Teksti suurus:

Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Põllumajandusminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:20.03.2009
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:28.02.2010
Avaldamismärge:RTL 2009, 25, 325

Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord

Vastu võetud 09.03.2009 nr 33

Määrus kehtestatakse «Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse» § 12 lõike 5, § 454 lõike 2, nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 (ELT L 30, 31.01.2009, lk 16–99) artikli 6 alusel ning kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1–40) artikliga 50a.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse nõuetele vastavuse nõueteks olevad head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord.

2. peatükk
HEAD PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNATINGIMUSED

§ 2. Mulla kaitse erosiooni eest

(1) Haanja, Otepää, Valgjärve, Vastseliina ja Misso vallas asuvast taotleja valduses olevast põllumajandusmaast peab vähemalt 30% olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumajandusmaal olevad põllumajanduskultuurid ja kõrretüü.

(2) Üle 10% kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, orgaaniliste väetiste kasutamine kooskõlas «Veeseaduse» §-ga 261, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele või muu mullaerosiooni takistav tegevus.

§ 3. Mulla orgaanilise aine säilitamine

(1) Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud.

(2) Taotleja koostab või vajadusel uuendab hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. juuniks põllumajandusmaa kohta viljavaheldus- või külvikorraplaani, mis peab olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadav 5 aastat pärast selle koostamist. Plaanis peavad sisalduma vähemalt lisas 1 oleva viljavahelduse või lisas 2 oleva külvikorra näidisplaani andmed.

(3) Lõikes 2 nimetatud viljavaheldus- või külvikorraplaani ei pea koostama püsirohumaa, puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutataval põllumajandusmaal ja põllul, mis on väiksem kui 0,3 ha.

§ 4. Mulla struktuuri säilitamine

Põllumajandusmaal tehtavate tööde tegemisel lähtutakse mulla harimiskindlusest. Põldu võib harida ajal, millal kasutatav tehnika ei jäta põllule harimissügavusest sügavamaid jälgi. Põllumajandusmaal ei tohi esineda sügavamaid roopaid kui 30 cm.

§ 5. Minimaalne hooldustööde tase põllumajandusmaal

(1) Põllumajandusmaal tehtavad tegevused kantakse «Veeseaduse» § 261 lõike 7 alusel põlluraamatusse.

(2) Enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaad on vähemalt üks kord enne 31. juulit niidetud või on seal karjatatud loomi. 31. juuliks on niide koristatud või hekseldatud. Karjamaana kasutataval rohumaal karjatatakse loomi loomkoormusega, mis tagab niitmisega sarnase tulemuse, ebapiisava tulemuse korral niidetakse rohumaa üle. Nimetatud toimingute tegemist peab kogu taotlusel märgitud maa-alal olema võimalik visuaalselt tuvastada.

(3) Lõikes 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata heinaseemne ja heintaimede energiakultuurina kasvatamise korral kuni kaheaastase haljasväetisena kasutatava rohumaa puhul sissekünni aastal.

(4) «Looduskaitseseaduse» §-de 10 ja 11 alusel kaitse alla võetud loodusobjektil ja looduslikul rohumaal peab lõikes 2 sätestatud nõue olema täidetud hiljemalt 20. augustiks.

(5) Juhul kui niidet ei koristata 31. juuliks, on hekseldamine lubatud alates 1. juulist.

(6) Põllumajandusmaal kasvatatakse põllumajanduskultuuri, mis on külvatud, maha pandud või istutatud 15. juuniks, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja vältides seejuures umbrohu levikut, või hoitakse põllumajandusmaad alates 15. juunist mustkesas.

(7) Põllumajandusmaal peab järgima «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» 6. peatükis sätestatud tuulekaera tõrjeabinõusid.

(8) Põllumajandusmaa, millele taotleja toetust ei taotle, peab olema hooldatud, kasutades selliseid agrotehnilisi võtteid, mis välistavad ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut ning võimaldavad seda maad kasutusele võtta põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks ilma lisakuludeta järgmisel kasvuperioodil.

(9) Saare, Hiiu, Lääne või Pärnu maakonnas asuv püsirohumaa, millel kasvavad puud ja kadakad ning mis vastab komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruses (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad talupidajate jaoks) ette nähtud täidetavate tingimuste, toetuse muutmise ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamise üksikasjalikud reeglid (ELT L 141, 30.04.2004, lk 18–58), artiklis 30 sätestatud nõuetele, on heas põllumajanduslikus korras.

3. peatükk
PÜSIROHUMAA PINDALA SÄILITAMINE, KOHUSTUSE ÜLEANDMINE, KASUTUSOTSTARBE MUUTMINE JA PÜSIROHUMAA SÄILITAMISEKS VAJALIKE ABINÕUDE RAKENDAMINE

§ 6. Püsirohumaa säilitamine

(1) Püsirohumaa on komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 2 punktis 2 nimetatud rohumaa.

(2) Taotleja säilitab taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal pindalatoetuse taotlusel märgitud püsirohumaa pindala.

(3) Põldu, mis asub sellisel registrisse kantud põllumassiivil, millel asuva ühegi põllu kohta ei ole alates 2004. aastast pindalatoetuste taotlust esitatud ja mille kasutusotstarve 2003. aastal oli püsirohumaa, käsitatakse püsirohumaana.

§ 7. Püsirohumaa kohustuse üleandmine

Kui maakasutus ja püsirohumaa säilitamise kohustus lähevad üle teisele põllumajandustootjale, säilitab vastuvõtja püsirohumaa pindala taotluses näidatud ulatuses. Kui püsirohumaa säilitamise kohustus läheb üle teisele põllumajandustootjale, täidavad üleandja ja vastuvõtja Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2004. a määruse nr 162 «Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus» lisas 2 toodud püsirohumaa säilitamise kohustuse üleandmise-vastuvõtmise taotluse. Üleandja edastab taotluse ärakirja PRIA-le 15 päeva jooksul.

§ 8. Püsirohumaa kasutusotstarbe muutmine ja püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamine

(1) Kui kõigi taotlejate taotlustel näidatud püsirohumaa pindala on 2005. aasta pindalatoetuste taotlustel näidatud kogu nende kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala andmetega võrreldes vähenenud enam kui 5%, teatab PRIA põllumajandustootjale hiljemalt 31. detsembriks, et järgmisel kalendriaastal püsirohumaa vähendamiseks või kasutusotstarbe muutmiseks tuleb esitada PRIA-le püsirohumaa taotlus komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 4 lõike 1 kohaselt 1. veebruariks.

(2) PRIA vaatab lõikes 1 nimetatud püsirohumaa vähendamise või kasutusotstarbe muutmise taotluse läbi ja otsustab selle rahuldamise 1. aprilliks. Taotlus rahuldatakse, lähtudes taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttest ja riigi tasemel vajaliku püsirohumaa pindala säilitamise kohustusest.

(3) Kui kõigi taotlejate taotlustel esitatud püsirohumaa pindala on 2005. aasta pindalatoetuste taotlustel näidatud kogu nende kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala andmetega võrreldes vähenenud enam kui 10%, rajab põllumajandustootja komisjoni määruse (EÜ) nr 796/2004 artikli 4 lõike 2 kohaselt püsirohumaa uuesti PRIA otsusega määratud pindala ulatuses.

(4) PRIA teavitab põllumajandustootjat lõikes 3 nimetatud kohustuse määramisest pindalatoetuse taotluse esitamise aastale järgneva kalendriaasta 1. aprilliks. Püsirohumaa rajamise kohustus hektarites määratakse individuaalsele põllumajandustootjale püsirohumaa hektarite alusel, mille kasutusotstarvet on muudetud alates pindalatoetuste taotluse esitamise tähtpäevale eelnenud 24-kuulise ajavahemiku algusest alates, lähtudes taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttest ja riigi tasemel vajaliku püsirohumaa pindala säilitamise kohustuses.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 9. Rakendussäte

Põllumajandusministri 10. aprilli 2008. a määruse nr 30 «Ühtse pindalatoetuse, põllukultuuri ja heinaseemne täiendava otsetoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord» (RTL 2008, 31, 453) 2. ja 3. peatükk tunnistatakse kehtetuks.

Minister Helir-Valdor SEEDER

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 9. märtsi 2009. a määruse nr 33 «Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord»
lisa 1

Kantsler Ants NOOT

Põllumajandusministri 9. märtsi 2009. a määruse nr 33 «Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord»
lisa 2

Kantsler Ants NOOT

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json