Teksti suurus:

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu - sisukord
Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.02.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:19.01.2014
Avaldamismärge:

Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu1
[RTL 2009, 18, 221 - jõust. 20.02.2009]

Vastu võetud 13.11.2006 nr 94
RTL 2006, 82, 1512
jõustumine 26.11.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
11.06.2007RTL 2007, 49, 89524.06.2007
10.02.2009RTL 2009, 18, 22120.02.2009

Määrus kehtestatakse «Planeerimisseaduse» § 13 lõike 3 alusel.

§ 1. Määrusega kehtestatakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja Šveitsis arhitekti kutsekvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu. Dokumentide loetelu on toodud määruse lisas.
[RTL 2009, 18, 221 - jõust. 20.02.2009]

§ 2. Arhitektuurialase tegevuse mõiste

  Arhitektuurialaseks tegevuseks määruse tähenduses loetakse tegevust, mida harilikult tehakse arhitekti kutsenimetust kasutades.

§ 3. Erisätted

 (1) Arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks on diplomid, tunnistused ja muud arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on välja antud endises Nõukogude Liidus enne 21. augustit 1991. a või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid enne nimetatud kuupäeva, koos järgmiste dokumentidega:
 1) Läti pädeva asutuse kinnitus, et nimetatud kvalifikatsioon on samaväärne Lätis omandatud arhitektuurialase kvalifikatsiooniga, mida tõendavad dokumendid on loetletud määruse lisa punktis 17;
 2) sama asutuse tunnistus, mis näitab, et isik on Lätis arhitektuurialal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

 (2) Arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks on diplomid, tunnistused ja muud arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on välja antud endises Nõukogude Liidus enne 11. märtsi 1990. a või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid enne nimetatud kuupäeva, koos järgmiste dokumentidega:
 1) Leedu pädeva asutuse kinnitus, et nimetatud kvalifikatsioon on samaväärne Leedus omandatud arhitektuurialase kvalifikatsiooniga, mida tõendavad dokumendid on loetletud määruse lisa punktis 18;
 2) sama asutuse tunnistus, mis näitab, et isik on Leedus arhitektuurialal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

 (3) Arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks on diplomid, tunnistused ja muud arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on välja antud endises Tšehhoslovakkias enne 1. jaanuari 1993. a või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid enne nimetatud kuupäeva, koos järgmiste dokumentidega:
 1) Tšehhi Vabariigi või Slovakkia pädeva asutuse kinnitus, et nimetatud kvalifikatsioon on samaväärne Tšehhis või Slovakkias omandatud arhitektuurialase kvalifikatsiooniga, mida tõendavad dokumendid on loetletud määruse lisa punktides 15 või 23;
 2) sama asutuse tunnistus, mis näitab, et isik on Tšehhis või Slovakkias arhitektuurialal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

 (4) Arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks on diplomid, tunnistused ja muud arhitektuurialast kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, mis on välja antud endises Jugoslaavias enne 25. juunit 1991. a või mille omanikud on alustanud seal oma õpinguid enne nimetatud kuupäeva, koos järgmiste dokumentidega:
 1) Sloveenia pädeva asutuse kinnitus, et nimetatud kvalifikatsioon on samaväärne Sloveenias omandatud arhitektuurialase kvalifikatsiooniga, mida tõendavad dokumendid on loetletud määruse lisa punktis 22;
 2) sama asutuse tunnistus, mis näitab, et isik on Sloveenias arhitektuurialal tegelikult ja seaduslikult tegutsenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal tunnistuse väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul.

 (5) Pädev asutus võib nõuda, et taotleja esitaks päritoluriigi pädeva asutuse poolt välja antud tõendi, et taotleja kvalifikatsiooni tõendav dokument on see, millele käesolevas määruses viidatakse, ja et taotleja kvalifikatsioon vastab Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määruses nr 312 «Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded» arhitektile kehtestatud koolituse miinimumnõuetele.
[RTL 2009, 18, 221 - jõust. 20.02.2009]

§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine

  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrus nr 74 «Euroopa Liidu liikmesriigis arhitekti kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu1» tunnistatakse kehtetuks.

  1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142); nõukogu direktiiv 2006/100/EÜ, millega kohandatakse teatavaid direktiive isikute vaba liikumise valdkonnas seoses Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237).
[RTL 2009, 18, 221 - jõust. 20.02.2009]

  Märkus: Lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 16.11.2006. a resolutsioon nr 17-1/06-07750.)

Lisa