Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline sõbraliku koostöö ja Läänemeremaade heanaaberlikkuse leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:06.05.1993
Avaldamismärge:RT II 1993, 12, 14

Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline sõbraliku koostöö ja Läänemeremaade heanaaberlikkuse leping

(õ) 29.01.2009 17:45

Lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Eesti Vabariik ja Poola Vabariik (edaspidi pooled):
– järgides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärke ja põhimõtteid,
– kinnitades Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi lõppakti, Pariisi uue Euroopa harta ja teiste üleeuroopaliste koostöödokumentide põhimõtteid,
– olles veendunud Euroopa jagamisest lõpliku jagusaamise vältimatuses ja püsiva rahu loomises Euroopas,
– olles teadlikud nende huvide ühtsuses ning oma kaasvastutuses rahu, julgeoleku, teineteisemõistmise ja koostöö eest demokraatlikus, vabas ja inimõigusi austavas Euroopas,
– hinnates Eesti-Poola suhete tähtsust Kesk-Euroopa koostöö kontekstis, Läänemere piirkonnas ja Euroopa mandril,
– deklareerides koostöö soovi nii mõlemapoolsel tasandil kui rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonide raames igakülgse koostöö arendamiseks Läänemere piirkonnas, sealhulgas merekeskkonna väärtuste taastamisel ja kaitsel,
– väljendades veendumust, et heanaaberlikkuse põhimõte peab reguleerima kõikide riikide vahelisi suhteid Läänemere piirkonnas, sõltumata nende asendist,
– soovides realiseerida ja igakülgselt arendada Eesti-Poola suhete väärtusi, toetudes mõlemat riiki ja rahvast ühendava sõpruse traditsioonidele,
– püüeldes Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise sõbraliku kooseksisteerimise ja tiheda koostöö arendamise aluste loomise poole,

leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1

1. Pooled kujundavad oma suhted vastastikuse austuse, usalduse, võrdõiguslikkuse ja partnerluse vaimus, mis toetub rahvusvahelise õiguse ülimusele, samuti suveräänsuse, piiride puutumatuse, territoriaalse terviklikkuse ning siseasjadesse mittesekkumise põhimõtete austamisele.

2. Pooled püüdlevad inimõigusi ja põhivabadusi tagava Euroopa loomise poole, kus piirid kaotavad eraldava funktsiooni, seda ka majanduslikest ja ühiskondlikest erinevustest ülesaamise tulemusena.

3. Läänemere Riikide Nõukogu ja Läänemere piirkonna organisatsioonide ja institutsioonide raames loovad pooled soodsad tingimused selles Euroopa osas koostöö ja heanaaberlikkuse arenemiseks.

Artikkel 2

1. Kooskõlas ÜRO põhikirjaga kohustuvad pooled lahendama oma lahkhelid ainult rahulike vahenditega ja kinnitavad, et hoiduvad vastastikes suhetes jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest.

2. Pooled tagavad, et nende relvajõudude tegevus oma territooriumil on kooskõlas ÜRO põhikirja, Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi lõppakti, Pariisi uue Euroopa hartaga ja teiste Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi dokumentidega.

Artikkel 3

1. Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi vastavate dokumentide otsuste kohaselt hakkavad pooled tegema koostööd Euroopa mandril julgeoleku säilitamise ja tugevdamise eesmärgil.

2. Pooled hakkavad ellu viima kooskõlastatud üleeuroopalise usalduse ja julgeoleku tugevdamise abinõusid.

3. Pooled pööravad erilist tähelepanu julgeoleku ning usalduse tugevdamisele Läänemere piirkonnas.

Artikkel 4

1. Pooled toetavad aktiivselt tuuma-, keemia- ja bioloogiarelvaalast desarmeerimist. Pooled leiavad, et relvastuse vähendamine kaitseks piisava tasemeni ning Euroopa tavarelvastuse lepingu täitmine viivad stabiilsuse ja julgeoleku tugevdamisele Euroopas.

2. Vastavalt tuumarelva leviku tõkestamise leppele alustavad pooled koostööd selle relvaliigi leviku tõkestamiseks maailmas, eriti Kesk- ja Põhja-Euroopas.

3. Pooled võtavad kasutusele vahendid tagamaks kontrolli kaupade ja tehnoloogia ekspordi üle, mis teenivad rahulikke eesmärke, kuid võivad leida kasutamist punktides 1 ja 2 mainitud relvastuse tootmisel.

4. Pooled loovad oma suhted sõjaväeküsimustes vastavate lepete alusel.

Artikkel 5

1. Vaidluse või sellise olukorra tekkimisel, mis ühe poole arvates võib ohustada või ohustab rahu või julgeoleku tagamist maailmas ning rikub rahvusvahelist rahu või julgeolekut, eriti kui selline vaidlus või olukord puudutab mõlemat poolt, korraldavad pooled kooskõlas ÜRO põhikirjaga viivitamatult vastavaid konsultatsioone otsimaks vaidlust või tekkinud olukorda reguleerivaid vahendeid.

2. Juhul kui kolmas riik või kolmandad riigid tungisid relva jõul kallale ühele poolele, kohustub teine pool mitte osutama ükskõik millist abi ja toetust sellisele riigile või riikidele kogu relvakonflikti kestel ja tegutseb konflikti reguleerimiseks kooskõlas ÜRO põhikirja ning Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi dokumentidega.

Artikkel 6

1. Riigi- ja valitsusjuhtide kohtumised toimuvad iga kord, kui pooled peavad seda otstarbekaks.

2. Välisministrid viivad regulaarselt läbi konsultatsioone mõlemat poolt huvitavates küsimustes.

3. Pooled arendavad regulaarseid kontakte valitsusorganite ja riigi administratsiooni vahel ning loovad soodsad tingimused parlamentidevahelise koostöö arendamiseks.

Artikkel 7

1. Pooled aitavad kaasa vastastikku kasuliku majanduskoostöö arengule, sealhulgas kaubanduses, mis põhineb turumajandusel ja loob soodsad tingimused selliseks koostööks, arvestades investeeringute, tehnoloogia, patentide ja autoriõiguste kaitset, ning rakendavad vastava õigusliku reguleerimise akte kapitali, tööjõu, kaupade ja teenuste käibes.

2. Pooled kergendavad riiklike ja eraettevõtete ning teiste majandussubjektide koostöö arengut. Erilist tähelepanu pööratakse Eesti ja Poola ettevõtete investeeringute ja kapitali koostöö arengule, kasutades täielikult kõiki võimalikke edendavaid vahendeid. Erilist tähelepanu pööratakse väikeste ja keskmiste ettevõtete koostööle.

3. Pooled vahetavad kogemusi ja osutavad vastastikust koolitusabi turumajanduse loomise ja arendamise protsessis.

4. Pooled arendavad ja soodustavad teaduslikku ja tehnilist koostööd mõlema riigi vahel rahumeelseil eesmärkidel võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasu alusel, arvestades nüüdisaegse teaduse ja tehnika võimalusi.

Artikkel 8

1. Pooled pööravad suurt tähelepanu regioonide, linnade, maakondade ja teiste territoriaalüksuste vahelisele partnerlusele. Pooled soodustavad ja toetavad seda koostööd kõigis valdkondades nii kahepoolsetes suhetes kui osaledes Läänemeremaade Nõukogus ja Balti Linnade Liidus.

2. Pooled lähtuvad regionaalses koostöös Euroopa üldkonventsioonist, koostööst territoriaalvõimude ja -liitudega väljaspool riigipiire. Nad aitavad kaasa selle koostöö lülitamisele Balti regiooni vastavate institutsioonide tegevusse.

3. Pooled moodustavad ühise valitsustevahelise regionaalkoostöö komisjoni, sõlmides selleks vastava lepingu.

Artikkel 9

1. Pooled alustavad koostööd omavaheliste ning transiittranspordi ühenduste arendamiseks ja täiendamiseks ning nendega seotud kõigi transpordiliikide infrastruktuuri, kaasa arvatud torutranspordi ja elektriliinide arendamiseks.

2. Pooled astuvad samme telekommunikatsioonide moderniseerimiseks ja täiustamiseks, eriti telefoni, telexi ja elektroonilise andmeedastuse ühendustes.

3. Pooled soodustavad koostööd transpordi- ja sidesüsteemis nii Euroopas kui muus maailmas. Nende vastavad organid sõlmivad sellekohase lepingu, mis vastab rahvusvahelistele standarditele ja normidele.

Artikkel 10

1. Pooled alustavad tihedat koostööd keskkonnakaitse ja loodusvarade ratsionaalse kasutamise alal kindlustamaks kestvat ökoloogiaohutust piirkonnas, eriti Läänemerel. Nad laiendavad, soodustavad ja loovad tingimusi keskkonna seisundi parandamiseks, kaasa arvatud vesi ja õhk, muld ja mets, samuti floora ja fauna kaitse. Pooled rakendavad vastuabinõusid üle piiri ulatuvale reostusele, püüavad seda mõjusalt piirata ja likvideerida. Nad teevad ka koostööd ökoloogiliselt puhta toodangu ja tehnoloogia rakendamiseks ning arendamiseks.

2. Tunnustades ökoloogiaalase koostöö tähtsust, alustavad pooled tihedat koostööd viimaks ellu Gdanski kalapüügi ja Läänemere elusvara kaitse konventsiooni ning Helsingi merekeskkonna ja Läänemere kaitse konventsiooni, samuti muid Läänemere keskkonna kaitset puudutavaid dokumente.

3. Pooled alustavad koostööd ja osutavad vastastikust abi eesmärgil hoiduda ökoloogilistest katastroofidest ja loodusõnnetustest ning likvideerida nende tagajärgi. Nad informeerivad teineteist viivitamatult sellistest katastroofidest ja õnnetustest või nende tekkevõimalustest.

4. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele sõlmivad poolte vastavad organid detaillepingud ökoloogiaalase ohutuse ja koostöö alal.

5. Pooled hakkavad osalema keskkonnakaitse koordineeritud strateegia loomisel Euroopas ja maailmas.

Artikkel 11

1. Pooled toetavad igakülgset arengut kultuuri-, teadus- ja haridusalases koostöös ning rakendavad olemasolevaid maailma ja Euroopa tavasid Euroopa kultuuripärandi alal, mis sisalduvad peamiselt UNESCO konventsioonides ja Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi Krakovi sümpoosioni dokumentides.

2. Pooled hakkavad nendevaheliste lepingute ja programmide alusel tõhustama ja arendama kultuurivahetust kõikidel aladel ja kõigil tasandeil. Eriti toetavad nad koostööd loominguliste ühenduste ja näitlejate ning kultuuriorganisatsioonide ja -institutsioonide vahel, aga ka vahetuid kontakte Eesti ja Poola kunstnike ja näitlejate vahel.

Artikkel 12

1. Pooled hakkavad tegutsema eri liiki koolide, muude õppeasutuste ja teadusinstitutsioonide vahelise koostöö arendamiseks, sealhulgas ka õpilaste, üliõpilaste ja stipendiaatide vahetamise teel.

2. Pooled kinnitavad kavatsust tunnustada eri tasemega koolide ja muude õppeasutuste õppeaegu, diplomeid ning teaduskraade.

Artikkel 13

1. Pooled kinnitavad oma valmidust võimaldada kõikidele huvitatud isikutele täielikku juurdepääsu teise riigi keelele ja kultuurile ning hakkavad toetama vastavaid riiklikke või eraalgatusi ja institutsioone.

2. Pooled hakkavad suuremal määral toetama teise riigi kirjanduse levikut.

3. Pooled rakendavad resoluutseid abinõusid teise riigi keele õppimise võimaluste laiendamiseks nii õppeasutustes kui muudes haridusasutustes. Nad teevad ka jõupingutusi laiendamaks polonistika ja estica õpinguid teise riigi õppeasutustes.

4. Pooled hakkavad tegema koostööd õpetajate lähetamisel, didaktikaspetsialistide ettevalmistamisel ja erialasel täiendamisel ning teadusabi arendamisel ja kättesaadavaks tegemisel.

Artikkel 14

1. Pooled hakkavad hõlbustama teise poole ajakirjanduse, raamatute ja audio-visuaalse teabe levikut. Pooled hakkavad samuti tegema koostööd raadio, televisiooni ja pressiagentuuride vahel.

2. Rahvuslike saavutuste vastastikuseks levitamiseks kultuuri, teaduse ja hariduse vallas rajavad pooled teise poole territooriumil kultuuri- ja informatsiooniinstitutsioone, millele antakse asukohamaal ulatuslik toetus.

3. Arvestades noore põlvkonna erilist osa vastastikuste suhete kujunemisel mõlema riigi rahvaste omavaheliseks mõistmiseks, sõlmivad Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi valitsus noorsoo koostöö ja vastastikuse vahetuse kokkuleppe.

4. Pooled toetavad mõlema poole kodanike vaheliste kontaktide arengut ühiskondlike organisatsioonide, parteide, ametiühingute, kirikute ja usuorganisatsioonide, spordiorganisatsioonide, fondide ning muude organisatsioonide ja ühiskondlike ühenduste vahelise koostööna.

Artikkel 15

1. Pooled juhinduvad üldkasutatavatest rahvusvahelistest tavadest, mis sisalduvad peamiselt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, rahvusvahelistes inimõiguste lepingutes ning Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi dokumentides, eelkõige inimsuhete valdkonna dokumentides, ja tagavad inimõigusi ja vähemusrahvuste õigusi.

2. Pooled tunnustavad usuvabadust ühe põhilise inimõigusena.

3. Pooled soodustavad eesti päritolu Poola Vabariigi kodanikel ja poola päritolu Eesti Vabariigi kodanikel, sealhulgas poola vähemusel Eestis, nende etnilise omakultuuri säilimist ja kultiveerimist.

Artikkel 16

1. Pooled hakkavad toetama igakülgset koostööd tervisekaitse ja sanitaarhügieeni valdkonnas, eriti tsivilisatsiooni- ja nakkushaiguste vastu võitlemisel ja nende vältimisel.

2. Pooled püüdlevad tihedamale koostööle töö, kindlustuse ja sotsiaalhoolduse alal.

Artikkel 17

1. Pooled loovad vastavate lepingute alusel tingimused õiguslikele menetlustele tsiviil-, perekonna-, karistus- ja administratiivasjades.

2. Pooled alustavad koostööd võitluseks organiseeritud kuritegevuse, terrorismi, majanduskuritegevuse, lubamatu relva- ja narkootikumikaubanduse ning illegaalse kunstiväärtustega kauplemisega, õigusvastase ohutuse rikkumisega tsiviillennunduses ja -merelaevanduses, võltsitud maksevahendite valmistamise ja ringlusse laskmisega ning illegaalse immigratsiooniga.

Artikkel 18

Käesolev leping registreeritakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis vastavalt ÜRO põhikirja 102. artiklile.

Artikkel 19

1. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub ratifikatsioonidokumentide vahetamise päeval.

2. Käesolev leping sõlmitakse 15 aastaks. Selle aja möödumisel pikendatakse selle kehtivust automaatselt iga kord viieks aastaks, kui kumbki pool ei ütle seda üles notifitseerimisega hiljemalt aasta enne vastava tähtaja saabumist.

Koostatud Tallinnas 2. juulil 1992. aastal kahes eksemplaris, mõlemad eesti ja poola keeles, kusjuures mõlemal tekstil on võrdne jõud.

 

Eesti Vabariigi välisminister     J. MANITSKI
Poola Vabariigi välisminister     K. SKUBISZEWSKI

 

Õiend
Akti avaldamisandmed täiendatud; akt tehniliselt korrastatud.

/otsingu_soovitused.json