Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus
Vastu võetud 28.01.2009
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 5. veebruari 2009. a otsusega nr 429 |
§ 1. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses (RT I 2005, 54, 430; 2009, 5, 35) tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad «Tööturuamet» ja «Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus» sõnadega «Eesti Töötukassa» vastavas käändes;
2) seaduses asendatakse läbivalt sõnad «palgaseaduse § 2 lõike 7 alusel kehtestatud palga alammäär» sõnadega «töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär» vastavas käändes;
3) paragrahv 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 4. Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste määramise korraldamine
(1) Käesolevas seaduses sätestatud tööturuteenuste osutamist korraldab ja tööturutoetusi määrab Eesti Töötukassa. Eesti Töötukassa tagab, et töötud, tööotsijad ja tööandjad saavad oma käesolevast seadusest tulenevaid õigusi ja kohustusi realiseerida vähemalt igas maakonnas.
(2) Töötule ja tööotsijale osutatakse käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktides 3–13 nimetatud tööturuteenuseid Eesti Töötukassa selles osakonnas, kus ta on töötuna või tööotsijana arvele võetud.
(3) Töötu ja tööotsija võivad Eesti Töötukassa osakonda vahetada, esitades sellekohase avalduse Eesti Töötukassale.»;
4) paragrahvi 6 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Isik pöördub töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks isiklikult Eesti Töötukassa kohalikku osakonda ning esitab avalduse ja vajalikud dokumendid.
(2) Töötuna või tööotsijana arvelevõtmise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.
(3) Isik võetakse töötuna arvele avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 3–11 nimetatud asjaolude äralangemisele või lõppemisele järgnevast päevast. Isik võetakse tööotsijana arvele avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolude äralangemisele järgnevast päevast.
(4) Otsuse isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmise või arvelevõtmisest keeldumise kohta teeb Eesti Töötukassa hiljemalt teisel tööpäeval nõuetekohase avalduse esitamise päevast arvates.»;
5) paragrahvi 8 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(51) Eesti Töötukassa esitab registrist andmeid käesoleva seaduse § 81 alusel asutatud andmekogusse viimase põhimäärusele vastavas mahus ja korras.»;
6) paragrahvi 10 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Individuaalse tööotsimiskava esimene osa koostatakse töötu ja Eesti Töötukassa koostöös seitsme päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest arvates.»;
7) paragrahvi 10 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 15 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 17 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Tööharjutuse teenuse osutaja peab arvestust tööharjutuses osalejate kohta ja edastab andmed Eesti Töötukassale käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu kohaselt, kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul.»;
11) paragrahvi 20 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 20 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«1) vabastamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste
rikkumine, usalduse kaotus või vääritu tegu või töötaja töölepingu
ülesütlemine töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud
põhjustel;
2) teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või
tervise poolest või töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu
seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.»;
13) paragrahvi 21 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 21 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusleping sõlmitakse kolmeks aastaks. Kui puudega isik on võetud tööle või teenistusse määratud ajaks, siis sõlmitakse haldusleping samaks tähtajaks, milleks on sõlmitud tööleping või vormistatud teenistusse võtmine, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Kui puudega isik halduslepingu lõppemise ajal töötab või on teenistuses, võib halduslepingu kehtivust pikendada kuni kolmeks aastaks.»;
15) paragrahvi 23 lõige 31 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 23 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tugiisikule või tööandjale makstakse tasu vastavalt samas lõikes nimetatud halduslepingule. Tasu kantakse tugiisiku või tööandja pangakontole halduslepingu kohaselt, kuid mitte harvemini kui kord 30 päeva jooksul.»;
17) paragrahvi 28 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.»;
18) paragrahvi 28 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
19) paragrahvi 29 lõiked 1–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Eesti Töötukassa teeb otsuse toetuse määramise või määramata jätmise kohta viie tööpäeva jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest arvates. Kui isik esitas samaaegselt töötutoetuse avaldusega töötuskindlustushüvitise avalduse, teeb Eesti Töötukassa otsuse toetuse määramise kohta viie tööpäeva jooksul töötuskindlustushüvitise määramata jätmise või avalduse läbivaatamata jätmise päevast arvates.
(2) Töötutoetus määratakse kaheksandast päevast töötutoetuse avalduse esitamise päevast arvates, kuid mitte varem kui kaheksandast päevast isiku töötuna arvelevõtmise päevast arvates.
(3) Töötule, kes on õppinud enne töötuna arvelevõtmist õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, määratakse töötutoetus 61. päevast töötutoetuse avalduse esitamise päevast arvates.
(4) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud töötule määratakse töötutoetus avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemise päevale järgnevast päevast.»;
20) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Töötule, kelle viimane teenistussuhe lõpetati teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu või kelle viimane tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjusel, makstakse töötutoetust kuni 210 päeva.»;
21) paragrahvi 40 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Käesolevas seaduses sätestatud tööturuteenuseid ja -toetusi rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena Eesti Töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest, välja arvatud käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 6 nimetatud avaliku töö eest makstav tasu, mida rahastab avaliku töö korraldaja.
(2) Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 10 nimetatud tööruumide ja -vahendite kohandamise teenuse osutamist rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sihtotstarbelise eraldisena Eesti Töötukassa eelarvesse eraldatud vahenditest 50 protsendi ulatuses.»;
22) seadust täiendatakse peatükiga 71 järgmises sõnastuses:
«71. peatükk
JÄRELEVALVE
§ 421. Järelevalve teostaja
Järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud Eesti Töötukassa kohustuste täitmise üle teostab Sotsiaalministeerium (edaspidi järelevalveorgan). Järelevalveorganil on õigus kaasata järelevalve teostamisele eksperte.
§ 422. Järelevalveorgani pädevus
(1) Järelevalveorganil on õigus:
1) tutvuda Eesti
Töötukassa käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on
võimalik kindlaks teha järelevalveorgani ülesannete täitmiseks olulised
asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
2)
teha Eesti Töötukassale ettekirjutusi käesoleva seadusega ja selle
alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise
lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud
tagajärgede kõrvaldamiseks.
(2) Oma ülesannete täitmisel on järelevalveorgan kohustatud olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes õigusaktidele ja usaldusväärsele teabele.
(3) Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib järelevalveorgan rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
§ 423. Ettekirjutus
(1) Ettekirjutuses peavad sisalduma:
1) ettekirjutuse tegemise alus
koos viitega vastavatele õigusakti sätetele;
2)
ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) ettekirjutuse täitmise
tähtaeg;
4) järelevalvet teostanud ametiisiku nimi, ametikoht ja
allkiri;
5) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.
(2) Järelevalveorgan toimetab ettekirjutuse Eesti Töötukassale kätte 10 päeva jooksul selle tegemise päevast arvates.
(3) Ettekirjutusega mittenõustumisel on Eesti Töötukassal õigus esitada vaie sotsiaalministrile ühe kuu jooksul ettekirjutuse kättesaamisest arvates.»
§ 2. Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 2009, 5, 35) § 142 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Tööta jäänud ametnik, kaasa arvatud reservi arvatu, registreerib end töötutoetuse ning stipendiumi, sõidu- ja majutustoetuse saamiseks Eesti Töötukassas. Reservi arvatut täiend- või ümberõppele saates arvestatakse atesteerimiskomisjoni sellekohast soovitust.»
§ 3. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (RT 1992, 28, 370; RT I 2008, 59, 330) § 43 lõige 2 ja § 44 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 4. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; RT I 2009, 5, 35) § 88 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 88. Eesti Töötukassale töölepingu lõpetamisest teatamine
Töölepingu lõpetamisel ettevõtte, asutuse või organisatsiooni likvideerimise või töötajate koondamise tõttu on tööandja kohustatud esitama andmed vabanevate töötajate kohta Eesti Töötukassale hiljemalt järgmisel päeval, kui ta on teatanud töötajale töölepingu lõpetamisest. Kui tööleping lõpetatakse töötajatega tööandja pankroti väljakuulutamisel, esitab tööandja töötajate kohta andmed Eesti Töötukassale töölepingu lõpetamisele järgneval päeval.»
§ 5. Kutseseaduse (RT I 2008, 24, 156) § 17 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad «tööturuameti piirkondliku osakonna» sõnadega «Eesti Töötukassa».
§ 6. Kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007; 2009, 5, 35) § 27 lõikes 2 asendatakse sõna «Tööturuameti» sõnadega «Eesti Töötukassa».
§ 7. Loovisikute ja loomeliitude seaduse (RT I 2004, 84, 568; 2008, 60, 331) § 18 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(8) Vabakutselisel loovisikul, kes saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud loometoetust, puudub toetuse saamise perioodil õigus pöörduda Eesti Töötukassasse tööturutoetuse või -teenuse või töötuskindlustushüvitise saamiseks.»
§ 8. Maksukorralduse seaduses (RT I 2002, 26, 150; 2008, 60, 331) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 29 punktid 15 ja 19 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:
«151) Eesti Töötukassale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks seoses töötutoetuse määramise ja tööturuteenuste osutamisega ning töötuskindlustuse seaduse alusel hüvitiste määramiseks;».
§ 9. Pankrotiseaduse (RT I 2003, 17, 95; 2008, 59, 330) § 29 lõikes 4 asendatakse sõna «töötukassale» sõnadega «Eesti Töötukassale».
§ 10. Sotsiaalhoolekande seaduse (RT I 1995, 21, 323; 2008, 58, 329) § 1148 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks.
§ 11. Sotsiaalmaksuseaduses (RT I 2000, 102, 675; 2009, 5, 35) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«8) töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt, välja arvatud juhul, kui töötuskindlustushüvitist saava isiku eest makstakse sotsiaalmaksu käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punkti 7 alusel;»;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 61 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«61) isik, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel, kui tema eest ei maksta sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6 või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel;»;
3) paragrahvi 6 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«11) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 13 sätestatud vähemalt 80 tundi kestvas tööturukoolituses, §-s 15 sätestatud tööpraktikas või §-s 17 sätestatud tööharjutuses osalev isik, kui riik ei maksa tema eest sotsiaalmaksu käesoleva lõike punkti 6, 61 või 7 alusel või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 8 alusel;».
§ 12. Töölepingu seaduses (RT I 2009, 5, 35) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 30 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Ǥ 30. Majandustulemuselt makstav tasu
Kui töötajal on lepingust tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest või muust majandustulemusest, eeldatakse, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.»;
2) paragrahvi 101 lõikes 3 asendatakse sõnad «tegevuskohajärgsele Tööturuameti struktuuriüksusele» sõnadega «Eesti Töötukassale»;
3) paragrahvi 102 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 102. Eesti Töötukassa teavitamine kollektiivsest ülesütlemisest»;
4) paragrahvi 102 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad «tegevuskohajärgsele Tööturuameti struktuuriüksusele» sõnadega «Eesti Töötukassale»;
5) paragrahvi 102 lõikes 3 asendatakse sõnad «tööandja tegevuskohajärgsele Tööturuameti struktuuriüksusele» sõnadega «Eesti Töötukassale»;
6) paragrahvis 103 asendatakse sõna «Tööturuamet» sõnadega «Eesti Töötukassa» vastavas käändes;
7) paragrahvi 178 punkt 18 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 178 punkt 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«22) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 38. Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond
(1) Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi moodustavad tööandja töötuskindlustusmaksed ning nende paigutamisest saadav investeeringutulu.
(2) Koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste
sihtfondi vahendeid kasutatakse:
1) käesoleva seaduse §-s 141
ja § 20 lõikes 1 sätestatud hüvitiste ning nendelt arvestatud
sotsiaalmaksu maksmiseks;
2) töötuskindlustushüvitiselt arvestatud
sotsiaalmaksu maksmiseks;
3) sihtfondi vahendite paigutamisega
otseselt seotud tehingukulude ja -tasude katmiseks;
4) töötukassa
tegevuskulude katmiseks;
5) eraldisteks reservkapitali.
(3) Töötukassal on õigus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate tegevuste kulude finantseerimiseks kasutada ajutiselt kuni väljamaksetaotluse rahuldamiseni koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid. Väljamaksetaotluse rahuldamata jätmisel kaetakse eelnimetatud tegevuste kulud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 40 ettenähtud vahenditest.»»;
9) paragrahv 185 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 185. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse kehtetuks tunnistamine
Eesti Vabariigi töölepingu seadus (RT 1992, 15/16, 241; RT I 2009, 5, 35) tunnistatakse kehtetuks.»
§ 13. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (RT I 2008, 48, 265) § 1 punkt 34 tunnistatakse kehtetuks.
§ 14. Töötuskindlustuse seaduses (RT I 2001, 59, 359; 2009, 5, 35) tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad «Tööturuamet» ja «Tööturuameti piirkondlik struktuuriüksus» sõnaga «töötukassa» vastavas käändes;
2) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sulgude lõppu lauseosaga järgmises sõnastuses:
«, mis täidab käesolevast seadusest, tööturuteenuste ja -toetuste seadusest ning teistest õigusaktidest tulenevaid kohustusi.»;
3) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitab kindlustatu töötukassale avalduse. Töötuskindlustushüvitise avaldusele kantavate andmete ja sellele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega.»;
4) paragrahvi 10 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 11 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 11 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Vastavalt kindlustatu avalduses tehtud valikule tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus talle kättesaadavaks töötukassa kohalikus osakonnas või saadetakse elektrooniliselt viie päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.»;
7) paragrahvi 121 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Töötukassa teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel töötuskindlustushüvitise maksmise peatamise või jätkamise otsuse.
(5) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsuse kindlustatule vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.»;
8) paragrahvi 13 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamise otsuse teeb töötukassa.
(4) Töötukassa saadab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse kindlustatule vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.»;
10) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Hüvitise määramisel maksab töötukassa hüvitise töötaja pangakontole hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates.»;
12) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 23. Töötukassa eesmärk
(1) Töötukassa eesmärk on tööturupoliitika elluviimine ja töötuskindlustuse korraldamine käesolevas seaduses, tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.
(2) Oma eesmärgi saavutamiseks täidab töötukassa järgmisi ülesandeid:
1)
maksab käesolevas seaduses sätestatud hüvitisi;
2)
korraldab tööturuteenuste osutamist ja osutab tööturuteenuseid;
3)
maksab tööturutoetusi;
4) maksab sotsiaalmaksu
sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 8 ning § 6 lõike 1 punktide 6, 61
ja 7 alusel;
5) peab arvestust töötute, tööotsijate,
tööturuteenuste osutamise, tööturutoetuste ning käesoleva seaduse alusel
kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle;
6) koostöös
Sotsiaalministeeriumiga analüüsib rakendatavate tööturumeetmete mõju ja
tulemuslikkust;
7) osaleb töötuskindlustuse ja tööturumeetmete
planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustuse ja tööturuteenuste
ja -toetustega seotud õigusaktide eelnõude kohta;
8) teeb
koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide ja välisriikide töötuskindlustus-
ja tööturuasutustega ning täidab oma pädevuse piires välislepingutest
ning Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevaid
ülesandeid töötuskindlustuse ja tööturu valdkondades;
9)
täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(3) Töötukassal on oma eesmärgi saavutamiseks õigus saada vajalikke andmeid kõikidelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ja nende peetavatest andmekogudest ning kindlustatutelt, tööandjatelt, tööotsijatelt, töötutelt ja hüvitise taotlejatelt, kui andmete saamist ei ole piiratud seadusega.»;
13) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
«(41) Käesoleva paragrahvi lõike 4 esimeses lauses sätestatud laenu võtmise piirangut ei kohaldata krediidiasutuse poolt töötukassale vahendite paigutamisel kokkulepitud väärtpaberitehingute arveldamiseks antavale krediidile (arvelduskrediidile), mis lubab töötukassa arvelduskontot lepingus määratud ulatuses ületada. Krediidi ülempiiri määrab nõukogu.»;
14) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
15) paragrahvi 29 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Vabariigi Valitsus nimetab ühe nõukogu liikme. Eesti Ametiühingute Keskliit ja Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon nimetavad kumbki ühe nõukogu liikme. Eesti Tööandjate Keskliit nimetab kaks nõukogu liiget. Sotsiaalminister on nõukogu liige ametikoha järgi.»;
16) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
«(31) Sotsiaalministrile ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.»;
17) paragrahvi 29 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(4) Nõukogu liikmele, kes ei kuulu nõukogusse ametikoha järgi, makstakse nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.»;
18) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Juhatusel on kuni viis liiget.»;
19) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Töötukassa eelarve tuludeks on laekumised töötuskindlustusmaksetest, tulud vahendite paigutamisest, eraldised riigieelarvest ja muud tulud.»;
20) paragrahvi 33 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
«5) eraldised riigieelarvest tööturuteenuste osutamiseks ning tööturutoetuste ja erijuhtude sotsiaalmaksu maksmiseks.»;
21) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
«(6) Kui riigieelarve ei ole eelarveaasta alguseks jõustunud, võib kuni töötukassa eelarve kinnitamiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 osa ulatuses töötukassa eelmise aasta eelarves ettenähtud kulude mahust. Riigieelarve seaduse mõistes arvestuslikke kulusid ja kulusid käesoleva seaduse alusel hüvitiste maksmiseks võib teha vastavalt tegelikele kuludele.»;
22) paragrahvi 35 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(6) Töötukassa töötleb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 8 alusel asutatud töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri andmeid käesoleva seaduse alusel hüvitiste määramiseks.»;
23) paragrahvi 35 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(8) Töötukassa esitab andmekogust andmeid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 81 alusel asutatud andmekogusse viimase põhimäärusele vastavas mahus ja korras.»;
24) paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
«Töötukassal on õigus korraldada oma vahendite paigutamist vahetult või töötukassa nõukogu otsusega määratud esindaja (välise portfellihalduri) kaudu. Esindaja leidmisel ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatut.»;
25) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
26) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Töötukassal on õigus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate tegevuste kulude finantseerimiseks kasutada ajutiselt kuni väljamaksetaotluse rahuldamiseni töötuskindlustushüvitiste sihtfondi vahendeid. Väljamaksetaotluse rahuldamata jätmisel kaetakse eelnimetatud tegevuste kulud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 40 ettenähtud vahenditest.»;
27) paragrahvi 38 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
«(3) Töötukassal on õigus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavate tegevuste kulude finantseerimiseks kasutada kuni väljamaksetaotluse rahuldamiseni töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid. Väljamaksetaotluse rahuldamata jätmisel kaetakse eelnimetatud tegevuste kulud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 40 ettenähtud vahenditest.»
§ 15. Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 2009, 3, 115) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 67 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) seadust täiendatakse §-ga 1053 järgmises sõnastuses:
«§ 1053. Tööturuameti lõpetamine
(1) Tööturuameti tegevus lõpetatakse 2009. aasta 30. aprillil.
(2) Tööturuameti tegevuse lõpetamise korraldab sotsiaalminister.
(3) Tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenevad Tööturuameti kohustused võtab alates 2009. aasta 1. maist täies mahus üle Eesti Töötukassa.
(4) Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatud ajavahemikud ja tähtajad ei katke seoses Tööturuameti õiguste ja kohustuste üleminekuga Eesti Töötukassale.
(5) Kui töötu on enne 2009. aasta 1. maid esitanud avalduse tööturuteenuse või tööturutoetuse saamiseks ja tema kohta ei ole Tööturuamet teinud tööturuteenuse või tööturutoetuse saamise otsust, teeb asjakohase otsuse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse vastavate sätete alusel Eesti Töötukassa.
(6) Kõik kohustused ja õigused, mis töötul, tööotsijal ja tööandjal kuni 2009. aasta 30. aprillini olid Tööturuameti ees, on tal alates 2009. aasta 1. maist Eesti Töötukassa ees.
(7) Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register antakse Eesti Töötukassale üle 2009. aasta 1. maiks.
(8) Eesti Töötukassal on 2009. aastal õigus kasutada töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi vahendeid tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Eespool nimetatud väljamaksete ulatuses tehtud kulud kaetakse riigieelarvest ning kantakse Eesti Töötukassale üle hiljemalt 2010. aasta 10. jaanuaril.
(9) Vabariigi Valitsusel on õigus Tööturuameti lõpetamisel vähendada Tööturuametile 2009. aasta riigieelarves ettenähtud vahendeid, suunates vabanevad summad oma reservi, ning finantseerida nimetatud vahendite arvel Eesti Töötukassat tööturuteenuste ja -toetuste seadusest tulenevate tegevuste osas. Riigieelarves planeeritud horisontaalse tehnilise abi vahendite jääk suunatakse Sotsiaalministeeriumile Tööturuametilt ülevõetavate perioodi 2004–2006 rakendusüksuse kohustuste täitmiseks.»
§ 16. Võrdse kohtlemise seadust (RT I 2008, 56, 315) täiendatakse §-ga 111 järgmises sõnastuses:
«§ 111. Osalise tööajaga ja tähtajalise töölepinguga töötaja võrdne kohtlemine
(1) Töötajale, kellega tööleping on sõlmitud osalise tööajaga, ei või töösuhtes kohaldada ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale täistööajaga töötajale, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud objektiivsete asjaoludega, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingust.
(2) Töötajale, kellega tööleping on sõlmitud tähtajaliselt, ei või töösuhtes kohaldada ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale töötajale, kellega tööleping on sõlmitud tähtajatult, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud objektiivsete asjaoludega, mis tulenevad seadusest või kollektiivlepingust.
(3) Võrreldav on töötaja, kes teeb sama tööandja juures sama või võrdväärset tööd, arvestades sealjuures töötaja kvalifikatsiooni ja kutseoskusi. Kui võrreldava töötaja määramine sama tööandja juures osutub võimatuks, määratakse võrreldav töötaja kollektiivlepingus sätestatud korras. Kollektiivlepingu puudumisel loetakse võrreldavaks samas piirkonnas sama või võrdväärset tööd tegev töötaja.»
§ 17. Välismaalaste seaduses (RT I 1993, 44, 637; 2009, 4, 26) tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse läbivalt sõna «Tööturuamet» sõnadega «Eesti Töötukassa» vastavas käändes;
2) paragrahvi 151 lõikes 3 asendatakse sõna «tööturuametnikul» sõnadega «Eesti Töötukassa töötajal, kelle on selleks volitanud Eesti Töötukassa juhatus».
§ 18. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. mail.
(2) Käesoleva seaduse § 14 punkt 11 ja § 15 punkt 2 jõustuvad järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 12 ja 20, §-d 10, 12 ja 16 jõustuvad 2009. aasta 1. juulil.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |
Facebook
X.com