Teksti suurus:

Kalapüügiseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1995, 80, 1384

Välja kuulutanud
Vabariigi President
16.10.1995 otsus nr 620

Kalapüügiseadus

Vastu võetud 27.09.1995


1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

Käesolev seadus reguleerib suhteid kalapüügil ja veetaimede kogumisel.

§ 2. Seaduse kohaldamine

(1) Käesolev seadus kehtib Eesti Vabariigi majandusvööndis niivõrd, kuivõrd majandusvööndi seaduses (RT 1993, 7, 105) ei ole sätestatud teisiti.

(2) Käesolev seadus ei reguleeri suhteid kalade kasvatamisel ja püügil kalakasvatuslikes rajatistes nagu tiigid, sumbad, basseinid.

(3) Käesoleva seaduse sätted kalapüügiandmete esitamise kohustuse kohta laienevad Eesti lipu all sõitvale laevale väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevat vett.

§ 3. Kalapüük ja veetaimede kogumine

(1) Kalapüük on käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille eesmärgiks on kala ja jõesilmu, jõevähi ning teiste veeselgrootute (edaspidi kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel.

(2) Veetaimede kogumine on käesoleva seaduse tähenduses agariku (Fuicellaria lumbricalis) püük merest.

§ 4. Kalapüügi ja veetaimede kogumise põhinõue

Kalapüügil ja veetaimede kogumisel tuleb säilitada nende varude taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ning vältida ebasoovitavaid muutusi veekogude ökosüsteemis.

§ 5. Omandiõigus

(1) Püüdja omandiõigus kalale tekib hõivamisega, kui see ei ole vastuolus käesoleva seadusega ja ei rikuta teiste isikute õigusi. Kala on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses.

(2) Agarik meres on riigi omandis. Kaldale uhutud agarik on kaldal asuva kinnisasja omaniku omandis.

(3) Omandiõigus veekogule on kehtestatud veeseadusega (RT I 1994, 40, 655).

§ 6. Kalapüügiõigus

(1) Riigile ja kohalikule omavalitsusüksusele kuuluval avalikul veekogul ning eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul on igaühel õigus kinnisasja omanikule kahju tekitamata kala püüda ühe käsiõngega ja harrastusliku kalapüügi vahenditega käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 8, 10 ja 11 loetletud juhud.

(2) Kuni 20 m samasügavusjooneni merel ning kaldast arvates kuni ühe km laiusel veealal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on rannaküla alalisel elanikul õigus kinnisasja omanikule kahju tekitamata kala püüda piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud korras. Rannaküla käesoleva seaduse tähenduses on merega või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvega piirnev haja- või tiheasustusala, mille piiritleb kohalik omavalitsus.

(3) Veekogu omanikul on õigus käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras kala püüda, kalapüüki korraldada või kalapüük keelata.

(4) Õigus püüda kala kutselise kalapüügi vahenditega tekib isikul, kes äriseadustikuga (RT I 1995, 26–28, 355; 57, 976) sätestatud korras on kantud või kantakse ettevõtjana äriregistrisse.

(5) Eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, võivad teised isikud kala püüda veekogu omaniku loal,

(6) Siseveekogude poolt üleujutatud maaalal võivad teised isikud kala püüda maaomaniku loal. Vee taganemisel kuivale jäänud kalad kuuluvad maaomanikule. Maaomanik ei tohi teha üleujutatud maaalale rajatisi, mis takistavad kalade tagasiminekut veekogusse.

(7) Keegi ei tohi kedagi takistada kasutamast kõiki käesolevas paragrahvis loetletud kalapüügiõigusi.

(8) Saarel võivad omavalitsused omavahelisel kokkuleppel laiendada rannaküla alalise elaniku mõistet saare kõigile elanikele.

§ 7. Kalapüügiõiguse teostamine

(1) Ühe käsiõngega kalapüügiõigus vormistamist ei vaja.

(2) Harrastusliku kalapüügi vahenditega kalapüügiõigus vormistatakse riigilt ostetud kalastuskaardiga.

(3) Kalapüügilubade väljaandmise või kalapüügipiirkondade rendileandmisega riigi omandis olevatel veekogudel teostavad riigi nimel kalapüügiõigust:
1) Keskkonnaministeerium majandusvööndis, merel alates 20 m samasügavusjoonest kuni majandusvööndi piirini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning mitme maakonna piires asuvatel veekogudel. Keskkonnaminister võib mitme maakonna piires asuval siseveekogul kalapüügiõiguse teostamise kas osaliselt või täielikult üle anda ühele maavanematest, kutselise kalapüügiõiguse teostamise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maavanemale maakonnaga piirneval akvatooriumi osal või rannaküla alalise elaniku kalapüügiõiguse teostamise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kohalikule omavalitsusele viimase nõusolekul;
2) maavanem käesoleva lõike punktis 1 nimetamata siseveekogul, piiriveekogul ja kutselise kalapüügi osas merel kuni 20 m samasügavusjooneni. Keskkonnaminister võib maavanema ettepanekul ja omavalitsuse nõusolekul kalapüügiõiguse teostamise siseveekogudel üle anda omavalitsusele;
3) omavalitsus oma haldusterritooriumiga piirneval merel kuni 20 m samasügavusjooneni rannaküla alalise elaniku kalapüügiõiguse osas. Omavalitsus võib kalapüügiõiguse teostamise üle anda maavanemale.

(4) Kalapüügilubade väljaandmisega majandusvööndis teostab riigi nimel kalapüügiõigust Keskkonnaministeerium.

(5) Kohaliku omavalitsuse omandis olevatel veekogudel teostab kalapüügiõigust kohalik omavalitsus kalapüügipiirkondi rendile andes või kalapüügilubasid väljastades.

(6) Kalapüügipiirkonna rentnik või püügiloa valdaja teostab renditud või ostetud kalapüügiõigust rendilepingus ja kalapüügiloas sätestatud tingimustel, arvestades käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud kitsendusi.

(7) Eraveekogul teostab kalapüügiõigust veekogu omanik iseseisvalt, arvestades käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud kitsendusi.

(8) Mitme kinnisasja piires oleval veekogul teostatakse kalapüügiõigust omanike kokkuleppel või ühtse kalapüügipiirkonna moodustamisega.

(9) Kalapüügiõiguse teostamisel majandusvööndis, territoriaalmerel ja piiriveekogudel on aluseks rahvusvahelised lepingud.

(10) Omavalitsuse territooriumiga piirneva mere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve akvatooriumi osi jaotavad omavalitsused omavahelise kokkuleppe alusel. Kui omavalitsused ei jõua akvatooriumi jaotamises kokkuleppele, teeb seda keskkonnaminister, lähtudes võrdsete kauguste printsiibist. Akvatooriumi jaotamise kokkulepped või keskkonnaministri otsused tuleb säilitada Keskkonnaministeeriumis ja maavanema kantseleis.

(11) Kalapüügiõiguse üleandmise otsus tuleb tühistada, kui kalapüügiõiguse teostamisel ei täideta kõiki käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõudeid.

2. peatükk
KALAPÜÜGI KORRALDAMINE

§ 8. Kalapüügipiirkond

(1) Kalapüügipiirkond on merel kuni 20 m samasügavusjooneni ning teistel veekogudel kalavarude ja püügikohtade otstarbekaks jaotamiseks, kasutamiseks ja kaitseks või looduslikul veekogul kalakasvatuseks kindlaksmääratud ja registreeritud veeala, mis võib olenevalt selle moodustajast olla:
1) riigi kalapüügipiirkond;
2) kohaliku omavalitsuse kalapüügipiirkond;
3) eraomaniku kalapüügipiirkond.

(2) Kalapüügipiirkonna moodustab kalapüügiõigust teostav isik ja registreerib maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(3) Kalapüügipiirkonna majandamise aluseks on kalapüügi õigust teostava isiku kinnitatud majandamiskava, milles nähakse ette püüniste ja püügikohtade jaotamise kord, koelmute, püügikohtade ja kalavarude kaitse abinõud ning nõuded püügiandmete esitamiseks.

(4) Kalapüügipiirkond loetakse moodustatuks selle registreerimise päevast. Kalapüügipiirkonda ei registreerita, kui puudub kinnitatud majandamise kava.

(5) Kalapüügipiirkonna moodustamine ei lõpeta igaühe kalapüügiõigust ühe käsiõngega ja harrastusliku kalapüügi vahenditega kõikidel veekogudel ning rannaküla alalise elaniku kalapüügiõigust piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega merel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud juhul.

(6) Riigi või kohaliku omavalitsuse kalapüügipiirkonna rentnik või eraomandusliku kalapüügipiirkonna omanik võib siseveekogudel registreeritud kalapüügipiirkonnas kalapüüki maavanema nõusolekul keelata või sisse seada täiendava tasu kalapüügiloa või kalastuskaardi eest, kui ta on teinud kulutusi veekogu kalavarude rikastamiseks.

(7) Kalapüügipiirkonna sisse ei arvestata rahvusparkide ja looduskaitsealade reservaatide territooriumil asuvaid veekogusid, teistel kaitsealustel territooriumidel võib kaitseeeskiri seada kalapüügile täiendavaid kitsendusi.

§ 9. Kalapüügipiirkonna rentimine

(1) Kalapüügipiirkonna rendileandmisega antakse rentnikule õigus kalapüügiks ainult rendilepingus sätestatud tingimustel.

(2) Kalapüügipiirkonda saab rentida ainult tähtajalise rendilepingu alusel.

(3) Kalapüügipiirkonna muutmisel muudetakse vastavalt ka rendilepingut. Rendilepingu võib ennetähtaegselt lõpetada rentniku soovil ja juhul, kui rentnik rikub rendilepingu tingimusi või käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud kalapüügikorda. Renditud kalapüügiõiguse edasimüük on keelatud.

(4) Kalapüügipiirkonda saab rentida kalapüügipiirkonda arvatud veekogude või nende osade kõikide omanike nõusolekul.

(5) Omanik võib jätta kalapüügipiirkonna välja rentimata.

(6) Kalapüügipiirkonna võivad rendile võtta rannaküla alalised elanikud või nende ühendused, äriseadustikuga sätestatud korras registreeritud ettevõtjad või nende ühendused või juriidilise isiku õigustes harrastuskalastajate ühendused.

(7) Kalapüügipiirkonna rendilepingu tüüpvormi ja selle sõlmimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 10. Ühe käsiõngega kalapüük

(1) Igaüks tohib kalastuskaardita või kalapüügiloata ning kalapüügipiirkonda rentimata püüda ühe käsiõngega kala käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes sätestatud tingimustel. Käsiõnge kirjelduse kehtestab kalapüügieeskiri.

(2) Ühe käsiõngega võib kala püüda riigile ja omavalitsusele kuuluval avalikul veekogul või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud kitsendusi.

(3) Kinnisasja omaniku loal võib ühe käsiõngega kala püüda:
1) eraomanikule kuuluval veekogul, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks;
2) siseveekogude poolt üleujutatud maa-alal;
3) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni.

§ 11. Harrastuslik kalapüük

(1) Igaüks tohib käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud kitsendusi arvestades kalapüügiloata ning kalapüügipiirkonda rentimata kalastuskaardi alusel tegelda harrastusliku kalapüügiga:
1) spinningu, vedeli, sikuti, lendõnge, ankurdamata unna ja enam kui ühe käsiõngega kõikidel veekogudel, arvestades käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud tingimusi;
2) allveekalapüügivahenditega, kasutamata akvalangi, kõikidel veekogudel;
3) haakeõngega üksnes merel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

(2) Harrastusliku kalapüügi vahendite kirjelduse kehtestab kalapüügieeskiri.

(3) Kinnisasja omaniku loal võib harrastusliku kalapüügi vahenditega kala püüda:
1) eraomanikule kuuluval veekogul, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks;
2) siseveekogude poolt üleujutatud maa-alal;
3) erakalapüügipiirkonda arvatud veekogul;
4) eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni.

§ 12. Kalastuskaart

(1) Kalastuskaart on kirjalik luba kalapüügiks harrastusliku kalapüügi vahenditega.

(2) Kalastuskaardil on ühesugune vorm ja hind kogu Eesti territooriumil, välja arvatud siiapüügil Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel. Kalastuskaardi vormi, hinna ja väljaandmise korra kehtestab keskkonnaminister.

(3) Kalastuskaardile kantakse lubatud püügivahendid, olulisemad kalapüügikitsendused ja piirkonnad, kus kalastuskaart ei kehti.

(4) Kalastuskaart on nimeline ja seda ei tohi anda kolmandale isikule.

(5) Keskkonnaministril on õigus määrata piirkonnad, kuhu kalastuskaartide müük on piiratud. Nendes piirkondades kehtib kalastuskaart koos lisalehega.

§ 13. Kutseline kalapüük

(1) Kutseline kalapüük on:
1) kala või agariku püük äriseadustikuga sätestatud korras registreeritud ettevõtja poolt kalapüügipiirkonna rendilepinguga või kalapüügiloaga määratud püügivahenditega ja tingimustel, arvestades käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud kitsendusi;
2) rannaküla alalise elaniku kalapüük piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega merel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ühe kuni kolme nakkevõrguga või ühe kuni ühe meetri kõrguse ääremõrraga või kuni 250-st õngekonksust koosneva põhjaõngejadaga.

(2) Kutseliseks kalapüügiks lubatud püügivahendite loetelu ja kirjelduse sätestab kalapüügieeskiri.

(3) Kutseline kalapüük toimub:
1) renditud kalapüügipiirkonnas rendilepingu alusel. Rendilepinguga võidakse nõuda rentniku volitust kalapüüdjale, kui kalapüüdjaks ei ole rentnik ise;
2) kalapüügipiirkonda mittearvatud veekogul või selle osal Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras väljastatud kalapüügilubade alusel;
3) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud vahenditega omavalitsuse väljastatud lubade alusel, sõltumata sellest, kas püügikoht on arvatud kalapüügipiirkonda või mitte.

(4) Lubatud väljapüügi mahud ja kalapüügivahendite kitsendused kutselisel kalapüügil:
1) lubatud aastase väljapüügi mahud riigi ulatuses rahvusvaheliselt kontrollitavate kalaliikide nagu räime, kilu, tursa ja lõhe osas kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades kalavarude seisundit ja rahvusvahelisi lepinguid;
2) maakondade kaupa kehtestab püügivahendite arvu ja vajadusel ka lubatud väljapüügi mahud keskkonnaminister, võttes aluseks teadusuuringud ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud väljapüügimahud;
3) lubatud püügivahendite arvu ja vajadusel ka lubatud väljapüügi mahud püügipiirkondade ja omavalitsuste kaupa kehtestab maavanem oma otsusega, võttes aluseks keskkonnaministri poolt maakonnale määratud arvud;
4) lubatud püügivahendid rannaküla alalisele elanikule piiratud arvu kutselise kalapüügi vahenditega määrab omavalitsus kalapüügiloaga, võttes aluseks maavanema määratud arvud. Omavalitsuse omandis olevatele veekogudele määrab omavalitsus nii püügivahendite lubatud arvu kui vajadusel ka lubatud väljapüügi mahud;
5) lubatud püügivahendite arvu ja vajadusel ka lubatud väljapüügi mahud väljaspool kalapüügipiirkonda või üksikul siseveekogul määrab kalapüügiloaga loa väljaandja, kui seda ei ole teinud keskkonnaminister, võttes aluseks kehtestatud püügivahendite arvu või väljapüügimahu.

(5) Vajadus lubatud väljapüügimahtude määramiseks tuleneb kalavarude ohustatusest, rahvusvahelistest lepingutest ja kalapüügistatistikast ning selle vajaduse kehtestab keskkonnaminister.

(6) Kutseliseks kalapüügiks koigi kalapüügieeskirjaga lubatud kalapüügivahenditega on kalapüügipiirkonna rentimise ja kalapüügiloa saamise õigus äriseadustikuga sätestatud korras registreeritud ettevõtjatel või nende ühendustel.

§ 14. Teadus- ja eriotstarbeline kalapüük

(1) Riigi omandis olevatel veekogudel annab püügiloa teaduslikeks uuringuteks või eriotstarbeliseks kalapüügiks Keskkonnaministeerium. Nimetatud püügiloaga võidakse lubada püüda kala, arvestamata piiranguid, mis on kehtestatud kalapüüki reguleerivate õigusaktidega. Kalapüük on eriotstarbeline, kui seda tehakse kalavarude rikastamise eesmärgil kalamarja kogumiseks kalakasvandusele, kalade ümberasustamiseks, kalade hukkumise vältimiseks ja veekogu ökosüsteemi parandamiseks.

(2) Teadus- või eriotstarbeliseks kalapüügiks era- või kohaliku omavalitsuse omandis olevatel veekogudel annab püügiloa veekogu omanik.

§ 15. Kalapüügiõiguse tasustamine

(1) Tasu määramise korra kutselise kalapüügi eest riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvatel veekogudel, kalapüügilubade vormid ja nende väljastamise ja äravõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Püügiload teaduslikuks kalapüügiks kõikidele veekogudele ja eriotstarbeliseks kalapüügiks riigi omandis olevatele veekogudele väljastatakse tasuta.

§ 16. Piiratud püügivõimalustest tingitud kitsendused

(1) Kui rannaküla alaliste elanike taotlused kalapüügilubade saamiseks ületavad maavanema poolt lubatud püügivahendite arvu või lubatud väljapüügi mahtu, vähendab omavalitsus püügivahendite või püügipäevade arvu või kehtestab püügilubade saamise järjekorra.

(2) Kui sama veeala taotlevad kalapüügipiirkonnana rentida mitu isikut, langetatakse otsus kalapüügipiirkonna kalavarude kaitseks ja taastootmiseks parema majandamise kava esitanud isiku kasuks enampakkumiseta.

(3) Kui kalavarud ei võimalda kutselise kalapüügiga tegelevate isikute poolt taotletud püüniste arvu või väljapüügimahtu, vähendatakse mõlemat kõigi taotluste osas võrdeliselt. Piiratud püügivõimaluste korral võib kutselist kalapüüki alustavale ettevõtjale kalapüügiõigust omava ettevõtja arvelt kalapüügiluba anda vaid viimase nõusolekul.

(4) Kui rannaküla alalise elaniku ja kutselise kalapüügiga tegelevate isikute taotlused ühele ja samale veealale ületavad lubatud püügivahendite arvu või väljapüügimahtu, vähendatakse võrdeliselt nii esimeste kui teiste taotluste osas kas püüniste arvu või väljapüügimahtu. Püüniste arvu või väljapüügimahu suurendamisel sellel veealal suurendatakse võrdeliselt nii rannaküla alalistele elanikele kui kutselise kalapüügiga tegelevatele isikutele kas püüniste arvu või väljapüügimahtu.

§ 17. Kalapüügi ja veetaimede kogumise eeskiri (edaspidi kalapüügieeskiri)

(1) Kalapüügikorra kõigil veekogudel ja veetaimede kogumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus kalapüügieeskirjaga.

(2) Kalapüügieeskirjaga sätestatakse:
1) kalapüügi keeluajad ja -alad;
2) kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused;
3) püügivahendite ja -viiside piirangud ja nõuded;
4) püügivahendite loetelu ja kirjeldus.

(3) Kaaspüük käesoleva seaduse tähenduses on püügiloaga lubatud kalahigi kõrval püünisesse sattunud ja väljapüütud alamõõdulised kalad või teised kalaliigid.

3. peatükk
KALAPÜÜGI ARVESTUS JA REGULEERIMINE NING KALAVARUDE KAITSE

§ 18. Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kohustuslikkus

(1) Kalastuskaardi, kalapüügiloa või rendilepingu alusel kala või veetaimi püüdev isik on kohustatud esitama püügiandmed Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kord laieneb erakalapüügipiirkonna omanikule, omavalitsusele tema poolt väljastatud kalapüügilubade osas ja Eesti lipu all sõitvale laevale, olenemata püügikohast

(3) Kalapüügiandmete arvestust maakonnas korraldab maavanem.

(4) Andmed tuleb esitada ka kaaspüügina kalapüünistes hukkunud imetajate ja lindude kohta.

(5) Kala esmakokkuostja esitab andmed kala ostu kohta kalapüügiõigust omavalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 19. Kalapüügi kitsendamine

(1) Kalapüüki kitsendatakse kalapüügieeskirjaga ning püügimahtude, lubatud püüniste liikide ja arvu kehtestamisega, arvestades rahvusvahelisi lepinguid ja Eesti seadusi.

(2) Kalapüügikitsenduste aluseks on teadusuuringud ja kalapüügi statistilised andmed.

(3) Kalavarude ohustatuse korral kehtestab keskkonnaminister kalakaitse- ja teadusasutuste ettepanekul ajutised püügikitsendused.

§ 20. Keelatud tegevus, püügiviisid ja -vahendid

(1) Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on veekogudel keelatud:
1) muuta veekogu põhja ja kallaste profiili;
2) takistada laevaliiklust tähistatud laevateedel;
3) vee reostamine ja veekogu risustamine;
4) rikkuda või hävitada veekogule või selle äärde paigaldatud märke, silte ja muid rajatisi.

(2) Kalapüügil on keelatud püüda kala, mille pikkus värskena on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust. Alamõõdulise kala kaaspüügi tingimused sätestatakse kalapüügieeskirjaga.

(3) Kalapüügil ja veetaimede kogumisel on keelatud heita tagasi vette püütud kalu ja veetaimi, kui need on kaotanud eluvõime.

(4) Keelatud on püüda kala vahenditega ja viisil, mis põhjustavad kalade asjatu hukkumise ja kalavarude kahjustamise, nagu püük elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, tulirelvade ja lõhkelaengutega.

(5) Kalapüügieeskirjas kirjeldamata püügivahendite ja püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.

(6) Keelatud on:
1) müüa alamõõdulist kala;
2) müüa ja transportida värsket kala veekogu kaldal, kus selle püüdmine on keelatud;
3) müüa, transportida ja töödelda värsket kala, mille päritolu ei ole tõendatav.

§ 21. Veekogude omanike ja valdajate kohustus kalavarude kaitsel

Veekogu omanik ja valdaja on kohustatud korraldama kalavarude kaitset tema omandis või valduses oleval veekogul.

§ 22. Kalade maaletoomine või veekogudesse asustamine

(1) Eestis looduslikult mitteesinevate liikide eluskala või muid veeorganismide liike või nende viljastatud marja tohib maale tuua ainult keskkonnaministri loal.

(2) Kalade veekogudesse asustamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 23. Keskkonnaekspertiis

Hoonete ja rajatiste püstitamiseks ning muude tööde tegemiseks, mis võivad kahjustada kalavarusid, tuleb teha keskkonnaekspertiis Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

4. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 24. Järelevalve

Kalapüügialaste õigusaktide täitmist kontrollivad seadusega volitatud ja Vabariigi Valitsuse volitatud järelevalveasutused.

§ 25. Vastutus kalapüügialase õiguserikkumise eest ja kahjude hüvitamine

(1) Füüsilised isikud, kes rikuvad kalapüügialaseid õigusakte, kannavad distsiplinaar-, haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust vastavalt seadustele.

(2) Juriidiline isik kannab tsiviilvastutust vastavalt käesolevale seadusele. Juriidilise isiku haldusvastutus on:
1) kalapüügi korraldamise eest keeluajal või -alal või loata – rahatrahv rikkumise vahetuks objektiks olnud väljapüütud kala koguse hariliku väärtuse viiekordses ulatuses, kuid mitte vähem kui 10 000 krooni;
2) kalapüügi korraldamise eest püügikorda, loa või rendilepingu tingimusi rikkudes – rahatrahv kuni 10 000 krooni;
3) kalamüügi korraldamise eest müügitingimusi rikkudes – rahatrahv rikkumise vahetuks objektiks olnud kalakoguse hari­liku väärtuse viiekordses ulatuses, kuid mitte vähem kui 2000 krooni;
4) järelevalveasutuste ettekirjutuste täitmata jätmise eest – rahatrahv kuni 10 000 krooni.

(3) Halduskaristuse juriidilisele isikule kalapüüki reguleerivate õigusaktide rikkumise eest määrab halduskohtunik. Halduskaristuse määramisel kasutatakse haldusõiguserikkumiste seadustikuga (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324; 25, 352; 29, 358; 47, 739; 48, 744; 53, 844 ja 845; 57, 978 ja 980; 58, 1005; 59, 1006; 62, 1056) sätestatud menetluse korda.

(4) Kalavarudele tekitatud ja tekitatav kahju tuleb hüvitada. Hüvituse ja kalapüügiga või kalavarude muul viisil kahjustamisega kalavarudele tekitatud kahju arvutamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 26. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

(1) Tunnistatakse kehtetuks:
1) Eesti Vabariigi kalapüügiseaduse (RT 1991, 43, 516) §-d 1–28;
2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus «Eesti Vabariigi kala­püügiseaduse rakendamise kohta» (RT 1991, 43, 517).

(2) Eesti Vabariigi kalapüügiseaduse (RT 1991, 43, 516) §-d 29 ja 30 kaotavad kehtivuse kalakapitali seaduse jõustumise päeval.

§ 27. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. jaanuaril.

  Riigikogu esimees Toomas SAVI