Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise tingimused ja kord
Vastu võetud 16.06.2008 nr 52
RTL 2008, 51, 717
jõustumine 29.06.2008
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
18.11.2008 nr 101 (RTL 2008, 96, 1327) 5.12.2008
5.02.2009 nr 7 (RTL 2009, 16, 191) 13.02.2009
Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kohaldamisala
(1) Teadmiste ja oskuste arendamise toetamise meetme (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Inimressursi arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» eesmärkide elluviimiseks.
(2) Kui meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), siis kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.
(3) Kui meetme raames antav toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 6.08.2008, lk 3–47) (edaspidi üldine grupierandi määrus), mõistes, kohaldatakse nimetatud määruses ja «Konkurentsiseaduse» §-s 342 sätestatut.
[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]
(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I
loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008)
avaldatud järgmistele tegevusaladele:
1) Euroopa Ühenduse
asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine;
2)
jahindus ja neid teenindavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A,
alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid
teenindavad tegevusalad;
3) kalapüük ja vesiviljelus ning neid
teenindavad tegevusalad (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03);
4)
joogitootmine, v.a alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu
villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C, alajagu 11,
v.a alajagu 11.07);
5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008,
jagu C, alajagu 12);
6) hulgi- ja jaekaubandus, v.a
mootorsõidukite hooldus ja remont (EMTAK 2008, jagu G, v.a jagu G,
alajagu 45.2);
7) finants- ja kindlustustegevus, v.a fondide valitsemine (EMTAK 2008, jagu K, v.a jagu K, alajagu 66.301);
[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]
8) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
9) juriidilised
toimingud ja arvepidamine, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused
(EMTAK 2008, jagu M, alajaod 69 ja 73.2);
10)
hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R,
alajagu 92).
§ 2. Meetme eesmärk
(1) Meetme eesmärgiks on Eesti ettevõtjate konkurentsivõime ja kasvupotentsiaali suurendamine ettevõtjate, ettevõtete juhtide ja töötajate juhtimis- ja tööalaste teadmiste ning oskuste arendamise kaudu.
(2) Meetme elluviimise tulemusena on:
1) ettevõtete juhtide otsused
ettevõtte vajadustele vastavad, sealhulgas osatakse vastu võtta ja ellu
viia asjakohaseid juhtimisotsuseid muutuvas turusituatsioonis ning
ettevõtjad on jätkusuutlikud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised;
2)
ettevõttes tööl ettevõtja vajadustele vastava kompetentsiga
kvalifitseeritud töötajad, kes suudavad luua lisandväärtust ning
toetavad ettevõtja ärieesmärkide saavutamist.
§ 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus
(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).
(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).
§ 4. Mõisted
(1) Käesoleva määruse tähenduses:
1) ettevõtja on
füüsilisest isikust ettevõtja või Eesti äriregistris registreeritud
juriidiline isik;
2) mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa mõistes;
[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]
3) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei ole mikro-, väike- ega keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse I lisa mõistes;
[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]
4) ettevõtjate ühendus on ettevõtjaid esindav mittetulundusühing;
5)
kutseühendus on mittetulundusühinguna või sihtasutusena tegutsev ühel ja
samal tegevusalal töötavate füüsiliste isikute ühendus;
6)
ettevõtlusinkubaator (edaspidi inkubaator) on keskus, mille
põhitegevuseks on uue ettevõtluse kasvu ja edu kiirendamine kompleksse
ettevõtluse abistamise programmi (inkubatsiooniteenuste) kaudu;
7)
struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse
Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006, millega nähakse ette
üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja
Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)
nr 1260/1999, artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja
Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite
kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest
täiendavatest vahenditest;
8) projekt on kindla eesmärgi
saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või
tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
9)
taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid
toetuse taotlemiseks;
10) toetuse taotleja (edaspidi taotleja)
on ettevõtja või muu juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuse
saamiseks;
11) toetuse saaja on ettevõtja või muu juriidiline isik,
kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
12) kasusaaja
on projektis osalev ja projekti elluviimisest kasu saav ettevõtja,
kellega töölepingulises suhtes olev töötaja või võlaõiguslikus suhtes
olev juhatuse liige osaleb projekti raames läbiviidavas tegevuses.
Käesolevas määruses käsitletakse ettevõtjaga töölepingulises suhtes
olevate isikutena ja ettevõtte juhatuse liikmetena ka taotluse esitanud
ettevõtjaga «Äriseadustiku» §-s 6 kirjeldatud kontsernisuhtes olevate
ettevõtjate töötajaid või juhatuse liikmeid. Käesoleva määruse mõistes
loetakse kasusaajateks ka ettevõtjate ühenduste liikmeid, st
ettevõtjaid, kutseühendusse kuuluvat ettevõtjat või ettevõttes töötavat
isikut, ja inkubaatoris tegutsevaid ettevõtjaid;
13) abikõlblik
kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti
elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse
taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega;
14)
omafinantseering on toetuse saaja või teise projektis osaleva isiku
rahaline panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult
toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud.
Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust
kasutada omafinantseeringuks;
15) tööalane täiendkoolitus (edaspidi koolitus)
on koolitus, mille raames arendatakse ettevõtete juhtide ja töötajate
juhtimis- ja tööalaseid teadmisi ning oskusi. Tööalase koolituse
läbimist tõendab tunnistus või tõend;
16)
erikoolitus on koolitus, mille raames õpitut saab vahetult ja
peaasjalikult kasutada toetuse saaja juures töötaja praegusel või
tulevasel töökohal ja millega antakse oskusi, mida ei saa üle kanda
muudesse ettevõtetesse või töövaldkondadesse või mida saab üle kanda
üksnes piiratud ulatuses;
17) üldkoolitus on koolitus, mille
raames õpitut saab kasutada ka mujal kui üksnes või peaasjalikult
töötaja praegusel või tulevasel töökohal toetuse saaja juures ja millega
antakse oskusi, mida saab suuresti üle kanda muudesse ettevõtetesse või
töövaldkondadesse ja mis seeläbi parandavad töötaja tööalast
konkurentsivõimet tunduvalt;
18) tasemekoolitus on koolitus, mis
võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada
põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või
kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada
kõrgharidust. Tasemekoolituse läbimist tõendab tunnistus või diplom;
19)
õppereis on kasusaaja töötajate või juhatuse liikmete lähetamine teise,
väljaspool Eestit asuvasse organisatsiooni kogemuste ja praktikatega
tutvumise eesmärgil. Õppereis peab muuhulgas sisaldama ka sihtkohas
toimuvat seminari või koolitust;
20) koolitaja on taotlejale või
toetuse saajale koolitusteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja või
juriidiline isik;
21) konsultant on taotlejale või toetuse saajale
nõustamisteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline
isik;
22) koolituse või konsultatsiooni läbiviija on füüsiline isik,
kes koolitust või konsultatsiooni läbi viib;
23) õppereisi
moderaator täidab õppereisil toimuvate arutelude ja seminaride korral
arutelu juhi ja õppereisi raames õpitu kokkuvõtja ülesannet;
24)
konverents on riikide, ühiskondlike, parteiliste, teaduslike jm
organisatsioonide kogunemine või kogunemised teatavate küsimuste
arutamiseks ja otsustamiseks, informatsiooni jagamiseks,
konsultatsioonide korraldamiseks;
25) foorum on kõigile huvilistele
avatud koosolek mõne laiemat huvi pakkuva teema või valdkonna
arutamiseks;
26) seminar on väikese osalejate arvuga vaba
mõttevahetus ja info vahetamine teatud küsimustes.
(2) Maakondlik arenduskeskus (edaspidi MAK) antud määruse mõistes
on:
1) sihtasutus Ida-Viru Ettevõtluskeskus;
2) sihtasutus
Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus;
3) sihtasutus Jõgevamaa
Arendus- ja Ettevõtluskeskus;
4) sihtasutus Järvamaa
Arenduskeskus;
5) sihtasutus Läänemaa Arenduskeskus;
6)
sihtasutus Lääne-Viru Arenduskeskus;
7) sihtasutus Põlvamaa
Arenduskeskus;
8) sihtasutus Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus;
9)
sihtasutus Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus;
10) Saaremaa
Ettevõtluse Edendamise sihtasutus;
11) sihtasutus Tuuru;
12)
sihtasutus Tartu Ärinõuandla;
13) sihtasutus Valgamaa
Arenguagentuur;
14) sihtasutus Viljandimaa Arenduskeskus;
15)
sihtasutus Võrumaa Arenguagentuur.
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse tööalase täiendkoolituse, sh üld- ja erikoolituse, läbiviimist ning väljaspool Eestit toimuvatel erialastel konverentsidel osalemist.
(2) Meetme raames toetatakse nõustamisteenuse kasutamist järgmistel
taotleja äritegevusega seotud teemadel:
1) ettevõtja strateegia
väljatöötamine ja selle juurutamine;
2)
juhtimissüsteemide väljatöötamine ja juurutamine;
3)
tootmis- ja tehnoloogiaalane nõustamine;
4) ettevõtte või selle
osa diagnostilise auditi läbiviimine;
5) brändide, kaubamärkide
ja disainilahenduste väljatöötamine ja juurutamine;
6)
turu- ja tasuvusuuringute läbiviimine;
7) patendiuuringute
läbiviimine.
(3) Meetme raames ei toetata järgmisi tegevusi:
1) töötajate
üldise haridustaseme tõstmisega seotud tasemekoolitust, sealhulgas
diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, doktori- või doktorikraadi järgset
õpet ning muud samalaadset koolitust;
2) töötute koolitust ja
ümberõpet;
3) koolitust ja õppereisi samasse kontserni
kuuluvate ettevõtjate vahel ja taotleja organisatsioonisisest koolitust
taotleja organisatsioonisisese koolitaja poolt;
4) seminaridel,
foorumitel, teabe- ja infopäevadel osalemist.
(4) Meetme raames ei toetata nõustamisteenuse kasutamist järgmistel
teemadel:
1) äri-, finants- ja turundusplaanide koostamine;
2)
juriidiline konsultatsioon ja õigusabi;
3) maksundusega seonduv
konsultatsioon;
4) audiitor- ja raamatupidamisteenused;
5)
tarkvara väljatöötamine ja juurutamine;
6)
personaliotsingud ja värbamisteenused;
7) suhtekorraldusteenused;
8)
edasimüügi eesmärgil tellitud nõustamisteenus;
9)
projektide ettevalmistamise nõustamine ja projektitaotluste koostamine;
10)
muud pidevad või perioodilised tegevused ning ettevõtja põhitegevusega
seotud tegevused.
(5) Tarkvaraalane koolitus on abikõlblik juhul, kui taotleja esitab toetuse taotlemisel eelnevalt soetatud tarkvara litsentsi või kasutusõigust tõendava dokumendi koopia, mis on kinnitatud taotleja esindusõigusliku isiku poolt.
(6) Keeleõpe on abikõlblik juhul, kui tegemist on tööülesannete täitmiseks vajaliku erialakeele õppega.
(7) Transpordivahendi juhtimise ametialane täiendkoolitus on abikõlblik juhul, kui kasusaaja on transpordiettevõtja, v.a transpordivahendi juhtimisõiguse või täiendava kategooria taotlemiseks läbiviidav koolitus.
(8) Õppereisil osalemine on abikõlblik juhul, kui taotlejaks on MAKid, kutseühendused, ettevõtjate ühendused või inkubaatorid. Õppereisil peavad osalema vähemalt kolme erineva ettevõtja töötajad või juhatuse liikmed, kuid mitte vähem kui viis inimest.
[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]
(9) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse samaaegselt riigieelarvelistest, sealhulgas Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest.
§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud
(1) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.
(2) Meetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulude
katmiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:
1)
koolitaja, konsultandi või õppereisi moderaatori tasu;
2)
välisriigi koolitaja majutuskulu ning sõidukulu koolituse toimumiskohta
ja tagasi alalisse teenistuskohta Eestis toimuva koolituse korral.
Välisriigi koolitaja majutuskulu ning sõidukulu hüvitatakse vastavalt
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruses nr 453 «Töölähetuse
kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja
kord» kehtestatud piirmääradele;
3) koolitusel või
konverentsil osaleja majutuskulu ning sõidukulu koolituse või
konverentsi toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta
väliskoolitaja poolt läbiviidava ning välisriigis toimuva koolituse või
konverentsi korral. Koolitusel või konverentsil osaleja majutuskulu ning
sõidukulu hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2000. a määruses nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha
määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» kehtestatud piirmääradele;
4)
õppereisil osalejate ja õppereisi moderaatorite majutuskulu ning
sõidukulu õppereisi toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta.
Õppereisil osalejate ja õppereisi moderaatorite majutuskulu ning
sõidukulu hüvitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri
2000. a määruses nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha
määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» kehtestatud piirmääradele;
5)
koolituse või õppereisi läbiviimisega seonduvad vajalike
koolitusmaterjalide, ruumide ja tehnika rentimise ning suulise tõlke
teenuse kulud;
6) ettevõtjate ühenduste, kutseühenduste ja inkubaatorite poolt koolituse või õppereisi läbiviimisega seotud juhendamise ja nõustamise tasu. Nimetatud tasu on ettevõtjate ühenduste, kutseühenduste ja inkubaatorite töötaja töötasu proportsionaalselt ajale, mis neil kulub koolituse või õppereisi ettevalmistamisele, läbiviimisele ja aruandlusele vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» lisale 1;
[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]
61) MAKide, ettevõtjate ühenduste, kutseühenduste ja inkubaatorite poolt koolituse või õppereisi läbiviimisega seotud juhendamise ja nõustamise sisseostetud teenuse tasu. Nimetatud tasu ei tohi ületada käibemaksuta 5000 Eesti krooni koolituse või õppereisi korraldamise kohta;
[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]
7) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.
(3) Kui taotlejaks on MAK, inkubaator, ettevõtjate ühendus või kutseühendus, on abikõlblikeks kuludeks vastavalt lõikele 2 ainult nende ettevõtjate kulud, kelle tegevusala ei ole välistatud § 1 lõikes 4.
(4) Lisaks vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21
lõike 2 alusel kehtestatud korras loetletud mitteabikõlblikele kuludele,
on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
1)
kulud, mis sisaldavad tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate
isikute ja tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on
«Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud;
2)
mitterahalised sissemaksed;
3) toetuse saaja üldkulud vastavalt
Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruse nr 26 «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või
mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» lisale 1;
4)
laenu, liisingu, pangagarantii ja muude finantseerimisteenustega
kaasnevad kulud;
5) erisoodustus ja sellelt «Tulumaksuseaduse» § 48
lõike 4 mõistes tasutav maks;
6) trahvid, viivised ja
muud rahalised karistused ning kohtukulud;
7) esinduskulud ja
kingitused;
8) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete
soetamise ja investeerimiskulud;
9) kinnisvara soetamise kulud;
10)
lähetuses viibimise päevarahad;
11) töötasud, sealhulgas
põhipalk ja erinevad lisatasud, töölt eemal viibitud aja eest;
12)
toitlustamise kulud;
13) isikliku või ettevõtjale kuuluva
transpordivahendi kasutamise kulud;
14) riiklikud maksud, riigilõivud;
15)
kindlustusettevõtete teenustega kaasnevad kulud ja kindlustusmaksed;
16)
muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud
ja ebaolulised kulud.
(5) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.
(6) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.
(7) Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise kandma.
(8) Toetatavate kulude hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulusid, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil.
(9) Kulu arvestatakse tekkepõhiselt. Kulu tekkimise päevaks loetakse vastava majandustehingu toimumise kuupäeva. Majandustehingu toimumist tõendatakse raamatupidamise algdokumendiga.
§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on toetuse taotluse rahuldamise otsuses või määruses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad, tingimusel et projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse registreerimise hetkest (alguskuupäev) või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb taotluses märgitud kuupäeval (lõppkuupäev).
(3) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 12 kuud. Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist vastavalt §-s 19 sätestatud korras üks kord projekti jooksul tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa 15 kuud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks.
(4) Kui toetuse saaja on taotlenud projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist ja tema taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodiks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatu.
(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks.
(6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
§ 8. Taotletava toetuse piirmäärad ja tingimused
(1) Taotletava toetuse miinimumsumma on 35 000 Eesti krooni projekti kohta.
(2) Paragrahvis 5 toodud toetatavate tegevuste (välja arvatud erikoolitus) puhul on taotletava toetuse piirmääraks kuni 50% abikõlblikest kuludest ning toetatavate projektide minimaalne omafinantseerimise määr taotlejale on 50% abikõlblikest kuludest.
(3) Kui toetust antakse erikoolituseks, on taotletava toetuse piirmääraks suurettevõtjate puhul kuni 25% ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul kuni 35%. Erikoolituse toetamise korral on toetatavate projektide minimaalne omafinantseerimise määr suurettevõtjale 75% ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale 65%.
(4) Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondide poolt antud tagastamatuid toetusi.
(5) Kui projekti tegevusi, mille raames antakse koolitusabi, finantseeritakse lisaks ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu või selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuste kogu finantseerimise määr ületada üldise grupierandi määruse artiklis 39 sätestatud koolitusabi piirmäära.
[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]
3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE
§ 9. Toetuse taotlemine
(1) Käesoleva meetme raames toimub toetuse taotlemine jooksvalt.
(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest annab sihtasutus teada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
(3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotlusvormil. Sihtasutus teeb taotlusvormi kättesaadavaks oma veebilehel.
(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.
§ 10. Nõuded taotlejale
(1) Taotlejaks võib olla:
1) ettevõtja;
2) Eestis
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtjate
ühendus juhul kui on määratletavad kasusaavad ettevõtjad;
3)
Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud
kutseühendus juhul kui on määratletavad kasusaavad ettevõtjad;
4)
inkubaator juhul kui kasusaajaks on inkubaatoris tegutsevad ettevõtjad;
5)
MAK juhul kui kasusaajad on ettevõtjad.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
1)
taotlejal ei tohi olla maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud
juhul, kui see on ajatatud. Maksuvõla ajatatuse korral peavad maksed
olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt
täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsioonide
esitamise kohustuse;
2) äriühingust taotleja aktsionärid või
osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist,
välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema
registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta
madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses või
Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv
assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
3) taotleja või tema üle
valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega
pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
4) taotlejal peavad
olema nõutavad vahendid projekti elluviimiseks;
5) taotleja
omakapital vastab «Äriseadustikus» kehtestatud nõuetele;
6)
juhul kui toetust antakse vähese tähtsusega abi raames, ei tohi
kasusaajale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi
ületada koos meetme raames taotletava toetusega 200 000 (3 129 320 Eesti
krooni) eurot. Maanteetranspordi valdkonnas tegutsevate ettevõtjate
puhul ei tohi taotlejale viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese
tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 100 000
(1 564 660 Eesti krooni) eurot;
7) juhul kui taotleja on
sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest, mis
on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud nõutud
summas ja tähtaegselt.
§ 11. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja
taotluse kohta lisateavet ja -dokumente nõutud vormis ja tähtajal;
2)
võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele,
sealhulgas teha paikvaatlust ning teostada esitatud andmete õigsuse
kontrolli;
3) teavitama sihtasutust kirjalikult või e-posti teel enne
planeeritud tegevuste toimumist projektis nimetatud koolitaja,
konsultandi, koolituse ja/või konsultatsiooni läbiviija ja/või
moderaatori muutumisest, koolitusprogrammi ja/või konsultandi tööplaani
muutmisest või tegevuste toimumisaja ja -koha või osalejate muutumisest;
4)
asjaolude selgumisel viivitamata informeerima sihtasutust kirjalikult
kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis
mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutusel või taotlejal oma kohustuste
täitmist, sealhulgas taotleja nime, aadressi ja seaduslike või volitatud
esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes
pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse
lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud
avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5)
viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva
ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste
üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
6) täitma teisi
õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele
informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama määrusele.
(2) Taotluses sisalduv projekt ei tohi olla suunatud määruse § 1 lõikes 4 nimetatud tegevusaladele.
(21) Juhul kui taotleja on suurettevõtja, peab projekti
dokumentatsioon kinnitama ühe või mitme järgmise kriteeriumi täitmist:
1)
projekti maht suureneb oluliselt abi tulemusel;
2) projekti ulatus
suureneb oluliselt abi tulemusel;
3) projektiga seoses abisaaja poolt
kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel, või
4)
projekti lõpuleviimine kiireneb oluliselt.
[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]
(3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1)
üldandmed taotleja kohta, sealhulgas ärinimi, äriregistri kood,
käibemaksukohuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti
aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku andmed, projektijuhi
andmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle
lühikirjeldus;
2) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate
kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal, sealhulgas
realiseerimise netokäive, ekspordikäive, ärikasum või -kahjum (EBIT),
bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv;
3)
andmed projekti kohta, sealhulgas projekti nimetus, teostamise vajadus,
eesmärk, oodatavad tulemused ja mõju, tegevuste algus- ja lõppkuupäev,
tegevuskulude eelarve tegevuste lõikes, projekti üldmaksumus, taotletava
toetuse summa, omafinantseeringu summa;
4) esitatud lisadokumentide
loetelu;
5) taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta;
6)
vähese tähtsusega abi teatis vastavalt rahandusministri 22. aprilli
2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja
vorm» lisas toodud vormile.
(4) Juhul kui taotleja on ettevõtja, peab taotlus muuhulgas sisaldama
järgmisi dokumente:
1) taotleja poolt koostatud ja koolitajale
või konsultandile esitatud projekti lähteülesanne;
2)
taotleja arendustegevuste plaan;
3) koolitaja poolt koostatud
koolitusprogramm;
4) konsultandi poolt koostatud tööplaan;
5)
osalejate nimekiri ametikohtade lõikes;
6) koolitaja litsentsid
ja koolitusload nende olemasolu korral, koolituse läbiviijate
elulookirjeldused, koolitaja tegutsemisõigust tõendavad dokumendid
(sertifikaat, litsents), kui need ei ole interneti teel kätte saadavad;
7)
konsultandi tegutsemisõigust tõendavad dokumendid (sertifikaat,
litsents), konsultatsiooni läbiviija elulookirjeldus ning tema
kompetentsi tõendavad dokumendid, sealhulgas eelnevate tööde loetelu,
kui need ei ole interneti teel kätte saadavad;
8) juhul kui
ühelt teenuse pakkujalt ostetakse teenust rohkem kui 100 000 Eesti
krooni eest, peab taotleja esitama vähemalt kolme omavahel sõltumatu
pakkuja poolt väljastatud sisu poolest võrreldavad teenuse
hinnapakkumised;
9) jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne,
mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui 3 kuud;
10)
kassapõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja esitab
jooksva majandusaasta tulude ja kulude koondi, mis ei ole taotluse
esitamise hetkel vanemad kui 3 kuud;
11) volikiri, kui
esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.
(5) Juhul kui taotlejaks on MAK, inkubaator, kutseühendus või
ettevõtjate ühendus peab taotlus muuhulgas sisaldama järgmisi dokumente:
1)
taotleja poolt koostatud ja koolitajale või konsultandile esitatud
projekti lähteülesanne;
2) juhul kui ühelt teenuse
pakkujalt ostetakse teenust rohkem kui 100 000 Eesti krooni eest, peab
taotleja esitama vähemalt kolme omavahel sõltumatu pakkuja poolt
väljastatud sisu poolest võrreldavad teenuse hinnapakkumised;
3)
koolitaja poolt koostatud koolitusprogramm;
4) konsultandi poolt
koostatud tööplaan;
5) õppereisi programm sihtasutuse poolt
koostatud vormil;
6) koolitaja litsentsid ja koolitusload nende
olemasolu korral, koolituse läbiviijate elulookirjeldused, koolitaja
tegutsemisõigust tõendavad dokumendid (sertifikaat, litsents), kui need
ei ole interneti teel kätte saadavad;
7) konsultandi
tegutsemisõigust tõendavad dokumendid (sertifikaat, litsents),
konsultatsiooni läbiviija elulookirjeldus ning tema kompetentsi
tõendavad dokumendid, sealhulgas eelnevate tööde loetelu, kui need ei
ole interneti teel kätte saadavad;
8) moderaatori kompetentsi
tõendavad dokumendid, kui need ei ole interneti teel kätte saadavad.
9)
kutseühenduse põhikiri ja liikmete nimekiri;
10)
ettevõtjate ühenduse põhikiri ja liikmete nimekiri;
11)
inkubaatori põhikiri ja liikmete, osanike või aktsionäride nimekiri;
12)
projektis osalejate nimekiri ametikohtade ja tööandjate (ettevõtjate)
lõikes;
13) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse
alusel.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.
(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus taotlejalt nõuda selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Sihtasutuse määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täiendamise või muudatuste esitamise tähtajaks menetlus peatub. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 28 tööpäeva taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada kuni 10 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.
(4) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab meetme osa rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.
(5) Sihtasutus võib juhatuse otsusega taotluste vastuvõtmise peatada juhul kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
[RTL 2008, 96, 1327 – jõust. 5.12.2008]
(6) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.
§ 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine
(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega.
(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest või § 13 lõikes 4 nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.
(3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb menetlemise tähtaeg.
(4) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.
§ 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused ja kord
(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.
(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.
(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused
(1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust hindab sihtasutus.
(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruse §-s 12 sätestatud taotlusele esitatud nõuded.
(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks
alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses
taotlusele esitatud nõuetele või taotluse puudust ei ole võimalik § 14
lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2)
taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui
taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt
otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele
vastavuse kontrolli;
4) taotleja ei ole § 14 lõike 3 alusel määratud
tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
(4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.
§ 17. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama rakendusasutusega. Rakendusasutuse nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata.
(2) Rahuldamisele kuuluvad lõikes 4 või lõikes 6 loetletud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2 hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise jooksva aasta eelarvet.
(3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 või 6 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2 või kui vähemalt üks lõike 4 punktides 1–4 või lõike 6 punktides 1–3 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0.
(4) Juhul kui taotleja on ettevõtja, on hindamiskriteeriumid ja nende
osatähtsus koondhindes järgmine:
1) ettevõtja
arengupotentsiaal – 25% maksimaalsest koondhindest;
2)
projekti mõju ettevõtjale – 30% maksimaalsest koondhindest;
3)
ettevõtja organisatsiooniline võimekus projekti elluviimisel – 20%
maksimaalsest koondhindest;
4) projekti ettevalmistuse kvaliteet –
15% maksimaalsest koondhindest;
5) projekti kuuluvus lõikes 5
loetletud eelistuste hulka – 10% maksimaalsest koondhindest.
(5) Juhul kui taotleja on ettevõtja, eelistatakse taotlusi, mis on
seotud:
1) ettevõtja ekspordikäibe kasvuga;
2) toote-
(toodete ja teenuste väljatöötamine ning uuendamine), turu- (vastavate
turgude hõivamine ja laiendamine), protsessi- (uute tootmis-, tarne- ja
müügimeetodite loomine ning juurutamine), organisatsiooni- (uuendused
juhtimises ja töökorralduses) ja ärimudeli innovatsiooniga (toote,
kliendi ja toote pakkumise viisi välja vahetamine);
3) ettevõtja
tootlikkuse tõstmisega.
(6) Juhul kui taotlejaks on MAK, inkubaator, kutseühendus või
ettevõtjate ühendus, on hindamiskriteeriumid ja nende osatähtsus
koondhindes järgmine:
1) projekti üldine mõju ettevõtluse
arengule – 30% maksimaalsest koondhindest;
2) projekti
ettevalmistatuse kvaliteet – 25% maksimaalsest koondhindest;
3)
koolitaja või vastuvõtva isiku kvalifikatsiooni koolituse läbiviijana
(kui on määratletav üks organisatsioon, kelle juurde õppe-eesmärgil
minnakse) või moderaatori või koolitaja kvalifikatsioon vastava õppe
läbiviimiseks, kui külastatakse mitmeid organisatsioone – 25%
maksimaalsest koondhindest;
4) projekti kuuluvus lõikes 7 loetletud
eelistuste hulka – 20% maksimaalsest koondhindest.
(7) Juhul kui taotlejaks on MAK, inkubaator, kutseühendus või
ettevõtjate ühendus, eelistatakse järgmiste tegevustega seotud taotlusi:
1)
innovatsiooniteadlikkuse tõstmisele suunatud koolitused või õppereisid;
2)
juhtimiskvaliteedi tõstmise eesmärgil läbiviidavad koolitused või
õppereisid;
3) ettevõtja tootlikkuse kasvule suunatud koolitused
või õppereisid;
4) turundus- ja klienditeenindusalased
koolitused või õppereisid;
5) tootearendusalased koolitused
või õppereisid;
6) alustava eksportööri koolitused;
7)
rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud õppereiside korraldamine;
8)
kahe või enama MAKi koostöös korraldatud mitme maakonna ettevõtjaid
kaasavad koolitused või õppereisid;
9) kahe või enama
inkubaatori koostöös korraldatud mitme inkubaatori asukateks olevaid
ettevõtjaid kaasavad koolitused või õppereisid.
§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse osalise rahuldamise korral võib sihtasutus teha taotlejale ettepaneku vähendada taotletud toetuse mahtu ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole osalise rahuldamise otsusega nõus ja täielikku rahuldamise otsust ei ole võimalik teha, siis jäetakse taotlus rahuldamata.
(3) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1)
taotluse rahaline maht ületab meetme rahastamise eelarve vaba jäägi;
2)
meetme eelarves vabaneb või eelarvesse lisandub täiendavaid vabasid
vahendeid;
3) toetust on taotletud osaliselt tegevustele või kulude
katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast
olulised, asjakohased või põhjendatud;
4) omafinantseeringu
tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja
kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1)
toetuse saaja ja projekti nimetus;
2) toetuse maksimaalne suurus ja
maksimaalne toetusmäär;
3) omafinantseeringu minimaalne
määr;
4) projekti kogumaksumus;
5) projekti alguskuupäev
ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
6) toetuse
väljamaksmise tingimused;
7) aruannete esitamise tähtajad ja
kord;
8) muudatustest teada andmise kord ja tähtaeg;
9)
eritingimused;
10) asjaolu, et toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse nr 1998/2006 või koolitusabi üldise grupierandi määruse mõistes;
[RTL 2009, 16, 191 – jõust. 13.02.2009]
11) kas toetust on saadud eri- või üldkoolituseks.
(6) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
(7) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani väljastusteatega tähtkirjaga.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.
(2) Toetuse saaja on kohustatud projekti tegevuste elluviimise perioodi
jooksul taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist
juhul, kui toetuse saaja soovib muuta:
1) projektis ettenähtud
tegevusi või eesmärke;
2) projekti eelarvet ning eelarve
muudatus on suurem kui 30% projekti eelarves konkreetsele tegevusele
ettenähtud eelarverea maht, kuid mitte vähem kui 50 000 Eesti krooni;
3)
taotluses toodud koolitajat, konsultanti või koolituse või
konsultatsiooni läbiviijat;
4) projekti tegevuste elluviimise
lõppkuupäeva, kuid mitte hilisemaks kui 2015. aasta 31. augustiks.
(3) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse
rahuldamisest võib sihtasutus keelduda, kui:
1) muudatused ei
ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) otsuse
muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada
2015. aasta 31. augustiks;
3) otsuse muutmist ei võimalda
meetme rahastamise eelarve;
4) koolitaja, konsultandi või koolituse
või konsultatsiooni läbiviija muutmine ei ole põhjendatud või
väljapakutud koolitaja, konsultandi või koolituse või konsultatsiooni
läbiviija ei ole samaväärne esialgselt taotluses esitatud koolitaja,
konsultandi või koolituse või konsultatsiooni läbiviijaga.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.
(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb
vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb
asjaolu, mille varasema teadmise korral ei oleks sihtasutuse juhatus
taotluse rahuldamise otsust teinud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse
rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse
kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses
sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4)
projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
5)
toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei
rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist
ettenähtud tingimustel;
6) toetuse saaja esitab avalduse
toetusest loobumise kohta.
§ 20. Vaidemenetlus
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-s 34 sätestatud korras ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.
5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSMISE TINGIMUSED
§ 21. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid
(1) Projekti vahe- ja lõpparuanded esitatakse vastavalt rahuldamise otsuses sätestatule, kuid mitte hiljem kui üks kuu peale tegevuste lõppu. Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud aruandlusvormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel.
(2) Vahe- ja lõpparuanded esitatakse pärast projekti või projekti etapi tegevuste toimumist ja kõikide tegevustega seotud kulude kandmist.
(3) Vahearuandele lisatakse raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad või üks originaalidest, sealhulgas omafinantseeringut puudutavad dokumendid.
(4) Lõpparuanne peab sisaldama muuhulgas alljärgnevat informatsiooni
ning dokumente:
1) toetuse saaja raamatupidamise algdokumentide ning
maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad või üks originaalidest;
2)
projekti kulude loetelu sihtasutuse poolt kinnitatud vormil;
3)
projekti kulude aruanne sihtasutuse poolt kinnitatud vormil;
4)
koolituse korral tunnistus või sertifikaat, või koolitaja poolt
väljastatud tõend koolituse läbimise kohta, või kui tunnistust,
sertifikaati või tõendit ei väljastata, siis koolitusel osalejate
registreerimisleht;
5) nõustamistegevuse korral nimekiri
nõustamistegevuse käigus tekkinud dokumentidest, lühikirjeldus ja
kokkuvõte nõustamistegevuste tulemustest ning tööde üleandmise
vastuvõtmise akt;
6) konverentsikorraldaja kinnitus konverentsil
osalemise kohta.
(5) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kuni kolme järjestikuse majandusaasta jooksul projekti lõpukuupäeva majandusaastast alates.
§ 22. Toetuse väljamaksmise tingimused
(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.
(2) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saaja poolt esitatud väljamaksetaotluse alusel.
(3) Toetuse väljamakse tegemise eeldusteks on toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine sihtasutuse poolt.
(4) Sihtasutus aktsepteerib väljamaksetaotluse struktuuritoetuse registri operatiivsüsteemis hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja esitatud vahe- või lõpparuande heakskiitmist sihtasutuse poolt ja toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist.
(5) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku
keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või
kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud
kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile,
tegevustele või eesmärkidele;
3) planeeritud eesmärgid ei
ole saavutatud või on saavutatud osaliselt, koolitusel osalenute arv on
oluliselt väiksem või sihtrühm on oluliselt erinev.
6. peatükk
TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED
§ 23. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud:
1) vastama toetuse saaja ja projekti
teostamise kohta esitatud infopäringutele;
2) tagama ettenähtud
omafinantseeringu;
3) viima taotluses sisalduva projekti ellu
taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste
kohaselt;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja
taotluse rahuldamise otsusega;
5) esitama sihtasutusele tähtaegselt
nõutud informatsiooni ja aruandeid;
6) teavitama kõigist
muudatustest sihtasutust kirjalikult enne muudatuste tegemist,
sealhulgas planeeritud tegevuste aja või koha muutmisest, projektis
nimetatud koolitaja või konsultandi muutmisest, koolitusprogramm või
konsultandi tööplaani muutmisest, eelarve muutmisest eelarve ridade
lõikes, koolitusel osalejate muutmisest;
7) tagama, et toetuse
saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad
kulu- ja tasumist tõendavad dokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
tasumist tõendavatest dokumentidest selgelt eristatavad;
8)
säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat
dokumentatsiooni vähemalt 2025. aasta 31. detsembrini;
9)
kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi)
sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ning viie aasta jooksul
peale projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemist;
10)
võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid
(edaspidi järelevalve) vastavalt «Perioodi 2007–2013
struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
11) andma audiitori ja
järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud
andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
12)
võimaldama auditit või järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu
projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida
toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
13)
osutama igakülgset abi auditi ja järelevalve läbiviimiseks;
14)
jälgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse»
sätteid, kui toetuse saaja on hankija «Riigihangete seaduse» § 10
mõistes;
15) näitama toetuse kasutamisel vastavalt «Perioodi
2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» alusel kehtestatud tingimustele ja
korrale, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks
ettenähtud sümboolikat;
16) hoidma talle kasutamiseks antud
sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude
esitamisel;
17) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust
kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis
mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saajal oma kohustuste täitmist,
sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate
muutumisest, toetuse saaja ümberkujundamisest, pankroti
väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest
jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus
registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
18)
viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud
projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning
projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
19)
viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti
teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega
seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
20)
tagasi maksma toetuse, kui rakendusüksus on teinud toetuse tagasinõude
otsuse või ettekirjutuse;
21) täitma teisi õigusaktides
sätestatud kohustusi.
§ 24. Sihtasutuse õigused
Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja
järelevalvet;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute
kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse,
tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide
esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse
saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse
väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui
toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või
määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses
või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) vähendada
väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja
omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud määra;
6) keelduda toetuse väljamaksmisest,
kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et
toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
7)
teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.
Facebook
X.com