Eesti Vabariigi ja Kanada vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping
Vastu võetud 02.06.1995
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ja Kanada valitsus, soovides sõlmida lepingut tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks, leppisid kokku alljärgnevas:
I. LEPINGU ULATUS
Artikkel 1. Isikuline ulatus
Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.
Artikkel 2. Lepingualused maksud
1. Käesolev leping kehtib Kanada ning Eesti või tema kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulu- ja kapitalimaksude suhtes, seda sõltumata nende sissenõudmise viisist.
2. Tulu- ja kapitalimaksudena käsitletakse makse, mis on kehtestatud kogutulule, kogukapitalile või tulu või kapitali koostisosadele, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulule, samuti ka makse kapitali väärtuse kasvule.
3. Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on konkreetselt:
(a) Eestis:
(i) tulumaks;
(ii) maamaks;
(iii) kohalik tulumaks
(edaspidi «Eesti maks»);
(b) Kanadas: tulumaksuseaduse alusel Kanada valitsuse poolt kehtestatud maksud (edaspidi «Kanada maks»).
4. Leping kehtib ka igale sarnasele maksule ja kapitalimaksudele, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud teatavad üksteisele igast tähtsamast muudatusest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes.
II. MÕISTED
Artikkel 3. Üldmõisted
1. Käesolevas lepingus, kui kontekst ei nõua teisiti:
(a) mõiste «Eesti» tähistab Eesti Vabariiki ja kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Eesti territooriumi ja muid Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib Eesti seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;
(b) mõiste «Kanada», kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Kanada territooriumi, sealhulgas:
(i) väljaspool Kanada territoriaalmeresid asuvaid alasid, kus Kanada võib kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja Kanada seadustega kasutada õigusi merepõhja ja maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;
(ii) merd ning õhuruumi kõigi alapunktis i nimetatud alade kohal loodusvarade uurimise ja kasutamisega seotud tegevuse suhtes;
(c) mõisted «lepinguosaline riik» ja «teine lepinguosaline riik» tähistavad Eestit või Kanadat, nii nagu kontekst seda nõuab;
(d) mõiste «isik» hõlmab füüsilist isikut, päranditompu, trusti, kompaniid, partnerlust ja muud isikute ühendust;
(e) mõiste «kompanii» tähistab juriidilist isikut või igat üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse juriidilise isikuna;
(f) mõisted «lepinguosalise riigi ettevõte» ja «teise lepinguosalise riigi ettevõte» tähistavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet;
(g) mõiste «kompetentne ametivõim» tähistab:
(i) Eestis – rahandusministrit või tema volitatud esindajat;
(ii) Kanadas – riigitulude ministrit või tema volitatud esindajat;
(h) mõiste «kodanik» tähistab:
(i) lepinguosalise riigi kodakondsust omavaid füüsilisi isikuid;
(ii) juriidilisi isikuid, partnerlusi või assotsiatsioone, kelle staatus on määratletud lepinguosalises riigis kehtivate seadustega;
(i) mõiste «rahvusvaheline transport», viitega lepinguosalise riigi ettevõttele, tähistab reisijate või varade mere- või õhutransporti, välja arvatud juhul, kui selle põhieesmärgiks on mere- või õhutransport ainult teise lepinguosalise riigi piirides.
2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingu rakendamisel ükskõik millisel ajal teisi siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui kontekst ei nõua teisiti, tähendus, mis neil on samal ajal selle riigi seaduse alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes leping kehtib.
Artikkel 4. Resident
1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «lepinguosalise riigi resident»:
(a) isikut, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtimiskeskuse, registreerimiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi tõttu;
(b) selle riigi valitsust, tema riiklikke allüksusi või kohalikke omavalitsusi, või selle valitsuse, allüksuse või omavalitsuse esindusi või asutusi.
Kuid see mõiste ei hõlma isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate tõttu.
2. Kui 1. lõike sätete kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus järgnevalt:
(a) teda loetakse residendiks ainult riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks ainult riigis, millega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);
(b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata, või kui tal puudub alaline elukoht kummaski riigis, siis loetakse teda residendiks ainult riigis, kus ta korduvalt viibib;
(c) kui ta viibib korduvalt mõlemas riigis või ei viibi korduvalt neist kummaski, siis loetakse teda residendiks ainult riigis, mille kodanik ta on;
(d) kui ta on mõlema riigi kodanik või ei ole kummagi riigi kodanik, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel.
3. Kui 1. lõike sätete kohaselt on kompanii mõlema lepinguosalise riigi resident, siis loetakse teda residendiks ainult riigis, mille kodanik ta on.
4. Kui 1. lõike sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik ega kompanii, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis püüavad lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud lahendada seda küsimust vastastikuse kokkuleppe teel ja otsustada lepingu rakendamise üle sellise isiku suhtes.
Artikkel 5. Püsiv tegevuskoht
1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «püsiv tegevuskoht» äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.
2. Mõiste «püsiv tegevuskoht» hõlmab eriti:
(a) juhtimiskeskust;
(b) haruettevõtet;
(c) kontorit;
(d) tehast;
(e) töökoda, ja
(f) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda teist loodusvarade uurimise või kasutamisega seoses olevat kohta.
3. Ehitusplats, ehitus- või seadmestamisprojekt kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui see kestab kauem kui kuus kuud.
4. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest ei loeta mõistet «püsiv tegevuskoht» hõlmavat:
(a) võimsuste kasutamist ettevõttele kuuluvate kaupade ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
(b) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;
(c) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult töötlemise eesmärgil teise ettevõtte poolt;
(d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil;
(e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte toimimiseks vajaliku, mõne muu ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse eesmärgil;
(f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses punktides a kuni e loetletud tegevuste ükskõik milliste kombinatsioonidega, eeldades, et kõik sellest kombinatsioonist tulenev kindla asukoha äritegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga.
5. Olenemata 1. ja 2. lõike sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu esindaja staatuses vastavalt 6. lõikele, tegutseb ettevõtte nimel ja kes on volitatud sõlmima ja korduvalt sõlmib lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta 4. lõikes loetletud tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks.
6. Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, komisjonäri või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad äritegevuseks ettenähtud korras. Seejuures, kui sellise esindaja tegevus toimub täielikult või peaaegu täielikult selle ettevõtte kasuks, siis ei loeta teda üldjuhul käesoleva lõike mõttes sõltumatuks esindajaks.
7. Asjaolu, et kompanii, mis on lepinguosalise riigi resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii poolt, mis on teise lepinguosalise riigi resident, või mille äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda iseenesest kumbagi kompaniid üksteise suhtes püsivaks tegevuskohaks.
III. TULU MAKSUSTAMINE
Artikkel 6. Kinnisvaratulu
1. Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis olevast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas tulu põllumajandusest ja metsandusest) võidakse maksustada selles teises riigis.
2. Käesolevas lepingus on mõistel «kinnisvara» tähendus, mis tal on selle lepinguosalise riigi vastava maksuseaduse mõttes, kus mainitud vara tegelikult asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara päraldisi, sealhulgas ehitisi, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat sisseseadet ning eluskarja, maaomandit käsitleva üldise seadusega sätestatud õigusi, optsioone ja sarnaseid kinnisvara omandamise õigusi, kinnisvara kasutamisõigusi ja õigusi muutuvatele või püsivatele väljamaksetele töö või õiguse eest tööle maavarade leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega; laevu ja õhusõidukeid ei käsitleta kinnisvarana.
3. 1. lõike sätted kehtivad kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulule, aga ka kinnisvara võõrandamisest saadud tulule.
4. Kui aktsiate või muude korporatiivsete õiguste omamine kompaniis annab selliste aktsiate või korporatiivsete õiguste omanikule õiguse kasutada kompaniile kuuluvat kinnisvara, siis võidakse selle õiguse otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kasutamisest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub.
5. 1. ja 3. lõike sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule.
Artikkel 7. Ärikasumid
1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumid maksustatakse ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõtte äritegevus toimub või on toimunud eelpool mainitud viisil, siis võidakse ettevõtte kasumeid maksustada teises riigis, kuid ainult seda osa kasumitest, mis kuulub sellele püsivale tegevuskohale.
2. Olenevalt 3. lõike sätetest, kui lepinguosalise riigi ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises riigis sellele püsivale tegevuskohale kuuluvaks kasumid, mida tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva ettevõttena, mis osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes ettevõttega, mille püsiv tegevuskoht ta on, ja kõigi teiste isikutega.
3. Püsiva tegevuskoha kasumite määramisel lubatakse kuludena maha arvata kulusid (mis ei ole kulud, mida ei saaks maha arvata, kui püsiv tegevuskoht oleks iseseisev ettevõte), mis on tekkinud püsiva tegevuskoha tõttu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulud, seda kas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal.
4. Niivõrd, kuivõrd püsivale tegevuskohale kuuluvaid kasumeid määratakse lepinguosalise riigi poolt järgitava tava kohaselt ettevõtte kogukasumite jaotamise alusel tema erinevate osade vahel, ei takista 2. lõike ükski säte määramast maksustatavaid kasumeid selles lepinguosalises riigis kasutatava jaotusmeetodi järgi; seejuures peab kasutatav jaotusmeetod olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesolevas artiklis olevate põhimõtetega.
5. Kasumeid ei loeta püsivale tegevuskohale kuuluvaks ainuüksi põhjusel, et see püsiv tegevuskoht ostab ettevõtte jaoks kaupu.
6. Eelnevate lõigete mõttes määratakse püsivale tegevuskohale kuuluvad kasumid igal aastal sama meetodi alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane põhjus vastupidiseks.
7. Kui kasumid hõlmavad tululiike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende artiklite sätteid sõltumata käesoleva artikli sätetest.
8. Miski käesolevas artiklis ei takista lepinguosalist riiki rakendamast oma seadust, mis käsitleb ükskõik millise isiku kindlustusäritegevuse maksustamist (niivõrd, kuivõrd see seadus kehtib käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval ja kui seda ei muudeta määral, mis mõjutaks tema üldist iseloomu).
Artikkel 8. Mere- ja õhutransport
1. Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasumid maksustatakse ainult selles riigis.
2. Olenemata 7. artikli sätetest võidakse lepinguosalise riigi ettevõtte kasumid, mis on saadud reisijate või varade meretranspordist, mille põhieesmärgiks on reisijate või varade transport ainult teise lepinguosalise riigi piirides, maksustada selles teises riigis.
3. Käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätted kehtivad ka kasumitele, mis on saadud osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis.
4. Käesoleva artikli mõttes hõlmavad ettevõtte rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasumid:
(a) kasumeid laevade või lennukite ilma meeskonnata rentimisest; ja
(b) kasumeid kaupade transpordis kasutatavate konteinerite (sealhulgas konteinerite transpordis kasutatavate treilerite ja nendega seotud seadmete) kasutamisest, hooldamisest või rentimisest,
kui selline rentimine või vastav kasutamine, hooldamine või rentimine kaasneb ettevõtte rahvusvahelise mere- või õhutranspordiga.
Artikkel 9. Assotsieerunud ettevõtted
1. Kui:
(a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, või kui
(b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis,
ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku iseseisvate ettevõtete vahelistest erinevad tingimused, siis võidakse lugeda kasumid, mis oleksid ilma nende tingimusteta lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumite hulka ja vastavalt ka maksustada.
2. Kui lepinguosaline riik loeb selle riigi ettevõtte kasumite hulka – ja maksustab vastavalt – kasumeid, mille osas teise lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis maksustatud, ja kui sellised kasumid on kasumid, mis oleksid lisandunud esimesena mainitud riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud sarnased iseseisvate ettevõtete vaheliste tingimustega, siis reguleerib teine riik vastavalt nende kasumite maksustamise ulatust. Sellise reguleerimise ulatuse määramisel arvestatakse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.
3. Lepinguosaline riik ei muuda ettevõtte kasumeid 1. lõikes mainitud olukordades pärast tema riikliku seadusega ettenähtud ajapiiranguid ja igal juhul mitte pärast viie aasta möödumist selle aasta lõpust, millal sellisele muutmisele kuuluvad kasumid oleksid 1. lõikes mainitud tingimuste puudumisel lisandunud sellele ettevõttele.
4. 2. ja 3. lõike sätted ei kehti pettuse, tahtliku kohustuse täitmata jätmise või hooletuse korral.
Artikkel 10. Dividendid
1. Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.
2. Seejuures võidakse neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus dividende maksev kompanii on resident, aga kui teise lepinguosalise riigi resident on dividendide kasusaav omanik, siis ei ületa dividendidelt võetav maks:
(a) välja arvatud mitteresidendile kuuluva Kanada residendist investeerimiskorporatsiooni dividendide puhul, 5 protsenti dividendide brutosummast, kui kasusaav omanik on kompanii, kes kontrollib otseselt vähemalt 25 protsenti dividende maksva kompanii hääleõigustest;
(b) 15 protsenti dividendide brutosummast kõigil teistel juhtudel.
Käesoleva lõike sätted ei mõjuta kompanii nende kasumite maksustamist, millest dividende makstakse.
3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «dividendid» tulu aktsiatelt, jouissance-aktsiatelt või jouissance-õigustest, kaevandusaktsiatelt, asutajaaktsiatelt või muudest kasumis osalevatest õigustest, mis ei ole võlanõuded, aga ka tulu, mida selle riigi seaduste järgi, kus dividende jaotav kompanii on resident, käsitletakse maksustamisel tuluna aktsiatelt.
4. 1. ja 2. lõike sätted ei kehti, kui dividendide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb selles teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas 7. artikli või 14. artikli sätted.
5. Kui kompanii, mis on lepinguosalise riigi resident, saab kasumeid või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa see teine riik kehtestada maksu kompanii poolt makstavatele dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse selle teise riigi residendile või kui osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga, ega saa allutada kompanii jaotamata kasumeid maksule kompanii jaotamata kasumitelt, isegi kui makstavad dividendid või jaotamata kasumid koosnevad täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud tulust või kasumitest.
6. Miski käesolevas lepingus ei ole tõlgendatav lepinguosalist riiki takistavana, maksustades kompanii selles riigis olevale püsivale tegevuskohale kuuluvaid tulusid maksuga, mis on täiendav maksu suhtes, mida võetakse selle riigi kodanikust kompanii tuludelt, eeldusel, et see täiendav maks ei ületa 5 protsenti selliste tulude summast, mida ei ole allutatud sellisele täiendavale maksule eelmistel maksuaastatel. Käesoleva sätte mõttes tähistab mõiste «tulud» kasumeid, sealhulgas juurdekasve, mis kuuluvad lepinguosalises riigis olevale püsivale tegevuskohale sel aastal ja eelmistel aastatel, millest on maha arvatud kõik selle riigi poolt sellistelt kasumitelt võetud maksud peale siin mainitud täiendava maksu.
Artikkel 11. Intressid
1. Intressid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.
2. Seejuures võidakse neid intresse maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus intressid tekivad, aga kui teise lepinguosalise riigi resident on intresside kasusaav omanik, siis ei ületa intressidelt võetav maks 10 protsenti intresside brutosummast.
3. Olenemata käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätetest:
(a) maksustatakse Eestis tekkivad intressid ainult Kanadas, kui intresse makstakse:
(i) Kanada valitsusele või tema riiklikule allüksusele või kohalikule omavalitsusele;
(ii) Kanada Pangale; või
(iii) Ekspordi Arendamise Korporatsioonile;
(b) maksustatakse Kanadas tekkivad intressid ainult Eestis, kui intresse makstakse:
(i) Eesti valitsusele või kohalikule omavalitsusele;
(ii) Eesti Pangale; või
(iii) pärast käesoleva lepingu allakirjutamist Eesti loodud, Ekspordi Arendamise Korporatsiooniga olemuslikult sarnasele organisatsioonile (lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud otsustavad vastastikuse kokkuleppe teel, kas sellised organisatsioonid on olemuslikult sarnased);
(c) maksustatakse lepinguosalises riigis tekkivad intressid, mida makstakse seoses laenu garantii või laenu kindlustamisega mõne punktides a või b mainitud või viidatud üksuse poolt, ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, ainult selles teises riigis;
(d) maksustatakse lepinguosalises riigis tekkivaid intresse ainult teises lepinguosalises riigis, kui:
(i) intresside saaja on selle teise riigi ettevõte ja intresside kasusaav omanik, ja kui
(ii) intresse makstakse seoses võlgnevusega, mis on tekkinud seoses selle ettevõtte poolt kaupade või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade müügikrediidiga esimesena mainitud riigi ettevõttele, välja arvatud juhul, kui on tegemist müügi või võlgnevusega omavahel seotud isikute vahel;
(e) maksustatakse lepinguosalises riigis tekkivaid intresse, mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, kes on intresside kasusaav omanik, ainult teises riigis juhul, kui sellised intressid on viivised hilinenud maksetelt.
4. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «intressid» tulu igat liiki võlanõuetest, mis on või ei ole tagatud hüpoteegiga, ja eriti tulu valitsuse väärtpaberitest ja tulu võlakohustustest ning obligatsioonidest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakohustuste või obligatsioonidega kaasnevatest preemiatest ning auhindadest, aga ka tulu, mida selle riigi seaduste järgi, kus tulu tekib, käsitletakse maksustamisel laenatud rahast saadud tuluna. Seejuures ei hõlma mõiste «intressid» 10. artiklis käsitletud tulu.
5. 1., 2. ja 3. lõike sätted ei kehti, kui intresside kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu, ja võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu 7. artikli või 14. artikli sätted.
6. Intresse loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui intresse maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intresse makstakse, ning nende intressidega koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse neid intresse tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.
7. Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu vastava võlanõude eest makstavate intresside summa ületab summa, mis oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.
Artikkel 12. Rojaltid
1. Rojaltid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.
2. Seejuures võidakse sellised rojaltid maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus rojaltid tekivad, aga kui teise lepinguosalise riigi resident on rojaltide kasusaav omanik, siis ei ületa rojaltidelt võetav maks 10 protsenti rojaltide brutosummast.
3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «rojaltid» igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse või muud immateriaalset vara, või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet, või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni, ja hõlmab ka igat liiki makseid, mis on seotud kinofilmide ja televisiooniga seoses kasutatavate filmi- või videolindil olevate või muul viisil taasesitatavate töödega.
4. 1. ja 2. lõike sätted ei kehti, kui rojaltide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus rojaltid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu, ja õigus või vara, mille eest rojalteid makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu 7. artikli või 14. artikli sätted.
5. Rojalteid loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui rojalteid maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis kohustus maksta rojalteid, ning nende rojaltidega koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse neid rojalteid tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.
6. Kui rojaltide maksja ja kasusaava omaniku, või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu kasutamise, õiguse või informatsiooni eest makstavate rojaltide summa ületab summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.
7. Kui Eesti nõustub mõnes pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva kolmanda riigiga, kes on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liige, sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingus vabastama Eesti maksust:
(a) autoriõiguste rojaltid ja muud sarnased maksed kirjanduslike, näitekunsti- või muusikaalaste, või kunstiliste tööde loomise või taasesitamise eest (see ei hõlma aga rojalteid, mis on seotud kinofilmide ja televisiooniga seoses kasutatavate filmi- või videolindil olevate või muul viisil taasesitatavate töödega), või
(b) rojaltid kasutamise või õiguse eest kasutada patente või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni (kuid mis ei hõlma informatsiooni, mida antakse seoses rendi- või franchise-lepinguga),
siis kehtib selline vabastus automaatselt punktides a ja b viidatud rojaltide suhtes.
Artikkel 13. Kapitali juurdekasv
1. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud kapitali juurdekasvu teises lepinguosalises riigis oleva kinnisvara võõrandamisel võidakse maksustada selles teises riigis.
2. Kapitali, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, sealhulgas kapitali juurdekasvu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos kogu ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisel, juurdekasvu vallasvara võõrandamisel, võidakse maksustada selles teises riigis.
3. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi ettevõtte poolt selle ettevõtte rahvusvahelises transpordis kasutatavate mere- või õhusõidukite või selliste mere- või õhusõidukite ekspluateerimiseks vajaliku vallasvara võõrandamisel, maksustatakse ainult selles riigis.
4. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud kapitali juurdekasvu võõrandatud:
(a) aktsiatest (mis ei ole teise lepinguosalise riigi tunnustatud väärtpaberite börsil noteeritavad aktsiad), mis moodustavad osa olulisest osalusest selle teise riigi kompaniis ja mille väärtus pärineb põhiliselt selles teises riigis asuvast kinnisvarast; või
(b) olulisest osalusest teise lepinguosalise riigi seaduse alusel loodud partnerluses, trustis või päranditombus, mille väärtus pärineb põhiliselt selles teises riigis asuvast kinnisvarast,
võidakse maksustada selles teises riigis. Käesoleva lõike mõttes hõlmab mõiste «kinnisvara» punktis a viidatud kompanii aktsiaid või punktis b viidatud osalust partnerluses, trustis või päranditombus, kuid ei hõlma vara, mis ei ole renditud vara, kus toimub kompanii, partnerluse, trusti või päranditombu äritegevus.
5. Kui lepinguosalise riigi resident võõrandab vara asutamise, ümberkujundamise, ühinemise, jagunemise või sarnase tegevuse käigus ning sellise võõrandamise kasumit, juurdekasvu või tulu ei tunnistata maksustamise mõttes selles riigis, siis võib teise lepinguosalise riigi kompetentne ametivõim nõustuda vara omandanud isiku vastava pöördumise korral, olenevalt sellist kompetentset ametivõimu rahuldavatest aegadest ja tingimustest, kanda edasi sellise varaga seotud kasumi, juurdekasvu või tulu tunnistamist maksustamise mõttes selles teises riigis, kuni sellise ajani ja sellisel viisil, mis võidakse määratleda vastavas kokkuleppes.
6. Kapitali juurdekasvu iga muu vara võõrandamisel, mida ei ole käsitletud 1., 2., 3. ja 4. lõikes, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident.
7. 6. lõike sätted ei mõjuta lepinguosalise riigi õigust maksustada vastavalt oma seadusele kapitali juurdekasvu vara võõrandamisest, mis on saadud füüsilise isiku poolt, kes oli ükskõik mis ajal vahetult vara võõrandamisele eelnenud viie aasta jooksul esimesena mainitud lepinguosalise riigi resident.
Artikkel 14. Eraviisiline teenistus
1. Tulu, mida lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik saab kutsealasest või sarnasest eraviisilise iseloomuga teenistusest, maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises lepinguosalises riigis oma teenistuseks pidevalt vajalikku kindlat asukohta. Kui tal on või oli selline kindel asukoht, siis võidakse tulu maksustada teises riigis, kuid ainult selles osas, mis kuulub sellele kindlale asukohale. Selles mõttes, kui lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik viibib teises lepinguosalises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, siis loetakse tal teises riigis olevat tema tegevuseks pidevalt vajalik kindel asukoht ja tema teises riigis toimunud ülalpool mainitud tegevusest saadud tulu kuulub sellele kindlale asukohale.
2. Mõiste «kutsealane teenistus» hõlmab eriti eraviisilist teadus-, kirjandus-, kunsti-, kasvatus- või haridusalast tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust.
Artikkel 15. Palgateenistus
1. Vastavalt 16., 18. ja 19. artikli sätetele maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muid teenistuse eest saadud tasusid ainult selles riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis võidakse sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.
2. Olenemata 1. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:
(a) tasu saaja viibib teises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 183 päeva mis tahes kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, ja
(b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja
(c) tasuga ei koormata püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, mis tööandjal on teises riigis.
3. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest võidakse lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatel mere- või õhusõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu maksustada selles riigis.
Artikkel 16. Juhatuse liikmete töötasud
Juhatuse liikmete töötasud ja muud sarnased väljamaksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist kompanii juhatuse või muu sarnase organi liikmena, võidakse maksustada selles teises riigis.
Artikkel 17. Kunstnikud ja sportlased
1. Olenemata 7., 14. ja 15. artikli sätetest võidakse lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või televisioonis kunstnikuna, või muusiku või sportlasena teises lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles teises riigis.
2. Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine isik, siis võidakse seda tulu, olenemata käesoleva lepingu 7., 14. ja 15. artikli sätetest, maksustada lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on toimunud.
3. 2. lõike sätted ei kehti, kui näidatakse, et kunstnik või sportlane, või nendega seotud isikud ei osale otseselt ega kaudselt selles lõikes mainitud isiku kasumites.
4. Käesoleva artikli 1. ja 2. lõike sätted ei kehti tulu suhtes, mida saadakse kunstniku või sportlase poolt lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, kui seda finantseeritakse täielikult või põhiliselt teise lepinguosalise riigi riiklikest fondidest, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt. Sel juhul maksustatakse tulu ainult selles lepinguosalises riigis, kus kunstnik või sportlane on resident.
Artikkel 18. Pensionid ja annuiteedid
1. Pensionid ja annuiteedid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis, kuid iga selline pensionisumma, mis ei oleks maksustatavaks tuluks esimesena mainitud riigis, kui pensioni saaja oleks selle riigi resident, vabastatakse maksust teises riigis.
2. Pensionid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada ka riigis, kus nad tekivad ja vastavalt selle riigi seadusele. Seejuures ei ületa perioodilistelt pensionimaksetelt, mis ei ole sotsiaalkindlustushüvitused, võetav maks kas:
(a) viitteist protsenti väljamakse brutosummast; või
(b) maksumäära, mis määratakse mainitud maksusummale, mida väljamakse saajal tuleks üldiselt maksta sel aastal, millal ta on saanud perioodilise pensionimakse kogusumma, kui ta oleks selle lepinguosalise riigi resident, kus väljamakse tekkis,
olenevalt sellest, kumb on väiksem.
3. Lepinguosalises riigis tekkivad annuiteedid, mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada ka selles riigis, kus nad tekivad ja vastavalt selle riigi seadusele; kuid võetav maks ei ületa 10 protsenti sellest osast, mis on allutatud selles riigis maksule. Seejuures ei kehti käesolev piirang ühekordsetele maksetele, mis tekivad annuiteedi osaluse võõrandamisel, või sellise annuiteedilepingu alusel tehtavatele igat liiki maksetele, mis olid kas täielikult või osaliselt kuluna mahaarvatavad vastava lepingu omandanud isiku tulu arvutamisel.
4. Sõltumata käesolevast lepingust maksustatakse alimendid ja muud sarnased väljamaksed, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, kes on nende suhtes teises riigis maksu subjektiks, ainult selles teises riigis.
Artikkel 19. Riigiteenistus
1. (a) Palgad, töötasud ja sarnased tasud, mis ei ole pension ja mida lepinguosalise riigi või riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.
(b) Seejuures maksustatakse sellised palgad, töötasud ja sarnased tasud ainult teises lepinguosalises riigis, kui füüsiline isik on selle riigi resident, kes:
(i) on antud riigi kodanik; või
(ii) kellest ei saanud antud riigi residenti ainult teenistuse eesmärgil.
2. 1. lõike sätted ei kehti tasude suhtes, mis on saadud lepinguosalise riigi või riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse äritegevusega seotud teenistuse eest.
Artikkel 20. Üliõpilased
Üliõpilase, õpilase või praktikandi, kes on või oli vahetult enne lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või praktiseerimiseks tehtud väljamakseid ei maksustata selles riigis tingimusel, et need väljamaksed tulevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest.
Artikkel 21. Muu tulu
1. Olenevalt 2. lõike sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tululiike, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, ainult selles riigis, olenemata sellest, kus tulud tekivad.
2. Seejuures võidakse sellist tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab teisest lepinguosalisest riigist, maksustada ka selles riigis, kus tulu tekib, ja vastavalt selle riigi seadusele. Kui selline tulu on saadud päranditombust või trustist, mis ei ole trust, mille sissemaksed olid mahaarvatavad, siis ei ületa võetav maks 15 protsenti tulu brutosummast, eeldusel, et tulu on maksustatav selles lepinguosalises riigis, kus kasusaav omanik on resident.
IV. KAPITALI MAKSUSTAMINE
Artikkel 22. Kapital
1. Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi residendile kuuluvast kinnisvarast ja mis asub teises lepinguosalises riigis, võidakse maksustada selles teises riigis.
2. Kapitali, mis koosneb vallasvarast, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, võidakse maksustada selles teises riigis.
3. Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatest mere- ja õhusõidukitest ja selliste mere- ja õhusõidukite ekspluateerimiseks vajalikust vallasvarast, maksustatakse ainult selles riigis.
4. Lepinguosalise riigi residendi kapitali kõiki muid koostisosasid maksustatakse ainult selles riigis.
V. TOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMISE MEETODID
Artikkel 23. Topeltmaksustamise vältimine
1. Eestis välditakse topeltmaksustamist järgnevalt:
(a) Kui Eesti resident saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesolevale lepingule võidakse maksustada Kanadas, ja kui tema siseriiklikus seadusandluses puudub enamsoodustatud käsitlus, siis võimaldab Eesti:
(i) mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Kanadas makstud tulumaksule;
(ii) mahaarvestuse selle residendi kapitalimaksust summas, mis vastab Kanadas makstud kapitalimaksule.
Seejuures ei ületa selline mahaarvestus kummalgi juhul seda osa Eesti tulu- või kapitalimaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist vastavalt kas tulule või kapitalile, mida võidakse maksustada Kanadas.
(b) Punkti a mõttes, kui Eesti residendist kompanii saab dividende Kanada residendist kompaniilt, kelle hääleõiguslikest aktsiatest kuulub talle vähemalt 10 protsenti, siis ei hõlma Kanadas makstud maks mitte ainult dividendidelt makstud maksu, vaid ka maksu dividendide aluseks olevalt kasumiosalt.
2. Kanadas välditakse topeltmaksustamist järgnevalt:
(a) olenevalt kehtivatest Kanada seaduse sätetest väljaspool Kanada territooriumi makstud maksu Kanada maksust mahaarvamise osas ja nende sätete muutustest edaspidi – mis ei mõjuta seejuures siin esitatud üldpõhimõtet – ja kui Kanada seaduste alusel ei võimaldata suuremat mahaarvamist või vabastust, siis arvatakse Eestis tekkivatelt kasumitelt, tulult või kapitali juurdekasvult Eestis makstav maks maha selliste kasumite, tulu või kapitali juurdekasvu suhtes makstavast Kanada maksust;
(b) olenevalt kehtivatest Kanada seaduse sätetest välisriigi tütarkompaniist saadud tulu maksustamise osas ja nende sätete muutustest edaspidi – mis ei mõjuta seejuures siin esitatud üldpõhimõtet –, Kanada maksu arvutamise mõttes, võimaldatakse Kanada residendist kompaniil oma maksustatava tulu arvutamisel maha arvata tema poolt saadud dividendid, mis ta on saanud Eesti residendist tütarkompanii maksuvabast ülejäägist; ja
(c) kui kooskõlas mõne lepingu sättega on Kanada residendi saadud tulu vabastatud Kanada maksust, siis võib Kanada sellest hoolimata võtta selle residendi ülejäänud tulule maksusumma arvestamisel arvesse vabastatud tulu.
3. Käesoleva artikli mõttes loetakse lepinguosalise riigi residendile kuuluvaid kasumeid, tulu ja kapitali juurdekasvu, mida kooskõlas käesoleva lepinguga maksustatakse teises lepinguosalises riigis, tekkivaks selles teises riigis.
VI. ERISÄTTED
Artikkel 24. Mittediskrimineerimine
1. Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid selle teise riigi kodanikud.
2. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodus kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine.
3. Miski käesolevas artiklis ei ole tõlgendatav kui lepinguosalise riigi kohustus võimaldada teise lepinguosalise riigi residentidele neid isiklikke maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu, mida ta võimaldab oma residentidele.
4. Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas osaliselt või täielikult omatakse või otseselt või kaudselt kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi teised sarnased ettevõtted, kelle kapitali kas osaliselt või täielikult omatakse, või otseselt või kaudselt kontrollitakse kolmanda lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt.
5. Käesolevas artiklis tähistab mõiste «maksustamine» lepingualuseid makse.
Artikkel 25. Vastastikuse kokkuleppe protseduur
1. Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta hoolimata nende riikide siseriikilikus seaduses sätestatust esitada oma juhtumi kirjaliku avaldusena selle lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule, kelle resident ta on, näidates ära põhjused, mille alusel ta nõuab sarnase maksustamise muutmist. Et olla vastuvõetav, peab avaldus olema esitatud kahe aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastavat maksustamist põhjustava tegevuse esimesest teatavakstegemisest.
2. Kui protest on 1. lõikes mainitud kompetentse ametivõimu arvates õigustatud ja ta rahuldavat lahendust ei saavuta, siis püüab ta käesolevale lepingule mittevastava maksustamise vältimiseks lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimuga, pidades seejuures silmas lepingu sätetele mittevastavat maksustamise vältimist.
3. Lepinguosaline riik ei suurenda pärast tema riiklike seadustega ettenähtud ajapiirangute täitumist ning igal juhul pärast viit aastat selle maksustamisperioodi lõpust, mil vastav tulu lisandus, kummagi lepinguosalise riigi residendi maksubaasi, hõlmates maksubaasi tululiike, millelt on võetud maksu ka teises lepinguosalises riigis. Käesolev lõige ei kehti pettuse, tahtliku kohustuse täitmatajätmise või hooletuse korral.
4. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi, mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel.
5. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad konsulteerida teineteisega topeltmaksustamise kõrvaldamiseks juhtudel, mida lepingus ei ole käsitletud, ja vahetult konsulteerida teineteisega lepingu rakendamisel.
Artikkel 26. Informatsioonivahetus
1. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide maksustamisega seotud kodumaiste seaduste täitmiseks niivõrd, kuivõrd sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Informatsioonivahetus ei ole piiratud 1. artikliga. Lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena sarnaselt informatsiooniga, mida saadakse siseriiklikele seadustele tuginedes, ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtud ja valitsusasutused), kes on seotud maksude määramise või kogumisega, maksude sissenõudmisega, maksude suhtes vastutusele võtmisega, või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse raamides.
2. 1. lõike sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui kummagi lepinguosalise riigi kompetentsele ametivõimule pandud kohustust:
(a) kasutada administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega;
(b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise tavalise korra järgi kättesaadav;
(c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse, äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riiklike huvidega (ordre public).
3. Kui lepinguosaline riik on teinud pöördumise informatsiooni saamiseks vastavalt käesolevale artiklile, siis püüab teine lepinguosaline riik koguda vastava pöördumisega seotud informatsiooni samal viisil kui tema enda maksustamisega seotud juhtudel. Lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimu erilisel pöördumisel püüab teise lepinguosalise riigi kompetentne ametivõim anda käesoleva artikli alusel informatsiooni pöördumises ettenähtud vormis, nagu näiteks kirjalike tunnistustena ja muutmata algdokumentide (sealhulgas raamatud, tõendid, aruanded, kirjed, arved või üleskirjutused) koopiatena niivõrd, kuivõrd neid tunnistusi ja dokumente on võimalik saada selle teise riigi seaduste ja administratiivse tegevuse alusel tema enda maksude kohta.
Artikkel 27. Diplomaatilised esindajad ja konsulaarametnikud
1. Miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike maksualaseid privileege, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse üldreeglitest või erikokkulepete tingimustest.
2. Olenemata 4. artiklist loetakse lepingu mõttes füüsilist isikut, kes on lepinguosalise riigi diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse või alalise esinduse liige teises lepinguosalises riigis või kolmandas riigis, saatja riigi residendiks, kui ta allub kogutulu maksustamise suhtes saatjas riigis samadele kohustustele kui selle saatja riigi residendid.
3. Leping ei kehti lepinguosalises riigis olevate rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja nende ametnike ning isikute suhtes, kes on kolmanda riigi või riikide grupi diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse või alalise esinduse liikmed, kes viibivad lepinguosalises riigis ja kes ei allu kogutulu maksustamise suhtes kummaski lepinguosalises riigis samadele kohustustele kui nende riikide residendid.
Artikkel 28. Mitmesugused reeglid
1. Käesoleva lepingu sätteid ei saa tõlgendada mingil viisil piiravana vabastusi, soodustusi, krediite või muid mahaarvamisi, mida võimaldatakse:
(a) lepinguosalise riigi seaduste järgi selle riigi poolt kehtestatud maksu määramisel; või
(b) mõne muu lepinguosalise riigi poolt sõlmitud lepingu järgi.
2. Miski käesolevas lepingus ei ole tõlgendatav takistusena lepinguosalisele riigile nende summade maksustamisel, mis on hõlmatud selle riigi residendi tulusse osalusest partnerluses, trustis või kompaniis.
3. Olenemata käesoleva lepingu teiste artiklite sätetest ei saa lepinguosalise riigi resident, kes kodumaises seaduses sätestatud välisinvesteeringute maksusoodustuste tõttu ei ole selles lepinguosalises riigis maksu subjektiks või on seda madalama maksumääraga, kasumite, tulu või kapitali juurdekasvu suhtes käesolevas lepingus teise lepinguosalise riigi poolt ettenähtud maksuvähenduste ega maksuvabastuste soodustusi, kui selle residendi või temaga seotud isiku põhieesmärgiks või üheks põhieesmärkidest oli saada käesoleva lepingu soodustusi.
4. Füüsilise isiku poolt lepinguosalises riigis toimuva palgateenistusega seoses tehtavaid makseid pensioniplaani, mis on loodud ja maksustamise mõttes tunnustatud teises lepinguosalises riigis, võidakse perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 60 kuud, esimesena mainitud riigis füüsilise isiku maksustatava tulu arvestamisel maha arvata ja käsitleda maksustamise mõttes samal viisil ja olenevalt samadest tingimustest ja piirangutest kui makseid, mis on tehtud pensioniplaani, mida maksustamise mõttes tunnustatakse selles esimesena mainitud riigis, eeldusel, et:
(a) füüsiline isik ei olnud selle riigi resident ja et ta tegi makseid pensioniplaani vahetult enne selles riigis palgateenistuse alustamist; ja et
(b) pensioniplaan on selle riigi kompetentse ametivõimu poolt tunnistatud üldiselt vastavaks selles riigis maksustamise mõttes tunnustatud pensioniplaaniga.
Käesoleva sätte mõttes tähistab «pensioniplaan» sellist korraldust, milles füüsiline isik osaleb selleks, et tagada endale palgateenistuse eest makstavaid pensionihüvitusi, ja pensioniplaan peab maksustamise mõttes olema tunnustatud riigis, et plaani tehtavad sissemaksed kuuluksid selles riigis maksusoodustuse alla.
5. Viidates Teenuste Vahetamise Üldkokkuleppe XXII artikli 3. lõikele nõustuvad lepinguosalised riigid, et olenemata sellest lõikest võidakse nendevahelised vaidlused selle üle, kas käesoleva lepingu sätete aluse maksuga seotud meetmed on käesoleva lepingu ulatuses, viia Teenuste Vahetamise Nõukogu ette vastavalt sellele lõikele ainult mõlema lepinguosalise riigi nõusoleku korral.
VII. LÕPPSÄTTED
Artikkel 29. Lepingu jõustumine
Kumbki lepinguosaline riik teatab teisele diplomaatiliste kanalite kaudu käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike seaduslike nõuete täitmisest. Käesolev leping jõustub nendest teadetest viimase saabumise päeval ja tema sätted hakkavad kehtima:
(a) mitteresidentidele makstud või krediteeritud summadelt kinnipeetavate maksude suhtes – 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale; ja
(b) muu maksu suhtes – maksuaastatel, mis algavad 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale.
Artikkel 30. Lepingu lõpetamine
Käesolev leping jääb jõusse määramatuks ajaks, kuid kumbki lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu diplomaatiliste kanalite kaudu teisele lepinguosalisele riigile kirjaliku etteteatamisega 30. juunil või enne 30. juunit igal kalendriaastal; sel juhul lakkab leping kehtimast:
(a) mitteresidentidele makstud või krediteeritud summadelt kinnipeetavate maksude suhtes – 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale; ja
(b) muu maksu suhtes – maksuaastatel, mis algavad 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale.
Ülaltoodu tõenduseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale lepingule.
Sõlmitud Tallinnas 2. juunil 1995. a kahes eksemplaris eesti, inglise ja prantsuse keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
Eesti Vabariigi valitsuse poolt |
Kanada valitsuse poolt |
Facebook
Twitter