Teksti suurus:

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:05.02.1994
Avaldamismärge:RT II 1993, 21, 52

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta

Vastu võetud 10.04.1980

(õ) 4.02.2009 13:50

Konventsiooni ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge

Käesoleva konventsiooni osalisriigid, võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee kuuendal eriistungjärgul uue rahvusvahelise majanduskorra kehtestamiseks kinnitatud resolutsioonide üldisi eesmärke,

arvates, et rahvusvahelise kaubanduse areng võrdsuse ja vastastikuse kasusaamise alusel aitab oluliselt kaasa riikidevaheliste sõbralike suhete arendamisele,

eeldades, et kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepinguid reguleerivate ning erinevaid ühiskonna-, majandus- ja õigussüsteeme arvessevõtvate ühtsete normide kehtestamine aitab rahvusvahelises kaubanduses õigusbarjääre kõrvaldada ning rahvusvahelist kaubandust arendada,

leppisid kokku alljärgnevas:

I osa
RAKENDUSSFÄÄR JA ÜLDSÄTTED

I peatükk
RAKENDUSSFÄÄR

1. artikkel

1. Käesolevat konventsiooni rakendatakse kaupade ostu-müügi lepingute kohta poolte vahel, kelle kommertsettevõtted asuvad eri riikides:
a) kui need riigid on kokkuleppivad riigid; või
b) kui rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada kokkuleppiva riigi õigust.

2. Asjaolu, et poolte kommertsettevõtted asuvad eri riikides, ei võeta arvesse, kui see ei tulene ei lepingust ega selle sõlmimise eel või hetkel olnud erisuhetest või pooltevahelisest infovahetusest.

3. Käesoleva konventsiooni rakendatavust kindlaks tehes ei võeta arvesse ei poolte rahvuslikku kuuluvust ega nende tsiviil- või kaubandusstaatust ega lepingu tsiviil- või kaubanduslikku iseloomu.

2. artikkel

Käesolevat konventsiooni ei rakendata, kui müüakse:
a) kaupu, mida soetatakse isiklikuks, perekondlikuks või koduseks tarvitamiseks, välja arvatud juhud, millal kaupmees ükskõik mis ajal enne lepingu sõlmimist või selle sõlmimise hetkel ei teadnud ega pidanud teadma, et kaupu soetatakse niisuguseks tarvitamiseks;
b) oksjonil;
c) täitemenetluse korras või muul viisil seaduse jõul;
d) fondipabereid, aktsiaid, tagatispabereid, käibedokumente ja raha;
e) laevu ja õhulaevu ning hõljuklaevu;
f) elektrienergiat.

3. artikkel

1. Valmistamisele või tootmisele kuuluvate kaupade tarne lepinguid käsitatakse ostu-müügilepingutena, juhul kui kaupu telliv pool ei võta endale kohustust tarnida olulist osa niisuguste kaupade valmistamiseks või tootmiseks vajalikest materjalidest.

2. Käesolevat konventsiooni ei rakendata lepingute kohta, milles kaupu tarniva poole kohustused seisnevad põhiliselt tööde tegemises või muude teenuste osutamises.

4. artikkel

Käesolev konventsioon reguleerib ainult ostu-müügilepingu sõlmimist ning ostja ja müüja neid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad sellisest lepingust. Kui konventsioonis pole otseselt teisiti ette nähtud, siis ei puuduta ta eriti:
a) lepingu enda või mõne selle sätte või mingi tava kehtivust;
b) tagajärgi, mis lepingul võivad olla müüdud kauba omandiõiguse suhtes.

5. artikkel

Käesolevat konventsiooni ei rakendata müüja vastutuse kohta, kui kaup on põhjustanud mõne isiku terviserikke või surma.

6. artikkel

Pooled võivad käesoleva konventsiooni rakendamist välistada või 12. artiklist kinnipidamise tingimusel taganeda igast selle sättest või muuta selle toimet.

 

II peatükk
PÕHISÄTTED

7. artikkel

1. Käesoleva konventsiooni tõlgendamisel tuleb arvesse võtta selle rahvusvahelist iseloomu ning vajadust aidata kaasa saavutamaks tema rakendamise ühetaolisust ja ausameelsuse järgimist rahvusvahelises kaubanduses.

2. Käesoleva konventsiooniga reguleeritava objekti kohta käivad küsimused, mida pole selles otseselt lahendatud, kuuluvad lahendamisele kooskõlas üldiste põhimõtetega, millel ta rajaneb, niisuguste põhimõtete puudumise korral aga kooskõlas rahvusvahelise eraõiguse normide jõul rakendatava õigusega.

8. artikkel

1. Käesoleva konventsiooni eesmärkidel tõlgendatakse poole avaldust või muud käitumist kooskõlas tema kavatsusega, kui teine pool teadis või pidi teadma, milline see kavatsus oli.

2. Kui eelmist punkti ei saa rakendada, siis tõlgendatakse poole avaldust või muud käitumist kooskõlas selle arusaamaga, mis oleks olnud teise osapoolega võrdsel õigustatud isikul analoogiliste asjaolude puhul.

3. Poole kavatsuse või õigustatud isiku tingimuste kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta kõiki vastavaid asjaolusid, kaasa arvatud läbirääkimised, poolte vastastikustes suhetes kujunenud praktikat, tavasid ja poolte igasugust hilisemat käitumist.

9. artikkel

1. Pooled on seotud igasuguse omavahel kokku lepitud tavaga ning omavahelistes suhetes kehtestatud praktikaga.

2. Kui teisiti pole kokku lepitud, siis arvestatakse, et pooled mõtlesid oma lepingus või selle sõlmimisel tava, mida nad teadsid või pidid teadma ja mis on rahvusvahelises kaubanduses laialdaselt tuntud ning millest pooled vastaval kaubandusalal antud liiki lepingutes alati kinni peavad.

10. artikkel

Käesoleva konventsiooni seisukohast:
a) kui poolel on üle ühe kommertsettevõtte, peetakse tema kommertsettevõtteks seda, millel pooltele teadaolevatel või eeldatavatel asjaoludel on kogu lepingu sõlmimisele eelnenud ajal või sõlmimise hetkel lepingu ja selle täitmisega kõige tihedam seos;
b) kui poolel kommertsettevõtet ei ole, võetakse arvesse tema alaline elukoht.

11. artikkel

Pole nõutav, et ostu-müügileping sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult või et ta vastaks mõnele muule vorminõudele. Seda võib tõestada igal viisil, kaasa arvatud tunnistajate ütlused.

12. artikkel

Käesoleva konventsiooni 11. artikli, 29. artikli või II osa iga säte, mis lubab, et ostu-müügileping, selle muutmine või lõpetamine poolte kokkuleppel, ofert, aktsept või kavatsuse muu väljendus ei toimuks kirjalikult, vaid ükskõik millises vormis, ei ole rakendatav, kui kas või ühel poolel on kommertsettevõte kokkuleppinud riigis, kes on teinud avalduse käesoleva konventsiooni 96. artikli alusel. Pooled ei saa käesolevast artiklist taganeda ega selle toimet muuta.

13. artikkel

Käesoleva konventsiooni seisukohast mõistetakse «kirjaliku vormi» all ka teadet telegraafi või teletaibi teel.

 

II osa
LEPINGU SÕLMIMINE

14. artikkel

1. Ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord.

2. Määramata isikuringile adresseeritud pakkumist vaadeldakse ainult kui kutset teha oferte, kui säärase pakkumise teinud isik pole otseselt näidanud teisiti.

15. artikkel

1. Ofert jõustub, kui adressaat on oferdi kätte saanud.

2. Oferent võib tühistada isegi tagasivõtmatu oferdi, kui adressaat on oferdi tühistamise teate saanud enne oferti ennast või sellega ühtaegu.

16. artikkel

1. Kuni leping on sõlmimata, võib oferent oferdi tagasi võtta, kui adressaat saab oferdi tagasivõtmise teate kätte enne oma aktsepti ärasaatmist.

2. Kuid oferti ei saa tagasi võtta:
a) kui oferdis on aktseptile mingi tähtaja määramise teel või muul viisil kindlaks määratud, et ta on tagasivõtmatu; või
b) kui oferdi adressaadil oli arukas suhtuda oferdisse kui tagasivõtmatusse ning oferdi adressaat vastavalt tegutses.

17. artikkel

Ofert, isegi kui ta on tagasivõtmatu, kaotab jõu pärast seda, kui oferent on saanud teate oferdi tagasilükkamise kohta.

18. artikkel

1. Oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept. Vaikimine või tegevusetus ei ole iseenesest aktsept.

2. Oferdi aktsept jõustub hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud. Aktseptil pole jõudu, kui oferent ei saa nimetatud nõusolekut tema määratud tähtpäevaks, kui aga tähtpäev oli määramata, siis aruka tähtaja jooksul, võttes seejuures arvesse tehingu asjaolusid, sealhulgas oferendi kasutatud sidevahendite kiirust. Suusõnaline ofert tuleb aktseptida viivitamatult, kui asjaoludest ei tulene muud.

3. Kui aga oferdi jõul või poolte vastastikustes suhetes kehtestatud praktika või tava tagajärjel võib oferdi adressaat väljendada oma nõusolekut oferendile teatamata mingi tegevuse varal, eriti kauba ärasaatmisse või hinna tasumisse puutuva tegevusega, siis jõustub aktsept selle tegevuse sooritamise hetkel, tingimusel, et see on sooritatud eelmises punktis ettenähtud tähtaja piires.

19. artikkel

1. Oferdile antud vastus, mille eesmärk on olla aktsept, kuid mis sisaldab täiendusi, piiranguid või muid muudatusi, on oferdi tagasilükkamine ning kujutab endast vastuoferti.

2. Kuid oferdile antud vastus, mille eesmärk on olla aktsept, kuid mis sisaldab lisa- või erinevaid tingimusi, mis oferdi tingimusi oluliselt ei muuda, on aktsept, juhul kui oferent ei vaidle õigustamata viivituseta suusõnaliselt nende lahkarvamuste vastu või ei saa selle kohta teadet. Kui ta seda ei tee, on lepingu tingimusteks oferdi tingimused koos aktseptis sisalduvate muudatustega.

3. Lisa- või erinevaid tingimusi muu hulgas kauba hinna, maksmise, kvaliteedi ja koguse, tarne koha ja tähtaja, ühe poole teise ees vastutamise mahu või vaidluste lahendamise kohta käsitatakse oferdi tingimuste oluliste muudatustena.

20. artikkel

1. Aktseptile oferendi poolt telegrammis või kirjas määratud tähtaja arvestus algab telegrammi ärasaatmiseks üleandmise hetkest või kirjas näidatud kuupäevast või kui kuupäeva pole näidatud, siis ümbrikul näidatud kuupäevast. Aktseptile oferendi poolt telefoni või teletaibi teel või muude hetksidevahendite abil määratud tähtaja arvestus algab hetkest, millal adressaat oferdi sai.

2. Aktsepti tähtajaarvestuses leiduvaid riigipühi või töövabu päevi selle tähtaja arvutamisel välja ei jäeta. Ent kui aktseptiteadet ei saa määratud tähtaja viimasel päeval oferendi aadressil kätte toimetada seepärast, et oferendi kommertsettevõtte asukohas langeb see päev riigipühale või töövabale päevale, pikendatakse tähtaega esimese järgmise tööpäevani.

21. artikkel

1. Hilinenud aktsept säilitab siiski aktsepti jõu, kui oferent sellest viivitamatult teatab oferdi adressaadile suusõnal või saadab talle vastava teate.

2. Kui hilinenud aktsepti sisaldavast kirjast või muust kirjalikust teatest on näha, et see oli ära saadetud asjaoludel, mille puhul see normaalse edastamise korral oleks kätte jõudnud õigel ajal, säilitab hilinenud aktsept aktsepti jõu, juhul kui oferent viivitamata ei teata oferdi adressaadile suusõnal, et ta peab oma oferti jõu kaotanuks või ei saada talle selle kohta teadet.

22. artikkel

Aktsepti võib tühistada, kui oferent saab tühistamisteate enne seda hetke või sel hetkel, millal aktsept pidi jõustuma.

23. artikkel

Leping loetakse sõlmituks hetkel, millal oferdi aktsept kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega jõustub.

24. artikkel

Käesoleva konventsiooni II osa seisukohast lähtudes on adressaat oferdi aktseptiavalduse või mis tahes muu kavatsuse väljenduse «kätte saanud», kui need on talle teatavaks tehtud suusõnal või ükskõik mis viisil talle isiklikult, tema kommertsettevõttesse või tema postiaadressil kätte toimetatud, või kui tal ei ole kommertsettevõtet või postiaadressi, siis tema alalisse elukohta toimetatud.

 

III osa
KAUPADE OST-MÜÜK

I peatükk
ÜLDSÄTTED

25. artikkel

Lepingu rikkumine ühe poole poolt on oluline, kui see tekitab teisele poolele niisugust kahju, et ta jääb olulisel määral ilma sellest, mida tal oli õigus lepingu alusel arvestada, välja arvatud juhud, kui lepingut rikkunud pool niisugust tagajärge ette ei näinud ja analoogilistel asjaoludel tema asemel tegutsenud õigustatud isik poleks seda ette näinud.

26. artikkel

Avaldus lepingu lõpetamise kohta on jõus ainult sel juhul, kui see on teisele poolele esitatud teatise varal.

27. artikkel

Kui käesoleva konventsiooni III osas pole otseselt teisiti ette nähtud ja pool on teatise, päringu või muu teate esitanud kooskõlas III osaga ning antud asjaoludel kohaste vahenditega, ei võta teate üleandmisel toimunud viivitus või tehtud viga sellelt poolelt õigust oma teatele viidata.

28. artikkel

Kui ühel poolel on kooskõlas käesoleva konventsiooni sätetega õigus nõuda teiselt poolelt mingi kohustuse täitmist, pole kohus kohustatud langetama otsust täitmise kohta natuuras, välja arvatud juhud, kui ta teeks seda omaenda seaduse alusel analoogiliste ostu-müügilepingute suhtes, mis pole käesoleva konventsiooniga reguleeritud.

29. artikkel

1. Lepingut võib muuta või lõpetada poolte lihtsa kokkuleppe teel.

2. Kirjalikku lepingut, milles sisaldub säte, mis nõuab, et lepingu iga muutmine või lõpetamine toimuks poolte kokkuleppel kirjalikus vormis, ei saa poolte kokkuleppel teisiti muuta ega lõpetada. Kuid poole käitumine võib välistada tema võimaluse viidata sellele sättele sel määral, mil määral teine pool niisugusele käitumisele lootis.

 

II peatükk
MÜÜJA KOHUSTUSED

30. artikkel

Müüja on kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja käesoleva konventsiooniga.

 

I jagu
Kauba tarnimine ja dokumentide üleandmine

31. artikkel

Kui müüja pole kohustatud tarnima kaupa mõnes teises kindlaksmääratud kohas, seisnevad tema tarnekohustused:
a) kui ostu-müügileping näeb ette kauba vedu – kauba üleandmises esimesele vedajale üleandmiseks ostjale;
b) kui juhtudel, mille kohta ei kehti eelmine alapunkt, puudutab leping kindlate individuaalsete tunnustega kaupa või individualiseerimata kaupa, mida tuleb võtta kindlatest varudest või valmistada või toota ja pooled lepingu sõlmimise hetkel teadsid, et kaup asub või tuleb valmistada või toota kindlaksmääratud kohas, – kauba andmises ostja käsutusse selles kohas;
c) muudel juhtudel – kauba andmises ostja käsutusse kohas, kus müüja kommertsettevõte lepingu sõlmimise hetkel asus.

32. artikkel

1. Kui müüja kooskõlas lepinguga või käesoleva konventsiooniga annab kauba üle vedajale ja kaup ei ole lepingu eesmärgi kohaselt selgesti identifitseeritud markeerimise teel, ärasaatmisdokumentide varal või muul viisil, peab müüja ostjale ärasaatmisest teatama ja kauba ära näitama.

2. Kui müüja on kohustatud tagama kauba veo, peab ta sõlmima lepingud, mida on kauba sihtkohta vedamiseks vaja antud asjaoludel kohaste veoviisidega ja tingimustel, mis on niisuguseks veoks tavalised.

3. Kui müüja ei ole kohustatud kaupa vedamise puhul kindlustama, peab ta ostja palvel esitama talle kogu olemasoleva informatsiooni, mida on vaja, et kindlustada saaks ostja.

33. artikkel

Müüja on kohustatud tarnima kauba:
a) kui leping kehtestab või lubab kindlaks määrata tarne tähtpäeva – selleks tähtpäevaks;
b) kui leping kehtestab või lubab kindlaks määrata tarne ajavahemiku – igal hetkel selle ajavahemiku piires, kui kohustustest ei tulene, et tarne tähtpäeva määrab ostja; või
c) igal muul juhul – aruka tähtaja jooksul pärast lepingu sõlmimist.

34. artikkel

Kui müüja on kohustatud üle andma kauba juurde kuuluvad dokumendid, peab ta seda tegema lepingu järgi nõutava tähtaja jooksul, kohas ja vormis. Kui müüja on dokumendid üle andnud enne nimetatud tähtaega, võib ta enne selle tähtaja lõppemist kõrvaldada iga vastuolu dokumentides tingimusel, et selle õiguse kasutamine ei põhjusta ostjale arutut tüli või arutuid kulusid. Kuid ostjale jääb õigus nõuda kahjude hüvitamist kooskõlas käesoleva konventsiooniga.

 

II jagu
Kauba vastavus ja kolmandate isikute õigused

35. artikkel

1. Müüja on kohustatud tarnima kauba, mis kvaliteedilt, koguselt ja kirjelduselt vastab lepingu nõuetele ning on taarastatud või pakitud nii, nagu seda nõuab leping.

2. Välja arvatud juhud, kui pooled on teisiti kokku leppinud, ei vasta kaup lepingule, kui see:
a) on kõlbmatu otstarbeks, milleks sama kirjeldusega kaupa harilikult kasutatakse;
b) on kõlbmatu igaks konkreetseks eesmärgiks, millest müüjale lepingu sõlmimise ajal otseselt või kaudselt teatati, välja arvatud juhud, kui asjaoludest järeldub, et ostja ei toetunud või tal polnud arukas toetuda müüja pädevusele ja arvamusele;
c) pole niisuguste kaubaomadustega, mida müüja ostjale esitas näidise või mudeli kujul;
d) pole taarastatud või pakitud sellistele kaupadele tavalisel viisil, niisuguse viisi puudumisel viisil, mis on antud kauba säilimiseks ja kaitseks kohane.

3. Müüja ei kanna eelmise punkti alapunktide a–d alusel mingit vastutust kauba mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimise ajal niisugusest mittevastavusest teadis või pidi teadma.

36. artikkel

1. Müüja kannab lepingu ja käesoleva konventsiooni järgi vastutust kauba iga mittevastavuse eest, mis on olemas riski ostjale ülemineku hetkel, isegi kui see mittevastavus selgub alles hiljem.

2. Müüja kannab samuti vastutust kauba iga mittevastavuse eest, mis tekib pärast eelmises punktis näidatud hetke ning on ükskõik millise tema kohustuse rikkumise tagajärg, kaasa arvatud iga garantii rikkumine selles suhtes, et kaup peab ühe või teise tähtaja jooksul jääma tavalistel eesmärkidel või mingil konkreetsel eesmärgil kõlblikuks või säilitama tingimuseks seatud kvaliteedi või omadused.

37. artikkel

Ennetähtaegse tarnimise puhul säilitab müüja õiguse tarnida enne ettenähtud tarnetähtaega kauba puuduva osa või koguse või uue kauba tarnitud kauba asemele, mis ei vasta lepingule, või kõrvaldada tarnitud kauba iga mittevastavuse tingimusel, et ta seda õigust teostades ei põhjusta ostjale arutut tüli või arutuid kulusid. Kuid ostja säilitab õiguse nõuda kahjude hüvitamist kooskõlas käesoleva konventsiooniga.

38. artikkel

1. Ostja peab kauba üle vaatama või tagama selle ülevaatuse nii lühikese ajaga, kui see antud asjaoludel on praktiliselt võimalik.

2. Kui lepingus on ette nähtud kauba vedu, võib ülevaatuse edasi lükata kauba sihtkohta saabumiseni.

3. Kui kauba sihtkohta on teeloleku ajal muudetud või kui ostja on kauba ümber suunanud ja ostjal polnud seejuures võimalust seda üle vaadata, müüja aga lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, et niisugune muutmine või ümbersuunamine on võimalik, võib kauba ülevaatuse edasi lükata selle saabumiseni uude sihtkohta.

39. artikkel

1. Ostja kaotab õiguse viidata kauba mittevastavusele, kui ta ei saada müüjale mittevastavuse iseloomu kohta andmeid sisaldavat teadet aruka tähtaja jooksul pärast seda, kui ostja mittevastavuse avastas või pidi avastama.

2. Ostja kaotab igal juhul õiguse viidata kauba mittevastavusele, kui ta ei teata sellest müüjale hiljemalt kaheaastase tähtaja piires, arvates kauba ostjale üleandmise tegelikust tähtpäevast, kuivõrd see tähtaeg ei ole vastuolus lepingu garantiitähtajaga.

40. artikkel

Müüjal pole õigust viidata 38. ja 39. artikli sätetele, kui kauba mittevastavus on seotud faktidega, mida ta teadis või mida ta pidi teadma ja millest ta ostjale ei teatanud.

41. artikkel

Müüja on kohustatud tarnima kauba vabana igasugustest kolmandate isikute õigustest või nõudlustest, välja arvatud need juhud, millal ostja on nõustunud niisuguse õiguse või nõudlusega koormatud kaupa vastu võtma. Ent kui niisugused õigused või nõudlused rajanevad tööstusomandil või muul intellektuaalsel omandil, reguleerib müüja kohustusi 42. artikkel.

42. artikkel

1. Müüja on kohustatud tarnima kauba vabana igasugustest kolmandate isikute õigustest või nõudlustest, mis rajanevad tööstusomandil või muul intellektuaalsel omandil, millest müüja lepingu sõlmimise hetkel teadis või mida ta pidi teadma, tingimusel, et niisugused õigused või nõudlused rajanevad tööstusomandil või muul intellektuaalsel omandil:
a) selle riigi seaduse järgi, kus kaupa edasi müüakse või muul viisil kasutatakse, kui pooled lepingu sõlmimise hetkel eeldasid, et kaupa selles riigis edasi müüakse või muul viisil kasutatakse; või
b) igal muul juhul – selle riigi seaduse järgi, kus asub ostja kommertsettevõte.

2. Eelmises punktis ettenähtud müüja kohustus ei kehti nende juhtude kohta, millal:
a) ostja lepingu sõlmimise hetkel ei teadnud või ei võinud teada niisugustest õigustest või nõudlustest; või
b) niisugused õigused või nõudlused on selle tagajärg, et müüja peab kinni ostja esitatud tehnilistest joonistest, projektidest, valemitest või muudest lähteandmetest.

43. artikkel

1. Ostja kaotab õiguse viidata 41. artikli või 42. artikli sättele, kui ta ei anna müüjale teadet, mis sisaldab andmeid kolmanda isiku õiguse või nõudluse iseloomu kohta aruka tähtaja jooksul pärast seda, kui ta niisugusest õigusest või nõudlusest teada sai või pidi teada saama.

2. Müüjal pole õigust viidata eelmise punkti sättele, kui ta teadis kolmanda isiku õigusest või nõudlusest ning niisuguse õiguse või nõudluse iseloomust.

44. artikkel

39. artikli 1. punkti ja 43. artikli 1. punkti sättest hoolimata võib ostja alandada hinda kooskõlas 50. artikliga või nõuda kahjude hüvitamist (välja arvatud saamata jäänud kasu), kui tal on arukas õigustus selle kohta, miks ta ei andnud nõutavat teadet.

 

III jagu
Õiguskaitsevahendid juhul, kui lepingut rikub müüja

45. artikkel

1. Kui müüja ei täida mõnda oma kohustust lepingu või käesoleva konventsiooni järgi, võib ostja:
a) teostada 46.–52. artiklis ettenähtud õigust;
b) nõuda kahjude hüvitamist, nagu see on ette nähtud 74.–77. artiklis.

2. Kui ostja teostab oma õigust teiste õiguskaitsevahenditega, ei võta see temalt õigust nõuda kahjude hüvitamist.

3. Kohus ega arbitraaž ei või müüjale anda mingit pikendust, kui ostja on pöördunud lepingu rikkumise puhul mingi õiguskaitsevahendi poole.

46. artikkel

1. Ostja võib nõuda, et müüja täidaks oma kohustusi, juhul kui ostja pole pöördunud õiguskaitsevahendi poole (see pole niisuguse nõudmisega ühitatav).

2. Kui kaup ei vasta lepingule, võib ostja nõuda kauba asendamist ainult sel juhul, kui see mittevastavus moodustab lepingu olulise rikkumise ning nõudmisest kauba asendamiseks on teatatud kas ühtaegu teatega, mis on antud kooskõlas 39. artikliga, või aruka tähtaja jooksul pärast seda.

3. Kui kaup ei vasta lepingule, võib ostja nõuda müüjalt selle mittevastavuse kõrvaldamist parandamise teel, välja arvatud juhud, kui see pole kõiki asjaolusid arvesse võttes arukas. Kauba lepingule mittevastavuse kõrvaldamise nõude võib esitada kas ühtaegu teatega, mis on antud kooskõlas 39. artikliga, või aruka tähtaja jooksul pärast seda.

47. artikkel

1. Ostja võib müüjale oma kohustuste täitmiseks aruka pikkusega lisatähtaja kehtestada.

2. Välja arvatud juhud, kui ostja on saanud müüjalt teate selle kohta, et see oma kohustusi niiviisi kehtestatud tähtaja jooksul ei täida, ei või ostja selle tähtaja jooksul lepingu rikkumise puhul mingite õiguskaitsevahendite poole pöörduda. Kuid see ei võta ostjalt õigust nõuda täitmistähtaja möödalaskmise eest tekkinud kahju hüvitamist.

48. artikkel

1. Tingimusel, et on kinni peetud 49. artiklist, võib müüja isegi pärast kehtestatud tarnetähtaega kõrvaldada omal kulul iga tema kohustuste täitmise puuduse, kui ta saab seda teha arutu viivituseta ega põhjusta ostjale arutut tüli või ebaselgust müüja poolt ostjale tekitatud kulude kompenseerimises. Kuid ostjale jääb õigus nõuda kahjude hüvitamist kooskõlas käesoleva konventsiooniga.

2. Kui müüja palub ostjat teatada, kas see kohustuste täitmise vastu võtab, ja ostja seda palvet aruka tähtaja jooksul ei täida, võib müüja täita kohustused tema päringus näidatud tähtaja piires. Ostja ei või selle tähtaja jooksul pöörduda ühegi õiguskaitsevahendi poole (see pole ühitatav müüja kohustuste täitmisega).

3. Kui müüja teatab ostjale, et ta täidab oma kohustused mingi tähtaja jooksul, siis arvestatakse, et niisugune teade sisaldab ühtaegu palve ostjale teatada oma otsusest kooskõlas eelmise punktiga.

4. Müüja päringul või teatel kooskõlas käesoleva artikli 2. ja 3. punktiga ei ole jõudu, kui ostja pole neid kätte saanud.

49. artikkel

1. Ostja võib teatada lepingu lõpetamisest:
a) kui müüja mõne kohustuse täitmatajätmine lepingu või käesoleva konventsiooni järgi on lepingu oluline rikkumine; või
b) tarnimata jätmise korral, kui müüja ei tarni kaupa lisatähtaja jooksul, mille ostja on kehtestanud kooskõlas 47. artikli 1. punktiga, või kui ta teatab, et ei tarni niiviisi kehtestatud tähtaja jooksul.

2. Ent juhul, kui müüja on kauba tarninud, kaotab ostja õiguse teatada lepingu lõpetamisest, kui ta ei tee seda:
a) tarnetähtaja möödalaskmise puhul – aruka tähtaja jooksul pärast seda, kui ta sai teada, et tarne on tehtud;
b) lepingu iga muu rikkumise puhul peale tarnetähtaja möödalaskmise – aruka tähtaja jooksul:
     – pärast seda, kui ta niisugusest rikkumisest oli teada saanud või pidi teada saama;
     – pärast ostja poolt kooskõlas 47. artikli 1. punktiga kehtestatud lisatähtaja möödumist või pärast seda, kui müüja on teatanud, et ta oma kohustusi niisuguse lisatähtaja jooksul ei täida; või
     – pärast ostja poolt kooskõlas 48. artikli 2. punktiga määratud iga lisatähtaja möödumist või pärast seda, kui ostja on teatanud, et ta kohustuse täitmist vastu ei võta.

50. artikkel

Kui kaup ei vasta lepingule ja sõltumata sellest, kas hind on juba tasutud, võib ostja alandada hinda samas proportsioonis, milles tegelikult tarnitud kauba maksumus tarne hetkel suhtus maksumusse, mis oleks samal hetkel olnud lepingule vastaval kaubal. Ent kui müüja kõrvaldab oma kohustuste täitmise puudused kooskõlas 37. artikliga või 48. artikliga või kui ostja keeldub müüja kohustuste täitmist kooskõlas nende artiklitega vastu võtmast, ei või ostja hinda alandada.

51. artikkel

1. Kui müüja tarnib ainult osa kaupa või kui ainult osa tarnitud kaubast vastab lepingule, rakendatakse 46.–50. artikli sätteid puuduoleva või lepingule mittevastava osa kohta.

2. Ostja võib teatada kogu lepingu lõpetamisest ainult sel juhul, kui osaline täitmatajätmine või kauba osaline mittevastavus lepingule moodustavad lepingu olulise rikkumise.

52. artikkel

1. Kui müüja tarnib kauba enne kehtestatud tähtpäeva, võib ostja tarne vastu võtta või selle vastuvõtmisest keelduda.

2. Kui müüja tarnib kaupa rohkem kui lepingus ette nähtud, võib ostja tarne vastu võtta või keelduda tarne liigse koguse vastuvõtmisest. Kui ostja võtab vastu kogu liigse koguse tarne või osa liigse koguse tarnest, peab ta selle eest tasuma lepingulise hinnamäära järgi.

 

III peatükk
OSTJA KOHUSTUSED

53. artikkel

Ostja on kohustatud tasuma kauba hinna ja võtma kaubatarne vastu kooskõlas lepingu ja käesoleva konventsiooni nõuetega.

 

I jagu
Hinna tasumine

54. artikkel

Ostja kohustus tasuda hind sisaldab meetmete võtmist ja niisuguste formaalsuste täitmist, mida võib lepingu järgi või seaduste ja eeskirjade järgi vaja minna selleks, et tasumist võimalikuks teha.

55. artikkel

Neil juhtudel, kui leping on sõlmitud juriidiliselt kehtival viisil, kuid selles pole hinda ei otseselt ega kaudselt kehtestatud või pole selle kindlaksmääramise korda ette nähtud, arvestatakse seda, et pooled on muude viidete puudumise korral mõelnud viidet hinnale, mida lepingu sõlmimise hetkel vastaval kaubandusalal võrreldavates oludes müüdavate kaupade eest tavaliselt võeti.

56. artikkel

Kui hind on kehtestatud olenevalt kauba kaalust, määratakse see kahtluse korral netokaalu kohta.

57. artikkel

1. Kui ostja pole kohustatud tasuma hinda mõnes muus teatatud kohas, peab ta selle tasuma müüjale:
a) müüja kommertsettevõtte asukohas; või
b) kui tasuda tuleb kauba või dokumentide vastu – nende üleandmise kohas.

2. Kui makse tasumise kulud on müüja kommertsettevõtte asukoha muutumisega seoses pärast lepingu sõlmimist suurenenud, kannab need kulud müüja.

58. artikkel

1. Kui ostja pole kohustatud tasuma hinda mingil konkreetsel tähtpäeval, peab ta selle tasuma, kui müüja kooskõlas lepinguga ja käesoleva konventsiooniga kas annab ostja käsutusse kauba enda või kaubakorraldusdokumendid. Müüja võib niisuguse makse seada kauba või dokumentide üleandmise tingimuseks.

2. Kui leping näeb ette kauba veo, võib müüja selle ära saata tingimustel, mille järgi kaup või kaubakorraldusdokumendid antakse üle ainult hinna tasumise vastu.

3. Ostja pole kohustatud tasuma kauba hinda seni, kuni tal pole olnud võimalust kaupa üle vaadata, välja arvatud juhud, millal poolte vahel kooskõlastatud tarne või maksekorda ei saa ühitada niisuguse võimaluse tekke ootamisega.

59. artikkel

Ostja on kohustatud tasuma hinna päeval, mis on kehtestatud või mille saab kindlaks määrata lepingu ja käesoleva konventsiooni järgi, ilma et oleks vaja oodata mingit ostja päringut või tema poolt mingite formaalsuste täitmist.

 

II jagu
Tarne vastuvõtmine

60. artikkel

Ostja kohustus tarne vastu võtta seisneb:
a) kõigi niisuguste tegevuste sooritamises, mida oleks temalt arukas oodata selleks, et võimaldada müüjal tarnida; ja
b) kauba vastuvõtmises.

 

III jagu
Õiguskaitsevahendid juhul, kui lepingut rikub ostja

61. artikkel

1. Kui ostja ei täida mõnda oma kohustust lepingu või käesoleva konventsiooni järgi, võib müüja
a) teostada 62.–65. artiklis ettenähtud õigust;
b) nõuda kahjude hüvitamist, nagu see on ette nähtud 74.–77. artiklis.

2. Kui müüja teostab oma õigust teiste õiguskaitsevahenditega, ei võta see temalt õigust nõuda kahjude hüvitamist.

3. Kohus ega arbitraaž ei või ostjale anda mingit pikendust, kui müüja on pöördunud lepingu rikkumise puhul mingi õiguskaitsevahendi poole.

62. artikkel

Müüja võib ostjalt nõuda hinna tasumist, tarne vastuvõtmist või muude kohustuste täitmist, juhul kui müüja pole pöördunud õiguskaitsevahendi poole (see pole niisuguse nõudmisega ühitatav).

63. artikkel

1. Müüja võib ostjale oma kohustuste täitmiseks aruka pikkusega lisatähtaja kehtestada.

2. Välja arvatud juhud, kui müüja on saanud ostjalt teate selle kohta, et see oma kohustusi niiviisi kehtestatud tähtaja jooksul ei täida, ei või müüja selle tähtaja jooksul lepingu rikkumise puhul mingite õiguskaitsevahendite poole pöörduda. Kuid see ei võta müüjalt õigust nõuda täitmistähtaja möödalaskmise eest tekkinud kahju hüvitamist.

64. artikkel

1. Müüja võib teatada lepingu lõpetamisest:
a) kui ostja mõne kohustuse täitmatajätmine lepingu või käesoleva konventsiooni järgi on lepingu oluline rikkumine; või
b) kui ostja ei täida müüja poolt kooskõlas 63. artikli 1. punktiga kehtestatud lisatähtaja jooksul kohustust tasuda hinda või võtta vastu kaubatarnet või teatab, et ta seda niiviisi kehtestatud tähtaja jooksul ei tee.

2. Ent juhul, kui ostja on hinna tasunud, kaotab müüja õiguse teatada lepingu lõpetamisest, kui ta ei tee seda:
a) ostja kohustuste täitmise tähtaja möödalaskmise puhul – enne kui müüja toimunud täitmisest teada sai; või
b) lepingu iga muu rikkumise puhul peale kohustuste täitmise tähtaja möödalaskmise – aruka tähtaja jooksul:
     – pärast seda, kui ta niisugusest rikkumisest oli teada saanud või pidi teada saama; või
     – pärast müüja poolt kooskõlas 63. artikli 1. punktiga määratud lisatähtaja möödumist või pärast seda, kui ostja on teatanud, et ta oma kohustusi niisuguse lisatähtaja jooksul ei täida.

65. artikkel

1. Kui ostja peab lepingu alusel kindlaks määrama vormi, suuruse või muud kaupa iseloomustavad andmed, ja kui ta niisugust spetsifikatsiooni ei koosta kas kokkulepitud tähtpäevaks või aruka tähtaja jooksul pärast müüjalt päringu saamist, võib viimane ühtki temal olevat õigust kahjustamata koostada ise spetsifikatsiooni kooskõlas ostja niisuguste nõuetega, mis võivad müüjale teada olla.

2. Kui müüja koostab spetsifikatsiooni ise, peab ta ostjat selle sisust üksikasjalikult informeerima ning määrama aruka tähtaja, mille jooksul ostja võib koostada teistsuguse spetsifikatsiooni. Kui ostja pärast müüjalt teate saamist seda niiviisi määratud tähtajaks ei tee, on müüja koostatud spetsifikatsioon kohustuslik.

 

IV peatükk
RISKI ÜLEMINEK

66. artikkel

Kauba kaotsiminek või riknemine pärast seda, kui risk on ostjale üle läinud, ei vabasta teda kohustusest tasuda hind, juhul kui kaotsiminekut või riknemist polnud põhjustanud müüja tegevus või hooletus.

67. artikkel

1. Kui ostu-müügileping näeb ette kaupade vedu ja müüja pole kohustatud neid mingis kindlas kohas üle andma, läheb vastutus üle ostjale, kui kaup on antud esimese vedaja kätte üleandmiseks ostjale kooskõlas ostu-müügilepinguga. Kui müüja on kohustatud andma kauba vedajale üle mingis kindlas kohas, läheb vastutus üle ostjale, kui kaup on selles kohas vedajale üle antud. Asjaolu, et müüja on volitatud kaubakorraldusdokumente kinni pidama, ei mõjuta riski üleminekut.

2. Sellegipoolest ei lähe vastutus üle ostjale, kuni kaup pole selgelt identifitseeritud antud lepingu otstarbeks markeeringuga, ostjale teate varal või muul viisil saadetud ärasaatmisdokumentidega.

68. artikkel

Kauba suhtes, mis on müüdud teeloleku ajal, võtab ostja riski endale hetkest, millal kaup anti üle vedajale, kes andis välja veolepingut kinnitavad dokumendid. Ent kui müüja ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel teadis või pidi teadma, et kaup on kaotsi läinud või riknenud ja ta sellest ostjale ei teatanud, lasub vastutus kaotsimineku või riknemise eest müüjal.

69. artikkel

1. Juhtudel, mis ei kuulu 67. ja 68. artikli toime alla, läheb risk üle ostjale, kui ta on kauba vastu võtnud, või kui ta seda määratud ajal ei tee, siis hetkest, millal kaup on antud tema käsutusse ja ta rikub lepingut, jättes tarne vastu võtmata.

2. Ent kui ostja on kohustatud kauba vastu võtma mõnes teises kohas kui müüja kommertsettevõtte asukohas, läheb risk üle, kui tarne tähtpäev on kätte jõudnud ja ostjale on teatatud, et kaup on selles kohas tema käsutusse antud.

3. Kui leping puudutab alles identifitseerimata kaupa, võetakse arvesse, et kaup pole antud ostja käsutusse enne, kui ta on antud lepingu eesmärgil selgelt identifitseeritud.

70. artikkel

Kui müüja on lepingut oluliselt rikkunud, ei mõjuta 67., 68. ja 69. artikli sätted ostja õiguskaitsevahendeid seoses selle rikkumisega.

 

V peatükk
MÜÜJA JA OSTJA KOHUSTUSTE ÜHISED SÄTTED

I jagu
Lepingu ettenähtav rikkumine ja lepingud kauba tarnimiseks üksikpartiidena

71. artikkel

1. Pool võib oma kohustuste täitmise peatada, kui pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et teine pool ei täida olulist osa oma kohustustest:
a) selle tagajärjel, et tal jääb tugevasti puudu võimest oma kohustusi täita või krediidivõimest; või
b) poole käitumise tõttu kohustuste täitmise ettevalmistamisel või lepingu täitmisel.

2. Kui müüja on kauba ära saatnud juba enne seda, kui ilmnesid eelmises punktis näidatud alused, võib ta takistada kauba üleandmist ostjale isegi siis, kui ostjal on dokument, mis annab talle õiguse kaupa kätte saada. Käesolev punkt sätestab ainult kauba kohta kehtivaid õigusi ostja ja müüja vahelistes suhetes.

3. Hoolimata sellest, kas pool peatab täitmise enne või pärast kauba teelesaatmist, peab ta sellest teist poolt viivitamatult informeerima ja täitmist jätkama, kui teine pool esitab piisavad garantiid oma kohustuste täitmise kohta.

72. artikkel

1. Kui enne lepingu täitmiseks kehtestatud päeva ilmneb, et üks pooltest lepingut oluliselt rikub, võib teine pool teatada selle lõpetamisest.

2. Kui aeg lubab, peab pool, kes kavatseb teatada lepingu lõpetamisest, saatma teisele poolele aruka teate, et võimaldada sellel esitada piisavaid garantiisid oma kohustuste täitmise kohta.

3. Eelmise punkti nõudeid ei saa rakendada, kui teine pool on teatanud, et ta oma kohustusi ei täida.

73. artikkel

1. Kui juhul, millal leping näeb ette kauba tarnimise üksikpartiidena, moodustab ühe poole mõne kohustuse täitmatajätmine selle partii suhtes olulise rikkumise, võib teine pool teatada lepingu lõpetamisest selle partii suhtes.

2. Kui mõne kohustuse täitmatajätmine ühe poole poolt ükskõik millise partii suhtes annab teisele poolele põhjendatud aluse arvata, et lepingut rikutakse oluliselt ka teiste partiide suhtes, võib ta teatada lepingu edaspidisest lõpetamisest tingimusel, et ta teeb seda aruka tähtaja jooksul.

3. Ostja, kes teatab lepingu lõpetamisest mingi kaubapartii kohta, võib ühtaegu teatada selle lõpetamisest juba tarnitud või tarnimisele kuuluvate kaubapartiide kohta, kuna nende vastastikuse seose pärast ei saa neid kasutada poolte poolt lepingu sõlmimise hetkel eeldatud otstarbel.

 

II jagu
Kahjumid

74. artikkel

Kahjumid lepingu rikkumisest ühe poole poolt moodustavad summa, mis on võrdne selle kahjuga (kaasaarvatud minetatud kasu), mille teine pool lepingu rikkumise tagajärjel on tekitanud. Niisugused kahjumid ei või ületada kahju, mida lepingut rikkunud pool lepingu sõlmimise hetkel ette nägi või pidi ette nägema oma rikkumise võimaliku tagajärjena, võttes arvesse asjaolusid, mida ta sel ajal teadis või pidi teadma.

75. artikkel

Kui leping on lõpetatud ja kui ostja arukal viisil ja aruka tähtaja jooksul pärast lõpetamist ostis kauba asemele või müüja müüs kauba edasi, võib kahjude hüvitamist nõudev pool sisse nõuda lepinguhinna ja sooritatud asendustehingu hinna vahe, samuti igasugused lisakahjud, mida saab nõuda 74. artikli alusel.

76. artikkel

1. Kui leping on lõpetatud ja kui antud kauba kohta on olemas jooksev hind, võib kahju hüvitamist nõudev pool, kui ta pole 75. artikli alusel sisse ostnud või edasi müünud, nõuda lepingus kehtestatud hinna ja lepingu lõpetamise hetke jooksva hinna vahet, samuti igasuguste lisakahjude hüvitamist, mida saab nõuda 74. artikli alusel. Ent kui kahju hüvitamist nõudev pool lõpetas lepingu pärast kauba vastuvõtmist, rakendatakse lepingu lõpetamise hetke jooksva hinna asemel niisuguse vastuvõtmise hetke jooksvat hinda.

2. Eelmise punkti seisukohast on jooksev hind see hind, mis oli ülekaalus kohas, kus tarne pidi toimuma, või kui selles kohas jooksvat hinda pole, siis hind niisuguses teises kohas, mis on arukas asendus, võttes arvesse kaubaveokulude vahet.

77. artikkel

Pool, kes viitab lepingu rikkumisele, peab rakendama niisuguseid meetmeid, mis on antud asjaoludel kahju vähendamiseks arukad, kaasa arvatud lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud minetatud kasu vähendamiseks. Kui ta niisuguseid meetmeid ei võta, võib lepingut rikkunud pool nõuda kahjude hüvitamise vähendamist summa võrra, mille võrra neid oleks saanud vähendada.

 

III jagu
Protsendid

78. artikkel

Kui pool on hinna või mõne muu summa tasumisega viivitanud, on teisel poolel õigus saada viivitatud summa pealt protsente, tekitamata kahju mis tahes nõudele, hüvitamaks kahjusid, mida võib sisse nõuda 74. artikli alusel.

 

IV jagu
Vastutusest vabastamine

79. artikkel

1. Pool ei kanna mingite oma kohustuste täitmata jätmise eest vastutust, kui ta tõestab, et selle olid põhjustanud väljaspool tema kontrolli olevad takistused ja et temalt polnud arukas oodata selle takistuse arvessevõtmist lepingu sõlmimise ajal või selle takistuse või takistuse tagajärgede vältimist või ületamist.

2. Kui poole kohustuste täitmatajäämise on põhjustanud see, et oma kohustusi ei täitnud kolmas isik, kelle ta oli kaasanud lepingu või selle osa täitmisele, vabastatakse see pool vastutusest ainult sel juhul, kui:
a) ta vabastatakse vastutusest eelmise punkti alusel; ja
b) kui tema kaasatud isik oleks samuti vastutusest vabastatud, kui nimetatud punkti sätteid oleks rakendatud selle isiku suhtes.

3. Käesolevas artiklis ettenähtud vastutusest vabastamine puudutab ainult seda ajavahemikku, mille kestel antud takistus on olemas.

4. Pool, kes oma kohustusi ei täida, peab teisele poolele teatama takistustest ja selle mõjust tema võimele kohustust täita. Kui teine pool pole saanud seda teadet aruka tähtaja jooksul pärast seda, kui see takistus oma kohustust mittetäitvale poolele teatavaks sai või pidi teatavaks saama, kannab see viimane pool vastutust kahjude eest, mis on selle tagajärg, et niisugust teadet ei saadud.

5. Käesolevas artiklis ei takista miski mõlemat poolt teostamast igasuguseid teisi õigusi peale kahjude hüvitamise nõude käesoleva konventsiooni alusel.

80. artikkel

Pool ei saa viidata teise poole kohustuste täitmatajätmisele sel määral, mil määral selle täitmatajätmise oli põhjustanud esimese poole tegevus või hooletus.

 

V jagu
Lepingu lõpetamise tagajärjed

81. artikkel

1. Lepingu lõpetamine vabastab mõlemad pooled lepingukohustustest, säilitades õiguse sisse nõuda hüvitamisele kuuluda võivaid kahjumeid. Lepingu lõpetamine ei puuduta mingeid lepingu sätteid, mis puudutavad vaidluste lahendamise korda või poolte kohustusi selle lõpetamise puhul.

2. Lepingu täielikult või osaliselt täitnud pool võib teiselt poolelt nõuda kõige selle tagastamist, mida esimene pool oli lepingu järgi tarninud või tasunud. Kui mõlemad pooled on kohustatud saadu tagastama, peavad nad seda tegema korraga.

82. artikkel

1. Ostja kaotab õiguse teatada lepingu lõpetamisest või nõuda müüjalt kauba asendamist, kui ostjal pole võimalik tagastada kaupa sisuliselt samas seisukorras, milles ta selle sai.

2. Eelmist punkti ei rakendata:
a) kui võimatus kaup tagastada või tagastada kaupa sisuliselt samas seisukorras, milles ostja ta sai, pole põhjustanud tema tegevus või hooletus;
b) kui kaup või osa kaupa on muutunud kõlbmatuks või riknenud 38. artiklis ettenähtud ülevaatuse tagajärjel; või
c) kui kaup või selle osa müüdi normaalse kauplemise korras või ostja oli seda tarbinud või ümber teinud normaalse kasutamise korras enne, kui ta avastas või pidi avastama, et kaup ei vastanud lepingule.

83. artikkel

Ostja, kes on kaotanud õiguse teatada lepingu lõpetamisest või nõuda müüjalt kauba asendamist kooskõlas 82. artikliga, säilitab õiguse kõigile teistele lepingu ja käesoleva konventsiooniga ettenähtud õiguskaitsevahenditele.

84. artikkel

1. Kui müüja on kohustatud tagastama hinna, peab ta ka maksma sellelt protsente, arvates hinna tasumise päevast.

2. Ostja peab andma müüjale kogu tulu, mida ostja on saanud kaubalt või selle osalt:
a) kui ta on kohustatud tagastama kauba täielikult või osaliselt; või
b) kui tal pole võimalik tagastada kaupa täielikult või osaliselt või tagastada kaupa täielikult või osaliselt sisuliselt samas seisukorras, milles ta selle sai, kui on sellegipoolest teatanud lepingu lõpetamisest või nõudnud müüjalt kauba asendamist.

 

VI jagu
Kauba säilitamine

85. artikkel

Kui ostja ületab tarne vastuvõtmisel tähtaja või neil juhtudel, kui hinna tasumine ja kauba tarnimine pidid toimuma korraga, kuid ostja ei tasu hinda ja müüjal kas pole veel kaupa või ta pole muul viisil suuteline kontrollima selle käsutamist, peab müüja võtma selliseid meetmeid, mis on antud asjaoludel kauba säilitamiseks arukad. Tal on õigus kaupa kinni pidada, kuni ostja pole kompenseerinud tema arukaid kulusid.

86. artikkel

1. Kui ostja on kauba kätte saanud ja kavatseb teostada oma õigust loobuda sellest lepingu või käesoleva konventsiooni alusel, peab ta võtma niisuguseid meetmeid, mis on antud asjaoludel kauba säilitamiseks arukad. Tal on õigus kaupa kinni pidada, kuni müüja pole kompenseerinud tema arukaid kulusid.

2. Kui ostjale saadetud kaup on sihtkohas tema käsutusse antud ja ta teostab sellest keeldumise õigust, peab ostja asuma kaupa müüja kulul valdama tingimusel, et seda saab teha hinda tasumata ning arutut tüli või arutuid kulusid põhjustamata. Seda sätet ei rakendata juhul, kui müüja või tema kulul kaupa vastu võtma volitatud isik asub kauba sihtkohas. Kui ostja asub käesoleva punkti alusel kaupa valdama, reguleerivad tema õigusi ja kohustusi eelmise punkti sätted.

87. artikkel

Pool, kes on kohustatud võtma meetmeid kauba säilitamiseks, võib selle anda teise poole kulul kolmanda isiku lattu, juhul kui sellega seotud kulud pole arutud.

88. artikkel

1. Pool, kes on kohustatud 85. ja 86. artikliga kooskõlas võtma kauba säilitamise meetmeid, võib seda müüa igal kohasel viisil, kui teine pool on arutult viivitanud kauba valdusse võtmisega või selle tagasi võtmisega või hinna või säilitamiskulude tasumisega, tingimusel, et teisele poolele oli kauba müümise kavatsusest arukalt teatatud.

2. Kui kaup kiiresti rikneb või kui selle säilitamine toob kaasa arutuid kulusid, peab kaupa kooskõlas 85. ja 86. artikliga säilitama kohustatud pool võtma arukaid meetmeid selle müümiseks. Ta peab võimaluste piires oma müügikavatsusest teisele poolele teatama.

3. Kaupa müüval poolel on õigus pidada müügist saadud tulemist kinni summa, mis võrdub kauba säilitamise ja müügi arukate kuludega. Jäägi peab ta andma teisele poolele.

 

IV osa
LÕPPSÄTTED

89. artikkel

Käesoleva konventsiooni depositaariks määratakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär.

90. artikkel

Käesolev konventsioon ei puuduta ühegi juba sõlmitud või sõlmida võidava ning käesoleva konventsiooniga reguleerimise objektiks olevate küsimuste kohta sätteid sisaldava rahvusvahelise kokkuleppe toimet tingimusel, et pooltel on oma kommertsettevõtted niisuguse kokkuleppe osalejariikides.

91. artikkel

1. Käesolev konventsioon on avatud allakirjutamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute konverentsi lõppistungil; ta jääb allakirjutamiseks avatuks kõigile riikidele Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskasutustes New Yorgis kuni 1981. aasta 30. septembrini.

2. Käesolev konventsioon kuulub allakirjutanud riikide poolt ratifitseerimisele, vastuvõtmisele või kinnitamisele.

3. Käesolev konventsioon on avatud ühinemiseks kõikidele riikidele, kes pole veel alla kirjutanud, selle allakirjutamiseks avamise päevast.

4. Ratifikatsioonikirjad ning vastuvõtmise, kinnitamise ja ühinemise dokumendid antakse hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile.

92. artikkel

1. Kokkuleppiv riik võib allakirjutamise, ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise ajal teatada, et ta pole seotud käesoleva konventsiooni II osaga või et ta pole seotud käesoleva konventsiooni III osaga.

2. Kokkuleppivat riiki, kes kooskõlas eelmise punktiga teeb avalduse käesoleva konventsiooni II osa ja III osa kohta, ei peeta kokkuleppinud riigiks käesoleva konventsiooni 1. artikli 1. punkti mõttes nende küsimuste suhtes, mida reguleeritakse konventsiooni selle osaga, mille kohta see avaldus käib.

93. artikkel

1. Kui kokkuleppival riigil on kaks või rohkem territoriaalset üksust, kus kooskõlas tema konstitutsiooniga rakendatakse käesoleva konventsiooniga reguleerimise objektiks olevates küsimustes erinevaid õigussüsteeme, võib ta allakirjutamise, ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise hetkel teatada, et käesolev konventsioon kehtib kõigis tema territoriaalsetes üksustes või neist ainult ühes või mõnes, ning võib oma avaldust muuta, esitades ükskõik mis ajal teise avalduse.

2. Need avaldused tehakse depositaarile teatavaks ja neis peab selgelt ära näitama territoriaalsed üksused, mille kohta konventsioon kehtib.

3. Kui kooskõlas käesoleva artikliga tehtud avalduse jõul käesolev konventsioon kehtib ühe või mitme territoriaalse üksuse kohta, aga mitte kõigi kokkuleppiva riigi territoriaalsete üksuste kohta ja kui poole kommertsettevõte asub selles riigis, arvestatakse käesoleva konventsiooni seisukohast, et kommertsettevõte ei asu niisuguses kokkuleppivas riigis, juhul kui ta ei asu selles territoriaalses üksuses, mille kohta käesolev konventsioon kehtib.

4. Kui kokkuleppiv riik ei tee kooskõlas käesoleva artikli 1. punktiga avaldust, kehtib konventsioon selle riigi kõigi territoriaalsete üksuste kohta.

94. artikkel

1. Kaks või rohkem kokkuleppivat riiki, kes rakendavad käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes analoogilisi või sarnaseid õigusnorme, võivad igal ajal teatada konventsiooni rakendamatusest ostu-müügi või nende sõlmimise kohta juhtudel, kui poolte kommertsettevõtted asuvad neis riikides. Niisuguseid avaldusi võib teha üheskoos või poolte vastastikuste ühepoolsete avalduste teel.

2. Kokkuleppiv riik, kes rakendab käesoleva konventsiooniga reguleeritavates küsimustes õigusnorme, mis on analoogilised või sarnased õigusnormidega ühes või mitmes riigis, kes ei ole käesoleva konventsiooni osalised, võib igal ajal teatada konventsiooni rakendamatusest ostu-müügilepingute või nende sõlmimise kohta juhtudel, kui poolte kommertsettevõtted asuvad neis riikides.

3. Kui riik, kelle suhtes tehakse avaldus kooskõlas eelmise punktiga, saab hiljem kokkuleppivaks riigiks, siis on tehtud avaldusel käesoleva konventsiooni jõustumise hetkest selle uue kokkuleppiva riigi suhtes kooskõlas 1. punktiga tehtud avalduse jõud tingimusel, et see uus kokkuleppiv riik ühineb niisuguse avaldusega või teeb vastastikuse ühepoolse avalduse.

95. artikkel

Oma ratifikatsioonikirja või dokumenti heakskiitmise, kinnitamise või ühinemise kohta üle andes võib iga riik teatada, et ta pole seotud käesoleva konventsiooni 1. artikli 1. punkti sätetega.

96. artikkel

Kokkuleppiv riik, kelle õigusaktid nõuavad, et ostu-müügilepingud sõlmitaks või kinnitataks kirjalikult, võib igal ajal teha kooskõlas 12. artikliga avalduse, et ei või rakendada käesoleva konventsiooni 11. artikli, 29. artikli või II osa ühtki sätet, mis lubab, et ostu-müügileping, selle muutmine või lõpetamine poolte kokkuleppel või ofert või aktsept või mis tahes muu kavatsuse väljendus ei toimuks kirjalikus, vaid ükskõik mis vormis, kui kas või ühel poolel on kommertsettevõte selles riigis.

97. artikkel

1. Kooskõlas käesoleva konventsiooniga tehtud avaldused, mis on tehtud allakirjutamise ajal, kuuluvad ratifitseerimisele, heakskiitmisele või kinnitamisele.

2. Avaldused ja avalduste kinnitused tehakse kirjalikult ja tehakse depositaarile ametlikult teatavaks.

3. Avaldus jõustub ühtaegu käesoleva konventsiooni jõustumisega vastava riigi suhtes. Kuid avaldus, mille kohta depositaar saab ametliku teadaande pärast säärast jõustumist, jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele pärast seda kuupäeva, millal depositaar selle sai. Kooskõlas 94. artikliga tehtud vastastikused ühepoolsed avaldused jõustuvad selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele pärast seda kuupäeva, millal depositaar sai viimase avalduse.

4. Iga riik, kes on teinud avalduse kooskõlas käesoleva konventsiooniga, võib sellest igal ajal loobuda, saates ametliku kirjaliku teadaande depositaari nimele. Niisugune loobumine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele pärast seda kuupäeva, millal depositaar teadaande sai.

5. Kooskõlas 94. artikliga tehtud avaldusest loobumine toob endaga kaasa ka selle loobumise jõustumise kuupäevast iga vastastikuse avalduse toime lakkamise, mille teine riik on teinud kooskõlas selle artikliga.

98. artikkel

Pole lubatud mingid klauslid peale nende, mis on otseselt käesoleva konventsiooniga ette nähtud.

99. artikkel

1. Käesolev konventsioon jõustub käesoleva artikli 6. punkti sätete järgimise tingimusel selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele pärast seda kuupäeva, millal on hoiule antud kümnes ratifikatsioonikiri, või heakskiitmise, kinnitamise või ühinemise dokument, kaasa arvatud dokument, mis sisaldab kooskõlas 92. artikliga tehtud avalduse.

2. Kui riik käesoleva konventsiooni ratifitseerib, heaks kiidab, kinnitab või sellega ühineb pärast kümnenda ratifikatsioonikirja või heakskiitmise, kinnitamise või ühinemise dokumendi üleandmist, jõustub käesolev konventsioon (välja arvatud heakskiitmata osa) antud riigile käesoleva artikli 6. punkti järgimise tingimusel selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele pärast tema ratifikatsioonikirja või vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise dokumendi hoiuleandmist.

3. Riik, kes käesoleva konventsiooni ratifitseerib, heaks kiidab, kinnitab või sellega ühineb ja kes on 1964. aasta 1. juulil Haagis sõlmitud kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute sõlmimise ühtse seaduse konventsioonist (Haagi 1964. aasta lepingu sõlmimise konventsioon) osavõtja või 1964. aasta 1. juulil Haagis sõlmitud kaupade rahvusvahelise ostu-müügi ühtse seaduse konventsioonist (Haagi 1964. aasta ostu-müügi konventsioon) osavõtja või neist mõlemast konventsioonist osavõtja, denonsseerib ühtaegu olenevalt asjaoludest ühe või mõlemad Haagi konventsioonid – Haagi 1964. aasta ostu-müügi konventsiooni ja Haagi 1964. aasta lepingute sõlmimise konventsiooni – ja teatab sellest Hollandi valitsusele.

4. Haagi 1964. aasta ostu-müügi konventsiooni osalejariik, kes ratifitseerib, heaks kiidab või kinnitab käesoleva konventsiooni või ühineb sellega ja teeb või on teinud kooskõlas 92. artikliga avalduse selle kohta, et ta ei ole seotud käesoleva konventsiooni II osaga, denonsseerib ratifitseerimise, heakskiitmise, kinnitamise või ühinemise ajal Haagis 1964. aasta ostu-müügi konventsiooni ja teatab sellest Hollandi valitsusele.

5. Haagi 1964. aasta lepingute sõlmimise konventsiooni osalejariik, kes ratifitseerib, heaks kiidab või kinnitab käesoleva konventsiooni või ühineb sellega ja teeb või on teinud kooskõlas 92. artikliga avalduse selle kohta, et ta ei ole seotud käesoleva konventsiooni III osaga, denonsseerib ratifitseerimise, heakskiitmise, kinnitamise või ühinemise ajal Haagis 1964. aasta lepingute sõlmimise konventsiooni ja teatab sellest Hollandi valitsusele.

6. Käesoleva artikli seisukohast ei jõustu Haagi 1964. aasta lepingute sõlmimise konventsiooni või Haagi 1964. aasta ostu-müügi konventsiooni osalejamaade poolt käesoleva konventsiooni ratifitseerimine, heakskiitmine, kinnitamine või sellega ühinemine enne, kui pole jõustunud niisugune denonsseerimine, mida neilt riikidelt võidakse kahe esimese konventsiooni suhtes nõuda. Käesoleva konventsiooni depositaar peab nõu Hollandi valitsusega, kes on 1964. aasta konventsiooni depositaar, et tagada selles seoses vajalikku koordineerimist.

100. artikkel

1. Käesolevat konventsiooni rakendatakse lepingu sõlmimiseks ainult neil juhtudel, kui ettepanek lepingu sõlmimiseks tehakse 1. artikli 1. punkti alapunktis a mainitud kokkuleppivatele riikidele või 1. artikli 1. punkti alapunktis b mainitud kokkuleppivale riigile käesoleva konventsiooni jõustumise päeval või pärast jõustumist.

2. Käesolevat konventsiooni rakendatakse ainult nende lepingute kohta, mis on sõlmitud 1. artikli 1. punkti alapunktis a mainitud kokkuleppivatele riikidele või 1. artikli 7. punkti alapunktis b mainitud kokkuleppivale riigile käesoleva konventsiooni jõustumise päeval või pärast jõustumist.

101. artikkel

1. Kokkuleppiv riik võib denonsseerida käesoleva konventsiooni või käesoleva konventsiooni II osa või III osa, saates depositaarile ametliku kirjaliku teadaande.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele pärast seda, kui depositaar teadaande kätte sai. Kui teadaandes on näidatud denonsseerimise jõustumiseks pikem ajavahemik, siis jõustub denonsseerimine selle pikema ajavahemiku möödudes pärast seda, kui depositaar teadaande kätte sai.

Sõlmitud Viinis 11. aprillil 1980. aastal ainueksemplaris, mille araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelne tekst on võrdselt autentsed.

Selle tõendamiseks on oma valitsuste poolt vajalikult volitatud allakirjutanud täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

 

United Nations Convention on Contracts for the International Sale of Goods

The States Parties to this Convention,

Bearing in mind the broad objectives in the resolutions adopted by the sixth special session of the General Assembly of the United Nations on the establishment of a New International Economic Order,

Considering that the development of international trade on the basis of equality and mutual benefit is an important element in promoting friendly relations among States,

Being of the opinion that the adoption of uniform rules which govern contracts for the international sale of goods and take into account the different social, economic and legal systems would contribute to the removal of legal barriers in international trade and promote the development of international trade,

Have agreed as follows:

Part I
SPHERE OF APPLICATION AND GENERAL PROVISIONS

Chapter I
SPHERE OF APPLICATION

Article 1

(1) This Convention applies to contracts of sale of goods between parties whose places of business are in different States:
(a) when the States are Contracting States; or
(b) when the rules of private international law lead to the application of the law of a Contracting State.

(2) The fact that the parties have their places of business in different States is to be disregarded whenever this fact does not appear either from the contract or from any dealings between, or from information disclosed by, the parties at any time before or at the conclusion of the contract.

(3) Neither the nationality of the parties nor the civil or commercial character of the parties or of the contract is to be taken into consideration in determining the application of this Convention.

Article 2

This Convention does not apply to sales:
(a) of goods bought for personal, family or household use, unless the seller, at any time before or at the conclusion of the contract, neither knew nor ought to have known that the goods were bought for any such use;
(b) by auction;
(c) on execution or otherwise by authority of law;
(d) of stocks, shares, investment securities, negotiable instruments or money;
(e) of ships, vessels, hovercraft or aircraft;
(f) of electricity.

Article 3

(1) Contracts for the supply of goods to be manufactured or produced are to be considered sales unless the party who orders the goods undertakes to supply a substantial part of the materials necessary for such manufacture or production.

(2) This Convention does not apply to contracts in which the preponderant part of the obligations of the party who furnishes the goods consists in the supply of labour or other services.

Article 4

This Convention governs only the formation of the contract of sale and the rights and obligations of the seller and the buyer arising from such a contract. In particular, except as otherwise expressly provided in this Convention, it is not concerned with:
(a) the validity of the contract or of any of its provisions or of any usage;
(b) the effect which the contract may have on the property in the goods sold.

Article 5

This Convention does not apply to the liability of the seller for death or personal injury caused by the goods to any person.

Article 6

The parties may exclude the application of this Convention or subject to article 12, derogate from or vary the effect of any of its provisions.

 

Chapter II
GENERAL PROVISIONS

Article 7

(1) In the interpretation of this Convention, regard is to be had to its international character and to the need to promote uniformity in its application and the observance of good faith in international trade.

(2) Questions concerning matters governed by this Convention which are not expressly settled in it are to be settled in conformity with the general principles on which it is based or, in the absence of such principles, in conformity with the law applicable by virtue of the rules of private international law.

Article 8

(1) For the purposes of this Convention statements made by and other conduct of a party are to be interpreted according to his intent where the other party knew or could not have been unaware what that intent was.

(2) If the preceding paragraph is not applicable, statements made by and other conduct of a party are to be interpreted according to the understanding that a reasonable person of the same kind as the other party would have had in the same circumstances.

(3) In determining the intent of a party or the understanding a reasonable person would have had, due consideration is to be given to all relevant circumstances of the case including the negotiations, any practices which the parties have established between themselves, usages and any subsequent conduct of the parties.

Article 9

(1) The parties are bound by any usage to which they have agreed and by any practices which they have established between themselves.

(2) The parties are considered, unless otherwise agreed, to have impliedly made applicable to their contract or its formation a usage of which the parties knew or ought to have known and which in international trade is widely known to, and regularly observed by, parties to contracts of the type involved in the particular trade concerned.

Article 10

For the purposes of this Convention:
(a) if a party has more than one place of business, the place of business is that which has the closest relationship to the contract and its performance, having regard to the circumstances known to or contemplated by the parties at any time before or at the conclusion of the contract;
(b) if a party does not have a place of business, reference is to be made to his habitual residence.

Article 11

A contract of sale need not be concluded in or evidenced by writing and is not subject to any other requirement as to form. It may be proved by any means, including witnesses.

Article 12

Any provision of article 11, article 29 or Part II of this Convention that allows a contract of sale or its modification or termination by agreement or any offer, acceptance or other indication of intention to be made in any form other than in writing does not apply where any party has his place of business in a Contracting State which has made a declaration under article 96 of this Convention. The parties may not derogate from or vary the effect of this article.

Article 13

For the purposes of this Convention “writing” includes telegram and telex.

 

Part II
FORMATION OF THE CONTRACT

Article 14

(1) A proposal for concluding a contract addressed to one or more specific persons constitutes an offer if it is sufficiently definite and indicates the intention of the offeror to be bound in case of acceptance. A proposal is sufficiently definite if it indicates the goods and expressly or implicitly fixes or makes provision for determining the quantity and the price.

(2) A proposal other than one addressed to one or more specific persons is to be considered merely as an invitation to make offers, unless the contrary is clearly indicated by the person making the proposal.

Article 15

(1) An offer becomes effective when it reaches the offeree.

(2) An offer, even if it is irrevocable, may be withdrawn if the withdrawal reaches the offeree before or at the same time as the offer.

Article 16

(1) Until a contract is concluded an offer may be revoked if the revocation reaches the offeree before he has dispatched an acceptance.

(2) However, an offer cannot be revoked:
(a) if it indicates, whether by stating a fixed time for acceptance or otherwise, that it is irrevocable; or
(b) if it was reasonable for the offeree to rely on the offer as being irrevocable and the offeree has acted in reliance on the offer.

Article 17

An offer, even if it is irrevocable, is terminated when a rejection reaches the offeror.

Article 18

(1) A statement made by or other conduct of the offeree indicating assent to an offer is an acceptance. Silence or inactivity does not in itself amount to acceptance.

(2) An acceptance of an offer becomes effective at the moment the indication of assent reaches the offeror. An acceptance is not effective if the indication of assent does not reach the offeror within the time he has fixed or, if no time is fixed, within a reasonable time, due account being taken of the circumstances of the transaction, including the rapidity of the means of communication employed by the offeror. An oral offer must be accepted immediately unless the circumstances indicate otherwise.

(3) However, if, by virtue of the offer or as a result of practices which the parties have established between themselves or of usage, the offeree may indicate assent by performing an act, such as one relating to the dispatch of the goods or payment of the price, without notice to the offeror, the acceptance is effective at the moment the act is performed, provided that the act is performed within the period of time laid down in the preceding paragraph.

Article 19

(1) A reply to an offer which purports to be an acceptance but contains additions, limitations or other modifications is a rejection of the offer and constitutes a counter-offer.

(2) However, a reply to an offer which purports to be an acceptance but contains additional or different terms which do not materially alter the terms of the offer constitutes an acceptance, unless the offeror, without undue delay, objects orally to the discrepancy or dispatches a notice to that effect. If he does not so object, the terms of the contract are the terms of the offer with the modifications contained in the acceptance.

(3) Additional or different terms relating, among other things, to the price, payment, quality and quantity of the goods, place and time of delivery, extent of one party's liability to the other or the settlement of disputes are considered to alter the terms of the offer materially.

Article 20

(1) A period of time of acceptance fixed by the offeror in a telegram or a letter begins to run from the moment the telegram is handed in for dispatch or from the date shown on the letter or, if no such date is shown, from the date shown on the envelope. A period of time for acceptance fixed by the offeror by telephone, telex or other means of instantaneous communication, begins to run from the moment that the offer reaches the offeree.

(2) Official holidays or non-business days occurring during the period for acceptance are included in calculating the period. However, if a notice of acceptance cannot be delivered at the address of the offeror on the last day of the period because that day falls on an official holiday or a non-business day at the place of business of the offeror, the period is extended until the first business day which follows.

Article 21

(1) A late acceptance is nevertheless effective as an acceptance if without delay the offeror orally so informs the offeree or dispatches a notice to that effect.

(2) If a letter or other writing containing a late acceptance shows that it has been sent in such circumstances that if its transmission had been normal it would have reached the offeror in due time, the late acceptance is effective as an acceptance unless, without delay, the offeror orally informs the offeree that he considers his offer as having lapsed or dispatches a notice to that effect.

Article 22

An acceptance may be withdrawn if the withdrawal reaches the offeror before or at the same time as the acceptance would have become effective.

Article 23

A contract is concluded at the moment when an acceptance of an offer becomes effective in accordance with the provisions of this Convention.

Article 24

For the purposes of this Part of the Convention, an offer, declaration of acceptance or any other indication of intention «reaches» the addressee when it is made orally to him or delivered by any other means to him personally, to his place of business or, if he does not have a place of business or mailing address, to his habitual residence.

 

Part III
SALE OF GOODS

Chapter I
GENERAL PROVISIONS

Article 25

A breach of contract committed by one of the parties is fundamental if it results in such detriment to the other party as substantially to deprive him of what he is entitled to expect under the contract, unless the party in breach did not foresee and a reasonable person of the same kind in the same circumstances would not have foreseen such a result.

Article 26

A declaration of avoidance of the contract is effective only if made by notice to the other party.

Article 27

Unless otherwise expressly provided in this Part of the Convention, if any notice request or other communication is given or made by a party in accordance with this Part and by means appropriate in the circumstances, a delay or error in the transmission of the communication or its failure to arrive does not deprive that party of the right to rely on the communication.

Article 28

If, in accordance with the provisions of this Convention, one party is entitled to require performance of any obligation by the other party, a court is not bound to enter a judgement for specific performance unless the court would do so under its own law in respect of similar contracts of sale not governed by this Convention.

Article 29

(1) A contract may be modified or terminated by the mere agreement of the parties.

(2) A contract in writing which contains a provision requiring any modification or termination by agreement to be in writing may not be otherwise modified or terminated by agreement. However, a party may be precluded by his conduct from asserting such a provision to the extent that the other party has relied on that conduct.

 

Chapter II
OBLIGATIONS OF THE SELLER

Article 30

The seller must deliver the goods, hand over any documents relating to them and transfer the property in the goods, as required by the contract and this Convention.

 

Section I
Delivery of the goods and handing over of documents

Article 31

If the seller is not bound to deliver the goods at any other particular place, his obligation to deliver consists:
(a) if the contract of sale involves carriage of the goods – in handing the goods over to the first carrier for transmission to the buyer;
(b) if, in cases not within the preceding subparagraph, the contract relates to specific goods, or unidentified goods to be drawn from a specific stock or to be manufactured or produced, and at the time of the conclusion of the contract the parties knew that the goods were at, or were to be manufactured or produced at, a particular place – in placing the goods at the buyer's disposal at that place;
(c) in other cases – in placing the goods at the buyer's disposal at the place where the seller had his place of business at the time of the conclusion of the contract.

Article 32

(1) If the seller, in accordance with the contract or this Convention, hands the goods over to a carrier and if the goods are not clearly identified to the contract by markings on the goods, by shipping documents or otherwise, the seller must give the buyer notice of the consignment specifying the goods.

(2) If the seller is bound to arrange for carriage of the goods, he must make such contracts as are necessary for carriage to the place fixed by means of transportation appropriate in the circumstances and according to the usual terms for such transportation.

(3) If the seller is not bound to effect insurance in respect of the carriage of the goods, he must, at the buyer's request, provide him with all available information necessary to enable him to effect such insurance.

Article 33

The seller must deliver the goods:
(a) if a date is fixed by or determinable from the contract, on that date;
(b) if a period of time is fixed by or determinable from the contract, at any time within that period unless circumstances indicate that the buyer is to choose a date; or
(c) in any other case, within a reasonable time after the conclusion of the contract.

Article 34

If the seller is bound to hand over documents relating to the goods, he must hand them over at the time and place and in the form required by the contract. If the seller has handed over documents before that time, he may, up to that time, cure any lack of conformity in the documents, if the exercise of this right does not cause the buyer unreasonable inconvenience or unreasonable expense. However, the buyer retains any right to claim damages as provided for in this Convention.

 

Section II
Conformity of the goods and third party claims

Article 35

(1) The seller must deliver goods which are of the quantity, quality and description required by the contract and which are contained or packaged in the manner required by the contract.

(2) Except where the parties have agreed otherwise, the goods do not conform with the contract unless they:
(a) are fit for the purposes for which goods of the same description would ordinarily be used;
(b) are fit for any particular purpose expressly or impliedly made known to the seller at the time of the conclusion of the contract, except where the circumstances show that the buyer did not rely, or that it was unreasonable for him to rely, on the seller's skill and judgement;
(c) possess the qualities of goods which the seller has held out to the buyer as a sample or model;
(d) are contained or packaged in the manner usual for such goods or, where there is no such manner, in a manner adequate to preserve and protect the goods.

(3) The seller is not liable under subparagraphs (a) to (d) of the preceding paragraph for any lack of conformity of the goods if at the time of the conclusion of the contract the buyer knew or could not have been unaware of such lack of conformity.

Article 36

(1) The seller is liable in accordance with the contract and this Convention for any lack of conformity which exists at the time when the risk passes to the buyer, even though the lack of conformity becomes apparent only after that time.

(2) The seller is also liable for any lack of conformity which occurs after the time indicated in the preceding paragraph and which is due to a breach of any of his obligations, including a breach of any guarantee that for a period of time the goods will remain fit for their ordinary purpose or for some particular purpose or will retain specified qualities or characteristics.

Article 37

If the seller has delivered goods before the date for delivery, he may, up to that date, deliver any missing part or make up any deficiency in the quantity of the goods delivered, or deliver goods in replacement of any non-conforming goods delivered or remedy any lack of conformity in the goods delivered, provided that the exercise of this right does not cause the buyer unreasonable inconvenience or unreasonable expense. However, the buyer retains any right to claim damages as provided for in this Convention.

Article 38

(1) The buyer must examine the goods, or cause them to be examined, within as short a period as is practicable in the circumstances.

(2) If the contract involves carriage of the goods, examination may be deferred until after the goods have arrived at their destination.

(3) If the goods are redirected in transit or redispatched by the buyer without a reasonable opportunity for examination by him and at the time of the conclusion of the contract the seller knew or ought to have known of the possibility of such redirection or redispatch, examination may be deferred until after the goods have arrived at the new destination.

Article 39

(1) The buyer loses the right to rely on a lack of conformity of the goods if he does not give notice to the seller specifying the nature of the lack of conformity within a reasonable time after he has discovered it or ought to have discovered it.

(2) In any event, the buyer loses the right to rely on a lack of conformity of the goods if he does not give the seller notice thereof at the latest within a period of two years from the date on which the goods were actually handed over to the buyer, unless this time-limit is inconsistent with a contractual period of guarantee.

Article 40

The seller is not entitled to rely on the provisions of article 38 and 39 if the lack of conformity relates to facts of which he knew or could not have been unaware and which he did not disclose to the buyer.

Article 41

The seller must deliver goods which are free from any right or claim of a third party, unless the buyer agreed to take the goods subject to that right or claim. However, if such right or claim is based on industrial property or other intellectual property, the seller's obligation is governed by article 42.

Article 42

(1) The seller must deliver goods which are free from any right or claim of a third party based on industrial property or other intellectual property, of which at the time of the conclusion of the contract the seller knew or could not have been unaware, provided that the right or claim is based on industrial property or other intellectual property:
(a) under the law of the State where the goods will be resold or otherwise used, if it was contemplated by the parties at the time of the conclusion of the contract that the goods would be resold or otherwise used in that State; or
(b) in any other case, under the law of the State where the buyer has his place of business.

(2) The obligation of the seller under the preceding paragraph does not extend to cases where:
(a) at the time of the conclusion of the contract the buyer knew or could not have been unaware of the right of claim; or
(b) the right or claim results from the seller's compliance with technical drawings, designs, formulae or other such specifications furnished by the buyer.

Article 43

(1) The buyer loses the right to rely on the provisions of article 41 or article 42 if he does not give notice to the seller specifying the nature of the right or claim of the third party within a reasonable time after he has become aware or ought to have become aware of the right or claim.

(2) The seller is not entitled to rely on the provisions of the preceding paragraph if he knew of the right or claim of the third party and the nature of it.

Article 44

Notwithstanding the provisions of paragraph (1) of article 39 and paragraph (1) of article 43, the buyer may reduce the price in accordance with article 50 or claim damages, except for loss of profit, if he has a reasonable excuse for his failure to give the required notice.

 

Section III
Remedies for breach of contract by the seller

Article 45

(1) If the seller fails to perform any of his obligations under the contract or this Convention, the buyer may:
(a) exercise the rights provided in articles 46 to 52;
(b) claim damages as provided in articles 74 to 77.

(2) The buyer is not deprived of any right he may have to claim damages by exercising his right to other remedies.

(3) No period of grace may be granted to the seller by a court or arbitral tribunal when the buyer resorts to a remedy for breach of contract.

Article 46

(1) The buyer may require performance by the seller of his obligations unless the buyer has resorted to a remedy which is inconsistent with this requirement.

(2) If the goods do not conform with the contract, the buyer may require delivery of substitute goods only if the lack of conformity constitutes a fundamental breach of contract and a request for substitute goods is made either in conjunction with notice given under article 39 or within a reasonable time thereafter.

(3) If the goods do not conform with the contract, the buyer may require the seller to remedy the lack of conformity by repair, unless this is unreasonable having regard to all the circumstances. A request for repair must be made either in conjunction with notice given under article 39 or within a reasonable time thereafter.

Article 47

(1) The buyer may fix an additional period of time of reasonable length for performance by the seller of his obligations.

(2) Unless the buyer has received notice from the seller that he will not perform within the period so fixed, the buyer may not, during that period, resort to any remedy for breach of contract. However, the buyer is not deprived thereby of any right he may have to claim damages for delay in performance.

Article 48

(1) Subject to article 49, the seller may, even after the date for delivery, remedy at his own expense any failure to perform his obligations, if he can do so without unreasonable delay and without causing the buyer unreasonable inconvenience or uncertainty of reimbursement by the seller of expenses advanced by the buyer. However, the buyer retains any right to claim damages as provided for in this Convention.

(2) If the seller requests the buyer to make known whether he will accept performance and the buyer does not comply with the request within a reasonable time, the seller may perform within the time indicated in his request. The buyer may not, during that period of time, resort to any remedy which is inconsistent with performance by the seller.

(3) A notice by the seller that he will perform within a specified period of time is assumed to include a request, under the preceding paragraph, that the buyer make known his decision.

(4) A request or notice by the seller under paragraph (2) or (3) of this article is not effective unless received by the buyer.

Article 49

(1) The buyer may declare the contract avoided:
(a) if the failure by the seller to perform any of his obligations under the contract or this Convention amounts to a fundamental breach of contract; or
(b) in case of non-delivery, if the seller does not deliver the goods within the additional period of time fixed by the buyer in accordance with paragraph (1) of article 47 or declares that he will not deliver within the period so fixed.

(2) However, in cases where the seller has delivered the goods, the buyer loses the right to declare the contract avoided unless he does so:
(a) in respect of late delivery, within a reasonable time after he has become aware that delivery has been made;
(b) in respect of any breach other than late delivery, within a reasonable time:
     (i) after he knew or ought to have known of the breach;
     (ii) after the expiration of any additional period of time fixed by the buyer in accordance with paragraph (1) of article 47, or after the seller has declared that he will not perform his obligations within such an additional period; or
     (iii) after the expiration of any additional period of time indicated by the seller in accordance with paragraph (2) of article 48, or after the buyer has declared that he will not accept performances.

Article 50

If the goods do not conform with the contract and whether or not the price has already been paid, the buyer may reduce the price in the same proportion as the value that the goods actually delivered had at the time of the delivery bears to the value that conforming goods would have had at that time. However, if the seller remedies any failure to perform his obligations in accordance with article 37 or article 48 or if the buyer refuses to accept performance by the seller in accordance with those articles, the buyer may not reduce the price.

Article 51

(1) If the seller delivers only a part of the goods or if only a part of the goods delivered is in conformity with the contract, articles 46 to 50 apply in respect of the part which is missing or which does not conform.

(2) The buyer may declare the contract avoided in its entirety only if the failure to make delivery completely or in conformity with the contract amounts to a fundamental breach of the contract.

Article 52

(1) If the seller delivers the goods before the date fixed, the buyer may take delivery or refuse to take delivery.

(2) If the seller delivers a quantity of goods greater than that provided for in the contract, the buyer may take delivery or refuse to take delivery of the excess quantity. If the buyer takes delivery of all or part of the excess quantity, he must pay for it at the contract rate.

 

Chapter III
OBLIGATIONS OF THE BUYER

Article 53

The buyer must pay the price for the goods and take delivery of them as required by the contract and this Convention.

 

Section I
Payment of the price

Article 54

The buyer's obligation to pay the price includes taking such steps and complying with such formalities as may be required under the contract or any laws and regulations to enable payment to be made.

Article 55

Where a contract has been validly concluded but does not expressly or implicitly fix or make provision for determining the price, the parties are considered, in the absence of any indication to the contrary, to have impliedly made reference to the price generally charged at the time of the conclusion of the contract for such goods sold under comparable circumstances in the trade concerned.

Article 56

If the price is fixed according to the weight of the goods, in case of doubt it is to be determined by the net weight.

Article 57

(1) If the buyer is not bound to pay the price at any other particular place, he must pay it to the seller:
(a) at the seller's place of business; or
(b) if the payment is to be made against the handing over of the goods or of documents, at the place where the handing over takes place.

(2) The seller must bear any increase in the expenses incidental to payment which is caused by a change in his place of business subsequent to the conclusion of the contract.

Article 58

(1) If the buyer is not bound to pay the price at any other specific time he must pay it when the seller places either the goods or documents controlling their disposition at the buyer's disposal in accordance with the contract and this Convention. The seller may make such payment a condition for handing over the goods or documents.

(2) If the contract involves carriage of the goods, the seller may dispatch the goods on terms whereby the goods, or documents controlling their disposition, will not be handed over to the buyer except against payment of the price.

(3) The buyer is not bound to pay the price until he has had an opportunity to examine the goods, unless the procedures for delivery or payment agreed upon by the parties are inconsistent with his having such an opportunity.

Article 59

The buyer must pay the price on the date fixed by or determinable from the contract and this Convention without the need for any request or compliance with any formality on the part of the seller.

 

Section II
Taking delivery

Article 60

The buyer's obligation to take delivery consists:
(a) in doing all the acts which could reasonably be expected of him in order to enable the seller to make delivery; and
(b) in taking over the goods.

 

Section III
Remedies for breach of contract by the buyer

Article 61

(1) If the buyer fails to perform any of his obligations under the contract or this Convention, the seller may:
(a) exercise the rights provided in articles 62 to 65;
(b) claim damages as provided in articles 74 to 77.

(2) The seller is not deprived of any right he may have to claim damages by exercising his right to other remedies.

(3) No period of grace may be granted to the buyer by a court or arbitral tribunal when the seller resorts to a remedy for breach of contract.

Article 62

The seller may require the buyer to pay the price, take delivery or perform his other obligations, unless the seller has resorted to a remedy which is inconsistent with this requirement.

Article 63

(1) The seller may fix an additional period of time of reasonable length for performance by the buyer of his obligations.

(2) Unless the seller has received notice from the buyer that he will not perform within the period so fixed, the seller may not, during that period, resort to any remedy for breach of contract. However, the seller is not deprived thereby of any right he may have to claim damages for delay in performance.

Article 64

(1) The seller may declare the contract avoided:
(a) if the failure by the buyer to perform any of his obligations under the contract or this Convention amounts to a fundamental breach of contract; or
(b) if the buyer does not, within the additional period of time fixed by the seller in accordance with paragraph (1) of article 63, perform his obligation to pay the price or take delivery of the goods, or if he declares that he will not do so within the period so fixed.

(2) However, in cases where the buyer has paid the price, the seller loses the right to declare the contract avoided unless he does so:
(a) in respect of late performance by the buyer, before the seller has become aware that performance has been rendered; or
(b) in respect of any breach other than late performance by the buyer, within a reasonable time:
      (i) after the seller knew or ought to have known of the breach; or
      (ii) after the expiration of any additional period of time fixed by the seller in accordance with paragraph (1) of article 63, or after the buyer has declared that he will not perform his obligations within such an additional period.

Article 65

(1) If under the contract the buyer is to specify the form, measurement or other features of the goods and he fails to make such specification either on the date agreed upon or within a reasonable time after receipt of a request from the seller, the seller may, without prejudice to any other rights he may have, make the specification himself in accordance with the requirements of the buyer that may be known to him.

(2) If the seller makes the specification himself, he must inform the buyer of the details thereof and must fix a reasonable time within which the buyer may make a different specification. If, after receipt of such a communication, the buyer fails to do so within the time so fixed, the specification made by the seller is binding.

 

Chapter IV
PASSING OF RISK

Article 66

Loss of or damage to the goods after the risk has passed to the buyer does not discharge him from his obligation to pay the price, unless the loss or damage is due to an act or omission of the seller.

Article 67

(1) If the contract of sale involves carriage of the goods and the seller is not bound to hand them over at a particular place, the risk passes to the buyer when the goods are handed over to the first carrier for transmission to the buyer in accordance with the contract of sale. If the seller is bound to hand the goods over to a carrier at a particular place, the risk does not pass to the buyer until the goods are handed over to the carrier at that place. The fact that the seller is authorized to retain documents controlling the disposition of the goods does not affect the passage of the risk.

(2) Nevertheless, the risk does not pass to the buyer until the goods are clearly identified to the contract, whether by markings on the goods, by shipping documents, by notice given to the buyer or otherwise.

Article 68

The risk in respect of goods sold in transit passes to the buyer from the time of the conclusion of the contract. However, if the circumstances so indicate, the risk is assumed by the buyer from the time the goods were handed over to the carrier who issued the documents embodying the contract of carriage. Nevertheless, if at the time of the conclusion of the contract of sale the seller knew or ought to have known that the goods had been lost or damaged and did not disclose this to the buyer, the loss or damage is at the risk of the seller.

Article 69

(1) In cases not within articles 67 and 68, the risk passes to the buyer when he takes over the goods or, if he does not do so in due time, from the time when the goods are placed at his disposal and he commits a breach of contract by failing to take delivery.

(2) However, if the buyer is bound to take over the goods at a place other than a place of business of the seller, the risk passes when delivery is due and the buyer is aware of the fact that the goods are placed at his disposal at that place.

(3) If the contract relates to goods not then identified, the goods are considered not to be placed at the disposal of the buyer until they are clearly identified to the contract.

Article 70

If the seller has committed a fundamental breach of contract, articles 67, 68 and 69 do not impair the remedies available to the buyer on account of the breach.

 

Chapter V
PROVISIONS COMMON TO THE OBLIGATIONS OF THE SELLER AND OF THE BUYER

Section I
Anticipatory breach and instalment contracts

Article 71

(1) A party may suspend the performance of his obligations if, after the conclusion of the contract, it becomes apparent that the other party will not perform a substantial part of his obligations as a result of:
(a) a serious deficiency in his ability of perform or in his creditworthiness; or
(b) his conduct in preparing to perform or in performing the contract.

(2) If the seller has already dispatched the goods before the grounds described in the preceding paragraph become evident, he may prevent the handing over of the goods to the buyer even though the buyer holds a document which entitles him to obtain them. The present paragraph relates only to the rights in the goods as between the buyer and the seller.

(3) A party suspending performance, whether before or after dispatch of the goods, must immediately give notice of the suspension to the other party and must continue with performance if the other party provides adequate assurance of his performance.

Article 72

(1) If prior to the date for performance of the contract it is clear that one of the parties will commit a fundamental breach of contract, the other party may declare the contract avoided.

(2) If time allows, the party intending to declare the contract avoided must give reasonable notice to the other party in order to permit him to provide adequate assurance of his performance.

(3) The requirements of the preceding paragraph do not apply if the other party has declared that he will not perform his obligations.

Article 73

(1) In the case of a contract for delivery of goods by instalments, if the failure of one party to perform any of his obligations in respect of any instalment constitutes a fundamental breach of contract with respect to that instalment, the other party may declare the contract avoided with respect to that instalment.

(2) If one party's failure to perform any of his obligations in respect of any instalment gives the other party good grounds to conclude that a fundamental breach of contract will occur with respect to future instalments, he may declare the contract avoided for the future, provided that he does so within a reasonable time.

(3) A buyer who declares the contract avoided in respect of any delivery may, at the same time, declare it avoided in respect of deliveries already made or of future deliveries if, by reason of their interdependence, those deliveries could not be used for the purpose contemplated by the parties at the time of the conclusion of the contract.

 

Section II
Damages

Article 74

Damages for breach of contract by one party consist of a sum equal to the loss, including loss of profit, suffered by the other party as a consequence of the breach. Such damages may not exceed the loss which the party in breach foresaw or ought to have foreseen at the time of the conclusion of the contract, in the light of the facts and matters of which he then knew or ought to have known, as a possible consequence of the breach of contract.

Article 75

If the contract is avoided and if, in a reasonable manner and within a reasonable time after avoidance, the buyer has bought goods in replacement or the seller has resold the goods, the party claiming damages may recover the difference between the contract price and the price in the substitute transaction as well as any further damages recoverable under article 74.

Article 76

(1) If the contract is avoided and there is a current price for the goods, the party claiming damages may, if he has not made a purchase or resale under article 75, recover the difference between the price fixed by the contract and the current price at the time of avoidance as well as any further damages recoverable under article 74. If, however, the party claiming damages has avoided the contract after taking over the goods, the current price at the time of such taking over shall be applied instead of the current price at the time of avoidance.

(2) For the purposes of the preceding paragraph, the current price is the price prevailing at the place where delivery of the goods should have been made or, if there is no current price at that place, the price at such other place as serves as a reasonable substitute, making due allowance for differences in the cost of transporting the goods.

Article 77

A party who relies on a breach of contract must take such measures as are reasonable in the circumstances to mitigate the loss, including loss of profit, resulting from the breach. If he fails to take such measures, the party in breach may claim a reduction in the damages in the amount by which the loss should have been mitigated.

 

Section III
Interest

Article 78

If a party fails to pay the price or any other sum that is in arrears, the other party is entitled to interest on it, without prejudice to any claim for damages recoverable under article 74.

 

Section IV
Exemption

Article 79

(1) A party is not liable for a failure to perform any of his obligations if he proves that the failure was due to an impediment beyond his control and that he could not reasonably be expected to have taken the impediment into account at the time of the conclusion of the contract or to have avoided or overcome it or its consequences.

(2) If the party's failure is due to the failure by a third person whom he has engaged to perform the whole or a part of the contract, that party is exempt from liability only if:
(a) he is exempt under the preceding paragraph; and
(b) the person whom he has so engaged would be so exempt if the provisions of that paragraph were applied to him.

(3) The exemption provided by this article has effect for the period during which the impediment exists.

(4) The party who fails to perform must give notice to the other party of the impediment and its effect on his ability to perform. If the notice is not received by the other party within a reasonable time after the party who fails to perform knew or ought to have known of the impediment, he is liable for damages resulting from such non-receipt.

(5) Nothing in this article prevents either party from exercising any right other than to claim damages under this Convention.

Article 80

A party may not rely on a failure of the other party to perform, to the extent that such failure was caused by the first party's act or omission.

 

Section V
Effects of avoidance

Article 81

(1) Avoidance of the contract releases both parties from their obligations under it, subject to damages which may be due. Avoidance does not affect any provision of the contract for the settlement of disputes or any other provision of the contract governing the rights and obligations of the parties consequent upon the avoidance of the contract.

(2) A party who has performed the contract either wholly or in part may claim restitution from the other party of whatever the first party has supplied or paid under the contract. If both parties are bound to make restitution, they must do so concurrently.

Article 82

(1) The buyer loses the right to declare the contract avoided or to require the seller to deliver substitute goods if it is impossible for him to make restitution of the goods substantially in the condition in which be received them.

(2) The preceding paragraph does not apply:
(a) if the impossibility of making restitution of the goods or of making restitution of the goods substantially in the condition in which the buyer received them is not due to his act or omission;
(b) if the goods or part of the goods have perished or deteriorated as a result of the examination provided for in article 38; or
(c) if the goods or part of the goods have been sold in the normal course of business or have been consumed or transformed by the buyer in the course of normal use before he discovered or ought to have discovered the lack of conformity.

Article 83

A buyer who has lost the right to declare the contract avoided or to require the seller to deliver substitute goods in accordance with article 82 retains all other remedies under the contract and this Convention.

Article 84

(1) If the seller is bound to refund the price, he must also pay interest on it, from the date on which the price was paid.

(2) The buyer must account to the seller for all benefits which he has derived from the goods or part of them:
(a) if he must make restitution of the goods or part of them; or
(b) if it is impossible for him to make restitution of all or part of the goods or to make restitution of all or part of the goods substantially in the condition in which he received them, but he has nevertheless declared the contract avoided or required the seller to deliver substitute goods.

 

Section VI
Preservation of the goods

Article 85

If the buyer is in delay in taking delivery of the goods or, where payment of the price and delivery of the goods are to be made concurrently, if he fails to pay the price, and the seller is either in possession of the goods or otherwise able to control their disposition, the seller must take such steps as are reasonable in the circumstances to preserve them. He is entitled to retain them until he has been reimbursed his reasonable expenses by the buyer.

Article 86

(1) If the buyer has received the goods and intends to exercise any right under the contract or this Convention to reject them, he must take such steps to preserve them as are reasonable in the circumstances. He is entitled to retain them until he has been reimbursed his reasonable expenses by the seller.

(2) If goods dispatched to the buyer have been placed at his disposal at their destination and he exercises the right to reject them, he must take possession of them on behalf of the seller, provided that this can be done without payment of the price and without unreasonable inconvenience or unreasonable expense. This provision does not apply if the seller or a person authorized to take charge of the goods on his behalf is present at the destination. If the buyer takes possession of the goods under this paragraph, his rights and obligations are governed by the preceding paragraph.

Article 87

A party who is bound to take steps to preserve the goods may deposit them in a warehouse of a third person at the expense of the other party provided that the expense incurred is not unreasonable.

Article 88

(1) A party who is bound to preserve the goods in accordance with article 85 or 86 may sell them by any appropriate means if there has been an unreasonable delay by the other party in taking possession of the goods or in taking them back or in paying the price or the cost of preservation, provided that reasonable notice of the intention to sell has been given to the other party.

(2) If the goods are subject to rapid deterioration or their preservation would involve unreasonable expense, a party who is bound to preserve the goods in accordance with article 85 or 86 must take reasonable measures to sell them. To the extent possible he must give notice to the other party of his intention to sell.

(3) A party selling the goods has the right to retain out of the proceeds of sale an amount equal to the reasonable expenses of preserving the goods and of selling them. He must account to the other party for the balance.

 

Part IV
FINAL PROVISIONS

Article 89

The Secretary-General of the United Nations is hereby designated as the depositary for this Convention.

Article 90

This Convention does not prevail over any international agreement which has already been or may be entered into and which contains provisions concerning the matters governed by this Convention, provided that the parties have their places of business in States parties to such agreement.

Article 91

(1) This Convention is open for signature at the concluding meeting of the United Nations Conference on Contracts for the International Sale of Goods and will remain open for signature by all States at the Headquarters of the United Nations, New York until 30 September 1981.

(2) This Convention is subject to ratification, acceptance or approval by the signatory States.

(3) This Convention is open for accession by all States which are not signatory States as from the date it is open for signature.

(4) Instruments of ratification, acceptance, approval and accession are to be deposited with the Secretary-General of the United Nations.

Article 92

(1) A Contracting State may declare at the time of signature, ratification, acceptance, approval or accession that it will not be bound by Part II of this Convention or that it will not be bound by Part III of this Convention.

(2) A Contracting State which makes a declaration in accordance with the preceding paragraph in respect of Part II or Part III of this Convention is not to be considered a Contracting State within paragraph (1) of article 1 of this Convention in respect of matters governed by the Part to which the declaration applies.

Article 93

(1) If a Contracting State has two or more territorial units in which, according to its constitution, different systems of law are applicable in relation to the matters dealt with in this Convention, it may, at the time of signature, ratification, acceptance, approval or accession, declare that this Convention is to extend to all its territorial units or only to one or more of them, and may amend its declaration by submitting another declaration at any time.

(2) These declarations are to be notified to the depositary and are to state expressly the territorial units to which the Convention extends.

(3) If, by virtue of a declaration under this article, this Convention extends to one or more but not all of the territorial units of a Contracting State, and if the place of business of a party is located in that State, this place of business, for the purposes of this Convention, is considered not to be in a Contracting State, unless it is in a territorial unit to which the Convention extends.

(4) If a Contracting State makes no declaration under paragraph (1) of this article, the Convention is to extend to all territorial units of that State.

Article 94

(1) Two or more Contracting States which have the same or closely related legal rules on matters governed by this Convention may at any time declare that the Convention is not to apply to contracts of sale or to their formation where the parties have their places of business in those States. Such declarations may be made jointly or by reciprocal unilateral declarations.

(2) A Contracting State which has the same or closely related legal rules on matters governed by this Convention as one or more non-Contracting States may at any time declare that the Convention is not to apply to contracts of sale or to their formation where the parties have their places of business in those States.

(3) If a State which is the object of a declaration under the preceding paragraph subsequently becomes a Contracting State, the declaration made will, as from the date on which the Convention enters into force in respect of the new Contracting State, have the effect of a declaration made under paragraph (1), provided that the new Contracting State joins in such declaration or makes a reciprocal unilateral declaration.

Article 95

Any State may declare at the time of the deposit of its instrument of ratification, acceptance, approval or accession that it will not be bound by subparagraph (1)(b) of article 1 of this Convention.

Article 96

A Contracting State whose legislation requires contracts of sale to be concluded in or evidenced by writing may at any time make a declaration in accordance with article 12 that any provision of article 11, article 29, or Part II of this Convention, that allows a contract of sale or its modification or termination by agreement or any offer, acceptance, or other indication of intention to be made in any form other than in writing, does not apply where any party has his place of business in that State.

Article 97

(1) Declarations made under this Convention at the time of signature are subject to confirmation upon ratification, acceptance or approval.

(2) Declarations and confirmations of declarations are to be in writing and be formally notified to the depositary.

(3) A declaration takes effect simultaneously with the entry into force of this Convention in respect of the State concerned. However, a declaration of which the depositary receives formal notification after such entry into force takes effect on the first day of the month following the expiration of six months after the date of its receipt by the depositary. Reciprocal unilateral declarations under article 94 take effect on the first day of the month following the expiration of six months after the receipt of the latest declaration by the depositary.

(4) Any State which makes a declaration under this Convention may withdraw it at any time by a formal notification in writing addressed to the depositary. Such withdrawal is to take effect on the first day of the month following the expiration of six months after the date of the receipt of the notification by the depositary.

(5) A withdrawal of a declaration made under article 94 renders inoperative, as from the date on which the withdrawal takes effect, any reciprocal declaration made by another State under that article.

Article 98

No reservations are permitted except those expressly authorized in this Convention.

Article 99

(1) This Convention enters into force, subject to the provisions of paragraph (6) of this article, on the first day of the month following the expiration of twelve months after the date of deposit of the tenth instrument of ratification, acceptance, approval or accession, including an instrument which contains a declaration made under article 92.

(2) When a State ratifies, accepts, approves or accedes to this Convention after the deposit of the tenth instrument of ratification, acceptance, approval or accession, this Convention, with the exception of the Part excluded, enters into force in respect of that State, subject to the provisions of paragraph (6) of this article, on the first day of the month following the expiration of twelve months after the date of the deposit of its instrument of ratification, acceptance, approval or accession.

(3) A State which ratifies, accepts, approves or accedes to this Convention and is a party to either or both the Convention relating to a Uniform Law on the Formation of Contracts for the International Sale of Goods done at the Hague on 1 July 1964 (1964 Hague Formation Convention) and the Convention relating to a Uniform Law on the International Sale of Goods done at the Hague on 1 July 1964 (1964 Hague Sales Convention) shall at the same time denounce, as the case may be, either or both the 1964 Hague Sales Convention and the 1964 Hague Formation Convention by notifying the Government of the Netherlands to that effect.

(4) A State party to the 1964 Hague Sales Convention which ratifies, accepts, approves or accedes to the present Convention and declares or has declared under article 92 that it will not be bound by Part II of this Convention shall at the time of ratification, acceptance, approval or accession denounce the 1964 Hague Sales Convention by notifying the Government of the Netherlands to that effect.

(5) A State party to the 1964 Hague Formation Convention which ratifies, accepts, approves or accedes to the present Convention and declares or has declared under article 92 that it will not be bound by Part III of this Convention shall at the time of ratification, acceptance, approval or accession denounce the 1964 Hague Formation Convention by notifying the Government of the Netherlands to that effect.

(6) For the purpose of this article, ratifications, acceptances, approvals and accessions in respect of this Convention by States parties to the 1964 Hague Formation Convention or to the 1964 Hague Sales Convention shall not be effective until such denunciations as may be required on the part of those States in respect of the latter two Conventions have themselves become effective. The depositary of this Convention shall consult with the Government of the Netherlands, as the depositary of the 1964 Conventions, so as to ensure necessary co-ordination in this respect.

Article 100

(1) This Convention applies to the formation of a contract only when the proposal for concluding the contract is made on or after the date when the Convention enters into force in respect of the Contracting States referred to in subparagraph (1)(a) or the Contracting State referred to in subparagraph (1)(b) of article 1.

(2) This Convention applies only to contracts concluded on or after the date when the Convention enters into force in respect of the Contracting States referred to in subparagraph (1)(a) or the Contracting State referred to in subparagraph (1)(b) of article 1.

Article 101

(1) A Contracting State may denounce this Convention, or Part II or Part III of the Convention, by a formal notification in writing addressed to the depositary.

(2) The denunciation takes effect on the first day of the month following the expiration of twelve months after the notification is received by the depositary. Where a longer period for the denunciation to take effect is specified in the notification, the denunciation takes effect upon the expiration of such longer period after the notification is received by the depositary.

Done at Vienna, this day of eleventh day of April, one thousand nine hundred and eighty, in a single original, of which the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts are equally authentic.

In witness whereof the undersigned plenipotentiaries, being duly authorized by their respective Governments, have signed this Convention.

 

Õiend
Akti avaldamisandmed täiendatud, lisatud ingliskeelne tekst, seosed.