Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Arendustöötajate kaasamise toetamise tingimused ja kord

Vastu võetud 23.09.2008 nr 81
RTL 2008, 81, 1120
jõustumine 29.09.2008

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

25.11.2008 nr 102 (RTL 2008, 96, 1328) 5.12.2008

6.03.2009 nr 22 (RTL 2009, 25, 317) 20.03.2009

Määrus kehtestatakse «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 12 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Arendustöötajate kaasamise toetamise (edaspidi meede) tingimused ja kord on kehtestatud «Riiklike struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007–2013» ja sellest tuleneva «Inimressursi arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Teadmised ja oskused uuendusmeelseks ettevõtluseks» eesmärkide elluviimiseks.

(2) Arendustöötaja kaasamiseks suurettevõtjast või teadus- ja arendusasutusest väike või keskmise suurusega ettevõtjasse antav toetus on riigiabi teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklis 37 ja «Konkurentsiseaduse» §-s 34² sätestatut.

(3) Arendustöötaja kaasamiseks väike- ja keskmise suurusega ettevõtjast väike- ja keskmise suurusega ettevõtjasse või teadus- ja arendusasutusest, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjast ja suurettevõtjast suurettevõtjasse antavat toetust käsitletakse vähese tähtsusega abina, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni määruses (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), ja «Konkurentsiseaduse» §-s 33 sätestatut.

[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

(4) Määrust ei kohaldata Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud või Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:
1) Euroopa Ühenduse asutamislepingu lisas I loetletud põllumajandustoodete esmane tootmine, samuti jahipidamine ja loodussaaduste kogumine;
2) jahindus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad;
3) kalapüük ja vesiviljelus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 03) ning neid teenindavad tegevusalad;
4) joogitootmine, välja arvatud alkoholivaba joogi tootmine, mineraalvee ja muu villitud vee tootmine (EMTAK 2008, jagu C alajagu 11, v.a alajagu 11.07);
5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C, alajagu 12);
6) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008, jagu G), välja arvatud hulgikaubandus juhul, kui Eestis äriregistrisse kantud äriühing ekspordib samasse kontserni kuuluvas tootmisettevõttes toodetud toodangut või kaubamärgi omanikuna allhanke korras toodetud toodangut;
7) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008, jagu K);
8) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008, jagu L);
9) juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine; turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (EMTAK 2008 jagu M, alajaod 69, 70 ja 73.2);
10) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008, jagu R, alajagu 92).

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

Meetme raames antava toetuse eesmärgiks on ettevõtjate rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine läbi arendustöötajate kaasamise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal, mille tulemusena:
1) arendatakse ettevõtjas uusi tooteid, teenuseid, tehnoloogiaid ja protsesse või täiendatakse oluliselt olemasolevaid;
2) suureneb ettevõtjate rahvusvaheline turundusvõimekus;
3) areneb ettevõtjate ärimudel;
4) paraneb ettevõtjate ning teadus- ja arendusasutuste vaheline koostöö.

[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

§ 3. Meetme rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Meetme rakendusasutus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Meetme rakendusüksus on vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. aprilli 2007. a määrusele nr 111 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine» Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus).

§ 4. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses:

1) arendustöötaja (edaspidi töötaja) on kõrge kvalifikatsiooniga töötaja üldise grupierandi määruse artikli 30 punkti 5 tähenduses, kelleks on teadurid, insenerid, disainerid ja müügijuhid, kellel on kolmanda taseme haridust tõendav kraad ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas. Doktoriõpet võib lugeda asjaomaseks töökogemuseks;
[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

2) kaasamine on töötajate ajutine töölevõtmine toetuse saaja poolt teatud kindlaks ajavahemikuks;
[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

3) teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) on teadusasutus üldise grupierandi määruse artikkel 30 punkti 1 tähenduses;
4) arendustegevus on tootearendus üldise grupierandi määruse artikkel 30 punkti 4 tähenduses;
5) teadustegevus on «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse» (edaspidi TaKS) tähenduses isiku loomevabadusel põhinev tegevus, mille eesmärk on teaduslike uuringute abil uute teadmiste saamine inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta. Teadustegevus sisaldab ühe või mõlema üldise grupierandi määruse artikkel 30 punktides 2 ja 3 nimetatud uuringuid;
6) innovatsioon on TaKS § 2 punkti 5 kohaselt uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon); vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon); uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon); uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon);
7) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) on väikeettevõtja ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse lisa I tähenduses;
8) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei ole väike- ja keskmise suurusega ettevõtja üldise grupierandi määruse lisa I tähenduses;
9) struktuuritoetus (edaspidi toetus) on rahaline abi, mida antakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artiklis 1 nimetatud struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest või Eesti riigi poolt nende vahendite kasutamise kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatavatest täiendavatest vahenditest;
10) abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega;
11) projekt on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
12) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
13) toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on juriidiline isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
14) toetuse saaja on juriidiline isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
15) omafinantseering on toetuse saaja rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või projektis osaleva isiku tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks;
16) põllumajandustoodete esmane tootmine on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 17 sätestatud tegevus, milleks on esmatoodete tootmine, pidamine või kasvatamine, kaasa arvatud saagikoristus, lüpsmine ja põllumajandusloomade kasvatamine enne tapmist.

 

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 5. Meetme raames toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) töötaja värbamisega seotud tegevused;
2) töötaja rakendamine toetuse saaja projekti eesmärkide elluviimiseks.

(2) Toetust on võimalik taotleda:
1) TA asutuste ja suurettevõtja töötajate, kes omavad vähemalt 5-aastast rahvusvahelist töökogemust asjaomases valdkonnas, kaasamiseks Eesti äriregistrisse kantud VKE-sse vastavalt komisjoni üldises grupierandi määruses sätestatud tingimustele;
2) väljaspool Eestit registreeritud VKE-de töötajate, kes omavad vähemalt 5-aastast rahvusvahelist töökogemust asjaomases valdkonnas, kaasamiseks Eesti äriregistrisse kantud VKE-sse või suurettevõtjasse vastavalt komisjoni määruses 1998/2006 sätestatud tingimustele;
3) TA asutuste ja suurettevõtjate töötajate, kes omavad vähemalt 5-aastast rahvusvahelist töökogemust asjaomases valdkonnas, kaasamiseks Eesti äriregistrisse kantud suurettevõtjasse vastavalt komisjoni määruses 1998/2006 sätestatud tingimustele.

[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

(3) Meetme raames ettevõtjasse kaasatav töötaja peab olema töötanud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teadusasutuses või ettevõtjas vähemalt 2 aastat.

(4) Ettevõtjasse kaasatav töötaja ei tohi asendada teisi töötajaid, vaid tuleb tööle võtta uue ülesande täitmiseks.

[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

(4¹) Ettevõtjasse kaasatav töötaja ei tohi olla töötanud toetust taotlevas ettevõtjas töölepingu alusel vastavalt «Eesti Vabariigi töölepingu seadusele» vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamist.

[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

(5) Meetme raames ettevõtjasse kaasatavad töötajad peavad töötama teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal.

(5¹) Meetme § 2 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud oodatava tulemuste saavutamisega seotud tegevusteks ettevõtjasse kaasatud töötaja töökoht peab asuma Eestis.

[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

(6) Meetme raames on võimalik taotleda toetust töötaja kaasamiseks ettevõtjasse töölepingu alusel vastavalt «Eesti Vabariigi töölepingu seadusele».

(7) Meetme raames ei toetata:
1) töötajate kaasamist olemasolevate töökohtade täitmiseks või olemasolevate töötajate asendamiseks;
2) tegevusi, mida on võimalik läbi viia ettevõtja olemasolevat inimressurssi kasutades;
3) konsultatsiooni- või muu teenuse sisseostmist ilma § 4 punktis 1 nimetatud isikut ettevõtjasse värbamata.

(8) Projekti raames toetatakse ainult neid tegevusi, mis on määratletud taotluses sisalduvas projektis ja läbi viidud projekti abikõlblikkuse perioodil.

(9) Toetatavate tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse samaaegselt riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.

[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

§ 6. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

(1) Meetme raames on abikõlblikud järgmised §-s 5 lõikes 1 nimetatud tegevustega seotud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele:

1) kulud sisseostetud personaliotsinguteenusele või toetuse saaja enda poolt läbiviidud värbamistegevusega seotud kulud. Nimetatud kulud kokku ei tohi ületada ühte kolmandikku ettevõtjasse kaasatava töötaja töölepingus sätestatud esimese 12 kuu töötasust;
[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

2) projekti raames ettevõtjasse kaasatud töötaja või töötajate töötasud koos riiklike maksudega vastavalt töölepingus kokkulepitule;
[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

3) ettevõtjasse kaasatava töötaja või töötajate lähetusega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord»;
[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

4) [Kehtetu – RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

5) Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määruse nr 211 «Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord» § 2 lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmisega seotud kulud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud projekti elluviiva personali lähetusega seotud majutus- ja transpordikulud ning päevarahad on vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 21 lõike 2 alusel kehtestatud korrale abikõlblikud ainult vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses.

(3) Lisaks Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2007. a määruses nr 26 «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord» (edaspidi abikõlblikkuse määrus) loetletud mitteabikõlblikele kuludele, on meetme raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:

[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

1) ettevõtja üldkulud;
2) erisoodustuse andmine ja erisoodustuselt «Tulumaksuseaduse» § 48 lõike 4 mõistes tasutav maks;
3) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud;
4) isikliku sõiduvahendi kasutamise kulud;
5) kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest hüvitatud;
6) muud projektiga mitteseotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(4) Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(4¹) Abikõlblike kulude puhul peab kuludokumendi abikõlblike kulude summa olema vähemalt 1500 Eesti krooni.

[RTL 2009, 25, 317 - jõust. 20.03.2009]

(5) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid taotleja ja taotlejas osalust omavate isikute ning tarnijate või tarnijas osalust omavate isikute vahel, kes on «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikud.

(7) Kõik toetatavad kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses detailselt kirjeldatud.

(8) Kulu tekkimise hetkeks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäeva.

(9) Juhul kui sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulud ise kandma.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse sihtasutuses registreerimise hetkest või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast tähtajast ning lõpeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Abikõlblikuks võib lugeda ka kulusid, mis on tekkinud 90 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu tingimusel, et tegevused on toimunud abikõlblikkuse perioodil.

(2) Meetme raames toetatava projekti abikõlblikkuse perioodi kestvus on kuni 36 kuud.

(3) Toetuse saaja võib taotleda projekti perioodi pikendamist §-s 19 sätestatud korras tingimusel, et projekti abikõlblikkuse periood ei ületa 36 kuud, juhul kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2015. aasta 31. augustiks. Kui projekti perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande heakskiitmist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.

§ 8. Toetuse piirmäär, tingimused ja omafinantseering

(1) Toetuse maksimaalne määr projekti kohta on kuni 50% abikõlblikest kuludest ja omafinantseeringu määr vähemalt 50% abikõlblikest kuludest.

(2) Kui § 5 lõikes 1 nimetatud tegevusi finantseeritakse ka teistest riigi, kohaliku omavalitsuse, Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahenditest, ei tohi tegevuste kogu finantseerimise määr ületada käesolevas paragrahvis sätestatud toetuse piirmäära.

(3) Projekti omafinantseeringu määr peab katma projekti abikõlblikest kuludest osa, mida toetusest ei finantseerita.

 

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 9. Toetuse taotlemine

(1) Käesoleva meetme raames saab toetust taotleda jooksvalt.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest või peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(3) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele sihtasutuse poolt kinnitatud taotlusvormil.

(4) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või omakäeliselt paberkandjal allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

(5) Taotleja poolt esitatavate taotluste arvule piiranguid ei seata.

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud äriühing.

[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja on tasunud riiklikud maksud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksed olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab olema nõuetekohaselt täitnud «Maksukorralduse seaduses» sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse;
[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

2) taotleja ei tohi olla majanduslikes raskustes Euroopa Komisjoni teatise «Ühenduse suunised raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta» (ELT C244, 01.10.2004) kohaselt; (õ) 12.02.2010 17:05
[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

3) taotleja aktsionärid või osanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
4) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
5) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
6) [Kehtetu – RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

7) juhul kui toetust antakse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 toodud tegevuste toetamiseks, ei tohi taotlejale jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 3 129 320 Eesti krooni (200 000 eurot);
[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

8) juhul, kui taotlejaks on transpordivaldkonnas tegutsev ettevõtja, ei tohi talle jooksva majandusaasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ületada koos meetme raames taotletava toetusega 1 564 660 Eesti krooni (100 000 eurot).

(3) Juhul kui taotleja on varem sihtasutuselt saanud toetust «Perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse» või «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras või muudest riigieelarvelistest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

(4) Taotleja projektile või projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetuse taotlemise korral peab taotleja esitama sellekohase teabe.

(5) [Kehtetu – RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

§ 11. Taotleja kohustused

(1) Taotleja on kohustatud:
1) esitama sihtasutuse nõudmisel taotleja ja taotluse kohta lisateavet nõutud vormis ja tähtajal;
2) võimaldama kontrollida taotleja ja taotluse vastavust nõuetele, sealhulgas teha paikvaatlust ning teostada esitatud andmete õigsuse kontrolli;
3) viivitamata teavitama sihtasutust taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
4) viivitamata informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutusel või taotlejal oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, taotleja ümberkujundamisest, tema suhtes pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5) viivitamata informeerima sihtasutust projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
6) esitama sihtasutuse esimesel nõudmisel Maksu- ja Tolliameti tõendi maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla väljastatud varem kui 10 tööpäeva alates taotluse sihtasutuses registreerimise kuupäevast;
7) viivitamata teavitama sihtasutust projekti tegevustes või ajakavas toimunud muudatustest ja muutustest;
8) viivitamata teavitama sihtasutust projekti elluviimisse kaasatud töötaja muutumisest või muudest asjaoludest, mis ei võimalda ettevõtjasse kaasatud töötajal projekti tegevuste elluviimist jätkata või jätkata samas mahus ja samas ajagraafikus;
9) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) [Kehtetu – RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

(2) Taotluses sisalduv projekt peab olema kooskõlas meetme tingimustega.

(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud määruses ettenähtud korras ja vormis;
2) toetust taotletakse § 5 lõikes 1 sätestatud toetavatele tegevustele;
3) taotletava toetuse suurus ei tohi ületada §-s 8 sätestatud toetuse määra;
4) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
5) taotluses sisalduva projekti tegevused planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2015. aastal.
6) taotluses sisalduva projekti eelarves on ette nähtud nõutav omafinantseering;
7) taotluse on sõltuvalt selle edastamise viisist allkirjastatud taotleja esindusõiguslik isik digitaalallkirjaga elektroonsel taotlusel või omakäelise allkirjaga paberkandjal taotlusel.

(4) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üldandmed taotleja kohta;
2) andmed taotleja tähtsamate majandusnäitajate kohta projekti alustamise aastale eelnenud majandusaastal (sealhulgas müügitulu, müügitulu ekspordist, ärikasum või -kahjum tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus ja töötajate keskmine arv), välja arvatud alustava ettevõtja kohta, kel vastavad andmed taotluse registreerimise hetkel puuduvad;
[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

3) andmed projekti eesmärgi, tulemuste ja mõju kohta, sealhulgas põhjendust töötaja või töötajate kaasamiseks taotluses sisalduva projekti elluviimiseks koos loodavale töökohale esitatavate nõuetega, töötaja või töötajate panuse kirjeldust projekti eesmärkide täitmisse jne;
4) projekti raames elluviidavate tegevuste lühikirjeldus koos ajakava, eelarve, projekti elluviimisse kaasatud töötajate arvu ning mõõdetavate tulemustega, sealhulgas müügitulu, müügitulu ekspordist, ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulud ja töötajate keskmine arv;
[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

5) andmed projekti tegevuste jätkusuutlikkuse kohta, sealhulgas kaasatud töötaja või töötajate kompetentsi kasutamise kohta ettevõttes pärast projekti lõppemist, projekti käigus läbiviidud või ellukutsutud tegevuste jätkumise kohta pärast projekti lõppemist jne;
6) esitatud lisadokumentide loetelu;
7) andmed taotletava toetuse suuruse kohta;
8) taotleja kinnitust esitatud andmete õigsuse kohta;
9) kui toetust taotletakse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 toodud tegevuste toetamiseks, siis teatis vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile.
[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

(5) Lisaks taotlusvormile peab taotleja esitama taotluse lisadena:
1) ettevõtja äriplaan;
2) projekti elluviimiseks ettevõtjasse kaasatud töötajale koostatud lähteülesanne (sh projekti elluviimisega seotud tööülesanded, töötaja panus projekti eesmärkide täitmisse, võimalikud lähetused jne);
3) projekti käigus uue loodava töökoha ametijuhend ning uuele ametikohale värvatava töötaja elulookirjeldus, välja arvatud juhul, kui toetust taotletakse ka töötaja värbamisega seotud tegevusteks;
4) kõigi kulutuste korral, mille puhul taotleja teostab projekti elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või mittemateriaalsete varade ostutehingu suuremas summas kui 100 000 Eesti krooni käibemaksuta arvestuses, vähemalt kolm hinnapakkumist omavahel sõltumatutelt pakkujatel ja pakkumise lähteülesande kirjeldus. Juhul kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Kalleima pakkumise valiku puhul tuleb lisada põhjendus;
5) jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kaks kuud;
6) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel.

[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Sihtasutus teostab taotleja ja tema poolt esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: taotluse registreerimine, läbivaatamine või läbivaatamata tagastamine, selgituste ja lisainformatsiooni või taotluse täienduste või muudatuste küsimine, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse ja taotleja hindamine ning taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine.

(2) Sihtasutus võib taotluse menetlemise käigus taotlejalt nõuda selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esinevate andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et isiku taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.

(3) Sihtasutusel on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projekti tegevusi tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva projekti eesmärgid ning toetuse summa ei suurene. Sihtasutuse määratud selgituste ja lisainformatsiooni, taotluse täiendamise või muudatuste esitamise tähtajaks menetlus peatub. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Taotlusi menetletakse taotluste esitamise järjekorras. Taotluse menetlemise tähtaeg on 28 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse menetlemise aegu võib pikendada kuni 10 tööpäeva, kui on tekkinud vajadus täiendava ekspertiisi järele.

(5) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab võrdseks või ületab meetme rahastamise jooksva aasta eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

(6) Taotluste vastuvõtmise võib peatada sihtasutuse juhatuse otsusega, kui meetme rahastamise jooksva aasta eelarve jääk saab võrdseks menetluses olevate, kuid veel otsustamata taotluste mahuga. Taotluste vastuvõtu peatamisest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

(7) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Taotluste vastuvõtmise otsusest annab sihtasutus teada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja oma veebilehel.

§ 14. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

(1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.

(2) Juhul, kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(3) Juhul kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid puudusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni 10 tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Sihtasutusel on õigus teha ettepanek taotluse täiendamiseks või taotlust hindavate ekspertide küsimustele vastamiseks, mis võib muuhulgas hõlmata §-s 12 nimetatud dokumentide täiendamist. Taotluse täiendamiseks või ekspertide küsimustele vastamiseks antakse taotlejale kuni 10 tööpäevane tähtaeg, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(5) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõigetes 3 ja 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 15. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 10 taotlejale esitatud nõuded.

(3) Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 16. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses taotlusele esitatud nõuded.

(3) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ja taotluse puudusi ei ole võimalik § 14 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
4) taotleja ei ole § 14 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

(4) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse volitatud isik taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§ 17. Taotluse hindamise kriteeriumid ja hindamise kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastava koosseisu peab sihtasutus eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

(2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2, mille hindamisel ei ole üheski lõike 4 punktides 1–4 toodud hindamiskriteeriumitest hinnatud hindega alla 1,5 ning mille rahastamise summa ei ületa meetme rahastamise eelarvet.

(3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(4) Taotluse hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised:
1) projekti mõju (35% maksimaalsest koondhindest);
2) projekti jätkusuutlikkus (20% maksimaalsest koondhindest);
[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

3) taotleja võimekus püstitatud eesmärke saavutada (25% maksimaalsest koondhindest);
4) projekti ettevalmistamise kvaliteet (20% maksimaalsest koondhindest).

§ 18. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt või täielikult.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või toetatavate tegevuste muutmisega, teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(4) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud juhul, kui:
1) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) meetme jooksva aasta eelarves vabaneb vabasid vahendeid;
3) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud;
4) omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik või reaalne;
5) projekti eesmärgid on saavutatavad ka osalise toetusega.

(5) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja nimi;
2) toetuse maksimaalne suurus ja maksimaalne määr;
3) omafinantseeringu minimaalne suurus ja minimaalne määr;
4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) aruandluse periood, aruannete esitamise tähtajad ja kord;
7) info toetuse kui vähese tähtsusega abi kohta määruse § 1 lõikes 3 nimetatud komisjoni määruse (EÜ) nr 1998/2006 mõistes, juhul kui toetust antakse § 5 lõike 2 punktides 2 ja 3 toodud tegevuse toetamiseks;
[RTL 2009, 25, 317 - jõust. 20.03.2009]

8) juhul kui toetust antakse § 5 lõike 2 punktis 1 toodud tegevuse toetamiseks, info, et toetus on kõrge kvalifikatsiooniga töötajate laenamiseks antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 37 ja käesolevale määrusele, esitades viite käesoleva määruse Riigi Teatajas avaldamise kohta.

(6) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(7) Taotluse mitterahuldamine on põhjendatud ka juhtudel, kui projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

(8) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(9) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejani või toetuse saajani:
1) väljastusteatega tähtkirjaga või
2) taotleja nõusolekul digitaalselt allkirjastatuna e-posti teel.

[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2) Toetuse saaja võib taotleda projekti lõpetamist enne taotluses märgitud kuupäeva tingimusel, et kõik projekti tegevused on teostatud või kui ilmnevad toetuse saajast sõltumatud asjaolud, mis ei võimalda projekti jätkamist või muudavad jätkamise ebaefektiivseks.

(3) Toetuse saaja on kohustatud viivitamata taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui soovitakse:
1) muuta projekti tegevusi, mille tulemusel muutub projekti eelarves vastava konkreetse eelarverea summa rohkem kui 20%, tingimusel, et toetuse summa ei suurene;
2) vahetada välja projekti elluviimiseks ettevõtjasse kaasatud töötaja või töötajad;
3) muuta projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva vastavalt § 7 lõikele 3.

(4) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust meetme eesmärkidele.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
4) toetuse saaja ei ole projekti ühe aruandlusperioodi jooksul abikõlblikke tegevusi ellu viinud;
5) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2015. aasta 31. augustiks;
6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta.

§ 20. Vaidemenetlus

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide rakendusasutusele «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 34 lõikes 4 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras.

 

5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED JA KORD

§ 21. Toetuse väljamakse tingimused ja kord

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 23 lõike 4 alusel kehtestatud korrale (edaspidi väljamaksete kord) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele.

(2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks tasutud kuludokumentide alusel on:
1) projekti tegevuste läbiviimine ja vastavate kulude teostamine (sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides);
2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate dokumentide või nende koopiate ja eelnimetatud kulude tasumist tõendavate dokumentide või nende koopiate esitamine sihtasutusele;
3) toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja nende kinnitamine sihtasutuse poolt.

(3) Toetuse väljamakse teostatakse taotlejale tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel või ettemaksena vastavalt väljamaksete korras sätestatule.

[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

(4) Väljamakse teostamiseks tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel vastavalt väljamaksete korra §-le 6 esitab toetuse saaja sihtasutusele väljamaksetaotluse koos sihtasutuse poolt nõutud dokumentidega.

(5) Väljamakse teostamiseks osaliselt tasutud kuludokumentide alusel tasub toetuse saaja väljamakse taotluse abikõlblikust kogusummast minimaalse omafinantseeringu osa ning esitab sihtasutusele väljamakse taotluse ja sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.

(6) Osaliselt tasutud kuludokumentide alusel saadud toetust peab kasutama vaid väljamakse taotluses toodud abikõlblike kulude katmiseks. Kui toetuse saaja ei esita sihtasutusele tasumist tõendavaid dokumente ettenähtud ajal, võib sihtasutus nõuda «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 26 alusel toetuse saajalt toetuse tagasi.

(7) Toetuse väljamakseid tasutud või osaliselt tasutud kuludokumentide alusel teostatakse taotlejale mitte sagedamini kui üks kord kvartalis.

(8) Kulude tekkimist tõendavateks dokumentideks on vastava majandustehingu toimumist tõendavad raamatupidamise algdokumendid, sealhulgas arved, saatelehed, tööde vastuvõtu aktid ja lepingud. Kulude asjakohasust tõendavateks dokumentideks on muuhulgas kirjalikud tööd, tööde vastuvõtu aktid, omahinna kalkulatsioonid ja fotod teavitamiskohustuse täitmise tõendamiseks.

(8¹) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulude osas on toetuse saaja poolt sihtasutusele vastava aruandeperioodi vahe- või lõpparuande, mis kajastab projekti tegevuste tulemuslikkust, esitamine ja nende kinnitamine sihtasutuse poolt.

[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

(9) Pärast väljamaksetaotluse saamist kontrollib sihtasutus omafinantseeringut tõendavate dokumentide ja maksetaotluse nõuetele vastavust ning nende vastavuse korral algatab väljamakse, sisestades projekti andmed struktuuritoetuse registrisse hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase väljamaksetaotluse laekumisest sihtasutusele.

(9¹) Ettemakse teostatakse vajadusel riigiabi projektide puhul toetuse saajale pangagarantii või samaväärse toimega avaliku sektori finantsvahendi olemasolul, vastavalt väljamaksete määruse §-s 9 sätestatud tingimustele. Ettemakse summa kokku ei ületa 35% toetuse saajale projekti jaoks antud toetuse kogusummast.

[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

(9²) Ettemakse teostamise aluseks on toetuse saaja esitatud väljamakse taotlus, kus on sätestatud ettemakse vajadus, kulutuste prognoos ja muud sihtasutuse poolt nõutud dokumendid.

[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

(9³) Toetuse saaja esitab sihtasutusele kuludokumendid ja tasumist tõendavad dokumendid ettemaksena saadud toetuse kasutamise kohta taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei ületa kolme kalendriaastat ettemakse väljamaksmisest arvates. Ettemaksena saadud toetuse summale vastava omafinantseeringu osas peab toetuse saaja esitama sihtasutusele kuludokumendid ja nende tasumist tõendavad dokumendid taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem, kui üks kalendriaasta ettemakse väljamaksmisest arvates.

[RTL 2009, 25, 317 – jõust. 20.03.2009]

(10) Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:
1) esitatud väljamakse taotlus või kuludokumendid ei vasta ettenähtud nõuetele;
2) esitatud kuludokumendid ei vasta projekti taotluses esitatud projekti perioodile, tegevustele ja eesmärkidele;
3) läbiviidud tegevused ei vasta taotluses esitatud tegevustele või nende toimumine ei ole tõendatud;
4) tagasimaksmisele kuuluvad kohustused sihtasutuse ees ei ole täidetud.

§ 22. Teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning aruannete vormid

(1) Toetuse saaja esitab projekti vahearuanded ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadel. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt 3 kuud ja maksimaalselt 12 kuud.

(2) Toetuse saaja tagab projekti elluviimise järgsete aruannete koostamise jaoks vajalike andmete esitamise kolme aasta jooksul alates projekti lõppemisest.

(3) Toetuse saaja esitab projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded sihtasutusele elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga.

(4) Projekti vahe-, lõpp-, ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutusepoolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

(5) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast projekti tegevuste lõppu.

 

6. peatükk
TOETUSE SAAJA JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 23. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
2) viima projekti ellu taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
3) teavitama sihtasutust projekti tegevuste, eelarve ja tähtaegade muutmise vajadusest;
4) teavitama sihtasutust kirjalikult projekti elluviimiseks kaasatud töötaja muutmisest või tema poolt elluviidavate tegevuste sisu ja tähtaegade muutmise vajadusest;
5) teavitama sihtasutust kirjalikult projekti elluviimiseks ettevõtjasse kaasatud töötaja lahkumisest enne projekti lõppemist koos lahkumist tinginud põhjuse või põhjustega;
6) teavitama sihtasutust projekti tegevuste ajutisest peatamisest, mis on tingitud sihtasutusest mittesõltuvatest asjaoludest (sh ettevõtjasse kaasatud töötaja haigestumine või muud ettevõtjast mittesõltuvad asjaolud, mille tõttu ei ole võimalik ettevõtjasse kaasatud töötajal oma tegevusi teatud perioodil ellu viia);
7) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
8) maksma toetuse tagasi tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja tähtpäevaks. Tagastatava summa jäägilt arvestatakse intresse ja viiviseid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» §-le 28;
9) vastama sihtasutuse poolt esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta;
10) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
11) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eritatavad;
12) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025;
13) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja järelvalvetoiminguid vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
14) võimaldama järelvalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
15) andma audiitori ja järelvalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
16) osutama auditi ja järelvalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
17) viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
18) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
19) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
20) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§ 24. Toetuse saaja õigused

(1) Toetuse saajal on õigus muuta taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet või tegevusi ilma taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust sihtasutusele esitamata tingimusel, et projektis ettenähtud eesmärgid ning tegevuste maht ja sisu ei muutu, järgmistel juhtudel:
1) kui projekti eelarve väheneb või
2) kui muutub projekti eelarves konkreetsele tegevusele ettenähtud eelarverea maht teise eelarverea mahu arvelt, kuid mitte rohkem kui 20% või kuni 100 000 Eesti krooni.

[RTL 2008, 96, 1328 – jõust. 5.12.2008]

(2) Sihtasutust tuleb eelnevalt muudatustest teavitada, kui muudatus on suurem kui lõike 1 punktis 2 sätestatud piirmäär.

(3) Toetuse saajal on õigus saada sihtasutuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmisega.

§ 25. Sihtasutuse kohustused

Sihtasutus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks oma veebilehel;
2) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest;
3) läbi vaatama väljamakse taotlused hiljemalt 21 tööpäeva jooksul;
4) heaks kiitma või tagasi lükkama §-s 22 nimetatud aruanded hiljemalt 42 tööpäeva jooksul nende laekumisest. Sihtasutus on kohustatud viivitamata teavitama toetuse saajat §-s 22 nimetatud aruannete ja §-s 21 nimetatud väljamakse taotluse heakskiitmise või tagasi lükkamise otsusest;
5) pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist tegema oma veebilehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht, projekti eesmärk ning projekti ajaline kestus;
6) vastavalt «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõikele 6 mitte avaldama taotlejate kohta menetluse käigus saadud informatsiooni (välja arvatud punktis 5 nimetatud informatsioon) ega dokumente;
7) säilitama taotluse ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 31. detsembrini 2025. a.

§ 26. Sihtasutuse õigused

Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvet;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringute kasutamist;
3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) vähendada toetuse suurust toetuse saaja poolt vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest selgub, et toetuse saaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevusi, mille tulemusel eelarve alakasutus on suurem kui 20%;
4) peatada toetuse väljamaksmine kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
6) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
8) peatada toetuse väljamaksed toetuse saajale tema tagasimaksega seotud projekti või toetuse saaja kõikide projektide osas kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimakseni;
9) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

Õiend

Lugeda RTL, 17.03.2009, 25, 317 avaldatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. märtsi 2009. a määrus nr 22 „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. septembri 2008. a määruse nr 81 «Arendustöötajate kaasamise toetamise tingimused ja kord» muutmine“ punkti 8 viide õigeks „(ELT C244, 01.10.2004)“.

Alus: „Riigi Teataja seaduse“ § 17 lg 3¹ p 2 ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 12.02.2010. a taotlus.