Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused
[RTL 2009, 18, 218 - jõust. 20.02.2009]
Vastu võetud 04.01.2007 nr 2
RTL 2007, 4, 66
jõustumine 15.01.2007
Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
9.02.2009 nr 10 (RTL 2009, 18, 218) 20.02.2009
Määrus kehtestatakse «Metsaseaduse» § 23 lõigete 2 ja 10 alusel.
[RTL 2009, 18, 218 – jõust. 20.02.2009]
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse vääriselupaiga väljavaliku protseduurid, vääriselupaiga tüübid ja tüüpide iseloomuliku näitajad, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimise kord, lepingu sisu ning vääriselupaiga metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahju ja hooldamise kulu hüvitise (edaspidi vääriselupaiga kasutusõiguse tasu) arvutamise alused.
(2) Vääriselupaiga kasutusõiguse tasu on toetus «Metsaseaduse» § 10 lõike 1 punkti 3 tähenduses.
[RTL 2009, 18, 218 – jõust. 20.02.2009]
2. peatükk
VÄÄRISELUPAIGA VÄLJAVALIKU JUHEND
§ 2. Vääriselupaiga väljavalik
(1) Vääriselupaiga väljavalik seisneb selle määruse 3. peatüki 2. jaos esitatud vääriselupaiga näitajatele vastavate kaitset vajavate alade väljaselgitamises.
(2) Vääriselupaiga väljavalikut korraldab Keskkonnaministeerium Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ja Keskkonnaameti kaudu.
[RTL 2009, 18, 218 – jõust. 20.02.2009]
(3) Vääriselupaiku võivad välja valida ja olemasolevates vääriselupaikades muudatusi teha isikud, kes on läbinud Keskkonnaministeeriumi korraldatud vääriselupaiga väljavaliku kursuse ja omandanud sellekohase tunnistuse.
(4) Metsa korralise ülepinnalise takseerimise käigus valitakse välja potentsiaalsed vääriselupaigad, mille kohta edastatakse andmed vääriselupaiga väljavaliku tunnistusega spetsialistile.
(5) Ülepinnalise takseerimise käigus väljavalitud potentsiaalsete vääriselupaikade vastavuse vääriselupaiga näitajatele selgitab ekspertiis, mille teeb vääriselupaiga väljavaliku tunnistusega spetsialist.
(6) Tunnistusega spetsialistid esitavad Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele väljavalitud vääriselupaikade vormikohased digitaalsed kirjeldused ja asukohakaardid. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus kannab esitatud andmed Metsaressursi arvestuse riiklikku registrisse.
(7) Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus esitab kord kuus Erametsakeskusele vääriselupaikade andmed ning Keskkonnaametile asjaomase maakonna vääriselupaikade andmed.
[RTL 2009, 18, 218 – jõust. 20.02.2009]
(8) Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus esitab kord kuus Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusele ja Maa-ametile ning metsamajandamiskavade koostajatele andmekogusse kantud ja sealt välja arvatud vääriselupaikade andmekogu andmefaili kirjed.
3. peatükk
VÄÄRISELUPAIGA KLASSIFIKAATOR
1. jagu
Vääriselupaigatüübid
§ 3. Vääriselupaikade jagunemine
Vääriselupaigad jagunevad metsa tüübirühmaga seotud tüüpideks ja maastikuelemendiga seotud tüüpideks.
§ 4. Metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigad
(1) Metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigad on järgmised:
1)
loometsad;
2) nõmmemetsad;
3) palumetsad;
4) laanemetsad;
5)
sürjametsad;
6) salumetsad;
7) lammimetsad;
8) soostunud
metsad;
9) rabastunud metsad;
10) madalsoometsad;
11)
siirdesoometsad;
12) rabametsad;
13) kõdusoometsad.
(2) Loometsa vääriselupaigad on järgmised:
1) männikud
ja männisegametsad;
2) kuusikud ja kuusesegametsad;
3)
laialehised metsad;
4) teised lehtmetsad.
(3) Nõmmemetsa vääriselupaik on männikud ja männisegametsad.
(4) Palumetsa vääriselupaigad on järgmised:
1)
männikud ja männisegametsad;
2) kuusikud ja kuusesegametsad;
3)
haavikud;
4) teised lehtmetsad.
(5) Laanemetsa vääriselupaigad on järgmised:
1)
männikud ja männisegametsad;
2) kuusikud ja kuusesegametsad;
3)
haavikud;
4) teised lehtmetsad.
(6) Sürjametsa vääriselupaigad on järgmised:
1)
männikud ja männisegametsad;
2) kuusikud ja kuusesegametsad;
3)
laialehised metsad;
4) teised lehtmetsad.
(7) Salumetsa vääriselupaigad on järgmised:
1)
männikud ja männisegametsad;
2) kuusikud ja kuusesegametsad;
3)
laialehised metsad;
4) haavikud;
5) teised lehtmetsad;
6)
lepikud.
(8) Lammimetsa vääriselupaigad on järgmised:
1)
kuusikud ja kuusesegametsad;
2) laialehised metsad;
3) teised
lehtmetsad;
4) lepikud.
(9) Soostunud metsa vääriselupaigad on järgmised:
1)
männikud ja kaasikud;
2) kuusikud ja kuusesegametsad;
3)
laialehised metsad;
4) haavikud;
5) lepikud.
(10) Rabastunud metsa vääriselupaigad on järgmised:
1)
männikud ja kaasikud;
2) kuusikud ja kuusesegametsad.
(11) Madalsoometsa vääriselupaigad on järgmised:
1)
männikud ja kaasikud;
2) kuusikud ja kuusesegametsad;
3)
lepikud.
(12) Siirdesoometsa vääriselupaik on männikud ja kaasikud.
(13) Rabametsa vääriselupaik on männikud ja kaasikud.
(14) Kõdusoometsa vääriselupaigad on järgmised:
1)
männikud ja kaasikud;
2) kuusikud ja kuusesegametsad;
3)
laialehised metsad;
4) lepikud.
§ 5. Maastikuelemendiga seotud vääriselupaigad
(1) Maastikuelemendiga seotud vääriselupaigad on järgmised:
1)
looduslike veekogude kaldanõlvad;
2) veekoguäärsed madalikud ja
lammid;
3) teised veest mõjutatud alad;
4) väikesed
märgalasaared ja -poolsaared;
5) järsakud;
6) põlendikud;
7)
puisrohumaad;
8) sarapikud;
9) üksikud suured puud;
10)
pargid.
(2) Looduslike veekogude kaldanõlvade vääriselupaigad on järgmised:
1)
jõgede ja järvede järsud kaldanõlvad;
2) jõgede
ja järvede laugjad kaldanõlvad;
3) ojade kaldanõlvad.
(3) Veekoguäärsete madalike ja lammide vääriselupaigad on järgmised:
1)
madalad jõekaldad ja jõelammid;
2) ojalammid.
(4) Teiste veest mõjutatud alade vääriselupaigad on järgmised:
1)
ajutiste veekogude kaldad;
2) allika-alad;
3) karbonaatsete soode
ja märgade niitude äärealad;
4) kopratammide mõjualad;
5)
muude veekogude kaldad.
(5) Järsakute vääriselupaigad on järgmised:
1)
pangajärsakud;
2) pinnakattejärsakud.
(6) Puisrohumaade vääriselupaigad on järgmised:
1)
võsastunud puisrohumaad;
2) puisniidud;
3) puiskarjamaad.
2. jagu
Metsa tüübirühmaga seotud vääriselupaigatüüpide
kirjeldus ja näitajad
§ 6. Vääriselupaiku iseloomustavate näitajate arvestamine
Ala vastab vääriselupaiga näitajatele, kui sellel esineb vähemalt üks vääriselupaigatüüpi iseloomustav näitaja ja tüübile iseloomulik tunnusliik.
§ 7. Loometsad
(1) Loometsade hulka liigitatakse § 4 lõikes 2 nimetatud vääriselupaigatüübid.
(2) Loometsad selle määruse tähenduses on lubjarikkal pinnasel kasvavad looduslikud puistud.
(3) Loometsa vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
1)
paekiviklibu ja -paljandid;
2) õhuke paepealne mullakiht;
3)
ilmselge metsapõlvkondade järjepidevus;
4) häilud;
5)
vanad puud;
6) aeglase kasvuga, sageli kõveratüvelised puud;
7)
seisvad surnud puud;
8) lamapuit eri lagunemisastmetes;
9)
haruldased kooslused (leesikalootammik, leesikalookaasik,
kastikulootammik, kastikuloosaarik, lubikalootammik, lubikaloosaarik).
(4) Loometsa vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
1)
seened: Aleurodiscus amorphus, Boletus satanas, Clavariadelphus
pistillaris, Clavariadelphus truncatus, Geastrum spp., Gomphus
clavatus, Hydnellum spp., Phellodon spp., Phellinus
chrysoloma, Sarcodon spp., Sowerbyella spp.;
2)
samblikud: Lecanactis abietina, Hypogymnia farinacea;
3)
sammaltaimedest: Nowellia curvifolia;
4) soontaimed: Cephalanthera
rubra, Cypripedium calceolus, Orchis spp.
§ 8. Männikud ja männisegametsad
(1) Männikute ja männisegametsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 1, lõike 3 punktis 1, lõike 4 punktis 1, lõike 5 punktis 1, lõike 6 punktis 1 ja lõike 7 punktis 1 nimetatud vääriselupaigatüübid.
(2) Männikud ja männisegametsad selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad männid.
(3) Männikute ja männisegametsade vääriselupaiku iseloomustavad
järgmised näitajad:
1) looduslikult uuenenud mets;
2)
minimaalne inimmõju;
3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
4)
puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga;
5)
üle 150-aastased männid, iseloomuliku soomusja korbaga ja päikesele
avatud;
6) seisvad surnud puud;
7) jämedad kuivanud oksad;
8)
puutüükad;
9) eri lagunemisastmetes lamapuit;
10)
haruldased kooslused (tamme alusmetsaga sarapuumännik).
(4) Männikute ja männisegametsade vääriselupaikadele on iseloomulikud
järgmised tunnusliigid:
1) seened: Asterodon ferruginosus,
Diplomitoporus flavescens, Fomitopsis rosea, Leptoporus
mollis, Multiclavula mucida, Phellinus ferrugineofuscus,
Phellinus nigrolimitatus, Phlebia centrifuga, Pycnoporellus
fulgens, Sarcosoma globosum, Skeletocutis stellae;
2)
samblikud: Arthonia leucopellea, Evernia divaricata, Evernia
mesomorpha, Frullania dilatata, Hypogymnia farinacea, Icmadophila
ericetorum, Lecanactis abietina, Ramalina thrausta;
3)
sammaltaimed: Anastrophyllum hellerianum, Bazzania trilobata,
Geocalyx graveolens, Hylocomium umbratum, Jamesoniella
autumnalis, Jungermannia leiantha, Lepidozia reptans, Leucobryum
glaucum, Neckera pennata; Nowellia curvifolia, Odontoschisma
denudatum, Plagiothecium undulatum, Riccardia latifrons,
Sphagnum wulfianum, Ulata crispa;
4) mardikad: Ampedus
sanguineus, Calitys scabra, Callidium coriaceum, Ceruchus
chrysomelinus, Dendrophagus crenatus, Nothorhina punctata,
Ostoma ferruginea, Peltis grossa;
5) soontaimed: Corallorhiza
trifida, Cypripedium calceolus, Listera cordata.
§ 9. Kuusikud ja kuusesegametsad
(1) Kuusikute ja kuusesegametsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 2, lõike 4 punktis 2, lõike 5 punktis 2, lõike 6 punktis 2 ja lõike 7 punktis 2 nimetatud vääriselupaigatüübid.
(2) Kuusikud ja kuusesegametsad selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad kuused.
(3) Kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaiku iseloomustavad
järgmised näitajad:
1) looduslikult uuenenud mets;
2)
minimaalne inimmõju;
3) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
4)
häilud;
5) puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja
diameetriga;
6) vanad puud;
7) seisvad surnud puud;
8)
puutüükad;
9) aukude ja õõnsustega puud;
10)
eri lagunemisastmetes lamapuit;
11) tuulemurd ja -heide;
12) palju
puiduseeni;
13) palju rippsamblikke.
(4) Kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaikadele on iseloomulikud
järgmised tunnusliigid:
1) seened: Asterodon ferruginosus,
Dentipellis fragilis, Diplomitoporus flavescens, Fomitopsis
rosea, Ganoderma lucidum, Geastrum spp., Hericium
coralloides, Leptoporus mollis, Multiclavula mucida, Perenniporia
subacida, Phellinus chrysoloma, Phellinus populicola, Phellinus
ferrugineofuscus, Phellinus nigrolimitatus, Phlebia
centrifuga, Pycnoporellus fulgens, Sarcosoma globosum, Skeletocutis
odora, Skeletocutis stellae, Tremiscus helvelloides, Xylaria
polymorpha;
2) samblikud: Arthonia leucopellea, Bacidia
rubella, Cetrelia olivetorum, Chaenotheca brachypoda, Evernia
divaricata, Evernia mesomorpha, Hypogymnia farinacea, Icmadophila
ericetorum, Lecanactis abietina, Leptogium saturninum, Lobaria
pulmonaria, Mycoblastus sanguinarius, Nephroma spp., Opegrapha
spp., Parmeliella triptophylla, Ramalina thrausta;
3)
sammaltaimed: Anastrophyllum hellerianum, Bazzania trilobata,
Frullania dilatata, Geocalyx graveolens, Hylocomium
umbratum, Jamesoniella autumnalis, Jungermannia leiantha,
Lejeunea cavifolia, Lepidozia reptans, Leucobryum
glaucum, Metzgeria furcata, Neckera complanata, Neckera
pennata, Nowellia curvifolia, Odontoschisma denudatum, Plagiothecium
undulatum, Riccardia latifrons, Riccardia palmata, Sphagnum
wulfianum, Ulota crispa;
4) mardikad: Agrilus ater, Anoplodera
variicornis, Calitys scabra, Callidium coriaceum, Ceruchus
chrysomelinus, Cucujus cinnaberinus, Dendrophagus crenatus,
Dicerca furcata, Necydalis major, Nothorhina punctata,
Ostoma ferruginea, Peltis grossa, Saperda perforata,
Xylotrechus rusticus;
5) soontaimed: Cinna latifolia, Corallorhiza
trifida, Cypripedium calceolus, Epipogium aphyllum, Galium
triflorum.
§ 10. Laialehised metsad
(1) Laialehiste metsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 3, lõike 6 punktis 3 ja lõike 7 punktis 3 nimetatud vääriselupaigatüübid.
(2) Laialehised metsad selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad laialehelised puuliigid nagu tamm, vaher, pärn, jalakas, saar, künnapuu.
(3) Laialehiste metsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
1)
looduslikult uuenenud mets;
2) minimaalne inimmõju;
3)
metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
4) häilud;
5)
puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga;
6)
vanad puud;
7) seisvad surnud puud;
8) puutüükad;
9)
väga suured õõnsustega puud;
10) eri lagunemisastmetes
lamapuit;
11) tuulemurd ja -heide;
12) palju puiduseeni;
13)
palju vanu sarapuid;
14) neli eri laialehist liiki;
15)
nektaririkaste õitega põõsad;
16) haruldased kooslused
(sarapuutammik, sinililletammik, sinilillesaarik, naaditammik,
naadisaarik, naadi-jalaka-vahtra-pärnasegamets,
kuukressi-jalaka-vahtra-pärna-saaresegamets).
(4) Laialehiste metsade vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised
tunnusliigid:
1) seened: Ceriporia purpurea, Geastrum
spp., Lindtneria trachyspora, Lycoperdon echinatum, Perenniporia
medullapanis, Phellinus ferruginosus, Steccherinum
robustius, Xylaria polymorpha, Xylobolus frustulatus;
2)
samblikud: Acrocordia gemmata, Arthonia vinosa, Bacidia
rubella, Chaenotheca brachypoda, Chaenotheca chlorella,
Chaenotheca phaeocephala, Cliostomum corrugatum, Cyphelium
inquinans, Gyalecta ulmi, Lecanactis abietina, Lobaria
pulmonaria, Megalaria grossa, Nephroma spp., Opegrapha
spp., Pertusaria pertusa, Sclerophora spp., Thelotrema
lepadinum;
3) sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon
longifolius, Anomodon viticulosus, Dicranum viride,
Frullania dilatata, Isothecium alopecuroides, Jame
soniella autumnalis, Lejeunea cavifolia, Lepidozia reptans,
Metzgeria furcata, Mnium hornum, Neckera complanata,
Neckera pennata, Porella spp., Ulota crispa;
4)
mardikad: Calosoma inquisitor, Cyrtoclytus capra, Gnorimus
nobilis, Liocola marmorata, Lymexylon navale, Mycetochara
spp., Osmoderma eremita, Rhamnusium bicolor;
5)
soontaimed: Allium ursinum, Bromus benekenii, Circaea
lutetiana, Cypripedium calceolus, Festuca altissima, Hordelymus
europaeus.
§ 11. Haavikud
(1) Haavikute hulka kuuluvad § 4 lõike 4 punktis 3, lõike 5 punktis 3, lõike 7 punktis 4 ja lõike 9 punktis 4 nimetatud vääriselupaigatüübid.
(2) Haavikud selle määruse tähenduses on kuival, parasniiskel või niiskel pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad haavad.
(3) Haavikute vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
1)
looduslikult uuenenud mets;
2) minimaalne inimmõju;
3)
metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
4) häilud;
5)
puud eri põlvkondadest, eri vanuse, suuruse ja diameetriga;
6)
vanad puud;
7) seisvad surnud puud;
8) puutüükad;
9)
õõnsustega puud;
10) eri lagunemisastmetes lamapuit;
11)
tuulemurd ja -heide.
(4) Haavikute vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
1)
seened: Dentipellis fragilis, Hericium coralloides, Junghuhnia
pseudozilingiana, Multiclavula mucida, Sistotrema
raduloides, Skeletocutis odora, Tomentella crinalis;
2)
samblikud: Acrocordia gemmata, Bacidia rubella, Chaenotheca
brachypoda, Collema subnigrescens, Leptogium saturninum,
Lobaria pulmonaria, Mycoblastus sanguinarius, Nephroma
spp., Parmeliella triptophylla, Peltigera collina;
3)
sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon longifolius, Frullania
dilatata, Jamesoniella autumnalis, Lejeunea cavifolia, Metzgeria
furcata, Neckera complanata, Neckera pennata, Nowellia
curvifolia, Trichocolea tomentella, Ulota crispa;
4)
mardikad: Acanthoderes clavipes, Agrilus ater, Ceruchus
chrysomelinus, Cucujus cinnaberinus, Descarpentriesina
variolosa, Hololepta plana, Necydalis major, Saperda
perforata, Xylotrechus rusticus;
5) soontaimed: Cinna
latifolia, Festuca altissima.
§ 12. Teised lehtmetsad
(1) Teiste lehtmetsade hulka kuuluvad § 4 lõike 2 punktis 4, lõike 4 punktis 4, lõike 5 punktis 4, lõike 6 punktis 4, lõike 7 punktis 5 ja lõike 8 punktis 3 nimetatud vääriselupaigatüübid.
(2) Teised lehtmetsad selle määruse tähenduses on looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad lehtpuud, lisatingimusega, et haava osakaal ning laialeheliste puuliikide osakaal puistust on väiksem kui 50%.
(3) Teiste lehtmetsade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
1)
looduslikult uuenenud mets;
2) minimaalne inimmõju;
3)
metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
4) häilud;
5)
vanad puud;
6) seisvad surnud puud;
7) puutüükad;
8)
õõnsustega puud;
9) eri lagunemisastmetes lamapuit;
10)
tuulemurd ja -heide;
11) palju vanu sarapuid.
(4) Teiste lehtmetsade vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised
tunnusliigid:
1) seened: Dentipellis fragilis, Hericium
coralloides, Junghuhnia pseudozilingiana, Multiclavula
mucida, Sistotrema raduloides, Skeletocutis odora, Tomentella
crinalis, Xylobolus frustulatus;
2) samblikud: Acrocordia
gemmata, Bacidia rubella, Chaenotheca brachypoda, Hypogymnia
farinacea, Lecanactis abietina, Leptogium saturninum, Lobaria
pulmonaria, Mycoblastus sanguinarius, Nephroma spp., Opegrapha
spp., Parmeliella triptophylla, Peltigera collina, Pertusaria
pertusa, Thelotrema lepadinum;
3) sammaltaimed: Anomodon
attenuatus, Anomodon longifolius, Frullania dilatata, Jamesoniella
autumnalis, Lejeunea cavifolia, Metzgeria furcata, Neckera
complanata, Neckera pennata, Nowellia curvifolia, Ulota
crispa;
4) mardikad: Acanthoderes clavipes, Agrilus ater,
Ceruchus chrysomelinus, Cucujus cinnaberinus, Descarpentriesina
variolosa, Hololepta plana, Necydalis major, Saperda
perforata, Xylotrechus rusticus;
5) soontaimedest: Cypripedium
calceolus.
§ 13. Lepikud
(1) Lepikute hulka kuuluvad § 4 lõike 7 punktis 6, lõike 8 punktis 4, lõike 9 punktis 5, lõike 11 punktis 3 ja lõike 14 punktis 4 nimetatud vääriselupaigatüübid.
(2) Lepikud selle määruse tähenduses on perioodiliselt üleujutataval, niiskel mineraalsel või turbasel alal kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad lepad.
(3) Lepikute vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
1)
liigniiske ala;
2) mosaiikne mikroreljeef kõrgete tüvemätaste ja
nende vahele jäävate niiskete madalate lohkudega;
3)
looduslikult uuenenud mets;
4) minimaalne inimmõju;
5)
metsapõlvkondade järjepidevus on ilmselge;
6) esinevad
häilud;
7) vanad puud;
8) puudel on hästiarenenud tugijuured;
9)
iseloomulik on leppade uuenemine kännuvõsudest ja vanade puude jalamilt;
10)
esineb surnud või pehkinult seisvaid puid ning lamapuitu;
11)
esineb tuulemurd ja -heide;
12) palju on puiduseeni;
13) esinevad
haruldased kooslused (luhttarnasanglepik, sõnajalasanglepik,
soovõhasanglepik, lodusanglepik).
(4) Lepikute vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
1)
seened: Physisporinus vitreus, Phlebia subochracea, Pycnoporellus
fulgens;
2) samblikud: Arthonia leucopellea, Arthonia
vinosa, Bacidia rubella, Chaenotheca brachypoda, Hypogymnia
farinacea, Lecanactis abietina, Mycoblastus sanguinarius,
Menegazzia terebrata, Thelotrema lepadinum;
3)
sammaltaimed: Bazzania trilobata, Geocalyx graveolens, Frullania
dilatata, Jamesoniella autumnalis, Jungermannia leiantha,
Mnium hornum, Neckera pennata, Pseudobryum cinclidioides,
Riccardia latifrons, Riccardia palmata, Trichocolea
tomentella, Ulota crispa;
4) mardikad: Ampedus
nigroflavus, Ceruchus chrysomelinus, Dicerca alni, Peltis
grossa;
5) soontaimedest: Carex disperma.
§ 14. Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad
(1) Märgalade kuusikute ja kuusesegametsade hulka kuuluvad § 4 lõike 8 punktis 1, lõike 9 punktis 2, lõike 10 punktis 2, lõike 11 punktis 2 ja lõike 14 punktis 2 nimetatud vääriselupaigatüübid.
(2) Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad selle määruse tähenduses on turbasel või liigniiskel pinnasel kasvav kuusik, kuuse- ja männisegamets või okas- ja lehtpuusegamets, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad kuused.
(3) Märgalade kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaiku
iseloomustavad järgmised näitajad:
1) liigniiske ala;
2)
looduslikult uuenenud mets;
3) minimaalne inimmõju;
4)
metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
5) häilud;
6)
puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga;
7)
vanad puud;
8) iseloomulikud aeglase kasvuga kuused;
9) seisvad
surnud puud;
10) puutüükad;
11) lamapuit eri
lagunemisastmetes;
12) tuulemurd ja -heide;
13) palju puiduseeni;
14)
palju rippsamblikke;
15) palju epifüütseid samblaid.
(4) Märgalade kuusikute ja kuusesegametsade vääriselupaikadele on
iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
1) seened: Asterodon
ferruginosus, Dentipellis fragilis, Eocronartium muscicola,
Fomitopsis rosea, Leptoporus mollis, Perenniporia
subacida, Phellinus chrysoloma, Phellinus
ferrugineofuscus, Phellinus nigrolimitatus, Phlebia centri
fuga, Physosporinus vitreus, Pycnoporellus fulgens, Skeletocutis
odora, Skeletocutis stellae;
2) samblikud: Arthonia
leucopellea, Bacidia rubella, Chaenotheca subroscida, Evernia
divaricata, Evernia mesomorpha, Icmadophila ericetorum,
Lecanactis abietina, Lobaria pulmonaria, Mycoblastus
sanguinarius, Opegrapha spp., Ramalina thrausta, Thelotrema
lepadinum;
3) sammaltaimed: Anastrophyllum hellerianum, Bazzania
trilobata, Frullania dilatata, Geocalyx graveolens, Jamesoniella
autumnalis, Jungermannia leiantha, Lepidozia reptans, Leucobryum
glaucum, Neckera pennata, Nowellia curvifolia, Odontoschisma
denudatum, Plagiothecium undulatum, Riccardia latifrons,
Riccardia palmata, Sphagnum wulfianum, Splachnum
ampullaceum, Trichocolea tomentella, Ulota crispa;
4)
mardikad: Anoplodera variicornis, Calitys scabra, Callidium
coriaceum, Ceruchus chrysomelinus, Ostoma ferruginea, Peltis
grossa;
5) soontaimed: Cinna latifolia, Corallorhiza
trifida, Galium triflorum, Listera cordata.
§ 15. Märgalade männikud ja kaasikud
(1) Märgalade männikute ja kaasikute hulka kuuluvad § 4 lõike 9 punktis 1, lõike 10 punktis 1, lõike 11 punktis 1, lõike 12 punktis 1, lõike 13 punktis 1 ja lõike 14 punktis 1 nimetatud vääriselupaigatüübid.
(2) Märgalade männikud ja kaasikud selle määruse tähenduses on männikud, männi- ja kasesegametsad ning kaasikud liigniisketel, enamasti toitainetevaestel pinnastel.
(3) Märgalade männikute ja kaasikute vääriselupaiku iseloomustavad
järgmised näitajad:
1) pinnas liigniiske, kraavitamata;
2)
looduslikult uuenenud mets;
3) minimaalne inimmõju;
4)
metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
5) puud eri
põlvkondadest, eri vanuse, suuruse ja diameetriga;
6) vanad puud;
7)
aeglase kasvuga, sageli kõveratüvelised puud;
8) päikesele
eksponeeritud vanade jämedate puude ja kuivanud jämedate okste olemasolu;
9)
puutüükad;
10) lamapuit eri lagunemisastmetes;
11)
märgalaga metsaserv;
12) haruldased kooslused (luhttarnakaasik,
soovõhakaasik).
(4) Märgalade männikute ja kaasikute vääriselupaikadele on iseloomulikud
järgmised tunnusliigid:
1) seened: Diplomitoporus flavescens,
Leptoporus mollis;
2) samblikud: Hypogymnia farinacea, Mycoblastus
sanguinarius, Opegrapha spp.;
3) sammaltaimed: Jamesoniella
autumnalis, Leucobryum glaucum, Nowellia curvifolia, Splachnum
ampullaceum, Ulota crispa.
§ 16. Märgalade laialehised metsad
(1) Märgalade laialehiste metsade alla kuuluvad § 4 lõike 8 punktis 2, lõike 9 punktis 3 ja lõike 14 punktis 3 nimetatud vääriselupaigatüübid.
(2) Märgalade laialehised metsad selle määruse tähenduses on õhukesel turbapinnasel või märjal mineraal- (savisel) pinnasel kasvavad looduslikud puistud, mille koosseisust vähemalt 50% moodustavad laialehelised puuliigid.
(3) Märgalade laialehiste metsade vääriselupaiku iseloomustavad
järgmised näitajad:
1) viljakas liigniiske ala;
2)
mosaiikne mikroreljeef kõrgete tüvemätaste ja nende vahele jäävate
niiskete madalate lohkudega;
3) looduslikult uuenenud mets;
4)
minimaalne inimmõju;
5) metsapõlvkondade järjepidevus ilmselge;
6)
puud eri põlvkondadest, eri vanuse, kõrguse ja diameetriga;
7)
vanad, suuremõõtmelised puud;
8) puudel hästiarenenud
tugijuured;
9) seisvad surnud puud;
10) puutüükad;
11)
aukude ja õõnsustega puud;
12) lamapuit eri
lagunemisastmetes;
13) palju puiduseeni;
14) palju epifüütseid
samblaid;
15) neli eri laialehist liiki;
16) haruldased kooslused
(sõnajalasaarik, sõnajalatammik, humala-jalaka-(künnapuu)-saare-, pärna-
või tammesegamets, luhttarnasaarik).
(4) Märgalade laialehiste metsade vääriselupaikadele on iseloomulikud
järgmised tunnusliigid:
1) seened: Ceriporia purpurea, Geastrum
spp., Lindtneria trachyspora, Lycoperdon echinatum, Perenniporia
medulla-panis, Phellinus ferruginosus, Physisporinus
vitreus, Phlebia subochracea, Steccherinum robustius, Xylaria
polymorpha, Xylobolus frustulatus;
2) samblikud: Acrocordia
cavata, Acrocordia gemmata, Arthonia leucopellea, Arthonia
vinosa, Bacidia rubella, Chaenotheca brachypoda, Chaenotheca
chlorella, Cyphelium inquinans, Gyalecta ulmi, Lobaria
pulmonaria, Megalaria grossa, Nephroma spp., Pertusaria
pertusa, Sclerophora spp., Thelotrema lepadinum;
3)
sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon longifolius, Anomodon
viticulosus, Frullania dilatata, Isothecium alopecuroides,
Jamesoniella autumnalis, Lejeunea cavifolia, Lepidozia
reptans, Metzgeria furcata, Mnium hornum, Neckera
complanata, Neckera pennata, Nowellia curvifolia, Trichocolea
tomentella, Ulota crispa;
4) mardikad: Calosoma
inquisitor, Gnorimus nobilis, Liocola marmorata, Lymexylon
navale, Osmoderma eremita;
5) soontaimed: Circaea
lutetiana, Festuca altissima.
3. jagu
Maastikuelemendiga seotud vääriselupaigatüüpide
kirjeldus ja näitajad
§ 17. Looduslike veekogude kaldanõlvad
(1) Looduslike veekogude kaldanõlvade hulka kuuluvad § 5 lõikes 2 nimetatud vääriselupaikade tüübid.
(2) Looduslike veekogude kaldanõlvade vääriselupaigatüübid on selle
määruse tähenduses eristatud järgmiselt:
1)
jõgede ja järvede järsud kaldanõlvad, kus kalda tõusunurk on üle 20°
ning jõgi on laiem kui 5 meetrit;
2) jõgede ja järvede laugjad
kaldanõlvad, kus kalda tõusunurk mahub vahemikku 5–20° ning jõgi on
laiem kui 5 meetrit;
3) ojade kaldanõlvad, kus kalda tõusunurk ületab
5° ning oja on kitsam kui 5 meetrit.
(3) Looduslike veekogude kaldanõlvade vääriselupaiku iseloomustavad
järgmised näitajad:
1) stabiilselt niiske mikrokliima;
2)
pinnaseerosioon;
3) järskkallastel paljandub lähtekivim;
4)
omapärase võra ja juurestikuga puud.
(4) Looduslike veekogude kaldanõlvade vääriselupaikadele iseloomulikud tunnusliigid on järgmised sammaltaimed: Geocalyx graveolens, Mnium hornum, Pseudobryum cinclidioides, Riccardia latifrons, Riccardia palmata.
§ 18. Veekoguäärsed madalikud ja lammid
(1) Veekoguäärsete madalike ja lammide hulka kuuluvad § 5 lõikes 3 nimetatud vääriselupaikade tüübid.
(2) Veekoguäärsete madalike ja lammide vääriselupaigatüübid on selle
määruse tähenduses eristatud järgmiselt:
1)
madalad jõekaldad ja jõelammid, kus kalda tõusunurk on alla 5 ning jõgi
on laiem kui 5 meetrit;
2) ojalammid, kus kalda tõusunurk on alla 5
ning oja on kitsam kui 5 meetrit.
(3) Veekoguäärsete madalike ja lammide vääriselupaiku iseloomustavad
järgmised näitajad:
1) stabiilselt niiske mikrokliima;
2)
pinnaseerosioon;
3) ladestunud alluviaalsed setted.
(4) Veekoguäärsete madalike ja lammide vääriselupaikadele iseloomulikud tunnusliigid on järgmised sammaltaimed: Geocalyx graveolens, Mnium hornum, Pseudobryum cinclidioides, Riccardia latifrons, Riccardia palmata.
§ 19. Teised veest mõjutatud alad
(1) Teiste veest mõjutatud alade alla kuuluvad § 5 lõigetes 4 ja 5 nimetatud vääriselupaikade tüübid.
(2) Muude veest mõjutatud alade vääriselupaigatüübid on selle määruse
tähenduses eristatud järgmiselt:
1) ajutised veekogud –
perioodiliselt liigniisked alad, mis täituvad veega ainult tugevate
vihmasadude või lume sulamise järel;
2) allika-alad – üksik
põhjavee väljumiskoht või põhjavee hajusa väljavoolu soostunud koht, kus
algallikat pole näha;
3) karbonaatsed sood ja märjad niidud –
lagedad või hõredalt puudega kaetud madalsood või niisked niidud
karbonaatsel pinnasel kasvavates metsades;
4) kopratammide mõjualad –
kopratammide tõttu vee äravoolu takistumisest üleujutatud puistud
nõvades ja orgudes, st piiratud aladel;
5) muude veekogude
kaldad – mitmesugused kaldaalad, mis ei kuulu eelloetletud looduslike
veekogude kaldanõlvade, veekoguäärsete madalike ja lammide ning teiste
veest mõjutatud alade hulka.
(3) Teiste veest mõjutatud alade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised
näitajad:
1) stabiilselt niiske mikrokliima;
2) ala
kraavitamata;
3) muld toitaineterikas;
4) ladestunud alluviaalsed
setted;
5) karbonaatse pinnasevee ja põhjavee mõju;
6)
ala mõjutavad perioodiliselt üleujutused ja jää.
(4) Allika-alade vääriselupaiku iseloomustavad täiendavalt järgmised
näitajad:
1) ümbrus on kraavitamata ja ilma ehitusteta;
2)
allika lähiümbruse temperatuur püsib aastaringselt suhteliselt stabiilne.
(5) Kopratammide mõjualade vääriselupaiku iseloomustavad täiendavalt
järgmised näitajad:
1) järsult niiskemaks muutunud pinnas,
halvenenud veeäravool;
2) vee püsimine ka suvel;
3)
üleujutuse tagajärjel hukkunud, püsti seisev kuivanud mets.
(6) Muude veest mõjutatud alade vääriselupaikadele on iseloomulikud
järgmised tunnusliigid:
1) sammaltaimed: Geocalyx graveolens,
Hamatocaulis vernicosus, Helodium blandowii, Mnium
hornum, Paludella squarrosa, Pseudobryum cinclidioides,
Riccardia latifrons, Riccardia palmata, Trichocolea
tomentella;
2) mardikad: Dicerca furcata, Melandrya dubia,
Peltis grossa;
3) soontaimed: Cladium mariscus, Corallorhiza
trifida, Dactylorhiza cruenta, Festuca altissima, Hammarbya
paludosa, Liparis loeselii, Malaxis monophyllos, Ophrys
insectifera, Orchis mascula, Orchis militaris, Primula
farinosa.
§ 20. Väikesed märgalasaared ja -poolsaared
(1) Väikeste märgalasaarte ja -poolsaarte hulka kuuluvad § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud vääriselupaikade tüübid.
(2) Väikesed märgalasaared ja -poolsaared on selle määruse tähenduses märgalal paiknevad mineraalpinnasega alad, mille pindala on alla 3 ha.
(3) Väikeste märgalasaarte ja -poolsaarte vääriselupaiku iseloomustavad
järgmised näitajad:
1) stabiilselt niiske mikrokliima;
2)
asukoha isoleeritus;
3) hästi arenenud metsa ja märgala vahelised
üleminekutsoonid;
4) avatus päikesele;
5) avatus
tuultele.
§ 21. Järsakud
(1) Järsakute hulka kuuluvad § 5 lõikes 5 nimetatud vääriselupaigatüübid.
(2) Järsakute vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses eristatud
järgmiselt:
1) pangajärsakud – pangametsad kasvavad pangaalusel
nõlvakul, klindilõhedes, enam kui 20-kraadise kaldega pangal ning kuni
10 meetri ulatuses pangaservast;
2) pinnakattejärsakud – kõik muud
metsad enam kui 20-kraadise kaldega nõlvadel, mis ei lange vooluveekogu
suunas ning mille kõrgus on vähemalt 10 m.
(3) Järsakute vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
1)
enam kui 20-kraadise kaldega järsk nõlv;
2) omapärased
pinnasetingimused (kõrge pH tase, suur lubjarikkus);
3)
paljanduv lähtekivim;
4) nõrgvesi;
5) pinnaseerosioon;
6)
maalihked;
7) põhjapoolsetel nõlvadel stabiilselt niiske mikrokliima;
8)
lõunapoolsed nõlvad päikesele avatud;
9) haruldased
kooslused (kuukressi-jalaka-vahtra-pärna-saaresegamets).
(4) Järsakute vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
1)
sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon longifolius, Anomodon
viticulosus, Frullania dilatata, Jamesoniella autumnalis,
Jungermannia leiantha, Metzgeria furcata, Mnium hornum,
Neckera pennata, Plagiopus oederiana, Porella spp.;
2)
mardikatest: Peltis grossa;
3) soontaimedest: Lunaria
rediviva.
§ 22. Põlendikud
(1) Põlendike hulka kuulub § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud vääriselupaigatüüp.
(2) Põlendikud on selle määruse tähenduses selgete põlengujälgedega metsaalad, kus paljudel puudel on tulekahjustusi ja esineb söestunud surnud puid.
(3) Põlendike vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
1)
pärast tulekahju on mets taastunud looduslikult;
2) esineb
söestunud tüvesid ja tüveosi;
3) esineb jämedaid
põlengu üle elanud puid;
4) esineb tulekahju järel vaiguga
kattunud männitüvesid;
5) esineb tulekahjustuste tõttu
surevaid puid.
(4) Põlendike vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
1)
mardikad: Arhopalus tristis, Melanophila acuminata, Pterostichus
angustatus;
2) soontaimedest: Geranium bohemicum.
§ 23. Puisrohumaad
(1) Puisrohumaade hulka kuuluvad § 5 lõikes 6 nimetatud vääriselupaikade tüübid.
(2) Puisrohumaade vääriselupaigatüübid on selle määruse tähenduses
eristatud järgmiselt:
1) võsastunud puisrohumaa – hõre
pikaajalise niitmise või karjatamise tulemusel kujunenud puistu, mille
kasutamine on viimastel aastatel lõpetatud;
2) puisniit – hõre
pikaajalise niitmise tulemusel kujunenud puistu, mida jätkuvalt
niidetakse;
3) puiskarjamaa – hõre pikaajalise karjatamise tulemusel
kujunenud puistu, kus jätkuvalt karjatatakse loomi.
(3) Puisrohumaade vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
1)
vanad, alt laasumata puud;
2) rohurinne on väga liigirikas;
3)
puud on avatud päikesele;
4) puud ja põõsad kasvavad hajusalt
või väikeste gruppidena;
5) esineb vanu sarapuid.
(4) Puisrohumaade vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised
tunnusliigid:
1) seened: Fistulina hepatica;
2) samblikud: Acrocordia
gemmata, Arthonia leocopellea, Arthonia vinosa, Bacidia
rubella, Chaenotheca chlorella, Gyalecta ulmi, Lobaria
pulmonaria, Pertusaria pertusa, Sclerophora spp.;
3)
sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon longifolius, Anomodon
viticulosus, Isothecium alopecuroides, Metzgeria furcata,
Neckera pennata, Ulota crispa;
4) mardikad: Agrilus
mendax, Ampedus nigroflavus, Dicerca alni, Liocola
marmorata, Lymexylon navale;
5) soontaimedest: Cypripedium
calceolus.
§ 24. Sarapikud
(1) Sarapike hulka kuulub § 5 lõike 1 punktis 8 nimetatud vääriselupaigatüüp.
(2) Sarapik on selle määruse tähenduses sarapuu enamusega lehtpuusalu.
(3) Sarapike vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
1)
pikaajaline sarapuude järjepidevus;
2) esineb vanu sarapuid;
3)
iseeneslik hõrenemine;
4) mosaiikne struktuur;
5) rohurinne
on väga liigirikas.
(4) Sarapike vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
1)
seened: Ceriporea purpurea, Ceriporia reticulata, Geastrum
spp., Phellinus ferruginosus;
2) sammaltaimed: Anomodon
attenuatus, Isothecium alopecuroides, Metzgeria furcata,
Mnium hornum, Ulota crispa;
3) mardikatest: Melandrya
dubia.
§ 25. Üksikud suured puud
(1) Üksikuid suuri puid iseloomustab § 5 lõike 1 punktis 9 nimetatud vääriselupaigatüüp.
(2) Üksik suur puu selle määruse tähenduses on puu, mis omaette või koos sarnaste puude grupiga on piisavalt suur, et olla elupaigaks elupaigaspetsiifilise liigi elujõulisele populatsioonile.
(3) Üksikute suurte puude vääriselupaiku iseloomustavad järgmised
näitajad:
1) väga vana ja suur puu või puude grupp;
2)
väga suur surnult seisev või lamav puu;
3) aukude ja
õõnsustega puu;
4) surnud jämedad oksad;
5) puude
avatus päikesele.
(4) Üksikute suurte puude vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised
tunnusliigid:
1) samblikud: Acrocordia gemmata, Arthonia
vinosa, Bacidia rubella, Chaenotheca chlorella, Chaenotheca
phaeocephala, Cliostomum corrugatum, Gyalecta ulmi, Lobaria
pulmonaria, Pertusaria pertusa, Sclerophora spp.;
2)
mardikad: Boros schneideri, Cossonus cylindricus, Gnorimus
nobilis, Liocola marmorata, Lymexylon navale, Mycetochara
spp., Mycetophagus quadripustulatus, Osmoderma eremita.
§ 26. Pargid
(1) Parkide hulka kuulub § 5 lõike 1 punktis 10 nimetatud vääriselupaigatüüp.
(2) Pargid selle määruse tähenduses on inimese rajatud valgusküllased vanad puistud, mida enam ei hooldata.
(3) Parkide vääriselupaiku iseloomustavad järgmised näitajad:
1)
vanad, suuremõõtmelised puud;
2) seisvad surnud puud;
3)
puutüükad;
4) aukude ja õõnsustega puud;
5)
puude avatus päikesele.
(4) Parkide vääriselupaikadele on iseloomulikud järgmised tunnusliigid:
1)
seened: Boletus spp., Ceriporia purpurea, Geastrum
spp., Grifola frondosa, Fistulina hepatica, Stecherinum
robustius, Xylaria polymorpha, Xylobolus frustulatus;
2)
samblikud: Acrocordia cavata, Acrocordia gemmata, Arthonia
vinosa, Bacidia rubella, Chaenotheca brachypoda, Chaenotheca
phaeocephala, Cliostomum corrugatum, Gyalecta ulmi, Lobaria
pulmonaria, Pertusaria pertusa, Sclerophora spp.;
3)
sammaltaimed: Anomodon attenuatus, Anomodon longifolius, Anomodon
viticulosus, Frullania dilatata, Isothecium alopecuroides,
Ulota crispa;
4) mardikad: Agrilus mendax, Ampeus
nigroflavus, Liocola marmorata, Lymexylon navale, Osmoderma
eremita.
4. peatükk
VÄÄRISELUPAIGA KAITSEKS LEPINGU SÕLMIMINE, LEPINGU SISU JA VÄÄRISELUPAIGA KASUTUSÕIGUSE TASU ARVUTAMISE ALUSED
[RTL 2009, 18, 218 – jõust. 18.02.2009]
§ 27. Vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja lepingu sisu
(1) Vääriselupaiga kaitseks notariaalse lepingu (edaspidi leping) sõlmimise ja selle alusel kinnisasja koormamise isikliku kasutusõigusega riigi kasuks korraldab riik erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks asutatud sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi EMK) kaudu.
(2) Lepingu sõlmimisele eelneva menetluse viib läbi ning lepingu objekti säilimist kontrollib Keskkonnaamet. Kinnisasja omanik kohustub tagama Keskkonnaametile ja EMK esindajale juurdepääsu lepingu objektile selle kontrollimiseks.
(3) Lepingu sõlmimisega ning kinnisasja isikliku kasutusõigusega koormamisega kaasnevad riigilõivud ja notari tasu maksab EMK.
(4) Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid ja lisasid:
1) poolte nimed, isikukoodid ja elukohad või ärinimed, registrikoodid ning asukohad;
2) kinnistusraamatu registriosa number, katastriüksuse nimi, katastriüksuse tunnus ja asukoha andmed;
3) vääriselupaiga nimetus, seda iseloomustavate näitajate loetelu, pindala ja asukoha kirjeldus;
4) poolte õigused ja kohustused vääriselupaiga kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitse korraldamiseks vajalikud toimingud;
5) lepingu alusel makstava vääriselupaiga kasutusõiguse tasu määr ja maksegraafik;
6) lepingu lisana katastriüksuse tunnusega seotud vääriselupaiga asukoha kaart.
(5) Lepinguga keelatakse vääriselupaigas metsast lamapuidu eemaldamine, metsa kuivendamine, metsateede ehitamine, metsa uuendamine, telkimine, lõkke tegemine ja metsa raiumine, välja arvatud erakorralised raied Keskkonnaameti nõusolekul.
(6) Lepingu rikkumisel tasub lepingut rikkunud pool leppetrahvi, mis moodustab 10% lepingu kogusummast. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral tagastab lepingut rikkunud või lepingut lõpetada sooviv täitja lepinguga saadud tasu ja tasub leppetrahvi, mis moodustab 20% lepingu kogusummast.
(7) Vääriselupaiga omandiõiguse üleminekust tuleb informeerida EMK-d vähemalt kaks nädalat enne tehingut. Vääriselupaiga omandi üleminekul ei ole omandajal õigus lõpetada lepingut ennetähtaegselt ühe aasta jooksul omandamisest arvates.
(8) EMK teatab Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskusele sõlmitud lepingu numbri, sõlmimise aja, täitja või täitja ja tema esindaja nime, makstava kasutusõiguse tasu suuruse ja lepingu lõpetamise päeva kirjalikult ühe nädala jooksul selle sõlmimisest või muutmisest arvates.
(9) EMK esitab ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist lepingu teksti koos lisadega digitaalsel kujul Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskusele.
(10) EMK teavitab Keskkonnaametit lepingu sõlmimisest ja ennetähtaegsest lõpetamisest arvates kahe nädala jooksul.
[RTL 2009, 18, 218 – jõust. 18.02.2009]
§ 28. Vääriselupaiga kasutusõiguse tasu arvutamise alused
(1) Lepingu alusel makstav vääriselupaiga kasutusõiguse tasu määr arvutatakse käesoleva määruse lisade 1‑3 alusel.
(2) Kasvava metsa väärtuse määramisel kasutatakse lähteinformatsioonina:
1) hinna määramisel ja vääriselupaiga hooldamisel tehtavate kulude arvutamisel Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamaterjali müügistatistika, teenuse hindade ja raiekulu andmeid;
2) likviidse puidu koguse määramisel metsa takseerimise andmeid metsaeraldiste kaupa.
[RTL 2009, 18, 218 – jõust. 18.02.2009]
Facebook
Twitter