Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri

Õigusakt

Väljaandja:	Rahandusminister
Akti liik:	määrus
Teksti liik:	terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:	13.03.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:	09.10.2009
Avaldamismärge:

Vali redaktsioon:

Eelmine ...

Järgmine ...

Hetkel kehtiv

Võrdle redaktsioone

Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri

Vastu võetud 02.01.2006 nr 1
RTL 2006, 5, 83
jõustumine 14.01.2006

Muudetud järgmiste aktidega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

7.08.2006 nr 49 (RTL 2006, 64, 1175) 25.08.2006

12.04.2007 nr 25 (RTL 2007, 36, 633) 6.05.2007

7.11.2007 nr 49 (RTL 2007, 87, 1464) 24.11.2007

14.03.2008 nr 8 (RTL 2008, 28, 418) 12.04.2008

19.12.2008 nr 55 (RTL 2008, 105, 1504) 3.01.2009 (rakendatakse alates 1.01.2009)

27.02.2009 nr 13 (RTL 2009, 22, 280) 13.03.2009 (rakendatakse alates 1.01.2009)

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» § 8 lõike 4¹, § 23 lõike 1¹ ja § 32 lõike 1, «Riigivaraseaduse» § 16 lõike 4 ja «Täitemenetluse seadustiku» § 211 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Riigieelarve kassaline teenindamine

(1) Riigieelarve kassalist teenindamist korraldab Rahandusministeeriumi riigikassa osakond (edaspidi riigikassa).

(2) Riigieelarve kassaline teenindamine toimub e-riigikassa vahendusel.

(3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni (edaspidi kontsernikonto) koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega.

(4) «Riigieelarve seaduse» § 23 lõike 1 kohaselt võib erandjuhtudel rahandusminister oma käskkirjaga riigiasutustele anda eriloa riigikassa kontserniväliste arvelduskontode kasutamiseks. Eriluba kehtib ühe eelarveaasta ning tähtaja pikendamise taotlused tuleb jooksval eelarveaastal esitada riigikassale hiljemalt 15. novembriks.

(5) Riigiasutuse reorganiseerimise või sulgemise korral edastab asutus viivitamatult riigikassale vastava Vabariigi Valitsuse korralduse, § 2 lõikes 2 nimetatud e-riigikassa kontode sulgemise, § 2 lõikes 7 nimetatud volikirjade kehtetuks tunnistamise ning § 7 lõikes 3 nimetatud krediit- ja deebetkaartide sulgemise taotlused.

(6) Riigikassa säilitab riigieelarve kassalise täitmisega seotud dokumentatsiooni seitse aastat.

§ 2. e-riigikassa

(1) E-riigikassa on Interneti rakendus, mille vahendusel riigikassa teenindamisele kuuluvatel riigiasutustel, valitsussektorisse kuuluvatel isikutel ning riigi asutatud sihtasutustel (edaspidi asutused) on võimalik sooritada makseid, jälgida laekumisi, esitada ja saada teatiseid ning aruandeid.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

(1¹) E-riigikassa süsteemi on võimalik makseid edastada ja saada teateid kontodel toimunud muutuste kohta ka sõnumipõhist andmevahetust kasutades. Sõnumipõhine andmevahetus on asutuse ja riigikassa infosüsteemide vaheline info vahetamine fikseeritud tingimustel.

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

(2) Asutusele avatakse e-riigikassas arveldamiseks kontod – põhikonto ehk kulukonto (edaspidi e-riigikassa kulukonto) ja lisakontod ehk tulukontod majandustegevuseks ja toetusteks (edaspidi e-riigikassa tulukonto). Tulukontosid on võimalik täiendavalt avada vastavalt vajadusele tululiikide lõikes. Kõik liikumised kontodel toimuvad Eesti kroonides.

(3) Tulukontode liigid käesoleva eeskirja tähenduses on:
1) tulu majandustegevusest – kontole laekuvad asutuse majandustegevusest saadavad tulud, sealhulgas majandustegevusest laekuva tulu hulka arvatavad üüri- ja renditulud;

2) tulu varadelt – kontole laekuvad intressid, dividendid ja metsatulu;

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

3) tulu riigivara müügist – kontole laekuvad materiaalse ja immateriaalse vara müügist saadavad tulud ning riigivara müügiga seotud osavõtutasud;

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

4) üüri- ja renditulud – kontole laekuvad riigieelarvesse kantavad üüri- ja renditulud materiaalsetelt ja immateriaalsetelt varadelt;
5) toetused – kontole laekuvad sponsorrahad, annetused, laekumised Euroopa Liidult, rahvusvaheliselt organisatsioonilt ja välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt, projektide ja programmide sihtfinantseerimised.
Lisaks toetuste kontole on:
– struktuuritoetuste konto, mis avatakse rakendusüksustele Euroopa Liidu struktuuritoetuste laekumisteks;
– kassaväliste toetuste konto, millel kajastuvad kontserniväliste arvelduskontode liikumised;

6) tagatised – kontole laekuvad kolmandatele isikutele kuuluvad rahalised vahendid. Sealhulgas metsa uuendamise tagatised, riigivara müügiga seotud tagatised, õpilaskodudes viibimise eest tasutud tagatised, riigihanke pakkumistega seotud tagatised, kohtuotsustest tulenevad tagatised ning kinnipeetavate vanglasisestel isikuarvetel olevad vahendid;

[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]

7) riigilõivud – kontole laekuvad riigilõivuga maksustatavate toimingute teostamise eest võetavad tasud;
[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]

8) trahvid – kontole laekuvad kohtu või kohtuvälise menetleja poolt määratud trahvid;
[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]

9) muud tulud – kontole laekuvad riigieelarvesse kantavad muud tulud, sealhulgas keskkonnakasutusest tulenevad tasud, keskkonnale tekitatud kahju hüvitised, hoonestusõiguse tasud, kohtuotsustest tulenevad tulud, riigieelarvesse kantavad eelmiste perioodide eest tasutud tulud;
[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]

10) väärtpaberikonto – kontole laekuvad väärtpaberid, mis on määratud kohtuotsuste alusel tagatisena hoiustamiseks.

11) sihtasutuste vahendid – kontole laekuvad riigieelarvelised eraldised ning muud riigi asutatud sihtasutuste rahalised vahendid.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust 6.05.2007]

(4) Asutuse identifitseerimisnumbriks e-riigikassas on tema registrikood.

(5) e-riigikassa vahendusel esitatud maksekorraldused, teatised ja aruanded on samaväärse juriidilise jõuga kui riigikassale paberkandjal esitatavad dokumendid. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud tehingute eest täies ulatuses.

(6) Riigikassa poolt asutusele e-riigikassa vahendusel esitatud e-riigikassa tegevust puudutavad korraldused on kohustuslikuks täitmiseks.

(7) E-riigikassa kasutamiseks esitab asutus riigikassale vastavalt määruse lisas 1 toodud vormile volikirja, milles määratakse kindlaks isik, kes on volitatud asutuse nimel e-riigikassa teenuseid administreerima. Volikiri esitatakse kahes eksemplaris ja sellele lisatakse volitatud isiku isikut tõendava dokumendi koopia. Juhul kui volikirja kinnitab isik, kes on asutuse juhi ülesannetes, esitatakse riigikassale vastavat volitust tõendav dokument. Sõnumipõhise andmevahetuse käivitamiseks esitab asutus riigikassale vastavalt määruse lisas 12 toodud vormile taotluse kahes eksemplaris, milles on fikseeritud sõnumipõhise andmevahetuse tingimused ning asutuse poolt määratud vajalikud turvaelemendid, mis annavad asutusele õiguse kasutada taotluses märgitud riigikassa poolt pakutavaid teenuseid kontode ja tehingute liikide lõikes.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(8) E-riigikassa teenuste administreerimise ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigus jõustuvad lõikes 7 nimetatud volikirja ja taotluse riigikassa poolt allakirjutamise hetkel ning on kehtivad seni, kuni asutus riigikassat kirjalikult teavitab.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009)

(9) Riigikassa teavitab asutust e-riigikassa teenuste administreerimise ja sõnumipõhise andmevahetuse kasutamise õigusest lõikes 7 nimetatud volikirja ja taotluse ühe eksemplari tagastamisega.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

2. peatükk
RIIGIEELARVE TULUDE LAEKUMINE JA NENDE ARVESTUS

§ 3. Riigieelarve tulude laekumine

(1) Riigieelarve tulud laekuvad kontsernikonto koosseisu kuuluvatele arvelduskontodele pankades. Asutus näeb laekumisi oma e-riigikassa tulukontode vahendusel.

(2) Riigieelarvesse tulu kandmisel märgitakse maksekorralduse viitenumbri lahtrisse vastava asutuse e-riigikassa tulukonto number. Asutus on kohustatud oma e-riigikassa tulukonto numbri riigieelarvesse tulu kandjale teatavaks tegema.

(3) Laekumised kontsernikonto koosseisus olevatele arvelduskontodele, millel puudub e-riigikassa tulukonto number või mis on mittekorrektse e-riigikassa tulukonto numbriga, loetakse riigikassa selgitamata laekumisteks. Selgitamata laekumiste saaja selgumisel kannab riigikassa laekumise vastavale asutusele. Kui selgitamata laekumise saajat ei ole võimalik tuvastada pangale esitatud järelpärimise kaudu, tagastatakse summa maksjale, välja arvatud summad, mis on väiksemad, kui järelpärimisega ning ülekande kuludega seotud pankade poolt võetavad teenustasud kokku.

(4) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 3 nimetatud laekumisi ning kohe lisama neile vastava e-riigikassa kontonumbri.

§ 4. Tulude riigieelarvesse kandmine

(1) Asutused kannavad § 1 lõikes 4 nimetatud arvelduskontodele laekunud ja sularahas kogutud riigieelarve tulud riigieelarvesse vähemalt kaks korda kuus 5. ja 20. kuupäeval. Kui ülekandmisele kuuluv summa on alla 200 krooni, kantakse summa üle üks kord kuus 20. kuupäeval. Aasta lõpus laekunud summad kantakse riigieelarvesse 31. detsembriks. Sätestatu ei kehti § 6 lõikes 2 nimetatud kontode kohta, mille kasutamise pikendamise kohta esitatud taotlus on rahandusministri poolt rahuldatud.

(2) Riigi äriühingud ja äriühingud, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, kannavad dividendid riigieelarvesse viie tööpäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist, kui rahandusminister ei otsusta vastava riigivara valitseja põhjendatud taotlusel lubada dividende tasuda täielikult või osaliselt pärast nimetatud tähtaega, kuid mitte hiljem kui eelarveaasta 30. novembriks.

(3) Välisesindused kannavad neile laekunud tulud riigieelarvesse hiljemalt tulu laekumisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Ülekandmisele kuuluvad välisesindustele laekunud tulud, mis ületavad tulu laekumise kuul tehtud tegelikke kulutusi.

(4) Kohtuotsustest tulenevad tulud kantakse riigieelarvesse jooksvalt.

(5) Paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud selgitamata laekumised, mis ei kuulu maksjale tagastamisele, kantakse riigieelarvesse eelarveaasta lõpus.

(6) Riigimetsa Majandamise Keskus kannab «Metsaseaduse» § 48 lõige 4 alusel riigieelarvesse kandmisele kuuluva tulu riigieelarvesse üks kord kuus 20. kuupäeval.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

§ 5. Kohtutäiturite poolt kogutavate rahaliste sissenõuete ülekandmine

(1) Kriminaalasjades, halduskohtumenetluses ja väärteoasjades kohaldatud või muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuetega seotud tulude ülekandmisel neid koguvatele asutustele märgib kohtutäitur maksekorralduse selgituse lahtrisse nõude liigi, võlgniku nime ja avalik-õigusliku rahalise sissenõude kohta otsustuse teinud asutuse ja isiku otsuse või määruse numbri.

(2) Ülekannete puhul, millele ei ole lisatud lõikes 1 nimetatud selgitusi, on asutused, kellele ülekanne tehti, kohustatud kohtutäitureid eelnimetatud puudustest teavitama. Kohtutäiturid on kohustatud viie tööpäeva jooksul, alates asutuse poolt puuduste kohta saadetud teate saamisest, esitama asutusele puuduste kõrvaldamiseks vajalikud selgitused.

§ 6. Riigieelarve tulude arvestus ja aruandlus

(1) Riigieelarve tulude kassapõhist koondarvestust korraldab riigikassa.

(2) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad kontserniväliseid arvelduskontosid projektide ja programmide sihtfinantseerimiseks, sisestavad riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve tulude laekumised e-riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.

(3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280 – jõust. 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(4) Maksu- ja Tolliamet esitab riigieelarve tulude laekumise kuuaruande riigikassale hiljemalt järgneva kuu neljandal tööpäeval ja nädalaaruande hiljemalt järgneva nädala kolmapäeval. Aruandes esitatakse andmed kasvavalt aasta algusest arvates.

(5) Riigikassa koostab e-riigikassa tulukontodel teostatud tehingute ja riigieelarve tulude aruannete alusel riigieelarve kassalise täitmise aruande.

3. peatükk
KULUDE TEOSTAMINE JA NENDE ARVESTUS

§ 7. Riigieelarvest väljamaksete teostamise kord

(1) Asutus teeb väljamakseid riigieelarvest e-riigikassa vahendusel.

[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

(2) Schengen Facility välisabi programmi vahendite väljamaksete teostamisel lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei
ole reguleeritud siseministri 27. augusti 2004. a määrusega nr 52 «Schengen Facility vahendite kasutamise kord».

[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

(2¹) Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi välisabi programmi vahendite väljamaksete teostamisel lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei ole reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14. juuni 2006. a määrusega nr 137 «Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Norra finantsmehhanismi vahendite taotlemise, kasutamise, järelevalve ja tulemuste hindamise tingimused ja kord».

[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

(2²) Struktuuritoetuse väljamaksete teostamisel lähtutakse käesolevast määrusest küsimustes, mida ei ole reguleeritud rahandusministri 19. augusti 2005. a määrusega nr 59 «Struktuuritoetuse väljamaksmise üldised tingimused ja kord».

[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

(3) Väljamaksete tegemiseks riigikassa kontsernikonto koosseisus oleva arvelduskontoga seotud deebet- või krediitkaardi saamiseks, kehtivuse tähtaja pikendamiseks või pangakaardi sulgemiseks esitab asutus riigikassale taotluse vastavalt määruse lisas 2 toodud vormile. Riigikassa taotluse alusel väljastab pank asutusele vastava kaardi või sulgeb selle. Asutus vastutab oma ametnike poolt teostatud kaarditehingute eest täies ulatuses (sealhulgas kaardi varguse ajal teostatud tehingud) ning peab tagama rahaliste vahendite olemasolu vastaval eelarveklassifikaatoril. Pangakaardi varguse või kaotamise korral teavitab asutus sellest koheselt kaardi väljastanud panka ning seejärel Rahandusministeeriumit.

[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]

§ 7¹. Materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist laekuvate vahendite kasutamiseks taotluse esitamine

(1) Asutustel on materiaalsete ja immateriaalsete varade müügist laekuvaid vahendeid õigus kasutada iga-aastasest riigieelarve seadusest tulenevatel juhtudel, tingimustel ja korras.

(2) Lõikes 1 nimetatud vahendite kasutamise eelduseks on taotluse esitamine Rahandusministeeriumile.

(3) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad enda, riigikantselei enda ja oma hallatavate asutuste ning ministeeriumid enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused Rahandusministeeriumile määruse lisas 13 toodud vormil paberkandjal ja elektrooniliselt pärast tulu, mida soovitakse kasutada, laekumist e-riigikassa tulukontole «Tulu riigivara müügist».

(4) Taotluses märgitakse:

1) taotlust esitava asutuse nimi ja kuupäev;

2) laekunud tulu andmed laekumiste lõikes: artikkel majandusliku sisu järgi, e-riigikassa konto, tulu saanud asutuse nimi, tulu laekumise kuupäev, laekunud tulu suurus kroonides, taotletav summa kroonides;

3) eelarve kulude andmed: asutuse registrikood, asutuse nimi, e-riigikassa konto, taotletava kulu liigenduse tunnus vastavalt määruse lisale 3, taotletava kulu liigendus allika järgi, lisatunnus, artikkel majandusliku sisu järgi, objekti kood ning taotletava kulu suurus kroonides.

(5) Rahandusministeerium kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning teeb vahendite kasutamise võimalikuks või keeldub sellest 14 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest arvates.

(6) Kui taotluses esitatud andmetes esinevad olulised puudused, mis takistavad vahendite kasutamise võimalikuks tegemise või sellest keeldumise otsuse tegemist, teavitab Rahandusministeerium sellest viivitamatult taotluse esitajat. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada 5 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist.

[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]

§ 8. Väljamaksete broneerimine

(1) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks peab asutus broneerima riigikassas väljamaksete tegemiseks vajalikud summad. Tegelikud väljamaksed võivad ületada päeva üldbroneeringut kuni 1000 krooni võrra. Paragrahvi 10 lõikes 2 nimetatud sisemiste arvlemiste tegemiseks vajalikke summasid ei broneerita.

(2) Riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab asutus riigikassale e-riigikassa vahendusel väljamaksmisele kuuluvate summade kohta broneeringu päevade ja valuutade lõikes hiljemalt kaks tööpäeva enne väljamaksete tegemist.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(3) Struktuuritoetuse väljamaksete tegemiseks esitab asutus Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu maksete osakonnale e-posti teel prognoosi järgmisel kuul asutuse poolt väljamaksmisele kuuluvate summade kohta e-riigikassa kontode ja valuutade lõikes hiljemalt jooksva kalendrikuu kahekümne kolmandal kuupäeval.
[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

(4) Riigieelarvesse enammakstud ja valesti laekunud riigitulude tagastamiseks riigieelarvest väljamaksete tegemiseks esitab Maksu- ja Tolliamet riigikassale e-postiga broneeringu hiljemalt kaks tööpäeva enne tagastamisele kuuluvate summade väljamaksete tegemist (juhul, kui broneeringu esitamise päev on rahvuspüha või riigipüha, siis sellele eelneval tööpäeval).

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(5) Maksu- ja Tolliamet edastab broneeringu rahandusministri 19. jaanuari 2004. a määruse nr 10 «Füüsilise isiku tulumaksu kohalikele omavalitsusüksustele eraldamise kord» kohaselt kohalike omavalitsuse üksustele ülekandmisele kuuluvate summade kohta ning Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja (edaspidi registripidaja) arvelduskontodele ülekandmisele kuuluva sotsiaalmaksu kogumispensioni osa täiendava summa kohta e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.

(6) Sotsiaalkindlustusamet edastab riikliku pensionikindlustuse väljamaksete kohta broneeringu e-posti teel vastavalt kokkuleppele riigikassaga.

(7) Riigieelarve kassavoogude efektiivsemaks juhtimiseks võib riigikassa küsida vajadusel asutustelt täiendavat informatsiooni planeeritavate kulude ja nende ajalise jaotuse ning riigieelarve tuludesse kantud summade kohta.

[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

§ 9. Riigieelarve klassifikaatori kood

(1) Maksekorraldusele märgitakse riigieelarve klassifikaatori kood, mis koosneb:
1) eelarveaasta numbrist;
2) määruse lisas 3 toodud tunnusest;
3) eelarveklassifikaatorist allika järgi;
4) lisatunnusest;
5) eelarveklassifikaatorist kulude majandusliku sisu järgi või finantseerimistehingute klassifikaatorist;
6) objektikoodist.

(2) Lisatunnust kasutatakse:

1) eristamaks kulusid projektide ning projektidega seotud kaasfinantseerimiste lõikes, sealhulgas Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadavate toetuste osas vähemalt struktuurifondide meetmete detailsuses;

2) materiaalse ja immateriaalse vara müügist laekuvate vahendite kasutamisel;

3) Vabariigi Valitsuse otsusega jaotatavate vahendite korral;

4) eristamaks iga-aastases riigieelarves eraldi määratletud arvestuslikke kulusid (rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 103 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine» lisas 6 kehtestatud eelarveklassifikaatori allika 00 alt tehtavate kulude osas).

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

(3) Riigieelarve klassifikaatori koodis kasutatakse kinnitatud eelarveklassifikaatoreid kõige detailsemates koodides.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

§ 10. Maksekorralduste liigid

(1) Väljamakseid riigieelarvest tehakse asutuse poolt e-riigikassas täidetud maksekorralduse alusel. Maksekorralduse liigid käesoleva eeskirja tähenduses on:
1) siseriiklik maksekorraldus;
2) koondmaksekorraldus;
3) välismaksekorraldus;
4) massmaksekorraldus;
5) väärtpaberikorraldus;

6) koondvälismaksekorraldus.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(2) Siseriiklik maksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on Eesti Vabariigi sisene kas Eesti kroonides või välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Siseriiklikul maksekorraldusel täidetakse e-riigikassas järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja konto number (välisvaluutas tehtava maksekorralduse saaja konto peab olema rahandusministeeriumi kontsernikonto korrespondentpangas), valuuta, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning riigieelarve klassifikaatori kood. Paragrahvi 2 lõikes 1 nimetatud asutuste vahel teostatakse siseriiklik maksekorraldus e-riigikassas ilma pangaülekannet tegemata sisemise arvlemisena. Sisemise arvlemise korral on saaja konto numbriks vastava asutuse e-riigikassa konto number. Siseriiklikku maksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(3) Koondmaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on ühele makse saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori ja erinevate e-riigikassa kontode alt tehtav Eesti Vabariigi sisene kas Eesti kroonides või välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Koondmaksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja konto number (välisvaluutas tehtava maksekorralduse saaja konto peab olema rahandusministeeriumi kontsernikonto korrespondentpangas), valuuta, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev ning riigieelarve klassifikaatori kood ja nendele vastavad summad.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(4) Välismaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Välismaksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja riigi kood, saaja konto number (vajadusel saaja rahvusvaheline pangakonto number ehk IBAN), saaja panga nimi (vajadusel saaja panga identifitseerimise kood ehk BIC kood), valuutakood, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, makse tüüp, laekumise kulude kandja, Eesti Panga poolt kehtestatud maksebilansi kood ning riigieelarve klassifikaatori kood. Välismaksekorraldust on võimalik e-riigikassasse saata ka failina.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(4¹) Koondvälismaksekorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on ühele makse saajale mitme erineva riigieelarve klassifikaatori ja erinevate e-riigikassa kontode alt välisvaluutas tehtav maksekorraldus. Maksekorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa konto number, millelt makse sooritatakse, saaja nimi, saaja riigi kood, saaja konto number (vajadusel saaja rahvusvaheline pangakonto number ehk IBAN), saaja panga nimi (vajadusel saaja panga identifitseerimise kood ehk BIC kood), valuutakood, summa, makse väärtuspäev, maksekorraldust selgitav tekst ning maksekorralduse aluseks oleva alusdokumendi number ja väljaandmise kuupäev, makse tüüp, laekumise kulude kandja, Eesti Panga poolt kehtestatud maksebilansi kood ning riigieelarve klassifikaatori kood ja nendele vastavad summad.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(5) Mitme makse ülekandmiseks, mida tehakse nimekirja alusel ühe maksena, saadab asutus e-riigikassasse massmaksekorralduse faili. e-riigikassas lisatakse failile e-riigikassa konto, millelt makse sooritatakse. Failid moodustatakse asutuse poolt pankade lõikes.

(6) Väärtpaberikorraldus käesoleva eeskirja tähenduses on makseta väärtpaberiülekande ostu- või müügitehing. Väärtpaberikorraldusel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa väärtpaberikonto, väärtpaberi nimetus, rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN kood), tehingu tüüp, väärtuspäev, vastaspoole nimi, vastaspoole väärtpaberikonto, vastaspoole väärtpaberikonto haldur, väärtpaberite kogus ning korraldust selgitav tekst.

§ 11. Riigieelarvest väljamaksete teostamine

(1) Asutus vastutab maksekorralduse seadusele vastavuse ja esitatud andmete õigsuse eest, samuti tema eelarves vajalike vahendite olemasolu ning antud riigieelarve klassifikaatori koodi arvelt väljamaksete tegemise õigsuse eest.

(2) Riigikassa teeb maksekorralduse alusel väljamakse makse saajale pangaülekandena või sisemise arvlemise korras.

(3) Asutuse poolt edastatud maksekorralduse väljamakse tähtaeg on makse alusdokumendil näidatud maksetähtaeg.

(4) Maksetele, mille maksetähtaeg on nädalavahetusel või riigipühal, märgitakse väljamakse tähtajaks nädalavahetusele või riigipühale eelnev tööpäev, valuutamaksete puhul kaks tööpäeva enne nädalavahetust või riigipüha.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

(5) Asutus esitab riigikassale maksekorralduse e-riigikassa vahendusel vastavalt riigikassa poolt kehtestatud tähtajaks. Tähtaegade kohta esitab riigikassa informatsiooni asutustele e-posti teel.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(6) Riigikassa jälgib enne väljamakse tegemist asutuse esitatud maksekorralduse vastavust järgmistele nõuetele:
1) maksekorralduse vormikohane täitmine;
2) asutuse riigieelarve vabade vahendite olemasolu;

3) väljamakse miinimum suurus makse saajale pangaülekandena Eesti Vabariigi piires on 1 Eesti kroon ning välisriiki 30 Eesti krooni (väljamakse summa arvutatakse välisvaluutasse ümber Eesti Panga noteeritud päevakursi alusel).

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

(7) Juhul kui väljamakse aluseks on «Riigihangete seaduse» § 15 nimetatud piirmäära ületav hankeleping, esitatakse riigikassale maksekorralduse alusdokumentide koopiad ja riigihanke viitenumber ning pärast hanke- või raamlepingu lõppemist teatatakse riigihanke viitenumbrile viidates «Riigihangete seaduse» § 37 lõike 4 alusel riigihanke aruande lisa esitamisest.

[RTL 2008, 28, 418 – jõust. 12.04.2008]

(8) Riigikassaga kooskõlastatakse eelnevalt akreditiivide kasutamine ning vastavate tehingute tegemine, tagatisdeposiitide andmine ja tšekkidega arveldamine.

(9) Riigikassal on õigus kontrolli teostamise eesmärgil nõuda asutuselt tema esitatud maksekorralduse aluseks olevaid asutuse juhi poolt viseeritud raamatupidamisnõuetele vastavaid finantsdokumente või nende koopiaid.
[RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

(10) Maksekorralduse vastavusel lõikes 6 toodud nõuetele kinnitab riigikassa maksekorralduse ning suunab selle väljamaksmisele.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(11) Maksekorralduse mittevastavusel lõikes 6 toodud nõuetele, keeldub riigikassa nimetatud maksekorralduse väljamaksmisest ning teavitab sellest asutust e-riigikassa vahendusel või paberkandjal esitatud maksekorraldusel koos keeldumise põhjendusega.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(12) Kui asutus ei nõustu väljamaksmisest keeldumise otsusega, esitab ta rahandusministrile taotluse väljamaksmisest keeldumise otsuse tühistamiseks. Koopia nimetatud taotlusest esitatakse riigikassale. Väljamaksmisest keeldumise otsuse tühistamise otsustab rahandusminister.

§ 11¹. Riigieelarvest väljamaksete teostamisega seotud kulude katmine

(1) Kontsernikonto koosseisu kuuluvate Rahandusministeeriumi nimele avatud arvelduskontode avamisega, sulgemisega, hooldustasude ning maksekorralduste edastamisega seotud kulud kaetakse Rahandusministeeriumi eelarvest.

(2) Akreditiivide kasutamisega, tšekkide ja pangakaartidega arveldamisega, välisarveldustega seotud järelpärimiste ja lisatasude ning andmete vahetusega ja autentimisega seotud kulud kaetakse asutuse eelarvest.

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

§ 12. Maksekorralduste annulleerimine

(1) Asutus saab annulleerida riigikassa poolt panka edastamata maksekorraldusi e-riigikassa vahendusel või paberkandjal maksekorralduse annulleerimise teatisel vastavalt määruse lisas 4 toodud vormile.

(2) e-riigikassas sisestatud maksekorraldused, mis on 10 kalendripäeva jooksul pärast maksetähtaega riigikassasse väljamaksmiseks edastamata, annulleeritakse riigikassa poolt.

(3) [Kehtetu – RTL 2006, 64, 1175 – jõust. 25.08.2006]

§ 13. Maksekorralduses esitatud riigieelarve klassifikaatori koodi muutmine

(1) Asutuse juba teostatud maksekorralduse riigieelarve klassifikaatori koodi muutmiseks esitab asutus riigikassale e-riigikassa vahendusel teatise, põhjendades muutmise vajadust. Teatisel täidetakse järgmised kohustuslikud väljad: dokumendi number, e-riigikassa tulu- või kulukonto number, riigieelarve klassifikaatori kood, summa (pluss- ja miinusmärgiga summade liitmisel peab kogusumma olema väärtusega 0) ja kommentaar, milles asutus on kohustatud viitama maksekorraldusele ja muule dokumendile, mille alusel riigieelarve klassifikaatori koodi muutmine teostatakse.

(2) Riigikassal on õigus keelduda klassifikaatori koodi muutmisest, kui see ei ole piisavalt põhjendatud.

§ 14. Kulude vähendamine

(1) Asutuse poolt samal eelarveaastal e-riigikassa kulukontolt teostatud kulude vähendamine toimub juhul, kui:
1) riigieelarvesse tagastatakse ekslikult väljamakstud vahendid;
2) toimub ettemaksete tagastamine;
3) laekumine on seotud riigivara müügiga (Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a määruse nr 286 «Riigivara võõrandamise korra kinnitamine» punkti 75 alusel);
4) laekumine on seotud asutuse ametnikele või töötajatele asutuse poolt kehtestatud kululimiite ületavate summade tagastamisega ametnike või töötajate poolt;
5) laekumine toimub Euroopa Liidu vahenditest, rahvusvaheliselt organisatsioonilt, välisriigilt või välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt asutusele tema poolt varem teostatud kulude hüvitamiseks;
6) laekumine toimub Sotsiaalkindlustusametilt «Puhkuseseaduse» 9 lõike 2 punktis 1 või 2 nimetatud pikendatud põhipuhkuse hüvitamiseks, «Puhkuseseaduse» § 30 lõikes 1 või 2 nimetatud täiendava lapsepuhkuse hüvitamiseks, «Töö- ja puhkeaja seaduse» § 18 lõikes 1 nimetatud lapsetoitmise lisavaheaja kasutamise hüvitamiseks või «Töö- ja puhkeaja seaduse» §-s 23 nimetatud täiendava tasulise puhkepäeva hüvitamiseks;

7) laekumine toimub ühelt riigiasutuselt teisele tema poolt varem teostatud ühistest koostööprojektidest, kirjalikest kokkulepetest, ühishangetest ja -koolitustest ning lähetustest tulenevate kulude hüvitamiseks.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

8) laekumine on seotud maksude tagastamisega.

(2) Riigikassa teavitab asutust lõikes 1 nimetatud summade laekumisest e-riigikassa vahendusel.

(3) Asutus on kohustatud igapäevaselt e-riigikassas jälgima lõikes 1 nimetatud summade laekumisi ja kohe lisama neile vastava riigieelarve klassifikaatori ning selgitamata kulu kannetele (kaardimaksed ja pankade teenustasud) määrama e-riigikassa kontonumbri ja vastava riigieelarve klassifikaatori.

§ 15. Väärtpaberitega seotud toimingud

Asutus, jõudes eelnevalt tehingu vastaspoolega kokkuleppele väärtpaberite koguses ning väärtuspäeva osas, esitab riigikassale vastava ostu- või müügitehingu korralduse e-riigikassa vahendusel vähemalt üks tööpäev enne korraldusel näidatud väärtuspäeva. Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab riigikassa järgima asutuse korraldusi. Väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks väljastab Rahandusministeerium asutusele nõutavas vormis volituse.

§ 16. Erandkorras teatiste ja maksekorralduste edastamine

(1) Tehniliste häirete korral e-riigikassas on erandkorras broneeringuid ja maksekorraldusi võimalik riigikassasse edastada paberkandjal kahes eksemplaris:
1) määruse lisas 5 toodud broneeringu teatise vormil;
2) määruse lisas 6 toodud siseriikliku maksekorralduse vormil;
3) määruse lisas 7 toodud koondmaksekorralduse vormil;
4) määruse lisas 8 toodud välismaksekorralduse vormil;
5) määruse lisas 9 toodud väärtpaberikorralduse vormil;

6) määruse lisas 14 toodud koondvälismaksekorralduse vormil.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(2) Riigikassa tagastab asutusele pärast maksekorralduse või teatise täitmist paberkandjal esitatud broneeringu või maksekorralduse ühe eksemplari.

§ 17. Riigisaladuse seaduses toodud valitsusasutuste rahastamine

Tulenevalt «Riigisaladuse seaduse» § 6 punktist 15 kannavad Kaitsejõudude Peastaabi luure ja vastuluurega tegelevad struktuuriüksused, Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet kontsernikontovälistele arvelduskontodele e-riigikassa vahendusel väljamaksete tegemiseks vajalikud vahendid. Rahandusministeeriumi esindajatel on vastava juurdepääsuloa olemasolul õigus küsida vastavaid maksekorraldusi ja nende alusdokumente «Riigisaladuse seaduse» sätteid arvestades.

§ 18. Riikliku pensionikindlustusmakse, riikliku ravikindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni kindlustusmakse, töötuskindlustusmakse, maamaksu, keskkonnatasude ja pakendiaktsiisi ülekandmine
[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

(1) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale sotsiaalmaksu tulukontole laekunud sotsiaalmaksust kantakse pankade poolt vastavalt § 1 lõikes 3 sätestatud lepingutingimustele riikliku pensionikindluste vahendite osa kontsernikonto peakontole ning Maksu- ja Tolliamet kannab laekunud sotsiaalmaksust ravikindlustuse vahendid Eesti Haigekassa arvelduskontole 15 tööpäeva jooksul sotsiaalmaksu tasumisest arvates.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(2) Sotsiaalmaksu kogumispensioni osad ja kohustusliku kogumispensioni makse kannab Maksu- ja Tolliamet registripidaja arvelduskontole Eesti Pangas.
[RTL 2008, 105, 1504 – jõust. 3.01.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280 – jõust. 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(4) Maksu- ja Tolliamet kannab laekunud töötuskindlustusmaksed üle Eesti Töötukassa arvelduskontole 15 tööpäeva jooksul alates töötuskindlustusmakse tasumisest.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(5) Maksu- ja Tolliamet kannab tasutud maamaksu üle kohaliku omavalitsuse üksustele vähemalt üks kord kuus.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(6) Riigikassa kontsernikonto koosseisu kuuluvale tulukontole laekunud keskkonnatasud ja pakendiaktsiis ja elektriaktsiis kantakse iga kuu 20. kuupäeval sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arvele tulu kogumise eest vastutavate riigiasutuste – Maksu- ja Tolliameti (pakendiaktsiis), Põllumajandusministeeriumi (kutselise kalapüügi tasu) ja Keskkonnaministeeriumi (ülejäänud keskkonnatasud) – koostatud laekumiste suurust kinnitavate teatiste alusel.

[RTL 2009, 22, 280 – jõust 13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

§ 19. Riigieelarvesse enammakstud summad

(1) Eelarveaastal ja eelnevatel eelarveaastatel riigieelarvesse enammakstud summade tagastamine toimub jooksva eelarveaasta vastava tulu laekumiste arvelt.

(2) Riigieelarvest enammakstud summade tagastamine toimub asutuste, kes õigusaktidest tulenevalt koguvad trahve, lõive, tasusid ja muid riigieelarve tulusid, algatusel.

§ 20. Kulude kandmine arvestusse ja aruandluse korraldamine riigikassas

(1) Riigieelarve kulude kassapõhist arvestust korraldab riigikassa.

(2) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud asutused, kes kasutavad kontserniväliseid arvelduskontosid projektide ja programmide sihtfinantseerimiseks, sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse jooksvalt. Välisesindused sisestavad riigieelarve kulud e-riigikassasse järgneva kuu kümnendaks tööpäevaks.

(3) [Kehtetu – RTL 2009, 22, 280 – jõust.13.03.2009] – rakendatakse alates 1.01.2009

(4) Riigikassa arvestab pärast pangatehingu kinnituse saamist teostatud väljamaksed ning teatiste, õiendite ja aruannete alusel tehtud kanded riigieelarve kassalise täitmise aruandesse.

4. peatükk
ÜLEKANTAVATE VAHENDITE JÄRGMISSE EELARVEAASTASSE ÜLEKANDMISE KORD

§ 21. Ülekantav kulu

Ülekantavad kulud on:
1) kulud, mis on ülekantavad «Riigieelarve seaduse» alusel;
2) kulud, mille ülekantavus on sätestatud riigieelarves (iga-aastane riigieelarve seadus);
3) kuni 3% riigieelarves kindlaksmääratud kulust vastava aasta riigieelarve seaduse liigenduse alusel;
4) kulud, mis on ülekantavad «Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse» alusel;

5) kulud, mis sõltuvad jooksva eelarveaasta tegelikust laekumisest (arvestada ainult eelarveaasta jooksul laekunud ja kasutamata jäänud tulu majandustegevusest ja toetused).

[RTL 2007, 87, 1464 – jõust. 24.11.2007]

§ 22. Taotluste esitamine kulude ülekandmiseks

(1) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad enda, Riigikantselei enda ja oma hallatavate asutuste ning ministeeriumid enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused kulude ülekandmiseks Rahandusministeeriumile määruse lisas 11 toodud vormil paberkandjal ja elektrooniliselt hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 25. jaanuariks.

(2) Taotlustes märgitakse:
1) asutuse registrikood, asutuse nimetus, e-riigikassa konto, ülekantava kulu liigenduse tunnus vastavalt määruse lisale 3, ülekantava kulu liigendus allika järgi, artikkel majandusliku sisu järgi ning objekti kood. Ülekantava kulu liigendus esitatakse võrdlevana taotletava eelarve klassifikaatorite ja selle kasutamise aasta klassifikaatorite lõikes;
2) ülekantava kulu suurus kroonides;
3) selgitused, kus on ära toodud ülekantava kulu alused (välisabileping või muu alus) ning põhjendus kulu ülekandmise vajaduse ja suuruse kohta.

(3) Järgmisse eelarveaastasse kuuluvad ülekandmisele summad alates 1000 kroonist. Nimetatud piirmäära ei rakendata rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 103 «Eelarveklassifikaatorite kehtestamine» lisas 6 kehtestatud eelarveklassifikaatori allikate 20 ja 40 laekumiste arvelt tehtavate kulude osas.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

§ 23. Kulu ülekandmise otsustamine

(1) Otsuse kulu ülekandmise kohta teeb rahandusminister hiljemalt 14 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse laekumisest Rahandusministeeriumi.

(2) Kui rahandusminister leiab, et taotluses esitatud andmetes või selgitustes esinevad olulised puudused, mis takistavad ülekandmise otsuse tegemist, teavitab ta viivitamatult taotluse esitajat vastavatest puudustest. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada viie tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise teate saamist.

(3) Kulu ei kanta üle, kui taotlus ei ole esitatud Rahandusministeeriumile 25. jaanuariks või selles esinevaid olulisi puudusi ei ole kõrvaldatud lõikes 2 toodud tähtaja jooksul.

§ 24. Riigieelarves kohalikele omavalitsustele mittesihtotstarbeliste eraldistena ette nähtud vahendite, Vabariigi Valitsuse reservi, hasartmängumaksu, alkoholi- ja tubakaaktsiisi, keskkonnakasutuse tasude, metsatulu, sotsiaalmaksu ravi- ja pensionikindlustuse ning Euroopa Liidu välisabi eraldamata jäägi ülekandmine

(1) Riigieelarves kohalikele omavalitsustele mittesihtotstarbeliste eraldistena ette nähtud vahendite, Vabariigi Valitsuse reservi, hasartmängumaksu, alkoholi- ja tubakaaktsiisi, keskkonnakasutuse tasude, metsatulu, sotsiaalmaksu ravi- ja pensionikindlustuse ning Euroopa Liidu välisabi eraldamata jäägi järgmisse eelarveaastasse ülekandmisel ei kohaldata paragrahvides 22 ja 23 sätestatut

(2) Lõikes 1 nimetatud eraldamata jääk kantakse tervikuna üle järgmisse eelarveaastasse.

[RTL 2007, 36, 633 – jõust. 6.05.2007]

§ 25. Muud ülekantavad vahendid

Tagatiste- ja väärtpaberikontodele laekuvate vahendite tagastamata jäägid kuuluvad ülekandmisele automaatselt.

§ 26. Ülekantavate vahendite kasutamine

(1) Ülekantavat kulu saab kasutada alates neljandast tööpäevast rahandusministri kulu ülekandmise otsuse tegemisest arvates. Paragrahvides 24 ja 25 nimetatud vahendite jääke saab kasutada alates järgmise eelarveaasta algusest.

(2) Järgmisesse eelarveaastasse ülekantavaid kulusid võib kasutada samaks otstarbeks ja üksnes järgmise eelarveaasta jooksul. Paragrahvis 25 nimetatud vahendite jääkide kasutamisel puudub ajaline piirang.

5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 27 [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 28. Määruse jõustumine

Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist.

Lisa 13157111 Lisa 2

Lisa 13157113 Lisa 4