Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.03.2010 Avaldamismärge: Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord1 Vastu võetud 31.07.2001 nr 269 RT I 2001, 69, 424 jõustumine 01.01.2002 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 19.12.2003 nr 327 (RT I 2003, 83, 565) 26.12.2003 16.02.2006 nr 46 (RT I 2006, 10, 67) 1.03.2006 15.01.2009 nr 12 (RT I 2009, 7, 47) 1.02.2009 Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» § 15 lõike 2 ja § 24 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Määruse reguleerimisala ja eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse reovee puhastamise ja heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. (2) Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuete täitmisel tuleb tagada, et vee ning veega seotud vee- ja maismaaökosüsteemide ning märgalade seisund ei halveneks. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] §2. Reovee puhastamine ja heitvee suublasse juhtimine (1) Reovett puhastatakse üldjuhul mehaaniliselt, bioloogiliselt, keemiliselt ja füüsikalis-keemiliselt või nende puhastusviisidega kombineeritult. (2) Reovee mehaaniline puhastamine on reoainete ärastamine, mille korral reovee puhastusaste peab olema biokeemilise hapnikutarbe osas suurem või võrdne 20%-ga ja heljuvaine sisalduse osas suurem või võrdne 50%-ga. (3) Reovee bioloogiline puhastamine on reoveest reoainete ärastamine bioloogiliste protsesside toimel, mis vastab vähemalt lisas 2 esitatud tabeli piirväärtustele või puhastusastmetele biokeemilise hapnikutarbe, heljuvainesisalduse (heljumi ehk hõljuvaine sisalduse) ja keemilise hapnikutarbe osas. (4) Reovee süvapuhastuseks loetakse reovee puhastusviisi, mille tulemusena heitvee reostusnäitajad vastavad lisas 2 esitatud piirväärtustele või on vähenenud vastavalt lisas 2 esitatud puhastusastmetele. (5) Reovee puhastamise nõuded sõltuvad reovee liigist (tööstus-, prügila- või muu reovesi), reostusallika reostuskoormusest ja suubla reostustundlikkusest. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] §3. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus (1) Reostusallikast lähtuvat reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (ie) ja see arvestatakse aasta kestel suurima reoveepuhastisse või reoveepuhasti puudumisel heitveelaskmesse siseneva nädalakeskmise reostuskoormuse alusel. Aasta nädalakeskmise suurima reostuskoormuse määramiseks peab veeproove võtma vähemalt ühel nädalal igas kvartalis. Reostusallikast lähtuva reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse veeproovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikutingimuste ajal (nt paduvihm, lume kiire sulamine vms). (2) Inimekvivalent on ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud inimekvivalendi väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. (3) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) on milligrammides väljendatud hapnikuhulk, mis mikroobidel kulub ühes liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks seitsme ööpäeva jooksul. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (4) Reovee kogumisala reostuskoormus ehk nominaalkoormus arvestab rahvaarvu, turismi ja tuleviku arengusuundi sellel reovee kogumisalal, tööstus- ja muid ettevõtteid, mis juhivad reovee ühiskanalisatsiooni, ning ka eelnimetatud sektoritest pärineva reovee kogust, mida hetkel kokku ei koguta, võttes arvesse maksimaalseid aastaajalisi muutusi. Nominaalkoormuse hulka ei kuulu tööstuse reovesi, mis puhastatakse eraldi asulareoveest omapuhastis ning mis juhitakse puhastist otse suublasse. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (5) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikast lähtuva reostuskoormuse arvestamiseks võib veeproove võtta väiksema sagedusega, kui on esitatud lõikes 1. 2. peatükk HEITVEE VEEKOGUSSE JUHTIMISE NÕUDED §4. Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada lisas 1 esitatud piirväärtusi. §5. Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed (1) Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama lisas 2 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. Piirväärtuste või reovee puhastusastmete valik sõltub keskkonnakaitse vajadusest ning majanduslikest kaalutlustest, mille määrab vee erikasutusloa andja. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (2) Reostusnäitajate piirväärtuse all mõistetakse käesolevas määruses sätestatud maksimaalset lubatud reoaine sisaldust vees, mille ületamisel vesi loetakse üle kahjutuspiiri rikutuks. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (3) Reovee puhastusastme all mõistetakse käesolevas määruses reoveepuhastis reoainete kõrvaldamise määra, mis väljendatakse protsentides. §6. Väikese reostuskoormusega reostusallikatest veekogusse juhitavale heitveele esitatavad nõuded (1) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: 1) see vastaks vee erikasutusloas nõutavatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad lisas 2 esitatud tabeli viimases veerus nõutud näitajatest reostusallikast lähtuva reostuskoormuse 2000–9999 ie kohta; 2) oleks tagatud  fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. (2) Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid. §7. Saastatud sademevee veekogusse juhtimise nõuded (1) Saastatud sademevett peab enne suublasse juhtimist puhastama nii, et see ei halvendaks suubla seisundit. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (2) Saastatud sademevee tekke vältimiseks või selles reoainete koguse vähendamiseks peab reoveekogumisalade teid, väljakuid ja muid alasid, millelt sademevett ära juhitakse, regulaarselt kuivalt puhastama. (3) Sademeveelaskme kaudu tohib veekogusse, kuid mitte lähemale kui 200 m supelranna või supluskoha välispiirist, juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa lisaks lisas 1 loetletud ohtlike ainete sisalduse piirväärtustele heljuvainesisaldust 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldust 5 mg/l. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (4) Ühisvoolukanalisatsioonist tohib sademevett vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhtida koos reoveega vahekorras vähemalt neli ühele. Ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolud tuleb projekteerida nii, et ülevoolud hakkavad tööle vaid juhul, kui suublasse juhitavas heitvees sisaldub üks osa reovett ja neli osa sademevett. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (5) Vihmavalingu ajal ülevoolude kaudu veekogusse juhitava sademevee suhtes lisades 1 ja 2 esitatud nõudeid ei kohaldata. §8. Heitvee veekogusse juhtimine, kui reostusallikast lähtuvat reostuskoormust pole võimalik väljendada inimekvivalentides (1) Kui reostusallikast lähtuvat reostuskoormust (karjäärist lähtuv reostuskoormus jms) pole võimalik § 3 alusel väljendada inimekvivalentides, tuleb reovesi enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et heitvesi vastaks vee erikasutusloas nõutud heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele ning ei põhjustaks suubla reostumist. (2) Lõike 1 kohaste heitvee reostusnäitajate piirväärtused või reovee puhastusastmed ei tohi olla rangemad kui lisas 2 toodud piirväärtused või reovee puhastusastmed. 3. peatükk HEITVEE PINNASESSE JUHTIMISE NÕUDED §9. Pinnasesse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisalduse piirväärtused Pinnasesse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada lisas 3 esitatud piirväärtusi. §10. Heitvee hajutatult pinnasesse immutamise nõuded (1) Heitvee hajutatult pinnasesse immutamine on käesoleva määruse tähenduses heitvee pinnasesse juhtimine. (2) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning ei ole põhjavee seisundi halvenemise ohtu, v.a veehaarde sanitaarkaitsealale lähemal kui 50 m selle välispiirist, ja mitte lähemal kui 80 m joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust, v.a omapuhasti olemasolu korral, võib heitvett immutada pinnasesse järgmistes kogustes: 1) 5–50 m3 ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist; 2) kuni 5 m3 ööpäevas, kasutades reovee mehaanilist puhastamist. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (21) Üle 5 m3 ööpäevas heitvee immutamiseks pinnasesse on vaja vee erikasutusluba, mille kohaselt heitveele määratavad reostusaine piirkontsentratsioonid või reovee puhastusastmed peavad vastama lisas 2 kehtestatud piirväärtustele või puhastusastmetele, v.a alla 2000 ie reostuskoormusega reostusallikal, ning heitvee pinnasesse immutamiseks kasutatav süsteem peab võimaldama võtta vee erikasutusloas kehtestatud nõuete kontrolliks heitvee kontrollproovi. Alla 2000 ie reostuskoormusega reostusallikal määrab heitvee piirkontsentratsioonid või puhastusastmed vee erikasutusloa andja ja need ei tohi olla rangemad lisas 2 esitatud tabeli viimases veerus nõutud näitajatest. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (3) ja (4) [kehtetud - RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (5) Sademevett, mis vastab §-s 7 ja lisas 3 esitatud nõuetele, tohib immutada pinnasesse, kuid mitte veehaarde sanitaarkaitsealal ja mitte lähemal kui 50 m selle välispiirist. (6) Üldplaneeringuga määratud reoveekogumisaladel on heitvee pinnasesse immutamine keelatud, kui reoveekogumisalal on põhjavee kaitseks ehitatud kanalisatsioon. Kanalisatsiooni puudumisel peavad reoveekogumisaladel reovee kogumiseks olema kogumiskaevud. Väljaspool reoveekogumisalasid paiknevatel tiheasustusaladel peab reovee enne immutamist vähemalt bioloogiliselt puhastama. (7) Kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel võib pinnasesse immutada kuni 10 m3 vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas. Heitvee pinnasesse immutamiseks kasutatav süsteem peab võimaldama võtta vee erikasutusloas kehtestatud nõuete kontrolliks heitvee kontrollproovi, v.a alla 5 m3 ööpäevas heitvee immutamisel. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (8) Kaitsmata põhjaveega aladeks loetakse karstialasid, alvareid, mille pinnakatte paksus on alla 1 m,  alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on alla 20 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1–5 meetrit ööpäevas. (9) [kehtetu - RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (10) Nõrgalt kaitstud põhjaveega aladeks loetakse alasid, mille pinnakate on 2–10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 meetrit ööpäevas, alasid, mille pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001–0,005 meetrit ööpäevas ja alasid, mille pinnakate on 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsioonimooduliga 1–5 meetrit ööpäevas. (11) Üle 50 m3 süvapuhastatud heitvett ööpäevas võib pinnasesse immutada infiltratsiooni- või karstialadel (Pandivere jt) juhul, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse on ebamajanduslik. Heitvesi peab vastama lisas 2 esitatud nõuetele reostusallikatest lähtuva 100 000 ie ületava reostuskoormuse kohta. Pinnasesse immutatav heitvesi ei tohi sisaldada üle 0,1 mg/l nitriteid ja üle 45 mg/l nitraate. Vee erikasutusloaga võib pinnasesse immutatavale heitveele anda ka kolibakterite arvu piirväärtuse. (12) Heitvee pinnasesse juhtimise nõuded täpsustatakse vee erikasutusloas. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (13) Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. §11. Ohtlikud ained, mida pinnasesse juhitav heitvesi ei tohi sisaldada Pinnasesse ei tohi juhtida heitvett, mis sisaldab üle avastamispiiri: 1) halogeenorgaanilisi ühendeid ja aineid, mis veekeskkonnas võivad neid moodustada (heksaklorotsükloheksaan, 1,2-dikloroetaan, DDT, pentaklorofenool, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, heksaklorobenseen, heksaklorobutadieen, triklorometaan, trikloroetüleen, tetrakloroetüleen, triklorobenseen, süsiniktetrakloriid, klooralkaan, pentaklorobenseen, adsorbeeritavad halogeenorgaanilised ühendid (AOX), polükloreeritud bifenüülid (PCB), polükloreeritud terfenüülid (PCT)); 2) fosfororgaanilisi ühendeid; 3) tinaorgaanilisi ühendeid; 4) veekeskkonnas kantserogeensete, mutageensete või teratogeensete omadustega ühendeid; 5) elavhõbedat ja selle ühendeid; 6) kaadmiumi ja selle ühendeid; 7) naftapäritolu püsivaid mineraalõlisid ja süsivesinikke; 8) püsivaid sünteetilisi aineid, mis võivad ujuda veepinnal, jääda heljumisse või settida ning takistada vee kasutamist; 9) tsüaniide. 4. peatükk HEITVEE VEEKOGUSSE VÕI PINNASESSE JUHTIMISE NÕUETE TÄITMISE KONTROLLIMISE MEETMED §12. Heitveest proovide võtmine Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete lisades 1 ja 3 esitatud piirväärtuste ning lisas 2 esitatud piirväärtuse või reovee puhastusastme vastavuse kontrollimiseks tuleb vee erikasutajal tagada proovide võtmine vee erikasutusloaga määratud kohtadest ning korraldada proovide analüüs. §13. Proovivõtu sagedus suuremate reostusallikate reostusnäitajate sisalduse (v.a ohtlike ainete) määramiseks (1) Proovivõtu sagedus, välja arvatud lisades 1 ja 3 loetletud ainete sisalduse määramiseks, peab olema vähemalt: 1) 12 proovi aastas, kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 2000–49 999 ie; [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] 2) 24 proovi aastas, kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on suurem kui 49 999 ie. (2) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 2000–9999 ie ja kui esimesel aastal vee erikasutusloa andmise päevast arvates kõik 12 heitvee proovi vastavad määruses esitatud piirväärtustele, tuleb edaspidi võtta vähemalt neli proovi aastas. Kui neljast võetud heitvee proovist kas või ühe proovi näitajad on suuremad määruses esitatud piirväärtustest, peab järgneval aastal taas võtma 12 proovi. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (3) Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama «Veeseaduse» alusel kehtestatud proovivõtmise nõuetele. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] §14. Proovivõtu sagedus ohtlike ainete sisalduse ja väiksemate reostusallikate reostusnäitajate määramiseks Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on alla 2000 ie või kui vaatluse all on lisades 1 ja 3 loetletud ohtlike ainete sisaldus tööstusheitvees või saastatud sademevees, määratakse proovivõtu sagedus vee erikasutusloa või muu veeheidet reguleeriva loaga. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] §15. Proovide võtmise ja analüüsimise nõuded (1) Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja suublasse juhitavast heitveest, v.a juhul, kui immutatakse pinnasesse alla 5 m3 heitvett ööpäevas. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (2) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on 2000 ie või suurem, peavad proovid olema keskmistatud proportsioonis vooluhulgaga või ajaliselt keskmistatud 24-tunnise proovikogumisajaga. (3) Kui reostusallikast lähtuv reostuskoormus on alla 2000 ie, määratakse proovivõtu nõuded vee erikasutusloaga. (4) Proovide võtmisel peab arvestama, et nende analüüsimist peab alustama hiljemalt 24 tundi pärast proovivõttu, v.a juhul, kui proovid on konserveeritud. (5) Proovide transportimisel peab säilima nende esialgne koostis. Selleks tuleb proove hoida pimedas, temperatuuril 2–5 °C. §16. Heitvee vastavuse hindamine käesoleva määruse nõuetele saastetasu arvutamise eesmärgil (1) Heitvee vastavust määruse nõuetele kontrollib üks kord kvartalis Keskkonnaamet «Keskkonnatasude seaduse» §-s 36 sätestatud saastetasu arvutamise kontrollimise eesmärgil. [RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009] (2) Saastetasu ning saastetasu kõrgendatud määra arvutatakse vastavalt «Keskkonnatasude seadusele». (3) Kõrgendatud määraga saastetasu ei nõuta, kui üldlämmastiku sisalduse määramiseks võetud proovid on võetud heitvee temperatuuril alla 12 EC. Sellisel juhul loetakse heitvee üldlämmastiku sisaldus vastavaks määruse lisas 2 esitatud piirväärtusele või reovee puhastustasemele. Keskkonnaametile esitatakse saastetasu arvutus koos heitvee proovivõtu protokolliga. [RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009] § 161. Heitvee käesoleva määruse nõuetele vastavuse hindamine aruandluse tarbeks (1) Heitvee vastavust määruse nõuetele hindab aruandluse tarbeks vähemalt üks kord aastas Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. (2) Heitvesi loetakse määruse nõuetele vastavaks, kui aasta jooksul ei ole olnud proove, mille reostusnäitajad, v.a üldlämmastiku (s.o orgaanilise lämmastiku, ammoniaagi, nitraatide ja nitritite summa), lisades 1 ja 3 loetletud ainete ning üldfosfori sisaldus, ületavad lisa 2 kohaseid piirväärtusi rohkem kui lisas 4 esitatud tabeli kohaselt tohib võetud proovide arvust olla nõudeid mitterahuldavaid proove. (3) Nõudeid mitterahuldavas proovis ei tohi reostusnäitajate väärtus, v.a heljuvainesisaldus ning lisades 1 ja 3 loetletud ainete sisaldus, olla üle kahe korra suurem lisa 2 kohastest piirväärtustest. Kui proovi reostusnäitajad ületavad määruse lisa 2 kohaseid piirväärtusi üle kahe korra, loetakse heitvesi määruse nõuetele mittevastavaks. (4) Kui nõudeid mitterahuldava proovi heljuvainesisaldus ületab lisa 2 kohast piirväärtust üle 2,5 korra, loetakse heitvesi määruse nõuetele mittevastavaks. (5) Lisades 1 ja 3 loetletud ainete ööpäevane sisaldus võib olla nimetatud lisade kohastest piirväärtusest kuni kaks korda suurem, kui vee erikasutaja suudab muude analüüside või arvutustega tõestada, et kuu keskmine oli piirväärtusest väiksem. (6) Üldfosfori ja üldlämmastiku sisaldust arvutatakse aasta jooksul võetud proovide keskmisena, mis peab vastama lisas 2 kehtestatud piirväärtustele. (7) Heitvee reostusnäitajate määruse nõuetele vastavuse hindamisel ei lähe arvesse tugeva vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikutingimuste ajal võetud proovid. (8) Lisas 4 esitatud tabelit võib kasutada ka reovee puhastusastmete vastavuse hindamiseks lisas 2 esitatud puhastusastmetele. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED §17. Käesoleva määruse nõuete täitmisest Ida-Viru maakonnas Ida-Viru maakonnas võib vee erikasutusloa andja lubada määruses toodud heitvee reostusnäitajate määrusekohaste piirväärtuste ületamist või reovee madalamaid puhastusastmeid 30. aprillini 2004. a reostusallikate puhul, mille reoveest on rohkem kui 25% tööstusreovesi ja mis ei põhjusta suublaks oleva veekogu või pinnase reostumist. [RT I 2003, 83, 565 – jõust. 26.12.2003] §18. [käesolevast tekstist välja jäetud] §19. Määruse lisa 2 ülevaatamine Keskkonnaministeeriumil vaadata lisa 2 üle 2003. a teisel poolaastal ja vajaduse korral esitada Vabariigi Valitsusele ettepanek korrigeerida reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete jõustumistähtaega asulate osas, mille reostuskoormus on 2000–9999 ie. §20. Määruse lisades esitatud piirväärtuste rakendamine (1) [kehtetu - RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] (2) Lisades 1 ja 3 ning § 7 lõikes 3 esitatud heljuvainesisalduse piirväärtusi rakendatakse saastatud sademevee osas alates 31. detsembrist 2009. a. (3) [kehtetu - RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] 6. peatükk LÕPPSÄTE §21. [käesolevast tekstist välja jäetud] 1Nõukogu direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, 30.05.1991, lk 40; EÜT L 226, 7.09.1993, lk 23; EÜT 67, 7.03.1998, lk 29; EÜT L 139, 2.06.1999, lk 34). [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]   Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a   määruse nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» lisa 1 VEEKOGUSSE JUHITAVA HEITVEE PH VÕI OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED Reostusnäitaja (heitvee pH või ohtlikud ained) CAS-nr1 Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees, (pHmin )   pH-ühik 6,0 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus vees (pHmax )   pH-ühik 9,0 Elavhõbeda sisaldus   mg/l 0,05 Hõbeda sisaldus   mg/l 0,2 Kaadmiumi sisaldus   mg/l 0,2 Üldkroomi sisaldus   mg/l 0,5 Kroomiühendite, Cr(VI) sisaldus   mg/l 0,1 Vase sisaldus   mg/l 2,0 Plii sisaldus   mg/l 0,5 Nikli sisaldus   mg/l 1,0 Tsingi sisaldus   mg/l 2,0 Tina sisaldus   mg/l 0,5 Antimoni sisaldus   mg/l 0,5 Fluori sisaldus   mg/l 3,0 Tsüaniidide sisaldus   mg/l 0,2 Arseeni sisaldus   mg/l 0,2 Adsorbeeritavate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) sisaldus   mg/l 1,0 Süsiniktetrakloriidi sisaldus 56-23-5 mg/l 1,5 DDT ja selle derivaatide sisaldus 50-29-3 µg/l 0,05 Pentaklorofenooli sisaldus 87-86-5 µg/l 0,2 Driinid sh: Aldriini sisaldus Dieldriini sisaldus Endriini sisaldus 309-00-2 60-57-1 72-20-8 µg/l µg/l µg/l 0,05 0,05 0,05 Isodriini sisaldus 465-73-6 mg/l 0,002 Heksaklorobenseeni sisaldus 118-74-1 µg/l 5 Heksaklorobutadieeni sisaldus 87-68-3 mg/l 1 Triklorometaani (kloroform) sisaldus 67-66-3 mg/l 1 1,2-dikloroetaani sisaldus 107-06-2 µg/l 3 Trikloroetüleeni sisaldus 79-01-6 mg/l 0,1 Tetrakloroetüleeni sisaldus (perkloroetüleen) 127-18-4 mg/l 0,1 Triklorobenseeni sisaldus (isomeeride summa) 1,2,3 – TCB sisaldus 1,2,4 – TCB sisaldus 1,3,5 – TCB sisaldus 87-61-6 120-82-1 108-70-3 mg/l 0,05 Heksaklorotsükloheksaani sisaldus Lindaani sisaldus 608-73-1 58-89-9 µg/l mg/l 1 2,0 Polükloreeritud bifenüülide, PCB sisaldus   µg/l 0,05 Polükloreeritud terfenüülide, PCT sisaldus   µg/l 0,05 Polüaromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus kokku   mg/l 0,01 1 CAS-number on Chemical Abstracts Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number.   Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a   määruse nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» lisa 2 HEITVEE REOSTUSNÄITAJATE PIIRVÄÄRTUSED JA REOVEE PUHASTUSASTMED   Reostusallikast lähtuv reostuskoormus (ie) ja reostusnäitaja piirväärtuse või reovee puhastusastme jõustumise aeg Reostusnäitaja 31.12.2001 31.12.2002 31.12.2003 31.12.2004 Üle 100 000 ie 15 000–100 000 ie 10 000–14 999 ie 2000–9999 ie Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l Reovee puhastus-aste, % Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l Reovee puhastus-aste, % Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l Reovee puhastus-aste, % Reostus-näitaja piirväärtus, mg/l Reovee puhastus-aste, % Biokeemiline hapnikutarve, BHT71 15,0 suurem / võrdne 90 15,0 suurem / võrdne 90 15,0 suurem / võrdne 90 15,0 suurem / võrdne 90 Keemiline hapnikutarve, (KHT)2 125,0 suurem / võrdne 75 125,0 suurem / võrdne 75 125,0 suurem / võrdne 75 125,0 suurem / võrdne 75 Tekstiilitööstusettevõtte heitvee KHT3 160,0 suurem / võrdne 75 160,0 suurem / võrdne 75 160,0 suurem / võrdne 75 160,0 suurem / võrdne 75 Keemia-, tselluloosi-, puidu- või toiduainetööstusettevõtte heitvee KHT3 250,0 suurem / võrdne 75 250,0 suurem / võrdne 75 250,0 suurem / võrdne 75 250,0 suurem / võrdne 75 Heljuvainesisaldus1 15,0 suurem / võrdne 90 15,0 suurem / võrdne 90 15,0 suurem / võrdne 90 25,0 suurem / võrdne 80 Üldfosforisisaldus2 1,0 suurem / võrdne 80 1,0 suurem / võrdne 80 1,0 suurem / võrdne 80 1,5 suurem / võrdne 80 Keemia-, tselluloosi- või toiduainetööstusettevõtte või prügila heitvee üldfosforisisaldus3 2,0 suurem / võrdne 80 2,0 suurem / võrdne 80 2,0 suurem / võrdne 80 2,0 suurem / võrdne 80 Ühealuseliste fenoolide sisaldus1 0,1 suurem / võrdne 75 0,1 suurem / võrdne 75 0,1 suurem / võrdne 75 0,1 suurem / võrdne 75 Kahealuseliste fenoolide sisaldus1 15,0 suurem / võrdne 70 15,0 suurem / võrdne 70 15,0 suurem / võrdne 70 15,0 suurem / võrdne 70 Naftatööstusettevõtte heitvee naftasaadustesisaldus 3 5,0 suurem / võrdne 75 5,0 suurem / võrdne 75 5,0 suurem / võrdne 75 5,0 suurem / võrdne 75 Naftasaadustesisaldus2 1,0 suurem / võrdne 75 1,0 suurem / võrdne 75 1,0 suurem / võrdne 75 1,0 suurem / võrdne 75 Üldlämmastikusisaldus2 10,04 70–804 15,0 70–80 15,0 70–80 -5 -5 Keemiatööstusettevõtte või prügila heitvee üldlämmastikusisaldus3 75,04 suurem / võrdne 754 75,0 suurem / võrdne 75 75,0 suurem / võrdne 75 -5 -5   [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006]   1 Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2Reostusnäitajate piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui on tegemist asula ühiskanalisatsiooni kaudu suublasse juhitava heitveega. Tööstusettevõtetele, kellel on omapuhasti, on tabelis esitatud ainult selle tööstusettevõtte heitveeliigi reostusnäitajate piirväärtus või reovee puhastusaste. [RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] 3 Reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste käib ainult asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitvee kohta. 4[kehtetu - RT I 2006, 10, 67 – jõust. 1.03.2006] 5 Ei reguleerita käesolevas määruses.   Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a   määruse nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» lisa 3 PINNASESSE JUHITAVA HEITVEE PH VÕI OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRVÄÄRTUSED Reostusnäitaja Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees (pHmin ) pH-ühik 6,0 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus vees (pHmax ) pH-ühik 9,0 Hõbeda sisaldus mg/l 0,2 Üldkroomi sisaldus mg/l 0,5 Kroomiühendite sisaldus Cr(VI) mg/l 0,1 Vase sisaldus mg/l 2,0 Plii sisaldus mg/l 0,5 Nikli sisaldus mg/l 1,0 Tsingi sisaldus mg/l 2,0 Tina sisaldus mg/l 0,5 Antimoni sisaldus mg/l 0,5 Fluori sisaldus mg/l 3,0 Arseeni sisaldus mg/l 0,2 Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) sisaldus kokku µg/l 0,1     Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a   määruse nr 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord» lisa 4 MÄÄRUSE NÕUETE VASTAVUSE KONTROLLIMISELE EELNENUD AASTA JOOKSUL VÕETUD PROOVIDE ARV JA NÕUDEID MITTERAHULDAVATE PROOVIDE LUBATUD ARV Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul võetud proovide arv 4–7 8–16 17–28 29–40 41–53 54–67 68–81 82–95 96–110 Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla 1 2 3 4 5 6 7 8 9   Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul võetud proovide arv 111–125 126–140 141–155 156–171 172–187 188–203 204–219 220–235 236–251 Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla 10 11 12 13 14 15 16 17 18   Määruse nõuetele vastavuse kontrollimisele eelnenud aasta jooksul võetud proovide arv 252–268 269–284 285–300 301–317 318–334 335–350 351–365 Nõudeid mitterahuldavaid proove tohib olla 19 20 21 22 23 24 25