Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord

Vastu võetud 20.04.2004 nr 51
RTL 2004, 51, 879
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

8.09.2004 nr 157 (RTL 2004, 123, 1897) 24.09.2004

29.10.2004 nr 174 (RTL 2004, 142, 2155) 12.11.2004

3.02.2005 nr 14 (RTL 2005, 19, 212) 13.02.2005

21.04.2005 nr 43 (RTL 2005, 46, 638) 1.05.2005

29.06.2005 nr 76 (RTL 2005, 76, 1067) 10.07.2005

13.09.2005 nr 92 (RTL 2005, 98, 1477) 23.09.2005

4.11.2005 nr 109 (RTL 2005, 112, 1722) 20.11.2005

13.04.2006 nr 44 (RTL 2006, 34, 607) 24.04.2006

8.08.2006 nr 87 (RTL 2006, 64, 1173) 25.08.2006

20.04.2007 nr 58 (RTL 2007, 35, 607) 30.04.2007

23.08.2007 nr 120 (RTL 2007, 68, 1209) 3.09.2007

16.04.2008 nr 37 (RTL 2008, 32, 482) 26.04.2008

18.09.2008 nr 92 (RTL 2008, 79, 1113) 26.09.2008

3.03.2009 nr 28 (RTL 2009, 25, 321) 20.03.2009

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 43 lõike 2 ja § 44 lõike 2 alusel ning kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuste kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80–102) art 44 lõike 2 alusel heaks kiidetud Eesti maaelu arengukavaga 2004–2006 (edaspidi arengukava).

[RTL 2004, 123, 1897 – jõust. 24.09.2004]

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse põllumajandusliku keskkonnatoetuse (edaspidi toetus) saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord.

§ 2. Toetatavate tegevuste loetelu

Toetust võib taotleda arengukava punktis 9.2 loetletud järgmisteks tegevusteks:
1) keskkonnasõbralik tootmine;
2) [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]
3) mahepõllumajanduslik tootmine;
4) kiviaia rajamine, taastamine ja hooldamine;
5) [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]
6) ohustatud tõugu looma kasvatamine;
7) [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 3. Nõuded toetuse saamiseks

(1) Toetust võib §-s 2 nimetatud tegevusteks taotleda põllumajandusega tegelev füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ning muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus (edaspidi taotleja), kes tegutseb arengukava 9. peatüki punktis 9.2 nimetatud piirkondades ja vastab arengukava 9. peatüki punktis 9.2 kehtestatud nõuetele ning kes:

1) kasutab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud vähemalt 1,00 hektari suurust heas põllumajanduslikus korras olevat maad, kus kasvatab põllumajanduskultuuri või mida hoiab mustkesas või mida kasutab loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks (edaspidi põllumajanduslikus kasutuses olev maa), või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad;

2) täidab arengukava 9. peatüki tabelis 39 nimetatud põllumajanduse üldisi keskkonnanõudeid (edaspidi üldised keskkonnanõuded ) kogu ettevõttes (edaspidi majandusüksus);

3) võtab kohustuse täita punktides 1 ja 2 nimetatud nõudeid ja põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamise nõudeid viis aastat alates toetuse taotlemiseks sätestatud tähtpäevast kohustuse võtmise aastal kindlaks tehtud põllumajandusmaa pindala või loomade arvu või kiviaia meetrite osas, mille kohta taotleja taotleb toetust (edaspidi kohustus).

(2) Toetust § 2 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusteks võib taotleda vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, mille iga üksiku põllu pindala, mille kohta toetust taotletakse, on vähemalt 0,30 hektarit.

(3) Toetust § 2 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusteks võib taotleda, kui taotleja täidab majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise nõudeid.

(4) Saare, Hiiu, Pärnu või Lääne maakonnas asuv püsirohumaa on heas põllumajanduslikus korras, kui sellel kasvavate kadakate või puude liituvus ei ületa 0,5.

(5) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud toetust keskkonnasõbraliku tootmise eest ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse toetust § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest.

(6) Toetust § 2 punktis 4 nimetatud kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest võib taotleda, kui taotlejal on § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise või § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustus.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

(7) Kui loodusobjekti kaitse-eeskirjaga või «Looduskaitseseaduse» § 18 lõike 3 või § 22 lõike 2 alusel ja korras on taotlejale rohumaa niitmiseks ja niidetud heina äravedamiseks või hekseldamiseks või seal loomade karjatamiseks ette nähtud muu tähtpäev kui üldiste keskkonnanõuetega kehtestatud 31. juuli, peab nimetatud nõue olema täidetud 20. augustiks.

(8) Üldistes keskkonnanõuetes ja § 4 lõike 1 punktis 10¹ kehtestatud rohumaade niitmise ja loomade karjatamise nõude täitmist peab olema võimalik kogu taotlusel märgitud ala ulatuses visuaalselt tuvastada. Karjamaana kasutataval rohumaal peab olema loomi karjatatud loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse ning ebapiisava tulemuse korral tuleb rohumaa üle niita.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(9) Heintaimede energiakultuurina kasvatamisel, heinaseemne ja mahepõllumajanduses kuni 2-aastase haljasväetisena sisseküntava rohumaa puhul ei kehti üldiste keskkonnanõuete punktis 12 sätestatud nõuded.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(10) Põllumajandusmaa, millele taotleja toetust ei taotle, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatusliku leviku ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil. Sellise maa kohta ei kehti üldiste keskkonnanõuete punktis 12 sätestatud nõuded.

[RTL 2008, 32, 482 – jõust. 26.04.2008]

2. peatükk
TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD NÕUDED

1. jagu
Keskkonnasõbralik tootmine

§ 4. Nõuded keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamiseks

(1) Keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja:

1) täidab keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamiseks kehtestatud nõudeid kogu majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal;

2) koostab iga kohustuseaasta 20. juuniks lisas 1 toodud vormi kohase väetusplaani ning kannab väetusplaani andmed majandusüksuses toodetavate ja teistest majandusüksustest sissetoodavate orgaaniliste väetiste kohta ning orgaaniliste ja mineraalväetiste kasutamise kohta põldude kaupa;

3) väetab haritavat maad vajaduse korral, arvestades, et mineraalväetiste ja sõnnikuga on aastas, kogu haritava maa keskmisena, hektari kohta lubatud anda kuni 170 kg lämmastikku, millest mineraalväetistega on lubatud anda kuni 100 kg lämmastikku;

4) koostab lisas 2 toodud vormi kohase viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ning järgib koostatud plaani alusel taimekasvatussaaduste tootmisel viljavaheldust;

5) kasvatab kasutuses oleval põllumajandusmaal põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, või hoiab kasutuses olevat põllumajandusmaad mustkesas;

6) korraldab kolmanda kohustuseaasta 31. detsembriks põllumaa iga põllu kohta mullaproovide saatmise akrediteeritud laboratooriumile mulla happesuse ning taimede poolt omastatava fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks soovitatavalt arvestusega, et iga 5 hektari põllumaa kohta oleks võetud vähemalt üks proov. Kui põllu suurus on alla 3 hektari, võib võtta mitme põllu kohta ühe proovi, kuid arvestusega, et iga 5 hektari põllumaa kohta oleks võetud vähemalt üks proov. Põllumajandusuuringute Keskuse väljastatud mullaanalüüside katseprotokoll ja mullareaktsiooni kaart või muu akrediteeritud laboratooriumi väljastatud mullaproovide analüüside tulemused (edaspidi mullaproovide analüüsi tulemused ) peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad majandusüksuses kohapeal alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist ;

7) korraldab kolmanda kohustuseaasta 31. detsembriks põllumaa iga põllumassiivi kohta mullaproovide saatmise akrediteeritud laboratooriumile mulla orgaanilise aine sisalduse, orgaanilise süsiniku sisalduse või huumusesisalduse määramiseks. Kui põllumassiivi suurus on alla 3 hektari, võib võtta mitme põllumassiivi kohta ühe proovi, kuid arvestusega, et iga 5 hektari põllumaa kohta oleks võetud vähemalt üks proov. Mullaproovide analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad majandusüksuses kohapeal alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist;

8) osaleb kohustuse võtmise aastal vähemalt kuus tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel selle aasta 1. oktoobriks. Nimetatud koolitusel ei pea osalema taotleja, kellele on varem määratud toetus keskkonnasõbraliku majandamise eest. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige;

9) osaleb kohustuse võtmise aastale järgneva nelja kohustuseaasta jooksul kokku vähemalt kuus tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel viienda kohustuseaasta 1. detsembriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige;

[RTL 2008, 79, 1113 – jõust. 26.09.2008]

10) järgib nõuet, et kui majandusüksuses peetakse lambaid, kitsi, hobuseid, lehmi, härgi, vähemalt kahe kuu vanuseid lehmvasikaid või lehmmullikaid, tuleb neid ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini karjatada väljas;

10¹) niidab vähemalt üks kord enne 31. juulit poollooduslikud kooslused või karjatab seal loomi. Niide peab olema koristatud või hekseldatud hiljemalt 31. juuliks. «Looduskaitseseaduse» § 10 ja 11 alusel kaitse alla võetud pindalalisel loodusobjektil peavad eespool sätestatud nõuded olema täidetud hiljemalt 20. augustiks;

[RTL 2007, 68, 1209 – jõust. 3.09.2007]

11) niidab vähemalt üks kord aastas 31. juuliks puuvilja- ja marjaaia võraalused ja reavahed ning rohumaad soovitavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud väetusplaanis ei pea majandusüksuses sõnniku ja virtsaga toodetava lämmastiku kogust märkima taotleja, kelle majandusüksuses peetavate loomade arv on alla 1 loomühiku (edaspidi lü).

(3) [Kehtetu – RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud haritava maa hulka ei loeta põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad ja looduslikku rohumaad ning sellel maal tuleb täita üldisi keskkonnanõudeid.

(5) Kui taotleja on teinud lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud nõuetele vastavad mullaproovide analüüsid kohustuse võtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul ja kui seda on võimalik majandusüksuses dokumentaalselt tõestada, peab uute mullaproovide saatmise akrediteeritud laboratooriumile korraldama neljanda kohustuseaasta 31. detsembriks ja mullaproovide analüüsi tulemused peavad olema kontrollimiseks kättesaadavad majandusüksuses kohapeal alates viienda kohustuseaasta 15. juunist.

(6) Keskkonnasõbraliku tootmise eest võib toetust taotleda majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta.

(7) Lõikes 2 nimetatud loomühikulist arvestust peetakse järgmiselt:

1) üle 24 kuu vanune veis, sh ammlehm	1 lü;
2) 6–24 kuu vanune veis	0,6 lü;
3) kuni 6 kuu vanune veis	0,2 lü;
4) emis (sh põrsastega) või kult	0,33 lü;
5) vähemalt 2 kuu vanune nuumsiga	0,1 lü;
6) üle 6 kuu vanune hobune või mära koos varsaga	0,7 lü;
7) üle 1 aasta vanune kits või lammas; kits või utt talledega	0,15 lü;
8) vähemalt 6 kuu vanune munakana	0,01 lü;
9) broiler, part	0,004 lü;
10) vutt, kääbuskana, munakana tibu (kuni 6 kuud)	0,0015 lü;
11) kalkun, hani	0,008 lü;
12) üle 12 kuu vanune jaanalind	0,15 lü;
13) täiskasvanud küülik või üle 3 kg kaaluv küülik	0,03 lü;
14) rebane	0,07 lü;
15) väikeloomad (mink, tuhkur jt)	0,025 lü.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

§ 5. Nõuded viljavaheldusplaanile/külvikorra sisseviimise plaanile ja viljavahelduse järgimisele

(1) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani koostamisel ja viljavahelduse järgimisel tuleb arvestada järgmisi nõudeid:

1) põllumaal kasvatatakse igal aastal vähemalt 15% liblikõielisi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud heintaimi võib kasvatada ka allakülvina;

2) samal põllul ei ole soovitatav kasvatada teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal ning sama liiki teravilja-, kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuuri kauem kui kahel järjestikusel aastal;

3) mustkesa, mida kasutatakse punktis 2 nimetatud põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei loeta põllumajanduskultuuriks ning põllumajanduskultuuride järgnevust see ei katkesta.

(2) Viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ei pea koostama ja viljavaheldust ei pea rakendama:

1) vähemalt viie aasta vanusel või vähemalt viie aasta vanuseks planeeritud püsirohumaal;

2) looduslikul rohumaal;

3) puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutataval maal;

4) heinaseemne tootmiseks kasutataval maal;

5) põllul, mis on väiksem kui 0,30 hektarit;

6) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval maal;

7) põllul, mille mulla happesus (pH_KCl) on mullaproovide analüüsi tulemuste või põllu asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo (edaspidi piirkondlik maaparandusbüroo) väljastatud tõendi kohaselt keskmiselt kuni 5,5 (kaasa arvatud). Tõendi saamiseks esitab taotleja piirkondlikule maaparandusbüroole avalduse, näidates põllu asukoha sellele lisatud põllumassiivi kaardil või muul viisil.

(3) Kui taotleja teeb kohustuseperioodil viljavahelduses muudatusi, peavad tehtud muudatused kajastuma viljavaheldusplaanis/külvikorra sisseviimise plaanis.

(4) Lõike 1 punktis 1 nimetatud põllumaa hulka ei loeta lõikes 2 nimetatud vähemalt viie aasta vanust või vähemalt viie aasta vanuseks planeeritud püsirohumaad, looduslikku rohumaad, puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatavat maad ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad.

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

2. jagu
[Kehtetu –RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

3. jagu
Mahepõllumajanduslik tootmine

§ 8. Nõuded mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamiseks

(1) Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja täidab §-s 4 sätestatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid, välja arvatud § 4 lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud nõuded.

(2) Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja majandusüksus peab olema tunnustatud «Mahepõllumajanduse seaduses» sätestatud alusel.

(3) Toetust võib taotleda mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva:

1) maa kohta, kus kasvatatakse põllumajanduskultuuri või mida hoitakse mustkesas;
2) püsirohumaa kohta, mida kasutatakse loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks ja mille hektari kohta peetakse majandusüksuses vähemalt 0,1 loomühikule vastaval hulgal loomi, millest vähemalt 50% moodustavad mahepõllumajanduslikult peetavad loomad;
3) puuvilja- ja marjaaia kohta;

4) maa kohta, millel kasvatatakse määruse lisas 4 loetletud ravim- ja maitsetaimi.

(4) Taotleja piiritleb majandusüksuse mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa põllumassiivi kaardil.

(5) Toetust ei või taotleda põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva maa kohta, samuti ala kohta, kust korjatakse looduslikult kasvavaid taimi ja seeni.

(6) Taotleja osaleb toetuse taotlemise aastal vähemalt 12 tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise koolitusel kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks. Nimetatud koolitusel ei pea osalema taotleja, kellele on varem määratud toetus mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise eest. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige.

(7) Taotleja osaleb lisaks lõikes 6 nimetatud koolitusele vähemalt 18 tundi Põllumajandusministeeriumi korraldatud mahepõllumajandusliku tootmise, töötlemise või turustamise koolitusel viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks. Taotleja asemel võib koolitusel osaleda tema majandusüksuse töötaja ning füüsilise isiku puhul täisealine perekonnaliige.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

4. jagu
Kiviaia rajamine, taastamine ja hooldamine
[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 9. [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 10. Nõuded kiviaia rajamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia rajamise eest toetuse taotleja:

1) rajab toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks piirkonnale omase kujundusega kiviaia, kasutades traditsioonilisi töövõtteid. Kiviaia kõrgus peab olenevalt piirkonnast olema vähemalt 60 cm;

2) kannab rajatava kiviaia asukoha põllumassiivi kaardile;

3) parandab kiviaeda tekkinud lõhed ja paneb kiviaeda tagasi sealt väljakukkunud kivid ülejäänud nelja kohustuseaasta 1. septembriks.

(2) Kiviaia võib rajada kohta, kus kunagine kiviaia asukoht on kaardimaterjalide põhjal tuvastatav, või kinnistupiiride tähistamiseks piirkonda, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud.

(3) Rajatav kiviaed peab asuma taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(4) Kiviaia rajamiseks sobiva koha, kasutatavad materjalid ja piirkonnale omase kujunduse kinnitab Muinsuskaitseamet.

(5) Rajatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) niita enne 1. juulit.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 11. Nõuded kiviaia taastamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia taastamise eest toetuse taotleja:

1) taastab toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks piirkonnale omase kujundusega kiviaia, kasutadestraditsioonilisi töövõtteid. Kiviaia kõrgus peab olenevalt piirkonnast olema vähemalt 60 cm;

2) kannab taastatava kiviaia asukoha põllumassiivi kaardile;

3) parandab kiviaeda tekkinud lõhed ja paneb kiviaeda tagasi sealt väljakukkunud kivid ülejäänud nelja kohustuseaasta 1. septembriks.

(2) Kiviaeda võib taastada kohta, kus kunagine kiviaia asukoht on visuaalselt tuvastatav.

(3) Taastatav kiviaed peab asuma taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(4) Kiviaia taastamiseks sobiva koha, kasutatavad materjalid ja piirkonnale omase kujunduse kinnitab Muinsuskaitseamet.

(5) Taastatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) niita enne 1. juulit.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 12. Nõuded kiviaia hooldamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia hooldamise eest toetuse taotleja:
1) parandab kiviaeda tekkinud lõhed ja paneb tagasi väljakukkunud kivid iga kohustuseaasta 1. septembriks;
2) kannab hooldatava kiviaia asukoha põllumassiivi kaardile.

(2) Hooldatav kiviaed peab asuma taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või sellega piirnema.

(3) Hooldatavale kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on keelatud:
1) maad harida;
2) kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid;
3) niita enne 1. juulit.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 13. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 14. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 15. [Kehtetu – RTL 2004, 142, 2155 – jõust. 12. 11.2004]

§ 16. [Kehtetu – RTL 2004, 142, 2155 – jõust. 12.11.2004]

5. jagu
[Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

6. jagu
Ohustatud tõugu looma kasvatamine

§ 25. Nõuded ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse saamiseks

(1) Eesti, tori ja eesti raskeveo tõugu hobuse kasvatamise eest toetuse taotleja kasvatab taotlemise ajal vähemalt kuue kuu vanust nõuetekohaselt identifitseeritud ja tõuraamatu põhiossa kantud puhtatõulist eesti või eesti raskeveo tõugu hobust või tori tõugu hobuste tõuraamatu TA-ossa kantud ja tori tõu universaalsuuna hobuste populatsiooni kuuluvat tori tõugu hobust ning hoiab teda majandusüksuses kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul. Kohustuseperioodi jooksul võib taotleja asendada looma teise toetuse saamiseks esitatud nõuete kohase sama tõugu loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus.

[RTL 2009, 25, 321 – jõust. 20.03.2009]

(2) Eesti maatõugu veise kasvatamise eest toetuse taotleja kasvatab tõuraamatu põhiossa ja kohustuse võtmise aasta 2. mai seisuga põllumajandusloomade registrisse kantud eesti maatõugu veist või vähemalt kuue kuu vanust puhtatõulist lehmikut, kelle mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa, ning hoiab teda majandusüksuses kogu viieaastase kohustuseperioodi jooksul. Kohustuseperioodi jooksul võib taotleja asendada looma teise toetuse saamiseks esitatud nõuete kohase sama tõugu loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus.

(3) [Kehtetu – RTL 2009, 25, 321 – jõust. 20.03.2009]

(4) Loom tuleb asendada lõigete 1 ja 2 kohaselt 20 päeva jooksul arvates asendamist tinginud sündmusest. Taotleja teavitab Veterinaar- ja Toiduametit looma asendamisest seitsme päeva jooksul arvates asendamisest.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

7. jagu
[Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMISE KORD

§ 29. Taotluse esitamise üldine kord

(1) Kohustuse võtmise aastal esitab taotleja PRIA-le §-des 30, 32–34 ja 40 nimetatud dokumendid.

(2) Kohustuse võtmisele järgneval neljal kohustuseaastal esitab § 2 punktides 1, 3 ja 6 nimetatud tegevuste eest toetuse taotleja PRIA-le § 30 punktis 1 nimetatud taotluse ja punktis 3 nimetatud põllumassiivi kaardi ning vajaduse korral andmed majandusüksuses tehtud muudatuste kohta ning ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotlemisel lisas 6 toodud vormi kohase ohustatud tõugu loomade loetelu.

(3) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid esitab taotleja PRIA-le ajavahemikus 2. maist kuni 21. maini. Kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja esitab §-de 33 ja 34 lõikes 1 nimetatud dokumendid ajavahemikus 5. septembrist kuni 23. septembrini.

[RTL 2008, 32, 482 – jõust. 26.04.2008]

(5) Kui taotleja või toetuse saaja esitab lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid PRIA-le pärast lõikes 4 sätestatud tähtpäeva, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõuetega vastavuse, modulatsiooni ja integreeritud administratsiooni ja kontrollisüsteemi rakendamiseks, mis on sätestatud nõukogu määruses 1782/2003/EÜ (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ettenähtud nõuetele vastavuse, modulatsiooni ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artikli 21 lõikes 1 sätestatud nõudeid.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 30. Taotluse esitamine keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamiseks

Keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:

1) «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 44 lõike 1 alusel kehtestatud vormi kohase taotluse;

2) lisas 5 toodud vormi kohase kinnituse kohustuse võtmise kohta;

3) põllumassiivi kaardi, millel on märgitud taotluse lisas toodud põllumajanduskultuuride ja püsirohumaade põldude ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate põldude numbrid ning kasvatatavate põllumajanduskultuuride ja püsirohumaade põldude ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevate põldude piirid;

4) [Kehtetu – RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

5) avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, kui tema andmed ei ole sellesse registrisse kantud.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

§ 31. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 32. Taotluse esitamine mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamiseks

Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal:

1) PRIA-le §-s 30 nimetatud dokumendid;

2) «Mahepõllumajanduse seaduse» § 7 lõike 6 alusel Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse majandusüksuse tunnustamiseks või tunnustatud majandusüksuse puhul teabe  «Mahepõllumajanduse seaduse» § 12 alusel majandusüksuses tehtavate muudatuste kohta.

[RTL 2007, 68, 1209 – jõust. 3.09.2007]

§ 33. Taotluse esitamine kiviaia rajamise eest toetuse saamiseks  

(1) Kiviaia rajamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:

1) lisas 7 toodud vormi kohase kohustuse võtmise ja jätkamise taotluse;

2) põllumassiivi kaardi, millelmärgitakse rajatava kiviaia piirid;

3) Muinsuskaitseameti antud kirjaliku kinnituse taotleja majandusüksuse maade kuuluvusest sellisesse piirkonda, kus kiviaiad on traditsiooniliselt esinenud;

4) paragrahvi 30 punktis 5 nimetatud avalduse, kui tema andmed ei ole sellesse registrisse kantud.

(2) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2005]

§ 34. Taotluse esitamine kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse saamiseks

(1) Kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le:

1) lisas 7 toodud vormi kohase kohustuse võtmise ja jätkamise taotluse;

2) põllumassiivi kaardi, millel märgitakse taastatava või hooldatava kiviaia piirid;

3) kiviaia taastamise eest toetuse taotlemisel Muinsuskaitseameti antud kirjaliku kinnituse taotleja majandusüksuse maadel traditsioonilise kiviaia olemasolu ja seisundi kohta;

4) paragrahvi 30 punktis 5 nimetatud avalduse, kui tema andmed ei ole sellesse registrisse kantud.

(2) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 2006]

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 10.07.2005]

§ 35. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 36. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 37. [Kehtetu – RTL 2004, 142, 2155 – jõust. 12.11.2004]

§ 38. [Kehtetu – RTL 2004, 142, 2155 – jõust. 12.11.2004]

§ 39. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 40. Taotluse esitamine ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse saamiseks

Ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotleja esitab kohustuse võtmise aastal PRIA-le § 30 punktides 1–3 ja 5 nimetatud dokumendid ning lisas 6 toodud vormi kohase ohustatud tõugu loomade loetelu.

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 1.05.2005]

§ 41. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

4. peatükk
TOETUSE TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 42. Taotluste kontrollimise üldine kord

(1) PRIA vaatab taotluse ja §-des 29–41 nimetatud muud esitatud dokumendid läbi ning kontrollib koostöös teiste täidesaatva riigivõimu asutustega dokumentides esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele.

(2) PRIA teostab kohapealset kontrolli Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse 1257/1999/EÜ (Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks) kohaldamiseks (EÜT L 153, 30.04.2004, lk 30 – 82), artikli 69 kohaselt.

(3) Taotlejate koolitusel osalemise kohustuse täitmise kontrollimiseks esitab PRIA § 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud tegevuste eest toetuse taotlejate nimekirja Põllumajandusministeeriumile iga kohustuseaasta 15. juuliks.

(4) Põllumajandusministeerium esitab § 2 punktis 1 või 3 nimetatud tegevuste puhul § 4 lõike 1 punktis 8 ja § 8 lõikes 6 nimetatud koolitustel osalejate nimekirjad PRIAle eelarveaasta 15. oktoobriks.

[RTL 2008, 79, 1113 – jõust. 26.09.2008]

(5) Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 19 kohaselt määrab PRIA taotlejale tähtaja taotluses või muudes esitatud dokumentides esinevate ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamiseks. Tähtpäevaks ilmsete ebatäpsuste kõrvaldamata jätmise korral võib PRIA jätta taotluse rahuldamata.

(6) Kui PRIA avastab kohapealse kontrolli tegemisel üldise keskkonnanõude rikkumise, teavitab ta sellest arengukavas nimetatud järelevalveasutust.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 42¹. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 43. Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse taotluste kontrollimine

(1) PRIA esitab mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotlejate nimekirja koos mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta esitatud andmetega Taimetoodangu Inspektsioonile iga kohustuseaasta 15. juuliks.

(2) Taimetoodangu Inspektsioon esitab PRIA-le andmed taotleja mahepõllumajanduslikult tunnustatud põldude kohta, taotleja majandusüksuses peetavate põllumajandusloomade koguarvu loomühikutes ning mahepõllumajanduslikult peetavate põllumajandusloomade arvu loomühikutes iga kohustuseaasta 15. oktoobriks.

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 1.05.2005]

§ 44. Ohustatud tõugu looma kasvatamise toetuse taotluse kontrollimine

PRIA esitab ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotlejate nimekirja koos ohustatud tõugu looma kasvatamise kohta esitatud andmetega kontrollimiseks Veterinaar- ja Toiduametile iga kohustuseaasta 15. juuliks. Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib neid ja esitab PRIA-le andmed ohustatud tõugu looma toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele vastavuse kohta iga kohustuseaasta 15. septembriks.

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 1.05.2005]

§ 45. Avaldus taotluse menetlemise lõpetamiseks

Taotleja võib kohustuse võtmise aastal esitada PRIA-le kirjaliku avalduse taotluse menetlemise lõpetamiseks Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 27 kohaselt.

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

5. peatükk
TOETUSE VÄHENDAMINE TOETUSE SAAMISE NÕUETE RIKKUMISE KORRAL

1. jagu
Toetuse vähendamise üldised alused

§ 46. Toetuse vähendamise üldised alused

(1) Kui taotluse kontrollimisel §-des 42–43 sätestatud korras tehakse kindlaks, et §-des 4 ja 8 nimetatud tegevuste puhul põllumajandusmaa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, rakendatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 50 lõigetes 1ja 7 ning artikli 51 lõikes 1 sätestatut.

(2) [Kehtetu – RTL 2005, 46, 638 – jõust. 1.05.2005]

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

§ 47. Toetuse vähendamine üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral

Kui PRIA on kohapealse kontrolli käigus teinud kindlaks, et taotleja ei täida üldisi keskkonnanõudeid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aastal määratavat toetust:

1) 10%, kui looduslikul rohumaal on kasutatud väetisi või taimekaitsevahendeid;

2) üldiste keskkonnanõuete punktis 12 sätestatud nõuete rikkumise korral komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 IV jaotise II peatüki kohaselt;

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

3) 10%, kui taotleja on põletanud kulu tuleohtlikul ajal, mis on sätestatud «Päästeseaduse» § 21 lõike 4 alusel kehtestatud korras, või on põletanud põhku;

4) 5%, kui taotleja on põllumajanduses kasutanud töötlemata reoveesetet või on maal, kus kasvatatakse köögivilja- või marjakultuuri ning ravim- ja maitsetaimi, kasutanud töödeldud reoveesetet või kui reoveesette kasutajal ei ole kasutatava sette kohta majandusüksuses kontrollimiseks kohapeal kättesaadav sette kasutamiseks andja antud dokument, kuhu on märgitud sette töötlusviis, mis on sätestatud «Veeseaduse» § 26 ¹ lõike 2 alusel kehtestatud korras;

5) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 26¹ lõikes 4 sätestatud nõuet, mille alusel sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta keskmisena kuni 170 kg lämmastikku aastas;

6) 10%, kui taotleja on «Veeseaduse» § 26³ lõike 1 alusel määratud   nitraaditundliku ala haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi, laotanud pinnale väetisi;

7) 15%, kui taotleja on laotanud orgaanilisi ja mineraalväetisi ajavahemikul 1. detsembrist kuni 31. märtsini;

8) 5%, kui taotleja ei pea «Veeseaduse» § 26¹ lõike 7 alusel kehtestatud põlluraamatut, või 5% põllu eest, mille kohta ei ole «Veeseaduse» § 26 ¹ lõigete 2 ja 7 alusel kehtestatud korras ettenähtud andmeid põlluraamatusse kantud;

9) 5%, kui taotleja on rikkunud «Veeseaduse» § 26² lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuet, mille alusel põllumajandusloomade pidamisel peab loomapidamishoonel, kus peetakse üle 10 loomühiku põllumajandusloomi, olema sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla, mis peab mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Loomapidamishoonetes, kus loomi peetakse sügavallapanul, ei ole sõnniku- ja virtsahoidlat vaja;

10) 10%, kui sõnnikuaun asub veekogule lähemal kui 100 meetrit;

11) 5%, kui taotlejal ei ole üle kolme aasta vanuse taimekaitseseadme kohta tõendit, et taimekaitseseade on läbinud ülevaatuse vastavalt «Taimekaitseseaduse» § 87 lõike 4 alusel kehtestatud korrale;

12) 5%, kui taotleja on rikkunud «Taimekaitseseaduse» § 79 lõikes 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsevahendi turule lubamise otsuses ettenähtud juhul olema läbinud taimekaitsekoolituse ja tal peab olema taimekaitsetunnistus;

13) 15%, kui taotleja on rikkunud «Loomakaitseseaduse» § 3 lõike 2 punktis 1 sätestatud nõuet, mille alusel peab loomapidaja tagama oma majandusüksuses peetavatele põllumajandusloomadele sööda ja joogivee kättesaadavuse;

14) 5%, kui taotleja ei pea arvestust loomadel ravimite kasutamise üle «Ravimiseaduse» § 15 lõike 7 alusel kehtestatud korras;

15) 5%, kui taotleja ei pea oma põllumajandusloomade kohta arvestust «Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõigete 2 ja 2 ¹ alusel kehtestatud korras.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

2. jagu
Toetuse vähendamine keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumise korral

§ 48. Toetuse vähendamine keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumise korral

Paragrahvides 4 ja 5 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:

1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud § 5 lõike 1 punktis 1 sätestatud viljavahelduse nõuet, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;

2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ettevõttes ei ole § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra ja tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks. Kui viljavaheldusplaani/külvikorra sisseviimise plaani ei ole kantud kõiki §-s 5 nimetatud andmeid, tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks;

3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole koostanud § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud väetusplaani, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 10% võrra;

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

4) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et väetist on kasutatud rohkem, kui on sätestatud § 4 lõike 1 punktis 3, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;

5) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja, kes ei ole kohustuse võtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul teinud mullaproovide analüüse ja § 4 lõike 1 punkides 6 ja 7 nimetatud uute mullaproovide analüüsi tulemused ei ole majandusüksuses kättesaadavad alates neljanda kohustuseaasta 15. juunist, vähendatakse taotleja neljanda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra ja taotlejale tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks;

[RTL 2007, 68, 1209 – jõust. 3.09.2007]

6) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on teinud mullaproovide analüüsid kohustuse võtmise aastale eelnenud kolme aasta jooksul, kuid § 4 lõikes 5 nimetatud uute mullaproovide analüüsi tulemused ei ole majandusüksuses kättesaadavad alates viienda kohustuseaasta 15. juunist, vähendatakse taotleja viienda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra ja taotlejale tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks;

[RTL 2007, 68, 1209 – jõust. 3.09.2007]

7) kui taotleja ei ole osalenud kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks § 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel vähemalt kuus tundi, vähendatakse kohustuse võtmise aasta toetussummat 5% võrra;

8) kui taotleja ei ole lisaks § 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud koolitusele viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks osalenud veel vähemalt kuus tundi § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise koolitusel, vähendatakse viienda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra;

9) kui majandusüksuses kasvatatakse § 4 lõike 1 punktis 10 nimetatud loomi, aga neid ei ole ajavahemikus 17. maist kuni 1. septembrini karjatatud väljas, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat 20% võrra;

10) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole 31. juuliks niitnud puuvilja- ja marjaaia võraaluseid ja reavahesid, vähendatakse rikkumise kindlakstegemise aasta toetussummat selle põllu kohta 20% võrra.

11) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud § 4 lõike 1 punktides 5 ja 10¹ sätestatud nõuet, vähendatakse toetust komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 IV jaotise II peatüki kohaselt.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

3. jagu

[Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

4. jagu
Toetuse vähendamine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

§ 50. Toetuse vähendamine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 8 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:

1) kui taotleja ei täida toetuse saamise eeltingimuseks olevaid keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saamise nõudeid, vähendatakse toetussummat vastavalt §-s 48 sätestatule;

2) kui taotleja ei ole osalenud lisaks § 8 lõikes 6 nimetatud koolitusele viienda kohustuseaasta 1. oktoobriks § 8 lõikes 7 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel vähemalt 18 tundi, vähendatakse viienda kohustuseaasta toetussummat 5% võrra;

3) kui taotleja ei ole kohustuse võtmise aasta 1. oktoobriks § 8 lõikes 6 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise koolitusel osalenud vähemalt 12 tundi, vähendatakse kohustuse võtmise aasta toetussummat 5% võrra;

4) kui tegelik mahepõllumajanduslikult kasutatav pindala on väiksem taotluses esitatud pindalast, vähendatakse toetust vastavalt § 46 lõikes 1 sätestatule selle kultuurigrupi kohta, mille kohta taotluses vale pindala esitati.

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

5. jagu
Toetuse vähendamine kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise nõuete rikkumise korral
[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 51. [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 52. Toetuse vähendamine kiviaia rajamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 10 nimetatud kiviaia rajamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral kohaldatakse järgmisi vähendamisi:

1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et rajatud kiviaed on pikem taotluses esitatust, arvutatakse toetus taotluses esitatud andmete alusel;

2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotluses esitatud kiviaia pikkus on suurem kui rajatud kiviaia pikkus, lähtutakse toetuse arvutamisel kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud pikkusest;

3) [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]
4) [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

5) [Kehtetu – RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

6) kui rajatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on haritud maad, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on niidetud enne 1. juulit, vähendatakse toetussummat 4% võrra.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 53. Toetuse vähendamine kiviaia taastamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 11 nimetatud kiviaia taastamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral vähendatakse toetussummat järgmiselt:

1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taastatud kiviaia pikkus on suurem kui taotluses esitatud kiviaia pikkus, arvutatakse toetus taotluses esitatud andmete alusel;

2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotluses esitatud kiviaia pikkus on suurem kui taastatud kiviaia pikkus, lähtutakse toetuse arvutamisel kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud pikkusest;

3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taastatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on maad haritud, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on seal niidetud enne 1. juulit, vähendatakse toetussummat 4% võrra.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 53¹. Toetuse vähendamine kiviaia hooldamise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 12 nimetatud kiviaia hooldamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral vähendatakse toetussummat järgmiselt:

1) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et hooldatud kiviaia pikkus on suurem  kui taotluses esitatud kiviaia pikkus, arvutatakse toetus taotluses esitatud andmete alusel;

2) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotluses esitatud kiviaia pikkus on suurem kui hooldatud kiviaia pikkus, lähtutakse toetuse arvutamisel kohapealse kontrolli käigus kindlaks tehtud pikkusest;

3) kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et hooldatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on maad haritud, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on seal niidetud enne 1. juulit, vähendatakse toetussummat 4% võrra.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 54. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 55. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 56. [Kehtetu – RTL 2004, 142, 2155 – jõust. 12.11.2004]

§ 57. [Kehtetu – RTL 2004, 142, 2155 – jõust. 12.11.2004]

6. jagu
[Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

7. jagu
[Kehtetu – RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

6. peatükk
TOETUSE TAOTLUSE RAHULDAMATA JÄTMINE TOETUSE SAAMISE NÕUETE RIKKUMISE KORRAL

1. jagu
Taotluse rahuldamata jätmise üldised alused

§ 61. Taotluse rahuldamata jätmise üldised alused

(1) Kui kõigi §-des 46–48 ja 50–53 sätestatud toetuse vähendamiste ning § 62 lõikes 1, §-s 63 ja § 64 punktis 1 sätestatud põllu osas taotluse rahuldamata jätmise tulemusel ning §-des 65–67 taotluse rahuldamata jätmise tulemusel on toetussumma tegevuse kohta vähenenud üle 50%, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal ja sellele järgneval aastal taotlus selle tegevuse osas rahuldamata. Samuti ei ole taotlejal järgmisel aastal õigust võtta selle tegevuse osas uut põllumajandusliku keskkonnatoetuse kohustust.

(2) Kui taotleja ei täida talle tehtud ettekirjutust puuduse kõrvaldamiseks, jäetakse taotlus ettekirjutuse täitmata jätmise aastal rahuldamata.

(2¹) Kui kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotleja ei täida talle tehtud ettekirjutust puuduse kõrvaldamiseks, jäetakse taotlus toetuse taotlemise aastale järgneval aastal rahuldamata.

(2²) Kui kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotleja ei täida talle tehtud ettekirjutust § 33 lõike 1 punktis 3 ja § 34 lõike 1 punktis 3 sätestatud kirjaliku kinnituse esitamise kohta, jäetakse taotlus selle kiviaia eest toetuse saamiseks, mille kohta taotlejal puudub kinnitus, rahuldamata.

(3) [Kehtetu – RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 62. Taotluse rahuldamata jätmine üldiste keskkonnanõuete rikkumise korral

(1) [Kehtetu – RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(2) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on rikkunud vähemalt kolme üldist keskkonnanõuet, jäetakse rikkumise kindlakstegemise aastal taotlus rahuldamata.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 63. Taotluse rahuldamata jätmine keskkonnasõbraliku tootmise nõuete rikkumise korral

(1) [Kehtetu – RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(2) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja on asendanud taotluses esitatud taimeliigi teise kõrgema või madalama toetusmääraga taimeliigiga ega ole sellest PRIA-t õigeaegselt teavitanud, jäetakse taotlus selle põllu osas rahuldamata.

(3) [Kehtetu – RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(4) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et § 4 lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud mullaproove on analüüsitud laboratooriumis, mis ei ole akrediteeritud, tehakse taotlejale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks.

[RTL 2007, 68, 1209 – jõust. 3.09.2007]

2. jagu
Taotluse rahuldamata jätmine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

§ 64. Taotluse rahuldamata jätmine mahepõllumajandusliku tootmise nõuete rikkumise korral

Paragrahvis 8 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral:

1) jäetakse taotlus rahuldamata selle põllu osas, mille kohta taotleja toetust taotleb, aga mis ei ole tunnustatud «Mahepõllumajanduse seaduses» sätestatud alusel;

2) jäetakse taotlus rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi, kui taotleja majandusüksuse tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks. Taotlejal ei ole järgmisel aastal õigust võtta uut mahepõllumajandusliku tootmise kohustust;

3) jäetakse taotlus rahuldamata pindala osas, mille kohta ei peeta § 8 lõike 3 punktis 2 sätestatud arvul loomi.

[RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

3. jagu
Taotluse rahuldamata jätmine kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise nõuete rikkumise korral

[RTL 2006, 34, 607 – jõust. 24.04.2006]

§ 65. Taotluse rahuldamata jätmine kiviaia rajamise nõuete rikkumise korral

(1) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks rajanud kiviaeda, jäetakse taotlus rahuldamata.

(2) Kui rajatud kiviaed ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või ei piirne sellega, jäetakse taotlus selle kiviaia eest toetuse saamiseks rahuldamata.

(3) Paragrahvis 10 nimetatud kiviaia rajamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral tehakse taotlejale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et:

1) rajatud kiviaed on madalam, kui on sätestatud § 10 lõike 1 punktis 1;

2) kiviaed on rajatud kohta, mis ei ole Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 66. Taotluse rahuldamata jätmine kiviaia taastamise nõuete rikkumise korral

(1) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks taastanud kiviaeda, jäetakse taotlus rahuldamata.

(2) Kui taastatud kiviaed ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või ei piirne sellega, jäetakse taotlus selle kiviaia eest toetuse saamiseks rahuldamata.

(3) Paragrahvis 11 nimetatud kiviaia taastamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral tehakse taotlejale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks, kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et:

1) taastatud kiviaed on madalam, kui on sätestatud § 11 lõike 1 punktis 1;

2) kiviaed on taastatud kohas, mis ei ole Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 67. Taotluse rahuldamata jätmine kiviaia hooldamise nõuete rikkumise korral

(1) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotleja ei ole toetuse taotlemise aastale järgneva aasta 1. septembriks hooldanud kiviaeda, jäetakse taotlus rahuldamata.

(2) Kui hooldatav kiviaed ei asu taotleja majandusüksuse põllumajanduslikus kasutuses oleval maal või ei piirne sellega, jäetakse taotlus selle kiviaia eest toetuse saamiseks rahuldamata.

(3) Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et taotlejal puudub kiviaia kohta Muinsuskaitseameti kirjalik kinnitus, tehakse ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 68. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 69. [Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

§ 70. [Kehtetu – RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

§ 71. [Kehtetu – RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

4. jagu
[Kehtetu – RTL 2005, 76, 1067 – jõust. 10.07.2005]

5. jagu
Taotluse rahuldamata jätmine ohustatud tõugu looma kasvatamise nõuete rikkumise korral

§ 73. Taotluse rahuldamata jätmine ohustatud tõugu looma kasvatamise nõuete rikkumise korral

(1) Kui kontrolli käigus tehakse kindlaks, et loom, kelle kohta taotletakse toetust ohustatud tõugu looma kasvatamiseks, ei vasta §-s 25 sätestatud tingimustele, jäetakse taotlus selle looma osas rahuldamata.

(2) [Kehtetu – RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

[RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

7. peatükk
TOETUSE MÄÄRAMINE, TAOTLUSE RAHULDAMATA JÄTMINE JA TOETUSE MAKSMINE

§ 74. Toetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine

(1) Paragrahvides 42–44 sätestatud kontrolli tulemuste põhjal otsustab PRIA peadirektor toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotlemisele järgneva aasta 25. jaanuariks ning kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotlemise puhul teise kohustuseaasta 25. jaanuariks.

(2) [Kehtetu – RTL 2005, 46, 638 – jõust. 01.05.2005]

(3) Kui taotleja esitab valeandmeid, jäetakse taotlus rahuldamata Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 72 kohaselt.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 75. Toetuse määr

(1) Põllumajandusliku keskkonnatoetuse tegevuste ja alategevuste toetusmäärad on toodud arengukava 9. peatüki punktis 9.2.

(2) Kui nõuetekohaste taotluste alusel makstav toetuste summa ületab arengukavas toodud vastava aasta eelarve, võib põllumajandusminister otsustada põllumajandusliku keskkonnatoetuse tegevuse või alategevuse kohta esitatud nõuetekohaste taotluste alusel makstava toetussumma vähendamise.

(3) Toetust makstakse EL Nõukogu määruse 1257/1999/EÜ artikli 24 lõikes 2 toodud hektari või looma kohta sätestatud maksimaalse toetussumma ulatuses.

[RTL 2005, 112, 1772 – jõust. 20.11.2005]

§ 76. Majandusüksuses tehtud muudatustest teavitamine

(1) Taotleja teavitab PRIA-t majandusüksuses tehtud olulistest muudatustest võrreldes taotluses esitatuga ja nõuete täitmist takistavatest asjaoludest muudatuse tegemisest või takistava asjaolu tekkimisest alates kirjalikult 10 tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 15. oktoobriks.

(2) Oluliseks muudatuseks loetakse seda, kui taotleja asendab taotlusel esitatud taimeliigi või vähendab kohustust, mille kohta ta toetust taotles.

(3) Taotleja esitab kohustuse suurendamise või asendamisega seotud muudatused § 29 lõike 2 kohaselt.

(4) Olulisi muudatusi võetakse toetuse määramise otsuse tegemisel arvesse muudatusest teatamise aastast alates.

(5) Taotleja võib suurendada toetusaluse põllumajandusmaa pindala selle põllumajandusmaa arvelt, mille kohta ei ole kohustust võetud, kuni 30% kohustuse võtmise aastal taotluses esitatud põllumajandusmaa pindalast või Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 37 lõike 2 kohaselt kuni 2 hektarit.

(6) Kui taotleja suurendab toetusaluse põllumajandusmaa pindala üle lõikes 5 sätestatud määra, loetakse Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 37 alusel olemasolev kohustus ja uus kohustus üheks kohustuseks, mille kestus on viis aastat.

(7) Taotleja võib suurendada §-s 25 nimetatud ohustatud tõugu loomade arvu sama kohustuse piires kuni kahe looma või kuni 30% võrra.

(8) [Kehtetu – RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(8¹) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

(9) Lõikes 1 nimetatud muudatustest ei ole taotlejal õigus PRIA-t teavitada kohapealse kontrolli tegemise kavatsusest teadasaamisest arvates.

§ 77. Kohustuse ülevõtmine

(1) Taotleja ei saa võetud kohustust üle anda ega üle võtta kohustuse võtmise aastal, välja arvatud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse»§ 66 lõikes 3 nimetatud vääramatu jõu juhtudel (edaspidi vääramatu jõud ).

(2) Kui toetuse saaja annab võetud kohustuse kehtivusajal kogu oma majandusüksuse või osa sellest üle teisele isikule, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artiklit 36. Kohustuse ülevõtmise korral vormistavad kohustuse üleandja ja kohustuse ülevõtja kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti, millest nähtub, milline majandusüksus või selle osa üle võeti.

(3) Kui toetuse saaja suurendab põllumajandusmaa pindala, loomade arvu või rajatava, taastatava või hooldatava kiviaia pikkust seoses kohustuse ülevõtmisega, loetakse esialgne kohustus ja ülevõetud kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel varem ei olnud kohustust, loetakse kohustuse kestuseks üle võetud kohustuse kestus.

(3¹) Füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik võib suurendada kohustusaluse põllumajandusmaa pindala 2007. aastal võetud keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse ülevõtmisega. Sel juhul loetakse esialgne kohustus ja ülevõetud kohustus üheks kohustuseks, mille kestus arvestatakse lühemat aega kestnud kohustuse järgi. Kohustuse ülevõtmisest alates kehtivad kogu uue keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse suhtes § 82 lõigetes 7² kuni 7⁴ sätestatud nõuded ja uue mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse suhtes § 82 lõigetes 7⁵ ja 7⁶ sätestatud nõuded.

[RTL 2007, 68, 1209 – jõust. 3.09.2007]

(4) Lõigetes 3 ja 3¹ nimetatud muudatustest teavitab toetuse saaja PRIA-t § 29 lõikes 4 sätestatud ajavahemikul, esitades § 29 lõikes 2 nimetatud dokumendid ning kohustuse üleandmise-vastuvõtmise akti kohustuse vastuvõtmise kohta.

[RTL 2007, 68, 1209 – jõust. 3.09.2007]

(5) Kohustuse üleandjal ja ülevõtjal on õigus kohustust vähendada või suurendada § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse arvelt.

§ 78. Kohustuse asendamine

(1) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse saaja võib viieaastase kohustuseperioodi kestel asendada oma kohustuse osaliselt või täielikult § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, ilma et temalt nõuetekohaselt asendatud põllumajandusmaa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks.

(1¹) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise või § 2 punktis 3 nimetatud mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saaja võib viieaastase kohustuseperioodi kestel asendada oma kohustuse osaliselt või täielikult Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 21 lõike 1 kohaselt põllumajandusmaa metsastamise kohustusega, ilma et temalt nõuetekohaselt asendatud põllumajandusmaa pindala kohta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi nõutaks.

(2) Kui keskkonnasõbraliku tootmise kohustus asendatakse mahepõllumajandusliku tootmise kohustusega, on uue kohustuseperioodi kestuseks viis aastat. Kui osal majandusüksuse põldudest kehtib juba varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise toetuse kohustus, on uue kohustuseperioodi kestuseks varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse kestus.

(3) Kohustuse asendamisest teavitab toetuse saaja PRIA-t § 29 lõikes 4 sätestatud ajavahemikul, esitades § 29 lõikes 2 nimetatud dokumendid ning kohustuse asendamise akti kohustuse asendamise kohta.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 79. Kohustuse pikenemine

Kui taotleja taotleb toetust § 2 punktis 3 nimetatud tegevuse eest, pikeneb varem võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustus uue kohustuse kehtivuse lõpuni.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 80. Toetuse maksmine

(1) Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 44 kohaselt makstakse toetus taotleja arvelduskontole § 74 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel ajavahemikus 1. detsembrist kuni 30. aprillini. Kui pärast toetuse määramise otsust selguvad asjaolud, mis nõuavad täiendavat kontrollimist, siis nende taotluste osas nimetatud toetuse väljamaksmise tähtaega ei kohaldata.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(2) Lõikes 1 nimetatud toetus makstakse kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotlemise puhul kogu kohustuseperioodi eest taotleja arvelduskontole taotlemisele järgneva aasta 1. detsembrist kuni 30. aprillini. Kui pärast toetuse määramise otsust selguvad asjaolud, mis nõuavad täiendavat kontrollimist, siis nende taotluste osas nimetatud toetuse väljamaksmise tähtaega ei kohaldata.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(3) Kohustuse võtmise aastal on taotlejal õigus enne taotleja arvelduskontole toetuse maksmist teha PRIA-le kirjalik avaldus toetusest loobumise ja kohustuse võtmata jätmise kohta.

(4) Lõikes 3 nimetatud avaldust on taotlejal õigus kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotlemise puhul teha kohustuse võtmise aastal või kohustuse võtmisele järgneval aastal.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

§ 81. Toetuse tagasinõudmine

(1) Kui pärast toetuse väljamaksmist tehakse kindlaks, et toetus on makstud alusetult, nõuab PRIA toetuse saanud isikult toetuse tagasimaksmist riigieelarve tuludesse Euroopa Komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikli 73 alusel.

(2) Kui toetuse saaja on täitnud võetud kohustustest vähemalt kolme järjestikuse aasta kohustused ja Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ artikli 36 kohaselt lõpetab põllumajandusliku tegevuse, ei nõuta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi selle maa või loomade arvu osas, mille osas taotlejal väheneb kohustuseperioodi jooksul üle 30% põllumajandusmaa pindala või ohustatud tõugu loomade puhul loomade arv, mille kohta ta kohustuse võtmise aastal võttis § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja tõestab, et ta ei saa jätkata võetud kohustuse täitmist vääramatu jõu tõttu. Kui kohustus on võetud kahe või kolme ohustatud tõugu looma kohta ja taotlejal väheneb kohustus loomade arvu osas, ei nõuta eelmistel aastatel makstud toetust tagasi ühe looma osas. Kui taotlejal on vähenenud keskkonnasõbraliku tootmise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustus, arvutatakse tagasinõutav toetuse suurus keskmise ühikumäära alusel.

(3¹) Taotlus jäetakse rahuldamata selle maa või loomade arvu osas, mille osas taotlejal väheneb kohustuseperioodi jooksul alla 30% põllumajandusmaa pindala või  ohustatud tõugu loomade puhul loomade arv, mille kohta ta kohustuse võtmise aastal võttis § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustuse.

(4) Kui toetuse saaja taotleb kohustuse võtmisele järgnevatel kohustuseaastatel toetust alla 1,00 hektari suuruse põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta, jäetakse taotlus rahuldamata ja võetud kohustus lõpeb.

(5) Kui toetuse saaja ei esita kohustuse võtmisele järgnevatel kohustuseaastatel PRIA-le § 29 lõikes 2 nimetatud dokumente, lõpeb võetud kohustus ning eelmistel aastatel makstud toetus nõutakse tagasi.

(6) Kui pärast kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse väljamaksmist tehakse kohapealse kontrolli käigus kindlaks, et rajatud, taastatud või hooldatud kiviaiale lähemal kui 1,5 meetrit on haritud maad, kasutatud väetisi ja taimekaitsevahendeid või on niidetud enne 1. juulit, nõutakse makstud toetus 4% ulatuses tagasi.

(7) Paragrahvides 10–12 nimetatud kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse saamise nõuete rikkumise korral tehakse taotlejale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks, kui ülejäänud nelja kohustuseaasta jooksul tehtud kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et:

1) rajatud või taastatud kiviaed on madalam kui 60 cm;

2) taotlejal puudub kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise kohta Muinsuskaitseameti kirjalik kinnitus;

3) taotleja ei ole ülejäänud nelja kohustuseaasta 1. septembriks kiviaeda rajamise puhul § 10 lõike 1 punktis 3, taastamise puhul § 11 lõike 1 punkti 3 või hooldamise puhul § 12 lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuete kohaselt hooldanud.

(8) Kui kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotleja ei täida talle ülejäänud nelja kohustuseaasta jooksul lõike 7 kohaselt tehtud ettekirjutust puuduse kõrvaldamiseks, nõutakse makstud toetus 20% ulatuses tagasi.

(9) Kui kiviaia rajamise, taastamise või hooldamise eest toetuse taotleja ei täida talle ülejäänud nelja kohustuseaasta jooksul tehtud ettekirjutust § 33 lõike 1 punktis 3 ja § 34 lõike 1 punktis 3 sätestatud kirjaliku kinnituse esitamise kohta, nõutakse toetus selle kiviaia eest, mille kohta taotlejal puudub kinnitus, tagasi.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 82. Rakendussätted

(1) 2004. aastal põllumajanduslikku keskkonnatoetust taotlenud isikud peavad olema § 4 lõike 1 punktis 8 ja § 8 lõikes 6 nimetatud koolitusel osalenud kohustuse võtmise aastale järgneva aasta 14. juuniks. Kui nimetatud koolitusel ei ole taotleja osalenud 2005. aasta 14. juuniks, vähendatakse § 48 punkti 7 ja § 50 punkti 3 alusel kohustuse võtmise aastale järgneva aasta toetussummat 5% võrra ja taotlejale tehakse ettekirjutus osaleda koolitusel ette nähtud tähtajaks .

(2) Paragrahvi 42 lõikes 4 nimetatud nimekirjad esitab Põllumajandusministeerium 2004. a põllumajandusliku keskkonnatoetuse taotlejate kohta PRIA-le 15. juuliks 2005. aastal.

(3) 2005. aastal esitab PRIA § 42¹ lõike 1 kohaselt nimekirja nende taotlejate kohta, kes võtsid kohustuse 2004, aastal, 1. veebruariks.

(4) Paragrahvi 47 lõike 1 punktis 4 nimetatud nõuet, punktis 8 nimetatud «Veeseaduse» 26¹ lõike 2 alusel kehtestatud nõuet ning punktis 9 nimetatud «Veeseaduse» 26 ² lõike 2 alusel kehtestatud nõuet kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006. a.

(5) Kui sõnnikuhoidla kuulub 1. jaanuaril 2002. a kasutusel oleva loomakasvatushoone juurde ja ta asub nitraaditundlikul alal, tuleb § 47 lõike 1 punktis 9 nimetatud nõue täita 31. detsembriks 2008. a. Väljaspool nitraaditundlikku ala tuleb nõue täita 1. jaanuarist 2010. a.

(6) Paragrahvi 47 lõike 1 punktis 11 nimetatud nõuet kohaldatakse alates 1. maist 2005. a.  2005. aastal peab taotlejal vastav tõend olema ettevõttes kohapeal hiljemalt alates 15. juunist.

(7) 2005. aastal võib keskkonnasõbraliku tootmise tegevuse eest toetust taotleda, kui taotlejale on 2004. aastal tehtud keskkonnasõbraliku tootmise tegevuse eest toetuse määramise otsus ning kui taotlejal on § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustus või kui taotlejal asub vähemalt üks põld põllumassiivil, mis tervikuna asub Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a  korraldusega nr 615 määratletud NATURA 2000 võrgustiku alal (edaspidi Natura 2000 ala) ning kui taotleja on 2005. aastal taotlenud «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» alusel pindalapõhist toetust.

(7¹) 2006. aastal võib keskkonnasõbraliku tootmise tegevuse eest toetust taotleda, kui taotlejal on kehtiv keskkonnasõbraliku tootmise kohustus ning kui taotlejal on § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustus.

(7²) 2007. aastast kuni kohustuse lõppemiseni võib keskkonnasõbraliku tootmise eest toetust taotleda isik, kellel on kehtiv keskkonnasõbraliku tootmise kohustus ning kellel on § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustus. Füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellel puudub keskkonnasõbraliku tootmise kohustus, võib taotleda toetust selle põllu kohta, mis asub põllumassiivil, mis tervikuna asub Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17 «Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alakaitse-eeskiri^» kehtestatud nitraaditundlikul alal.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(7³) Kui 2007. aastal taotletakse toetust lõikes 7²  nimetatud nitraaditundliku ala kohta, peab taotleja võtma kogu majandusüksuse põllumaa kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud «Eesti maaelu arengukava 2007–2013» (edaspidi arengukava 2007–2013) raames keskkonnasõbraliku majandamise toetuse rakendamisest alates keskkonnasõbraliku majandamise toetuse viieaastase kohustuse. Sel juhul püsirohumaa kohta võetud kohustus lõpeb.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(7⁴) Kui 2007. aastal taotletakse toetust lõikes 7³  nimetatud nitraaditundliku ala kohta, peab § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuet täitma kogu majandusüksuse nitraaditundlikul alal asuval põllumajandusmaal.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(7⁵) 2007. aastal võib mahepõllumajandusliku tootmise eest toetust taotleda isik, kellel on kehtiv mahepõllumajandusliku tootmise kohustus ja kellel on § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustus. Füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellel puudub mahepõllumajandusliku tootmise kohustus või isik, kes suurendab toetusaluse põllumajandusmaa pindala § 76 lõike 6 kohaselt, võib 2007. aastal toetust taotleda juhul, kui ta võtab endale kogu kohustusealuse põllumajandusmaa kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud arengukava 2007–2013 raames mahepõllumajandusliku tootmise toetuse rakendamisest alates mahepõllumajandusliku tootmise toetuse viieaastase kohustuse. 2008. aastast kuni kohustuse lõppemiseni võib mahepõllumajandusliku tootmise eest toetust taotleda isik, kellel on kehtiv mahepõllumajandusliku tootmise kohustus ja kellel on § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustus ning kes ei suurenda § 76 lõike 6 kohaselt põllumajandusmaa pindala üle 30%. Füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellel puudub mahepõllumajandusliku tootmise kohustus, võib 2008. aastal toetust taotleda juhul, kui ta võtab endale kogu kohustusealuse põllumajandusmaa kohta nõukogu määruse (EÜ) 1698/2005 artikli 18 lõike 4 alusel heaks kiidetud arengukava 2007–2013 raames mahepõlumajandusliku tootmise toetuse rakendamisest alates mahepõllumajandusliku tootmise toetuse viieaastase kohustuse.

[RTL 2008, 79, 1113 – jõust. 26.09.2008]

(7⁶) 2007. ja 2008. aastal võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse puhul makstakse rohumaa kohta toetust, kui rohumaa kohta peetakse majandusüksuses «Mahepõllumajanduse seaduse» kohaselt aasta ringi hektari kohta vähemalt 0,3 loomühikule vastaval hulgal loomi või kui rohumaad kasutatakse heinaseemne kasvatamiseks või kuni 2-aastase haljasväetisena sisseküntava rohumaana.

[RTL 2008, 32, 482 – jõust. 26.04.2008]

(7⁷) 2007. aastast kuni kohustuse lõppemiseni võib ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetust taotleda isik, kellel on kehtiv ohustatud tõugu looma kasvatamise kohustus ning kellel on § 3 lõike 1 punktis 3 nimetatud kohustus.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(8) 2005. aastal esitab lõikes 7 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja, kelle põld asub põllumassiivil, mis tervikuna asub Natura 2000 alal, ajavahemikus 11. juulist kuni 21. juulini lisas 8 toodud vormi kohase taotluse ja lisas 5 toodud vormi kohase kinnituse kohustuse võtmise kohta. Kinnitust ei pea esitama, kui taotlejal on § 2 punktis 1 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise kohustus. Kohustuse võtmise aasta alguseks loetakse pindalapõhise toetuse taotluse esitamise tähtpäev.

(8¹) 2005. aastal peab lõikes 7 nimetatud keskkonnasõbraliku tootmise eest toetuse taotleja, kelle põld asub põllumassiivil, mis tervikuna asub Natura 2000 alal, olema osalenud § 4 lõike 1 punktis 8 nimetatud koolitusel kohustuse võtmise aastale järgneva aasta 14. juuniks. Kui taotleja ei ole nimetatud tähtpäevaks koolitusel osalenud, vähendatakse tema kohustuse võtmisele järgneva aasta toetussummat § 48 punkti 7 alusel 5% võrra.

(9) Paragrahvi 76 lõikes 5 nimetatud toetusalust põllumajandusmaa pindala on 2005. aastal lubatud suurendada keskkonnasõbraliku tootmise kohustuse puhul, kui toetuse taotlejal asub vähemalt üks põld põllumassiivil, mis tervikuna asub Natura 2000 alal, või mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse puhul.

(9¹) Paragrahvi 76 lõikes 5 nimetatud toetusalust põllumajandusmaa pindala on 2006. aastal lubatud suurendada üksnes mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse puhul.

(9²) Paragrahvi 76 lõikes 5 nimetatud toetusalust põllumajandusmaa pindala on lubatud 2007. aastast alates suurendada üksnes mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse puhul.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(10) 2005. aastal on § 29 lõikes 4 nimetatud kiviaia rajamise, taastamise ja hooldamise eest toetuse taotlemise dokumentide esitamise tähtaeg 5. septembrist 14. oktoobrini.

(11) Paragrahvi 3 lõiget 4, § 48 punkti 7, § 50 punkti 3 ning § 81 lõikeid 3 ja 3¹ rakendatakse tagasiulatuvalt 17. novembrist 2005. a ja § 8 lõikeid 6 ja 7 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. märtsist 2006. a.

[RTL 2006, 64, 1173 – jõust. 25.08.2006]

(12) Alates 2008. aastast peab 2007. aasta ja sellele järgnevate  aastate § 4 lõike 1 punkti 2 kohaselt koostatud väetusplaan olema kuni kohustuseperioodi lõppemiseni majandusüksuses kohapeal kontrollimiseks kättesaadav. Kui kohapealse kontrolli käigus tehakse kindlaks, et 2007. aasta ja sellele järgnevate aastatel koostatud väetusplaan ei ole majandusüksuses kohapeal kontrollimiseks kättesaadav, nõutakse makstud toetus aasta eest, mille kohta väetusplaani ei koostatud, 10% ulatuses tagasi.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(13) Taotleja, kes jätkab selle määruse alusel võetud kohustust või taotleja, kes võtab endale § 82 lõike 7² alusel keskkonnasõbraliku tootmise või lõike 7⁵ alusel mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse, esitab § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumendid 2007. aastal ajavahemikus 9. maist kuni 29. maini selleks eraldi antud määruse lisas kehtestatud vormi kohastena.

[RTL 2007, 35, 607 – jõust. 30.04.2007]

(14) Lõikes 7² nimetatud nitraaditundliku ala kohta võetud keskkonnasõbraliku tootmise ja 2007. ning 2008. aastal võetud mahepõllumajandusliku tootmise kohustuse puhul makstakse toetus 2008. aastal taotluse esitanud taotleja arvelduskontole § 74 lõikes 1 nimetatud otsuse alusel hiljemalt 2008. aasta 15. oktoobriks.

[RTL 2008, 32, 482 – jõust. 26.04.2008]

(15) Tori tõugu hobuse kasvatamise kohustuse võtnud toetuse saaja kehtiv kohustus kehtib kuni kohustuseperioodi lõpuni ka kõigi enne 2009. aasta 2. maid toetuse saamise nõuetele vastanud kohustusealuste tori tõugu hobuste osas.

[RTL 2009, 25, 321 – jõust. 20.03.2009]

 (16) Tori tõugu hobuse kasvatamise kohustuse võtnud toetuse saaja  võib alates 2009. aasta 2. maist asendada kohustusealuse tori tõugu hobuse ainult vähemalt kuue kuu vanuse tori tõugu hobuste tõuraamatu TA-ossa kantud või sinna kandmiseks sobiliku ja tori tõu universaalsuuna hobuste populatsiooni kuuluva tori tõugu hobusega, kelle kohta ei ole veel kohustust võetud.

[RTL 2009, 25, 321 – jõust. 20.03.2009]

(17) Kui tori tõugu hobuse kasvatamise kohustuse võtnud toetuse saaja suurendab tori tõugu hobuste arvu samakohustuse piires § 76 lõikes 7 sätestatud määral, võetakse alates 2009. aastast kohustusealuste loomade arvu suurendamise korral arvesse ainult taotlusel märgitud vähemalt kuue kuu vanune tori tõugu hobuste tõuraamatu TA-ossa kantud või sinna kandmiseks sobilik ja tori tõu universaalsuuna hobuste populatsiooni kuuluv tori tõugu hobune, kelle kohta ei ole veel kohustust võetud.

[RTL 2009, 25, 321 – jõust. 20.03.2009]

(18) Tori tõugu hobuse kasvatamise kohustuse võtnud toetuse saaja võib alates 2009. aasta 2.maist lõpetada kohustuse enne 2009. aasta 2. maid toetuse saamise nõuetele vastanud kohustusealuste tori tõugu hobuste osas, kes ei ole kantud tori tõugu hobuste tõuraamatu TA-ossa ja ei kuulu tori tõu universaalsuuna hobuste populatsiooni, ilma et temalt nende loomade kohta eelmistel aastatel makstud toetus tagasi nõutaks.

[RTL 2009, 25, 321 – jõust. 20.03.2009]

§ 83. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2004. a.

Lisa 1

Lisa 2

Lisa 3

Lisa 4

Lisa 5

Lisa 6

Lisa 7

Lisa 8