Teksti suurus:

Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 "Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord" muutmine

Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.04.2009
Avaldamismärge:RTL 2009, 29, 383

Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 "Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord" muutmine

Vastu võetud 12.03.2009 nr 20

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 42 lõike 2 alusel.

§ 1. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 «Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord» (RTL 2008, 80, 1115) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 51 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) TISS-leht on aluseks intensiivravil viibiva patsiendi terviseseisundi raskusastme hindamisele, millel kajastatakse intensiivravi osakonnas läbiviidud tegevusi. Ühte tegevust kajastatakse ühel real.»;

2) paragrahvid 52–53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 52. TISS-lehe esimese lehe kanded

(1) TISS-lehe esimesele lehele kantakse järgmised andmed:
1) haigusloo number;
2) osakond;
3) patsiendi nimi ja vanus, isikukood;
4) haiguse diagnoos ja kood RHK-10 järgi;
5) dokumenti vastutaja;
6) hindamise kuupäev ja kellaaeg.

(2) TISS-lehe esimesele lehele kantakse hingamise kohta sõltuvalt patsiendiga tehtavatest toimingutest järgmised andmed:
A. Hingamine
1) aparaadihingamine intubeerituna või trahheostomeerituna üle kuue tunni, sõltumata ventilatsioonirežiimist;
2) aparaadihingamine intubeerituna või trahheostomeerituna alla kuue tunni, sõltumata ventilatsioonirežiimist;
3) lihasrelaksantide kasutamine patsiendi paremaks adaptatsiooniks aparaadihingamisega (siia ei kuulu intubatsiooniks kasutatav relaksant);
4) mitteinvasiivne ventilatsioon, kaasa arvatud CPAP ventilatsioon. Kui patsient on sama ööpäeva jooksul eelnevalt olnud alla 6 tunni intubeerituna või trahheostomeerituna aparaadihingamisel, siis kasutada käesolevat punkti. Kui patsient on sama ööpäeva jooksul eelnevalt olnud üle 6 tunni intubeerituna või trahheostomeerituna aparaadihingamisel, siis kasutada käesoleva lõike punkti 1. Käesoleva lõike punkti 1, 2 ja punkti 4 üheaegselt märkida ei saa;
5) erakorraline trahhea intubatsioon haigla tingimustes, välja arvatud intubatsioon anesteesia läbiviimiseks operatsioonitoas. Siia loetakse ka intubatsioonitoru ja trahheostoomia kanüüli vahetus;
6) trahheostoomia 48 tunni jooksul sõltumata selle tegemise kohast (kahel päeval 2 punkti);
7) regulaarne trahhea aspiratsioon (sealhulgas ülemiste hingamisteede aspiratsioon vastsündinutel) vähemalt 4 korda ööpäevas. Teostamine peab olema märgitud ka intensiivravi jälgimislehel;
8) intubeeritud või trahheostomeeritud patsient spontaanhingamisel ilma aparaadita, olenemata sellest, millal patsient on intubeeritud või trahheostomeeritud. Käesolevat punkti ei saa kasutada paralleelselt käesoleva lõike punktidega 1, 2 või 4;
9) trahhea kanüüli või intubatsioonitoru hooldus mansetirõhu mõõtmisega ja intubatsioonitoru sügavuse kontrolliga. Tegevus peab olema märgitud intensiivravi jälgimislehel;
10) O2 lisa sissehingatavas õhus, kui kasutatakse hapnikumaski või ninasondi. Käesolevat punkti ei täideta, kui on täidetud käesoleva lõike punkt 1, 2 või 4;
11) hingamise füsioteraapia, ravimi inhalatsioon kui aktiivsele puhumisele ja köhimisele lisatakse võimlemine, kloppimine, korduvad inhalatsioonid ja ninaneelu aspiratsioon. Tegevus peab olema märgitud intensiivravi jälgimislehele;
12) ventilatsioon kõhuli asendis, kehtib aparaadihingamisel olevate intubeeritud või trahheostomeeritud patsientide puhul;
13) surfaktantravi, kehtib kuni 24 tundi pärast viimast doosi.

(3) TISS-lehe esimesele lehele kantakse sõltuvalt patsiendiga tehtavatest toimingutest hemodünaamika ja intravenoossete ravimite kohta järgmised andmed:
B. Hemodünaamika ja intravenoossed ravimid
1) intraaortaalne kontrapulsatsioon jt vereringet abistavate seadmete kasutamine;
2) töötav kardiostimulaator, asünkroonsel või demand-režiimil;
3) väljalülitatud olekus ajutine kardiostimulaator;
4) rohkem kui ühe vasoaktiivse või inotroopse aine infusioon – dopamiin, dobutamiin, adrenaliin, noradrenaliin, fenüülefriin, dopeksamiin, enoksimoon, milrinoon, levosimendaan, nitroglütseriin, nitroprussiid, nimodipiin, prostatsükliin, prostaglandiin E II, labetalool jt;
5) ühe vasoaktiivse või inotroopse aine infusioon – dopamiin, dobutamiin, adrenaliin, noradrenaliin, fenüülefriin, dopeksamiin, enoksimoon, milrinoon, levosimendaan, nitroglütseriin, nitroprussiid, nimodipiin, prostatsükliin, prostaglandiin E II, labetalool jt;
6) elektriline kardioversioon, k.a söögitorukaudne südamerütmi ülestimulatsioon (nn TASS);
7) antiarütmikumi püsiinfusioon – amiodaroon, lidokaiin, propafenoon jt. Kui antiarütmikumi kasutatakse ainult boolussüstena, siis kasutada käesoleva lõike punkti 10;
8) kiirküllastus digitaalise preparaadiga – arvestatakse kiirküllastust (24 tunni jooksul) digitaalise preparaatidega doosis 8–10 mikrog/kg/ööpäevas. Arvestatakse 48 tunni jooksul digitaliseerimise alustamisest;
9) forsseeritud diurees eriolukordades, näiteks mürgistuste, neerupuudulikkuse, ägeda aju- või kopsuturse korral, mille puhul intravenoosselt manustatud furosemiidi üle 1 mg/kg/ööpäevas, torasemiidi üle 30 mg ööpäevas või kasutatud mannitooli infusiooni;
10) intravenoosne ravim väljaspool regulaarseid korraldusi – ravim määratud hetkeseisundit arvestades, näiteks verapamiil supraventrikulaarne tahhükardia korral, furosemiid oligouuria korral jt;
11) kolm ja enam antibiootikumi, antimükootikumi ja viirusevastast preparaati raviskeemis;
12) üks kuni kaks antibiootikumi, antimükootikumi, viirusevastast preparaati;
13) parenteraalselt manustatud tsütostaatikum;
14) regulaarsed intravenoossed ravimid; vähemalt üks ravim, mis on patsiendile määratud regulaarselt (välja arvatud antibiootikumid, kristalloid- ja sünteetiliste kolloidlahuste infusioon – need märgitakse teiste punktide all).

(4) TISS-lehe esimesele lehele kantakse sõltuvalt patsiendiga tehtavatest toimingutest monitooringu, kanüülide ja kateetrite kohta järgmised andmed:
C. Monitooring, kanüülid ja kateetrid
1) kopsuarteri kateeter – kõik tüübid on võrdsed (termodilutsioon, SvO2);
2) tsentraalse hemodünaamika monitooring: südame minutimahu korduv või pidev mõõtmine sõltumata metoodikast (termodilutsioon, pulsskontuuranalüüs, ultraheli vms);
3) arteriaalse rõhu invasiivne monitooring;
4) veregaasid, elektrolüüdid ja muud biokeemilised analüüsid neli ja enam korda 24 tunni jooksul, sõltuvalt tegemise kordadest, mitte analüüside vastuste summast;
5) veregaasid, elektrolüüdid ja muud biokeemilised analüüsid kuni kolm korda 24 tunni jooksul;
6) tsentraalse veeni kateeter, tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine tsentraalveeni kateetri abil;
7) kaks või enam perifeerset veenikanüüli;
8) üks perifeerne veenikanüül;
9) arteriaalse vererõhu mitteinvasiivne mõõtmine, südame löögisageduse ja hemoglobiini saturatsiooni jälgimine. Andmed peavad olema dokumenteeritud jälgimislehel vähemalt kolmetunnise intervalliga;
10) epiduraalkateetri kasutamine koos ravimi manustamisega;
11) intensiivravi osakonnas tehtud ehhokardiograafia, ultraheli- ja röntgenuuringud;
12) intraabdominaalse rõhu mõõtmine ja dokumenteerimine (vähemalt kaks korda ööpäevas) või mao limaskesta pCO2 määramine;
13) peaaju oksügenisatsiooni (Hgb saturatsioon jugulaarveenis, NIRS jt) ja/või biopontentsiaalide (EEG, BIS jt) jälgimine. Peavad olema dokumenteeritud intensiivravi jälgimislehel vähemalt üks kord 3 tunni jooksul.

§ 53. TISS-lehe teise lehe kanded

(1) TISS-lehe teisele lehele kantakse haigusloo number ja järgmised patsiendi parenteraalse toitmise, infusioonravi, elektrolüütide tasakaalu häirete kohta käivad andmed:
D. Parenteraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired
1) parenteraalne toitmine vähemalt kahe komponendiga järgnevast kolmest – süsivesikute lahus, aminohapete lahus ja rasvhapete lahus;
2) metaboolse alkaloosi või atsidoosi ravi, kaasa arvatud NaHCO3 manustamine. Eeldab vere happe-alustasakaalu määramist;
3) kaaliumi infusioon üle ühe mmol/kg ööpäevas;
4) intensiivravi haige välise vedelikubilansi arvestamine ja dokumenteerimine jälgimislehel üle ühe korra ööpäevas;
5) intensiivravi haige välise vedelikubilansi arvestamine ja dokumenteerimine jälgimislehel üks kord ööpäevas;
6) enteraalne sonditoitmine;
7) infusioonravi üle põhivajaduse – täiskasvanul enam kui 40 ml/kg ööpäevas, kusjuures arvestatakse kõik infusioonilahused summaarselt, lastel eakohasest normist enam;
8) infusioonravi põhivajaduse piires.

(2) TISS-lehe teisele lehele kantakse sõltuvalt patsiendiga tehtavatest toimingutest kirurgiliste protseduuride kohta järgmised andmed:
E. Kirurgilised protseduurid
1) kõik erakorralised operatsioonid ja invasiivsed protseduurid, mis on tehtud viimase 24 tunni jooksul intensiivravil viibival patsiendil (laparatoomia, intrakraniaalse rõhu anduri paigaldus, perkutaanne koronarograafia, angioplastika, kardiostimulaatori implantatsioon jt). Välja arvatud perifeerse veeni ja arteri punktsioon või kanüleerimine, tsentraalveeni ja kopsuarteri kanüleerimine, nasogastraalsondi, põie- ja epiduraalkateetri paigaldamine;
2) bronhoskoopia ja muud endoskoopiad (sh söögitorukaudne ehhokardiograafia);
3) perikardi- või pleuraõõne punktsioon või dreneerimine;
4) pleura ja mediastiinumi dreenid, passiivne või aktiivne aspiratsioon dreenidest reguleeritud hõrendusega/vaakumiga (gofreeritud lõõtsa kasutamisel antud punkti ei täideta);
5) ortopeedilised venitused, kaasa arvatud kaela fiksatsioon;
6) korduvad sidumised – kirurgilise haava, dreenide väljumiskoha, arteri/tsentraalveeni punktsioonikoha korduvad sidumised, mida tehakse rohke haavaerituse tõttu. Arteriaalse juhtekanüüli eemaldamine protseduuri järel (perkutaanne angioplastiline protseduur, perkutaanne koronaarinterventsioon, intraaortaalne kontrapulsaator jne). Peavad olema dokumenteeritud;
7) plaanipärased sidumised – kirurgilise haava, dreenide väljumiskoha, arteri/tsentraalveeni punktsioonikoha plaanipärased sidumised. Peavad olema dokumenteeritud;
8) lamatiste ennetamine – kõik juhud, kui kasutatakse lokaalseid või asendiga seotud võtteid lamatise ennetamiseks (regulaarne liikumatu patsiendi pööramine vähemalt kolme tunni järel, samuti eriotstarbelised madratsid ja voodid). Peab olema dokumenteeritud;
9) fistlite, stoomide ja passiivsete haavadreenide loputus ning hooldus – passiivsed dreenid kõhuõõnes või mõnes muus piirkonnas, välja arvatud rindkere õõnes;
10) nasogastraalsond, ka üksnes enteraalseks toitmiseks;
11) aparaadihingamisel oleva intensiivravihaige või laialdase põletuspinnnaga põletushaige dušš;
12) kehaõõne või suure haavapinna lavaaž mediastiniidi, peritoniidi ja kopsuempüeemi ravis.

(3) TISS-lehe teisele lehele kantakse sõltuvalt patsiendiga tehtavatest toimingutest verejooksu ja hüpovoleemia ravi kohta järgmised andmed:
F. Verejooksu ja hüpovoleemia ravi
1) rõhuga transfusioon massiivse vereülekande korral, kus kiiruse saavutamiseks kasutatakse rõhukotti või teisi vahendeid;
2) trombotsüütide ülekanne;
3) maoloputus jääkülma veega verejooksu peatamiseks;
4) tamponaad Sengstaken-Blakemore’i sondiga söögitoru veenilaiendite verejooksu peatamiseks;
5) erütrotsüütide suspensiooni, värskelt külmutatud plasma või vereplasmast valmistatud preparaatide (albumiin, hüübimisfaktorid jt) ülekanne olenemata kogusest. Siia ei kuulu sünteetilised plasmaasendajad. Väljaspool intensiivravi osakonda teostatud verepreparaatide ülekannet siia ei märgita, küll aga arvestatakse ööpäevase vedelikubilanssi hulka.

(4) TISS-lehe teisele lehele kantakse sõltuvalt patsiendiga tehtavatest toimingutest neuroloogia, neurokirurgia, elustamise kohta järgmised andmed:
G. Neuroloogia, neurokirurgia, elustamine
1) intrakraniaalse rõhu monitooring;
2) kontrollitud hüpotermia, st kehatemperatuuri langetamine ja säilitamine alla 35 °C sõltumata metoodikast. Ei täideta spontaansel jahtumisel;
3) elustamine eelneva 48 tunni jooksul. Arvestatakse 48 tunni jooksul toimunud elustamist sõltumata selle tegemise kohast (kaasa arvatud ainult südame defibrillatsioon vatsakeste fibrillatsiooni korral;
4) analgosedatsioon, krambivastased ravimid, barbituraatnarkoos – arvestatakse pidevat või sagedat ravimi intravenoosset manustamist, mitte ühekordseid süsteid;
5) Glasgow’ kooma skaala, analgosedatsiooni skoori (Ramsay jt) ja/või VAS-i hindamine ja dokumenteerimine vähemalt 6 tunni järel.

(5) TISS-lehe teisele lehele kantakse sõltuvalt patsiendiga tehtavatest toimingutest muu tegevuse kohta järgmised andmed:
H. Muud
1) erakorraline hemodialüüs, hemofiltratsioon, pidev venovenoosne või arteriovenoosne hemodialüüs, terapeutiline plasmaferees või terapeutiline verevahetus. Loetakse kõik põhihaigusest või selle tüsistustest tingitud protseduurid;
2) krooniline dialüüs sõltumata intensiivravile sattumise diagnoosist; haige on dialüüsiravil juba enne intensiivravile tulekut;
3) peritoneaaldialüüs;
4) trombolüüs – intravenoosne või kindlasse veresoonde (kopsuarter jt) manustatud trombolüütilised preparaadid (streptokinaas või koe plasminogeeni aktivaator). Märgitakse kuni 24 tunni jooksul pärast manustamist;
5) intravenoosne antikoagulantravi või antiagregantravi koos aPTT või ACT kontrolliga vähemalt 6 tunni järgi või anti-Xa kontrolliga vähemalt 1 kord päevas (vastsündinute puhul aPTT kontroll vähemalt 1 kord päevas);
6) krooniline antikoagulantravi või süvaveeni tromboosi profülaktika (kaasa arvatud madalmolekulaarne hepariin);
7) haige aktiivne soojendamine või jahutamine, vastsündinu kuvöös;
8) põie püsikateeter koos diureesi mõõtmise ja dokumenteerimisega. Väikelastel kuni 1. eluaastani ka mähkmete kaalumine;
9) fototeraapia;
10) korduvad maoloputused mürgistuste ravis. Ei täideta kui loputamine jääkülma veega verejooksu korral;
11) enneaegne vastsündinu (st sündinud kuni 37-nda gestatsiooninädalani) kuni kolme kuu vanuseni;
12) sünnikaal alla 1500 grammi, sündinud kuni 40-nda gestatsiooninädalani, kasutatav kuni kolme kuu vanuseni;
13) hüponatreemia ravi või hüpernatreemia ravi, kui vereseerumi Na+ on ≤120 mmol või ≥156 mmol/l. Ka hüpertoonilise NaCl lahuse infusioon teistel näidustustel (intrakraniaalse rõhu kontroll);
14) väljaspool intensiivravi osakonda tehtud uuringud patsiendil, kes vajab aparaadihingamist, vasoaktiivseid ravimeid ja/või on teadvusetus seisundis.».

3) määruse lisa 19 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1.

4) määruse lisa 20 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2.

§ 2. Määrus jõustub 1. aprill 2009. a.

Minister Hanno PEVKUR
Finantsjuht
kantsleri ülesannetes Marelle ERLENHEIM

 

Sotsiaalministri 12. märtsi 2009. a määruse nr 20
«Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56
«Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord» muutmine»
l i s a  1
Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56
«Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord»
l i s a  19

Haigusloo number                
 
INTENSIIVRAVI JÄLGIMINE (TISS – Therapeutic Intervention Scoring System)

 

Osakond ................................................................................................................................................................
 

Patsiendi

Ees- ja perekonnanimi

..............................................................................................................................................................................

Vanus (aastates, alla aastates, alla 3 aastastel – aastates, kuudes, päevades) ................................................

Isikukood ..............................................................................................................................................................

Diagnoos RHK-10 ..................................................................................................................................................
 

Dokumendi vastutaja

(ees- ja perekonnanimi, registreerimiskood, eriala)

Kuupäev                
Kellaaeg                
A. Hingamine                
1. Aparaadihingamine intubeerituna või trahheostomeerituna üle 6 tunni 4              
2. Aparaadihingamine intubeerituna või trahheostomeerituna alla 6 tunni 2              
3. Lihasrelaksantide kasutamine 4              
4. Mitteinvasiivne ventilatsioon, kaasa arvatud CPAP ventilatsioon 3              
5. Erakorraline trahhea intubatsioon haigla tingimustes 3              
6. Trahheostoomia 48 tunni jooksul 2              
7. Regulaarne trahhea aspiratsioon vähemalt 4 korda ööpäevas 3              
8. Intubeeritud või trahheostomeeritud patsient spontaanhingamisel 2              
9. Trahhea kanüüli või intubatsioonitoru hooldus 1              
10. O2 lisa sissehingatavas õhus, kui kasutatakse O2-maski või ninasondi 1              
11. Hingamise füsioteraapia, ravimi inhalatsioon 2              
12. Ventilatsioon kõhuli asendis 4              
13. Surfaktantravi 4              
B. Hemodünaamika ja intravenoossed ravimid                
14. Intraaortaalne kontrapulsatsioon jt vereringet abistavate seadmete kasutamine 4              
15. Töötav kardiostimulaator, asünkroonsel või demand-režiimil 4              
16. Välja lülitatud olekus ajutine kardiostimulaator 1              
17. Rohkem kui ühe vasoaktiivse või inotroopse aine infusioon 4              
18. Ühe vasoaktiivse või inotroopse aine infusioon 3              
19. Elektriline kardioversioon, k.a nn TASS 3              
20. Antiarütmikumi püsiinfusioon 3              
21. Kiirküllastus digitaalise preparaatidega 3              
22. Forsseeritud diurees eriolukordades 3              
23. Intravenoosne ravim väljaspool regulaarseid korraldusi 3              
24. 3 ja enam antibiootikumi, antimükootikumi, viirusevastast preparaati 3              
25. 1 kuni 2 antibiootikumi, antimükootikumi, viirusevastast preparaati 1              
26. Parenteraalselt manustatud tsütostaatikum 2              
27. Regulaarsed intravenoossed ravimid 1              
C. Monitooring, kanüülid ja kateetrid                
28. Kopsuarteri kateeter 4              
29. Tsentraalse hemodünaamika monitooring 3              
30. Arteriaalse rõhu invasiivne monitooring 3              
31. Veregaasid, el.lüüdid jm. biokeem. anal. 4 ja enam korda 24 tj. 3              
32. Veregaasid, el.lüüdid ja muud biokeem. anal. kuni 3 korda 24 tj. 1              
33.Tsentraalne kateeter, tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine tsentraalveeni kateetri abil 2              
34. Kaks või enam perifeerset veenikanüüli 2              
35. Üks perifeerne veenikanüül 1              
36. Vererõhu, südame löögisageduse ja SpO2 jälgimine 3h järgi 2              
37. Epiduraalkateetri kasutamine koos ravimi manustamisega 2              
38. Intensiivravi osakonnas tehtud ultraheli- ja röntgenuuringud 1              
39. Intraabdominaalse rõhu mõõtmine 3              
40. Peaaju oksügenisatsiooni ja/või biopontentsiaalide jälgimine 3              

 

Sotsiaalministri 12. märtsi 2009. a määruse nr 20
«Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56
«Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord» muutmine»
l i s a  2
Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56
«Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord»
l i s a  20

                 
D. Parenteraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired                
41. Parenteraalne toitmine 3              
42. Metaboolse alkaloosi või atsidoosi ravi 2              
43. Kaaliumi infusioon üle 1 mmol/kg ööpäevas 3              
44. Intensiivravi haige vedelikubilansi arvestamine üle 1 korra ööpäevas 2              
45. Intensiivravi haige vedelikubilansi arvestamine 1 kord ööpäevas 1              
46. Enteraalne sonditoitmine 2              
47. Infusioonravi üle põhivajaduse 2              
48. Infusioonravi põhivajaduse piires 1              
E. Kirurgilised protseduurid                
49. Erakorralised operatsioonid, protseduurid, viimase 24 h jooksul 4              
50. Bronhoskoopia ja muud endoskoopiad, TEE 4              
51. Perikardi- ja pleuraõõne punktsioon või dreneerimine 3              
52. Pleura ja mediastiinumi dreenid 2              
53. Ortopeedilised venitused 1              
54. Korduvad sidumised 2              
55. Plaanipärased sidumised 1              
56. Lamatiste ennetamine 2              
57. Fistlite, stoomide, passiivsete haavadreenide loputus ning hooldus 1              
58. Nasogastraalsond 1              
59. Intensiivravihaige dušš 4              
60. Kehaõõne või suure haavapinna lavaaž 2              
F. Verejooksu ja hüpovoleemia ravi                
61. Rõhuga transfusioon massiivse ülekande korral 4              
62. Trombotsüütide ülekanne 4              
63. Maoloputus jääkülma veega verejooksu peatamiseks 4              
64. Söögitoru tamponaad Sengstaken-Blakemore’i sondiga 4              
65. Er. suspensiooni, VKP vm veretoodete ülekanne 2              
G. Neuroloogia, neurokirurgia, elustamine                
66. Intrakraniaalse rõhu monitooring 4              
67. Kontrollitud hüpotermia 4              
68. Elustamine eelneva 48 tunni jooksul 4              
69. Analgosedatsioon, krambivastane ravim, barbituraatnarkoos 3              
70. GKS, analgosedats. skoori (Ramsay jt) ja/või VAS-i hindamine 2              
H. Muud                
71. Erak. HD, HF, CVVHD või CAVHD, plasmaferees või terap. verevah. 4              
72. Krooniline dialüüs 2              
73. Peritoneaaldialüüs 4              
74. Trombolüüs 4              
75. Intravenoosne antikoagulantravi ja antiagregantravi 2              
76. Krooniline antikoagulantravi või süvaveeni tromboosi profülaktika 1              
77. Haige aktiivne soojendamine või jahutamine, vastsündinu kuvöös 3              
78. Põie püsikateeter diureesi mõõtmisega 1              
79. Fototeraapia 1              
80. Korduvad maoloputused mürgistuste ravis 2              
81. Enneaegne vastsündinu kuni kolme kuu vanuseni 2              
82. Sünnikaal alla 1500 grammi kuni kolme kuu vanuseni 4              
83. Hüponatreemia ravi või hüpernatreemia ravi 2              
84. Väljaspool intensiivravi osakonda tehtud uuringud 3              
KOKKU