAITSEKORD
§ 4. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud ja kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitseks.
(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit:
1) Tammuru
sihtkaitsevöönd;
2) Poska sihtkaitsevöönd.
§ 5. Sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk
(1) Tammuru sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(2) Poska sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
§ 6. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük.
(3) Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud paikades, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.
(4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
(5) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ja veealal mootorita ujuvvahendiga sõitmine. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, maastikusõidukiga sõitmine ning mootoriga ujuvvahendiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.
(6) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud:
1)
Poska sihtkaitsevööndis metsakoosluste kujundamine vastavalt
kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada
nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning
puistu koosseisu ja täiuse osas;
2) Poska sihtkaitsevööndis
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
3)
loodusliku veerežiimi taastamine.
§ 7. Keelatud tegevus
(1) Kaitsealal on keelatud:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade
kasutamine;
3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala
valitseja nõusolekul tee rajamine, tehnovõrgu rajatise ja
tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning
olemasolevate ehitiste hooldustööd;
4)
maaparandussüsteemide hoiutööd, välja arvatud kaitseala valitseja
nõusolekul teostatavad riiklike ühiseesvoolude hooldustööd ja kaitseala
läbivate ja kaitsealaga piirnevate, riiklikus teeregistris olevate teede
hooldamiseks vajalikud maaparandussüsteemide hoiutööd.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1)
muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
2)
koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;
3)
väljastada metsamajandamiskava;
4) kehtestada detailplaneeringut
ja üldplaneeringut;
5) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas
lautri või paadisilla ehitamiseks;
6) anda
projekteerimistingimusi;
7) anda ehitusluba.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.
(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise järelevalvajana õigus
määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib
kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
1
Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50;
C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236,
23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja nõukogu direktiiv
79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979,
lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233,
30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986,
lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241,
29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003,
lk 667–702).
2 Sulgudes
on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt
nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud
esmatähtsad elupaigatüübid.
3
Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on märgitud määruse lisas
esitatud kaardil Eesti põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades
Eesti Metsakorralduskeskuse koostatud Surju metskonna 1998. aasta
puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja maakatastri andmeid seisuga november
2005. a.
Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses ning Maa-ameti veebilehel maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).
[RT I 2009, 7, 48 – jõust. 1.02.2009]
Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 29.06.2005. a
resolutsioon nr 17-1/0505738.