Teksti suurus:

„2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:13.03.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:14.06.2009
Avaldamismärge:RT I 2009, 17, 105

„2009. aasta riigieelarve seaduses” kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud eraldiste jaotus ning jaotamise ulatus, tingimused ja kord

Vastu võetud 05.03.2009 nr 49

Määrus kehtestatakse «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõike 2, «Riigieelarve seaduse» § 9 lõike 6 ja «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõike 3 alusel ning kooskõlas «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 1 osa 6 artikliga 452.01.

1. peatükk
ÜLDOSA

§ 1. Tasandusfondi vahendite jaotamine

(1) Kohaliku omavalitsuse üksustele eelarvete tasandusfondi määratud vahendid kogusummas 1 101 500 000 krooni jaotatakse lähtuvalt «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõikes 1 esitatud valemist vastavalt määruse lisale.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks, koolilõuna kuludeks, toimetulekutoetuseks, sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise kuludeks, omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetuseks ning täiendavaks toetuseks saarvaldadele ja saarelise osaga valdadele määratud vahendid summas 3 548 084 190 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt §-dele 2–19.

2. peatükk
HARIDUSKULUDEKS MÄÄRATUD VAHENDITE JAOTAMINE

§ 2. Hariduskuludeks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele hariduskuludeks määratud eraldiste summa 3 049 246 640 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 ning §-dele 13 ja 14.

(2) Hariduskuludeks määratud eraldiste summast 3 004 010 865 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt määruse lisale ja lähtuvalt §-des 3–12 kehtestatud arvestuspõhimõtetest õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude toetuseks. Kohaliku omavalitsuse üksuste otsustada on vahendite jaotus õpetajate, direktori (juhataja) ning tema asetäitja õppe- ja kasvatusalal palga ja täienduskoolituse, investeeringute, õpikute ning õppevahendite soetamise kulude vahel.

§ 3. Hariduskulude vahendite jaotamisel aluseks võetavad määrad ning koefitsient

(1) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse päevases õppes kooliastmeti aluseks järgmised pearaha määrad:

1) I kooliaste 11 858 krooni,
2) II kooliaste 14 473 krooni,
3) III kooliaste ja pikendatud õppeajaga klassid 16 740 krooni,
4) gümnaasium 14 822 krooni.

(2) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse õhtuses õppes aluseks järgmised pearaha määrad:

1) I–III kooliastmes 12 555 krooni,
2) gümnaasiumis 10 164 krooni,
3) õhtuõpe vanglas 21 344 krooni.

(3) Hariduskulude vahendite jaotamisel võetakse aluseks järgmised arvestuslikud määrad:

1) klassijuhataja lisatasu 16 789 krooni,
2) juhtimiskoha lisatoetus 242 229 krooni,
3) lisatund 8 893 krooni,
4) õppetund 254 krooni.

§ 4. Arvestuslik klassikomplektide moodustamine kooliti

(1) Tavaõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti, jagades õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. I–III kooliastme klasside täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 24 õpilast. Sanatooriumiklassid loetakse käesoleva määruse tähenduses tavaõppe klassideks.

(2) Kui kahe või kolme tavaõppe klassi õpilaste arv kokku on 16 või vähem, moodustatakse nendest õpilastest liitklass. Liita tohib 1.–4. ja 3.–6. klasse.

(3) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 15 lõikes 1 ja § 26 lõikes 1 nimetatud klassidesse (edaspidi hariduslike erivajadustega õpilaste klassid) arvatud õpilastest loetakse moodustatud klassikomplektide arvuks I–III kooliastme õpilaste koguarvu ja klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise ülespoole lähima täisarvuni ümardatud tulemust ning gümnaasiumi õpilaste arvu ja gümnaasiumi klassi täituvuse ülemise piirnormi jagatise täisarvuni üles ümardatud tulemust. Psüühikahäiretega laste klassi, tasandusklassi ja abiklassi puhul ei liideta omavahel 1.–6. ja 7.–9. klasse, kui ühes nendest gruppidest õpib rohkem kui 12 õpilast. Kui I ja II kooliastme peale kokku on nendes klassides üle 12 õpilase, siis liidetakse klasse vastavalt lõikes 2 toodud tingimusele. Liitpuuetega laste klassi, toimetulekuklassi ja hooldusklassi täituvuse ülemiseks piirnormiks loetakse 6 õpilast.

(4) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilastest ei loeta moodustatuks hariduslike erivajadustega õpilaste klasse I–III kooliastmes, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast, ning gümnaasiumis, kui sinna on määratud vähem kui 5 hariduslike erivajadustega õpilast.

(5) Õhtu- ja kaugõppe klassikomplektide arv leitakse klassiastmeti ja õppevormiti eraldi, jagades õpilaste arvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga ja ümardades tulemuse ülespoole lähima täisarvuni. Juhul kui vastava õppevormi klassiastmes on vähem kui 10 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole ühe komakohani. Kui õhtuõppe III kooliastmes õpib vastavas klassiastmes vähem kui 10 õpilast, kuid kooliastmes kokku on vähemalt 30 õpilast, ümardatakse õpilaste koguarvu klassi täituvuse ülemise piirnormiga jagamise tulemus ülespoole lähima täisarvuni.

(6) Arvestuslike klassikomplektide moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et erineva klassi täituvuse ülemise piirnormiga, õppevormiga ja õppekeelega klasside õpilasi ei arvestata ühte klassi. Eraldi moodustatakse eesti ja vene õppekeelega klassid ning keelekümblusklassid. Eesti ja vene keelest erinev õppekeel arvestatakse eesti õppekeeleks. Päevane õpe arvestatakse õhtu- ja kaugõppest eraldi. Tervislikel põhjustel koduõppel olevaid õpilasi arvestuslike klassikomplektide moodustamisel ei arvestata.

(7) Klasside moodustamisel arvestatakse ühe kooli erinevates õppehoonetes õppivad õpilased eraldi, kui õppehoonete vaheline kaugus sõiduvahendiga sõidetavat lühimat teed pidi on I ja II kooliastme puhul vähemalt 10 km ning III kooliastme puhul vähemalt 30 km ning omavalitsusüksus on eraldi arvestamiseks soovi avaldanud.

§ 5. Eriolukorras olevad koolid

Eriolukorras olevaks kooliks on:
1) kool, mis asub väikesaarel;
2) põhikool (või selle õppekeeleline osa), mille III kooliastmes õpib 10–29 õpilast ning mille sulgemine tooks kaasa vähemalt pooltele selle kooli III kooliastmes õppivatele õpilastele kooliteekonna pikenemise koduküla keskusest lähimasse teise kooli sõiduvahendiga sõidetavat teed pidi rohkem kui 30 kilomeetrit. Kõvakatteta tee pikkus korrutatakse koefitsiendiga 1,2. Kaugust arvestatakse III kooliastme või kogu kooli õpilasi arvesse võttes, olenevalt sellest, milline arvestus on kooli jaoks soodsam.

§ 6. Pearaha arvestamine

Iga päevases ja õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse pearaha § 3 lõigetega 1 ja 2 kehtestatud määras vastavalt õpilase õppevormile ja kooliastmele.

§ 7. Lisaraha arvestamine

(1) Lisaraha on täiendavalt arvestatud pearaha täitmata kohtade eest I–III kooliastme päevase õppevormiga klassidele ja III kooliastme õhtuse õppevormiga klassidele.

(2) Klassiastmele, mille õpilastest ei moodustata liitklassi, arvestatakse lisaraha päevase õppe korral järgmiselt:

1) 1–16 õpilase puhul (17–n)-kordne pearaha,
2) 18–24 õpilase puhul (24–n)-kordne pearaha,
3) 27–33 õpilase puhul (34–n)-kordne pearaha,

kus «n» on õpilaste arv sellel klassiastmel.

(3) Õhtuõppe III kooliastmes arvestatakse klassiastmele lisaraha 1–16 õpilase puhul mahus, mille võrra klassiastme õpilaste arv on väiksem kui seitseteist.

(4) Liitklassidele ja hariduslike erivajadustega klassidele arvestatakse lisaraha (17–n)-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv liitklassis.

(5) Väikesaartel asuvate koolide puhul arvestatakse III kooliastme tavaõppe klassidele lisaraha vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui III kooliastmes on kokku 1–3 õpilast, mille korral arvestatakse lisaraha (17–n)/3-kordse pearahana, kus «n» on õpilaste arv klassis.

§ 8. Lisaraha eraldamise tingimused

(1) Lisaraha ei eraldata omavalitsusüksustele eesti, soome ja inglise õppekeele klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem, ning keelekümblusklasside ja vene õppekeelega klasside eest, kui neis klassides on õpilasi kokku 1600 või rohkem. Asumitega omavalitsusüksuste puhul vaadatakse eraldi asetsevaid asumeid eraldi.

(2) Pea- ja lisaraha alusel arvestatakse vahendeid kuni kolmekordse I–III kooliastme tavaõppe klassides ja liitklassides õppivate õpilaste eest pearaha alusel arvestatud summa ulatuseni, arvestades § 4 lõikes 6 esitatud põhimõtet.

(3) Lisaraha ei eraldata III kooliastme tavaõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õpilaste arv on madalam kõigis järgnevates gruppides: 1.–3. klassis 36 õpilasest, 2.–4. klassis 35 õpilasest, 3.–5. klassis 34 õpilasest, 4.–6. klassis 33 õpilasest, 5.–7. klassis 32 õpilasest, 6.–8. klassis 31 õpilasest ja 7.–9. klassis 30 õpilasest.

(4) Lisaraha ei eraldata III kooliastme õhtuõppe klassidele, kui klassis õpib alla 10 õpilase ning õhtuõppe õpilaste arv III kooliastmes on väiksem kui 30 õpilast klassis.

(5) Eriolukorras olevate koolide III kooliastme puhul ei arvestata lõigetes 2 ja 3 toodud kitsendusi.

(6) Pärast 1. jaanuari 2008. a asutatud erakoolidele lisaraha arvestamiseks peab kooli klasside keskmine täituvus I–III kooliastmes olema vähemalt 10 õpilast.

§ 9. Täiendavate palgavahendite arvestamine

(1) Tavakooli kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses ning vanglas kaugõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid pooleteise lisatunni määra ulatuses.

(2) Eksternõppes oleva õpilase kohta arvestatakse vahendeid viieteist õppetunni määra ulatuses.

(3) Üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta arvestatakse vahendeid kolme õppetunni määra ulatuses võetud kursuse kohta.

(4) Paralleelklassideta ja lisarahastatavatele tavaõppe 7.–9. klassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses nende klasside eest, mille õpilaste arv on 1–17.

(5) Iga § 4 lõike 2 alusel liitklassi arvatud klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses.

(6) Vene õppekeelega I–III kooliastme tava-, õhtuse ja kaugõppe puhul arvestatakse klassi kohta täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(7) Keelekümblusklassidele arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha alusel arvestatud vahenditest.

(8) Iga hariduslike erivajadustega õpilaste klassi kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(9) Kooli poolt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi määratud õpilase kohta, keda ei arvatud § 4 lõike 4 tingimusest tulenevalt hariduslike erivajadustega õpilaste klassi, arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses.

(10) Uusimmigrandist õpilasele, kes õpib eesti koolis eesti õppekeelega klassis või keelekümblusklassis, arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses.

(11) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid kahe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.

(12) Lihtsustatud õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub lihtsustatud õppekava alusel.

(13) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub erinevate õppekavade alusel.

(14) Toimetuleku riikliku õppekava alusel õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid nelja lisatunni määra ulatuses, kui õpilane õpib klassis, kus õpe toimub toimetuleku riikliku õppekava alusel.

(15) Tervislikel põhjustel koduõppele määratud õpilase kohta arvestatakse vahendeid kaheksa lisatunni määra ulatuses.

(16) Iga § 4 alusel moodustatud arvestusliku klassikomplekti kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid ühe klassijuhataja lisatasu määra ulatuses. Vanglaõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 1/10 klassijuhataja lisatasu määrast.

(17) Juhtimiskoha toetuseks arvestatakse täiendavalt vahendeid, korrutades juhtimiskoha lisatoetuse määra õpilaste ja klassikomplektide arvust tuletatud arvestuslike ametikohtade arvuga. Seejuures vanglaõppe puhul arvutatakse juhtimiskulud eraldi koolist, mille juurde vanglaõppe õpilased on määratud. Juhtimise arvestuslike ametikohtade arv arvestatakse järgmiselt:

Õpilaste arv Klassikomplektide
arv
Arvestatud
ametikohti

1–199

    1 0,1
2–3   0,25
4–5 0,5
6–7 1   
  8–… 1,5

200–349

2   

350–599

2,5

600 ja rohkem

3   

(18) Pedagoog-metoodiku ametijärgu omandanud pedagoogi töö tasustamiseks arvestatakse täiendavad summad pedagoogi ametijärgule vastava palgamäära ja pedagoog-metoodiku ametijärgule vastava palgamäära vahe ulatuses. Kuni 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 0,5. Rohkem kui 0,5 koormusega õpetajana töötava pedagoog-metoodiku koormusnormiks loetakse 1. Mitmes omavalitsusüksuses töötava pedagoog-metoodiku täiendavad vahendid jagatakse omavalitsusüksuste vahel võrdselt.

(19) Väikesaartel asuvate koolide III kooliastme tavaõppe klasside kohta arvestatakse täiendavalt vahendeid 20% pea- ja lisaraha ning klassijuhataja lisatasu määra alusel arvestatud vahenditest.

§ 10. Muude täiendavate koolipõhiste toetuste arvestamine

(1) Õpikute soetamise toetuseks arvestatakse 282 krooni õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õpikute soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õpikute toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õpikute tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.

(2) Õppevahendite soetamise toetuseks arvestatakse 458 krooni iga 1.–9. klassis õppiva õpilase kohta. Eksternõppes õppiva õpilase kohta arvestatakse õppevahendite soetamise toetuseks vahendeid 5/24 tavapärasest õppevahendite toetuse määrast ja üksikaineid õhtuses õppes õppiva õpilase kohta õppevahendite tavapärase toetuse määrast vastavalt võetavate ainete arvu proportsioonile õhtuõppe nädalase õppekoormuse mahust.

(3) Investeeringutoetusteks arvestatakse 4400 krooni § 4 alusel moodustatud klassi kohta ja 100 krooni õpilase kohta. Kodu-, haigla- ja vanglaõppel oleva õpilaste eest investeeringutoetust ei arvestata.

§ 11. Eritingimustel palgavahendite toetuste arvestamine

(1) Laste- ja üldhaiglas ning sõltuvushäiretega õpilaste klassis õppivate õpilaste eest eraldatakse palgavahenditeks toetust lähtuvalt arvestuslikust õpetajate ametikohtade arvust, mille määramisel lähtutakse õpilaste keskmisest õppel viibitud päevade arvust ning arvestuslikust konsultatsioonitunni vajadusest õpilase kohta päevas.

(2) Ühinemistoetusteks arvestatakse vahendeid lähtuvalt «Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse» § 6 lõikes 6 sätestatud tingimustest.

§ 12. Ülemineku kompensatsioon

(1) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku on 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis õpilase kohta kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.

(2) Kui § 4 alusel arvutatud hariduskulude vahenditest rahastatavate koolide arvestuslike klassikomplektide arv kohaliku omavalitsuse üksuses kokku ei ole 2008/2009. õppeaastal eelmise õppeaastaga võrreldes vähenenud, siis palgavahenditeks arvestatud eraldis kasvab 2009. aastal 50% riigi keskmisest palgavahendite kasvust.

§ 13. Muude täiendavate toetuste arvestamine

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 33 726 420 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ainesektsioonide ning õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks ning koolieelsete lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks vastavalt määruse lisale, lähtudes lõigetes 2–4 kehtestatud põhimõtetest.

(2) Ainesektsioonide läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 52 krooni õpilase kohta.

(3) Õpilas- ja noorteürituste läbiviimiseks arvestatakse vahendeid 23,3 krooni vastava kohaliku omavalitsuse üksuse 0–26-aastase elaniku kohta.

(4) Eelkooliealiste lasteasutuste pedagoogide täienduskoolitusteks arvestatakse vahendeid 3% 2007. aasta tegelikest palgakuludest.

§ 14. Hariduskulude täiendavate vahendite jaotamine

(1) Hariduskuludeks määratud vahenditest 11 509 355 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel taotlusvoorude alusel vastavalt lõigetele 2–11.

(2) I taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude katteks ning palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks.

(3) II taotlusvoorus on võimalik täiendavaid vahendeid taotleda koolivõrgu korrastamisega seotud pedagoogide koondamiskuludeks, pärimuskultuurialase õppe toetuseks, pedagoog-metoodikute arvu suurenemisest tingitud kulude suurenemise katteks ning klassikomplektide või õpilaste arvu muutustest tingitud suurenenud õpetajate palgakulude, õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks.

(4) Täiendavate vahendite eraldamise põhjendatust hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide kulude koondmuutuste kaudu ning lähtudes käesoleva määrusega hariduskulude jaotamisele kehtestatud korrast ja määradest.

(5) Pedagoogide koondamiskuludeks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui koondamisega vabanenud palgavahenditest koondamiskulude tasumiseks ei piisa. Õppevahendite ja õpikute soetamise kulude katteks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate munitsipaal- ja eraüldhariduskoolide õpilaste arv kokku on suurenenud vähemalt 12 õpilase võrra. Pärimuskultuurialase õppe toetuseks eraldatakse täiendavaid vahendeid, kui nimetatud valikainet õpib vähemalt 10 õpilast 1 tund nädalas, valikaine on sätestatud kooli tunniplaanis ning valikainet antakse vastava pärimuskultuuri piirkonna kultuuriinstituudi või kultuuriseltsi tunnustatud ainekava alusel ja pedagoogi poolt. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude osaliseks katmiseks eraldatakse täiendavaid vahendeid kohaliku omavalitsuse üksustele nende õpetajate eest, kellele maksti valla või linna volikogu enne 26. veebruari 2009. a tehtud otsuse ja õpetajaga sõlmitud töölepingu alusel 2009. aasta I kvartalis 8% kõrgemat palka kui 2008. aastal, kuid mitte rohkem kui 10 883 krooni kuus.

(6) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab taotluse täiendavate vahendite saamiseks asukohajärgsele maavalitsusele I taotlusvoorus 31. märtsiks 2009. a ja II taotlusvoorus 20. septembriks 2009. a.

(7) Taotluses tuleb põhjendada täiendavate vahendite vajadust, näidates seejuures ära õpilaste jaotuse klassiastmeti ja õppevormiti koolide lõikes. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks toetuse taotlemisel tuleb esitada 2008. aastal miinimumpalka saanud õpetajate arv, kelle palka suurendati 2009. a I kvartalis 8%, ning volikogu otsus palga alammäärade suurendamise kohta.

(8) Maavalitsus kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja nende vastavust lõigetes 2–7 toodud tingimustele ning esitab maakonna omavalitsusliiduga kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse üksuste taotluste koondi koos oma arvamusega ning põhjendustega vahendite ebapiisavuse kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile I taotlusvooru korral 16. aprilliks 2009. a ja II taotlusvooru korral 6. oktoobriks 2009. a.

(9) Haridus- ja Teadusministeerium esitab hariduskulude täiendavate vahendite jaotamise ettepanekud koos seletuskirjaga vahendite eraldamise või eraldamata jätmise põhjuste kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Rahandusministeeriumi seisukohad Vabariigi Valitsusele otsustamiseks I taotlusvooru puhul hiljemalt 1. juuniks 2009. a ja II taotlusvooru puhul hiljemalt 15. novembriks 2009. a. Palga alammäärade 8%-lisest tõusust tulenevate 2009. aasta I kvartalis tehtud kulude katteks eraldatakse kohaliku omavalitsuse üksustele toetuseks vahendeid kokku kuni 50% lõikes 1 nimetatud hariduskulude täiendavate vahendite mahust.

3. peatükk
MUUDE TASANDUSFONDI VAHENDITE JAOTAMINE

§ 15. Omavalitsuste tulubaasi stabiliseerimise toetus

Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele tulubaasi stabiliseerimise toetuseks määratud 30 000 000 krooni.

§ 16. Toimetulekutoetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» §-ga 224 ning § 42 lõigetega 3 ja 4 on kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuseks määratud 200 000 000 krooni, mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 2 ja 3.

(2) Toimetulekutoetuseks määratud summast 66 973 000 krooni jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

TTi = (TTi2008 + Üi2008) * 1,2 – Ji2008, kus

TTi konkreetsele omavalitsuse üksusele eraldatavad toimetulekutoetuse vahendid 2009. aastal;
TTi2008 konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse kulud toimetulekupiiri kindlustamiseks 2008. aastal vastavalt toimetulekutoetuse aruandele;
Üi2008 konkreetse omavalitsuse üksuse üksikvanema täiendava toetuse kulud 2008. aastal vastavalt toimetulekutoetuse aruandele;
Ji2008 konkreetse omavalitsuse üksuse toimetulekutoetuse vahendite jääk 2008. aasta lõpu seisuga vastavalt toimetulekutoetuse aruandele.

(3) Toimetulekutoetuseks määratud vahenditest 133 027 000 krooni jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel vastavalt lõigetele 4–9.

(4) Kohaliku omavalitsuse üksusel tekib õigus lõike 3 alusel jaotatavate toimetulekutoetuse täiendavate vahendite saamiseks, kui kohaliku omavalitsuse üksusel ei piisa käesoleva määruse alusel tasandusfondi toimetulekutoetuseks eraldatud vahenditest ja eelmiste aastate toimetulekutoetuse vahendite jääkidest toimetulekutoetuse väljamaksmiseks tingimusel, et toimetulekutoetuseks ettenähtud kulude tegemisel on lähtutud «Sotsiaalhoolekande seaduses» kehtestatud tingimustest.

(5) Toimetulekutoetuse täiendavate vahendite taotlemiseks esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse Sotsiaalministeeriumile 31. augustiks 2009. a. Taotluses näidatakse ära vahendite (sealhulgas kahel eelneval aastal kasutamata jäänud vahendite) kasutamine jooksval eelarveaastal, muudatused rahuldatud taotluste arvus ja kuludes taotluse kohta ning tuuakse ära vahendite ebapiisavuse põhjendused.

(6) Sotsiaalministeerium kontrollib esitatud taotluste põhjendatust ja vastavust lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele ning analüüsib toimetulekutoetuse vahendite kasutamist jooksval eelarveaastal võrrelduna kahe eelneva aastaga ning esitab Rahandusministeeriumile ettepaneku toimetulekutoetuse täiendavate vahendite jaotamiseks kohaliku omavalitsuse üksuste vahel hiljemalt 21. septembriks 2009. a, lisades selgituse vahendite eraldamise kohta ja taotluste rahuldamata jätmise põhjendused.

(7) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotlused koos lisatud dokumentidega läbi, kontrollib taotluste põhjendatust ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse üksustele toimetulekutoetuse täiendavate vahendite eraldamiseks põhjendatuks hinnatud taotluste mahus koos Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtadega hiljemalt 30. oktoobriks 2009. a. Rahandusministeeriumil on õigus kohaliku omavalitsuse üksusele tagastada lõigetes 4 ja 5 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.

(8) Kui ilmneb, et kohaliku omavalitsuse üksusele käesoleva määrusega eraldatavatest toimetulekutoetuse vahenditest (koos eelmistel aastatel kasutamata jäänud vahenditega) ei piisa lõikes 7 nimetatud tähtajani ja vahendite puudujääk seab ohtu toetuste väljamaksmise, on Vabariigi Valitsusel õigus kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel otsustada vahendite eraldamine, arvestamata lõikes 7 sätestatud tähtaega.

(9) Lõikes 8 nimetatud juhul esitab kohaliku omavalitsuse üksus vastava taotluse koos asukohajärgse maavalitsuse arvamusega Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium kontrollib edastatud taotluse põhjendatust ning valmistab ette eelnõu raha eraldamiseks 10 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Omavalitsusliitude Koostöökoguga kooskõlastatud taotluse. Rahandusministeeriumil on õigus tagastada lõigetes 4, 5 ja 8 nimetatud tingimustele mittevastavad taotlused.

§ 17. Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel on kohaliku omavalitsuse üksustele sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks määratud 36 679 250 krooni, sealhulgas 23 879 250 krooni puuetega laste hooldajatoetusega seotud kulude katteks.

(2) Lõikes 1 toodud vahendid jaotatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud määruse lisas):

SKAi = 6040 + Pi2008 * A + Hi2008 * B, kus

SKAi konkreetsele omavalitsusüksusele eraldatavad vahendid sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetuseks;
Pi2008 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud perekondade arv omavalitsusüksuses;
A arvestuslik väärtus 2008. aastal toimetulekupiiri kindlustamiseks toimetulekutoetust saanud ühe perekonna kohta kroonides;
Hi2008 hooldatavate puuetega laste arv 1. jaanuari 2009. aasta seisuga Sotsiaalkindlustusameti andmetel;
B arvestuslik väärtus 2009. aastal puudega lapse hooldaja kohta kroonides.

(3) Omavalitsusüksus võib lõike 2 alusel eraldatud vahendeid kasutada sotsiaaltoetuste maksmise või sotsiaalteenuste osutamise korraldamisega seotud kuludeks (sh projektide kaasfinantseerimiseks), täiendavate sotsiaaltoetuste maksmiseks, sotsiaalteenuste arendamise kuludeks ja puuetega laste hooldajatele toetuste maksmiseks.

§ 18. Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ja kooskõlas «Püsiasustusega väikesaarte seaduse» § 12 alusel kehtestatud korraga on kohaliku omavalitsuse üksustele määratud saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendavaks toetuseks 6 500 000 krooni.

(2) Saarvaldade ja saarelise osaga valdade täiendav toetus arvutatakse järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

Si konkreetse saarvalla või saarelise osaga valla (i) täiendav toetus;
Ciy konkreetse väikesaare elanike arv rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2009 (y=1), arvestuslik teede pikkus (regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee pikkus kilomeetrites 0,8 osakaaluga ning maismaatee pikkus kilomeetrites saarvalla korral maavalitsuseni ja saarelise osaga valla korral vallamajani 0,2 osakaaluga, (y=2) kilomeetrites ning saare pindala ruutkilomeetrites (y=3);
Piy parameetri väärtus kroonides ühe elaniku (y=1), arvestusliku teede pikkuse ühe kilomeetri (y=2) ja pindalaühiku kohta kroonides (y=3).

§ 19. Koolilõuna toetuseks määratud vahendite jaotamine

(1) Paragrahvi 1 lõike 2 alusel ning kooskõlas «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 321 lõigetega 1–3 on kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi määratud 225 658 300 krooni kooli päevases õppevormis põhiharidust omandavate õpilaste, välja arvatud riigikoolide õpilaste, kelle toitlustuskulud kaetakse riigieelarvest, koolilõuna toetuseks.

(2) Koolilõuna arvestuslikuks maksumuseks ühe õpilase kohta kehtestatakse 11,47 krooni.

(3) Koolilõuna toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel järgmise valemi alusel (jaotus kohaliku omavalitsuse üksuste vahel on toodud lisas):

Ki = (Õi1 + Õi2–8 + Õi9 + Õi+) * 100 * TI + (Õi1 * 2 + Õi2–8 + Õi+) * 75 * TII, kus

Ki konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele eraldatav koolilõuna toetus;
Õi1 õpilaste arv 1. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi2–8 õpilaste arv 2.–8. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi9 õpilaste arv 9. klassis päevases õppes konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
Õi+ õpilaste arv põhiõppe pikendatud õppeajaga klassides (HEV +1, +2, +3 klassid) konkreetses kohaliku omavalitsuse üksuses;
TI koolilõuna arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta.

4. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 20. Eraldiste ülekandmine

(1) Määruse lisas kohaliku omavalitsuse üksuste vahel «2009. aasta riigieelarve seaduse» § 4 lõigete 1 ja 2 alusel jaotatud tasandusfondi vahendid kantakse kohaliku omavalitsuse üksustele üle vahendite liike eristamata ühes summas.

(2) Määruse lisas toodud tabeli veerus «Tasandusfond kokku» nimetatud vahendid jaotatakse kvartalite lõikes järgmiselt: I kvartal 28%, II kvartal 34%, III kvartal 18% ja IV kvartal 20% kohaliku omavalitsuse üksusele määratud vahendite kogusummast. Kohaliku omavalitsuse üksus taotleb riigikassalt iga kuu 12. ja 25. kuupäevaks kvartaliks ettenähtud summast ühe kuuendiku ülekandmist vastavalt «Riigieelarve seaduse» § 32 lõike 1 alusel rahandusministri kehtestatud riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas sätestatud korrale.

(3) Kooskõlas «Riigieelarve seaduse» § 9 lõikega 7 võib rahandusministri nõusolekul kohaliku omavalitsuse üksuse põhjendatud taotluse alusel määruse lisas jaotatud vahendid avansiliselt üle kanda eelarveaasta eelseisvate perioodide arvel summas, mis ületab lõikes 2 toodud kvartaalset jaotust.

(4) Lõike 2 alusel kohaliku omavalitsuse üksusele kuude lõikes ülekantavate summade rahavoolise kasutamise käesoleva määruse lisas toodud tasandusfondi määratud eraldiste vahel otsustab kohaliku omavalitsuse üksus.

Peaminister Andrus ANSIP

Rahandusminister Ivari PADAR

Riigisekretär Heiki LOOT

Määruse lisa on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 9.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01506.

Lisa 13157827 Lisa

/otsingu_soovitused.json