Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded

Vastu võetud 13.03.2009 nr 35

Määrus kehtestatakse «Maaparandusseaduse» § 6 lõike 8 alusel.

1. peatükk KUIVENDUSSÜSTEEMI EHITAMISELE ESITATAVAD NÕUDED 

1. jagu Ettevalmistustööd 

§ 1.  Ettevalmistustööde loetelu

  (1) Kuivendussüsteemi ehitamise ettevalmistustööd on:
  1) võsa ja metsa (edaspidi puittaimestik) raiumine;
  2) kändude juurimine;
  3) kivide koristamine.

  (2) Puittaimestikuks loetakse puittaimed, mille läbimõõt kännu kõrguselt mõõdetuna on vähemalt 2 cm.

§ 2.  Puittaimestiku raiumise nõuded

  (1) Raiumise korral ei tohi jätta kändu, mille kõrgus maapinnast on üle 20 cm.

  (2) Raiejäätmed põletatakse, paigaldatakse valli või veetakse ära. Turbapinnasel võib jäätmeid põletada ainult juhul, kui pinnas on külmunud või veega küllastunud.

  (3) Raiejäätmete põletamine kooskõlastatakse Päästeameti kohaliku päästeasutusega.

  (4) Raiejäätmeid võib kasutada tee muldkeha aluse paindekihi ehitamiseks.

  (5) Metsamaa kuivendussüsteemi ehitamise korral võib kraavitrassi raiejäätmed paigaldada muldkeha taha.

§ 3.  Kändude juurimise nõuded

  (1) Põllumajandusmaal tasandatakse kändude juurimiskohad.

  (2) Enne valli koondamist raputatakse känd mullast puhtaks.

  (3) Juuritud kändu käideldakse § 2 lõigetes 2, 3 ja 5 toodud nõuete kohaselt.

§ 4.  Kivide koristamise nõuded

  (1) Põllumajandusmaal koondatakse kivid hunnikusse.

  (2) Kivihunnikus ei tohi olla mulda ega kände üle 10% hunniku mahust.

  (3) Põllumajandusmaale ei tohi jääda üle 15 cm läbimõõduga kive. Kive läbimõõduga 12–15 cm võib maaparandussüsteemi maa-alale maha jääda kuni 8 tükki 100 m² kohta.

  (4) Metsamaa kuivendussüsteemi ehitamise korral võib kivid paigaldada tee muldesse või kraavi mullavalli taha.

2. jagu Maaparandussüsteemi eesvool ja kraav 

§ 5.  Eesvoolu ja kraavi märkimise nõuded

  (1) Maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu kraavi (edaspidi kuivenduskraav) ja maaparandussüsteemi teenindava tee teemaa kuivendamiseks vajaliku kraavi (edaspidi teekraav) (edaspidi koos kraav) ning eesvoolu märkimisel tähistatakse kraavi telg ja vähemalt iga 100 m järel paigaldatakse looditud kaldapiketid, mis peavad kaevamistööde käigus säilima.

  (2) Rekonstrueeritava eesvoolu ja kraavi telge ei pea tähistama.

  (3) Eesvoolu ja kraavi telje asend ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtud asendist üle 2 m.

  (4) Põllumajandusmaa kuivenduskraavide vaheline kaugus ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtud kaugusest üle 2 m.

  (5) Metsamaa kuivenduskraavide vaheline kaugus ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtud kaugusest üle 10%.

§ 6.  Eesvoolu ja kraavi kaevamise nõuded

  (1) Eesvoolu ja kraavi kaevamise korral on suurimad lubatud kõrvalekaldumised ehitusprojektis ettenähtud näitajatest järgmised:

  (2) Kraavi keskmine sügavus ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtud sügavusest üle 0,1 m.

  (3) Kraavi vähim sügavus üksikutes lohukohtades ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtud sügavusest üle 20%.

§ 7.  Nõlva ja kalda kujundamise nõuded

  (1) Põllumajandusmaale laialiaetud mullavalli mullakihi keskmine paksus ei tohi olla üle 10 cm, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud suuremat paksust.

  (2) Pärast põllumajandusmaal asuva eesvoolu ja kraavi mullavalli laialiajamist ning kalda ja nõlva tasandamist roobiga ei tohi eesvoolu ja kraavi kaldale jääda pinnavee kogunemise kohti.

  (3) Eesvoolu ja kraavi mullavalli taha koguneva vee ärajuhtimiseks ehitatakse mullavallialune veeviimar 2008. aastal Põllumajandusministeeriumi välja antud kogumiku «Maaparandusrajatiste tüüpjoonised» (edaspidi kogumik), mis on avaldatud veebilehel aadressil www.mpb.ee/õigusaktid, joonisel 1.7 toodud konstruktsiooni kohaselt, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teistsugust konstruktsiooni.

§ 8.  Eesvoolu ja kraavi kindlustamise nõuded

  (1) Eesvoolu ja kraavi nõlv, nõlvajalam ja põhi kindlustatakse kogumiku joonistel 1.1 ja 1.2 toodud konstruktsiooni kohaselt, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teistsugust konstruktsiooni.

  (2) Pärast 1. septembrit eesvoolu ja kraavi kindlustamiseks rajatud mätastis kinnitatakse tikkudega.

  (3) Pärast 1. septembrit ei tohi eesvoolu ja kraavi nõlvale külvata heinaseemet.

  (4) Eesvoolu ja kraavi sissevoolunõva ja kraaviühendus ehitatakse kogumiku joonistel 1.3–1.6 toodud konstruktsiooni kohaselt, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teistsugust konstruktsiooni.

3. jagu Eesvoolu ja kraaviga seotud rajatised 

§ 9.  Eesvoolu ja kraaviga seotud rajatise üldnõuded

  (1) Eesvoolu ja kraaviga seotud rajatised on truup, truupregulaator, sild, purre ja ehitusprojektis ettenähtud muu rajatis.

  (2) Paigaldatud konstruktsiooni osade kõrgusarvud ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtud kõrgusarvudest üle 10 cm.

  (3) Paigaldatud betoonosade külgnihe ei tohi olla üle 4 cm.

§ 10.  Rajatise märkimise nõuded

  (1) Rajatise põhiteljed märgitakse tähiste ja looditud pikettidega, mis peavad ehitamise käigus säilima.

  (2) Rajatise asukoht peab vastama ehitusprojektile täpsusega 1 m.

§ 11.  Rajatise ehitamise nõuded

  (1) Truubi põhjal ei tohi olla vastukallet.

  (2) Truubi betoontorude liiduste vahe ei tohi olla üle 4 cm.

  (3) Truubi kohal peab tee muldkeha ja katendi kogupaksus olema vähemalt 0,5 m, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud väiksemat paksust.

  (4) Truubitoru ümbruse tagasitäide tihendatakse 20–30 cm paksuste kihtidena mõlemal pool truubitoru ühel ajal.

  (5) Pärast truubi valmimist ei tohi truubitoru läbivajumine ületada truubitoru tarnija kehtestatud määra.

  (6) Truubi otsak ehitatakse kogumiku joonistel 3.1–3.13 toodud konstruktsiooni kohaselt, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teistsugust konstruktsiooni.

4. jagu Drenaažisüsteem 

§ 12.  Trassi ettevalmistamise nõuded

  (1) Dreeni ja kollektori trassilt (edaspidi trass) eemaldatakse võsa, üle 8 cm läbimõõduga kännud, maapinnal asetsevad üle 20 cm läbimõõduga kivid ja muud takistused.

  (2) Trass tasandatakse järgmiselt:
  1) mitmekopalise ekskavaatori kasutamise korral ei tohi olla üle 15 cm kõrgusega ebatasasusi ega külgkallet üle 3°;
  2) ühekopalise ekskavaatori kasutamise korral ei tohi olla üle 25 cm kõrgusega ebatasasusi ega külgkallet üle 5°.

§ 13.  Drenaažisüsteemi märkimise nõuded

  (1) Dreen ja kollektor tähistatakse looditud pikettidega, mille vahekaugused on ehitustehnikast sõltuvalt 20–100 m.

  (2) Märgitud dreeni ja kollektori asukoht ei tohi ehitusprojektis projekteeritud asukohast erineda üle 2 m ja dreenide vahekaugus üle 1 m.

  (3) Drenaažisüsteemi ja dreeni suudmetoru põhi peab olema kogujakraavi põhjast vähemalt 20 cm kõrgusel, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud väiksemat kõrgust.

  (4) Dreenide keskmine sügavus ei tohi projekteeritust erineda üle 10 cm.

  (5) Dreeni vähim sügavus pärast maapinna planeerimist ei tohi mis tahes kohas olla:
  1) alla 0,7 m mineraalpinnases;
  2) alla 0,9 m turbapinnases.

  (6) Märkimisandmed esitatakse märkimisskeemil loodimisandmetena.

§ 14.  Drenaažikaeviku kaevamise nõuded

  (1) Kui drenaažikaevikusse (edaspidi kaevik) koguneval veel puudub äravool, rajatakse eelkuivendus või valitakse ehitamiseks sobivam aeg.

  (2) Kaeviku põhjakõrgus ei tohi märkimisandmete kohasest põhjakõrgusest erineda üle 5 cm.

  (3) Kaeviku suurim lubatud vastukalle 5 m pikkusel lõigul on kuni 50% toru läbimõõdust.

  (4) Kui põhjavees on rauaühendite (Fe²⁺) sisaldus üle 3 mg/l, on kaeviku suurim lubatud vastukalle 5 m pikkusel lõigul kuni 30% toru läbimõõdust.

  (5) Kaeviku languta lõigu pikkus ei tohi olla üle 10 m.

  (6) Kaeviku telg ei tohi märgitust kõrvale kalduda üle 1 m.

§ 15.  Drenaažitorustiku materjali nõuded

  (1) Drenaažitoru vedamisel ja laadimisel ei tohi kahjustada plasttoru.

  (2) Plasttoru peab laopaigas olema kaitstud otsese päikesekiirguse, löökide ja teravate esemete eest.

  (3) Kookoskattega plasttoru ei tohi välistingimustes hoida üle kuue kuu.

§ 16.  Drenaažitorustiku paigaldamise nõuded

  (1) Drenaažitorustikku ei tohi paigaldada kaevikusse kogunenud vette.

  (2) Drenaažitorustiku kattemulla paksus peab olema vähemalt 15 cm, kivise pinnase puhul vähemalt 20 cm.

  (3) Savitoru lubatud külgnihkumine on kuni pool toru seina paksusest.

  (4) Drenaažitorustiku ühenduste tegemisel kasutatakse ühendusdetaile või rajatakse kattematerjaliga kaetud ja toestatud ühendused.

  (5) Dreeni kõrgem ots peab olema suletud.

  (6) Kaevurõngast läbivate kollektoritorude paigaldamisel peab välistama pinnase kandumise kaevu.

  (7) Torustiku kattekonstruktsioon olenevalt pinnase liigist torustiku rajamissügavuses rajatakse kogumiku joonisel 2.13 toodud konstruktsiooni kohaselt.

§ 17.  Drenaažikaeviku kinniajamise nõuded

  (1) Enne kaeviku kinniajamist paigaldatakse dreenifiltrid ja ehitatakse drenaažiarmatuur.

  (2) Kaeviku võib kinni ajada pärast torustiku kontrollimist ja leitud vigade parandamist.

  (3) Kaevikusse paigaldatavast pinnasest eemaldatakse üle 20 cm läbimõõduga kivid.

  (4) Varisemisohtliku pinnase puhul aetakse kaevik kinni kohe pärast lõikes 2 ettenähtud torustiku kontrollimist.

  (5) Drenaažisüsteemi suudmest vähemalt 3 m ülespoole tihendatakse kaeviku täitepinnas.

§ 18.  Drenaažiarmatuuri ehitamise nõuded

  (1) Drenaažisüsteemi suudme juures peab kraavi kallas olema planeeritud nii, et suudme kohal ei teki pinnavee voolu.

  (2) Drenaažisüsteemi suue ehitatakse kogumiku joonistel 2.9 ja 2.10 toodud konstruktsiooni kohaselt, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teistsugust konstruktsiooni.

  (3) Sette- ja ühenduskaevu suubuva kollektori või dreeni põhi peab olema väljuvast kollektorist vähemalt 3 cm kõrgemal. Settekaevu põhi peab jääma väljuva kollektori põhjast vähemalt 50 cm allapoole.

  (4) Kaevurõngad ei tohi olla üksteise suhtes nihkunud üle poole kaevurõnga seina paksusest.

  (5) Drenaažikaev ehitatakse kogumiku joonistel 2.1–2.8 toodud konstruktsiooni kohaselt, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teistsugust konstruktsiooni.

§ 19.  Drenaažisüsteemi rekonstrueerimine

  (1) Drenaažisüsteemi rekonstrueerimisel lähtutakse §-des 12–18 sätestatud drenaažitööde nõuetest, arvestades lõigetes 2–4 sätestatud erisusi.

  (2) Drenaaživõrgu tihendamise korral paigaldatakse uus dreen olemasolevate dreenide vahekauguse keskkohta, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teisiti.

  (3) Uue ja olemasoleva dreeni lõikumine ehitatakse kogumiku joonisel 2.14 toodud konstruktsiooni kohaselt.

  (4) Pilutäidisdreen ehitatakse kogumiku joonistel 2.15 ja 2.16 toodud konstruktsiooni kohaselt.

5. jagu Maaparandussüsteemi keskkonnakaitserajatised 

§ 20.  Veekaitsevööndi laiendi ehitamise nõuded

  (1) Kui veekaitsevööndi laiendi maa-alal kasvab puittaimestik, kavandatakse sinna kujundusraie abil põõsasrindeta puistu, mille puuvõrade liituvus on kuni 0,8.

  (2) Veekaitsevööndi laiendisse rajatavad 1 m vahekaugusega vall-nõvad peavad olema kõrgusjoontega võimalikult paralleelsed ja valli harja kõrgus nõva põhjast peab olema vähemalt 20 cm.

  (3) Vall-nõva vall tihendatakse tihendustegurini vähemalt 80%.

  (4) Tihendatud vall-nõva valli harja kõrgus ei tohi valli piires erineda üle 5 cm.

  (5) Haritavale maale rajatud veekaitsevööndi laiendile külvatakse heinaseeme.

§ 21.  Maaparandussüsteemi keskkonnakaitseveekogu rajamise nõuded

  (1) Maaparandussüsteemi keskkonnakaitseveekogud (edaspidi veekogu) on puhastuslodu, settebassein, kuivendusvee korduvkasutustiik ja tuletõrjetiik.

  (2) Veekogu märgitakse §-s 10 toodud nõuete kohaselt ja kaevetööde täpsus peab vastama §-s 6 toodud nõuetele.

  (3) Tuletõrjetiik ehitatakse kogumiku joonistel 5.1–5.3 toodud konstruktsiooni kohaselt, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud teistsugust konstruktsiooni.

  (4) Settebassein ehitatakse vähemalt 1 m sügavuse süvendina eesvoolu või loodusliku voolunõva põhja. Eesvoolule ehitatakse settebassein, arvestades kogumiku joonisel 5.4 toodud kujundusskeemi. Hajureostuse leviku ohu vähendamiseks ehitatakse settebassein voolu suunas puhastuslodu ette.

  (5) Puhastuslodu rajatakse arvestusega, et vee sügavus selles oleks 0,3–0,5 m. Puhastuslodusse kujundatud taimestiku tihedus ei tohi erineda ehitusprojektis ette nähtud tihedusest üle 10%.

  (6) Kuivendusvee korduvkasutustiik ehitatakse läbivooluta seisuveekoguna. Kuivendusvee korduvkasutustiigi põhi ja nõlvad peavad olema vettpidavad.

  (7) Veekogust välja kaevatud pinnas paigaldatakse kohta, kus see ei takista põllutöö tegemist ega pinnavee voolamist veekogusse.

  (8) Kui lõikes 1 nimetatud settebassein või tuletõrjetiik asub rekonstrueeritaval eesvoolul, puhastatakse settebassein või tuletõrjetiik pärast eesvoolu rekonstrueerimistööde lõppemist.

§ 22.  Reguleeritava äravooluga drenaažisüsteemi ehitamise tehnilised nõuded

  (1) Drenaažisüsteemi torustik ehitatakse 4. jaos toodud drenaažitööde nõuete kohaselt.

  (2) Kogujakraavile, eesvoolule või drenaažikollektorile ehitatava regulaatori kõrgusarvud ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtud kõrgusarvudest üle 5 cm.

  (3) Drenaažikollektorile ehitatava regulaatorkaevu seinad ja ühenduskohad sisse- ja väljavoolutoruga peavad olema vettpidavad.

§ 23.  Tuuletõkkeriba rajamise tehnilised nõuded

  (1) Tuuletõkkeriba rajatakse vähemalt kaherealise okas- ja lehtpuu segapuistuna.

  (2) Tuuletõkkeriba rajamiseks kasutatakse keskkonnaministri 27. detsembri 2006. a määruse nr 88 «Metsa majandamise eeskiri» § 15 lõikes 1 ning keskkonnaministri 4. detsembri 2006. a määruses nr 69 «Metsa uuendamise kasutada lubatud võõrpuuliikide loetelu» lubatud puuliikide metsapuutaimi.

  (3) Taimede istutustihedus ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtud tihedusest üle 10%.

6. jagu Ettevalmistustööd kuivendussüsteemi maa-ala põllumajanduslikuks kasutamiseks 

§ 24.  Uudiskünni nõuded

  (1) Keskmine künnisügavus ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtud künnisügavusest üle 2 cm.

  (2) Adra konstruktsioon ja künnitehnika peavad tagama künniviilu ümberpööramise vähemalt 140°.

  (3) Künnikihi sügavus peab olema huumushorisondi ja huumusreservi laiali aetud kihi paksusest vähemalt 50%.

  (4) Künnikihist eemaldatakse üle 15 cm läbimõõduga kivid ja üle 8 cm läbimõõduga puidujäätmed.

§ 25.  Sügavkobestamise nõuded

  (1) Sügavkobestamisel välja tulnud kivid eemaldatakse §-s 4 toodud nõuete kohaselt.

  (2) Maa sügavkobestamisel ei tohi drenaaži kahjustada.

§ 26.  Maapinna planeerimise nõuded

  (1) Maapinda võib planeerida ainult optimaalse mullaniiskuse tingimustes.

  (2) Pärast maapinna planeerimist ei tohi planeeritud alal olla üle 15 cm sügavusega sulglohke.

  (3) Pärast maapinna planeerimist koristatakse üle 15 cm läbimõõduga kivid.

  (4) Maapinna planeerimine peab tagama pinnavee vaba juurdevoolu kraavi ja dreenikaevu.

2. peatükk MAAPARANDUSSÜSTEEMI TEENINDAVA TEE EHITAMISE NÕUDED 

§ 27.  Tee ehitamise ettevalmistustööde nõuded

  (1) Enne ehitustööde algust puhastatakse teemaa puittaimestikust ja muudest takistustest.

  (2) Teemaalt eemaldatud takistused paigaldatakse nii, et need ei segaks teemaaga piirneva maa kasutamist ega tee ehitamist.

  (3) Põllumajandusmaale tee ehitamise korral eemaldatakse teemaalt huumushorisont.

  (4) Enne tee ehitamist tehakse kindlaks pinnavee eemaldamise ja ajutise veeviimari rajamise võimalus.

§ 28.  Tee märkimise nõuded

  (1) Tee telg märgitakse kuni 50 m vahedega looditud pikettidega, mis on dubleeritud ehituse käigus säilivate pikettidega väljaspool teekraavide välisserva.

  (2) Tee telje asend ei tohi erineda ehitusprojektis ettenähtud asendist üle 1 m.

  (3) Teega seotud rajatis märgitakse 1 m täpsusega ning kindlustatakse töö käigus säilivate looditud pikettidega väljaspool töötsooni.

§ 29.  Veeviimari ehitamise nõuded

  (1) Lahtine veeviimar rajatakse kohta, kus teekraavi vesi tuleb juhtida teemaalt välja. Veeviimari kaudu ärajuhitav vesi ei tohi kahjustada selle suubumispiirkonda.

  (2) Teedreeni ehitamise korral täidetakse §-des 12–18 toodud nõudeid.

  (3) Tee muldkeha alla ehitatav dreen kaetakse vähemalt 20 cm paksuse kihi kruusa või jämeda liivaga.

  (4) Lohukohta kogunev pinnavesi juhitakse läbi mullavalli teekraavi vähemalt 20 cm läbimõõduga toru abil.

§ 30.  Tee muldkeha ehitamise nõuded

  (1) Tee muldkeha rajatakse kogu laiuses tihendatavate horisontaalkihtidena lõikes 3 toodud nõuete kohaselt.

  (2) Tihendatava pinnase niiskus peab olema:
  1) sõmerpinnasel 10–15%;
  2) siduspinnasel 15–20%.

  (3) Tihendatava kihi paksus ja tihendamiskäikude arv kavandatakse selliselt, et pinnase tihendustegur oleks vähemalt 90%.

  (4) Kraaviperv ja muldkeha nõlv puhastatakse lahtistest kividest ja risust ning planeeritakse.

  (5) Talvel on lubatud muldkeha ehitada ainult vett hästi läbilaskval aluspinnasel ja vett hästi läbilaskvast materjalist.

§ 31.  Tee muldkehale geotekstiili paigaldamise nõuded

  (1) Enne geotekstiili paigaldamist planeeritakse paigaldamiskoht ja eemaldatakse teravad kivid. Vältida tuleb geotekstiili mehaanilist vigastamist ja aluspinnase segipööramist.

  (2) Geotekstiil laotatakse sirgelt ilma voltideta ja fikseeritakse muldkehale pinnasenaelte või täitepinnasega.

  (3) Geotekstiili paanid laotatakse ülekattega vähemalt 50 cm.

  (4) Geotekstiili ülekate tehakse vee voolamise või täitematerjali paigaldamise suunas.

  (5) Täitematerjaliga katmise korral peab vältima mehhanismi liikumist otseselt geotekstiili peal.

  (6) Geotekstiil kaetakse täitematerjaliga, mille kihi paksus on vähemalt 25 cm ja maksimaalne terasuurus on väiksem 1/3 paigaldatava kihi paksusest.

§ 32.  Teekatendi rajamise nõuded

  (1) Teekatendit ei tohi rajada märgunud muldkehale.

  (2) Kuiva muldkeha niisutatakse enne teekatendi rajamist § 30 lõikes 2 toodud määrani.

  (3) Tihendatud kruusakatte paksus ei tohi olla alla 15 cm, kui ehitusprojektis ei ole ette nähtud väiksemat paksust.

  (4) Külmunud muldkehale teekatendi rajamise korral järgitakse järgmisi nõudeid:
  1) muldkeha pind peab olema enne külmumist tihendatud ja tasandatud;
  2) muldkeha pind peab olema lumest puhastatud;
  3) liikluse võib teekattel avada pärast selle täielikku tihendamist.

§ 33.  Teerajatise rajamise nõuded

  (1) Teerajatised selle määruse tähenduses on mahasõidukoht, sõidukite tagasipööramiskoht ja sõidukite möödasõidukoht.

  (2) Teerajatis ehitatakse kogumikus toodud jooniste kohaselt järgmiselt:
  1) mahasõidukoht – jooniste 6.1–6.3 kohaselt;
  2) sõidukite tagasipööramiskoht – jooniste 6.4 ja 6.5 kohaselt;
  3) sõidukite möödasõidukoht – joonise 6.6 kohaselt.

3. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 34.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Põllumajandusministri 13. mai 2004. a määrus nr 91 «Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded» (RTL 2004, 66, 1102) tunnistatakse kehtetuks.