Teksti suurus:

Investeerimisfondide seaduse, väärtpaberituru seaduse, äriseadustiku ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:27.02.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 12, 71

Investeerimisfondide seaduse, väärtpaberituru seaduse, äriseadustiku ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seadus

Vastu võetud 28.01.2009

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 5. veebruari 2009. a otsusega nr 428

§ 1. Investeerimisfondide seaduses (RT I 2004, 36, 251; 2008, 48, 269) tehakse järgmised muudatused:

1) seaduses asendatakse läbivalt sõna «kontsern» sõnaga «konsolideerimisgrupp» vastavas käändes;

2) paragrahvides 76, 181, 221, 249, 252, 253, 255, 262 ja 263 ning § 274 lõikes 3 asendatakse sõna «tuletisväärtpaber» sõnaga «tuletisinstrument» vastavas käändes;

3) paragrahvi 86 lõike 31 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 86 lõike 31 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) osalused või muud kapitali iseloomuga investeeringud on sellistes krediidiasutustes, finantseerimisasutustes, kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ja kindlustusvaldusettevõtjates, mis koos fondivalitsejaga alluvad konsolideeritud järelevalvele või mis koos fondivalitsejaga moodustavad ühiselt järelevalvatava finantskonglomeraadi.»;

5) paragrahvi 112 lõiget 1 täiendatakse punktiga 221 järgmises sõnastuses:

« 221) kui fondi investeerimispoliitika seisneb väärtpaberiindeksi või muu finantsindeksi järgimises või selle tootluse ületamises, siis informatsioon fondi tootluse võrdlemisel kasutatava võrdlusindeksi või muu võrdlusaluse ning selle võrdlusindeksi või -aluse algallika kohta;»;

6) paragrahvi 234 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (3) Lepinguriigi eurofondi osakute pakkumist võib alustada:
1) pärast Finantsinspektsioonilt teate saamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete ja dokumentide esitamise ning osakute pakkumise alustamise nõusoleku kohta või
2) kahe kuu möödumisel päevast, kui Finantsinspektsioon sai käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ja dokumendid, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon ei ole teinud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsust.»;

7) paragrahv 243 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 243. Nõuded avalikustatavale teabele

(1) Fondi kohta avaldatav ja dokumentides esitatav kogu teave (edaspidi avalikustatav teave) peab olema tõene ja üheselt mõistetav ning ei tohi olla eksitav.

(2) Fondi kohta avalikustatav teave võib hõlmata fondi kohta avaldatavaid andmeid, fakte ja hinnanguid, mille avaldamise eesmärk on üldsuse teavitamine fondi tingimustest, fondi tegevusest või finantsseisundist, fondi aktsiate või osakute puhasväärtuse kujunemisest ning muudest vajalikest asjaoludest.

(3) Fondi kohta avalikustatav teave ei tohi anda tegelikku ega näilist tagatist fondi tulususe või väljamaksete kohta ega sisaldada ennustusi fondi finantstulemuste kohta, võttes arvesse käesoleva seaduse §-des 278 ja 279 sätestatut.

(4) Fondi võrdlusindeksi või muu võrdlusaluse kohta avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kas tegemist on fondi tootluse võrdlemise alusega või seisneb fondi investeerimispoliitika konkreetse väärtpaberiindeksi või muu finantsindeksi järgimises. Teave võrdlusaluse kohta peab olema kajastatud vähemalt fondi prospektis.

(5) Fondi reklaam käesoleva seaduse tähenduses (edaspidi reklaam) on avalikustatav teave, mis on üldsusele kättesaadav, mille eesmärk on mõjutada isikute majanduslikku käitumist ja edendada pakkumist ning mis muu hulgas võib kajastuda fondiväliste hüvede pakkumiste avalikustamise kaudu.

(6) Igasugune avaliku fondi aktsiaid või osakuid ostma kutsuv avalikustatav teave, sealhulgas reklaam, peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda käesoleva seaduse § 242 lõike 2 punktis 4 nimetatud dokumentidega.

(7) Kohustusliku pensionifondi reklaam ei tohi sisaldada fondiväliste hüvede pakkumisi ega olla muul viisil seotud selliste pakkumistega, mis võivad mõjutada isikuid, kellele selline reklaam on suunatud või kelleni see jõuab, tegema pensionifondi valikul otsust lähtuvalt nendest fondivälistest hüvedest.

(8) Rahandusminister võib määrusega kehtestada täpsustavad nõuded fondi kohta avalikustatavale teabele, sealhulgas reklaamile, et tagada aktsionäridele ja osakuomanikele tõeste andmete ja teabe edastamine ja esitamine.»;

8) seadust täiendatakse §-ga 2431 järgmises sõnastuses:

« § 2431. Fondi tootluse avalikustamine

(1) Fondi tootluse avalikustamisel peab avalikustatav teave sisaldama märget selle kohta, et fondi eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondi järgmiste perioodide tootlust, välja arvatud juhul, kui fondi tootlus garanteeritakse eelnimetatud tingimusel vastavalt käesoleva seaduse §-des 278 ja 279 sätestatule. Tootluse kohta avalikustatavale teabele tuleb lisada ka andmed tootluse määramise aluseks võetud perioodi kohta.

(2) Fondi tootluse avalikustamisel tuleb tootlus esitada vähemalt 12-kuulise perioodi kohta eeldusel, et selle perioodi viimane kuu on tootluse avaldamise hetkele eelnenud kuu. Perioodide puhul, mis on lühemad kui 12 kuud, on keelatud fondi tootluse näitamine aasta baasil.

(3) Lühema kui 12-kuulise perioodi tootluse näitamine aasta baasil on lubatud üksnes käesoleva seaduse §-s 252 sätestatud rahaturufondide ning muude samaväärsetele tingimustele vastavate fondide puhul. Tootluse aasta baasil näitamise korral tuleb tootluse juures märkida, et tootlus on viidud aasta baasile.

(4) Fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral peab fondi tootluse avaldamisel esitama fondi keskmise tootluse viimase kahe, kolme ja viie kalendri- või majandusaasta kohta.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata võrdlevale teabele ning käesoleva seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud veebilehel avalikustatavale teabele. Võrdlevaks teabeks peetakse teavet, mida esitab sõltumatu isik ning milles otseselt või kaudselt võrreldakse fondide tootlusi või osutatakse vastavale võrdlusalusele.»;

9) paragrahvi 245 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Igasugune otseselt või kaudselt fondi aktsiaid või osakuid ostma kutsuv reklaam peab vastama reklaamiseaduses ning käesoleva seaduse §-des 243 ja 2431 sätestatud tingimustele ja sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik prospektiga tutvuda.»;

10) paragrahvi 247 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Meetodid ja instrumendid, mida kasutatakse fondi vara efektiivseks investeerimiseks, peavad vastama järgmistele tingimustele:
1) nende kasutamine peab olema majanduslikult otstarbekas ja neid tuleb kasutada kuluefektiivsel viisil;
2) nende eesmärk on vähendada fondi vara investeerimisega seotud riske ja kulusid ning tekitada täiendavat tulu või kasumit, võttes seejuures arvesse fondi riskiprofiili ja käesoleva seaduse § 248 lõike 1 alusel kehtestatud sisemisi protseduurireegleid;
3) nende kasutamisega seotud riskid peavad olema piisaval määral maandatud fondivalitseja poolt rakendatava riskijuhtimissüsteemiga.»;

11) paragrahvi 254 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« 2) indeks väljendab selle turu liikumist, millega ta on seotud, ning indeksi koostamisel kasutatakse tunnustatud metoodikat, mille kohaselt ei arvata üldjuhul välja selle turu peamist või suurimat emitenti;
3) indeks on avalikkusele kättesaadav ning selle koostaja või pakkuja on oma tegevuses sõltumatu indeksfondist ja selle fondivalitsejast.»;

12) paragrahvi 254 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

« (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu ei keela indeksi koostajal või selle pakkujal ning indeksfondil või fondivalitsejal olla ühe majandusüksuse osad või kontserni liikmed tingimusel, et huvide konflikt on piisaval määral maandatud.

(12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsia- või võlakirjaindeksi järgimist käsitatakse nimetatud indeksi alusvaraks olevate varade koosseisu järgimisena, kaasa arvatud tuletistehingute või muude meetodite või vahendite kasutamisena vastavalt käesoleva seaduse §-des 247 ja 249 sätestatule.»;

13) paragrahvi 255 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

« (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberitena käsitatakse ka selliseid finantsinstrumente, mis võivad olla tagatud väärtpaberi tunnustele mittevastavate varadega või selliste varade tootlusega.»;

14) paragrahvi 255 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Eurofondi vara ei või investeerida väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mis annavad õigusi väärismetallide suhtes, ega kaubaga seotud tuletisinstrumentidesse.»;

15) paragrahvi 257 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata rahaturuinstrumentidesse, millega üldjuhul kaubeldakse rahaturul, mis on likviidsed, mille väärtus on igal ajal täpselt määratav ning mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:»;

16) paragrahvi 257 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 1) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud riik, lepinguriigi osariik või lepinguriigi regionaalne või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Liit, lepinguriigi keskpank, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik;»;

17) paragrahvi 257 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 3) rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriigis asutatud fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja või krediidiasutus või kui eelnimetatud isik on asutatud Kümne Grupi (G10) riikide hulka kuuluvas Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigis või eelnimetatud isikule on omistatud vähemalt investeerimisjärgu reiting või rahaturuinstrumendi emitendi kohta koostatud üksikasjaliku analüüsi alusel võib tõendada, et emitendi suhtes kohaldatavad usaldatavusnormatiivid on vähemalt sama ranged kui Euroopa Ühenduse õigusaktides sätestatud usaldatavusnormatiivid. Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas rahaturuinstrumendi emitendiks või tagajaks olev fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja või krediidiasutus vastab eelnimetatud nõuetele usaldatavusnormatiivide kohaldamise osas;»;

18) seadust täiendatakse §-dega 2571 ja 2572 järgmises sõnastuses:

« § 2571. Täiendavad tingimused ja nõuded väärtpaberitesse investeerimisel

(1) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara investeerimisel väärtpaberitesse peavad väärtpaberid vastama järgmistele tingimustele:
1) neid on võimalik vabalt omandada ja võõrandada;
2) nende omandamine on kooskõlas fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitikaga;
3) nendest tulenevad riskid on piisaval määral maandatud fondi riskide juhtimise poliitika ja selle teostamise korraga;
4) nende omandamisega tekkida võiv potentsiaalne kahju on piiratud nende eest makstud summaga;
5) need on piisavalt likviidsed, et tagada fondivalitseja suutlikkus osakuomaniku nõudmisel fondi osakuid vastavalt käesoleva seaduse §-s 2 ja 4. peatüki 5. jaos sätestatule tagasi võtta.

(2) Käesolevas seaduses nimetatud väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna alusel või hinna alusel, mille määramisel kasutatakse väärtpaberi emitendist sõltumatut hindamissüsteemi. Aja- ja asjakohane teave käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud väärtpaberite kohta peab olema turu jaoks alaliselt kättesaadav.

(3) Käesoleva seaduse § 257 lõikes 1 nimetamata väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata nende emitentidelt saadud informatsiooni või pädeva investeerimisanalüüsi alusel ning nende kohta peab aja- ja asjakohane teave olema fondivalitseja jaoks alaliselt kättesaadav.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud, kui väärtpaber on võetud kauplemisele reguleeritud turule käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktide 1 ja 2 tähenduses, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 5 nimetatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.

§ 2572. Täiendavad tingimused ja nõuded rahaturuinstrumentidesse investeerimisel

(1) Rahaturuinstrumenti käsitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 257 lõikele 2 rahaturul kaubeldavana, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:
1) rahaturuinstrumendi lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva;
2) rahaturuinstrumendi intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt rahaturu tingimustele vähemalt iga 397 päeva järel;
3) rahaturuinstrumendi riskiprofiil, kaasa arvatud krediidi- ja intressirisk, vastab niisuguste väärtpaberite riskiprofiilile, millel on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaeg või mille intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt käesoleva lõike punktile 2.

(2) Rahaturuinstrumenti käsitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 257 lõikele 2 likviidsena, kui seda on võimalik võõrandada lühikese aja jooksul võimalikult vähese kuluga, arvestades fondi tingimustes kehtestatud osakute tagasivõtmise tähtaega.

(3) Rahaturuinstrumendi väärtus on vastavalt käesoleva seaduse § 257 lõikele 2 igal ajal täpselt määratav, kui selle määramiseks rakendatakse asjakohaseid ja usaldusväärseid hindamissüsteeme, mis võimaldavad arvutada fondi puhasväärtust vastavalt väärtusele, millega fondi varade koosseisus sisalduvat väärtpaberit võidakse vahetada teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahel või mille aluseks on kas turuandmetel või amortiseeritud soetusmaksumusel põhinevad hindamismeetodid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimused on täidetud, kui rahaturuinstrument on võetud kauplemisele reguleeritud turule käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktide 1 ja 2 tähenduses või sellega kaubeldakse rahaturul käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses, välja arvatud juhul, kui rahaturuinstrumendi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.

(5) Fondi vara investeerimisel käesoleva seaduse § 257 lõikes 2 nimetatud rahaturuinstrumentidesse peab fondivalitsejale olema kättesaadav rahaturuinstrumentide kohta käiv asjakohane teave, kaasa arvatud teave, mis võimaldab nimetatud rahaturuinstrumentidega seotud krediidiriskide asjakohast hindamist, võttes eelkõige arvesse käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 sätestatut.

(6) Käesoleva seaduse § 257 lõikes 2 nimetatud rahaturuinstrumentide puhul, välja arvatud juhul, kui nende emitent on Euroopa Keskpank või lepinguriigi keskpank, peab asjakohane teave sisaldama vähemalt teavet nii emissiooni või vastava pakkumiskava kui ka emitendi õigusliku ja varalise seisundi kohta enne rahaturuinstrumendi emiteerimist.

(7) Kui rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 257 lõike 2 punktides 2–5 nimetatud isik või lepinguriigi osariik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule sisaldama:
1) informatsiooni eelnimetatud teabega seotud muudatuste kohta ning
2) kättesaadavaid ja usaldusväärseid statistilisi andmeid emissiooni või pakkumiskava kohta või muud informatsiooni, mis võimaldab nimetatud instrumentidesse tehtud investeeringutega seotud krediidiriskide asjakohast hindamist.

(8) Kui rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 257 lõike 2 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud isik või lepinguriigi osariik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule sisaldama informatsiooni ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe kontrollimise kohta asjakohase kvalifikatsiooniga ja emitendist sõltumatute kolmandate isikute poolt.»;

19) paragrahv 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« § 261. Investeerimine tuletisinstrumentidesse

(1) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud reguleeritud turgudel kaubeldavatesse tuletisinstrumentidesse ja reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse tingimusel, et:
1) reguleeritud turu väliselt tehtavate tuletistehingute vastaspool on isik, kelle suhtes kehtestatud usaldatavusnormatiivide täitmise üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet;
2) reguleeritud turu väliselt omandatud tuletisinstrumendi väärtust on võimalik iga päev usaldusväärselt hinnata ning eurofond saab selle tuletisinstrumendi igal hetkel õiglase hinna eest võõrandada, oma positsiooni selles likvideerida või vastupidise tehinguga sulgeda.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaldamisel käsitatakse õiglase hinnana sellist hinda, mille eest on teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik omandada või võõrandada vara või täita kohustust.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 kohaldamisel käsitatakse usaldusväärse hindamisena hindamist, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiglase hinna käsitusele. Usaldusväärne hindamine ei saa põhineda üksnes tehingu vastaspoole hinnanoteeringul ning peab vastama järgmistele tingimustele:
1) hindamise aluseks on vara usaldusväärne ja ajakohane turuväärtus või sellise väärtuse puudumisel üldtunnustatud metoodikal põhinev asjakohane hindamismudel;
2) hindamist kontrollib kas reguleeritud turu väliselt tehtavate tuletistehingute sõltumatu vastaspool piisavate ajavahemike tagant selliselt, et seda saab vajaduse korral kontrollida fondivalitseja pädev isik, või selline fondivalitseja üksus, kes ei tegele fondi varade investeerimisega.

(4) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara võib investeerida sellistesse tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on järgmised varad või mille hind sõltub otseselt või kaudselt järgmistest mõjuteguritest:
1) käesoleva seaduse § 256 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele vastavad hoiused;
2) käesoleva seaduse §-s 257 nimetatud väärtpaberid ning § 264 lõikes 1 või 2 nimetatud investeerimisfondi osakud või aktsiad;
3) väärtpaberi- või muud finantsindeksid, intressimäärad või valuuta, millesse fond oma tingimuste kohaselt võib investeerida.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara investeerida tuletisinstrumentidesse, mis vastavad järgmistele tingimustele:
1) nad võimaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alusvaraga seotud krediidiriski ülekandmist sõltumata muudest nimetatud alusvaraga seotud riskidest;
2) nende alusel võetavate kohustuste täitmine on seotud üksnes käesoleva seaduse § 255 lõikes 1 nimetatud varade, kaasa arvatud raha üleandmise või ülekandmisega;
3) nad vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 reguleeritud turu väliselt omandatavate tuletisinstrumentide kohta sätestatud tingimustele;
4) riskid, mis tulenevad tehingu vastaspoole võimalikust ligipääsust mitteavalikule teabele krediidituletisinstrumentide alusvara kohta (teabe asümmeetria), on piisaval määral maandatud fondi suhtes rakendatavate riskide juhtimiseks ettenähtud sisemiste protseduurireeglite ning sisekontrolli meetmete abil.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 nimetamata tuletisinstrumentidega ei või avatud avaliku fondi, välja arvatud eurofondi arvel fondile võtta kohustusi üle 20% fondi aktivate turuväärtusest.»;

20) seadust täiendatakse §-dega 2611 ja 2612 järgmises sõnastuses:

« § 2611. Täiendavad tingimused ja nõuded finantsindeksiga seotud tuletisinstrumentidele

(1) Käesoleva seaduse § 261 lõike 4 punktis 3 sätestatud finantsindeksiga seotud tuletisinstrumendi puhul peavad indeksi koostamisel aluseks võetavad varad olema piisavalt hajutatud ning täidetud peavad olema järgmised tingimused:
1) indeks on koostatud selliselt, et indeksi ühe koostisosa võimalikud hinnakõikumised või koostisosaga tehtavad tehingud ei mõjuta liigselt indeksiga seotud tehinguid tervikuna;
2) kui indeksi koostamine põhineb käesoleva seaduse § 261 lõike 4 punktides 1 ja 2 nimetatud varadel, välja arvatud käesoleva seaduse § 257 lõigetes 3 ja 4 nimetatud väärtpaberitel, peavad need varad olema hajutatud vastavalt käesoleva seaduse § 254 lõikes 1 indeksfondi kohta sätestatud nõuetele;
3) kui indeksi koostamine põhineb käesoleva lõike punktis 2 nimetamata varadel, peavad need varad olema hajutatud vastavalt käesoleva seaduse § 254 lõikes 1 indeksfondi kohta sätestatud nõuetega samaväärsetele nõuetele.

(2) Finantsindeks peab kajastama turgu järgivat adekvaatset võrdlusalust ning täidetud peavad olema järgmised tingimused:
1) indeks peab adekvaatselt mõõtma alusvara tootlust;
2) indeksit vaadatakse üle ning selle koosseisu uuendatakse perioodiliselt, et tagada turu liikumiste jätkuv kajastamine, järgides seejuures kriteeriume või printsiipe, mis on avalikkusele kättesaadavad;
3) indeksi alusvara peab olema piisavalt likviidne, et võimaldada indeksi koostajatel vajaduse korral selle väärtust määrata.

(3) Finantsindeks tuleb avalikustada asjakohasel viisil ning seejuures peavad olema täidetud järgmised tingimused:
1) indeksi avalikustamine põhineb usaldusväärsetel hindade kogumise ja arvutamise meetoditel, sealhulgas turuhinna puudumise korral kasutataval indeksi koostisosade adekvaatse väärtuse arvutamise meetodil, millele järgneb indeksi väärtuse avaldamise protseduur;
2) teave indeksi arvutamise, tasakaalustamise metoodika ja indeksi muutuste ning võimalike kõrvalekallete kohta õigeaegse või õige teabe edastamisel peab olema esitatud piisavalt põhjalikult ja õigeaegselt.

(4) Kui finantsindeksiga seotud tuletisinstrument ei vasta täielikult käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, käsitatakse seda tuletisinstrumenti käesoleva seaduse § 261 lõikes 4 sätestatud muu tuletisinstrumendina.

§ 2612. Tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid

(1) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi puhul käsitatakse tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitena väärtpabereid, mida ei ole nimetatud väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 4–6 ning mis vastavad käesoleva seaduse §-s 2571 sätestatud tingimustele ja nõuetele ning sisaldavad komponenti, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) nimetatud komponendi tõttu võib mõningaid või kõiki rahavoogusid, mida esialgu oleks tuletisinstrumendi alusvara lepingust (edaspidi alusleping) tulenevalt nõutud, muuta või edasi lükata vastavalt kokkulepitud intressimäärale, väärtpaberi või muu instrumendi hinnale, valuutakursile, hinna- või kursiindeksile, krediidireitingule või krediidiindeksile või muudele asjaoludele ning seetõttu võib komponendi väärtus muutuda sarnaselt tuletisinstrumendist eraldiseisva alusvara väärtusega;
2) selle majanduslikud omadused ja riskid ei ole tihedalt seotud aluslepingu majanduslike omaduste ja riskidega;
3) sellel on oluline mõju väärtpaberi riskiprofiilile ja hinna kujundamisele.

(2) Eurofondi ja muu avatud avaliku fondi puhul käsitatakse tuletisinstrumendi tunnustega rahaturuinstrumentidena käesoleva seaduse § 249 lõike 3 tähenduses väärtpabereid, mis vastavad ühele käesoleva seaduse § 2572 lõikes 1 sätestatud tingimustest ning § 257 lõikes 2 ja §-s 2572 sätestatud tingimustele ning mis sisaldavad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastavat komponenti.

(3) Rahaturuinstrumenti või muud väärtpaberit ei käsitata tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberina, kui ta sisaldab komponenti, mis on lepingu alusel üleantav nimetatud väärtpaberist sõltumatult. Sellist komponenti käsitatakse eraldiseisva väärtpaberi või instrumendina.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid või rahaturuinstrumendid peavad vastama käesolevas peatükis tuletisinstrumentide kohta sätestatud nõuetele.»;

21) paragrahvi 264 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

« (31) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule võib eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara investeerida kinniste lepinguliste fondide osakutesse või aktsiaseltsina asutatud fondide aktsiatesse või välisriigi õigusaktide kohaselt kinnise fondina käsitatavate fondide osakutesse või aktsiatesse, mille suhtes rakendatakse investori kaitsele ning fondivalitseja või fondi juhtimisele või juhtorganitele esitatavaid nõudeid. Nimetatud kinniste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimisel kohaldatakse käesolevas peatükis eurofondi ja muu avatud avaliku fondi vara väärtpaberitesse investeerimise kohta sätestatut.»;

22) paragrahvi 264 lõiked 4 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Muu avatud avaliku fondi vara võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 31 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse investeerida kokku kuni 50% fondi aktivate turuväärtusest. Eelnimetatut ei kohaldata investeerimisfondi osakutele või aktsiatele, millega kaubeldakse käesoleva seaduse § 257 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul.

(5) Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas selle fondi üle, mille varasse investeeritakse, teostatav järelevalve vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuetele või kas välisriigi õigusaktide kohaselt käsitatavad kinnised fondid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud nõuetele.»;

23) paragrahvi 274 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud kohustusliku pensionifondi vara võib lisaks samas lõikes sätestatule ning vastavalt fondi tingimustele investeerida sellistesse tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on väärtpaberiindeks, intressimäär või valuuta või mille hind sõltub otseselt või kaudselt võlakirja väärtpaberiindeksist, intressimäärast või valuutast.»;

24) seaduse 9. peatükis asendatakse läbivalt tekstiosa «50 000 krooni» tekstiosaga «500 000 krooni»;

25) seadust täiendatakse §-ga 3344 järgmises sõnastuses:

« § 3344. Fondivalitsejate tegevuse ja dokumentide kooskõlla viimine käesoleva seaduse 2009. aasta 28. jaanuaril vastuvõetud redaktsiooniga

Fondivalitseja on kohustatud viima oma tegevuse ja dokumendid, sealhulgas fondide tingimused ja põhikirjad, ning fondide tegevuse ja fondide vara valitsemise kooskõlla käesoleva seaduse 2009. aasta 28. jaanuaril vastuvõetud redaktsiooni nõuetega 2009. aasta 30. juuniks.»;

26) seaduse normitehniline märkus muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1 Nõukogu direktiiv 85/611/EMÜ siirdväärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjaid käsitlevate seaduste, määruste ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3–18), viimati muudetud direktiiviga 2008/18/EÜ (ELT L 76, 19.03.2008, lk 42–43);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/41/EÜ tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 235, 23.09.2003, lk 10–21);

komisjoni direktiiv 2007/16/EÜ avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu direktiivi 85/611/EMÜ rakendamise kohta seoses teatavate mõistete selgitamisega (ELT L 79, 20.03.2007, lk 11–19).»

§ 2. Väärtpaberituru seaduses (RT I 2001, 89, 532; 2008, 31, 193) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 96 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Investeerimisühingu kapitalinõuete arvutamisel rakendatakse omavahendite kohta krediidiasutuste seaduse § 75 lõigetes 2–5 sätestatut.»;

2) paragrahvi 1031 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (4) Investeerimisühingu või investeerimisühingu konsolideerimisgrupi emaettevõtja kirjaliku taotluse alusel on inspektsioonil õigus vabastada investeerimisühing või tema emaettevõtja kohustusest arvutada käesoleva seaduse § 103 lõike 2 punktis 6 nimetatud riski katmiseks nõutavaid omavahendeid või konsolideerimisgrupi omavahendeid, kui:
1) investeerimisühing või ükski konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing ei osuta käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud investeerimisteenuseid;
2) investeerimisühing või iga konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing osutab käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 nimetatud investeerimisteenust üksnes väärtpaberiga seotud korralduste täitmiseks kliendi nimel või arvel või juurdepääsu saamiseks väärtpaberite arveldussüsteemile või reguleeritud turule, tegutsedes seejuures arveldusagendina või kliendi korraldust täites;
3) investeerimisühing või ükski konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing ei hoia klientide raha ega väärtpabereid ega osuta investeerimisteenuseid konsolideerimisgruppi mittekuuluvatele isikutele ja nimetatud investeerimisühing või iga konsolideerimisgruppi kuuluv investeerimisühing kaupleb väärtpaberitega üksnes oma arvel ning tehingute täitmise eest vastutav ja täitmist tagav isik on väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja.»;

3) paragrahvi 1031 lõike 5 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Inspektsioon annab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud vabastuseks loa, kui investeerimisühingu või tema konsolideerimisgrupi emaettevõtja omavahendid on igal ajahetkel võrdsed järgmiste näitajatega või neist suuremad:»;

4) paragrahvi 109 lõike 1 sissejuhatav lauseosa ja sama lõike punkt 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Käesolevas seaduses sätestatud investeerimisteenuseid osutav investeerimisühing esitab inspektsioonile käesoleva seaduse § 94 lõike 21, § 941 lõike 7 ning § 108 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud aruandeid:
1) üks kord kuus 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui tal on tegevusluba käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 3 või 6 nimetatud teenuste osutamiseks;»;

5) paragrahvi 173 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses:

« 7) valitsev mõju saadi pärimise, kinkimise või abieluvara jaotamise tulemusel ning valitseva mõju saaja loobub sellest kolmanda isiku kasuks, kes ei ole temaga kooskõlastatult tegutsev isik, 10 tööpäeva jooksul, arvates valitseva mõju saamisest, tingimusel, et nimetatud tähtaja jooksul ei toimu sihtemitendi aktsionäride üldkoosolekut;
8) valitsev mõju saadi sihtemitendi ümberkujundamise, saneerimise või tervendamise tulemusel ning valitseva mõju saaja loobub sellest kolmanda isiku kasuks, kes ei ole temaga kooskõlastatult tegutsev isik, 10 tööpäeva jooksul, arvates valitseva mõju saamisest, tingimusel, et nimetatud tähtaja jooksul ei toimu sihtemitendi aktsionäride üldkoosolekut;
9) valitsev mõju saadi pantimise või finantstagatise seadmise tulemusel ning valitseva mõju saaja loobub sellest kolmanda isiku kasuks, kes ei ole temaga kooskõlastatult tegutsev isik, 10 tööpäeva jooksul, arvates valitseva mõju saamisest, tingimusel, et nimetatud tähtaja jooksul ei toimu sihtemitendi aktsionäride üldkoosolekut.»;

6) paragrahvi 18411 lõiked 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

« (9) Kui aktsiaemitent ei ole kohustatud koostama konsolideeritud aruannet, peab ta avalikustama vähemalt neljanda direktiivi artikli 43 lõike 1 punktis 7b nimetatud tehingud seotud osapooltega.

(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtkonna deklaratsioonis peavad emitendi tegevuse eest vastutavad isikud, kelle nimed ja funktsioonid on selgelt välja toodud, deklareerima ja kinnitama, et nende parima teadmise kohaselt annab vastavalt kehtivatele raamatupidamise standarditele koostatud lühendatud raamatupidamisaruanne õige ja õiglase ülevaate emitendi või konsolideerimisse kaasatud ettevõtjate kui terviku varadest, kohustustest, omakapitalist, majandustulemusest ja rahavoogudest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule ning tegevuse vahearuanne annab õige ja õiglase ülevaate käesoleva paragrahvi lõikes 3 nõutud teabest.»

§ 3. Äriseadustiku (RT I 1995, 26–28, 355; 2008; 60, 331) 29. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 3512 järgmises sõnastuses:

« § 3512. Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud aktsiate väljalaskmise ja aktsiate sellisel turul kauplemisele võtmise korral

(1) Üldkoosolek võib otsustada aktsiakapitali tingimusliku suurendamise märkimisõiguse kasutamise ulatuses ka juhul, kui aktsiakapitali suurendamisel väljalastavad aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud väärtpaberiturul või nende kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul võib üldkoosolek otsustada aktsiakapitali tingimusliku suurendamise suuremas ulatuses kui 1/3 otsuse tegemise ajal olemasolevast aktsiakapitalist, kui selle poolt on antud vähemalt 3/4 üldkoosolekul esindatud häältest.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel võib aktsiaid välja lasta kahe kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates ning tingimusel, et aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on kantud äriregistrisse ja aktsia väljalaskehind on tasutud.

(4) Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhul esitab juhatus 10 päeva jooksul aktsiate väljalaskmisest arvates äriregistri pidajale kandeavalduse selle kohta, millises ulatuses on aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel aktsiakapital suurenenud. Avalduses kinnitavad juhatuse liikmed, et aktsiaid on välja antud ainult aktsiakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel ja nende eest on täielikult tasutud.

(5) Käesolevas paragrahvis mõistetakse reguleeritud väärtpaberituru all reguleeritud väärtpaberiturgu ja mitmepoolset kauplemissüsteemi väärtpaberituru seaduse tähenduses.»

§ 4. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses (RT I 2000, 57, 373; 2008, 52, 288) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 13 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

«Seda nõuet ei kohaldata aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral.»;

2) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 21–23 järgmises sõnastuses:

« (21) Registripidaja registreerib täiendavalt emiteeritud aktsiad või osad või osade nimiväärtuse suurenemise registris pärast aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmist. Kuni aktsia- või osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseni tähistab registripidaja täiendavalt emiteeritavad aktsiad või osad või osade nimiväärtuse suurenemise registris ajutise registrikoodiga.

(22) Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral äriseadustiku § 3512 lõikes 1 sätestatud juhul esitab emitent pärast täiendavalt emiteeritud aktsiate eest tasumist registripidajale krediidiasutuse teatise aktsiate väljalaskehinna tasumise kohta.

(23) Aktsiakapitali tingimusliku suurendamise korral äriseadustiku § 3512 lõikes 1 sätestatud juhul registreerib registripidaja täiendavalt emiteeritud aktsiad registris pärast seda, kui aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on kantud äriregistrisse ja emitent on esitanud registripidajale käesoleva paragrahvi lõikes 22 nimetatud teatise ning registripidaja on kontrollinud, et aktsiad lastakse välja kahe kuu jooksul äriseadustiku § 3512 lõikes 1 sätestatud üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. Kuni käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tingimuste täitmiseni tähistab registripidaja täiendavalt emiteeritavad aktsiad registris ajutise registrikoodiga.»;

3) paragrahvi 13 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Registris registreeritud Eesti äriühingu osad või aktsiad kustutatakse registrist vastava äriühingu lõppemisel likvideerimis- või pankrotimenetluse lõpetamisega või äriühingu lõppemisel ühinemise või jagunemise korral. Aktsiaseltsi ümberkujundamisel osaühinguks kustutatakse emitendi taotlusel registrist osaühingu osad.»;

5) paragrahvi 21 lõiget 2 täiendatakse punktidega 31 ja 32 järgmises sõnastuses:

« 31) võlakohustuselt intressi maksmisest ja võlakohustuse lunastusmakse tegemisest;
32) aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumisest, kui emitendi aktsiad on võetud kauplemisele reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis. Registripidaja võib teavituse nõudmisest loobuda, kui teave üldkoosoleku kokkukutsumise kohta on registripidajale kättesaadav reguleeritud turu või mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja kaudu. Registripidaja teeb käesoleva punkti teises lauses nimetatud info emitendile kättesaadavaks oma veebilehel või teavitab sellest emitenti esimesel võimalusel kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;»;

6) paragrahvi 21 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (5) Registripidamise korras võib ette näha nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest teatamisel esitatavatele andmetele ja dokumentidele, samuti loetelu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest, mida registripidaja on kohustatud edastama kontohalduritele. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaoludest teatamisel esitatavatele andmetele ja dokumentidele kehtestatud nõuete täitmata jätmist võib käsitada teavituse esitamata jätmisena. Registripidaja teeb käesoleva lõike teises lauses nimetatud info kättesaadavaks oma veebilehel.»;

7) paragrahvi 301 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannete koostamise alused ja esitamise korra kehtestab rahandusminister.»

Riigikogu esimees Ene ERGMA

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json