HALDUSÕIGUSAvaliku teenistuse eriregulatsioonid

HALDUSÕIGUSSisejulgeolek ja avalik kord

KOHTUMENETLUSÕIGUSKriminaalmenetlus

Teksti suurus:

Vangistusseadus (lühend - VangS)

Vangistusseadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.03.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:26.06.2009
Avaldamismärge:

Vangistusseadus

Vastu võetud 14.06.2000
RT I 2000, 58, 376
jõustumine 01.12.2000

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
õiend, (RT I 2000, 72)
12.06.2002RT I 2002, 56, 35001.09.2002
terviktekst RT paberkandjal RT I 2002, 84, 492
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
18.12.2002RT I 2003, 4, 2001.03.2003
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
12.02.2003RT I 2003, 26, 15701.04.2003, osaliselt 1.01.2005
07.08.2003RT I 2003, 58, 38701.09.2003
19.11.2003RT I 2003, 78, 52401.01.2004
15.06.2005RT I 2005, 39, 30801.01.2006
28.09.2005RT I 2005, 54, 43001.01.2006
26.01.2006RT I 2006, 7, 4204.02.2006
15.02.2006RT I 2006, 12, 7901.04.2006, osaliselt 1.07.2006
17.05.2006RT I 2006, 26, 19101.08.2006
27.09.2006RT I 2006, 46, 33301.01.2007
22.11.2006RT I 2006, 56, 41601.01.2007
13.12.2006RT I 2006, 63, 46601.01.2007
13.12.2006RT I 2006, 63, 46601.02.2007
13.12.2006RT I 2006, 63, 46601.09.2007
13.12.2006RT I 2006, 63, 46601.01.2008
13.12.2006RT I 2006, 63, 46601.01.2009
13.12.2006RT I 2006, 63, 46601.01.2015
20.03.2008RT I 2008, 17, 11830.04.2008
20.03.2008RT I 2008, 17, 11801.06.2008
20.03.2008RT I 2008, 17, 11801.01.2009
19.06.2008RT I 2008, 35, 21301.01.2009
18.12.2008RT I 2009, 4, 2626.01.2009
17.12.2008RT I 2009, 5, 3501.07.2009
20.02.2009RT I 2009, 15, 9301.03.2009

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse rakendusala

  Käesolev seadus sätestab vangistuse, aresti ja eelvangistuse täideviimise korra ning korralduse, samuti vanglateenistuse mõiste ja tingimused.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 11.   Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

  (2) Käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punkti 1, § 35 lõiget 2 ja § 62 lõike 3 punkti 1.

  (3) Alaealine ja muu piiratud teovõimega isik võivad haldusmenetluses iseseisvalt menetlustoiminguid teha.

  (4) Kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui justiitsminister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist.

  (5) Kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

  (6) Kui vangla leiab, et vaie tuleks tagastada vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 79, edastatakse vaie koos vangla seisukohaga Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium vaatab vaide läbi, kui vaide tagastamise alused puuduvad.

  (7) Vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

  (8) Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

  (9) Arestimaja vaideid lahendatakse haldusmenetluse üldises korras.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2008]

§ 2.   Kinnipeetav

  Kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses on vanglas vangistust kandev süüdimõistetu.

§ 3.   Arestialune

  Arestialune käesoleva seaduse tähenduses on arestimajas aresti kandev isik.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2009]

§ 4.   Vahistatu

  Vahistatu käesoleva seaduse tähenduses on isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.

§ 41.   Inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine

  (1) Kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

  (2) Kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 5.   Täitmisplaan

  (1) Täitmisplaan sätestab kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädeva vangla.

  (2) Täitmisplaani koostamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatud alustest.

  (3) Täitmisplaani kinnitab justiitsminister .

§ 51.   Kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute andmekogu

  (1) Vabariigi Valitsus asutab riikliku andmekogu, millesse kantakse vangistuse täideviimisel sätestatud ülesannete täitmiseks ja sellega seotud statistiliste ülevaadete tegemiseks andmed:
  1) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu isiku kohta;
  2) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vanglasse või arestimajja vastuvõtmise aluse kohta;
  3) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu isiklike asjade ja dokumentide hoiulevõtmise ning tagastamise ja neile vangla või arestimaja poolt antud asjade kohta;
  4) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute kohta, et omada ülevaadet isiku paiknemise ja liikumise kohta kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse käigus ning kogu karistuse kandmise ajal;
  5) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute käitumise kohta käesolevas seaduses ettenähtud otsuste tegemiseks ja vangla julgeoleku tagamiseks;
  6) vanglas või arestimajas viibivate kinnipeetavate, arestialuste või vahistatute hõivatuse kohta;
  7) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu terviseseisundi ja neile vajalike tervishoiuteenuste osutamise kohta;
  8) kinnipeetava, arestialuse või vahistatu suhete ja kontaktide kohta vangla julgeoleku tagamiseks.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Andmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks ning neid väljastatakse vaid andmekogu põhimääruses sätestatud isikutele.

2. peatükk VANGISTUSE TÄIDEVIIMINE 

1. jagu Üldsätted 

§ 6.   Vangistuse täideviimise eesmärk

  (1) Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.

  (2) Vangistuse täideviimine korraldatakse kinnises vanglas või avavanglas.

§ 7.   Kinnine vangla

  (1) Kinnine vangla on valvatava müüri või muu piirdega vangla, mis võimaldab pideva järelevalve kinnipeetava üle.

  (2) Kinnipeetavate majutamiseks on kinnises vanglas kambrid, mis võimaldavad kinnipeetavate pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

  (3) Kinnise vangla juures võib olla osakond, mis vastab käesoleva seaduse § 9 nõuetele ja milles kehtivad käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud avavangla üldtingimused.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 8.   Kinnise vangla üldtingimused
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (1) Kinnipeetaval on lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse, mis lukustatakse.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Vangla võib põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 9.   Avavangla

  (1) Avavangla on selgelt nähtavate tähistega märgistatud territooriumiga vangla.

  (2) Kinnipeetavate majutamiseks on avavanglas elamud tubadega.

§ 10.   Avavangla üldtingimused

  (1) Äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud vabalt liikuda avavangla territooriumil. Vangla loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Öörahu algusest kuni äratuseni eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud tubadesse, mis vajaduse korral lukustatakse. Vangla direktori loal on kinnipeetaval lubatud öörahu algusest kuni äratuseni viibida avavangla territooriumil või väljaspool seda seoses töötamisega.

  (3) Kinnipeetava liikumisele väljaspool avavangla territooriumi kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 22 sätestatut.

§ 11.   Kinnipeetava paigutamine

  (1) Kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi.

  (2) Vanglas paigutatakse kinnipeetav kambrisse või tuppa.

  [Paragrahv 111 jõustub 1.01.2015]

§ 111.   Ülerahvastatuse keeld

  (1) Kinnipeetavate arv vanglas ei tohi ületada selle vangla jaoks justiitsministri kehtestatud kinnipeetavate piirarvu.

  (2) Vanglas lubatud kinnipeetavate piirarvu määramisel tuleb arvestada vangla võimalusi korraldada kinnipeetava olmetingimusi, töötamist, õppimist ja vaba aja veetmist.

  (3) Vanglas lubatud kinnipeetavate piirarvu määrab justiitsminister täitmisplaanis.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2015]

§ 12.   Eraldihoidmise printsiip

  (1) Vanglas hoitakse eraldi:
  1) mehi ja naisi;
  2) alaealisi ja täiskasvanuid;
  3) kinnipeetavaid ja vahistatuid;
  4) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht.

  (2) Erandkorras võib vangla paigutada kinnipeetavaid eraldi ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Kinnises vanglas on eraldihoidmise printsiibi täitmiseks teineteisest eraldatud osakonnad ja kambrid.

  (4) Avavanglas arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kinnipeetavate jaotamisel kohtlemisgruppidesse.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiipidest võib teha erandeid, kui see on vajalik seoses õppimise, töötamise või muu tegevusega.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

2. jagu Kinnipeetava vastuvõtmine 

§ 13.   Vastuvõtmise alus

  Isik võetakse vanglasse vastu jõustunud kohtuotsuse või -määruse ärakirja ning isikut tõendavate dokumentide või nende puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumentide alusel.

§ 14.   Kinnipeetava vastuvõtmine vanglas

  (1) Vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Kinnipeetava läbiotsimise viib läbi kinnipeetavaga samast soost vanglaametnik. Kinnipeetav on kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb arst.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vangla direktori või tema poolt määratud vanglaametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta.

  (3) Kinnipeetav paigutatakse vastuvõtuosakonda. Vastuvõtuosakonnas tehakse kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määratletakse tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitatakse välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 16.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (4) Kinnipeetava vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ei tohi ületada kolme kuud.

§ 15.   Kinnipeetava isiklikud asjad

  (1) Vanglasse vastuvõtmisel võtab vangla kinnipeetavaga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule. Kinnipeetava isikutunnistuse digitaalset kasutamist võimaldavad koodid võetakse hoiule kinnipeetava soovil.

  (2) Kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis:
  1) ohustavad inimese julgeolekut;
  2) sobivad eriti vara kahjustamiseks või
  3) võivad ohustada vangla julgeolekut.

  (3) Kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (4) Vangla võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 16.   Kinnipeetava individuaalne täitmiskava

  (1) Kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette:
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]
  1) kinnipeetava paigutamine vanglas;
  2) kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse;
  3) kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused;
  4) kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus;
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]
  5) kinnipeetavale kohaldatavad soodustused;
  6) kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud;
  7) muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud.

  (2) Kinnipeetava individuaalset täitmiskava arutatakse kinnipeetavaga.

  (3) Kinnipeetava individuaalset täitmiskava muudetakse ja täiendatakse vastavalt kinnipeetava arengule.

  (4) Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kinnitab vangla direktor või tema määratud isik. Täitmiskava lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (5) Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi kehtestab justiitsminister .

§ 17.   Kinnipeetava isiklik toimik

  (1) Kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse avatakse talle isiklik toimik, kui seda pole tehtud eelvangistuse kandmise ajal vastavalt käesoleva seaduse § 91 lõikele 1.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Kinnipeetava isiklikku toimikusse kantakse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid.

  (21) Kinnipeetava isikut tõendavad dokumendid hoitakse tema isiklikus toimikus. Isikutunnistuse digitaalset kasutamist võimaldavad koodid hoitakse isikutunnistusest eraldi.

  (3) Kinnipeetavale tema isikliku toimiku tutvustamise kord, samuti kinnipeetava isikliku toimiku säilitamise tähtajad ja kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

  (4) Kinnipeetava ümberpaigutamisel teise vanglasse saadetakse sinna ka tema isiklik toimik.

§ 18.   Identifitseerimisabinõud

  (1) Vanglasse karistust kandma saabunud isik fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse, kui neid toiminguid ei ole tehtud eelvangistuse ajal. Kinnipeetava signaleetilisi fotosid ja daktüloskoopilist kaarti hoitakse kinnipeetava isiklikus toimikus. Üks komplekt signaleetilisi fotosid saadetakse isiku vahistamist taotlenud uurimisasutusele kriminaalasjale lisamiseks ja üks daktüloskoopiline kaart Politseiametile.

  (2) Vanglasse karistust kandma saabunud isikult võetakse DNA-proov, kui seda ei ole eelvangistuse või kriminaalmenetluse käigus varem võetud. Kinnipeetava suhtes, kes keeldub DNA-proovide andmisest, võib kohaldada sundi.

  (3) DNA-analüüsi tulemusel saadud andmed kannab riiklikusse DNA-registrisse registri volitatud töötleja.

  (4) Vanglas DNA-proovi võtmise ja edasisaatmise korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 181.   Vanglas kinnipidamise õiend

  (1) Kinnipeetaval on õigus taotleda vanglas kinnipidamise kohta õiendit, mis on isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses.

  (2) Vangla annab isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiendi, kui isikul ei ole muud kehtivat isikut tõendavat dokumenti.

  (3) Vanglas kinnipidamise õiendiga võib kinnipeetav tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel.

  (4) Vanglas kinnipidamise õiend kehtib kuni isiku vanglast vabastamiseni. Vabastamisel võtab vangla õiendi isikult ära ning lisab selle kinnipeetava isiklikku toimikusse.

  (5) Õiendite üle, mis on vanglas kinnipidamise kohta välja antud, peetakse arvestust.

  (6) Vanglas kinnipidamise õiendi vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2006, 12, 79 - jõust. 01.07.2006]

§ 19.   Kinnipeetava ümberpaigutamine

  (1) Kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel.

  (2) Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnitab justiitsminister .

§ 20.   Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse

  (1) Kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse.

  (2) Avavanglasse ei või ümber paigutada eluaegset vangistust kandvat kinnipeetavat.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Kinnipeetava ümberpaigutamise korra kinnisest vanglast avavanglasse kinnitab justiitsminister .

§ 21.   Kinnipeetava ümberpaigutamine kinnisesse vanglasse

  (1) Kui kinnipeetav ei täida käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirjade nõudeid või paneb toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava ümber paigutada kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglast kinnisesse vanglasse on lubatud ka siis, kui see on vajalik vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks.

  (2) Kinnipeetava ümberpaigutamise korra avavanglast kinnisesse vanglasse kinnitab justiitsminister .

§ 22.   Soodustused

  (1) Vangla direktor võib kinnipeetavale tema nõusolekul kohaldada järgmisi soodustusi:
  1) töötamine järelevalve all väljaspool vangla territooriumi;
  2) liikumine järelevalveta väljaspool vangla territooriumi seoses õppimise, töötamise, sotsiaalprogrammis osalemise või ravikuuri läbimisega, samuti perekondlikel põhjustel.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud soodustusi võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi.

  (3) Avavanglas viibiva kinnipeetava võib lühiajaliselt lubada väljapoole vanglat ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

3. jagu Kinnipeetava vanglaväline suhtlemine 

§ 23.   Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk

  (1) Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist.

  (2) Vangla soodustab kinnipeetava vanglavälist suhtlemist.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 24.   Kinnipeetava lühiajalised kokkusaamised

  (1) Kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vangla juhtkonnal põhjendatud kahtlusi.

  (2) Lühiajalise kokkusaamise kestus on kuni kolm tundi. Kokkusaamiste kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

  (3) [Kehtetu – RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (4) Lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.

§ 25.   Kinnipeetava pikaajalised kokkusaamised

  (1) Kinnipeetavale võimaldatakse pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega. Pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Põhjendatud juhtudel võib vangla direktor kinnipeetava pikaajalise kokkusaamise taotluse lahendamisel pikendada pikaajalist kokkusaamist kuni kolme ööpäevani, kui see on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ning kinnipeetava käitumine on karistuse kandmise ajal olnud hea. Pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja kokkusaajatele lubatud asjade loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas .
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (3) Pikaajalisi kokkusaamisi ei võimaldata vangla vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale, avavanglas viibivale kinnipeetavale ja distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale.

  (4) Pikaajaliste kokkusaamiste kulud kannab kinnipeetav või kokkusaamisele tulnud isik. Kuludeks loetakse ruumide kasutamisele, kokkusaaja toitlustamisele ja hügieenivahenditele tehtud kulutused.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (5) Pikaajaliste kokkusaamiste kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 26.   Kinnipeetava kokkusaamised kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga

  (1) Kinnipeetaval on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult.

  (2) Kaitsjal, advokaadist esindajal või konsulaartöötajal on lubatud kinnipeetavale üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Kaitsja, advokaadist esindaja või konsulaartöötaja poolt kaasa toodud kirjalike materjalide ning notari dokumentide sisuline läbivaatus on keelatud.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 27.   Kinnipeetava kokkusaamise jälgimine

  (1) Vanglaametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Käesoleva seaduse §-s 26 nimetatud isikute läbiotsimine on lubatud vaid põhjendatud kahtluse korral. Läbiotsimise viib läbi külastajaga samast soost vanglaametnik. Asjad, mille omamine vanglas on keelatud, võetakse kokkusaamise ajaks vangla juhtkonna poolt ajutisele hoiule.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Lühiajalisi kokkusaamisi kinnipeetavaga võimaldatakse vanglaametniku juuresolekul. Kokkusaamisi kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja konsulaartöötajaga on vanglaametnikul lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Vanglaametnikul on õigus lühiajaline kokkusaamine kohe katkestada, kui see võib ohustada vangla julgeolekut või sisekorda. Katkestada ei ole lubatud kokkusaamisi kaitsjaga.

§ 28.   Kirjavahetus ja telefonikõned

  (1) Kinnipeetaval on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras .

  (2) Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul.

  (3) Kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vangla direktor piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 29.   Kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine

  (1) Kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.

  (2) Kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal ja jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

  (21) Vangla kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Telefonikõnede puhul on vanglal õigus registreerida selle isiku ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav helistab, helistamise aeg ja kõne kestus. Kirjavahetuse puhul on vanglal õigus registreerida adressaadi ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav kirjutab, aadress ja kirja saatmise aeg.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (3) Kirjavahetuse kontrollimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras võib vangla direktor jätta kirja ära saatmata, kui:
  1) see ohustab vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda;
  2) selle edastamine võib kaasa tuua kuriteo toimepanemise;
  3) see ohustab teise kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärke;
  4) see on koostatud salakirjas või loetamatult.

  (4) Keelatud on kontrollida kinnipeetava kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile.

  (5) Ära saatmata ei või jätta kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale ning oma riigi konsulaartöötajale.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 30.   Ajalehed ja ajakirjad

  (1) Kinnipeetavale tagatakse vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju.

  (2) Kinnipeetaval on lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või sisekorda.

§ 31.   Raadio ja televisioon

  (1) Vanglas võimaldatakse jälgida raadio- ja televisioonisaateid.

  (2) Vangla direktori või tema määratud isiku loal võib kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulud katab kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulude arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu ning kulude arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 311.   Interneti kasutamine

  Kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada Internetti, välja arvatud vangla poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vangla järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 32.   Lühiajaline väljasõit

  (1) Kinnises vanglas karistust kandvale kinnipeetavale, kes on karistusest ära kandnud vähemalt ühe aasta, võib vangla direktor anda loa lühiajaliseks väljasõiduks kuni kahekümne üheks kalendripäevaks aastas.

  (2) Kinnipeetavale, kes kannab vanglas karistust esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemise eest vähemalt teist korda, võib vangla direktor anda loa lühiajaliseks väljasõiduks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks, kui kinnipeetav on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast.

  (3) Avavanglas karistust kandvale kinnipeetavale võib vangla direktor käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajaks anda loa lühiajaliseks väljasõiduks, sõltumata kinnipeetava poolt ärakantud karistuse kestusest.

  (4) Lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestab vangla direktor kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega.

  (41) Vangla direktor võib käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib või peab väljasõidul viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud või ei tohi määratud kohtades viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (5) Abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib vangla direktor anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. Erakorralise perekondliku sündmuse puhul võimaldatud lühiajalist väljasõitu ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud väljasõitude hulka.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes1, 2, 3 ja 5sätestatud lühiajalise väljasõidu luba ei anta eluaegset vangistust kandvale kinnipeetavale ning põgenemiskalduvustega kinnipeetavale.

  (7) Väljasõidukulud kannab kinnipeetav. Lühiajalise väljasõidu aeg arvestatakse karistuse kandmise aja hulka.

  (8) Lühiajaliseks väljasõiduks loa andmise korra kinnitab justiitsminister .
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

§ 321.   Väljasõidutunnistus

  (1) Väljasõidu ajaks antakse kinnipeetavale väljasõidutunnistus, mis on väljasõidu ajal kinnipeetava isikut tõendav dokument isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 1 ja § 4 lõike 1 tähenduses.

  (2) Väljasõidutunnistusega võib kinnipeetav väljasõidu ajal tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel.

  (3) Väljasõidutunnistus kehtib kuni väljasõidutunnistusele märgitud väljasõidu aja lõpuni. Väljasõidult naasnud kinnipeetavalt võtab vangla väljasõidutunnistuse ära ning lisab selle kinnipeetava isiklikku toimikusse.

  (4) Väljasõidutunnistuse vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2006, 12, 79 - jõust. 01.07.2006]

§ 33.   Lühiajaline väljaviimine
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

  (1) Vangla direktor võib anda loa kinnipeetava väljaviimiseks järelevalve all kuni kolmeks päevaks, kui tulenevalt vangistuse täideviimise eesmärkidest ei ole kinnipeetavale lühiajalise väljasõidu lubamine võimalik.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

  (2) Lühiajalise väljaviimise kulud kannab kinnipeetav enne väljaviimist. Vangla direktori või tema määratud isiku loal võib erandkorras lubada kulude hüvitamist pärast väljaviimist.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (3) Lühiajalise väljaviimise aeg arvatakse karistuse kandmise aja hulka.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

4. jagu Haridus ja töö vanglas 

§ 34.   Hariduse omandamise võimaldamine

  (1) Hariduse omandamise võimaldamise eesmärk on kindlustada kinnipeetav piisavate teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamistega, mis võimaldab tal jätkata vabaduses hariduse omandamist ja töötamist.

  (2) Hariduse andmist vanglas korraldatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse ning nende alusel väljaantud õigusaktide kohaselt.

  (3) Vangla kindlustab üldhariduse ja kutsehariduse omandamiseks ja tööalase koolituse läbiviimiseks vajalike üldotstarbeliste ruumide ning õppeklasside ja -töökodade olemasolu, samuti tööpraktika võimaluse vanglas õpetatavatel erialadel.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (4) Kinnipeetavale, kes ei valda eesti keelt, antakse tema soovil võimalus eesti keele õppimiseks. Kui eesti keele õpe ei toimu käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 sätestatu raames, korraldab ja finantseerib eesti keele õpet vangla.

  (5) Hariduse omandamine toimub töö ajal.

  (6) Vangla suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 341.   Kinnipeetava õppimise tasustamine

  (1) Täiskasvanud kinnipeetavale võib maksta õppimise eest tasu.

  (2) Õppimise tasustamisel lähtutakse õppevormist, õppetöös osalemisest ja selle tulemuslikkusest.

  (3) Kinnipeetavale õppimise eest makstava tasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.09.2007]

§ 35.   Põhi- ja üldkeskharidus

  (1) Kinnipeetavale, kellel puudub põhiharidus, võimaldatakse põhihariduse omandamine vastava riikliku õppekava alusel, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava põhihariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Põhihariduse omandanud kinnipeetavale võimaldatakse üldkeskhariduse omandamine vastavalt riiklikule õppekavale, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava keskhariduse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (3) Kinnipeetavale võimaldatakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga ettenähtud valikainete raames ja kutsealase eelkoolituse õppekava järgi kutsealast eelkoolitust vastavalt kutseõppeasutuse seaduses sätestatule.

  (4) Kinnipeetavat võib tema soovil lubada õppima väljaspool vanglat asuvas õppeasutuses. Loa taotlemise ja andmise korra kehtestab justiitsminister.

  (5) Kinnipeetava lubamisel õppima väljaspool vanglat kohaldatakse kinnipeetavale käesoleva seaduse §-s 22 sätestatut.

  (6) Vangla territooriumil asuv põhi- ja üldkeskhariduse omandamist võimaldav õppeasutus on riigikool, munitsipaalkool või nende vanglas tegutsev struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestatud alustel ja korras. Õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud kaetakse vangla eelarvest.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 36.   Kutseharidus
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (1) Kinnipeetaval võimaldatakse omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalases koolituses, juhul kui see on individuaalses täitmiskavas ette nähtud. Kutsehariduse andmisel eelistatakse erialasid, mis on vabaduses nõutavamad. Kui kinnipeetavale ei koostata käesoleva seaduse § 16 lõike 1 kohaselt individuaalset täitmiskava, otsustatakse kinnipeetava kutsehariduse ja tööalase koolituse omandamise võimalus sõltuvalt tema arenguvajadusest.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Vangla territooriumil asuv kutsehariduse omandamist võimaldav õppeasutus on riigi- või munitsipaalkool või selle vanglas tegutsev struktuuriüksus, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest kutseõppeasutuse seadusega sätestatud alustel ja korras. Õppeasutuse kasutusse antud ruumide sisustus-, remondi- ja ekspluatatsioonikulud kaetakse vangla eelarvest.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 37.   Töökohustus

  (1) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama.

  (2) Töötama ei ole kohustatud:
  1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav;
  2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav;
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]
  3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama;
  4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.

  (3) Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (4) Töö korraldamise viisid ning sisu peavad võimalikult vastama töökorraldusele vabaduses.

  (5) Kinnipeetava rakendamine tööle käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud käitistes võib toimuda üksnes kinnipeetava nõusolekul.

§ 38.   Tööga kindlustamine vanglas

  (1) Vangla kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Kinnipeetavate kindlustamiseks tööga võib vangla rajada oma territooriumil või väljaspool seda käitiseid, võimaldada kinnipeetavatel töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel.

  (21) Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vangla kinnipeetava tööle.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (22) Kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Kinnipeetavale töö tagamiseks võib vangla territooriumile käitise rajamist lubada ka füüsilisel isikul või äriühingul, kui ta on selleks sõlminud riigiga või riigi haldusülesannet täitva eraõigusliku juriidilise isikuga vastava lepingu. Lepingu nõuded kehtestab justiitsminister.

§ 39.   Töötingimused vanglas

  (1) Kinnipeetava töötingimused peavad vastama töökaitseseadustega kehtestatud nõuetele, välja arvatud käesolevast seadusest tulenevad erisused. Vangla on kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Ületunnitööle, tööle puhkepäevadel ja riiklikel pühadel, võib kinnipeetavat rakendada üksnes tema nõusolekul.

  (3) Vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel.

  (4) Vangla direktori korraldusel on kinnipeetav kohustatud osalema töödes loodusõnnetuse, epideemia, avarii või katastroofi vältimiseks, likvideerimiseks või nende tagajärgede kõrvaldamiseks ning muude erakorraliste sündmuste puhul. Sellisel juhul kindlustab vangla kinnipeetava julgeoleku ja turvalisuse.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 40.   Töövõimetuspension

  Vanglas töövigastuse või kutsehaiguse tõttu täielikult või osaliselt töövõime kaotanud kinnipeetavale, kellel ei ole ülapeetavaid, makstakse pärast tema vabanemist töövõimetuspensioni seaduses ettenähtud korras. Kinnipeetavale, kellel on ülalpeetavaid, makstakse seaduses ettenähtud korras töövõimetuspensioni ka kinnipidamise ajal.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 41.   Töötamine väljaspool vanglat

  (1) Kinnipeetaval, kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võimaldatakse tema nõusolekul töötada järelevalveta või järelevalve all väljaspool vanglat, kui see on vastavuses vangistuse täideviimise eesmärkide ja kinnipeetava individuaalse täitmiskavaga. Sellisel juhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 22 sätteid.

  (11) Kinnipeetavale väljaspool vanglat töötamiseks loa andmise täpsemad tingimused ja korra ning kinnipeetava väljaspool vanglat töötamise korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Kinnipeetava töötamisel järelevalveta väljaspool vanglat kohaldatakse tööseaduste sätteid, sealhulgas töölepingu sõlmimise, töötasu ja puhkuse kohta. Kinnipeetavaga sõlmitavast töölepingust ei tohi nähtuda tema viibimine karistuse kandmisel.

  (3) Kinnipeetava töötamisel väljaspool vanglat kannab tööandja kinnipeetava töötasu vangla arveldusarvele.

§ 42.   Töökohustusest vabastamine

  (1) Kui kinnipeetav on töötanud ühe aasta või teinud ühe aasta jooksul vangla majandustöid, võib ta taotleda enda töökohustusest vabastamist kuni kahekümne üheks kalendripäevaks. Töökohustusest vabastatud ajal kinnipeetavale töötasu ei maksta.

  (2) Tööaasta hulka arvestatakse kuni kuue nädala ulatuses ka päevad, mil kinnipeetav ei töötanud haiguse tõttu.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

§ 43.   Kinnipeetava töö tasustamine

  (1) Kinnipeetava töötamisel makstakse talle töötasu. Töötasu makstakse ka kinnipeetavatele, keda rakendatakse vangla majandustöödel.

  (2) Kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 20 protsenti palgaseaduse alusel kehtestatud palga alammäärast. Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (3) Vangla võib kinnipeetava süül põhjustatud ebarahuldavate töötulemuste eest vähendada vanglas töötava kinnipeetava töötasu kuni 60 protsenti. Töötasu vähendatakse tööd korraldava isiku ettepanekul.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (4) Töötasu suurus tehakse kinnipeetavale teatavaks kirjalikult.

§ 44.   Isikuarve

  (1) Vangla kannab kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.

  (2) Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.

  (3) Vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära täitumiseni.

  (4) Kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas.
10.12.2019 14:30
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "käesoleva" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

5. jagu Olmetingimused ja tervishoid vanglas 

§ 45.   Kinnipeetava kamber

  (1) Kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas .

  (2) Kinnipeetav on kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 46.   Kinnipeetava riietus

  (1) Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti.

  (2) Vangla direktor võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse.

  (3) Justiitsminister võib määrusega kindlaks määrata vangla või selle osa, kus kinnipeetavad kannavad isiklikku riietust.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 47.   Kinnipeetava toitlustamine

  (1) Kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

  (2) Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib arst.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Arsti ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid.

§ 48.   Sisseostud

  (1) Kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla kontrollimisel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka vangla kontrollimiseta.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sisseoste võib kinnipeetav ühes kuus teha Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Arsti ettekirjutusel võidakse kinnipeetavale keelata teatud toiduainete ostmine täielikult või osaliselt, kui need võivad kahjustada kinnipeetava tervist.

§ 49.   Tervishoiu korraldamine vanglas

  (1) Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.

  (2) Kinnipeetavale tervishoiuteenuste osutamist rahastatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

§ 491.   Tervishoiuteenuse rahastamine

  Tervishoiuteenuseid ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamist rahastatakse riigieelarvest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud mahus, tingimustel ja korras.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

§ 50.   Kinnipeetava isiklik hügieen

  (1) Kinnipeetav peab hoolitsema oma isikliku hügieeni eest.

  (2) Vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, vann või dušš.

  (3) Juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega. Kinnipeetava pea paljaks ajamine on lubatud üksnes arsti ettekirjutusel või kinnipeetava soovil.

§ 51.   Sund isikliku hügieeni valdkonnas

  Kui kinnipeetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on kaasa toonud reaalse ohu kinnipeetava või teise isiku tervisele, võib vangla hügieeninõuete täitmiseks kasutada sundi. Sunni kasutamine ei tohi ohustada kinnipeetava elu ega kahjustada tervist.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 52.   Tervishoiuteenuse osutamine vanglas

  (1) Tervishoiuteenuseid osutab vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
[RT I 2006, 56, 416 - jõust. 01.01.2007]

§ 53.   Kinnipeetava ravimine

  (1) Kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus.

  (2) Kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vangla.

  (3) Aeg, mil kinnipeetavale osutatakse tervishoiuteenuseid, arvatakse karistuse kandmise aja hulka.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 54.   Eritingimused naiskinnipeetavale

  (1) Rasedate naiste jaoks sisustatakse vanglas eraldi ruumid ja korraldatakse laste eest hoolitsemine. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos.

  (2) Vangla tagab emale sideme säilimise üle kolme aasta vanuse lapsega, kui see ei häiri lapse normaalset kasvatamist ega avalda talle kahjulikku mõju.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 55.   Kinnipeetava üldfüüsiline seisund

  (1) Kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks.

  (2) Kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas.

§ 56.   Informeerimine haigestumise või surma puhul

  Kinnipeetava raskest haigestumisest või surmast informeerib vangla viivitamata tema omakseid või kinnipeetava soovil mõnda teist isikut. Välisriigi kodanikust kinnipeetava surmast informeerib vangla viivitamata kinnipeetava asukohariigi konsulaarasutust.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

6. jagu Sotsiaalhoolekanne vanglas 

§ 57.   Sotsiaalhoolekande eesmärk

  Sotsiaalhoolekande eesmärk on aidata kinnipeetaval säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat, suurendada tema iseseisvat toimetulekuvõimet ning mõjutada teda õiguskuulekalt käituma.

§ 58.   Sotsiaaltöötaja

  (1) Sotsiaalhoolekannet vanglas korraldab vangla sotsiaaltöötaja, kelle nimetab ametisse vangla direktor.

  (2) Sotsiaaltöötajaks võib nimetada vastava erialase kõrgharidusega isiku.

  (3) Sotsiaaltöötajale laienevad käesoleva seaduse §-des 142, 143 ja 146 sätestatud tagatised .
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (4) Vangla direktor võib sotsiaalhoolekande teostamisele kaasata ka teisi vangla teenistujaid, kellel on vajalikud kõlbelised omadused ja vastav haridus.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 59.   Sotsiaalhoolekanne kinnipeetava vastuvõtmisel

  Vanglasse vastuvõtmisel nõustatakse kinnipeetavat tema lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilitamise osas ning antakse kinnipeetavale õigusabi.

§ 60.   Sotsiaalhoolekanne kinnipeetava vabastamisel

  (1) Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel. Kinnipeetavat informeeritakse tema võimalustest saada toetust üldise sotsiaalhoolekande raames.

  (2) Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused.

  (3) Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta mõnele teisele valla- või linnavalitsusele, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul.

  (4) Vangla on kohustatud edastama valla- või linnavalitsusele nende taotlusel vabanenud kinnipeetavale sotsiaalhoolekande osutamiseks vajalikku teavet ja dokumente.

§ 61.   Kriminaalhooldusametniku kaasamine

  (1) Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

  (2) Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed kinnipeetava kohta mõnele teisele kriminaalhooldusosakonnale, arvestades võimaluse korral kinnipeetava soove elukoha valikul.

  (3) Vangla on kohustatud edastama kohtu poolt määratud kriminaalhooldajale tema taotlusel kriminaalhoolduse teostamiseks vajalikku teavet ja dokumente.

§ 62.   Religioonialane tegevus vanglas

  Vangla tagab kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

7. jagu Kinnipeetava distsiplinaarne mõjutamine 

§ 63.   Distsiplinaarkaristused

  (1) Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on:
  1) noomitus;
  2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine;
  3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks;
  4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

  (2) Noort kinnipeetavat võib kartserisse paigutada kuni 20 ööpäevaks.

  (3) Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse vangistuse täideviimise eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud.

  (4) Raske distsipliinirikkumise korral on vangla direktoril või kõrgemal kohalviibival vanglaametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 64.   Distsiplinaarmenetlus

  (1) Distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik.

  (2) Kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.

  (3) Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

  (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (41) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (5) Materjalid määratud distsiplinaarkaristuse kohta lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse.

§ 65.   Distsiplinaarkaristuse täideviimine

  (1) Üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe.

  (2) Vangla direktor võib distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni.

  (3) Kui kinnipeetav paneb katseajal toime uue distsipliinirikkumise, pööratakse mõlemad distsiplinaarkaristused kohe täitmisele.

  (4) Kui kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist, jäetakse distsiplinaarkaristus täitmisele pööramata.

  (5) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist.

  (6) Distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.

§ 651.   Distsiplinaarkaristuse täideviimine kartserisse paigutamise korral

  (1) Kartser peab vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

  (2) Kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetav läbi ning talle antakse kartseri arvel olev riietus. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse hoiule ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist.

  (3) Kartserisse paigutatud kinnipeetaval ei ole õigust liikuda vangla territooriumil käesoleva seaduse §-des 8 ja 10 sätestatud korras. Kinnipeetava soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus.

  (4) Kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vangla osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

8. jagu Julgeoleku tagamine vanglas 

§ 66.   Kinnipeetavate järelevalve

  (1) Kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

  (11) Järelevalve täpsema korralduse kehtestab justiitsminister.

  (2) Vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas vastutab vangla direktor.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 67.   Kinnipeetava kohustused

  Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud:
  1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele;
  2) mitte takistama vanglaametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid;
  3) teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist;
  4) suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse ja pidama korras tema kasutuses olevad elu- ja olmeruumid.

§ 68.   Läbiotsimine

  (1) Vanglaametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud.

  (2) Vanglaametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Leitud dokumendid võtab vangla hoiule ja tagastab kinnipeetavale vanglast vabanemisel.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Vanglaametnikul on õigus vanglasse saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga samast soost vanglaametnik.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (4) Läbiotsimise korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 69.   Täiendavad julgeolekuabinõud

  (1) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud:
  1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine;
  2) isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine;
  3) kehakultuuriga tegelemise keelamine;
  4) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine;
  5) ohjeldusmeetmete kasutamine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse.

  (4) Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldab vangla direktor. Edasilükkamatul juhul kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid kõrgem kohalviibiv vanglaametnik.

§ 70.   Ohjeldusmeetmete kasutamine

  (1) Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktis 5 sätestatud ohjeldusmeetmena võib kasutada fikseerimist, käeraudu, jalaraudu või rahustussärki. Ohjeldusmeetmeid võib kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Jalaraudu võib kasutada ohjeldusmeetmena üksnes kinnipeetava saatmisel või vanglasisesel paigutamisel.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Ohjeldusmeetme kasutamine ei tohi kesta üle 12 tunni.

§ 701.   Vangla erivahendid ja teenistusrelvad

  (1) Vangla erivahenditeks on:
  1) kaitsekiiver;
  2) soomus- ja muu kuulikindel vest;
  3) soomus- ja muu löögikindel kilp;
  4) erioperatsioonidel kasutatav riietus ja sööbivate ainete eest kaitsev näokate;
  5) valgus- ja heliseadmed;
  6) eriotstarbelised värvimis- ja märgistusvahendid;
  7) pisargaasi- ja suitsugranaadid (-seadmed);
  8) eriotstarbelised lõhkamisseadeldised, mida ei kasutata inimeste vastu;
  9) sõidukite sundpeatamise vahendid;
  10) soomus- või muu eriotstarbeline sõiduk;
  11) teenistuskoer.

  (2) Vangla relvastusse kuuluvad:
  1) kumminui ja teleskoopnui;
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]
  2) gaasirelv;
  3) pneumorelv;
  4) tulirelv.

§ 71.   Vangla erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (1) Erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine vanglaametniku poolt on lubatud ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud meetmed kinnipeetava põgenemise takistamiseks, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimise takistamiseks on ammendatud. Erivahendi ning teenistusrelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (2) Vanglaametnik võib kasutada teenistusülesannete täitmisel ja enda ohutuse tagamiseks enesekaitsevahendeid ning füüsilist jõudu.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (3) Teenistusülesannete täitmisel võib vanglaametnik ohutuse tagamiseks kehtestada enda, teiste isikute või objektide ümber ohutsooni, millesse ei tohi tema loata siseneda. Selle nõude rikkumisel võib vanglaametnik kasutada füüsilist jõudu, erivahendeid ning külm- ja gaasirelvi.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (4) Tulirelva kasutamine naiste ja alaealiste vastu on keelatud, välja arvatud põgenemisel, samuti kui nimetatud isikud kasutavad relva vastupanu avaldamisel või kallaletungil vanglaametnikule või muudele isikutele.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (5) Teenistuskoera kasutamine on lubatud lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 toodud alustele ka narkootilise või psühhotroopse aine avastamiseks.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (6) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Eelneva hoiatuse või hoiatuslasuta on tulirelva kasutamine lubatud edasilükkamatul juhul, tõrjumaks vahetut ja otsest ohtu elule ja tervisele.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (7) Massiliste korratuste puhul otsustab erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise lubamise justiitsminister või edasilükkamatul juhul kõrgem kohalviibiv vanglaametnik.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (71) Pärast erivahendi, teenistusrelva või jõu kasutamist kinnipeetava suhtes kontrollitakse tema terviseseisundit ning kontrolli tulemus protokollitakse.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (8) Erivahendite ja teenistusrelvade kasutamise täpsema korra ning tulirelva kandmise õigust omavate vanglaametnike loetelu kehtestab justiitsminister.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 72.   Hädaolukorra lahendamine vanglas

  Vanglas hädaolukorra lahendamisele kaasatud politseiametnikud, päästeametnikud ja tervishoiuteenuse osutajad peavad alluma hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse õiguspärastele korraldustele.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 721.   Vangla turvasüsteemid ja seadmed

  (1) Vangla turvasüsteemide või seadmete soetamisel ning nendega seonduvate teenuste tellimisel peab tagama, et ei kahjustataks vangla julgeolekut.

  (2) Hinnangu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuse võimalikule ohtlikkusele annab ning vajaminevad meetmed ohu ärahoidmiseks määrab justiitsminister.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

9. jagu Kinnipeetava vabastamine 

§ 73.   Vanglast vabastamise alused

  Kinnipeetav vabastatakse vanglast karistuse ärakandmisel, samuti teistel seaduses ettenähtud alustel.

§ 74.   Ettevalmistused vabastamiseks

  Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks korraldatakse kinnipeetava sotsiaalhoolekanne, kohaldatakse soodustusi, võimaldatakse lühiajalist väljasõitu või paigutatakse kinnipeetav ümber avavanglasse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 20, 22, 32, 60 ja 61.

§ 75.   Vanglast vabastamine

  (1) Kinnipeetav vabastatakse viimasel karistuspäeval võimalikult vara, kuid mitte hiljem kui kell 12.00. Kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, vabastatakse kinnipeetav viimasel tööpäeval enne riiklikku püha või puhkepäeva.

  (2) Kui ühel päeval kuulub vabastamisele mitu kinnipeetavat, peab vangla kindlustama vabastatavate lahkumise vanglast eraldi.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Vabastamisel tagastatakse kinnipeetavale vangla hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kui isiklikud riided puuduvad või ei vasta aastaajale, antakse vabastatavale riided vangla poolt tasuta.

  (4) Vabastamisel makstakse kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus. Kui kinnipeetava vabanemistoetusena hoiustatud summa on väiksem töötu ühe kuu töötutoetusest, makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust vabanemistoetusena hoiustatud summa ja ühe kuu töötutoetuse vahe ulatuses.

  (41) Kinnipeetava vabastamisel võib vangla kinnipeetava nõusolekul teatud osa vabanemistoetusest üle kanda kinnipeetava elukohajärgse sotsiaalosakonna eriarvele selle väljamaksmiseks osadena.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (5) Välismaalasest kinnipeetav, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust või viibimisõigust Eestis, saadetakse vabastamisel Eestist välja. Kui Eestist välja saatmine ei ole kohe võimalik, paigutatakse välismaalane vabastamisel väljasaatmiskeskusesse.

  (6) Kinnipeetava vanglast vabastamise korra kehtestab justiitsminister.

§ 76.   Vabastamine tingimisi enne tähtaega

  (1) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule kinnipeetava isikliku toimiku, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta ning kinnipeetava nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, kui kinnipeetav taotleb enda vabastamist karistusseadustiku § 76 lõike 1punkti 1 või lõike 2punkti 1 alusel.

  (2) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (3) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat tähtaega.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (31) Kui kohus on karistusseadustiku § 76 lõike 5 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, edastab vangla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Kohus võib oma määrusega sätestada kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramisel materjalide uuesti esitamiseks kuuest kuust pikema tähtaja.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (4) Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2006, 46, 333 - jõust. 01.01.2007]

§ 761.   Vanglast vabastamise õiend

  (1) Vanglast vabastamisel või tingimisi enne tähtaega vabastamisel annab vangla isikule vanglast vabastamise õiendi kehtivusajaga kuus kuud.

  (2) Vanglast vabastamise õiendi vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2006, 12, 79 - jõust. 01.07.2006]

3. peatükk NOORE KINNIPEETAVA VANGISTUSE TÄIDEVIIMINE 

§ 77.   Noor kinnipeetav

  Noor kinnipeetav käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes karistuse täitmisele pööramise ajal on noorem kui 21-aastane.

§ 78.   Noore kinnipeetava kinnipidamine

  Noore kinnipeetava kinnipidamine toimub selleks eraldi ettenähtud kinnises või avavanglas (noortevangla) või kinnise vangla eraldi osakonnas (noorteosakond).

§ 79.   Noore kinnipeetava vastuvõtmine vanglasse

  Noore kinnipeetava vastuvõtmisel vanglasse ei tohi tema vastuvõtuosakonnas viibimise aeg ületada kahte nädalalt.

§ 80.   Noore kinnipeetava vangistuse täideviimise üldtingimused

  Noore kinnipeetava vangistuse täideviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1, 2, ja 6 peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

§ 81.   Noore kinnipeetava eraldi kinnipidamine

  Noortevanglas või noorteosakonnas hoitakse eraldi:
  1) nooremaid kui 15-aastasi;
  2) 15- kuni 16-aastasi;
  3) 16- kuni 18-aastasi;
  4) 18- kuni 21-aastasi.

§ 82.   Ümberpaigutamine täiskasvanute vanglasse või osakonda

  (1) Noortevanglas või noorteosakonnas 21 aastaseks saanud kinnipeetav paigutatakse ümber täiskasvanute kinnisesse vanglasse või kinnise vangla täiskasvanute osakonda vastavalt täitmisplaanile.

  (2) Erandkorras võib täiskasvanute kinnisesse vanglasse või kinnise vangla täiskasvanute osakonda ümber paigutada ka 18- kuni 21-aastase kinnipeetava, kui see on vajalik tulenevalt kinnipeetava iseloomust ja individuaalsest täitmiskavast.

§ 83.   Noore kinnipeetava töötamise erisused

  Alla 18-aastase noore kinnipeetava töötamisele kohaldatakse kõiki töökaitseseadustest tulenevaid alaealise töötamise erisusi, sealhulgas erisusi tööaja kohta.

§ 84.   Noorele kinnipeetavale hariduse andmise erisused

  (1) Alla 18-aastasele noorele kinnipeetavale on põhihariduse omandamine seadusega ettenähtud ulatuses kohustuslik. Vastavalt noore kinnipeetava soovile ja sobivusele antakse talle võimalus kutsehariduse omandamiseks.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Noore kinnipeetava vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise huvides võib suurendada käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 sätestatud kokkusaamiste ja käesoleva seaduse §-s 32 sätestatud lühiajaliste väljasõitude arvu ja kestvust.

4. peatükk ARESTI TÄIDEVIIMISE ÜLDTINGIMUSED >  
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2009]

§ 85.   Aresti kandmine
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.01.2009]

  (1) Aresti kandmine toimub otsuse teinud kohtu asukohajärgses või arestialuse elukohajärgse politseiprefektuuri arestimajas.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Arestialuse võib paigutada arestimajja käesoleva paragrahvi lõiget 1 järgimata, kui see on vajalik arestimaja ülekoormuse tõttu, arestialuse julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Arestialuse paigutamise erandjuhul otsustab politseipeadirektor või tema poolt määratud politseiametnik.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.01.2009]

  (3) Ajateenijale mõistetud aresti kandmine toimub väeüksuse arestimajas.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

§ 86.   Aresti täideviimise üldtingimused

  (1) Aresti täideviimisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

  (2) Arestialust hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris.

  (3) Arestialust avavanglasse ümber ei paigutata.

  (4) Arestialune ei ole kohustatud töötama.

  (5) Arestialuse suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 64 lõiget 41.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2009]

§ 87.   Arestialuse kokkusaamised

  (1) Arestialusele võimaldatakse järelevalve all üks kord nädalas lühiajaline kokkusaamine oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Kokkusaamise kestus on kuni kaks tundi. Kokkusaamise kord sätestatakse arestimaja sisekorraeeskirjades.

§ 88.   Arestialuse lühiajaline vabastamine

  (1) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 5 sätestatud alustel võib arestimaja juht vabastada arestialuse kuni kolmeks päevaks.

  (2) Arestialuse vabaduses viibimise ajaks aresti kandmine peatub.

  (3) Käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud lühiajalist väljaviimist arestialusele ei kohaldata.
[RT I 2003, 78, 524 - jõust. 01.01.2004]

§ 881.   Arestialuse vabastamine

  (1) Arestialusele ei kohaldata käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 sätestatud vabastamist enne riiklikku püha või puhkepäeva.

  (2) Arestialuse vabastamisel ei maksta vabanemistoetust.

  (3) Kui arestialune on paigutatud arestimajja käesoleva seaduse § 85 lõiget 1 järgimata, tagab see politseiprefektuur, kelle arestimajas arestialune oma karistust kannab, arestialuse vabanemisel arestialuse transpordi tema elukohta või hüvitab arestialusele ühistranspordi kulud tema elukohta.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.01.2009]

5. peatükk EELVANGISTUSE TÄIDEVIIMINE 

§ 89.   Eelvangistusse vastuvõtmise alus

  Isik võetakse vanglasse või arestimajja vastu isiku kinnipidamise või väärteoprotokolli koopia, kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia, kohtumääruse koopia või kohtuotsuse koopia ning isikut tõendava dokumendi või selle puudumisel politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 90.   Eelvangistuse üldtingimused

  (1) Eelvangistuse kandmisele kohaldatakse käesoleva seaduse 1., 2., ja 7. peatüki sätteid käesolevas peatükis sätestatud erisustega.

  (2) Eelvangistust kantakse kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas.

  (3) Vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, kui vahistatu töötab või õpib. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas kriminaalasjas.

  (4) Vahistatu kamber peab vastama käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja tagama vahistatu pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise.

  (5) Vangla või arestimaja on kohustatud võtma kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 91.   Vastuvõtmine eelvangistusse

  (1) Vahistatule avatakse isiklik toimik, millesse kantakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 sätestatud andmed.

  (2) Vangla teavitab vahistatu vastuvõtmisest viivitamata uurimisasutust, prokuratuuri või kohut, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 92.   Vahistatu ümberpaigutamisest teatamine

  Vahistatu ümberpaigutamisest on vahistatu vastuvõtja kohustatud teatama uurimisasutusele või prokuratuurile või kohtule, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 93.   Eelvangistuse kandmine

  (1) Vahistatu kannab isiklikke riideid. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, annab vangla või arestimaja vahistatule tasuta riietuse.

  (2) Vahistatule avatakse vanglasisene isikuarve, millele kantakse vahistatule laekuvad summad .

  (3) Vahistatule peavad olema kättesaadavad üleriigilised päevalehed ning raamatukogus hoitavad raamatud ja ajakirjad. Vahistatul on lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Vangla direktori või tema määratud isiku nõusolekul on kambris lubatud isiklik raadio või televiisor. Vangla direktor võib lubada vahistatu kambri valgustamist väljaspool ettenähtud aega.

  (4) Alaealisele vahistatule, kes on olnud eelvangistuses vähemalt üks kuu, võimaldatakse põhi- või üldkeskhariduse omandamise jätkamine vastava riikliku õppekava alusel.

  (5) Vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus.

  (6) Vahistatu tervishoiu korraldamisel ja rahastamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-dest 49 ja 491 ning nende alusel kehtestatud õigusaktidest. Vahistatu, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas või arestimajas võimalus, suunab arst ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Vahistatu suunamisest eriarstiabi osutaja juurde teavitab vangla või arestimaja viivitamata uurimisasutust või prokuratuuri või kohut, kui kriminaalasi on kohtumenetluses. Vahistatu valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vangla või arestimaja.

  (7) Vahistatu ei ole kohustatud töötama. Kui vahistatu soovib töötada ja vangla saab talle seda võimaldada, kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-sid 39, 40 ja 43.

  (8) Vahistatule antakse tema taotluse alusel käesoleva seaduse §-s 181 sätestatud õiend, kui vahistatul ei ole muud kehtivat isikut tõendavat dokumenti.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 94.   Vahistatu kokkusaamised

  (1) Vahistatule lubatakse lühiajalisi kokkusaamisi isiklikes, õiguslikes või ärilistes huvides, mida vahistatu ei saa teostada läbi kolmandate isikute.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Välisriigi kodanikust vahistatul on piiramatu õigus kokkusaamisele oma riigi konsulaartöötajaga.

  (3) Vahistatu kokkusaamine toimub vanglaametniku juuresolekul, kes võib kokkusaamisesse sekkuda või selle kohe katkestada, kui kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.

  (4) Vahistatu lühiajalise kokkusaamise kestvus ja täpsem kord sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

§ 95.   Kokkusaamised kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ja oma riigi konsulaartöötajaga

  (1) Vahistatul on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult. Vanglaametnik võib kokkusaamisi jälgida, kuid mitte pealt kuulata.

  (2) Kaitsjal, advokaadist esindajal või konsulaartöötajal on lubatud vahistatule üle anda kaitse ettevalmistamiseks vajalikke materjale. Materjalide sisuline läbivaatus vanglaametnike poolt on keelatud. Notari dokumentide sisuline läbivaatus vanglaametnike poolt on keelatud.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 96.   Vahistatu kirjavahetus ja telefonikõned
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (1) Vahistatul on õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjadega sätestatud korras.

  (2) Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vahistatu kulul.

  (3) [Kehtetu – RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 97.   Vahistatu kirjavahetuse ja telefonikõnede jälgimine

  (1) Vahistatule saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglaametniku poolt vahistatu juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.

  (2) Vahistatu kirjavahetuse ja telefoni teel edastatavate sõnumite sisu võib kontrollida üksnes kohtu loal jälitustegevuse seaduses sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Keelatud on kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, õiguskantslerile, prokurörile, kohtule ja Justiitsministeeriumile.

§ 98.   Pakid

  (1) Vahistatul on lubatud saada pakke. Pakis lubatud esemete loetelu sätestatakse vangla või arestimaja sisekorraeeskirjades.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Paki sisu kontrollitakse enne selle üleandmist vahistatule vanglaametniku poolt ja paki saaja juuresolekul. Vanglal on õigus kinni pidada ja vahistatule mitte üle anda pakis sisalduvaid asju, mille omamine vanglas on keelatud või mis võivad ohustada kriminaalmenetluse läbiviimist.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Kinnipeetud asjad, mille omamiseks vajalik eriluba puudub, võetakse ära ja hävitatakse. Ülejäänud kinnipeetud asjad tagastatakse paki saatjale.

  (4) Kinnipeetud asjade tagastamise ning äravõtmise ja hävitamise korra kinnitab justiitsminister.

§ 99.   Vahistatu lühiajaline väljaviimine

  (1) Olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad vahistatu isiklikku kohalolekut, on vangla direktoril õigus lubada vahistatu välja viia järelevalve all kuni üheks päevaks, kui selleks on andnud nõusoleku uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses. Väljaviimise kulud kannab vahistatu.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Luba antakse vahistatu taotluse alusel.

§ 100.   Vahistatule kohaldatavad distsiplinaarkaristused

  (1) Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on:
  1) noomitus;
  2) isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks;
  3) kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Nooremat kui kaheksateistkümneaastast vahistatut võib kartserisse paigutada kuni 15 ööpäevaks.

  (3) Distsiplinaarkaristuse valikul võetakse arvesse eelvangistuse põhjust ja eesmärki. Ühe ja sama distsipliinirikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed distsiplinaarkaristused on keelatud.

§ 101.   Distsiplinaarmenetlus

  (1) Distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid.

  (2) Distsiplinaarkaristus pööratakse täitmisele kohe.

  (3) Vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.

  (4) Distsiplinaarkaristus kustub, kui vahistatu ühe aasta jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 102.   Kriminaalmenetluse tagamine

  Vahistatu või vangistuses viibiva või aresti kandva kahtlustatava või süüdistatava suhtes võib kohaldada täiendavaid piiranguid prokuratuuri või kohtu määruse alusel kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 103.   Julgeoleku tagamine eelvangistuse täideviimisel

  Julgeoleku tagamiseks eelvangistuse täideviimisel võib vangla direktor kohaldada vahistatu suhtes käesoleva seaduse §-des 66–72 sätestatud julgeolekuabinõusid.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 104.   Eelvangistusest vabastamine

  (1) Vahistatu vabastatakse vahistustähtaja lõppemisel, samuti teistel seaduses sätestatud alustel.

  (2) Kolm päeva enne vahistustähtaja lõppemist teatab vangla direktor sellest uurijale või prokurörile, kelle menetluses on kriminaalasi.

  (3) Kui vahistustähtaega ei pikendata, vabastatakse vahistatu vahistustähtaja viimasel päeval hiljemalt kell 12.00.

6. peatükk TÄIDEVIIMISE KORRALDUS 

1. jagu Vangla 

§ 105.   Vangla

  (1) Vangla on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse ja eelvangistuse täideviimine käesolevas seaduses sätestatud korras.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (11) Justiitsminister määrab ülesannete jaotuse Justiitsministeeriumi ja vanglate vahel. Ülesannete jaotuse ja ülesannete ülemineku korra vanglate ja Justiitsministeeriumi vahel kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Vangla moodustab ning vangla põhimääruse, koosseisud ja vangla sisekorraeeskirjad kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (21) Vangla kodukorras sätestatakse kinnipeetava või vahistatu:
  1) vastuvõtt ja vanglasisene paigutus;
  2) päevakava;
  3) töötamise ja õppimise korraldus;
  4) vaba aja veetmise võimalused;
  5) sisseostude tegemine;
  6) kokkusaamised ja telefoni kasutamine;
  7) lühiajaline väljasõit ja väljaviimine;
  8) usuliste vajaduste rahuldamine;
  9) meditsiiniline teenindamine;
  10) ametnike vastuvõtt;
  11) kirjavahetuse korraldus;
  12) distsiplinaarmenetluse läbiviimine ja distsiplinaarkaristuse täideviimine;
  13) ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine;
  14) muud reguleerimist vajavad asjaolud.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (22) Vangla kodukord tehakse allkirja vastu teatavaks vanglasse saabuvale kinnipeetavale ja vahistatule, samuti avaldatakse vangla kodukord vangla veebilehel.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Vangla kodukorra kinnitab vangla direktor kooskõlastatult Justiitsministeeriumiga.

§ 106.   Vangla direktor

  Vangla direktor juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid.

§ 107.   Erialane järelevalve

  (1) Erialast järelevalvet haridus-, sotsiaal- ja tervishoiualaste ülesannete täitmise üle vanglas teostavad haridus- ja teadusminister ning sotsiaalminister.

  (2) Tervisekaitse riiklikku järelevalvet rahvatervise seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud nõuete täitmise üle vanglas teostavad Tervisekaitseinspektsioon ja tema kohalikud asutused.

  (3) Tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete täitmise üle vanglas teostavad järelevalvet selleks volitatud Tervishoiuameti ametnikud.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 108.   Vanglakomisjon

  (1) Üldsuse kontrolli vangla üle teostab selle juures tegutsev vanglakomisjon. Vanglakomisjoni koosseisu ei tohi kuuluda vanglaametnikud.

  (2) Vanglakomisjoni ülesanne on aidata vanglal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistada vanglat kinnipeetavate paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, meditsiinilise teeninduse, järelevalve ja teiste karistuse täideviimisega seotud küsimuste lahendamisel.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Vanglakomisjoni täpsemad ülesanded, koosseis ja töökord, samuti vanglakomisjoni liikmete tasustamise kord sätestatakse vanglakomisjoni põhimäärusega, mille kinnitab justiitsminister .

  (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmiseks on vanglakomisjonil õigus vastu võtta otsuseid, soovitusi ja proteste.

  (5) Vanglakomisjon esitab iga aasta 1. veebruariks Justiitsministeeriumile aruande oma eelneva aasta töö kohta. Aruanne esitatakse vanglakomisjoni esimehe kaudu.

  (6) Vanglakomisjoni liige ei tohi avaldada talle oma ülesannete täitmisega teatavaks saanud kinnipeetava delikaatseid isikuandmeid.

  (7) Vanglakomisjoni liikmed nimetab justiitsminister.

§ 1081.   Vanglakomisjoni liikmele esitatavad nõuded
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  Vanglakomisjoni liikmeks võib nimetada isiku:
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]
  1) kes on vähemalt 21-aastane teovõimeline Eesti Vabariigi või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik;
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]
  2) keda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest või keda ei ole kriminaalmenetluses tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks;
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]
  3) kellel on vähemalt keskharidus;
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]
  4) kellel on keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel eesti keele oskus;
[RT I 2009, 4, 26 - jõust. 26.01.2009]
  5) kellel on piisav arusaam vangistuse eesmärkidest ja vangistuse täideviimisest;
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]
  6) kes on valmis kaasa aitama kinnipeetava taasühiskonnastamisele;
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]
  7) kellel ei ole komisjoni liikme ülesannete täitmist takistada võivaid isiklikke suhteid kinnipeetavatega ega vahistatutega.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 109.   Vangla saatemeeskond ja relvastatud üksus

  (1) Kinnipeetava, arestialuse ja vahistatu saatmiseks väljaspool vangla ja arestimaja territooriumi on moodustatud relvastatud saatemeeskond, mille isikkoosseisule antakse eriväljaõpe.

  (2) Saatemeeskonna ülesanded ja töökorra kehtestab justiitsminister määrusega .

  (3) Vangla juurde võib moodustada relvastatud üksuse eriülesannete täitmiseks. Relvastatud üksuse ülesanded ja töökorra kehtestab justiitsminister määrusega .

  (4) Vajaduse korral võib relvastatud üksust kasutada ametiabi korras vastavalt halduskoostöö seadusele avaliku korra tagamiseks. Relvastatud üksuse kasutamisel avaliku korra tagamiseks peab üksus järgima ka politsei tegevust reguleerivate õigusaktide nõudeid.

  (5) Vajaduse korral kaasatakse kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

2. jagu Vanglateenistus 

1. jaotis Vanglaametnik 

§ 110.   Vanglateenistuse mõiste

  (1) Vanglateenistus on teenistus vangla koosseisulisel ametikohal, mille ülesandeks on kinnipeetava ja vahistatu kinnipidamine ja järelevalve, julgeoleku tagamine vanglas ning eeluurimise teostamine vanglas toimepandud kuritegudes, samuti sellealase tegevuse juhtimine.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Vanglateenistuseks loetakse ka teenistus sisekaitselise rakenduskõrgkooli või muu vanglaametnike ettevalmistusteenistust läbiviiva asutuse korrektsioonialast haridust andva struktuuriüksuse juhi ja korrektsiooni erialaõppejõu ametikohal.

§ 111.   Vanglaametnik

  (1) Vanglaametnik on vanglateenistuses olev ametnik.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Justiitsministeeriumi ametnik võib täita vanglaametniku või muu vanglatöötaja ülesandeid ja anda vanglaametnikule või muule vanglatöötajale korraldusi.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (3) Lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmise ja korralduste andmise korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (4) Kui Justiitsministeeriumi ametnik täidab vanglas teenistusülesandeid, laienevad temale vanglaametniku või muu vanglatöötaja õigused ja kohustused, välja arvatud käesoleva seaduse 6. peatüki 2. jaos sätestatud vanglaametniku õigused ja kohustused.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 112.   Vanglaametnike ametiastmed

  (1) Vanglaametnikud jagunevad ametiastmele vastavate ametikohtade ülesannete keerukuse või juhtimisfunktsiooni mahu ja olemasolu järgi järgmistesse ametiastmetesse alanevas järjestuses:
  1) vangla peainspektor;
  2) I klassi vanglainspektor;
  3) II klassi vanglainspektor;
  4) I klassi valvur;
  5) II klassi valvur.

  (2) Vanglaametniku ametiastmetele vastavad ametikohad kehtestab justiitsminister määrusega.

2. jaotis Vanglateenistusse võtmine 

§ 113.   Vanglaametniku ametisse nimetamine

  (1) Vanglaametniku ametikohale võib nimetada avaliku teenistuse seaduse §-s 14 sätestatud nõuetele vastava isiku. Vangla hoolitseb eelneva vanglateenistuse kogemuseta vanglaametniku instrueerimise eest, et tagada isiku valmisolek oma tööülesannete täitmiseks.

  (2) Vanglaametniku ametikohale nimetamisel võib ametnikule panna ametiastmele vastava vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustuse.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (3) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või panna isikule, kellel on teadus- või magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või kes on vähemalt kaks aastat töötanud kohtuniku, prokuröri, kõrgema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna või Justiitsministeeriumi koosseisus kõrgemate ametnike põhigruppi kuuluval ametikohal.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (4) Vangla direktor nimetatakse ametisse viieks aastaks. Teised vanglaametnikud nimetatakse ametisse määramata tähtajaks.

  (5) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse praktilise väljaõppe läbimisel või vanglaametniku ettevalmistusteenistuse lõpetanud isiku ametisse nimetamisel ei rakendata avaliku teenistuse seaduse §-s 14 sätestatud vanuse alampiiri.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 114.   Isikud, keda on keelatud võtta vanglateenistusse

  Vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtta ja vanglaametniku ametikohale ametisse nimetada on keelatud isikut:
  1) kes on piiratud teovõimega;
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]
  2) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
  3) kes on kandnud vangistuslikku karistust;
  4) kes on kriminaalasjas kahtlustatav, süüdistatav või
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]
  5) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud vanglaametniku ametikohal töötamise õigus.

§ 1141.   Vangla töötaja taustakontroll

  (1) Vanglasse tööle või vanglaametniku erialale õppima (edaspidi vanglasse tööle) asuda sooviv isik esitab Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale või vanglale isikuandmete ankeedi.

  (2) Isikuandmete ankeedis küsitakse andmeid, mis võimaldavad hinnata isiku sobivust tööle. Lisaks võib küsida andmeid lähisugulaste ja -hõimlaste, samuti elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht) ja kontaktandmete kohta. Lähisugulased ja -hõimlased käesoleva seaduse tähenduses on korruptsioonivastase seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud isikud.

  (3) Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedi vormi kehtestab ja andmete kontrollimise õigust omavad ametnikud määrab justiitsminister.

  (4) Vanglasse tööle asuda sooviva isiku isikuandmete ankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks on käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel määratud ametnikel õigus:
  1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimistega vanglateenistusse asuda sooviva isiku isikuandmete kohta;
  2) vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kandidaadi kõlbelisi ja teisi isikuomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus;
  3) kontrollida, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikud on kriminaalmenetluses kahtlustatavad, süüdistatavad või karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

  (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata.

  (6) Vanglasse tööle asuda soovivat isikut teavitatakse tema suhtes läbiviidud taustakontrollist ja võimaldatakse tal tutvuda kontrolli käigus kogutud materjalidega.

  (7) Kui vanglasse tööle asuda sooviv isik on tahtlikult esitanud valeandmeid või varjanud olulist informatsiooni, jäetakse ta ametisse nimetamata.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 115.   Vanglaametniku ettevalmistusteenistus

  (1) Vanglaametniku ettevalmistusteenistus koosneb erialasest teoreetilisest ja praktilisest väljaõppest.

  (2) Vanglaametniku kandidaadi ettevalmistusteenistuse kohaks on asutus, kus vanglaametniku kandidaat praktilisel väljaõppel osaleb, ja Sisekaitseline rakenduskõrgkool.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (3) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuses olev isik kannab ametinimetust «vanglaametniku kandidaat», välja arvatud juhul, kui ta on vanglaametnikuna ametisse nimetatud.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 116.   Ettevalmistusteenistuse õiguslik reguleerimine

  (1) Vanglaametniku kandidaadi ettevalmistusteenistuse teoreetilisele osale õppeasutuses ei laiene avaliku teenistuse seadus ning sellel viibimist ei loeta avalikuks teenistuseks järgmiste eranditega:
  1) ettevalmistusteenistuses viibimise aeg arvatakse teenistusstaaži hulka, kui sellele järgnes teenistus vanglaametniku ametikohal ja
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]
  2) ettevalmistusteenistusse astunud isikul on vastavalt avaliku teenistuse seaduse §-le 53 õigus riigi tagatud õppelaenu kustutamisele.

  (2) Vanglaametniku ettevalmistusteenistuse teoreetilisele osale laienevad käesoleva seaduse §-d 134 ja 147.

  (3) Vanglaametniku kandidaadi võib vastava õppeasutuse juhi loal ja vanglas vaba ametikoha olemasolu korral ametisse nimetada. Vaba ametikoha puudumisel nimetatakse vanglaametniku kandidaat ametisse koosseisuvälise teenistujana.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistusele koosseisuvälise teenistujana ei laiene avaliku teenistuse seadus, välja arvatud §-d 40, 43, 53, 55, 59–65, 67, 68 ja 73.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teenistusele koosseisuvälise teenistujana laienevad käesoleva seaduse 4. jaotises ettenähtud teenistuskohustused ning 5. jaotises ettenähtud sotsiaalsed tagatised, välja arvatud käesoleva seaduse § 136.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (6) Vanglaametniku ettevalmistusteenistus lõpeb vanglaametniku eksami sooritamisega või lõputöö kaitsmisega.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (7) Ettevalmistusteenistusse võtmise ja selle läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

§ 117.   Vanglaametniku kandidaadi stipendium ja muud sotsiaalsed tagatised

  (1) Vanglaametniku kandidaadile makstakse stipendiumi, välja arvatud juhul, kui kandidaat on nimetatud käesoleva seaduse § 116 lõike 3 alusel ametisse vangla teenistujaks. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt määratud minister.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Vanglaametniku kandidaadile laieneb käesoleva seaduse § 147.

  (3) Teoreetiline väljaõpe peab võimaldama vanglaametniku kandidaadile lisaks puhkepäevadele õppetööst vabu päevi vähemalt 35 kalendripäeva ulatuses aastas õppetöö korraldusega määratud ajal ja ulatuses.

§ 118.   Ettevalmistusteenistuse kulude hüvitamine

  (1) Isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema ettevalmistusteenistusele tehtud kulutused, kui ta:
  1) katkestas mõjuva põhjuseta ettevalmistusteenistuse;
  2) arvati ettevalmistusteenistusest välja ebarahuldava õppeedukuse tõttu;
  3) arvati ettevalmistusteenistusest välja distsiplinaarsüüteo tõttu;
  4) ei asunud ettevalmistusteenistuse lõpetamisest kolme kuu jooksul teenistusse vanglas või Justiitsministeeriumis, välja arvatud juhul, kui temale ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat ametikohta;
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]
  5) vabastati vanglateenistusest oma algatusel mõjuva põhjuseta;
  6) vabastati vanglateenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
  7) vabastati vanglateenistusest distsiplinaarsüüteo eest.

  (2) Ettevalmistusteenistuse kulusid ei pea hüvitama vanglaametnik, kes:
  1) pärast ettevalmistusteenistust on olnud vanglateenistuses vähemalt kolm aastat või
  2) on vanglateenistusest vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetuse või püsivalt töövõimetu perekonnaliikme hooldamise vajadusega.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (3) Ettevalmistusteenistuse kulude arvestamise ja hüvitamise korra kehtestab määrusega justiitsminister kooskõlastatult siseministri ning haridus- ja teadusministriga.

§ 119.   Erinevate ametiastmete ettevalmistusteenistus

  (1) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud ametiastmele vastab ettevalmistusteenistus, mille käigus omandatakse justiitsministri määruses sätestatud kutsekeskharidus.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud ametiastmetele vastab ettevalmistusteenistus, mille käigus omandatakse rakenduskõrgharidus.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 120.   Vanglaametniku ettevalmistusteenistusse võtmise ja ametisse nimetamise pädevus

  (1) Vanglaametniku kandidaadi võtab ettevalmistusteenistusse ettevalmistusteenistuse läbiviijaks oleva õppeasutuse juht.

  (2) Vanglaametniku nimetab ametisse vangla direktor või tema poolt volitatud ametiisik.

  (3) Vangla direktori nimetab ametisse justiitsminister.

  (4) Käesoleva seaduse § 110 lõikes 2 nimetatud ametikohale nimetab vanglaametniku ametisse vastava õppeasutuse juht või tema poolt volitatud ametiisik.

§ 121.   Katseaeg

  Vanglaametniku esmakordsel ametisse nimetamisel kohaldatakse talle katseaega pikkusega kuni üks aasta.

3. jaotis Vanglaametniku teenistuskäik 

§ 122.   Vanglaametniku ja vangla teenistuses oleva ametniku atesteerimine
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (1) Vanglaametnike atesteerimisel hinnatakse vanglaametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametiastmele ja teenistuslikke saavutusi. Vanglaametnike atesteerimisel avaliku teenistuse seaduse § 91 lõike 1 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel teenistuslikke saavutusi ei hinnata.

  (2) Ametiastmele vastavuse ja teenistuslike saavutuste hindamisele ei laiene avaliku teenistuse seaduse § 99 lõikes 4 sätestatud iga-aastase vestluse läbiviimise kohustus .

  (3) Vanglaametnike ametiastmete atesteerimisnõuded, atesteerimise läbiviimise korra ja atesteerimislehe vormi kehtestab justiitsminister.

  (4) Vanglaametnike atesteerimist teostavad vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid, mille põhimääruse ja moodustamise korra kehtestab justiitsminister .

  (5) [Kehtetu – RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

  (6) Vangla osakondade juhatajaid, kes ei ole vanglaametnikud, atesteerib vangla direktori moodustatud konkursi- ja atesteerimiskomisjon.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud komisjoni peab kuuluma vähemalt kaks Justiitsministeeriumi määratud ametnikku.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 123.   Vanglaametnike atesteerimisperiood ja atesteerimise aeg

  (1) Vanglaametnik kuulub atesteerimisele üks kord kolme aasta jooksul.

  (2) Atesteerimisperiood pikeneb:
  1) käesoleva seaduse § 124 lõike 1 punktis 3 ettenähtud juhul;
  2) vanglaametniku teisele sama ametiastme ametikohale üleviimisel või edutamisel - vähemalt kuue kuu täitumiseni nimetatud ametikohal ametisseastumise päevast;
  3) avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 3 punktis 2 ettenähtud juhul.

  (3) Vanglaametnike atesteerimise aja määrab justiitsminister.

§ 124.   Vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni pädevus

  (1) Kui leiab aset vanglaametnike korraline atesteerimine, siis komisjon:
  1) tunnistab vanglaametniku ametiastmele vastavaks;
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]
  2) tunnistab vanglaametniku ametiastmele mittevastavaks ja teeb ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku vanglaametniku teenistusest vabastamiseks või vanglaametniku madalamale ametiastmele vastavale ametikohale üleviimiseks;
  3) teeb ettepaneku saata vanglaametnik täiendkoolitusele ja lükata atesteerimine ühe aasta võrra edasi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud otsuse tegemisel võib komisjon teha ettepaneku ametnikule ergutuse kohaldamiseks.

  (3) Kui vanglateenistusse astumiseks vabale ametikohale on korraldatud konkurss või kui vaba ametikoht täidetakse edutamise teel, valib komisjon kandideerivate isikute hulgast ühe või mitu kandidaati, kes esitatakse ametikohale ametisse nimetamiseks. Mitme kandidaadi esitamise puhul otsustab nimetamise vastavale ametikohale ametisse nimetamise õigust omav isik.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 märgitud otsus peab olema motiveeritud, seejuures võib käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 märgitud otsust sama ametniku suhtes rakendada vaid ühe korra järjest.

  (5) Komisjoni otsus on vanglaametniku ametisse nimetamise õigust omavale isikule kohustuslik, välja arvatud ergutuse kohaldamise puhul.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 125.   Vanglaametniku mitteatesteerituks tunnistamise tagajärg

  Vanglaametnik, kelle suhtes konkursi- ja atesteerimiskomisjon teeb käesoleva seaduse § 124 lõike 1 punktis 2 nimetatud otsuse, vabastatakse sõltuvalt komisjoni otsusest teenistusest käesoleva seaduse § 154 lõike 2 alusel või nimetatakse tema nõusolekul madalamale ametiastmele vastavale ametikohale kahe kuu jooksul, arvates konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse tegemise päevast.

§ 126.   [Kehtetu – RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 127.   Vanglaametniku edutamine

  (1) Vanglaametniku edutamine on vanglaametniku nimetamine kõrgemale ametiastmele vastavale ametikohale.

  (2) Vanglaametniku edutamise otsustab vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni ettepanekul ametisse nimetamise õigust omav isik. Vanglaametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon võib ametisse nimetamise õigust omavale isikule esitada edutamiseks mitu isikut.

  (3) Vanglaametnikku on lubatud vabale käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud ametiastmetele vastavale ametikohale edutada vaid konkursi alusel.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 128.   Vanglaametniku üleviimine

  (1) Vanglaametnikku võib ühelt ametikohalt teisele üle viia:
  1) vanglaametniku ettepanekul või
  2) vanglaametniku üleviimise õigust omava isiku algatusel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 tähendatud juhul võib vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt viia sama ametiastme piires ühelt ametikohalt üle teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta.

  (3) [Kehtetu – RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (4) Vanglaametniku üleviimine vanglaametniku nõusolekuta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ei ole võimalik, kui:
  1) vanglaametniku üleviimise tõttu pikeneks atesteerimisperiood vastavalt käesoleva seaduse § 123 lõike 2 punktile 2;
  2) ametikohavahetus toob kaasa ametniku elukohavahetuse või töölejõudmise aja olulise suurenemise;
  3) [kehtetu – RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]
  4) ametnik viiakse ühe atesteerimisperioodi jooksul üle vähemalt teist korda.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (5) Vanglaametniku üleviimise otsustab tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Kui vanglaametniku üleviimisega kaasneb tema ametisse nimetamise õigust omavate isikute vahetumine, nimetatakse vanglaametnik ametisse senisele ametikohale nimetamise õigust omava isiku kirjalikul nõusolekul.

§ 129.   Vanglaametniku üleviimine muule ametikohale riigiasutuses

  (1) Vanglaametniku võib tema nõusolekul üle viia riigiteenistusse muule ametikohale, mis ei kuulu vanglateenistusse.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohale võib vanglaametniku üle viia kuni viieks järjestikuseks aastaks. Vanglaametniku nõusolekul võib tähtaja möödumisel tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse vanglaametnik tagasi samale või teisele ametikohale sama ametiastme piires. Vaba ametikoha puudumise korral vanglaametniku ametiastmel võib teda tema nõusolekul nimetada madalamale ametiastmele vastavale ametikohale või arvata reservi.

§ 1291.   Vanglaametniku üleviimine korrektsioonialast haridust andva asutuse struktuuriüksuse juhi ametikohale

  (1) Vanglaametniku võib käesoleva seaduse § 110 lõikes 2 nimetatud juhi ametikohale üle viia kuni viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumisel viiakse vanglaametnik tema soovil tagasi samale ametikohale või teisele ametikohale sama ametiastme piires, ametikoha puudumisel aga mõnele muule ametikohale vanglas.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 130.   Vanglaametniku õigused tema üleviimise korral madalamale ametiastmele vastavale ametikohale

  (1) Vanglaametniku madalamale ametiastmele vastavale ametikohale nimetatud isikul on õigus:
  1) vaba ametikoha tekkimisel vanglaametniku senisele ametiastmele vastavale ametikohale üleviimisele juhul, kui ta vastab sellele ametikohale esitatavatele nõuetele;
  2) saada kolme kuu vältel tasustatud vastavalt tema senisele ametiastmele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ettenähtud juhul ei korraldata konkurssi vaba ametikoha täitmiseks edutamise korras.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ettenähtud õigus puudub vanglaametnikul, kes nimetati madalamale ametikohale vastavale ametiastmele tema tunnistamise tõttu ametiastmele mittevastavaks.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 131.   Vanglaametnike teenistuskäigu määrus

  Vanglaametnike ametisse nimetamise ja edutamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus vanglaametnike teenistuskäigu määrusega .
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

4. jaotis Vanglateenistuskohustused 

§ 132.   Ametisaladuse hoidmise kohustus

  Vanglaametnik ei tohi avaldada talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolusid, sealhulgas kinnipeetavate isiklikke suhteid puudutavaid asjaolusid. Ametisaladuse hoidmise kohustus on tähtajatu.

§ 133.   Teatamiskohustus

  Vanglaametnik on kohustatud vangla direktorile või kõrgemale kohalviibivale vanglaametnikule viivitamatult teatama kõikidest karistuse täideviimisel esile kerkivatest tähtsatest juhtudest, mis puudutavad vangla sisekorraeeskirjade täitmist ja vangla julgeolekut, samuti tähelepanekutest kinnipeetava kohta, mis aitavad kaasa karistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Kinnipeetava või vahistatu haigestumisest, vigastusest või mürgistusest on vanglaametnik kohustatud viivitamata informeerima arsti või õde.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 134.   Vormiriietuse kandmise kohustus

  Teenistuskohustuste täitmisel kannab vanglaametnik vormiriietust.

§ 135.   Teenistusalased piirangud

  Lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistuspiirangutele ei tohi vanglaametnik osaleda streikides, pikettides ega muudes teenistusalastes surveaktsioonides.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

5. jaotis Sotsiaalsed tagatised vanglateenistuses 

§ 136.   Vanglaametniku palga, põhipalga ja palgamäära mõisted

  Vanglaametniku palk koosneb põhipalgast ja seaduses sätestatud ning seaduse alusel makstavatest lisatasudest.

(2) Põhipalk on vanglaametniku ametikohale vastav ametnikule määratud palgamäärast tulenev rahasumma.

(3) Käesoleva seaduse mõttes on palgamäär konkreetne summa või summade vahemik.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.01.2009]

§ 1361.   Vanglaametniku töö tasustamine

  Vanglaametnike palgamäärad ning põhipalga määramise ja lisatasude maksmise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(2) Palgamäärade kehtestamisel võetakse arvesse piirkonda, asutust, vanglaametniku kvalifikatsiooninõudeid, tööülesandeid, töötamist õhtusel või öisel ajal ning muid asjaolusid.

(3) Põhipalka võib vähendada kuni 30% võrra erialase ettevalmistusteenistuse või vastava erialase hariduse puudumise korral.

(4) Lisatasu võib maksta täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavamast tulemuslikuma töö eest ühes kuus kuni 50% vanglaametniku palgamäära madalaimast summast või palgamäära summast.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.01.2009]

§ 1362.   Väljateenitud aastate tasu

  (1) Vanglaametnikule makstakse väljateenitud aastate tasu teenistusaastate eest järgmiselt:
  1) alates 5-aastasest teenistusstaažist – 5% ametikoha madalaimast palgamäärast või kehtestatud palgamäärast;
  2) alates 10-aastasest teenistusstaažist – 10% ametikoha madalaimast palgamäärast või kehtestatud palgamäärast;
  3) alates 15-aastasest teenistusstaažist – 15% ametikoha madalaimast palgamäärast või kehtestatud palgamäärast.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Väljateenitud aastate tasu maksmisel arvestatakse teenistusstaaži käesoleva seaduse §-s 110 nimetatud ametikohal.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu võib jätta maksmata või selle suurust vähendada vanglaametniku distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 1363.   Vanglas töötavate riigiametnike töö tasustamine

  Vanglas töötavate riigiametnike töö tasustamisele kohaldatakse vanglaametniku töö tasustamist reguleerivaid sätteid.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.01.2009]

§ 1364.   Õppima suunatud vanglaametniku tasustamine

  Sisekaitseakadeemia päevasesse õppesse õppima suunatud vanglaametniku teenistussuhe peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal vanglaametniku palk.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.01.2009]

§ 137.   Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg

  (1) Vanglaametniku töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse ja avaliku teenistuse seaduse alusel, arvestades käesoleva seadusega sätestatud erisusi.

  (2) Kui teenistusolud ei võimalda järgida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vanglaametniku tööaja üldnormi, võib vangla sisekorraeeskirjadega kehtestada tööaja summeeritud arvestuse. Sel juhul ei tohi tööaja kestus kvartalis ületada üldnormiga samaks ajavahemikuks ettenähtud töötundide arvu.

  (3) Tööaja summeeritud arvestuse korral võib rakendada tööaja üldnormiga ettenähtud tööaja kestusest erinevat tööpäeva või -vahetuse kestust, mis ei või ületada 12 tundi.

  (4) Justiitsminister võib kehtestada vangla ööpäevaringselt töötavatele vanglaametnikele vahetuse kestuseks kuni 24 tundi. 24-tunnise vahetuse korral tuleb vanglaametnikule võimaldada kokku kuus tundi einetamiseks ja puhkamiseks. Vahetusevälise puhkeaja kestus ei või olla alla 12 tunni.

  (5) Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega.

§ 138.   Vanglaametniku töölerakendamine puhkepäevadel

  (1) Vanglaametnikule võib üldistest puhkepäevadest erinevad puhkepäevad ette näha vangla direktori poolt kinnitatud vahetuste ajakavaga.

  (2) Vanglaametniku vahetuseväline töölerakendamine puhkepäeval kompenseeritakse tema valikul vabade päevade andmisega kahe järgneva nädala jooksul või tasutakse puhkepäeval töötatud aja eest kahekordses ulatuses. Riigipühal tehtud töö eest makstakse kahekordselt, olenemata sellest, kas töö toimus vastavalt vahetuste ajakavale või mitte.

  (3) Väljaspool vahetuste ajakava võib vanglaametnikku puhkepäeval ja riigipühal tööle rakendada üksnes tema enda nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse § 139 lõikes 1 ettenähtud juhul.

§ 139.   Vanglaametniku ületunnitöö

  (1) Vanglaametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd järgmistel juhtudel:
  1) massiliste korratuste, samuti loodusõnnetuse, tulekahju, epideemia, õnnetusjuhtumi, avarii ja katastroofi või muu erakorralise sündmuse ärahoidmiseks vanglas, sellise sündmuse tagajärgede kõrvaldamiseks;
  2) teenistusülesannete täitmisel, mida ei ole võimalik lõpetada kehtestatud tööajanormi piires või edasilükkamatu või ettenägematu teenistusülesande täitmisel, kui töö lõpetamine või katkestamine on vastuolus vanglateenistuse ülesannetega;
  3) vahetust ülevõtva vanglaametniku ilmumata jäämise korral, kui teenistuses ei tohi olla vaheaega; nendel juhtudel on vangla direktor kohustatud viivitamata võtma tarvitusele abinõud, et asendada vahetust hoidev vanglaametnik teise vanglaametnikuga.

  (2) Vanglaametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul kohustatud täitma ka vangla direktori poolt antud ülesandeid, mis ei kuulu tema teenistusülesannete hulka.

  (3) Ületunnitöö eest makstakse lisatasu vanglaametniku tunnipalga poolteisekordses ulatuses. Ületunnitöö kompenseerimine vaba aja andmisega on keelatud.

§ 140.   Vanglaametniku puhkus

  (1) Vanglaametniku puhkuse võib katkestada ja ta puhkuselt tagasi kutsuda vanglaametniku nõusolekul, kuid mitte rohkem kui kahel korral puhkuse vältel. Vanglaametniku nõusolekuta võib vangla direktor kutsuda vanglaametniku puhkuselt tagasi käesoleva seaduse § 139 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul.

  (2) Vanglaametnikule võib anda täiendavat tasulist lisapuhkust eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest kuni 10 kalendripäeva aastas.

§ 141.   Valveaeg

  Valveajal peab vanglaametnik olema kokkulepitud kohas kättesaadav ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks.

(2) Valveaja kestus ei või ületada 250 tundi kuus ja neid tunde ei arvata tööaja hulka.

(3) Valveaja eest võib maksta lisatasu kuni 10 protsenti ametniku tunnipalga alammäärast.

(4) Lisatasu maksmise korra ja juhud kehtestab justiitsminister määrusega.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 142.   Toetus vanglaametnikuvastase ründe korral

  (1) Vanglateenistuskohustuste täitmisel hukkunud vanglaametniku perekonnaliikmetele ja tema ülalpidamisel olnud isikutele maksab riik ühekordset toetust hukkunu 10 aasta palga ulatuses.

  (2) Hukkunud vanglaametniku matuse kulud kannab riik.

  (3) Vanglateenistuses püsivalt töövõimetuks jäänud vanglaametnikule maksab riik ühekordset toetust:
  1) töövõime osalise kaotuse korral, mis ei toonud kaasa vanglateenistusest vabastamist – tema ühe aasta palga ulatuses;
  2) töövõime osalise kaotuse korral, mis tõi kaasa vanglateenistusest vabastamise – tema kahe aasta palga ulatuses;
  3) töövõime täieliku kaotuse korral – tema seitsme aasta palga ulatuses.

  (4) Vanglaametnikule, kellele tekitati tervisekahjustus, millega ei kaasnenud püsivat töövõimetust, maksab riik ühekordset toetust ühe kuu palga ulatuses.

  (5) Tervisekahjustuse saanud, mürgistuse saanud või haigestunud vanglaametniku ravi- ja ravimikulud kannab riik.

  (6) Vanglateenistuses HIV-sse nakatunud vanglaametnikule maksab riik ühekordset toetust tema viie aasta palga ulatuses ning katab tema ravi- ja ravimikulud.

  (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud toetuste ja kulude arvutamise ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 143.   Varalise kahju hüvitamine

  (1) Vanglaametniku teenistusülesannete täitmise tõttu vanglaametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.

  (2) Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

§ 144.   Tagatised nõusolekuta üleviimise korral

  (1) Vanglaametniku teisele ametikohale tema nõusolekuta üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud vanglaametnikule kirjalikult ette teatama vähemalt kaks kuud.

  (11) Kui lõikes 1 sätestatud tähtaega ei järgita, makstakse vanglaametnikule tema senist palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Nõusolekuta üleviidud vanglaametnikule säilitatakse tema senine palk kolme kuu jooksul, arvates asumisest uuele ametikohale, kui palk uuel ametikohal on väiksem vanglaametniku senisest palgast.

§ 145.   Tagatised vanglaametniku üleviimisel käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud ametikohale

  Vanglaametniku töötamise aeg käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud ametikohal võrdsustatakse teenistusajaga tema ametiastmele vastaval ametikohal vanglateenistuses.

  [Teine lause kehtetu – RT I 2003, 26, 157 – jõust. 1.04.2003]

§ 146.   Terviseuuringud

  Riik tagab vanglaametnikule tasuta terviseuuringud. Terviseuuringute läbiviimise tingimused, perioodilisuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 147.   Vanglaametniku vormiriietus

  Vanglaametnikule antakse tasuta vanglaametniku vormiriietus, mille kirjelduse ja kandmise korra, samuti eraldusmärkide kirjelduse ja kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .

6. jaotis Teenistusdistsipliin 

§ 148.   Distsiplinaarvõim

  Vanglaametnikule määrab distsiplinaarkaristuse ametiisik, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus. Justiitsministril või tema poolt volitatud ametiisikul on õigus määrata distsiplinaarkaristus igale vanglaametnikule.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 149.   Distsiplinaarmenetlus

  (1) Distsiplinaarsüüteo ja selle asjaolude välja selgitamiseks viiakse läbi distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on ametiisikul, kellel on vanglaametnikule distsiplinaarkaristuse määramise õigus. Distsiplinaarkaristuse võib määrata ühe aasta jooksul süüteo toimepanemise päevast arvates ning kolme kuu jooksul süüteo toimepanemisest teadasaamise päevast arvates.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

  (2) Distsiplinaarmenetlus algatatakse käskkirjaga, milles määratakse distsiplinaarmenetluse läbiviija ja läbiviimise tähtaeg. Käskkiri tehakse viivitamata teatavaks vanglaametnikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati.

  (3) Distsiplinaarmenetluse läbiviija võib distsiplinaarsüüteo kohta nõuda selgitusi ja koguda tõendeid. Selgituse nõudmine vanglaametnikult, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on kohustuslik. Vanglaametnikul, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus algatati, on õigus anda selgitusi.

  (4) Distsiplinaarmenetluse lõpuleviimisel koostab selle läbiviija distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte, milles distsiplinaarsüüteo ja selle toime pannud isiku kindlakstegemisel märgitakse vähemalt alljärgnev:
  1) distsiplinaarsüüteo toime pannud vanglaametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
  2) distsiplinaarsüüteo kirjeldus ning toimepanemise aeg ja koht;
  3) distsiplinaarsüüteo toimepanemist kinnitavad tõendid ja
  4) viide distsiplinaarvastutust sätestavale seadusele ja selle sättele, mida vanglaametnik kirjeldatud teoga rikkus.

  (5) Distsiplinaarmenetluse kokkuvõte allkirjastatakse distsiplinaarmenetluse läbiviija poolt, esitatakse viivitamatult distsiplinaarmenetluse algatanud isikule ja seda tutvustatakse isikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi.

§ 150.   Distsiplinaarkaristused

  Distsiplinaarsüüteo toime pannud vanglaametnikule võib määrata järgmisi distsiplinaarkaristusi:
  1) noomitus;
  2) ametipalga vähendamine 10 kuni 50 protsenti kuni kolmeks kuuks või
  3) teenistusest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 118 alusel.

§ 1501.   Vanglas töötavate riigiametnike distsiplinaarmenetlus

  Vanglas töötavate riigiametnike distsiplinaarmenetlusele kohaldatakse vanglaametniku distsiplinaarmenetlust reguleerivaid sätteid.
[RT I 2008, 17, 118 - jõust. 01.06.2008]

§ 151.   Ergutamine

  (1) Teenistuskohustuste, kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise või kauaaegse laitmatu teenistuse eest võib vanglaametnikule või mõnele muule isikule kohaldada ergutusi. Ergutuse määrab vanglaametniku ametisse nimetamise õigust omav ametiisik või justiitsminister. Vanglaametniku teeneteristi määrab ja annab kätte justiitsminister.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule võib määrata järgmisi ergutusi:
  1) tänu avaldamine;
  2) täiendava tasulise lisapuhkuse andmine kuni 10 kalendripäeva aastas;
  3) rahalise preemia andmine;
  4) hinnalise kingituse andmine;
  5) autasustamine aukirjaga;
  6) vanglaametniku teeneteristi andmine;
  7) vanglaametniku teenistusmedali andmine.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2007]

  (3) Vanglaametniku teeneteristi ja teenistusmedali kirjelduse, nende andmise ja kandmise korra kehtestab justiitsminister määrusega .
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2007]

7. jaotis Vanglateenistusest vabastamine ja vanglaametnike reserv 

§ 152.   Teenistusest vabastamine vanuse tõttu

  (1) Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 1 nimetatud ametiastmel olev vanglaametnik vabastatakse vanglateenistusest üldise pensioniea saabumisel. Käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud ametiastmel olev vanglaametnik vabastatakse vanglateenistusest, kui ta on saanud 60 aastaseks. Käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 punktides 4 ja 5 nimetatud vanglaametnik vabastatakse vanglateenistusest, kui ta on saanud 58 aastaseks.

  (2) Vanuse tõttu vabastatakse vanglaametnik vabastamist tingiva vanuse saabumisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

  (3) Ametisse nimetamise õigust omav ametiisik võib pikendada vanglaametniku teenistusaega viimase nõusolekul, kui vanglaametnik on oma terviseseisundi poolest võimeline teenistust jätkama.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 153.   Teenistusest vabastamine ametivande andmisest keeldumise tõttu

  Vanglaametnik, kes keeldub ametivande andmisest, vabastatakse teenistusest vande andmisest keeldumise päeval.

§ 154.   Teenistusest vabastamine ametikohale või ametiastmele mittevastavuse tõttu

  (1) Vanglaametnik vabastatakse ametikohale mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse §-s 117 sätestatud tingimustel ja korras käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud eranditega.

  (2) Vanglaametnik vabastatakse atesteerimistulemuste põhjal ametiastmele mittevastavuse tõttu avaliku teenistuse seaduse §-s 117 sätestatud korras.

  (3) Vanglaametnik vabastatakse ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest, kui ta ei ole ettenähtud tähtaja jooksul läbinud ametisse nimetamise tingimuseks olnud ettevalmistusteenistust.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 1541.   Vangla direktori teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

  (1) Vangla direktori võib teenistustähtaja möödumisel teenistusest vabastada, uueks ametiajaks tagasi nimetada või üle viia sama ametiastme piires.

  (2) Kui vangla direktor vabastatakse teenistusest, makstakse talle hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses.

  (3) Kui vangla direktor ei ole nõus ametisse tagasi nimetamisega, vabastatakse ta vanglateenistusest.

  (4) Kui vangla direktor ei ole nõus üleviimisega, vabastatakse ta vanglateenistusest. Kui vangla direktor ei ole nõus üleviimisega teises paikkonnas asuvale ametikohale, vabastatakse ta teenistusest ning talle makstakse hüvitisena kuue kuu ametipalk.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 155.   Reservis olevad vanglaametnikud

  (1) Ametnike reservis olevate vanglaametnike õigused ja kohustused määrab avaliku teenistuse seadus käesolevas seaduses ettenähtud eranditega.

  (2) Reservi arvatud vanglaametnik on reservi nimekirjas kuni reservist väljaarvamiseni, kuid mitte kauem, kui kaks aastat järjest. Vanglaametniku reservis oleku aega võib pikendada iga kuu tema poolt esitatud sooviavalduse alusel.

  (3) Reservi arvatud vanglaametnik võib lisaks avaliku teenistuse seaduse §-s 149 sätestatud alustele ametisse nimetamisest keelduda, kui pakutav ametikoht ei ole tema ametiastmele vastav vanglaametniku ametikoht.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumine ei ole aluseks vanglaametniku reservist väljaarvamisele vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 150 punktile 2.

  (5) Kindlustamaks reservis olevatele vanglaametnikele vanglateenistusse tagasipöördumise võimaluse, teatab ametisse nimetamise õigust omav isik vabade ametikohtade täitmisel igal ametiastmel olevast vähemalt igast kolmandast vabast ametikohast avaliku teenistuse seaduse § 147 sätestatud korras riigisekretärile.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõiget 5 ei kohaldata juhul, kui täidetakse § 110 lõikes 2 sätestatud ametikoht

7. peatükk KINNIPIDAMINE ARESTIMAJAS 

§ 156.   Kinnipidamine arestimajas

  (1) Arestimaja on kinnipidamiskoht politseiprefektuuri koosseisus, mis korraldab eelvangistuse ja aresti täideviimist.

  (2) Arestimajas hoitakse vahistatuid ja arestialuseid ööpäevaringselt lukustatud kambrites, kus on võimalik nende pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine.

  (3) Isiku kinnipidamisele arestimajas kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid eelvangistuse ja aresti täideviimise kohta.

  (4) Eelvangistuse ja aresti täideviimisel on arestimaja juhil, kinnipidamistingimusi tagaval politseiametnikul ning arestimaja koosseisulisel teenistujal käesoleva seaduse 1.-5. peatükis sätestatud vastavad vangla direktori ning vanglaametniku õigused ja kohustused.

  (5) Arestimaja sisekorraeeskirjad kinnitab siseminister .

  (6) Vahistatute ja arestialuste saatmise ja valve arestimajas tagab politseiprefektuur.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

8. peatükk MUUDATUSED TEISTES SEADUSTES 

§ 157. – § 164. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

9. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 165.   Vanglateenistuse kohaldamine ametnikele seaduse jõustumisel

  (1) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel vanglas teenivad ametnikud ning muus riigiasutuses töötavad isikud, kelle ametikoht vastab § 110 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, loetakse vanglaametnikeks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu laieneb ka ametnikele, kelle teenistussuhe käesoleva seaduse § 110 lõikes 1 nimetatud ametikohal on käesoleva seaduse jõustumise hetkel peatunud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vanglaametnike esmakordne atesteerimine vastavalt käesoleva seaduse alusel kinnitatud ametiastmete atesteerimisnõuetele korraldatakse 2002. aasta 1. oktoobrist kuni 2003. aasta 31. detsembrini.

§ 166.   Vanglateenistuse ametiastmete omistamine seaduse jõustumisel

  Käesoleva seaduse §-s 165 nimetatud vanglaametnikele omistatakse ametiaste vastavalt justiitsministri poolt § 112 lõike 2 alusel antavale määrusele.

§ 167.   [Kehtetu – RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 1671.   Vanglateenistuse ametijärkude kaotamine

  (1) Vanglaametnikele määratud ametijärgud tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Kui käesoleva seaduse § 1361 alusel arvutatav palk on väiksem tema senisest palgast, säilitatakse ametnikule tema senise palga suurus.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 168.   Seaduse laienemine selle jõustumise hetkel korrektsioonieriala omandavale isikule

  (1) Käesolevas seaduses vanglaametniku ettevalmistusteenistusele sätestatud nõuded laienevad isikutele, kes võetakse ettevalmistusteenistusse pärast käesoleva seaduse jõustumist. Seaduse jõustumise hetkel Sisekaitselise rakenduskõrgkooli korrektsioonikolledžis õppiv isik loetakse võrdseks käesoleva seaduse § 119 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga. Seaduse jõustumise hetkel muus korrektsioonialast haridust andvas õppeasutuses õppiv isik loetakse võrdseks käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isikuga.
31.03.2011 12:43
Veaparandus – Sõnad „sisekaitseline rakenduskõrgkool“ viidud vastavasse käändesse. Alus: "Riigi Teataja seaduse" § 10 lõige 4.

  (2) Isiku, kes on lõpetanud enne käesoleva seaduse jõustumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutuse ja seaduse jõustumise hetkel ei kuulu käesoleva seaduse § 165 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ametnike hulka, võib võrdsustada käesoleva seaduse § 119 lõigetes 1 või 2 sätestatud nõuetele vastava isikuga Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 169.   Ametisse nimetamise ja edutamise piirangute mittekohaldamine

  (1) [Kehtetu – RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

  (2) Kuni 2002. aasta 1. juulini võib käesoleva seaduse § 112 lõike 1 punktis 5 sätestatud ametiastmele vastavale ametikohale ametisse nimetada ka isiku, kellel on vähemalt põhiharidus.

  (3) Kuni 2007. aasta 1. juulini ei kohaldata vanglaametniku ametisse nimetamisel ja edutamisel käesoleva seaduse § 113 lõiget 2.
[RT I 2003, 26, 157 - jõust. 01.04.2003]

§ 1691.   Vangladirektori ametisse nimetamine

  Enne 2007. aasta 1. veebruari ametisse nimetatud vangladirektorid vormistatakse nende nõusolekul määratud tähtajaks ametisse alates 2007. aasta 1. veebruarist.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 170.   Käesoleva seaduse § 107 kohaldamise erisused

  Kuni 2003. aasta 1. jaanuarini ei kohaldata käesoleva seaduse § 107 sotsiaalalaste ülesannete täitmise kohta.

§ 1701.   Eriarstiabi osutamiseks vajaliku tegevusloa omandamine

  Eriarstiabi osutamiseks on vanglad kohustatud omandama tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõike 1 ja § 22 lõike 2 kohase tegevusloa hiljemalt 2007. aasta 1. juuliks.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.01.2007]

§ 171.   Sotsiaaltöötaja ametisse nimetamise erisused

  Kuni 2003 aasta 1. jaanuarini võib sotsiaaltöötajana ametisse nimetada ka isiku, kellel on mõni muu kõrgharidus kui sotsiaaltööalane või sotsiaalpedagoogiline kõrgharidus.

§ 172.   Seaduse jõustumise hetkel poolkinnises vanglas vangistust kandva kinnipeetava kinnipidamistingimused

  Isik, kellele on mõistetud vangistus poolkinnises vanglas, jätkab pärast käesoleva seaduse jõustumist karistuse kandmist kinnises vanglas.

§ 1721.   Käesoleva seaduse § 44 kohaldamise erisused

  Kinnipeetavad, kellel on käesoleva seaduse jõustumiseks hoiustatud vabanemistoetusena üle kolme Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga suurune summa, võivad üle määratud suuruse hoiustatud raha kasutada vanglasiseselt vastavalt ettenähtud piirmäärale, kasutada rahaliste nõuete täitmiseks, saata oma perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda arvelduskontole pangas.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 1722.   Käesoleva seaduse § 113 lõike 3 kohaldamise erisused

  Ettevalmistusteenistuse läbimise kohustust ei või panna ka isikule, kes on vähemalt kaks aastat töötanud vanema politsei-, piirivalve-, pääste- või vanglaametnikuna ja kes on nimetatud ametisse enne 2007. aasta 1. veebruari.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 1723.   Käesoleva seaduse § 119 kohaldamise erisused

  Käesoleva seaduse § 119 lõiget 1 kohaldatakse ka isikute suhtes, kes on läbinud nooremvanglaametniku põhikoolituse aastatel 1998–2000.
[RT I 2006, 63, 466 - jõust. 01.02.2007]

§ 1724.   Käesoleva seaduse §-de 1361 ja 1363 rakendamise erisused

  2009. aasta 1. märtsist kuni 2010. aasta 31. detsembrini võib Vabariigi Valitsus vähendada vanglaametnikule ja vanglas töötavale riigiametnikule kehtivat Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud palgamäära ja diferentseeringut. Vabariigi Valitsus ei pea pärast 2010. aasta 31. detsembrit tõstma palgamäära ega diferentseeringut endisele tasemele.
[RT I 2009, 15, 93 - jõust. 01.03.2009]

§ 173.   Seaduse jõustumine

  Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. detsembril.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json