Teksti suurus:

Erametsanduse toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmise kord, kinnituskirja vorm ja nõuded sisule ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste täpsustatud määrad

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.06.2010
Avaldamismärge:RTL 2009, 18, 219

Erametsanduse toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmise kord, kinnituskirja vorm ja nõuded sisule ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste täpsustatud määrad

Vastu võetud 11.02.2009 nr 11

Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 10 lõigete 7, 11 ja 12 alusel ning kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1998/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10).

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse erametsanduse toetamiseks toetuse andmise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, taotluse hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, toetuse tagasinõudmise kord, kinnituskirja vorm ja nõuded sisule ning metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuste täpsustatud määrad.

(2) Käesoleva määruse alusel toetuste andmise eesmärgiks on erametsanduse arendamine.

(3) Määruse alusel toetuste andmist korraldab erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks loodud sihtasutus Erametsakeskus (edaspidi EMK).

§ 2. Vähese tähtsusega abi

(1) Erametsanduse toetus, välja arvatud määruse § 3 punktides 5, 6 ja 9 nimetatud toetused, on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes, mõistes.

(2) Toetuse saajale viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos taotluse raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 3 129 320 krooni.

(3) Toetuse saaja peab esitama «Konkurentsiseaduse» alusel rahandusministri 22. aprilli 2004. a määrusega nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» kehtestatud vormikohase tõendi vähese tähtsusega abi saamise kohta jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul.

(4) Määruse § 3 punktide 5, 6 ja 9 raames antav toetus ei ole riigiabi «Konkurentsiseaduse» § 30 lõike 1 tähenduses.

§ 3. Toetuse liigid

Käesoleva määruse alusel antavad toetused (edaspidi toetuse liik) on:
1) erametsaomanike nõustamise toetus;
2) erametsaomanike koolitamise toetus;
3) konsulentide koolitamine ja konsulentidele metsamajandamise valdkonnas kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus;
4) metsa uuendamise toetus;
5) pärandkultuuri säilitamise toetus;
6) erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetus;
7) metsaühistu toetus;
8) metsaühistu baasraha toetus;
9) piirkondliku tugiisiku toetus.

§ 4. Toetuse taotlemine

(1) Toetust võivad taotleda olenevalt toetuse liigist metsaühistu «Metsaseaduse» tähenduses (edaspidi metsaühistu), metsaühistu oma liikmete esindajana (edaspidi metsaühistu esindajana) või erametsaomanik.

(2) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja «Metsaseaduse» § 10 lõikes 10 nimetatud korras (edaspidi kord) kehtestatud vormikohase taotluse ning muud taotlemiseks vajalikud dokumendid. Taotluse esitamise tähtaja määrab EMK.

(3) Taotluses kavandatud tegevuse maksumus peab olema põhjendatud, üheselt mõistetav, üksikasjalikult kirjeldatud, otstarbekas ja vajalik tegevuse eesmärgi saavutamiseks.

(4) Toetust ei või taotleda samale metsamaa osale kavandatud samale tegevusele või töödele, või samale investeeringule, mida on rahastatud teistest riiklikest vahenditest või mille osas on esitatud taotlus rahastamiseks või millele on võimalik toetust taotleda teistest riiklikest vahenditest, muuhulgas:
1) põllumajandusministri 12. veebruari 2008. a määruse nr 9 «Metsa majandusliku väärtuse parandamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» alusel toetatavad tegevused või investeeringuobjektid;
2) põllumajandusministri 14. veebruari 2008. a määruse nr 10 «Kahjustatud metsa taastamise ja metsatulekahju ennetamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» alusel toetatavad tegevused;
3) teised «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» alusel toetatavad tegevused või investeeringuobjektid.

(5) Taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik või aktsionär või liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku.

§ 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on §-des 7 kuni 15 sätestatud vastava toetuse liigi tegevused, abikõlblikud kulud ja investeeringud.

(2) Abikõlblikud ei ole:
1) maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning maa rentimisega seotud kulud;
2) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse mingil muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist või mis on ebaproportsionaalselt suur kulutus tegevuse mis tahes osale;
3) käibemaks juhul, kui taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist «Käibemaksuseaduse» alusel;
4) toreduslikud kulutused «Tsiviilseadustiku üldosa seaduse» § 63 tähenduses ja ebaotstarbekad kulud;
5) riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva metsamaa kohta tehtud kulutused;
6) «Looduskaitseseaduse» § 4 lõikes 1 nimetatud loodusobjektil, kus keskkonnakaitselistest piirangutest tulenevalt ei oleks saanud teha kavandatud töid, tehtud kulutused;
7) sõiduki, sh maastikusõiduki soetamise kulud;
8) liisingumakse, kui asja omandiõigus ei lähe üle toetuse saajale;
9) standardtarkvara, -arvutustehnika ja -sidevahendite, sealhulgas mobiiltelefoni ostmise kulud.

§ 6. Toetuse liikide rahastamine ja hindamiskriteeriumid

(1) Toetust ei anta, kui EMK-l puuduvad toetuse finantseerimiseks vajalikud rahalised vahendid. Paragrahvis 3 nimetatud toetuse liikide ja nende abikõlblike kulutuste toetamise ning nende vahel rahaliste vahendite ümberjaotamise määrab EMK nõukogu.

(2) Kui § 3 punktides 4 kuni 8 nimetatud toetuse liikide osas kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab vastava toetuse liigi taotlusvooru rahastamise eelarvet, hindab EMK taotlusi lisas 1 toodud hindamiskriteeriumite ja hindepunktide alusel ning moodustab paremusjärjestuse.

(3) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse paremaks kõrgema koondhinde saanud taotlus. Võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatakse taotlust, mille on esitanud metsaühistu või milles taotletav toetuse summa on väiksem.

§ 7. Erametsaomanike nõustamise toetus

(1) Erametsaomanike nõustamise (edaspidi individuaalnõuanne) eesmärk on tagada parimatel teadmistel põhinev metsa majandamine.

(2) Individuaalnõuande toetust võib taotleda metsaühistu, kusjuures nõuande saajaks on erametsaomanik.

(3) Individuaalnõuannet osutab konsulent.

(4) Konsulent määruse tähenduses on atesteeritud konsulent või isik, kes omab konsulendi IV või V kutsekvalifikatsiooni metsamajanduse valdkonnas.

(5) Individuaalnõuande osutamiseks sõlmib konsulent nõuande saajaga vormikohase nõustamislepingu.

(6) Individuaalnõuande määr on ühe nõuande saaja kohta kalendriaastas kokku 15 tundi arvestusega 400 krooni tund.

(7) Kui individuaalnõuande maht on kuni 2 tundi, ei sõlmita nõustamislepingut. Ühe nõuande saaja kohta saab kuni 2 tunni ulatuses nõuannet osutada üks kord kalendriaastas.

(8) Kuni 2-tunnise individuaalnõuande korral peab konsulent nõuande saaja ja osutatud nõuande kohta arvestust.

(9) Individuaalnõuande korral on abikõlblikud ka taotluse esitamise tähtpäevale eelneval kalendriaastal sõlmitud nõustamislepingu kulud vastavalt toetuse määrale.

§ 8. Erametsaomanike koolitamise toetus

(1) Erametsaomanike koolitamise eesmärk on erametsaomanike teadlikkuse tõstmine.

(2) Erametsaomanike koolitamist, sh väliskoolitust korraldab EMK.

(3) Erametsaomanike koolitamise abikõlblikud kulud on:
1) lektoritasu;
2) ruumi ja bürootehnika rentimine;
3) teavitamine ja reklaam;
4) koolitusmaterjalid, nende trükkimine ja paljundamine;
5) koolitamise korraldamisega seotud transport;
6) koolitamise käigus toitlustamine ja majutamine;
7) koolitamise ettevalmistamiseks vajalik välitöö ja välitööl kogutud andmete töötlemine.

§ 9. Konsulentide koolitamise ja neile kutsekvalifikatsiooni omistamise toetus

(1) Konsulentide koolitamise ja neile kutsekvalifikatsiooni omistamise toetuse eesmärgiks on tagada erametsaomanikele pädevate nõustajate ja metsaspetsialistide olemasolu.

(2) Konsulentide koolitus hõlmab järgmisi tegevusi:
1) uute konsulentide koolitus;
2) konsulentide täiendkoolitus.

(3) Konsulentide koolitust korraldab EMK.

(4) Uute konsulentide ja konsulentide täiendkoolituse toetuse määr on kuni 1000 krooni konsulendi kohta päevas.

(5) Konsulentide koolitamise abikõlblikud kulud on:
1) lektori tasu;
2) koolitusmaterjalide soetamise, ruumide ja tehnika rentimise ning tõlkekulud;
3) koolitusmaterjalide paljundamiskulud;
4) lektorite ja konsulentide majutus- ja toitlustuskulud;
5) koolitamise korraldamisega seotud transpordi kulu;
6) koolitusest ja teavitusüritusest teavitamise kulud.

(6) Konsulendi kutsekvalifikatsiooni omistamise toetust saab taotleda konsulent.

(7) Konsulendi kutsekvalifikatsiooni omistamise toetuse määr on kuni 50% kutseomistamise tasu maksumusest.

(8) Kui uute konsulentide koolituse läbinud isikule ei omistata kutsekvalifikatsiooni hiljemalt aasta jooksul pärast lõike 2 punktis 1 nimetatud koolituse läbimist, kohustub isik koolituskulud ise tasuma.

§ 10. Metsa uuendamise toetus

(1) Metsa uuendamise toetuse eesmärgiks on tagada metsa uuenemine.

(2) Metsa uuendamise toetus hõlmab järgmisi tegevusi:
1) metsakultiveerimismaterjali soetamine (v.a metsapuuseemnete soetamine);
2) maapinna ettevalmistamine;
3) metsaistutamistööd;
4) metsapuutaimede hooldamine.

(3) Metsa uuendamise toetust võib taotleda erametsaomanik või metsaühistu esindajana.

(4) Metsa uuendamise toetust võib erametsaomanik taotleda kokku kuni 45 ha ulatuses kalendriaastas ja metsaühistu esindajana kuni 45 hektari ulatuses kalendriaastas ühe liikme kohta, arvestades, et selle liikme metsamaa suurus, mille kohta metsa uuendamise toetust taotletakse, ei või ületada 45 hektarit kalendriaastas kokku.

(5) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste korral on abikõlblikud ka kulud, mis on tehtud taotluse esitamise tähtpäevale eelneval kalendriaastal.

(6) Lõike 2 punktides 2 kuni 4 nimetatud tegevuste ellu viimisel on abikõlblik ka toetuse saaja poolt tehtud tööd (edaspidi omatöö) vastavalt toetuse määradele.

(7) Metsa uuendamise toetuse määrad on järgmised:
1) metsakultiveerimismaterjali soetamisel on toetuse määr kuni 80% soetuse kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 2.50 krooni soetatava metsapuutaime kohta;
2) maapinna ettevalmistamisel ketasadraga on toetuse määr kuni 1500 krooni hektari kohta, muu maapinna ettevalmistamise tehnika kasutamise korral kuni 1000 krooni hektari kohta;
3) metsaistutamistöödel on toetuse määr kuni 2000 krooni hektari kohta;
4) kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri, sh looduslikult uuenenud metsamaal oleva metsapuutaimede hooldamisel on toetuse määr kuni 1500 krooni hektari kohta kalendriaastas.

(8) Metsakultiveerimismaterjal peab vastama õigusaktidega kehtestatud kvaliteedinõuetele ning olema soetatud metsakultiveerimismaterjali tootmise ja pakendamise tegevusluba omavalt isikult või isikult, kes on taimetervise registrisse kantud kui metsapuude kultiveerimismaterjali turustaja.

(9) Metsakultiveerimismaterjali soetamisena käsitletakse ka toetuse saaja enda poolt kasvatatud metsapuutaimede kasutamist, kui see metsakultiveerimismaterjal vastab õigusaktidega sätestatud nõuetele.

(10) Kui rajatud metsakultuur on hukkunud loodusõnnetuse tagajärjel, võib EMK maksta metsa uuendamise toetust EMK-le esitatud vastava avalduse alus.

(11)  Loodusõnnetuseks käesoleva määruse tähenduses loetakse tormi, põua, üleujutuse või metsatulekahju poolt põhjustatud ulatuslikku kahjustust.

§ 11. Pärandkultuuri toetus

(1) Pärandkultuuri toetuse andmise eesmärgiks on pärandkultuuri objekti säilimise tagamine ja avalikkusele tutvustamine.

(2) Pärandkultuuri toetust saab taotleda erametsaomanik ja metsaühistu esindajana eelnevalt tehtud konsulendi hinnangu alusel.

(3) Pärandkultuuri toetuse abikõlblikud kulud on:
1) metsamaal paikneva lisas 2 nimetatud pärandkultuuri objekti korrastamise, hooldamise, säilitamise, tähistamise, sellele avalikkuse ligipääsu tagamise, eksponeerimise, kaardistamise ja arhiivimaterjalide kogumisega seotud kulud;
2) konsulendi hinnangud;
3) omatöö.

(4) Pärandkultuuri toetuse määr on kuni 80% abikõlblikest kuludest, kuid mitte üle 50 000 krooni pärandkultuuri objekti kohta kalendriaastas, sealhulgas omatöö kuni 10 000 krooni ühe pärandkultuuri objekti kohta, ja konsulendi hinnangu maksumus.

(5) Konsulendi hinnangu toetuse määr ühe pärandkultuuri objekti kohta on kuni 250 krooni tunnis arvestusega, et toetust makstakse kokku mitte üle 15 tunni eest kalendriaastas.

(6) Konsulendi hinnang peab sisaldama kinnitust toetamise vajalikkuse, tehtavate tööde vajalikkuse ja mahu, tööde maksumuse ning tehtud tööde kvaliteedi kohta.

§ 12. Erametsaomanike metsa inventeerimine ja metsamajandamiskava koostamise toetus

(1) Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetust võib taotleda erametsaomanik või metsaühistu esindajana.

(2) Toetust makstakse üks kord kümne aasta jooksul inventeeritava metsamaa kohta.

(3) Toetust saab taotleda metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse (edaspidi metsaregister) kantud inventeerimisandmete ja nende alusel koostatud metsamajandamiskava osas.

(4) Metsa inventeerimise toetuse määr on kuni 100% metsa inventeerimise kuludest, kuid mitte rohkem kui 193 krooni inventeeritud metsamaa hektari kohta.

(5) Metsa inventeerimise toetuse määr koos metsamajandamiskava koostamisega on kuni 100% metsamajandamiskava koostamise kuludest, kuid mitte rohkem kui 248 krooni inventeeritud metsamaa hektari kohta.

(6) Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise toetuse määramisel rakendatakse inventeerimisandmete metsaregistrisse kandmise hetkel kehtinud toetuse määra.

(7) Toetust ei maksta, kui inventeerimisandmete kandmisest metsaregistrisse on möödunud rohkem kui 2 aastat.

§ 13. Metsaühistu toetus

(1) Metsaühistu toetuse eesmärk on erametsaomanike metsandusalase ühistegevuse arendamine.

(2) Metsaühistu toetust võib taotleda metsaühistu.

(3) Metsaühistu toetus hõlmab järgmisi tegevusi:
1) erametsaomanike rühmanõustamine;
2) metsamajandusalane koostööprojekt;
3) erametsanduse nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamine;
4) koolimetsa asutamine ja tegevuse korraldamine.

(4) Metsaühistu toetust võib lõikes 3 nimetatud tegevuste kohta taotleda ühes taotlusvoorus mitte üle 1500 krooni ühistu liikme kohta kokku. Toetuse arvestamisel võetakse aluseks metsaühistu liikmete arv toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaasta 31. detsembri seisuga.

(5) Alates 2010. aastast võib metsaühistu toetust taotleda metsaühistu, kelle liikmete arv on vähemalt 40.

(6) Metsaühistu toetuse määrad on:
1) erametsaomanike rühmanõustamise korral kuni 9000 krooni ühe rühmanõustamise kohta;
2) metsamajandusalase koostööprojekti korral kuni 90% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 150 000 krooni metsaühistu kohta kalendriaastas;
3) erametsanduse nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise korral kuni 90% abikõlblikest kuludest, kuid mitte rohkem kui 100 000 krooni metsaühistu kohta kalendriaastas;
4) koolimetsa asutamise ja selle tegevuse korraldamise korral kuni 50 000 krooni metsaühistu kohta kalendriaastas.

(7) Rühmanõustamise abikõlblikud kulud on:
1) lektori tasu;
2) ruumi ja bürootehnika rentimine;
3) teavitamine ja reklaam;
4) teabematerjalid, nende trükkimine ja paljundamine;
5) rühmanõustamise käigus toitlustamine;
6) rühmanõustamise korraldamisega seotud transpordikulud.

(8) Metsamajandusalase koostööprojekti abikõlblikud kulud on metsamajandusalase ühistöö käivitamise või arendamise eesmärgil tehtavad projekti juhtimise ja läbiviimisega seotud kulud, sh soetamis-, investeeringu ja ühistute ühinemisega seotud kulud.

(9) Nõustamise ja koolitamise tugisüsteemi arendamise abikõlblikud kulud on:
1) metsandusalaste õppevahendite, metsaregistri ja EMK poolt kasutusele võetud e-rakenduste juurutamisega seotud kulud;
2) erametsades rajatavate näidisalade ja õpperadade rajamise ning hooldamisega seotud kulud.

(10) Koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamise abikõlblikud kulud on:
1) metsandusalase ürituse korraldamine kooliõpilastele;
2) õppeklassi rajamine ja tegevuse korraldamine;
3) koolimetsa asutamise ja tegevuse korraldamisega seotud transpordikulu.

§ 14. Metsaühistu baasraha toetus

(1) Metsaühistu baasraha toetuse andmise eesmärgiks on metsaühistu haldussuutlikkuse ja võimekuse tõstmine ning erametsanduse tugisüsteemi arendamine.

(2) Metsaühistu baasraha toetust võib taotleda metsaühistu, kelle liikmete arv toetuse taotlemisele eelnenud kalendriaasta 31. detsembri seisuga oli vähemalt 40.

(3) Metsaühistu baasraha toetuse suurus on 20 000 krooni metsaühistu kohta kalendriaastas.

(4) Metsaühistu baasraha toetuse abikõlblikud kulud on metsaühistu eesmärkide täitmisega erametsanduse arendamisel seotud tegevuskulud, sh nõustamise korraldamisega seotud kulud.

§ 15. Piirkondliku tugiisiku toetus

(1) Piirkondliku tugiisiku (edaspidi tugiisik) toetuse andmise eesmärgiks on metsaomanike koostöö korraldamise kaudu metsaühistute tegevuse edendamine.

(2) Tugiisiku toetuse maksmiseks korraldatakse EMK poolt korras sätestatud tingimustel avalik konkurss, milles võivad osaleda metsaühistud. Konkursil hinnatakse tugiisiku tööpiirkonna ulatust, tugiisiku töökogemust, võimekust ja pädevust ning võimalikku tööpanust.

(3) Tugiisiku toetus määratakse konkursi tulemuste alusel ühele tugiisikule igas maakonnas ja ühele tugiisikule Tallinnas.

(4) Tugiisiku toetuse määr on kuni 15 000 krooni tugiisiku kohta kuus, millele võib lisanduda kuni 10 080 krooni kuus tulemusliku töö eest. Tugiisiku töö tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid, metoodika ja toetuse määr on toodud määruse lisas 3.

(5) Tugiisiku rakendamisega seotud abikõlblikud kulud on metsaühistu ja tugiisiku vahel sõlmitud lepinguga seotud kulud.

§ 16. Kinnituskirja vorm ja nõuded selle sisule

(1) Kui toetuse andmiseks sõlmitud leping ei ole kirjalikus vormis, saadab EMK toetuse saajale lepingu sisu kinnitava kinnituskirja.

(2) Kinnituskiri peab sisaldama vähemalt järgmiseid andmeid:
1) toetuse andja nimi;
2) toetuse saaja nimi;
3) toetuse summa;
4) toetuse kasutamise nõuded;
5) toetuse tagasinõudmise juhud;
6) vaidluse esitamise kord ja tähtaeg.

(3) Kui toetuse saaja ei nõustu kinnituskirjas toodud tingimustega, tagastab ta kinnituskirja viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 kalendripäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates.

§ 17. Taotluse hindamine

(1) EMK hindab:
1) taotleja ja taotluse vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele;
2) toetuse saaja vastavust «Metsaseaduse» § 10 lõikes 6 sätestatud tingimustele;
3) taotluses esitatud andmete õigsust;
4) toetuse finantseerimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.

(2) Kui taotleja või taotlus ei vasta lõikes 1 nimetatud tingimustele või taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetekohasust, teeb EMK taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Kui taotlus on esitatud puudustega ja taotleja ei ole EMK määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

§ 18. Toetuse sihipärase kasutamise kontroll

(1) Taotleja tagab toetusraha otstarbeka ja säästliku kasutamise.

(2) Kontrolli toetuse sihipärase kasutamise üle teostab EMK.

(3) EMK-l on õigus pärast taotluse esitamist ja viie aasta jooksul arvates toetuse otsuse tegemisest:
1) kontrollida kõiki taotleja valduses olevaid dokumente, sealhulgas ka taotleja finantsdokumente, millel on EMK hinnangul tähtsust raha sihtotstarbelise ja tõhusa kasutamise kontrollimisel;
2) teostada kohapealset kontrolli taotleja või toetuse saaja juures, tutvuda toetatava töö või tegevusega või investeeringuobjektiga kohapeal, viibida asjaomasel kinnisasjal või hoones;
3) puuduste avastamise korral nõuda puuduste kõrvaldamist tema poolt antud tähtajaks;
4) teha taotluse mitterahuldamise otsus või nõuda toetuse saanud isikult raha tagasi, kui taotleja või toetuse saaja ei ole talle antud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.

(4) EMK teostab kohapealset kontrolli vähemalt 5% ulatuses kalendriaastas toimunud taotlusvoorude toetuse saajate osas ning vajadusel lisakontrolle.

(5) Kontrolli teostamise täpsema korra kehtestab EMK juhatus.

§ 19. Toetuse tagasinõudmine

EMK nõuab toetuse tagasi kui:
1) toetust ei ole kasutatud sihipäraselt;
2) on esitatud valeandmed.

§ 20. Rakendussätted

(1) 2009. a. aastal arvestatakse määruse § 13 lõikes 5 ja § 14 lõikes 2 nimetatud metsaühistu liikmete arv taotluse esitamise tähtpäeva seisuga.

(2) Enne 01.01.2009 koostatud metsamajandamiskava koostamist toetatakse metsmajandamiskava kehtestamise otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud toetuse määra arvestades. Abikõlblikud on enne 01.01.2009 koostatud metsamajandamiskavad, mille kehtestamise otsusest kuni taotluse esitamise tähtpäevani on möödunud vähem kui kaks aastat.

(3) Keskkonnaministri 14. märtsi 2007. a määrus nr 22 «Erametsanduse toetamise alused, toetuse taotlusele esitatavad nõuded, vääriselupaiga kaitseks kinnisasja koormamise tingimused ning toetuse tagasinõudmise kord» (RTL 2007, 24, 426) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Jaanus TAMKIVI

Kantsler Rita ANNUS

Määruse lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 12.02.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-00956.

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json