Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2015 Avaldamismärge: Kalade veekogudesse asustamise korra kinnitamine Vastu võetud 12.03.1996 nr 75 RT I 1996, 20, 377 jõustumine 22.03.1996 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 25.04.2000 - RT I 2000, 34, 213 - 05.05.2000 15.01.2009 - RT I 2009, 7, 47 - 01.02.2009 Kalapüügiseaduse paragrahvi 22 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada "Kalade veekogudesse asustamise kord" (juurde lisatud).   Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 1996. a. määrusega nr. 75 Kalade veekogudesse asustamise kord Käesoleva korra tähenduses on kalade veekogudesse asustamine kalade, jõesilmu, jõevähi ja teiste veeselgrootute või nende viljastatud marja (edaspidi kala) sisselaskmine looduslikesse veekogudesse. Käesolev kord ei reguleeri Eestis looduslikult mitteesinevate liikide või nende viljastatud marja veekogudesse asustamist. 1. Asustamine toimub asustamisloa alusel vastavalt riiklikule või maakondlikule programmile või veekogu majandamiskavale. 2. Asustamisloa saamiseks esitab isik taotluse Keskkonnaametile (edaspidi loa andja). [RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009] 1) Asustamisloa taotlusele peab olema lisatud või selles näidatud: - veterinaartõend(id) asustamise lubatavuse kohta, lähtudes asustatavast kalast ja asustamisveekogust; - asustatava kala päritolu (riik, halduspiirkond, veekogu/kasvandus); - asustatava kala liik, vanus, kogus ning keskmine kaal; - asustamiseesmärk; - väljavõte programmist või majandamiskavast, mille alusel toimub asustamine; - asustamisveekogu ja asustamiskoht; - [Kehtetu – RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009] 2) Uue liigi sissetoomisel veekogusse peab asustamisloa taotlusele olema lisatud ekspertiisiakt, mis annab vastuse: - veekogu sobivuse kohta asustatavale liigile; - asustatava liigi mõju kohta veekogu ökosüsteemile (elupaigad, toiduobjektid, vaenlased, konkurendid); - haiguste leviku ohu kohta; - võimalike geneetiliste mõjude kohta (ristumise oht). Ekspertiisiga kaasnevad kulud kannab asustaja. Ekspertiisiakti kehtivusaeg on kaks aastat. 3) Eestisse imporditud ja asustatud kala edasiasustamist teistesse veekogudesse on võimalik taotleda pärast asustamise tulemuste ja mõju selgitamist (seiret) ning sellest tuleneva soovituse saamist. Seire teostaja määratakse asustamisloaga. [RT I 2000, 34, 213 - jõust. 05.05.2000] 3. Loa andja annab asustamisloa 2 nädala jooksul pärast taotluse esitamist. [RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009] 1) Asustamisloale märgitakse: - asustaja; - asustatava kala liik, vanus ja kogus; - asustamiseks lubatud ajavahemik; - asustamisveekogu ja asustamiskoht; - vajaduse korral seire teostaja ning nõuded seire osas. 2) Loa andja keeldub asustamisloa andmisest, kui ekspertiis on asustamise suhtes eitav. [RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009] 3) [Kehtetu – RT I 2009, 7, 47 – jõust. 1.02.2009] 4. Kalade veekogusse asustamisel koostab asustaja akti (akti vorm on lisatud käesoleva korra juurde). Akt esitatakse loa väljaandjale ja veekogu omanikule. Kalade asustamise juures peab viibima veekogu omanik või tema esindaja. 5. Kalade asustamise korra rikkuja kannab vastutust seaduses ettenähtud korras.   Lisa "Kalade veekogudesse asustamise korra" juurde   A K T kalade veekogusse asustamise kohta   Asustatud kala liik Kala vanus Kala kogus (tk. või kg) Isendi keskmine kaal   (g/tk.) Kala päritolu Andmed kala seisundi kohta     Asustamisveekogu, asustamiskoht     Vee temperatuur asustamisveekogus   oC   Asustamisloa number ja väljaandja Akti koostamise kuupäev ning koht Akti koostasid (asutus, nimi, allkiri) veekogu omanik asustaja(d)