Teksti suurus:

Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon ja selle protokoll

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:07.01.2009
Avaldamismärge:RT II 2009, 9, 22

Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon ja selle protokoll

„Vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooniga“ ja konventsiooni protokolliga ühinemine

Teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon*
Washington, 2. detsember 1946

Valitsused, kelle täievolilised esindajad on konventsioonile alla kirjutanud,

tunnistades maailma rahvaste huvi vaalavarude kui tähtsa loodusvara tulevastele põlvkondadele säilitamise vastu;

arvestades, et vaalapüügi ajaloos on üks piirkond teise järel ning üks vaalaliik teise järel sellisel määral ülepüügi all kannatanud, et kõiki vaalaliike on vaja kaitsta edasise ülepüügi eest;

tõdedes, et vaalakarjad suurenevad looduslikult, kui vaalapüüki õigesti reguleerida, ning et vaalakarjade suurenemine võimaldab püüda rohkem vaalu seda loodusvara ohustamata;

tõdedes, et ühistes huvides on, et vaalakarjade optimaalne tase saavutataks võimalikult kiiresti, põhjustamata ulatuslikke majandusraskusi ja näljahädasid;

tõdedes, et nende eesmärkide saavutamisel tuleks vaalapüügil piirduda liikidega, kes taluvad kasutamist kõige paremini, et anda taastumiseks aega teatavatele vaalaliikidele, kelle arvukus on järsult vähenenud;

soovides luua vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise süsteemi, et tagada vaalakarjade sobiv ja tõhus kaitse ning arendamine, tuginedes 8. juunil 1937 Londonis alla kirjutatud vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelises kokkuleppes ning nimetatud kokkuleppe 24. juunil 1938 ja 26. novembril 1945 Londonis alla kirjutatud protokollides sisalduvatele põhimõtetele;

olles otsustanud sõlmida vaalakarjade sobiva kaitse korraldamiseks ja seeläbi vaalatööstuse metoodilise arendamise võimaldamiseks konventsiooni,

on kokku leppinud järgmises.

I artikkel

1. Konventsiooni lisa on konventsiooni lahutamatu osa. Kõiki viiteid konventsioonile tõlgendatakse viidetena ka kõnealusele lisale kas praegusel kujul või V artikli kohaselt muudetuna.

2. Konventsiooni kohaldatakse osalisriikide valitsuste jurisdiktsiooni alla kuuluvate tehaslaevade, maismaakäitiste ja vaalapüügilaevade ning kõigi vete suhtes, kus sellised tehaslaevad, maismaakäitised ja vaalapüügilaevad vaalapüügiga tegelevad.

II artikkel

Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) tehaslaev – laev, mille ruumides või pardal vaalad täielikult või osaliselt töödeldakse;
2) maismaakäitis – maismaal asuv tehas, kus vaalad täielikult või osaliselt töödeldakse;
3) vaalapüügilaev – laev, mida kasutatakse vaalade küttimiseks, püügiks, pukseerimiseks, jälitamiseks või avastamiseks;
4) osalisriigi valitsus – valitsus, kes on hoiule andnud ratifitseerimiskirja või teatanud konventsiooniga ühinemisest.

III artikkel

1. Osalisriikide valitsused lepivad kokku asutada rahvusvaheline vaalanduskomisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuulub iga osalisriigi valitsusest üks liige. Igal liikmel on üks hääl ja liikmega võib kaasas olla üks või mitu eksperti ja nõustajat.

2. Komisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe ning kehtestab oma töökorra. Komisjon teeb otsused hääletavate liikmete lihthäälteenamusega, välja arvatud V artikli kohased otsused, mis nõuavad hääletavate liikmete kolme neljandiku häälteenamust. Töökorras võib ette näha otsuste tegemise muul viisil kui komisjoni koosolekul.

3. Komisjon võib ametisse nimetada oma sekretäri ja töötajad.

4. Komisjon võib moodustada oma liikmetest ja ekspertidest või nõustajatest komiteesid, mida ta peab vajalikuks tema antavate ülesannete täitmiseks.

5. Komisjoni iga liikme ning tema ekspertide ja nõustajate kulud määrab kindlaks tema oma valitsus.

6. Tõdedes, et ÜRO eriagentuurid tunnevad huvi vaalapüügi ning sellest saadavate toodete alalhoidmise ja arendamise vastu, ning soovides seetõttu vältida ülesannete kattumist, peavad osalisriikide valitsused kahe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist omavahel nõu, et otsustada, kas liita komisjon ÜRO eriagentuuride süsteemiga.

7. Vahepeal teeb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi valitsus teiste osalisriikide valitsustega konsulteerides korraldusi komisjoni esimese koosoleku kokkukutsumiseks ja algatab lõikes 6 nimetatud konsulteerimise.

8. Komisjoni järgmised koosolekud kutsutakse kokku komisjoni määratud ajal.

IV artikkel

1. Komisjon võib kas koostöös osalisriikide valitsuste sõltumatute asutuste või muude avalik-õiguslike või eraõiguslike asutuste, ettevõtete või organisatsioonidega või nende kaudu või iseseisvalt:
a) ergutada, soovitada või vajadusel korraldada vaalade ja vaalapüügiga seotud uuringuid;
b) koguda ja analüüsida vaalakarjade praegust seisundit ja arengut ning vaalapüügi mõju vaalakarjadele kajastavat statistilist teavet;
c) uurida, hinnata ja levitada vaalapopulatsioonide säilitamise ja suurendamise viiside alast teavet.

2. Komisjon korraldab oma tegevusaruannete avaldamise ning võib iseseisvalt või koostöös Norras Sandefjordis asuva rahvusvahelise vaalapüügistatistika büroo ning muude asutuste ja organisatsioonidega avaldada aruandeid, mida ta vajalikuks peab, samuti vaalade ja vaalapüügiga seotud statistilist, teaduslikku ja muud asjakohast teavet.

V artikkel

1. Komisjon võib aeg-ajalt muuta lisa sätteid, võttes vastu vaalakarjade kaitset ja kasutamist käsitlevaid reegleid, millega määratakse kindlaks:
a) kaitstavad ja kaitsmata liigid;
b) püügi- ja keeluhooajad;
c) vaalapüügiks avatud ja suletud veed, sealhulgas vaalakaitsealade määramine;
d) liikide alammõõdud;
e) vaalapüügi aeg, viisid ja intensiivsus (sealhulgas maksimaalne lubatud väljapüük hooaja kohta);
f) lubatud püügivahendite ja -seadmete tüübid ja spetsifikatsioonid;
g) mõõtmismeetodid;
h) püügiaruanded ning muud statistilised ja bioloogilised andmed.

2. Need lisa muudatused:
a) peavad olema sellised, nagu on vaja konventsiooni eesmärkide saavutamiseks, ning tagama vaalakarjade kaitse, arengu ja optimaalse kasutamise;
b) peavad tuginema teaduslikele andmetele;
c) ei või sisaldada tehaslaevade või maismaakäitiste arvu või riikkondsusega seotud piiranguid ega eraldada erikvoote ühelegi tehaslaevale või maismaakäitisele või tehaslaevade või maismaakäitiste kontsernile;
d) peavad arvesse võtma vaalatoodete tarbijate ja vaalatööstuse huve.

3. Selline muudatus jõustub osalisriikide valitsuste suhtes üheksakümne päeva möödumisel päevast, mil komisjon on muudatuse iga osalisriigi valitsusele teatavaks teinud, välja arvatud järgmistel juhtudel:
a) kui mis tahes valitsus esitab komisjonile enne nimetatud üheksakümne päeva möödumist muudatuse kohta vastuväite, ei jõustu muudatus ühegi valitsuse suhtes enne, kui on möödunud veel üheksakümmend päeva;
b) mis tahes teise osalisriigi valitsus võib seejärel esitada muudatuse kohta vastuväite ükskõik millal enne täiendava üheksakümne päeva möödumist või enne, kui on möödunud kolmkümmend päeva sellise üheksakümnepäevase lisaaja jooksul saadud viimase vastuväite kättesaamise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem;
c) seejärel jõustub muudatus kõigi nende osalisriikide valitsuste suhtes, kes ei ole vastuväidet esitanud, kuid vastuväite esitanud valitsuse suhtes ei jõustu muudatus enne vastuväite tagasivõtmise kuupäeva. Komisjon teatab kõigile osalisriikide valitsustele kohe igast vastuväite saamisest ja tagasivõtmisest ning osalisriikide valitsused teatavad kõigi muudatuste, vastuväidete ja tagasivõtmistega seotud teatiste kättesaamisest.

4. Muudatused ei jõustu enne 1. juulit 1949.

VI artikkel

Komisjon võib aeg-ajalt anda soovitusi mis tahes osalisriigi valitsusele või kõigile osalisriikide valitsustele vaalade või vaalapüügiga ning konventsiooni eesmärkide ja suunitlusega seotud mis tahes küsimustes.

VII artikkel

Osalisriigi valitsus tagab konventsioonis nõutavate teadete ning statistilise ja muu teabe viivitamatu edastamise Norras Sandefjordis asuvale rahvusvahelisele vaalapüügistatistika büroole või komisjoni määratud muule asutusele sellises vormis ja viisil, nagu komisjon ette näeb.

VIII artikkel

1. Olenemata konventsioonis sätestatust võib osalisriigi valitsus anda oma kodanikule eriloa, mille alusel kodanik võib vaalasid teadustöö eesmärgil tappa, püüda ja töödelda vastavalt sellistele arvulistele piirangutele ning muudele tingimustele, mida osalisriigi valitsus sobivaks peab; käesoleva artikli sätete kohase vaalade tapmise, püüdmise ja töötlemise suhtes konventsiooni ei kohaldata. Osalisriigi valitsus teatab viivitamata komisjonile kõigist sellistest lubadest, mis ta on andnud. Osalisriigi valitsus võib enda antud eriloa alati tühistada.

2. Kõik erilubade alusel püütud vaalad tuleb võimaluste piires töödelda ning saadud tuluga toimida püügiloa andnud valitsuse juhiste kohaselt.

3. Osalisriigi valitsus edastab komisjoni määratud asutusele võimaluste piires ja kuni aastaste ajavahemike järel temale kättesaadava teadusliku teabe vaalade ja vaalapüügi kohta, sealhulgas käesoleva artikli lõike 1 ja IV artikli kohaselt tehtud uuringute tulemused.

4. Tõdedes, et vaalapüügi arukaks ja konstruktiivseks korraldamiseks on hädavajalik pidevalt koguda ja analüüsida tehaslaevade ja maismaakäitiste tegevusega seotud bioloogilisi andmeid, võtavad osalisriikide valitsused kõik võimalikud meetmed nende andmete saamiseks.

IX artikkel

1. Osalisriigi valitsus võtab asjakohased meetmed, et tagada konventsiooni kohaldamine ning tema jurisdiktsiooni all tegutsevate isikute või laevade karistamine nende sätete rikkumise korral.

2. Nende vaalade püügi eest, keda konventsiooni kohaselt on keelatud püüda, ei maksta vaalapüügilaevade harpuunijatele ega meeskonnale töötulemuste põhjal arvutatavat lisatasu ega muud tasu.

3. Konventsiooni rikkumise eest vastutusele võtmise algatab see valitsus, kelle jurisdiktsiooni alla süütegu kuulub.

4. Osalisriigi valitsus edastab komisjonile üksikasjaliku, inspektorite ettekande põhjal koostatud teabe konventsiooni sätete iga rikkumise kohta, mille on toime pannud tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad isikud või laevad. Kõnealune teave hõlmab aruannet rikkumiste suhtes võetud meetmete ja määratud karistuste kohta.

X artikkel

1. Konventsioon ratifitseeritakse ja ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Ameerika Ühendriikide valitsusele.

2. Valitsus, kes ei ole konventsioonile alla kirjutanud, võib sellega ühineda pärast konventsiooni jõustumist, teatades sellest kirjalikult Ameerika Ühendriikide valitsusele.

3. Ameerika Ühendriikide valitsus teatab kõigile teistele allakirjutanud valitsustele ja kõigile ühinenud valitsustele igast hoiule võetud ratifitseerimiskirjast ja saadud ühinemiskirjast.

4. Kui vähemalt kuus allakirjutanud valitsust, sealhulgas Madalmaade, Norra, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Ameerika Ühendriikide valitsus, on oma ratifitseerimiskirja hoiule andnud, jõustub konventsioon nende valitsuste suhtes; valitsuse suhtes, kes ratifitseerib konventsiooni või ühineb konventsiooniga hiljem, jõustub konventsioon tema ratifitseerimiskirja hoiuleandmise kuupäeval või ühinemisteate kättesaamise kuupäeval.

5. Lisa sätteid ei kohaldata enne 1. juulit 1948. V artikli kohaselt vastu võetud lisa muudatusi ei kohaldata enne 1. juulit 1949.

XI artikkel

Osalisriigi valitsus võib konventsioonist välja astuda ükskõik millise aasta 30. juunil, teatades sellest sama aasta 1. jaanuaril või enne seda hoiulevõtvale valitsusele, kes edastab nimetatud teate pärast selle kättesaamist viivitamata teistele osalisriikide valitsustele. Kõik teised osalisriikide valitsused võivad samal viisil teatada oma väljaastumisest ühe kuu jooksul pärast seda, kui nad on hoiulevõtvalt valitsuselt saanud nimetatud teate koopia, ning konventsioon kaotab väljaastumisteate esitanud valitsuse suhtes kehtivuse sama aasta 30. juunil.

Konventsioonile märgitakse selle allakirjutamiseks avamise kuupäev, konventsioon jääb allakirjutamiseks avatuks neljateistkümneks päevaks.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud teisel detsembril 1946 Washingtonis inglise keeles ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivi. Ameerika Ühendriikide valitsus edastab selle tõestatud koopiad kõikidele teistele allakirjutanud ja ühinenud valitsustele.

2. detsembril 1946 Washingtonis alla kirjutatud vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooni

PROTOKOLL
Washington, 19. november 1956

2. detsembril 1946 Washingtonis alla kirjutatud vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi 1946. aasta vaalapüügikonventsioon) osalisriikide valitsused, soovides laiendada konventsiooni kohaldamisala helikopteritele ja muudele õhusõidukitele ning lisada nende lisa sätete hulka, mida komisjon võib muuta, kontrollimeetmeid käsitlevad sätted, on kokku leppinud järgmises.

I artikkel

1946. aasta vaalapüügikonventsiooni II artikli punkt 3 muudetakse järgmiselt:
«3) vaalapüügilaev – helikopter või muu õhusõiduk või laev, mida kasutatakse vaalade küttimiseks, püügiks, surmamiseks, pukseerimiseks, jälitamiseks või avastamiseks.»

II artikkel

1946. aasta vaalapüügikonventsiooni V artikli lõike 1 lõpus asendatakse punkt semikooloniga ja lisatakse järgmised sõnad: «i) kontrollimeetodid».

III artikkel

1. Protokoll on avatud allakirjutamiseks ja ratifitseerimiseks või protokolliga ühinemiseks kõigi 1946. aasta vaalapüügikonventsiooni osalisriikide valitsuste nimel.

2. Protokoll jõustub kuupäeval, mil kõigi 1946. aasta vaalapüügikonventsiooni osalisriikide valitsuste nimel on Ameerika Ühendriikide valitsusele hoiule antud ratifitseerimiskirjad või laekunud kirjalikud ühinemisteated.

3. Ameerika Ühendriikide valitsus teatab kõikidele 1946. aasta vaalapüügikonventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud valitsustele igast hoiule antud ratifitseerimiskirjast ja saadud ühinemisteatest.

4. Protokollile märgitakse selle allakirjutamiseks avamise kuupäev, protokoll jääb allakirjutamiseks avatuks neljateistkümneks päevaks; seejärel on see avatud ühinemiseks.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud.

Koostatud üheksateistkümnendal novembril 1956 Washingtonis inglise keeles ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Ameerika Ühendriikide valitsuse arhiivi. Ameerika Ühendriikide valitsus edastab selle tõestatud koopiad kõikidele 1946. aasta vaalapüügikonventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud valitsustele.

Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon, 1946
RAKENDUSLISA
28.–31. maini 2007 Alaskal Anchorages komisjoni 59. aastakoosolekul tehtud muudatustega

SELGITAVAD MÄRKUSED

Järgmistel lehekülgedel esitatud rakenduslisa sisaldab muudatusi, mis komisjon tegi oma 2007. aasta mais toimunud 59. aastakoosolekul.

Muudatused, mis on näidatud poolpaksus kursiivkirjas, jõustusid 20. septembril 2007.

Tabelites 1, 2 ja 3 on liigitamata karjad tähistatud kriipsuga. Muud tabelikohad on lugemise hõlbustamiseks tähistatud punktiga.

Nummerdatud joonealused märkused on komisjoni poolt ametlikult vastu võetud rakenduslisa lahutamatu osa. Muud joonealused märkused on redaktsioonilised.

Venemaa Föderatsiooni suursaadik Londonis teatas komisjonile 1992. aasta juunis, et alates 1948. aastast vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooni osalisriigiks olnud Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu osalemist konventsioonis jätkab Venemaa Föderatsioon.

Komisjon kandis oma 1987. aastal toimunud 39. koosoleku dokumentidesse, et rakenduslisa lõike 13 punkti b alapunktis 4 olevad viited konkreetsete paikade põliselanikele märgivad üksnes geograafilist asukohta, et need ei oleks vastuolus konventsiooni V artikli lõike 2 punktiga c (Rep. int. Whal. Commn. 38:21).

I. TÕLGENDAMINE

1. Järgnevatele mõistetele on omistatud järgmised tähendused:

A. Kiusvaalad:
kiusvaal – vaal, kelle suus on kiusplaadistik ehk nn vaalaluu, s.t kõik vaalad peale hammasvaalade;
sinivaal (Balaenoptera musculus) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelsete nimetuste all blue whale, Sibbald’s rorqual ja sulphur bottom, sealhulgas kääbus-alamliik B. m. brevicaudata (ingl pygmy blue whale);
grööni vaal (Balaena mysticetus) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelsete nimetuste all bowhead, Arctic right whale, great polar whale, Greenland right whale ja Greenland whale;
vöötvaal (Balaenoptera edeni, B. brydei) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelse nimetuse all Bryde’s whale;
heeringavaal ehk finnvaal (Balaenoptera physalus) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelsete nimetuste all common finback, common rorqual, fin whale, herring whale ja true fin whale;
hallvaal (Eschrichtius robustus) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelsete nimetuste all gray whale, California gray, devil fish, hard head, mussel digger, gray back ja rip sack;
küürvaal (Megaptera novaeangliae) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelsete nimetuste all bunch, humpback, humpback whale, humpbacked whale, hump whale ja hunchbacked whale;
kääbusvaal (Balaenoptera acutorostrata, B. bonaerensis) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelsete nimetuste all lesser rorqual, little piked whale, minke whale, pike-headed whale ja sharp headed finner;
väikevaal (Caperea marginata) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelsete nimetuste all southern pygmy right whale ja pygmy right whale;
lõunavaal (Eubalaena glacialis, E. australis) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelsete nimetuste all Atlantic right whale, Arctic right whale, Biscayan right whale, Nordkaper, North-Atlantic right whale, North Cap whale, Pacific right whale ja southern right whale;
põhjavaal (Balaenoptera borealis) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelsete nimetuste all sei whale, Rudolphi’s rorqual, pollack whale ja coalfish whale.

B. Hammasvaalad
hammasvaal – vaal, kelle üla- ja alalõualuus on hambad;
nokk- ja nokisvaalad – kõik perekonna Mesoplodon vaalad ning nokkvaal (Ziphius cavirostris, ingl Cuvier’s beaked whale), vaalik (Tasmacetus shepherdi, ingl Shepherd’s beaked whale), põhja-hulpvaal (Berardius bairdii, ingl Baird’s beaked whale), lõuna-hulpvaal (Berardius arnouxii, ingl Arnoux’s whale), lamenokisvaal (Hyperoodon planifrons, ingl southern bottlenose whale) ja laupvaal ehk jämenokisvaal (Hyperoodon ampullatus, ingl northern bottlenose whale);
mõõkdelfiin (Orcinus orca) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelsete nimetuste all killer whale ja orca;
grinda – tavagrinda (Globicephala melaena, ingl long-finned pilot whale) ja troopikagrinda (G. macrorhynchus, ingl short-finned pilot whale);
kašelott ehk võidisvaal (Physeter macrocephalus) – vaal, keda rahvusvaheliselt tuntakse ingliskeelsete nimetuste all sperm whale, spermacet whale, cachalot ja pot whale.

C. Üldist
laskma – vaalapüügirelvaga läbistama;
maismaale toimetama – tehaslaevale, maismaakäitisse või muusse vaalatöötlemist võimaldavasse kohta toimetama;
püüdma – lipu või poiga märgistama või vaalapüügilaeva külge kinnitama;
kaotama – laskma või püüdma, kuid maismaale toimetamata jätma;
dauhval – triivivana leitud surnud, väljapüüdmata vaal;
lakteeriv vaal
a) kiusvaalade puhul: emasloom, kelle piimanääre sisaldab piima;
b) kašelottide puhul: emasloom, kelle vähemalt 10 cm paksuse kõige paksema kohaga piimanääre sisaldab piima. Piimanäärme paksust mõõdetakse piimanäärme ventraalsest keskpunktist risti keha teljega ning ümardatakse alla- või ülespoole lähima sentimeetrini; seega ümardatakse 9,5 ja 10,5 cm vahele jääva paksusega piimanäärme paksuseks 10 cm. Kui näärme mõõtmisel saadud tulemus langeb täpselt 0,5 cm-le, ümardatakse see ülespoole järgmise poolsentimeetrini, näiteks 10,5 cm on ümardatuna 11,0 cm. Olenemata nendest kriteeriumidest ei loeta vaala lakteerivaks, kui osalisriigi asjaomasele asutusele esitatakse teaduslikud (histoloogilised või muud bioloogilised) tõendid, mis kinnitavad, et vaalal ei saa tema füüsilise arengutsükli selles faasis olla tema piimast sõltuvat poega;
väikese ulatusega vaalapüük – püük liikurlaevadega, mille pardal on harpuunipüssid ning mis kütivad ainult kääbusvaalasid, nokk- ja nokisvaalasid, grindasid või mõõkdelfiine.

II. HOOAJAD

Tehaslaevade tegevus

2. a) Tehaslaeva või selle juurde kuuluva vaalapüügilaevaga on keelatud püüda või töödelda kiusvaalasid (välja arvatud kääbusvaalad) vetes, mis asuvad lõuna pool 40° lõunalaiust, välja arvatud 12. detsembrist 7. aprillini, mõlemad kuupäevad kaasa arvatud.
b) Tehaslaeva või selle juurde kuuluva vaalapüügilaevaga on keelatud püüda või töödelda kašelotte või kääbusvaalasid, välja arvatud juhul, kui osalisriikide valitsused on käesoleva lõike punktide c ja d ning lõike 5 kohaselt selleks loa andnud.
c) Iga osalisriigi valitsus määrab kõigile oma jurisdiktsiooni all olevatele tehaslaevadele ja nende juurde kuuluvatele vaalapüügilaevadele kuni kaheksa kuud kaheteistkümne kuu kohta kestva püügihooaja või -hooajad, mille jooksul võivad vaalapüügilaevad püüda või tappa kašelotte, tingimusel, et igale tehaslaevale ja selle juurde kuuluvatele vaalapüügilaevadele võib määrata eraldi püügihooaja.
d) Iga osalisriigi valitsus määrab kõigile oma jurisdiktsiooni all olevatele tehaslaevadele ja nende juurde kuuluvatele vaalapüügilaevadele ühe, kuni kuus kuud kaheteistkümne kuu kohta kestva pideva püügihooaja, mille jooksul võivad vaalapüügilaevad püüda või tappa kääbusvaalasid, tingimusel et:
1) igale tehaslaevale ja selle juurde kuuluvatele vaalapüügilaevadele võib määrata eraldi püügihooaja;
2) püügihooaja sisse ei tarvitse jääda käesoleva lõike punkti a alusel teiste kiusvaalade püügiks määratud ajavahemik või osa sellest ajavahemikust.

3. Tehaslaeva, mis on püügihooajal töödelnud kiusvaalasid (välja arvatud kääbusvaalad) vetes, mis asuvad lõuna pool 40° lõunalaiust, on keelatud kasutada samal otstarbel ühe aasta jooksul kõnealuse püügihooaja lõpust arvates muudes piirkondades peale Vaikse ookeani põhjaosa ning selle ääremerede ekvaatorist põhja pool, tingimusel et Vaikse ookeani põhjaosa ja ääremerede jaoks kehtestatakse käesoleva rakenduslisa lõigete 12 ja 16 kohaselt püügilimiidid, ning tingimusel et käesolevat lõiget ei kohaldata laeva suhtes, mida on asjaomasel püügihooajal kasutatud ainult inimtoiduks või loomasöödaks mõeldud vaalade liha ja sisikonna külmutamiseks või soolamiseks.

Maismaakäitiste tegevus

4. a) Maismaakäitise juurde kuuluvat vaalapüügilaeva on keelatud kasutada selleks, et tappa või püüda tappa kiusvaalasid ja kašelotte, välja arvatud juhul, kui osalisriigi valitsus on käesoleva lõike punktide b, c ja d kohaselt selleks loa andnud.
b) Iga osalisriigi valitsus määrab kõigile oma jurisdiktsiooni all olevatele maismaakäitistele ja maismaakäitiste juurde kuuluvatele vaalapüügilaevadele ühe püügihooaja, mille jooksul vaalapüügilaevad võivad püüda või tappa kiusvaalasid (välja arvatud kääbusvaalad). Nimetatud püügihooaja pikkus on kuni kuus järjestikust kuud iga kaheteistkümne kuu kohta ning seda kohaldatakse kõigi osalisriigi valitsuse jurisdiktsiooni all olevate maismaakäitiste suhtes, tingimusel et eraldi püügihooaja võib määrata igale kiusvaalasid (välja arvatud kääbusvaalad) püüdvale või töötlevale maismaakäitisele, mis asub enam kui 1000 miili kaugusel selle osalisriigi valitsuse jurisdiktsiooni all olevast lähimast kiusvaalasid (välja arvatud kääbusvaalad) püüdvast või töötlevast maismaakäitisest.
c) Iga osalisriigi valitsus määrab kõigile oma jurisdiktsiooni all olevatele maismaakäitistele ja nende juurde kuuluvatele vaalapüügilaevadele ühe, kuni kaheksa järjestikust kuud kaheteistkümne kuu kohta kestva püügihooaja, mille jooksul vaalapüügilaevad võivad püüda või tappa kašelotte, tingimusel et eraldi püügihooaja võib kehtestada igale kašelotte püüdvale või töötlevale maismaakäitisele, mis asub enam kui 1000 miili kaugusel selle osalisriigi valitsuse jurisdiktsiooni all olevast lähimast kašelotte püüdvast või töötlevast maismaakäitisest.
d) Iga osalisriigi valitsus määrab kõigile oma jurisdiktsiooni all olevatele maismaakäitistele ja nende juurde kuuluvatele vaalapüügilaevadele ühe, kuni kuus järjestikust kuud kaheteistkümne kuu kohta kestva püügihooaja, mille jooksul vaalapüügilaevad võivad püüda või tappa kääbusvaalasid (nimetatud ajavahemik ei tarvitse ühte langeda käesoleva lõike punktis b ette nähtud muude kiusvaalade püügihooajaga), tingimusel et eraldi püügihooaja võib kehtestada igale kääbusvaalasid püüdvale või töötlevale maismaakäitisele, mis asub enam kui 1000 miili kaugusel selle osalisriigi valitsuse jurisdiktsiooni all olevast lähimast kääbusvaalasid püüdvast või töötlevast maismaakäitisest.
Eraldi püügihooaja võib kehtestada igale kääbusvaalasid püüdvale või töötlevale maismaakäitisele, mis asub piirkonnas, mille okeanograafilised tingimused erinevad selgesti selle piirkonna okeanograafilistest tingimustest, kus asuvad teised sama osalisriigi valitsuse jurisdiktsiooni all olevad kääbusvaalasid püüdvad ja töötlevad maismaakäitised, kuid eraldi püügihooaja määramine käesoleva punkti alusel ei või pikendada sama osalisriigi valitsuse määratud püügihooaegade kogukestust pikemaks kui üheksa järjestikust kuud kaheteistkümne kuu kohta.
e) Käesolevas lõikes sisalduvaid keelde kohaldatakse kõigi maismaakäitiste suhtes, nagu need on määratletud 1946. aasta vaalapüügi reguleerimise konventsiooni II artiklis.

Muud toimingud

5. Osalisriikide valitsused määravad kõigile oma jurisdiktsiooni all olevatele vaalapüügilaevadele, mis tegutsevad tehaslaevast või maismaakäitisest eraldi, ühe, kuni kuus kuud kaheteistkümne kuu kohta kestva pideva püügihooaja, mille jooksul on kõnealustel vaalapüügilaevadel lubatud püüda või tappa kääbusvaalasid. Olenemata käesolevas lõikes sätestatust võib Gröönimaa rakendada ühte pidevat püügihooaega pikkusega kuni üheksa kuud.

III. PÜÜK

6. Vaalade (välja arvatud kääbusvaal) kaubanduslikel eesmärkidel tapmine lõhkelaenguta harpuuniga on keelatud alates 1980/81. aasta pelaagilise ning 1981. aasta rannalähedase püügi hooajast. Kääbusvaalade kaubanduslikel eesmärkidel tapmine lõhkelaenguta harpuuniga on keelatud alates 1982/83. aasta pelaagilise ning 1983. aasta rannalähedase püügi hooajast.1

7. a) Vastavalt konventsiooni V artikli lõike 1 punktile c on kaubanduslik vaalapüük, sealhulgas nii pelaagiline püük kui ka maismaakäitistest korraldatav püük, keelatud India ookeani vaalakaitsealaks määratud piirkonnas. See hõlmab põhjapoolkera veed Aafrika rannikust kuni meridiaanini 100° idapikkust, kaasa arvatud Punane meri, Araabia meri ja Omaani laht, ning lõunapoolkera veed sektoris 20°–130° idapikkust lõunapiirini 55° lõunalaiust. Seda keeldu kohaldatakse olenemata kius- või hammasvaalapüügi limiitidest, mille komisjon võib aeg-ajalt kehtestada. Komisjon vaatab selle keelu läbi oma aastakoosolekul 2002. aastal.2
b) Vastavalt konventsiooni V artikli lõike 1 punktile c on kaubanduslik vaalapüük, sealhulgas nii pelaagiline püük kui ka maismaakäitistest korraldatav püük, keelatud Antarktist ümbritsevate ookeanide vaalakaitsealaks määratud piirkonnas. See kaitseala hõlmab lõunapoolkera veed lõuna pool joont, mis: algab punktist 40° lõunalaiust 50° läänepikkust; kulgeb sealt otse itta meridiaanini 20° idapikkust; sealt otse lõunasse paralleelini 55° lõunalaiust; sealt otse itta meridiaanini 130° idapikkust; sealt otse põhja paralleelini 40° lõunalaiust; sealt otse itta meridiaanini 130° läänepikkust; sealt otse lõunasse paralleelini 60° lõunalaiust; sealt otse itta meridiaanini 50° läänepikkust; sealt otse põhja kuni lähtepunktini. Keeld kehtib olenemata selle kaitseala kiud- ja hammasvaalakarjade looduskaitselisest seisundist, mille komisjon võib aeg-ajalt kindlaks teha. Keeld vaadatakse siiski läbi kümme aastat pärast selle esmakehtestamist ning seejärel iga kümne aasta järel ning komisjon võib seda siis muuta. Selle punkti eesmärk ei ole piirata Antarktika erilist õiguslikku ja poliitilist staatust.3; 4

Tehaslaevade tegevuse ruumilised piirangud

8. Tehaslaev või selle juurde kuuluv vaalapüügilaev ei või püüda ega töödelda kiusvaalasid (välja arvatud kääbusvaalad) järgmistes piirkondades:
a) vetes, mis asuvad põhja pool 66° põhjalaiust, välja arvatud meridiaanist 150° idapikkust ida pool kuni meridiaanini 140° läänepikkust, kus tehaslaeval või vaalapüügilaeval on lubatud kiusvaalasid püüda või tappa vahemikus 66° põhjalaiust kuni 72° põhjalaiust;
b) Atlandi ookeanis ja selle ääremeredes põhja pool 40° lõunalaiust;
c) Vaikses ookeanis ja selle ääremeredes ida pool 150° läänepikkust vahemikus 40° lõunalaiust kuni 35° põhjalaiust;
d) Vaikses ookeanis ja selle ääremeredes lääne pool 150° läänepikkust vahemikus 40° lõunalaiust kuni 20° põhjalaiust;
e) India ookeanis ja selle ääremeredes põhja pool 40° lõunalaiust.

Vete jaotus piirkondadeks ja rajoonideks

9. a) Piirkondadeks jaotus
Lõunapoolkera kiusvaalade (välja arvatud vöötvaalad) piirkonnad on veed, mis asuvad jääserva ja ekvaatori ning tabelis 1 loetletud pikkuskraadide vahel.

b) Rajoonideks jaotus
Lõunapoolkera kašelottide rajoonid on veed, mis asuvad jääserva ja ekvaatori ning tabelis 3 loetletud pikkuskraadide vahel.

c) Geograafilised piirjooned Atlandi ookeani põhjaosas
Heeringa-, kääbus- ja põhjavaala karjade geograafilised piirjooned Atlandi ookeani põhjaosas on järgmised:

HEERINGAVAALA KARJAD

NOVA SCOTIA KARI
Lõuna ja lääne pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
47° põhjalaiust 54° läänepikkust, 46° põhjalaiust 54°30' läänepikkust,
46° põhjalaiust 42° läänepikkust, 20° põhjalaiust 42° läänepikkust.

NEWFOUNDLANDI–LABRADORI KARI
Lääne pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
75° põhjalaiust 73°30' läänepikkust, 69° põhjalaiust 59° läänepikkust, 61° põhjalaiust 59° läänepikkust
52°20' põhjalaiust 42° läänepikkust, 46° põhjalaiust 42° läänepikkust ja
põhja pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
46° põhjalaiust 42° läänepikkust, 46° põhjalaiust 54°30' läänepikkust, 47° põhjalaiust 54° läänepikkust.

LÄÄNE-GRÖÖNIMAA KARI
Ida pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
75° põhjalaiust 73°30' läänepikkust, 69° põhjalaiust 59° läänepikkust,
61° põhjalaiust 59° läänepikkust, 52°20' põhjalaiust 42° läänepikkust ja
lääne pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
52°20' põhjalaiust 42° läänepikkust, 59° põhjalaiust 42° läänepikkust,
59° põhjalaiust 44° läänepikkust, Kap Farvel.

IDA-GRÖÖNIMAA–ISLANDI KARI
Ida pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
Kap Farvel (Lõuna-Gröönimaa),
59° põhjalaiust 44° läänepikkust, 59° põhjalaiust 42° läänepikkust, 20° põhjalaiust 42° läänepikkust ja
lääne pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
20° põhjalaiust 18° läänepikkust, 60° põhjalaiust 18° läänepikkust, 68° põhjalaiust 3° idapikkust,
74° põhjalaiust 3° idapikkust ning lõuna pool 74° põhjalaiust.

PÕHJA-NORRA KARI

Põhja ja ida pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
74° põhjalaiust 22° läänepikkust, 74° põhjalaiust 3° idapikkust, 68° põhjalaiust 3° idapikkust,
67° põhjalaiust 0°, 67° põhjalaiust 14° idapikkust.

LÄÄNE-NORRA–FÄÄRI SAARTE KARI
Lõuna pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
67° põhjalaiust 14° idapikkust, 67° põhjalaiust 0°, 60° põhjalaiust 18° läänepikkust ja
põhja pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
61° põhjalaiust 16° läänepikkust, 61° põhjalaiust 0°, Thyborøn (läänepoolne sissesõidutee Limfjordi (Taani)).

HISPAANIA–PORTUGALI–BRITI SAARTE KARI
Lõuna pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
Thyborøn (Taani), 61° põhjalaiust 0°, 61° põhjalaiust 16° läänepikkust ja
ida pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
63° põhjalaiust 11° läänepikkust, 60° põhjalaiust 18° läänepikkust, 22° põhjalaiust 18° läänepikkust.

KÄÄBUSVAALA KARJAD

KANADA IDARANNIKU KARI
Lääne pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
75° põhjalaiust 73°30' läänepikkust, 69° põhjalaiust 59° läänepikkust, 61° põhjalaiust 59° läänepikkust,
52°20' põhjalaiust 42° läänepikkust, 20° põhjalaiust 42° läänepikkust.

KESKKARI
Ida pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
Kap Farvel (Lõuna-Gröönimaa),
59° põhjalaiust 44° läänepikkust, 59° põhjalaiust 42° läänepikkust, 20° põhjalaiust 42° läänepikkust ja
lääne pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
20° põhjalaiust 18° läänepikkust, 60° põhjalaiust 18° läänepikkust, 68° põhjalaiust 3° idapikkust,
74° põhjalaiust 3° idapikkust, ning lõuna pool 74° põhjalaiust.

LÄÄNE-GRÖÖNIMAA KARI
Ida pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
75° põhjalaiust 73°30' läänepikkust, 69° põhjalaiust 59° läänepikkust, 61° põhjalaiust 59° läänepikkust,
52°20' põhjalaiust 42° läänepikkust ja
lääne pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
52°20' põhjalaiust 42° läänepikkust, 59° põhjalaiust 42° läänepikkust,
59° põhjalaiust 44° läänepikkust, Kap Farvel.

KIRDEKARI
Ida pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
20° põhjalaiust 18° läänepikkust, 60° põhjalaiust 18° läänepikkust, 68° põhjalaiust 3° idapikkust, 74° põhjalaiust 3° idapikkust ja
põhja pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
74° põhjalaiust 3° idapikkust, 74° põhjalaiust 22° läänepikkust.

PÕHJAVAALA KARJAD

NOVA SCOTIA KARI
Lõuna ja lääne pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
47° põhjalaiust 54° läänepikkust, 46° põhjalaiust 54°30' läänepikkust, 46° põhjalaiust 42° läänepikkust,
20° põhjalaiust 42° läänepikkust.

ISLANDI–TAANI VÄINA KARI
Ida pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
Kap Farvel (Lõuna-Gröönimaa),
59° põhjalaiust 44° läänepikkust, 59° põhjalaiust 42° läänepikkust, 20° põhjalaiust 42° läänepikkust,
ja lääne pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
20° põhjalaiust 18° läänepikkust, 60° põhjalaiust 18° läänepikkust, 68° põhjalaiust 3° idapikkust,
74° põhjalaiust 3° idapikkust ja lõuna pool 74° põhjalaiust.

IDAKARI
Ida pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
20° põhjalaiust 18° läänepikkust, 60° põhjalaiust 18° läänepikkust, 68° põhjalaiust 3° idapikkust, 74° põhjalaiust 3° idapikkust,
ja põhja pool joont, mis kulgeb läbi punktide:
74° põhjalaiust 3° idapikkust, 74° põhjalaiust 22° läänepikkust.

d) Geograafilised piirjooned Vaikse ookeani põhjaosas
Kašeloti, vöötvaala ja kääbusvaala karjade geograafilised piirjooned Vaikse ookeani põhjaosas on järgmised:

KAŠELOTI KARJAD

LÄÄNERAJOONI KARI
Lääne pool joont, mis kulgeb jääservast lõunasse piki 180° meridiaani kuni punktini 180° 50° põhjalaiust, sealt ida suunas piki paralleeli 50° põhjalaiust kuni punktini 160° läänepikkust 50° põhjalaiust, sealt lõunasse piki meridiaani 160° läänepikkust kuni punktini 160° läänepikkust 40° põhjalaiust, sealt ida suunas piki paralleeli 40° põhjalaiust kuni punktini 150° läänepikkust 40° põhjalaiust, sealt lõunasse piki meridiaani 150° läänepikkust kuni ekvaatorini.

IDARAJOONI KARI
Eespool kirjeldatud joonest ida pool.

VÖÖTVAALA KARJAD

IDA-HIINA MERE KARI
Ryukyu saarteketist lääne pool.

IDAKARI
Ida pool 160° läänepikkust (välja arvatud Peruu karja piirkond).

LÄÄNEKARI
Lääne pool 160° läänepikkust (välja arvatud Ida-Hiina mere karja piirkond).

KÄÄBUSVAALA KARJAD

JAAPANI MERE – KOLLASE MERE – IDA-HIINA MERE KARI
Lääne pool joont, mis kulgeb läbi Filipiini saarte, Taiwani, Ryukyu saarte, Kyūshū, Honshū, Hokkaidō ja Sahhalini saare, ekvaatorist põhja pool.

OHHOOTA MERE – VAIKSE OOKEANI LÄÄNEOSA KARI
Jaapani mere – Kollase mere – Ida-Hiina mere karjadest ida pool ning 180° meridiaanist lääne pool, ekvaatorist põhja pool.

ÜLEJÄÄNUD
Ohhoota mere – Vaikse ookeani lääneosa karjadest ida pool, ekvaatorist põhja pool.

e) Vöötvaala karjade geograafilised piirjooned lõunapoolkeral

INDIA OOKEANI LÕUNAOSA KARI
20° idapikkust kuni 130° idapikkust,
ekvaatorist lõuna pool.

SAALOMONI SAARTE KARI
150° idapikkust kuni 170° idapikkust,
20° lõunalaiust kuni ekvaatorini.

PERUU KARI
110° läänepikkust kuni Lõuna-Ameerika rannikuni,
10° lõunalaiust kuni 10° põhjalaiust.

VAIKSE OOKEANI LÕUNAOSA IDAKARI
150° läänepikkust kuni 70° läänepikkust,
ekvaatorist lõuna pool (välja arvatud Peruu karja piirkond).

VAIKSE OOKEANI LÕUNAOSA LÄÄNEKARI
130° idapikkust kuni 150° läänepikkust,
ekvaatorist lõuna pool (kaasa arvatud Saalomoni saarte karja piirkond).

ATLANDI OOKEANI LÕUNAOSA KARI
70° läänepikkust kuni 20° idapikkust,
ekvaatorist lõuna pool (välja arvatud Lõuna-Aafrika rannalähedase karja piirkond).

LÕUNA-AAFRIKA RANNALÄHEDANE KARI
Lõuna-Aafrika rannik lääne pool 27° idapikkust ning 200 m samasügavusjooneni.

Karjade liigitus

10. Kõik vaalakarjad liigitatakse teaduskomitee nõuannete kohaselt kolme kategooriasse järgmiselt:

a) Püsival režiimil majandatav kari (PMK, ingl Sustained Management Stock) on kari, mis on maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu (ingl Maximum Sustainable Yield) tasemel karjasuurusest väiksem kuni arvu võrra, mis moodustab 10 protsenti maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel karjasuurusest, ja suurem kuni arvu võrra, mis moodustab 20 protsenti maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel karjasuurusest; maksimaalne jätkusuutlik juurdekasv määratakse vaalade arvu põhjal.

Kui kari on olnud teatava aja jooksul enam-vähem ühesuguse püügireižimi tingimustes stabiilne, liigitatakse see püsival režiimil majandatavaks karjaks, kui puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et kari tuleks liigitada teisiti.

Püsival režiimil majandatavast karjast on lubatud teaduskomitee nõuannete kohane kaubanduslik vaalapüük. Nende karjade loetelu on esitatud käesoleva rakenduslisa tabelites 1, 2 ja 3.

Maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel või sellest suuremate karjade puhul ei või lubatud püügimaht ületada 90 protsenti maksimaalsest jätkusuutlikust juurdekasvust. Karjade puhul, mille suurus on maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu taseme ja sellest 10 protsenti madalama taseme vahel, ei või lubatud püügimaht olla suurem vaalade arvust, mis saadakse, võttes 90 protsenti maksimaalsest jätkusuutlikust juurdekasvust ning vähendades seda 10 protsenti iga protsendi kohta, mille võrra kari on maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel karjasuurusest väiksem.

b) Esmasel režiimil majandatav kari (EMK, ingl Initial Management Stock) on kari, mis on maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel karjasuurusest suurem rohkem kui 20 protsendi võrra maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel karjasuurusest. Esmasel režiimil majandatavatest karjadest on lubatud kaubanduslik vaalapüük kooskõlas teaduskomitee nõuannetega meetmete kohta, mida on vaja võtta karjade maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu taseme ning seejärel optimaalse taseme saavutamiseks tõhusalt ja riskimata sellega, et karjad vähenevad alla kõnealuse taseme. Nende karjade puhul ei või lubatud püügimaht olla üle 90 protsendi maksimaalsest jätkusuutlikust juurdekasvust, niivõrd kui see on teada, või, juhul kui see on asjakohasem, tuleb püügikoormust piirata sellise püügikoormuseni, mille juures on võimalik püüda 90 protsenti maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel oleva karja maksimaalsest jätkusuutlikust juurdekasvust.

Kui ei ole otseseid tõendeid selle kohta, et püsivalt kõrgemast väljapüügiprotsendist hoolimata ei vähene kari maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemest väiksemaks, võib igal aastal püüda kuni viis protsenti kasutatava karja hinnangulisest algsuurusest. Kasutama võib hakata alles siis, kui on saadud karja suuruse hinnang, mille teaduskomitee rahuldavaks tunnistab. Esmasel režiimil majandatavaks karjaks liigitatud karjad on loetletud käesoleva rakenduslisa tabelites 1, 2 ja 3.

c) Kaitstav kari (KK, ingl Protection Stock) on kari, mis on maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel karjasuurusest väiksem enam kui 10 protsendi võrra maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel karjasuurusest.

Kaitstava karja puhul ei ole kaubanduslik vaalapüük lubatud. Sellesse kategooriasse liigitatud karjad on loetletud käesoleva rakenduslisa tabelites 1, 2 ja 3.

d) Olenemata lõike 10 muudest sätetest kehtib vaalade (välja arvatud kääbusvaalade) püüdmisele, tapmisele ja töötlemisele tehaslaevadega või tehaslaevade juurde kuuluvate vaalapüügilaevadega moratoorium. Moratoorium kehtib kašelottide, mõõkdelfiinide ja kiusvaalade (välja arvatud kääbusvaalad) kohta.

e) Olenemata lõike 10 teistest sätetest on 1986. aasta rannalähedase püügi ja 1985./86. aasta pelaagilise püügi hooajal ning kõigil järgmistel püügihooaegadel kõigist karjadest kaubandusliku vaalapüügi limiit null. See säte vaadatakse parima teadusliku teabe põhjal korrapäraselt läbi. Komisjon hindab hiljemalt 1990. aastal põhjalikult selle otsuse mõju vaalakarjadele ning kaalub selle sätte muutmist ja uute püügi püügilimiitide kehtestamist.5; 6; 7

Kiusvaalade püügilimiidid

11. Lõunapoolkera 2007/2008. aasta pelaagilise püügi hooajal ning 2008. aasta rannalähedase püügi hooajal püütavate kiusvaalade arv ei või ületada tabelites 1 ja 2 esitatud limiite.

12. Vaikse ookeani põhjaosas ja selle ääremeredes 2008. aastal ning Atlandi ookeani põhjaosas 2008. aastal püütavate kiusvaalade arv ei või ületada tabelites 1 ja 2 esitatud limiite.

13. a) Olenemata lõike 10 sätetest kehtestatakse põlisrahvastele elatust andvale vaalapüügile püügilimiidid, mille piires püüdmine rahuldab põlisrahvaste elutähtsad vajadused, 1984. aasta vaalapüügihooajaks ning igaks järgnevaks vaalapüügihooajaks järgmiste põhimõtete kohaselt:
1) Maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemel või sellest suuremate karjade puhul on põlisrahvastele elatust andev püük lubatud seni, kuni kogupüük on alla 90 protsendi maksimaalsest jätkusuutlikust juurdekasvust.
2) Maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemest väiksemate, kuid teatavast miinimumtasemest suuremate karjade puhul on põlisrahvastele elatust andev püük lubatud kuni püügitasemeni, mis võimaldab vaalakarjadel jõuda maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu tasemele.8
3) Eespool olevad sätted vaadatakse parimate teaduslike teadmiste põhjal pidevalt läbi, ning komisjon hindab hiljemalt 1990. aastal põhjalikult nende sätete mõju vaalakarjadele ning kaalub nende muutmist.
4) Käesoleva lõike punkti b alapunktide 1, 2 ja 3 kohaselt toimuva põlisrahvaste vaalapüügi käigus on keelatud lasta, püüda või tappa vaalapoegi või pojaga vaalasid. Käesoleva lõike punkti b alapunkti 4 kohaselt toimuva põlisrahvaste vaalapüügi käigus on keelatud lasta, püüda või tappa emapiimast toituvaid vaalapoegi või poegadega emasvaalasid.
5) Kogu põlisrahvaste vaalapüük peab toimuma käesoleva lõikega kooskõlas olevate riigi õigusaktide alusel.

b) Põlisrahvastele elatust andva vaalapüügi limiidid on järgmised:
1) Põlisrahvastel on lubatud püüda grööni vaalasid Beringi mere – Tšuktši mere – Beauforti mere karjast, kuid tingimusel, et nende vaalade liha ja muid saadusi tarvitavad ainult põlisrahvad kohapeal, ning tingimusel, et:
i) aastatel 2008, 2009, 2010, 2011 ja 2012 ei toimetata maismaale üle 280 grööni vaala. Ühelgi nimetatud aastal ei või lasta rohkem kui 67 grööni vaala, kuid mis tahes aasta laskmiskvoodi kasutamata osa (sealhulgas aastate 2003–2007 kvoodi 15 kasutamata laskmist) kantakse üle ja lisatakse mõne järgmise aasta laskmiskvoodile, tingimusel et ühegi aasta laskmiskvoodile ei lisata üle 15 laskmise.
ii) Komisjon vaatab selle sätte igal aastal teaduskomitee nõuannete põhjal läbi.
[ ]
2) Hallvaalapüük Vaikse ookeani põhjaosa idakarjast on lubatud, kuid ainult põlisrahvastele või põlisrahvaste nimel tegutsevale osalisriigi valitsusele ning üksnes tingimusel, et nende vaalade liha ja muid saadusi tarvitavad ainult põlisrahvad kohapeal.
i) Aastatel 2008, 2009, 2010, 2011 ja 2012 võib käesoleva punktiga kooskõlas püüda kuni 620 hallvaala, tingimusel et ühelgi nimetatud aastal ei püüta üle 140 hallvaala.
ii) Komisjon vaatab selle sätte igal aastal teaduskomitee nõuannete põhjal läbi.
3) Põlisrahvastel on lubatud püüda kääbusvaalasid Lääne-Gröönimaa karjast ja keskkarjast, heeringavaalasid Lääne-Gröönimaa karjast ning grööni vaalasid Lääne-Gröönimaa toitumiskarjast, kuid ainult tingimusel, et liha ja muid saadusi tarvitatakse ainult kohapeal.
i)  Lääne-Gröönimaa karjast [ ] võib aastatel 2008, 2009, 2010, 2011 ja 2012 lasta käesoleva punktiga kooskõlas kuni 19 heeringavaala aastas.
ii) Keskkarjast [ ] võib aastatel 2008, 2009, 2010, 2011 ja 2012 lasta käesoleva punktiga kooskõlas kuni 12 kääbusvaala aastas, kuid mis tahes aasta kvoodi kasutamata osa kantakse üle ja lisatakse mõne järgmise aasta kvoodile, tingimusel et ühegi aasta kvoodile ei lisata üle kolme laskmise.
iii) Lääne-Gröönimaa karjast võib aastatel 2008, 2009, 2010, 2011 ja 2012 lasta kuni 200 kääbusvaala aastas, kuid mis tahes aasta [ ] kvoodi kasutamata osa kantakse üle ja lisatakse mõne järgmise aasta laskmiskvoodile, tingimusel et ühegi aasta laskmiskvoodile ei lisata üle 15 laskmise. Komisjon vaatab selle sätte igal aastal läbi teaduskomitee järelduste ja soovituste põhjal, mille järgimine on kohustuslik.
iv) Lääne-Gröönimaa karjast võib aastatel 2008, 2009, 2010, 2011 ja 2012 lasta kooskõlas käesoleva punktiga kuni 2 grööni vaala aastas, kuid mis tahes aasta kvoodi kasutamata osa kantakse üle ja lisatakse mõne järgmise aasta kvoodile, tingimusel et ühegi aasta kvoodile ei lisata üle kahe laskmise. Peale selle saab aastast kvooti kasutama hakata alles siis, kui komisjon on saanud teaduskomiteelt seisukoha, mille järgi laskmised tõenäoliselt ei ohusta kõnealust karja.
4) Saint Vincenti ja Grenadiinide koosseisus oleva Bequia saare elanikud võivad aastate 2008–2012 püügihooaegadel püüda kuni 20 küürvaala. Nende vaalade liha ja muid saadusi võib tarvitada ainult kohapeal Saint Vincentil ja Grenadiinidel.

14. Emapiimast toituvate vaalapoegade või poegadega emasvaalade püüdmine ja tapmine on keelatud.

Kiusvaalade alammõõdud

15. a) Vähem kui 40 jala (12,2 m) pikkuste põhja- või vöötvaalade püüdmine ja tapmine on keelatud; maismaakäitistesse tarnimiseks võib siiski püüda vähemalt 35 jala (10,7 m) pikkuseid põhja- või vöötvaalasid, tingimusel et nende vaalade liha tarvitab kohalik elanikkond toidu või loomasöödana.
b) Lõunapoolkeral on keelatud püüda või tappa vähem kui 57 jala (17,4 m) pikkuseid heeringavaalasid. Põhjapoolkeral on keelatud püüda või tappa vähem kui 55 jala (16,8 m) pikkuseid heeringavaalasid; lõunapoolkeral võib siiski maismaakäitistesse tarnimiseks püüda vähemalt 55 jala (16,8 m) pikkuseid heeringavaalasid ja põhjapoolkeral võib maismaakäitistesse tarnimiseks püüda vähemalt 50 jala (15,2 m) pikkuseid heeringavaalasid, tingimusel et nende vaalade liha tarvitab iga kord kohalik elannikkond toidu või loomasöödana.

Kašelottide püügilimiidid

16. Kummastki soost kašelottide püügilimiidiks kehtestatakse lõunapoolkeral 1981./82. aasta pelaagilise püügi hooajaks, 1982. aasta rannalähedase püügi hooajaks ja järgnevateks hooaegadeks ning põhjapoolkeral 1982. aasta ja sellele järgnevate aastate rannalähedase püügi hooaegadeks null; Vaikse ookeani põhjaosa läänerajoonis jäävad püügilimiidid 1982. rannalähedase püügi hooajaks ja sellele järgnevateks hooaegadeks määramata ning nende kohta teeb komisjon otsuse pärast teaduskomitee erakorralist või aastakoosolekut. Need limiidid jäävad kehtima seni, kuni komisjon kehtiva korra kohaselt ning igal aastal uuendatava teadusinfo põhjal teisiti otsutab.

17. Emapiimast toituvate vaalapoegade või poegadega emasvaalade püüdmine ja tapmine on keelatud.

Kašelottide alammõõdud

18. a) Vähem kui 30 jala (9,2 m) pikkuste kašelottide püüdmine ja tapmine on keelatud, välja arvatud Atlandi ookeani põhjaosas, kus on keelatud püüda või tappa vähem kui 35 jala (10,7 m) pikkuseid kašelotte.
b) Lõunapoolkeral põhja pool 40° lõunalaiust on oktoobrist jaanuarini (kaasa arvatud) keelatud püüda või tappa rohkem kui 45 jala (13,7 m) pikkuseid kašelotte.
c) Vaikse ookeani põhjaosas ja ääremeredes lõuna pool 40° põhjalaiust on märtsist juunini (kaasa arvatud) keelatud püüda või tappa rohkem kui 45 jala (13,7 m) pikkuseid kašelotte.

IV. TÖÖTLEMINE

19. a) Tehaslaeval või maismaakäitises on keelatud töödelda lõikes 10 kaitstavateks karjadeks liigitatud karjade vaalasid või vaalasid, kes on püütud vastuolus käesoleva rakenduslisa lõigetega 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 11, 12, 14, 16 ja 17, olenemata sellest, kas vaalad on püüdnud osalisriigi valitsuse jurisdiktsiooni all olevad vaalapüügilaevad või mitte.
b) Kõik muud püütud vaalad (välja arvatud kääbusvaalad) tarnitakse tehaslaevale või maismaakäitisse ning kõik nende vaalade osad töödeldakse keetes või muul viisil, välja arvatud kõigi vaalade siseorganid, kiusplaadistik e «vaalaluu» ja loivad, kašelottide liha ning inimtoiduks või loomasöödaks mõeldud vaalaosad. Osalisriigi valitsus võib vähem arenenud piirkondades erandjuhul lubada vaalade töötlemist mujal kui maismaakäitises, tingimusel et need vaalad kasutatakse käesolevale lõikele vastavalt täielikult ära.
c) Dauhval’i korjuse ning vendrina kasutatava vaala korjuse täielikku töötlemist ei nõuta, kui nimetatud vaala liha või luu on halvas seisundis.

20. a) Tehaslaeva kapten või vastutav isik reguleerib või piirab vaalade tehaslaevale töötlemiseks püüdmist nii, et ükski vaalakorjus (välja arvatud vendrina kasutatav vaal, mis töödeldakse niipea kui see on võimalik) ei jääks merre kauemaks kui kolmekümne kolmeks tunniks alates tapmisest kuni töötlemiseks pardale hiivamiseni.
b) Kõik vaalad, mis vaalapüügilaevad kas tehaslaevade või maismaakäitiste jaoks püüavad, peavad olema selgesti märgistatud, et oleks võimalik kindlaks teha vaalapüügilaev ja püügi käik.

V. JÄRELEVALVE JA KONTROLL

21. a) Ööpäevaringse kontrolli tagamiseks peab igal tehaslaeval olema vähemalt kaks vaalapüügiinspektorit; igal tehaslaevana toimival vaalapüügilaeval peab olema vähemalt üks selline inspektor. Inspektorid määrab ja neile maksab töötasu valitsus, kelle jurisdiktsiooni alla tehaslaev kuulub; inspektoreid ei ole tarvis määrata laevadele, mida peale saaduste ladustamise kasutatakse püügihooajal ainult inimtoiduks või loomasöödaks mõeldud vaalade liha ja sisikonna külmutamiseks või soolamiseks.
b) Igas maismaakäitises peab olema piisav kontroll. Maismaakäitistes töötavad inspektorid määrab ja neile maksab töötasu valitsus, kelle jurisdiktsiooni alla maismaakäitis kuulub.
c) Laevadele võetakse vastu vaatlejad, kelle paigutamise teiste liikmesriikide tehaslaevadele ja maismaakäitistesse või maismaakäitiste kontsernidesse liikmesriigid võivad korraldada. Vaatlejad määrab komisjon oma sekretäri kaudu ning neile maksab töötasu vaatlejad nimetanud valitsus.

22. Tehaslaevade, maismaakäitiste ja vaalapüügilaevade harpuunijad ja laevapered võetakse tööle sellistel tingimustel, et nende töötasu oleneb suurel määral sellistest teguritest nagu vaalaliigid, vaalade suurus ja juurdekasv, mitte üksnes püütud vaalade arv. Lakteerivate vaalade püüdmise eest ei maksta vaalapüügilaeva harpuunijatele ega laevaperele lisatasu ega muud tasu.

23. Vaala kere mõõdetakse pärast hiivamistrossi ja haaramisseadme eemaldamist tekile või platvormile asetatuna, kasutades venimatust materjalist mõõdulinti. Mõõdulindi nullots kinnitatakse varda või muu jäiga vahendi külge, mis seatakse tekile või platvormile vaala kere ühe otspunktiga samale joonele. Teise võimalusena võib varda torgata ka läbi sabauime, samale joonele kesksälgu tipuga. Mõõdetakse pingul mõõdulindiga mööda tekiga ja vaala kerega paralleelset sirgjoont, tavaliselt piki vaala selga, ning näit võetakse samal joonel vaala kere teise otspunktiga. Mõõtmisel loetakse vaala kere otspunktideks ülalõualuu tipp või (kašeloti puhul) pea kõige etteulatuvam osa ning sabauime kesksälgu tipp.

Mõõdud registreeritakse ühe jala või 0,1 m täpsusega. See tähendab, et 75 jala ja 6 tolli ning 76 jala ja 6 tolli vahele jääva pikkusega vaala pikkuseks loetakse 76 jalga; 76 jala ja 6 tolli ning 77 jala ja 6 tolli vahele jääva pikkusega vaala pikkuseks loetakse 77 jalga. Samamoodi loetakse 10,15 ja 10,25 meetri vahele jääva pikkusega vaala pikkuseks 10,2 meetrit ning 10,25 ja 10,35 meetri vahele jääva pikkusega vaala pikkuseks 10,3 meetrit. Kui vaala mõõtmisel saadud tulemus langeb täpselt poole jala või 0,05 meetri peale, ümardatakse pikkus pool jalga või 0,05 meetrit ülespoole, näiteks 76 jala ja 6 tolli pikkuse vaala pikkuseks loetakse 77 jalga ning 10,25 meetri pikkuse vaala pikkuseks 10,3 meetrit.

VI. NÕUTAV TEAVE

24. a) Kõik tehaslaeva juures töötavad vaalapüügilaevad teatavad tehaslaevale raadio teel iga vaala kohta järgmised andmed:
1) vaala püüdmise aeg,
2) vaala liik,
3) lõike 20 punkti b kohaselt tehtud märgistus.
b) Tehaslaev kannab käesoleva lõike punktis a ette nähtud teabe viivitamata püsiregistrisse, mis on vaalapüügiinspektoritele kontrollimiseks alati kättesaadav; peale selle kantakse püsiregistrisse järgmine teave, niipea kui see saab kättesaadavaks:
1) töötlemiseks hiivamise aeg,
2) lõike 23 kohaselt mõõdetud pikkus,
3) sugu,
4) emasvaala puhul, kas ta on lakteeriv,
5) loote olemasolu korral selle pikkus ja sugu,
6) iga rikkumise täielik selgitus.
c) Maismaakäitised peavad käesoleva lõike punktis b kirjeldatud registriga samalaadset registrit, millesse kantakse kogu kõnealuses punktis nimetatud teave, niipea kui see saab kättesaadavaks.
d) Väikese ulatusega ranna- või pelaagilise vaalapüügi kohta tuleb pidada käesoleva lõike punktis b kirjeldatud registriga samalaadset registrit, millesse kantakse kogu kõnealuses punktis nimetatud teave, niipea kui see saab kättesaadavaks.

25. a) Kõik osalisriikide valitsused edastavad komisjonile kõigi tehaslaevade ja maismaakäitiste juures töötavate vaalapüügilaevade kohta järgmise teabe:
1) iga vaala tapmise viis (kui see ei ole harpuunimine), eelkõige tapmine suruõhuga,
2) lastud, kuid kaotatud vaalade arv.
b) Väikese ulatusega vaalapüügiga tegelevad laevad ning lõikes 1 loetletud liike püüdvad põlisrahvad peavad käesoleva lõike punktis a kirjeldatud registriga samalaadset registrit, millesse kantakse kogu kõnealuses punktis nimetatud teave, niipea kui see saab kättesaadavaks, ning osalisriikide valitsused edastavad selle komisjonile.

26. a) Kahe päeva jooksul pärast iga kalendrinädala lõppu tehakse vastavalt konventsiooni VII artiklile teatavaks iga osalisriigi valitsuse jurisdiktsiooni all olevate tehaslaevade või nende juurde kuuluvate vaalapüügilaevadega 40° lõunalaiusest lõuna pool asuvates vetes püütud kiusvaalade arv liikide kaupa; kui iga sellist liiki püütud vaalade arv jõuab rahvusvahelise vaalanduskomisjoni sekretäri hinnangul 85 protsendini komisjoni kehtestatud kogupüügilimiidist, tehakse iga sellist liiki püütud vaalade arv eelnimetatud viisil teatavaks iga päeva lõpus.
b) Kui selgub, et lõike 11 kohaselt lubatud suurim vaalapüügimaht võidakse saavutada enne mis tahes aasta 7. aprilli, määrab rahvusvahelise vaalanduskomisjoni sekretär esitatud andmete põhjal kindlaks kuupäeva, mil iga sellise liigi lubatud suurim püügimaht loetakse saavutatuks, ning teatab selle kuupäeva iga tehaslaeva kaptenile ja iga osalisriigi valitsusele hiljemalt neli päeva enne selle kuupäeva saabumist. Kiusvaalade, mille kohta on selline teade saadetud, püüdmine või püüdmiskatse tehaslaeva või selle juurde kuuluva vaalapüügilaevaga 40° lõunalaiusest lõuna pool asuvates vetes pärast määratud kuupäeva keskööd loetakse ebaseaduslikuks.
c) Vasvavalt konventsiooni VII artiklile teatatakse kõigist tehaslaevadest, kes kavandavad vaalapüüki 40° lõunalaiusest lõuna pool.

27. Vastavalt konventsiooni VII artiklile edastatakse tehaslaevade ja vaalapüügilaevade kohta järgmine statistiline teave:
a) püütud vaalade arv liikide kaupa, nendest kaotatud vaalade arv, igas tehaslaevas või maismaakäitises töödeldud vaalade arv,
b) iga klassi õlide, jahu, väetise (guaano) ja muude saaduste üldkogus koos
c) iga tehaslaevas, maismaakäitises või väikese ulatusega vaalapüügi käigus töödeldud vaala kohta käivate üksikasjadega, milleks on püügi kuupäev ning ligilähedane laius- ja pikkuskraad, vaala liik ja sugu, vaala pikkus ning loote olemasolu korral selle pikkus ja sugu, kui seda on võimalik määrata.

Püügiarvude kokkuarvutamisel kontrollitakse punktides a ja c nimetatud andmeid ning komisjonile esitatakse ka vaalade poegimisalade ja rände kohta kogutud või saadud teave.

28. a) Vastavalt konventsiooni VII artiklile esitatakse tehaslaevade ja vaalapüügilaevade kohta järgmine statistiline teave:
1) tehaslaeva nimi ja kogumahutavus,
2) tehaslaeva või maismaakäitise juurde kuuluva vaalapüügilaeva kohta:
i) vaalapüügi alustamise ja lõpetamise kuupäev asjaomasel püügihooajal,
ii) vaalapüügialal merel oldud päevade arv igal püügihooajal,
iii) kogumahutavus, võimsus, pikkus ja muud omadused; nimetada tuleks laevad, mida kasutatakse ainult vaalade pukseerimiseks.
3) Vaadeldaval ajavahemikul töötanud maismaakäitiste loetelu ning, kui kasutati lennuotsinguid, nende pikkus miilides päeva kohta lennukite kaupa.
b) Punkti a alapunkti 2 taandes iii nõutav teave tuleb kanda ka A liites esitatud vormi kohasesse logiraamatusse koos järgmise teabega, ning edastada komisjonile:
1) võimaluse korral aeg, mis kulus päevas eri püügitoimingutele,
2) punkti a alapunkti 2 taanetes i–iii või punkti b alapunktis 1 nimetatud meetmetes toimunud muudatused või andmed väikese ulatusega vaalapüügi muude asjakohaste püügikoormuse näitajate kohta.

29. a) Võimaluse korral võtavad kõik tehaslaevad ja maismaakäitised igalt püütud vaalalt:
1) mõlemad munasarjad või mõlemad munandid,
2) vähemalt ühe kõrvakorgi või ühe (eelistatavalt esimese alumise) hamba
ja esitavad nende kohta andmed.
b) Võimaluse korral võetakse ka väikese ulatusega ranna- või pelaagilise vaalapüügi korral käesoleva lõike punktis a kirjeldatud osad ning esitatakse nende kohta andmed.
c) Kõik punktide a ja b kohaselt võetud näidised varustatakse korralikult vaala platvorminumbri või muu identifitseerimisnumbriga ning säilitatakse sobival viisil.
d) Osalisriikide valitsused korraldavad võimalikult kiiresti punktide a ja b kohaselt kogutud koeproovide ja näidiste analüüsimise ning teatavad komisjonile analüüside tulemused.

30. Osalisriigi valitsus esitab rahvusvahelise vaalanduskomisjoni sekretärile kavandatavad teadusuuringute load enne lubade väljaandmist piisavalt varakult, et teaduskomitee jõuaks need läbi vaadata ja avaldada nende kohta oma arvamuse. Kavandatavas loas peaks sisalduma järgmine teave:
a) uuringu eesmärgid;
b) püütavate loomade arv, sugu, suurus ja karjasuurus;
c) muude riikide teadlaste uuringus osalemise võimalused;
d) võimalik mõju karja kaitsele.

Teaduskomitee vaatab kavandatavad load talle sobival ajal läbi ja avaldab nende kohta arvamuse oma aastakoosolekul. Kui load on kavas välja anda enne järgmist aastakoosolekut, saadab sekretär kavandatavad load posti teel teaduskomitee liikmetele läbivaatamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Lubade alusel tehtud uuringute esialgsed tulemused tuleks teha kättesaadavaks teaduskomitee järgmisel aastakoosolekul.

31. Osalisriikide valitsused edastavad komisjonile koopiad oma kõigist vaalasid ja vaalapüüki käsitlevatest ametlikest õigusnormidest ning nendes õigusnormides tehtud muudatustest.

__________________
[Lõige 6]
1 Brasiilia, Islandi, Jaapani, Norra ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu valitsus on tähtaja jooksul esitanud lõike 6 teise lause suhtes vastuväite. Kõigi teiste osalisriikide valitsuste suhtes jõustus kõnealune lause 8. märtsil 1982.
Norra võttis oma vastuväite tagasi 9. juulil 1985 ning Brasiilia 8. jaanuaril 1992.
Island on konventsiooni osalisriikide hulgast välja astunud alates 30. juunist 1992.
Jaapani ja Venemaa Föderatsiooni vastuväiteid ei ole tagasi võetud ning kõnealune lause ei ole nende valitsuste jaoks siduv.
[Lõike 7 punkt a]
2 Komisjon nõustus oma 2002. aastal toimunud 54. aastakoosolekul selle keelu kohaldamist jätkama, kuid ei arutanud küsimust, kas keelu uuesti läbivaatamise aeg tuleks kindlaks määrata või mitte.
[Lõike 7 punkt b]
3 Jaapani valitsus esitas tähtaja jooksul vastuväite lõike 7 punkti b suhtes, niivõrd kui seda kohaldatakse Antarktika kääbusvaalakarjade suhtes.
Venemaa Föderatsiooni valitsus esitas tähtaja jooksul samuti vastuväite lõike 7 punkti b suhtes, kuid võttis selle tagasi 26. oktoobril 1994.
Kõigi osalisriikide valitsuste suhtes peale Jaapani jõustus lõike 7 punkt b 6. detsembril 1994.
4 Lõike 7 punkt b sisaldab sätet, mis näeb ette Antarktist ümbritsevate ookeanide vaalakaitsealal kehtiva püügikeelu läbivaatamise «kümme aastat pärast selle esmakehtestamist». Lõike 7 punkt b võeti vastu 1994. aastal toimunud 46. aastakoosolekul. Seetõttu tuleb see esimest korda läbi vaadata 2004. aastal.
[Lõike 10 punkt e]
5 Jaapani, Norra, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ja Peruu valitsus esitasid tähtaja jooksul vastuväite lõike 10 punkti e suhtes. Kõigi teiste osalisriikide valitsuste suhtes jõustus kõnealune lõige 3. veebruaril 1983. Peruu võttis oma vastuväite tagasi 22. juulil 1983.
Jaapani valitsuse vastuväited kaubandusliku pelaagilise vaalapüügi suhtes on tagasi võetud alates 1. maist 1987; kääbus- ja vöötvaala kaubandusliku rannalähedase püügi suhtes esitatud vastuväited on tagasi võetud alates 1. oktoobrist 1987; kaubandusliku rannalähedase kašelotipüügi suhtes esitatud vastuväited on tagasi võetud alates 1. aprillist 1988.
Norra ja Venemaa Föderatsiooni vastuväiteid ei ole tagasi võetud ning kõnealune lõige ei ole nende valitsuste jaoks siduv.
6 Islandi vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooni ja konventsiooni protokolliga ühinemise kirjas, mis anti hoiule 10. oktoobril 2002, deklareeritakse, et Island «ühineb eespool nimetatud konventsiooni ja protokolliga, tehes konventsiooni rakenduslisa lõike 10 punkti e suhtes reservatsiooni».
Ühinemiskiri sisaldab ka järgmist:
«Sellest olenemata ei anna Islandi valitsus Islandi laevadele kaubandusliku vaalapüügi luba enne 2006. aastat ega luba ka edaspidi kõnealust vaalapüüki enne, kui uuendatud majandamissüsteemi (Revised Management Scheme) üle rahvusvahelise vaalanduskomisjoni raames peetavatel läbirääkimistel on saavutatud edu. Eelnevat ei kohaldata siiski juhul, kui rakenduslisa lõike 10 punktis e sisalduvat kaubandusliku vaalapüügi nn moratooriumi ei kaotata mõistliku aja jooksul pärast uuendatud majandamissüsteemi väljakujundamist.
Ühelgi juhul ei anta kaubandusliku vaalapüügi luba ilma usaldusväärse teadusliku aluse ning tõhusa majandamis- ja jõustamissüsteemita.«
7 Ameerika Ühendriikide, Argentina, Austraalia, Brasiilia, Hispaania, Itaalia, Madalmaade, Mehhiko, Monaco, Peruu, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, San Marino, Soome, Tšiili, Uus-Meremaa ja Ühendkuningriigi valitsus on esitanud vastuväite Islandi reservatsioonile lõike 10 punkti e suhtes.
[Lõike 13 punkti a alapunkt 2]
8 Komisjon kehtestab teaduskomitee nõuannete põhjal võimaluste piires a) iga karja miinimumsuuruse, millest väiksema karjasuuruse korral on vaalapüük keelatud, ning b) iga karja maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu taseme saavutamiseks rakendatava juurdekasvumäära. Teaduskomitee annab nõu karja miinimumsuuruse kohta ja maksimaalse jätkusuutliku juurdekasvu taseme saavutamiseks rakendatavate juurdekasvumäärade kohta erinevate püügireižimide tingimustes.

Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon, 1946

RAKENDUSLISA A LIIDE

TIITELLEHT

(üks logiraamat vaalapüügilaeva ja püügihooaja kohta)

Vaalapüügilaeva nimi Ehitamise aasta

Kuulub ekspeditsiooni/maismaakäitise juurde

Püügihooaeg

Kogupikkus Puit- või teraskere

Kogumahutavus

Mootoritüüp Mootorivõimsus (hj)
Maksimumkiirus Keskmine otsimiskiirus

Hüdrolokaator, mark ja mudeli nr

Paigaldamise kuupäev

Kahuri mudel ja suurus

Esimese harpuuni tüüp lõhkelaenguga/elektriline/ lõhkelaenguta
Tapva harpuuni tüüp  

Harpuuniköie pikkus ja tüüp

Vaalaköie tüüp

Kahuritoru kõrgus merepinnast

Kiirpaadi kasutamine, jah/ei

Kapteni nimi:

Töökogemus …… aastat

Harpuunija nimi

Töökogemus …… aastat

Laevapere liikmete arv ……

Vaalapüügi reguleerimise rahvusvaheline konventsioon, 1946

PÜÜGIPÄEVA ARVESTUSLEHT

TABEL 1

Kuupäev Vaalapüügilaeva nimi

Arvestusleht nr …

Otsing:

Otsingu alustamise (või taasalustamise) kellaaeg          
*Kellaaeg, mil vaalad avastati või nende avastamisest teatati vaalapüügilaevale          
Vaalaliik            
Avastatud vaalade või vaalaparvede arv          
Avastatud asukoht            
Vaalad avastanud vaalapüügilaeva nimi          

Jälitamine:

Jälitamise alguse (või vaalade asukoha kindlakstegemise) kellaaeg          
Vaala tulistamise või jälitamise katkestamise kellaaeg          
Hüdrolokaatori kasutamine (jah/ei)

 

         

Teisaldamine:

Vaala lipuga märgistamise või pukseerimiseks ettevalmistamise kellaaeg          
Püügiseeria number            

Pukseerimine:

Väljatõstmise alguse kellaaeg            
Väljatõstmise lõpu kellaaeg või pukseerimise alustamise kellaaeg          
Tehasesse üleandmise kuupäev ja kellaaeg          

Pardale asetamine:

Triivimiseks või pardale asetamiseks peatamise kellaaeg          
Triivimise / pardale asetamise lõpukellaaeg          
Toimingute lõpetamise kellaaeg            
Otsimisaeg kokku

ILMASTIKUTINGIMUSED

Jälitamisaeg kokku Aeg Mere-
tingimused
Tuule tugevus
ja suund
Nähtavus
A) hüdrolokaatoriga        
B) hüdrolokaatorita        
Teisaldamisaeg kokku        
Pukseerimisaeg kokku        
Pardal hoidmise aeg kokku        
Muu toimingu aeg (nt punkerdamine sadamas)        

Avastatud vaalad (arv ja parvede arv)

Sinivaal Vöötvaal
Heeringavaal Kääbusvaal
Küürvaal Kašelott
Lõunavaal

Muud liigid (täpsustada)

Põhjavaal
Allkiri  

* Vaaladest püügilaevale teatamise aeg on kellaaeg, mil vaalapüügilaevale vaalaparve asukohast teatati ning laev asus vaalaparve jälitama.

RAKENDUSLISA A LIIDE
VAALAPARVE JÄLITAMISE ARUANNE

TABEL 2

Täidab pelaagiline ekspeditsioon või maismaakäitis iga jälitatud kašelotiparve kohta. Iga päev kasutatakse uut vormi.

Ekspeditsiooni või maismaakäitise nimi

Kuupäev Tehaslaeva asukoht keskpäeval

Parve avastamise kellaaeg

Vaalade koguhulk parves

Püügiks sobivate vaalade arv parves

Iga vaalapüügilaeva poolt parvest püütud vaalade arv

Vaalapüügilaeva nimi

Vaalapüügilaeva nimi

Vaalapüügilaeva nimi

Vaalapüügilaeva nimi

Parvest püütud vaalade arv kokku

Märkused.  

Selgitavad märkused.
A. Märkige ühte veergu iga jälitatud parve kohta iga jälitamises osalenud vaalapüügilaeva püütud vaalade arv; vaalapüügilaeva kohta, mis osaleb parve jälitamises, kuid ei püüa parvest, märkige 0; vaalapüügilaeva kohta, mis ei osale parve jälitamises, märkige X.
B. Käesolevas vormis tähendab parv rühma üksteisele nii lähedal viibivaid vaalasid, et ühe vaala teisaldamise lõpetanud vaalapüügilaev võib otsimisele aega kulutamata asuda peaaegu kohe teist vaala jälitama. Üksik vaal tuleks registreerida ühest vaalast koosneva parvena.
C. Püügiks sobiv vaal on selliste mõõtmetega või seda liiki vaal, keda vaalapüügilaevad sooviksid võimaluse korral püüda. Nende hulka ei tarvitse tingimata kuuluda kõik alammõõdust suuremad vaalad, st kui vaalapüüdjad on keskendunud ainult suurte vaalade püügile, loetakse ainult need püügiks sobivateks vaaladeks.
D. Teave teiste ekspeditsioonide või äriühingute vaalapüügilaevade kohta, kes püüavad samast parvest, tuleks kanda märkuste lahtrisse.

INTERNATIONAL CONVENTION FOR THE REGULATION OF WHALING
Washington, 2nd December, 1946

The Governments whose duly authorised representatives have subscribed hereto,

Recognizing the interest of the nations of the world in safeguarding for future generations the great natural resources represented by the whale stocks;

Considering that the history of whaling has seen over-fishing of one area after another and of one species of whale after another to such a degree that it is essential to protect all species of whales from further over-fishing;

Recognizing that the whale stocks are susceptible of natural increases if whaling is properly regulated, and that increases in the size of whale stocks will permit increases in the number of whales which may be captured without endangering these natural resources;

Recognizing that it is in the common interest to achieve the optimum level of whale stocks as rapidly as possible without causing widespread economic and nutritional distress;

Recognizing that in the course of achieving these objectives, whaling operations should be confined to those species best able to sustain exploitation in order to give an interval for recovery to certain species of whales now depleted in numbers;

Desiring to establish a system of international regulation for the whale fisheries to ensure proper and effective conservation and development of whale stocks on the basis of the principles embodied in the provisions of the International Agreement for the Regulation of Whaling, signed in London on 8th June, 1937, and the protocols to that Agreement signed in London on 24th June, 1938, and 26th November, 1945; and

Having decided to conclude a convention to provide for the proper conservation of whale stocks and thus make possible the orderly development of the whaling industry;

Have agreed as follows: –

Article I

1. This Convention includes the Schedule attached thereto which forms an integral part thereof. All references to “Convention” shall be understood as including the said Schedule either in its present terms or as amended in accordance with the provisions of Article V.

2. This Convention applies to factory ships, land stations, and whale catchers under the jurisdiction of the Contracting Governments and to all waters in which whaling is prosecuted by such factory ships, land stations, and whale catchers.

Article II

As used in this Convention: –

1. “Factory ship” means a ship in which or on which whales are treated either wholly or in part;

2. “Land station” means a factory on the land at which whales are treated whether wholly or in part;

3. “Whale catcher” means a ship used for the purpose of hunting, taking, towing, holding on to, or scouting for whales;

4. “Contracting Government” means any Government which has deposited an instrument of ratification or has given notice of adherence to this Convention.

Article III

1. The Contracting Governments agree to establish an International Whaling Commission, hereinafter referred to as the Commission, to be composed of one member from each Contracting Government. Each member shall have one vote and may be accompanied by one or more experts and advisers.

2. The Commission shall elect from its own members a Chairman and Vice-Chairman and shall determine its own Rules of Procedure. Decisions of the Commission shall be taken by a simple majority of those members voting except that a three-fourths majority of those members voting shall be required for action in pursuance of Article V. The Rules of Procedure may provide for decisions otherwise than at meetings of the Commission.

3. The Commission may appoint its own Secretary and staff.

4. The Commission may set up, from among its own members and experts or advisers, such committees as it considers desirable to perform such functions as it may authorize.

5. The expenses of each member of the Commission and of his experts and advisers shall be determined and paid by his own Government.

6. Recognizing that specialized agencies related to the United Nations will be concerned with the conservation and development of whale fisheries and the products arising therefrom and desiring to avoid duplication of functions, the Contracting Governments will consult among themselves within two years after the coming into force of this Convention to decide whether the Commission shall be brought within the framework of a specialized agency related to the United Nations.

7. In the meantime the Government of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland shall arrange, in consultation with the other Contracting Governments, to convene the first meeting of the Commission, and shall initiate the consultation referred to in paragraph 6 above.

8. Subsequent meetings of the Commission shall be convened as the Commission may determine.

Article IV

1. The Commission may either in collaboration with or through independent agencies of the Contracting Governments or other public or private agencies, establishments, or organizations, or independently;
(a) encourage, recommend, or if necessary, organize studies and investigations relating to whales and whaling;
(b) collect and analyze statistical information concerning the current condition and trend of the whale stocks and the effects of whaling activities thereon;
(c) study, appraise, and disseminate information concerning methods of maintaining and increasing the populations of whale stocks.

2. The Commission shall arrange for the publication of reports of its activities, and it may publish independently or in collaboration with the International Bureau for Whaling Statistics at Sandefjord in Norway and other organizations and agencies such reports as it deems appropriate, as well as statistical, scientific, and other pertinent information relating to whales and whaling.

Article V

1. The Commission may amend from time to time the provisions of the Schedule by adopting regulations with respect to the conservation and utilization of whale resources, fixing (a) protected and unprotected species; (b) open and closed seasons; (c) open and closed waters, including the designation of sanctuary areas; (d) size limits for each species; (e) time, methods, and intensity of whaling (including the maximum catch of whales to be taken in any one season); (f) types and specifications of gear and apparatus and appliances which may be used; (g) methods of measurement; and (h) catch returns and other statistical and biological records.

2. These amendments of the Schedule (a) shall be such as are necessary to carry out the objectives and purposes of this Convention and to provide for the conservation, development, and optimum utilization of the whale resources; (b) shall be based on scientific findings; (c) shall not involve restrictions on the number or nationality of factory ships or land stations, nor allocate specific quotas to any factory ship or land station or to any group of factory ships or land stations; and (d) shall take into consideration the interests of the consumers of whale products and the whaling industry.

3. Each of such amendments shall become effective with respect to the Contracting Governments ninety days following notification of the amendment by the Commission to each of the Contracting Governments, except that (a) if any Government presents to the Commission objection to any amendment prior to the expiration of this ninety-day period, the amendment shall not become effective with respect to any of the Governments for an additional ninety days; (b) thereupon, any other Contracting Government may present objection to the amendment at any time prior to the expiration of the additional ninety-day period, or before the expiration of thirty days from the date of receipt of the last objection received during such additional ninety-day period, whichever date shall be the later; and (c) thereafter, the amendment shall become effective with respect to all Contracting Governments which have not presented objection but shall not become effective with respect to any Government which has so objected until such date as the objection is withdrawn. The Commission shall notify each Contracting Government immediately upon receipt of each objection and withdrawal and each Contracting Government shall acknowledge receipt of all notifications of amendments, objections, and withdrawals.

4. No amendments shall become effective before 1st July, 1949.

Article VI

The Commission may from time to time make recommendations to any or all Contracting Governments on any matters which relate to whales or whaling and to the objectives and purposes of this Convention.

Article VII

The Contracting Government shall ensure prompt transmission to the International Bureau for Whaling Statistics at Sandefjord in Norway, or to such other body as the Commission may designate, of notifications and statistical and other information required by this Convention in such form and manner as may be prescribed by the Commission.

Article VIII

1. Notwithstanding anything contained in this Convention any Contracting Government may grant to any of its nationals a special permit authorizing that national to kill, take and treat whales for purposes of scientific research subject to such restrictions as to number and subject to such other conditions as the Contracting Government thinks fit, and the killing, taking, and treating of whales in accordance with the provisions of this Article shall be exempt from the operation of this Convention. Each Contracting Government shall report at once to the Commission all such authorizations which it has granted. Each Contracting Government may at any time revoke any such special permit which it has granted.

2. Any whales taken under these special permits shall so far as practicable be processed and the proceeds shall be dealt with in accordance with directions issued by the Government by which the permit was granted.

3. Each Contracting Government shall transmit to such body as may be designated by the Commission, in so far as practicable, and at intervals of not more than one year, scientific information available to that Government with respect to whales and whaling, including the results of research conducted pursuant to paragraph 1 of this Article and to Article IV.

4. Recognizing that continuous collection and analysis of biological data in connection with the operations of factory ships and land stations are indispensable to sound and constructive management of the whale fisheries, the Contracting Governments will take all practicable measures to obtain such data.

Article IX

1. Each Contracting Government shall take appropriate measures to ensure the application of the provisions of this Convention and the punishment of infractions against the said provisions in operations carried out by persons or by vessels under its jurisdiction.

2. No bonus or other remuneration calculated with relation to the results of their work shall be paid to the gunners and crews of whale catchers in respect of any whales the taking of which is forbidden by this Convention.

3. Prosecution for infractions against or contraventions of this Convention shall be instituted by the Government having jurisdiction over the offence.

4. Each Contracting Government shall transmit to the Commission full details of each infraction of the provisions of this Convention by persons or vessels under the jurisdiction of that Government as reported by its inspectors. This information shall include a statement of measures taken for dealing with the infraction and of penalties imposed.

Article X

1. This Convention shall be ratified and the instruments of ratifications shall be deposited with the Government of the United States of America.

2. Any Government which has not signed this Convention may adhere thereto after it enters into force by a notification in writing to the Government of the United States of America.

3. The Government of the United States of America shall inform all other signatory Governments and all adhering Governments of all ratifications deposited and adherences received.

4. This Convention shall, when instruments of ratification have been deposited by at least six signatory Governments, which shall include the Governments of the Netherlands, Norway, the Union of Soviet Socialist Republics, the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland, and the United States of America, enter into force with respect to those Governments and shall enter into force with respect to each Government which subsequently ratifies or adheres on the date of the deposit of its instrument of ratification or the receipt of its notification of adherence.

5. The provisions of the Schedule shall not apply prior to 1st July, 1948. Amendments to the Schedule adopted pursuant to Article V shall not apply prior to 1st July, 1949.

Article XI

Any Contracting Government may withdraw from this Convention on 30th June, of any year by giving notice on or before 1st January, of the same year to the depository Government, which upon receipt of such a notice shall at once communicate it to the other Contracting Governments. Any other Contracting Government may, in like manner, within one month of the receipt of a copy of such a notice from the depository Government give notice of withdrawal, so that the Convention shall cease to be in force on 30th June, of the same year with respect to the Government giving such notice of withdrawal.

The Convention shall bear the date on which it is opened for signature and shall remain open for signature for a period of fourteen days thereafter.

In witness whereof the undersigned, being duly authorized, have signed this Convention.

Done in Washington this second day of December, 1946, in the English language, the original of which shall be deposited in the archives of the Government of the United States of America. The Government of the United States of America shall transmit certified copies thereof to all the other signatory and adhering Governments.

PROTOCOL

to the International Convention for the Regulation of Whaling Signed at Washington under date of December 2, 1946
Washington, 19th November 1956

The Contracting Governments to the International Convention for the Regulation of Whaling signed at Washington under date of 2nd December, 1946 which Convention is hereinafter referred to as the 1946 Whaling Convention, desiring to extend the application of that Convention to helicopters and other aircraft and to include provisions on methods of inspection among those Schedule provisions which may be amended by the Commission, agree as follows:

Article I

Subparagraph 3 of the Article II of the 1946 Whaling Convention shall be amended to read as follows:
“3. ‘whale catcher’ means a helicopter, or other aircraft, or a ship, used for the purpose of hunting, taking, killing, towing, holding on to, or scouting for whales.”

Article II

Paragraph 1 of Article V of the 1946 Whaling Convention shall be amended by deleting the word “and” preceding clause (h), substituting a semicolon for the period at the end of the paragraph, and adding the following language: “and (i) methods of inspection”.

Article III

1. This Protocol shall be open for signature and ratification or for adherence on behalf of any Contracting Government to the 1946 Whaling Convention.

2. This Protocol shall enter into force on the date upon which instruments of ratification have been deposited with, or written notifications of adherence have been received by, the Government of the United States of America on behalf of all the Contracting Governments to the 1946 Whaling Convention.

3. The Government of the United States of America shall inform all Governments signatory or adhering to the 1946 Whaling Convention of all ratifications deposited and adherences received.

4. This Protocol shall bear the date on which it is opened for signature and shall remain open for signature for a period of fourteen days thereafter, following which period it shall be open for adherence.

In witness whereof the undersigned, being duly authorized, have signed this Protocol.

Done in Washington this nineteenth day of November, 1956, in the English Language, the original of which shall be deposited in the archives of the Government of the United States of America. The Government of the United States of America shall transmit certified copies thereof to all Governments signatory or adhering to the 1946 Whaling Convention.

International Convention for the Regulation of Whaling, 1946

SCHEDULE
As amended by the Commission at the 59th Annual Meeting, Anchorage, Alaska, 28–31 May 2007
EXPLANATORY NOTES

The Schedule printed on the following pages contains the amendments made by the Commission at its 59th Annual Meeting in May 2007.

The amendments, which are shown in italic bold type, came into effect on 20 September 2007.

In Tables 1, 2 and 3 unclassified stocks are indicated by a dash. Other positions in the Tables have been filled with a dot to aid legibility.

Numbered footnotes are integral parts of the Schedule formally adopted by the Commission. Other footnotes are editorial.

The Commission was informed in June 1992 by the ambassador in London that the membership of the Union of Soviet Socialist Republics in the International Convention for the Regulation of Whaling from 1948 is continued by the Russian Federation.

The Commission recorded at its 39th (1987) meeting the fact that references to names of native inhabitants in Schedule paragraph 13(b)(4) would be for geographical purposes alone, so as not to be in contravention of Article V.2(c) of the Convention (Rep. int. Whal. Commn 38:21).

I. INTERPRETATION

1. The following expressions have the meanings respectively assigned to them, that is to say:

A. Baleen whales

“baleen whale” means any whale which has baleen or whale bone in the mouth, i.e. any whale other than a toothed whale.

“blue whale” (Balaenoptera musculus) means any whale known as blue whale, Sibbald’s rorqual, or sulphur bottom, and including pygmy blue whale.

“bowhead whale” (Balaena mysticetus) means any whale known as bowhead, Arctic right whale, great polar whale, Greenland right whale, Greenland whale.

“Bryde’s whale” (Balaenoptera edeni, B. brydei) means any whale known as Bryde’s whale.

“fin whale” (Balaenoptera physalus) means any whale known as common finback, common rorqual, fin whale, herring whale, or true fin whale.

“gray whale” (Eschrichtius robustus) means any whale known as gray whale, California gray, devil fish, hard head, mussel digger, gray back, or rip sack.

“humpback whale” (Megaptera novaeangliae) means any whale known as bunch, humpback, humpback whale, humpbacked whale, hump whale or hunchbacked whale.

“minke whale” (Balaenoptera acutorostrata, B. bonaerensis) means any whale known as lesser rorqual, little piked whale, minke whale, pike-headed whale or sharp headed finner.

“pygmy right whale” (Caperea marginata) means any whale known as southern pygmy right whale or pygmy right whale.

“right whale” (Eubalaena glacialis, E. australis) means any whale known as Atlantic right whale, Arctic right whale, Biscayan right whale, Nordkaper, North Atlantic right whale, North Cape whale, Pacific right whale, or southern right whale.

“sei whale” (Balaenoptera borealis) means any whale known as sei whale, Rudolphi’s rorqual, pollack whale, or coalfish whale.

B. Toothed whales

“toothed whale” means any whale which has teeth in the jaws.

“beaked whale” means any whale belonging to the genus Mesoplodon, or any whale known as Cuvier’s beaked whale (Ziphius cavirostris), or Shepherd’s beaked whale (Tasmacetus shepherdi).

“bottlenose whale” means any whale known as Baird’s beaked whale (Berardius bairdii), Arnoux’s whale (Berardius arnuxii), southern bottlenose whale (Hyperoodon planifrons), or northern bottlenose whale (Hyperoodon ampullatus).

“killer whale” (Orcinus orca) means any whale known as killer whale or orca.

“pilot whale” means any whale known as long-finned pilot whale (Globicephala melaena) or short-finned pilot whale (G. macrorhynchus).

“sperm whale” (Physeter macrocephalus) means any whale known as sperm whale, spermacet whale, cachalot or pot whale.

C. General

“strike” means to penetrate with a weapon used for whaling.

“land” means to retrieve to a factory ship, land station, or other place where a whale can be treated.

“take” means to flag, buoy or make fast to a whale catcher.

“lose” means to either strike or take but not to land.

“dauhval” means any unclaimed dead whale found floating.

“lactating whale” means (a) with respect to baleen whales – a female which has any milk present in a mammary gland, (b) with respect to sperm whales – a female which has milk present in a mammary gland the maximum thickness (depth) of which is 10 cm or more. This measurement shall be at the mid ventral point of the mammary gland perpendicular to the body axis, and shall be logged to the nearest centimetre; that is to say, any gland between 9.5 cm and 10.5 cm shall be logged as 10 cm. The measurement of any gland which falls on an exact 0.5 centimetre shall be logged at the next 0.5 centimetre, e.g. 10.5 cm shall be logged as 11.0 cm. However, notwithstanding these criteria, a whale shall not be considered a lactating whale if scientific (histological or other biological) evidence is presented to the appropriate national authority establishing that the whale could not at that point in its physical cycle have had a calf dependent on it for milk.

“small-type whaling” means catching operations using powered vessels with mounted harpoon guns hunting exclusively for minke, bottlenose, beaked, pilot or killer whales.

II. SEASONS

Factory Ship Operations

2. (a) It is forbidden to use a factory ship or whale catcher attached thereto for the purpose of taking or treating baleen whales except minke whales, in any waters south of 40° South Latitude except during the period from 12th December to 7th April following, both days inclusive.
(b) It is forbidden to use a factory ship or whale catcher attached thereto for the purpose of taking or treating sperm or minke whales, except as permitted by the Contracting Governments in accordance with sub-paragraphs (c) and (d) of this paragraph, and paragraph 5.
(c) Each Contracting Government shall declare for all factory ships and whale catchers attached thereto under its jurisdiction, an open season or seasons not to exceed eight months out of any period of twelve months during which the taking or killing of sperm whales by whale catchers may be permitted; provided that a separate open season may be declared for each factory ship and the whale catchers attached thereto.
(d) Each Contracting Government shall declare for all factory ships and whale catchers attached thereto under its jurisdiction one continuous open season not to exceed six months out of any period of twelve months during which the taking or killing of minke whales by the whale catchers may be permitted provided that:
(1) a separate open season may be declared for each factory ship and the whale catchers attached thereto;
(2) the open season need not necessarily include the whole or any part of the period declared for other baleen whales pursuant to sub-paragraph (a) of this paragraph.

3. It is forbidden to use a factory ship which has been used during a season in any waters south of 40° South Latitude for the purpose of treating baleen whales, except minke whales, in any other area except the North Pacific Ocean and its dependent waters north of the Equator for the same purpose within a period of one year from the termination of that season; provided that catch limits in the North Pacific Ocean and dependent waters are established as provided in paragraphs 12 and 16 of this Schedule and provided that this paragraph shall not apply to a ship which has been used during the season solely for freezing or salting the meat and entrails of whales intended for human food or feeding animals.

Land Station Operations

4. (a) It is forbidden to use a whale catcher attached to a land station for the purpose of killing or attempting to kill baleen and sperm whales except as permitted by the Contracting Government in accordance with sub-paragraphs (b), (c) and (d) of this paragraph.
(b) Each Contracting Government shall declare for all land stations under its jurisdiction, and whale catchers attached to such land stations, one open season during which the taking or killing of baleen whales, except minke whales, by the whale catchers shall be permitted. Such open season shall be for a period of not more than six consecutive months in any period of twelve months and shall apply to all land stations under the jurisdiction of the Contracting Government: provided that a separate open season may be declared for any land station used for the taking or treating of baleen whales, except minke whales, which is more than 1,000 miles from the nearest land station used for the taking or treating of baleen whales, except minke whales, under the jurisdiction of the same Contracting Government.
(c) Each Contracting Government shall declare for all land stations under its jurisdiction and for whale catchers attached to such land stations, one open season not to exceed eight continuous months in any one period of twelve months, during which the taking or killing of sperm whales by the whale catchers shall be permitted, provided that a separate open season may be declared for any land station used for the taking or treating of sperm whales which is more than 1,000 miles from the nearest land station used for the taking or treating of sperm whales under the jurisdiction of the same Contracting Government.
(d) Each Contracting Government shall declare for all land stations under its jurisdiction and for whale catchers attached to such land stations one open season not to exceed six continuous months in any period of twelve months during which the taking or killing of minke whales by the whale catchers shall be permitted (such period not being necessarily concurrent with the period declared for other baleen whales, as provided for in sub-paragraph (b) of this paragraph); provided that a separate open season may be declared for any land station used for the taking or treating of minke whales which is more than 1,000 miles from the nearest land station used for the taking or treating of minke whales under the jurisdiction of the same Contracting Government.
Except that a separate open season may be declared for any land station used for the taking or treating of minke whales which is located in an area having oceanographic conditions clearly distinguishable from those of the area in which are located the other land stations used for the taking or treating of minke whales under the jurisdiction of the same Contracting Government; but the declaration of a separate open season by virtue of the provisions of this sub-paragraph shall not cause thereby the period of time covering the open seasons declared by the same Contracting Government to exceed nine continuous months of any twelve months.
(e) The prohibitions contained in this paragraph shall apply to all land stations as defined in Article II of the Whaling Convention of 1946.

Other Operations

5. Each Contracting Government shall declare for all whale catchers under its jurisdiction not operating in conjunction with a factory ship or land station one continuous open season not to exceed six months out of any period of twelve months during which the taking or killing of minke whales by such whale catchers may be permitted. Notwithstanding this paragraph one continuous open season not to exceed nine months may be implemented so far as Greenland is concerned.

III. CAPTURE

6. The killing for commercial purposes of whales, except minke whales using the cold grenade harpoon shall be forbidden from the beginning of the 1980/81 pelagic and 1981 coastal seasons. The killing for commercial purposes of minke whales using the cold grenade harpoon shall be forbidden from the beginning of the 1982/83 pelagic and the 1983 coastal seasons.1

7. (a) In accordance with Article V(1)(c) of the Convention, commercial whaling, whether by pelagic operations or from land stations, is prohibited in a region designated as the Indian Ocean Sanctuary. This comprises the waters of the Northern Hemisphere from the coast of Africa to 100°E, including the Red and Arabian Seas and the Gulf of Oman; and the waters of the Southern Hemisphere in the sector from 20°E to 130°E, with the Southern boundary set at 55°S. This prohibition applies irrespective of such catch limits for baleen or toothed whales as may from time to time be determined by the Commission. This prohibition shall be reviewed by the Commission at its Annual Meeting in 2002.2
(b) In accordance with Article V(1)(c) of the Convention, commercial whaling, whether by pelagic operations or from land stations, is prohibited in a region designated as the Southern Ocean Sanctuary. This Sanctuary comprises the waters of the Southern Hemisphere southwards of the following line: starting from 40 degrees S, 50 degrees W; thence due east to 20 degrees E; thence due south to 55 degrees S; thence due east to 130 degrees E; thence due north to 40 degrees S; thence due east to 130 degrees W; thence due south to 60 degrees S; thence due east to 50 degrees W; thence due north to the point of beginning. This prohibition applies irrespective of the conservation status of baleen and toothed whale stocks in this Sanctuary, as may from time to time be determined by the Commission. However, this prohibition shall be reviewed ten years after its initial adoption and at succeeding ten year intervals, and could be revised at such times by the Commission. Nothing in this sub-paragraph is intended to prejudice the special legal and political status of Antarctica.3; 4

Area Limits for Factory Ships

8. It is forbidden to use a factory ship or whale catcher attached thereto, for the purpose of taking or treating baleen whales, except minke whales, in any of the following areas:
(a) in the waters north of 66°N, except that from 150°E eastwards as far as 140°W, the taking or killing of baleen whales by a factory ship or whale catcher shall be permitted between 66°N and 72°N;
(b) in the Atlantic Ocean and its dependent waters north of 40°S;
(c) in the Pacific Ocean and its dependent waters east of 150°W between 40°S and 35°N;
(d) in the Pacific Ocean and its dependent waters west of 150°W between 40°S and 20°N;
(e) in the Indian Ocean and its dependent waters north of 40°S.

Classification of Areas and Divisions

9. (a) Classification of Areas
Areas relating to Southern Hemisphere baleen whales except Bryde’s whales are those waters between the ice-edge and the Equator and between the meridians of longitude listed in Table 1.

(b) Classification of Divisions
Divisions relating to Southern Hemisphere sperm whales are those waters between the ice-edge and the Equator and between the meridians of longitude listed in Table 3.

(c) Geographical boundaries in the North Atlantic
The geographical boundaries for the fin, minke and sei whale stocks in the North Atlantic are:

FIN WHALE STOCKS

NOVA SCOTIA
South and West of a line through:
47°N 54°W, 46°N 54°30'W,
46°N 42°W, 20°N 42°W.

NEWFOUNDLAND-LABRADOR
West of a line through:
75°N 73°30'W, 69°N 59°W, 61°N 59°W
52°20'N 42°W, 46°N 42°W and
North of a line through:
46°N 42°W, 46°N 54°30'W, 47°N 54°W.

WEST GREENLAND
East of a line through:
75°N 73°30'W, 69°N 59°W,
61°N 59°W, 52°20'N 42°W,
and West of a line through
52°20'N 42°W, 59°N 42°W,
59°N 44°W, Kap Farvel.

EAST GREENLAND-ICELAND
East of a line through:
Kap Farvel (South Greenland),
59°N 44°W, 59°N 42°W, 20°N 42°W
and West of a line through:
20°N 18°W, 60°N 18°W, 68°N 3°E,
74°N 3°E, and South of 74°N.

NORTH NORWAY
North and East of a line through:
74°N 22°W, 74°N 3°E, 68°N 3°E,
67°N 0°, 67°N 14°E.

WEST NORWAY-FAROE ISLANDS
South of a line through:
67°N 14°E, 67°N 0°, 60°N 18°W, and
North of a line through:
61°N 16°W, 61°N 0°, Thyborøn (Western entrance to Limfjorden, Denmark).

SPAIN-PORTUGAL-BRITISH ISLES
South of a line through:
Thyborøn (Denmark), 61°N 0°, 61°N 16°W,
and East of a line through:
63°N 11°W, 60°N 18°W, 22°N 18°W.

MINKE WHALE STOCKS

CANADIAN EAST COAST
West of a line through:
75°N 73°30'W, 69°N 59°W, 61°N 59°W,
52°20'N 42°W, 20°N 42°W.

CENTRAL
East of a line through:
Kap Farvel (South Greenland),
59°N 44°W, 59°N 42°W, 20°N 42°W,
and West of a line through:
20°N 18°W, 60°N 18°W, 68°N 3°E,
74°N 3°E, and South of 74°N.

WEST GREENLAND
East of a line through:
75°N 73°30'W, 69°N 59°W, 61°N 59°W
52°20'N 42°W, and
West of a line through:
52°20'N 42°W, 59°N 42°W,
59°N 44°W, Kap Farvel.

NORTHEASTERN
East of a line through:
20°N 18°W, 60°N 18°W, 68°N 3°E, 74°N 3°E,
and North of a line through:
74°N 3°E, 74°N 22°W.

SEI WHALE STOCKS

NOVA SCOTIA
South and West of a line through:
47°N 54°W, 46°N 54°30'W, 46°N 42°W,
20°N 42°W.

ICELAND-DENMARK STRAIT
East of a line through:
Kap Farvel (South Greenland),
59°N 44°W, 59°N 42°W, 20°N 42°W,
and West of a line through:
20°N 18°W, 60°N 18°W, 68°N 3°E,
74°N 3°E, and South of 74°N.

EASTERN
East of a line through:
20°N 18°W, 60°N 18°W, 68°N 3°E, 74°N 3°E,
and North of a line through:
74°N 3°E, 74°N 22°W.

(d) Geographical boundaries in the North Pacific
The geographical boundaries for the sperm, Bryde’s and minke whale stocks in the North Pacific are:

SPERM WHALE STOCKS

WESTERN DIVISION
West of a line from the ice-edge south along the 180° meridian of longitude to 180°, 50°N, then east along the 50°N parallel of latitude to 160°W, 50°N, then south along the 160°W meridian of longitude to 160°W, 40°N, then east along the 40°N parallel of latitude to 150°W, 40°N, then south along the 150°W meridian of longitude to the Equator.

EASTERN DIVISION
East of the line described above.

BRYDE’S WHALE STOCKS

EAST CHINA SEA
West of the Ryukyu Island chain.

EASTERN
East of 160°W (excluding the Peruvian stock area).

WESTERN
West of 160°W (excluding the East China Sea stock area).

MINKE WHALE STOCKS

SEA OF JAPAN-YELLOW SEA- EAST CHINA SEA
West of a line through the Philippine Islands, Taiwan, Ryukyu Islands, Kyushu, Honshu, Hokkaido and Sakhalin Island, north of the Equator.

OKHOTSK SEA-WEST PACIFIC
East of the Sea of Japan-Yellow Sea- East China Sea stock and west of 180°, north of the Equator.

REMAINDER
East of the Okhotsk Sea-West Pacific stock, north of the Equator.

(e) Geographical boundaries for Bryde’s whale stocks in the Southern Hemisphere

SOUTHERN INDIAN OCEAN
20°E to 130°E,
South of the Equator.

SOLOMON ISLANDS
150°E to 170°E,
20°S to the Equator.

PERUVIAN
110°W to the South American coast,
10°S to 10°N.

EASTERN SOUTH PACIFIC
150°W to 70°W,
South of the Equator (excluding the Peruvian stock area),

WESTERN SOUTH PACIFIC
130°E to 150°W,
South of the Equator (excluding the Solomon Islands stock area).

SOUTH ATLANTIC
70°W to 20°E,
South of the Equator (excluding the South African inshore stock area).

SOUTH AFRICAN INSHORE
South African coast west of 27°E and out to the 200 metre isobath.

Classification of Stocks

10. All stocks of whales shall be classified in one of three categories according to the advice of the Scientific Committee as follows:

(a) A Sustained Management Stock (SMS) is a stock which is not more than 10 per cent of Maximum Sustainable Yield (hereinafter referred to as MSY) stock level below MSY stock level, and not more than 20 per cent above that level; MSY being determined on the basis of the number of whales.

When a stock has remained at a stable level for a considerable period under a regime of approximately constant catches, it shall be classified as a Sustained Management Stock in the absence of any positive evidence that it should be otherwise classified.

Commercial whaling shall be permitted on Sustained Management Stocks according to the advice of the Scientific Committee. These stocks are listed in Tables 1, 2 and 3 of this Schedule.

For stocks at or above the MSY stock level, the permitted catch shall not exceed 90 per cent of the MSY. For stocks between the MSY stock level and 10 per cent below that level, the permitted catch shall not exceed the number of whales obtained by taking 90 per cent of the MSY and reducing that number by 10 per cent for every 1 per cent by which the stock falls short of the MSY stock level.

(b) An Initial Management Stock (IMS) is a stock more than 20 per cent of MSY stock level above MSY stock level. Commercial whaling shall be permitted on Initial Management Stocks according to the advice of the Scientific Committee as to measures necessary to bring the stocks to the MSY stock level and then optimum level in an efficient manner and without risk of reducing them below this level. The permitted catch for such stocks will not be more than 90 per cent of MSY as far as this is known, or, where it will be more appropriate, catching effort shall be limited to that which will take 90 per cent of MSY in a stock at MSY stock level.

In the absence of any positive evidence that a continuing higher percentage will not reduce the stock below the MSY stock level no more than 5 per cent of the estimated initial exploitable stock shall be taken in any one year. Exploitation should not commence until an estimate of stock size has been obtained which is satisfactory in the view of the Scientific Committee. Stocks classified as Initial Management Stock are listed in Tables 1, 2 and 3 of this Schedule.

(c) A Protection Stock (PS) is a stock which is below 10 per cent of MSY stock level below MSY stock level.

There shall be no commercial whaling on Protection Stocks. Stocks so classified are listed in Tables 1, 2 and 3 of this Schedule.

(d) Notwithstanding the other provisions of paragraph 10 there shall be a moratorium on the taking, killing or treating of whales, except minke whales, by factory ships or whale catchers attached to factory ships. This moratorium applies to sperm whales, killer whales and baleen whales, except minke whales.

(e) Notwithstanding the other provisions of paragraph 10, catch limits for the killing for commercial purposes of whales from all stocks for the 1986 coastal and the 1985/86 pelagic seasons and thereafter shall be zero. This provision will be kept under review, based upon the best scientific advice, and by 1990 at the latest the Commission will undertake a comprehensive assessment of the effects of this decision on whale stocks and consider modification of this provision and the establishment of other catch limits.5; 6; 7

Baleen Whale Catch Limits

11. The number of baleen whales taken in the Southern Hemisphere in the 2007/2008 pelagic season and the 2008 coastal season shall not exceed the limits shown in Tables 1 and 2.

12. The number of baleen whales taken in the North Pacific Ocean and dependent waters in 2008 and in the North Atlantic Ocean in 2008 shall not exceed the limits shown in Tables 1 and 2.

13. (a) Notwithstanding the provisions of paragraph 10, catch limits for aboriginal subsistence whaling to satisfy aboriginal subsistence need for the 1984 whaling season and each whaling season thereafter shall be established in accordance with the following principles:
(1) For stocks at or above MSY level, aboriginal subsistence catches shall be permitted so long as total removals do not exceed 90 per cent of MSY.
(2) For stocks below the MSY level but above a certain minimum level, aboriginal subsistence catches shall be permitted so long as they are set at levels which will allow whale stocks to move to the MSY level.8
(3) The above provisions will be kept under review, based upon the best scientific advice, and by 1990 at the latest the Commission will undertake a comprehensive assessment of the effects of these provisions on whale stocks and consider modification.
(4) For aboriginal whaling conducted under subparagraphs (b)(1), (b)(2), and (b)(3) of this paragraph, it is forbidden to strike, take or kill calves or any whale accompanied by a calf. For aboriginal whaling conducted under subparagraphs (b)(4) of this paragraph, it is forbidden to strike, take or kill suckling calves or female whales accompanied by calves.
(5) All aboriginal whaling shall be conducted under national legislation that accords with this paragraph.

(b) Catch limits for aboriginal subsistence whaling are as follows:
(1) The taking of bowhead whales from the Bering-Chukchi-Beaufort Seas stock by aborigines is permitted, but only when the meat and products of such whales are to be used exclusively for local consumption by the aborigines and further provided that:
(i) For the years 2008, 2009, 2010, 2011 and 2012, the number of bowhead whales landed shall not exceed 280. For each of these years the number of bowhead whales struck shall not exceed 67, except that any unused portion of a strike quota from any year (including 15 unused strikes from the 2003–2007 quota) shall be carried forward and added to the strike quotas of any subsequent years, provided that no more than 15 strikes shall be added to the strike quota for any one year.
(ii) This provision shall be reviewed annually by the Commission in light of the advice of the Scientific Committee.
[ ]
(2) The taking of gray whales from the Eastern stock in the North Pacific is permitted, but only by aborigines or a Contracting Government on behalf of aborigines, and then only when the meat and products of such whales are to be used exclusively for local consumption by the aborigines.
(i) For the years 2008, 2009, 2010, 2011 and 2012, the number of gray whales taken in accordance with this sub-paragraph shall not exceed 620, provided that the number of gray whales taken in any one of the years 2008, 2009, 2010, 2011 and 2012 shall not exceed 140.
(ii) This provision shall be reviewed annually by the Commission in light of the advice of the Scientific Committee.
(3) The taking by aborigines of minke whales from the West Greenland and Central stocks and fin whales from the West Greenland stock and bowhead whales from the West Greenland feeding aggregation is permitted and then only when the meat and products are to be used exclusively for local consumption.
(i) The number of fin whales struck from the West Greenland stock [ ] in accordance with this sub-paragraph shall not exceed 19 in each of the years 2008, 2009, 2010, 2011 and 2012.
(ii) The number of minke whales struck from the Central stock [ ] in accordance with this sub-paragraph shall not exceed 12 in each of the years 2008, 2009, 2010, 2011 and 2012, except that any unused portion of the quota for each year shall be carried forward from that year and added to the quota of any subsequent years, provided that no more than 3 shall be added to the quota for any one year.
(iii) The number of minke whales struck from the West Greenland stock shall not exceed 200 in each of the years 2008, 2009, 2010, 2011 and 2012, except that any unused portion of the [ ] quota for each year shall be carried forward from that year and added to the strike quota of any of the subsequent years, provided that no more than 15 strikes shall be added to the strike quota for any one year. This provision will be reviewed annually by the Commission, according to the findings and recommendations by the Scientific Committee, which shall be binding.
(iv) The number of bowhead whales struck off West Greenland in accordance with this sub-paragraph shall not exceed 2 in each of the years 2008, 2009, 2010, 2011 and 2012, except that any unused portion of the quota for each year shall be carried forward from that year and added to the quota of any subsequent years, provided that no more than 2 shall be added to the quota for any one year. Furthermore, the quota for each year shall only become operative when the Commission has received advice from the Scientific Committee that the strikes are unlikely to endanger the stock.
(4) For the seasons 2008–2012 the number of humpback whales to be taken by the Bequians of St. Vincent and The Grenadines shall not exceed 20. The meat and products of such whales are to be used exclusively for local consumption in St. Vincent and The Grenadines. [ ]

14. It is forbidden to take or kill suckling calves or female whales accompanied by calves.

Baleen Whale Size Limits

15. (a) It is forbidden to take or kill any sei or Bryde’s whales below 40 feet (12.2 metres) in length except that sei and Bryde’s whales of not less than 35 feet (10.7 metres) may be taken for delivery to land stations, provided that the meat of such whales is to be used for local consumption as human or animal food.
(b) It is forbidden to take or kill any fin whales below 57 feet (17.4 metres) in length in the Southern Hemisphere, and it is forbidden to take or kill fin whales below 55 feet (16.8 metres) in the Northern Hemisphere; except that fin whales of not less than 55 feet (16.8 metres) may be taken in the Southern Hemisphere for delivery to land stations and fin whales of not less than 50 feet (15.2 metres) may be taken in the Northern Hemisphere for delivery to land stations, provided that, in each case the meat of such whales is to be used for local consumption as human or animal food.

Sperm Whale Catch Limits

16. Catch limits for sperm whales of both sexes shall be set at zero in the Southern Hemisphere for the 1981/82 pelagic season and 1982 coastal seasons and following seasons, and at zero in the Northern Hemisphere for the 1982 and following coastal seasons; except that the catch limits for the 1982 coastal season and following seasons in the Western Division of the North Pacific shall remain undetermined and subject to decision by the Commission following special or annual meetings of the Scientific Committee. These limits shall remain in force until such time as the Commission, on the basis of the scientific information which will be reviewed annually, decides otherwise in accordance with the procedures followed at that time by the Commission.

17. It is forbidden to take or kill suckling calves or female whales accompanied by calves.

Sperm Whale Size Limits

18. (a) It is forbidden to take or kill any sperm whales below 30 feet (9.2 metres) in length except in the North Atlantic Ocean where it is forbidden to take or kill any sperm whales below 35 feet (10.7 metres).
(b) It is forbidden to take or kill any sperm whale over 45 feet (13.7 metres) in length in the Southern Hemisphere north of 40° South Latitude during the months of October to January inclusive.
(c) It is forbidden to take or kill any sperm whale over 45 feet (13.7 metres) in length in the North Pacific Ocean and dependent water south of 40° North Latitude during the months of March to June inclusive.

IV. TREATMENT

19. (a) It is forbidden to use a factory ship or a land station for the purpose of treating any whales which are classified as Protection Stocks in paragraph 10 or are taken in contravention of paragraphs 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 11, 12, 14, 16 and 17 of this Schedule, whether or not taken by whale catchers under the jurisdiction of a Contracting Government.
(b) All other whales taken, except minke whales, shall be delivered to the factory ship or land station and all parts of such whales shall be processed by boiling or otherwise, except the internal organs, whale bone and flippers of all whales, the meat of sperm whales and parts of whales intended for human food or feeding animals. A Contracting Government may in less developed regions exceptionally permit treating of whales without use of land stations, provided that such whales are fully utilised in accordance with this paragraph.
(c) Complete treatment of the carcases of “dauhval” and of whales used as fenders will not be required in cases where the meat or bone of such whales is in bad condition.

20. (a) The taking of whales for treatment by a factory ship shall be so regulated or restricted by the master or person in charge of the factory ship that no whale carcase (except of a whale used as a fender, which shall be processed as soon as is reasonably practicable) shall remain in the sea for a longer period than thirty-three hours from the time of killing to the time when it is hauled up for treatment.
(b) Whales taken by all whale catchers, whether for factory ships or land stations, shall be clearly marked so as to identify the catcher and to indicate the order of catching.

V. SUPERVISION AND CONTROL

21. (a) There shall be maintained on each factory ship at least two inspectors of whaling for the purpose of maintaining twenty-four hour inspection provided that at least one such inspector shall be maintained on each catcher functioning as a factory ship. These inspectors shall be appointed and paid by the Government having jurisdiction over the factory ship; provided that inspectors need not be appointed to ships which, apart from the storage of products, are used during the season solely for freezing or salting the meat and entrails of whales intended for human food or feeding animals.
(b) Adequate inspection shall be maintained at each land station. The inspectors serving at each land station shall be appointed and paid by the Government having jurisdiction over the land station.
(c) There shall be received such observers as the member countries may arrange to place on factory ships and land stations or groups of land stations of other member countries. The observers shall be appointed by the Commission acting through its Secretary and paid by the Government nominating them.

22. Gunners and crews of factory ships, land stations, and whale catchers, shall be engaged on such terms that their remuneration shall depend to a considerable extent upon such factors as the species, size and yield of whales and not merely upon the number of the whales taken. No bonus or other remuneration shall be paid to the gunners or crews of whale catchers in respect of the taking of lactating whales.

23. Whales must be measured when at rest on deck or platform after the hauling out wire and grasping device have been released, by means of a tape-measure made of a non-stretching material. The zero end of the tape-measure shall be attached to a spike or stable device to be positioned on the deck or platform abreast of one end of the whale. Alternatively the spike may be stuck into the tail fluke abreast of the apex of the notch. The tape-measure shall be held taut in a straight line parallel to the deck and the whale’s body, and other than in exceptional circumstances along the whale’s back, and read abreast of the other end of the whale. The ends of the whale for measurement purposes shall be the tip of the upper jaw, or in sperm whales the most forward part of the head, and the apex of the notch between the tail flukes.

Measurements shall be logged to the nearest foot or 0.1 metre. That is to say, any whale between 75 feet 6 inches and 76 feet 6 inches shall be logged as 76 feet, and any whale between 76 feet 6 inches and 77 feet 6 inches shall be logged as 77 feet. Similarly, any whale between 10.15 metres and 10.25 metres shall be logged as 10.2 metres, and any whale between 10.25 metres and 10.35 metres shall be logged as 10.3 metres. The measurement of any whale which falls on an exact half foot or 0.05 metre shall be logged at the next half foot or 0.05 metre, e.g. 76 feet 6 inches precisely shall be logged as 77 feet and 10.25 metres precisely shall be logged as 10.3 metres.

VI. INFORMATION REQUIRED

24. (a) All whale catchers operating in conjunction with a factory ship shall report by radio to the factory ship:
(1) the time when each whale is taken
(2) its species, and
(3) its marking effected pursuant to paragraph 20(b).
(b) The information specified in sub-paragraph (a) of this paragraph shall be entered immediately by a factory ship in a permanent record which shall be available at all times for examination by the whaling inspectors; and in addition there shall be entered in such permanent record the following information as soon as it becomes available:
(1) time of hauling up for treatment
(2) length, measured pursuant to paragraph 23
(3) sex
(4) if female, whether lactating
(5) length and sex of foetus, if present, and
(6) a full explanation of each infraction.
(c) A record similar to that described in sub-paragraph (b) of this paragraph shall be maintained by land stations, and all of the information mentioned in the said sub-paragraph shall be entered therein as soon as available.
(d) A record similar to that described in sub-paragraph (b) of this paragraph shall be maintained by “small-type whaling” operations conducted from shore or by pelagic fleets, and all of this information mentioned in the said sub-paragraph shall be entered therein as soon as available.

25. (a) All Contracting Governments shall report to the Commission for all whale catchers operating in conjunction with factory ships and land stations the following information:
(1) methods used to kill each whale, other than a harpoon, and in particular compressed air
(2) number of whales struck but lost.
(b) A record similar to that described in sub-paragraph (a) of this paragraph shall be maintained by vessels engaged in “small-type whaling” operations and by native peoples taking species listed in paragraph 1, and all the information mentioned in the said sub-paragraph shall be entered therein as soon as available, and forwarded by Contracting Governments to the Commission.

26. (a) Notification shall be given in accordance with the provisions of Article VII of the Convention, within two days after the end of each calendar week, of data on the number of baleen whales by species taken in any waters south of 40° South Latitude by all factory ships or whale catchers attached thereto under the jurisdiction of each Contracting Government, provided that when the number of each of these species taken is deemed by the Secretary to the International Whaling Commission to have reached 85 per cent of whatever total catch limit is imposed by the Commission notification shall be given as aforesaid at the end of each day of data on the number of each of these species taken.
(b) If it appears that the maximum catches of whales permitted by paragraph 11 may be reached before 7 April of any year, the Secretary to the International Whaling Commission shall determine, on the basis of the data provided, the date on which the maximum catch of each of these species shall be deemed to have been reached and shall notify the master of each factory ship and each Contracting Government of that date not less than four days in advance thereof. The taking or attempting to take baleen whales, so notified, by factory ships or whale catchers attached thereto shall be illegal in any waters south of 40° South Latitude after midnight of the date so determined.
(c) Notification shall be given in accordance with the provisions of Article VII of the Convention of each factory ship intending to engage in whaling operations in any waters south of 40° South Latitude.
27. Notification shall be given in accordance with the provisions of Article VII of the Convention with regard to all factory ships and catcher ships of the following statistical information:
(a) concerning the number of whales of each species taken, the number thereof lost, and the number treated at each factory ship or land station, and
(b) as to the aggregate amounts of oil of each grade and quantities of meal, fertiliser (guano), and other products derived from them, together with
(c) particulars with respect to each whale treated in the factory ship, land station or “small-type whaling” operations as to the date and approximate latitude and longitude of taking, the species and sex of the whale, its length and, if it contains a foetus, the length and sex, if ascertainable, of the foetus.

The data referred to in (a) and (c) above shall be verified at the time of the tally and there shall also be notification to the Commission of any information which may be collected or obtained concerning the calving grounds and migration of whales.

28. (a) Notification shall be given in accordance with the provisions of Article VII of the Convention with regard to all factory ships and catcher ships of the following statistical information:
(1) the name and gross tonnage of each factory ship,
(2) for each catcher ship attached to a factory ship or land station:
(i) the dates on which each is commissioned and ceases whaling for the season,
(ii) the number of days on which each is at sea on the whaling grounds each season,
(iii) the gross tonnage, horsepower, length and other characteristics of each; vessels used only as tow boats should be specified.
(3) A list of the land stations which were in operation during the period concerned, and the number of miles searched per day by aircraft, if any.

(b) The information required under paragraph (a)(2)(iii) should also be recorded together with the following information, in the log book format shown in Appendix A, and forwarded to the Commission:
(1) where possible the time spent each day on different components of the catching operation,
(2) any modifications of the measures in paragraphs (a)(2)(i)-(iii) or (b)(1) or data from other suitable indicators of fishing effort for “small-type whaling” operations.

29. (a) Where possible all factory ships and land stations shall collect from each whale taken and report on:
(1) both ovaries or the combined weight of both testes,
(2) at least one ear plug, or one tooth (preferably first mandibular).

(b) Where possible similar collections to those described in sub-paragraph (a) of this paragraph shall be undertaken and reported by “small-type whaling” operations conducted from shore or by pelagic fleets.

(c) All specimens collected under sub-paragraphs (a) and (b) shall be properly labelled with platform or other identification number of the whale and be appropriately preserved.

(d) Contracting Governments shall arrange for the analysis as soon as possible of the tissue samples and specimens collected under sub-paragraphs (a) and (b) and report to the Commission on the results of such analyses.

30. A Contracting Government shall provide the Secretary to the International Whaling Commission with proposed scientific permits before they are issued and in sufficient time to allow the Scientific Committee to review and comment on them. The proposed permits should specify:
(a) objectives of the research;
(b) number, sex, size and stock of the animals to be taken;
(c) opportunities for participation in the research by scientists of other nations; and
(d) possible effect on conservation of stock.

Proposed permits shall be reviewed and commented on by the Scientific Committee at Annual Meetings when possible. When permits would be granted prior to the next Annual Meeting, the Secretary shall send the proposed permits to members of the Scientific Committee by mail for their comment and review. Preliminary results of any research resulting from the permits should be made available at the next Annual Meeting of the Scientific Committee.

31. A Contracting Government shall transmit to the Commission copies of all its official laws and regulations relating to whales and whaling and changes in such laws and regulations.
__________________
[FOOTNOTES]
[Paragraph 6]
1 The Governments of Brazil, Iceland, Japan, Norway and the Union of Soviet Socialist Republics lodged objections to the second sentence of paragraph 6 within the prescribed period. For all other Contracting Governments this sentence came into force on 8 March 1982.
Norway withdrew its objection on 9 July 1985 and Brazil on 8 January 1992.
Iceland withdrew from the Convention with effect from 30 June 1992.
The objections of Japan and the Russian Federation not having been withdrawn, this sentence is not binding upon these governments.
[Paragraph 7(a)]
2 At its 54th Annual Meeting in 2002, the Commission agreed to continue this prohibition but did not discuss whether or not it should set a time when it should be reviewed again.
[Paragraph 7(b)]
3 The Government of Japan lodged an objection within the prescribed period to paragraph 7(b) to the extent that it applies to the Antarctic minke whale stocks.
The Government of the Russian Federation also lodged an objection to paragraph 7(b) within the prescribed period but withdrew it on 26 October 1994.
For all Contracting Governments except Japan paragraph 7(b) came into force on 6 December 1994.
4 Paragraph 7(b) contains a provision for review of the Southern Ocean Sanctuary “ten years after its initial adoption”. Paragraph 7(b) was adopted at the 46th (1994) Annual Meeting. Therefore, the first review is due in 2004.
[Paragraph 10(e)]
5 The Governments of Japan, Norway, Peru and the Union of Soviet Socialist Republics lodged objection to paragraph 10(e) within the prescribed period. For all other Contracting Governments this paragraph came into force on 3 February 1983. Peru withdrew its objection on 22 July 1983.
The Government of Japan withdrew its objections with effect from 1 May 1987 with respect to commercial pelagic whaling; from 1 October 1987 with respect to commercial coastal whaling for minke and Bryde’s whales; and from 1 April 1988 with respect to commercial coastal sperm whaling.
The objections of Norway and the Russian Federation not having been withdrawn, the paragraph is not binding upon these Governments.
6 Iceland’s instrument of adherence to the International Convention for the Regulation of Whaling and the Protocol to the Convention deposited on 10 October 2002 states that Iceland ‘adheres to the aforesaid Convention and Protocol with a reservation with respect to paragraph 10(e) of the Schedule attached to the Convention’.
The instrument further states the following:
‘Notwithstanding this, the Government of Iceland will not authorise whaling for commercial purposes by Icelandic vessels before 2006 and, thereafter, will not authorise such whaling while progress is being made in negotiations within the IWC on the RMS. This does not apply, however, in case of the so-called moratorium on whaling for commercial purposes, contained in paragraph 10(e) of the Schedule not being lifted within a reasonable time after the completion of the RMS.
Under no circumstances will whaling for commercial purposes be authorised without a sound scientific basis and an effective management and enforcement scheme.’
7 The Governments of Argentina, Australia, Brazil, Chile, Finland, France, Germany, Italy, Mexico, Monaco, the Netherlands, New Zealand, Peru, San Marino, Spain, Sweden, UK and the USA have lodged objections to Iceland’s reservation to paragraph 10(e).
[Paragraph 13(a)(2)]
8 The Commission, on advice of the Scientific Committee, shall establish as far as possible (a) a minimum stock level for each stock below which whales shall not be taken, and (b) a rate of increase towards the MSY level for each stock. The Scientific Committee shall advise on a minimum stock level and on a range of rates of increase towards the MSY level under different catch regimes.

International Convention for the Regulation of Whaling, 1946,

SCHEDULE APPENDIX A

TITLE PAGE

(one logbook per catcher per season)

Catcher name Year built

Attached to expedition/land station

Season

Overall length Wooden/steel hull

Gross tonnage

Type of engine H.P.
Maximum speed Average searching speed

Asdic set, make and model no.

Date of installation

Make and size of cannon

Type of first harpoon used ……… explosive/ electric/ non-explosive
Type of killer harpoon used  

Length and type of forerunner

Type of whaleline

Height of barrel above sea level

Speedboat used, Yes/No

Name of Captain

Number of years experience ……

Name of gunner

Number of years experience ……

Number of crew ……

International Convention for the Regulation of Whaling, 1946

DAILY RECORD SHEET

TABLE 1

Date Catcher name

Sheet No. …

Searching:

Time started (or resumed)            
*Time whales seen or reported to catcher          
Whale species            
Number seen and no. of groups            
Position found            
Name of catcher that found whales            

Chasing:

Time started chasing (or confirmed whales)          
Time whale shot or chasing discontinued          
Asdic used (Yes/No)            

Handling:

Time whale flagged or alongside for towing          
Serial No. of catch            

Towing:

Time started picking up            
Time finished picking up or started towing          
Date and time delivered to factory

 

         

Resting:

Time stopped (for drifting or resting)            
Time finished drifting/resting

 

         
Time ceased operations

 

         
Total searching time

WEATHER CONDITIONS

Total chasing time Time Sea state Wind force and direction Visibility
A) with asdic        
B) without asdic        
Total handling time        
Total towing time        
Total resting time        
Other time (e.g. bunkering, in port)        

Whales Seen (No. and No. of schools)

Blue Bryde’s
Fin Minke
Humpback Sperm
Right

Others (specify)

Sei
Signed  

* Time whales reported to catcher means the time when the catcher is told of the position of a school and starts to move towards it to chase it.

Schedule Appendix A

SCHOOLING REPORT

TABLE 2

To be completed by pelagic expedition or coastal station for each sperm whale school chased. A separate form to be used each day.

Name of expedition or coastal station

Date Noon position of factory ship

Time School Found

Total Number of Whales in School

Number of Takeable Whales in School

Number of Whales Caught from School by each Catcher

Name of Catcher

Name of Catcher

Name of Catcher

Name of Catcher

Total Number Caught from School

Remarks:  


 Explanatory Notes
A. Fill in one column for each school chased with number of whales caught by each catcher taking part in the chase; if catchers chase the school but do not catch from it, enter 0; for catchers in fleet which do not chase that school enter X.
B. A school on this form means a group of whales which are sufficiently close together that a catcher having completed handling one whale can start chasing another whale almost immediately without spending time searching. A solitary whale should be entered as a school of 1 whale.
C. A takeable whale is a whale of a size or kind which the catchers would take if possible. It does not necessarily include all whales above legal size, e.g. if catchers are concentrating on large whales only these would be counted as takeable.
D. Information about catchers from other expeditions or companies operating on the same school should be recorded under Remarks.
______________
* Eesti Vabariik ühines «Vaalapüügi reguleerimise rahvusvahelise konventsiooniga» Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a korralduse nr 477 (RT II 2008, 32, 97) alusel.
Märkus. Rakenduslisa tabelid 1, 2 ja 3 on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lg 2 ja riigisekretäri 10. märtsi 2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01527.

Lisa 13158959 Rakenduslisa tabelid (eesti k.)

Lisa 13158961 Rakenduslisa tabelid (inglise k.)